Saada oma head tööd teadmistebaasi on lihtne. Kasutage allolevat vormi

Üliõpilased, magistrandid, noored teadlased, kes kasutavad teadmistebaasi oma õpingutes ja töös, on teile väga tänulikud.

postitatud http://www.allbest.ru/

Sissejuhatus

1. Raamatupidamine arveldused vastutavate isikutega

1.1 Vastutavate isikute üldmõiste

1.2 Arvelduste arvestus vastutavate isikutega

1.3 Dokumenteerimineäritehingud

2. Arvelduste arvestus vastutavate isikutega ettevõttes Den LLP

2.1 Ettevõtte Den LLP üldtunnused

2.2 Den LLP raamatupidamispoliitika

2.3 Toimingud raamatupidamiseks ja arvelduskohustuslastega

Järeldus

Kasutatud allikate loetelu

Sissejuhatus

Selle teema asjakohasus tuleneb asjaolust, et rahaline seisukord ettevõtteid iseloomustavad mitmed näitajad, mille hulgas pälvivad kasutajate erilist tähelepanu maksevõime ja krediidivõime finantsaruanded ettevõtted – investorid, pangad, partnerid, aktsionärid jne.

Kuna sularaha on kõigis arvutustes vahendaja, on ilmne, et rahaliste vahendite normaalse liikumise tagamiseks rahvamajandus, tegevuste läbiviimine tingimustes turumajandus rolli raamatupidamine seisneb kõigi vajalike arvutuste tegemise õigsuses ja õigeaegsuses. Arveldustoimingute efektiivsus omakorda sõltub suuresti rahaliste vahendite arvestuse, arveldus- ja krediiditehingute seisust.

Sularahamakseid teostavad perioodiliselt peaaegu kõik majandusüksused, sõltumata nende organisatsioonilisest ja õiguslikust vormist, müügimahtudest ja muudest finants- ja majandusnäitajatest, et kiirendada arveldusi ja vähendada sularahata tehingute töötlemisega kaasnevaid kulusid.

Rahalise protsessi käigus majanduslik tegevus Organisatsioonidel on vajadus kasutada sularaha töölähetusel viibivate töötajatega arveldamiseks, neile meelelahutuse eesmärgil raha väljastamiseks, sularahas kaupade ostmiseks teistelt organisatsioonidelt või üksikisikud, tasumaks tehtud tööde, osutatud teenuste, samuti muude majanduslike ja tegevuslike eesmärkide eest. Samal ajal nimetatakse organisatsiooni töötajaid, kes saavad nende vajaduste jaoks rahalisi vahendeid, raamatupidamises aruandekohustuslikeks isikuteks.

Töö eesmärk: uurida arvelduste arvestust vastutavate isikutega.

Töö eesmärgid:

· tutvuda teoreetilise materjaliga, hetkel kehtivate regulatsioonidega aruandluskohustuslastega arvelduste arvestuse valdkonnas, olla kursis viimaste õigusaktide muudatustega;

· võimalikult laialt katta reisikulude arvestuse probleemid.

1. Arvelduste arvestus vastutavate isikutega

1.1 Vastutavate isikute üldmõiste

Vastutavateks isikuteks loetakse organisatsiooni töötajaid, kes said kassast raha ette. Kontole kantakse raha eelseisvateks reisikuludeks, samuti ettevõtluskulude, materjalide ostmisega seotud kulude ja muude äriliste vajaduste tasumiseks. Arveldusi vastutavate isikutega toimub peaaegu igas ettevõttes ja need on väga mitmekesised:

*varuosade, materjalide, kütuse sularahas, kontoritarvete ostmine, posti- ja telegraafikulude tasumine;

*kontoritehnika ja sõidukite pisiremondi eest tasumine;

*kasahstani Vabariigi territooriumil ja välislähetustega seotud lähetuste kulud;

*esinduskulud.

Raha väljastamisel on organisatsioon kohustatud:

*määrab aruandekohustuslike vahendite suuruse ja perioodi, milleks see välja antakse;

*saama vastutavalt isikult kulude aruanne hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast vahendite väljastamise perioodi möödumist;

*väljastada töötajale arvel vahendeid täieliku aruande alusel või varem väljastatud ettemaksete eest;

*keelata aruandekohustuslike vahendite ülekandmine ühelt töötajalt teisele;

* määrata kindlaks isikute nimekiri, kes saavad asendada kassapidajaid ja saada pangast arveldusvahendeid.

Kontole raha on õigus saada ainult neil töötajatel, kelle nimed on vastutavate isikute nimekirjas. Nimekiri kinnitatakse ettevõtte juhi korraldusega. Reeglina registreeritakse siia autojuhid, majapidamistöötajad, sekretärid, aga ka need inimesed, kes käivad sageli komandeeringus. Teisisõnu, töötajad, kes võivad oma töö tegemiseks vajada sularaha töökohustused: juht - bensiini ostmine, sekretär - posti saatmine, ärireisija - hotelli eest tasumine.

Kõik ettevõtte töötajad, kes saavad kontole raha, peavad järgima sularahaga töötamise reegleid.

Korralduses ei tohi mitte ainult loetleda vastutavad töötajad, vaid ka näidata, kui palju igaüks neist saab korraga, kui kaua ja millal peab esitama raamatupidamisele avansiaruandeid.

Kui teil on vaja raha anda korralduses nimetamata isikule, saate koostada eraldi korralduse, milles on märgitud töötaja nimi ja ametikoht, periood, mille eest summa talle anti, kuupäev, millal ta peab hiljemalt avansiaruanne esitama raamatupidamisele jne.

Käskkirjaga tuleb kviitungi vastu tutvuda iga töötajaga, kelle nimi on kantud arvekohustuslaste nimekirja, ning vajadusel selgitada reegleid, mida ta peab sularaha vastuvõtmisel ja selle eest aruandmisel järgima.

Selleks, et organisatsioon kajastaks õigesti arveldusi vastutavate isikutega, kui nad ärireisil on, on vaja arvestada:

*reisi eesmärk;

*kes läheb komandeeringusse;

*lähetuse koht;

*lähetuse kestus;

*milliseid kulutusi on lubatud teha töötaja lähetusel;

*väljapoole Kasahstani Vabariiki lähetuse tingimused;

*lähetuse registreerimise kord;

*lähetuskulude maksustamise arvestuse kord.

Lähetuse eesmärk määrab selle liigituse ja lähetatud töötaja tehtud kulutuste jaotamise korra. Sellest lähtuvalt võib töölähetused jagada töö- ja mittetöölisteks.

Töölähetus on töötaja väljasõit tööandja korraldusel teatud aja jooksul ametiülesande täitmiseks väljaspool alalist töökohta. Ärireisid Töölähetustena ei arvestata töötajaid, kelle alaline töö toimub maanteel või on reisiva iseloomuga.

aastal läbiviidud ärireisil ettenähtud korras, viitab ka töötajate reisimisele, mis on seotud:

*varuartiklite ostmine, mille kulud arvestatakse hanke- ja laokulude osana ning sisalduvad varude ostmise kulus;

*kapitali iseloomuga tööde teostamine, mille kulud on arvestatud muude kapitalikulude koosseisus ja sisalduvad ehitusprojekti inventariväärtuses;

*töötajate väljaõpe ja täiendõpe, mille kulud on arvestatud ettevõtluse üldkulude kalkulatsiooni osana;

*muud sarnased vajadused.

Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord ja suurus määratakse kindlaks kollektiivlepingute või organisatsiooni kohalike määrustega. Samas ei saa töölähetusega seotud kulude hüvitamise summa olla väiksem kui Kasahstani Vabariigi valitsuse kehtestatud summa.

Töölähetused, mille eesmärgiks on tootmisega mitteseotud tegevus, on mittetootmine. Nende ärireiside kulud kantakse sihtallikatest maha ja omistatakse finantstulemused. Sellisteks töölähetusteks on töötajate väljasõidud, mis on seotud ravi, hoolduse, tootmisväliste rajatiste võõrandamisega jne.

Töölähetuse registreerimise ja töötajale väljamaksete tegemise kord:

*lähetuseks väljastatakse töötaja reisitunnistus;

*koos reisitunnistusega võib väljastada lähetuskorralduse;

*reisitõendit ei või väljastada ühepäevaste lähetuste kohta, kui nende eest ei maksta päevarahasid;

*lähetusse saatva ja vastuvõtva organisatsiooni pitseriga reisitunnistusele märgitakse töötaja tegelik töölähetuses viibimise aeg, väljasõidu-, saabumi-, lahkumispäevade arvestused;

*väljumise päevaks loetakse vastava transpordi kuni 24-tunnise töökohalt lahkumise päeva ja tagasituleku päevaks vastava transpordi saabumise kuupäev;

*enne lähetust antakse töötajale koos reisitõendiga talle võlgnetavate summade piires ka raha ettemakse seatud ülesande täitmiseks;

*organisatsioonil on lubatud arveldada lähetatud töötajaga eelarveldust kasutades, kui sõidukulud ette teada. Sel juhul ei esita töötaja avansiaruande osana oma lähetuskulusid kinnitavaid dokumente;

*töölähetusest naastes on töötaja kohustatud esitama organisatsiooni juhile 3 päeva jooksul kinnitamiseks ettemaksu, millele on lisatud reisitõend ja tootmiskulude õigsust kinnitavad dokumendid. Aruande kinnitamisel juhataja poolt esitatakse see raamatupidamisele kasutatud summa kajastamiseks raamatupidamises.

Läbirääkimiste edukaks pidamiseks äripartneritega, aktsionäride koosolekute läbiviimisel ja erinevate delegatsioonide vastuvõtmisel tuleb sageli teha teatud kulutusi. Selliseid kulusid nimetatakse esinduskuludeks.

Meelelahutuskulud hõlmavad kulusid:

*ametlik vastuvõtt ja (või) teenindamine läbirääkimistel osalevate teiste organisatsioonide esindajatele vastastikuse koostöö loomiseks ja (või) hoidmiseks, samuti maksumaksja juhatuse (juhatuse) või muu juhtorgani koosolekutele saabuvatele osalejatele. olenemata nende sündmuste toimumiskohast;

*nendele isikutele, samuti läbirääkimistel osalevatele maksumaksja organisatsiooni ametnikele ametliku vastuvõtu (hommikusöök, lõuna või muu sarnane üritus) läbiviimine.

1.2 Raamatupidamine arveldused vastutavate isikutega

Vahendid väljastatakse haldus- ja ärikulude katteks.

Halduskulud on tootmistegevusega mitteseotud üldkulud, mis on seotud haldusteenuste ülalpidamise ja ettevõtte kui terviku juhtimisega.

Halduskulud hõlmavad büroo-, posti- ja telegraafikulusid, jaekaubanduse väikehulgimüügiks vajalike materjalide ostmist ning kulusid muudeks tegevusvajadusteks.

Sularaha saab töötajatele väljastada organisatsiooni kassast:

Kas anda aru äri- ja tegevuskulude kohta;

Või selleks, et hüvitada töötaja poolt isiklikest vahenditest organisatsiooni vajadusteks tehtud kulutused (organisatsiooni juhi otsusel).

Vastavalt Korrale sularahatehingud sularaha väljastamine organisatsiooni kassast toimub vastavalt osakondadevahelise tüüpvormi KO-2 sularaha väljavoolu korraldustele (vt lisa "A") või muudele nõuetekohaselt vormistatud dokumentidele (palgalehed, raha väljastamise avaldused jne) nendele dokumentidele kinnitatud tempel kassa laekumise orderi üksikasjad.

Ettevõtte juht peab oma korraldusega kehtestama aruandekohustuslike summade suuruse ja nende väljastamise tähtajad.

Isikud, kes on saanud arveldusse sularaha, on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul pärast nende väljastamise perioodi lõppu esitama raamatupidamisele kulutatud summade aruande ja tegema nende eest lõppmakse. Kui raha jääb kasutamata, peab töötaja selle saldo organisatsiooni kassasse deponeerima.

Sularaha eest tootmisvajadusteks materiaalseid varasid (tööd, teenuseid) ostma volitatud organisatsiooni töötajad peavad eelnevalt tutvuma sularaharingluse regulatiivsete piirangutega, samuti selliste tehingute dokumenteerimise nõuetega.

Tootmisorganisatsioonidelt, hulgimüügiorganisatsioonidelt ja muudelt organisatsioonidelt - juriidilistelt isikutelt (v.a jaekaubandus) sularaha eest materiaalsete varade (tööd, teenused) soetamise protsess. Toitlustamine ja kaupade oksjonil müük) sisaldab reeglina mitut etappi, millest igaüks vormistatakse asjakohase dokumendiga:

1. Lepingute sõlmimine vahel juriidilised isikud nende suhete reguleerimine, nimelt müügi- ja ostulepingud, lepingud, teenuste osutamise lepingud jne. Kauba müük ostjale väljastatakse arvega (mõnikord toimib müügilepinguna mõlema poole allkirjade ja pitseriga arve). Tööde (teenuste) teostamine vormistatakse lisaks vastavale lepingule vormistatud üleandmis-vastuvõtmisaktiga.

2. Sularaha sissemakse sõlmitud lepingu alusel müüva organisatsiooni kassasse vormistatakse kassa laekumise orderiga vastavalt osakondadevahelisele vormile KO-1 (vt lisa “D”) Ostjale väljastatakse sularaha laekumise kviitung. kviitung, mis on kinnitatud müügiorganisatsiooni pitseriga (templiga).

Sularaha arveldamisel on kehtestatud järgmised peamised piirangud:

Keelatud on väljastada aruandekohustusi isikutele, kes ei ole organisatsiooni töötajad;

Sularaha väljastamisel arveldusarvele esitatakse täielik aruanne eelnevalt arveldussummade kohta;

Sularaha väljastamine arvelduslähetustega seotud kulude katteks toimub ärireisijatele selleks otstarbeks võlgnetavate summade piires;

Ettevõte väljastab oma töötajatele sularaha kindlaksmääratud perioodideks raamatupidamispoliitika ettevõtted;

Vastutuse tõhustamiseks on keelatud väljastada aruandekohustuslikke summasid isikutele, kes ei ole vastavas haldusdokumendis märgitud rahaliselt vastutavate isikutena (v.a ärireisijad);

Ühe töötaja kontole laekunud sularaha teisele ülekandmine ei ole lubatud.

Aruandluseks vajalike rahaliste vahendite väljastamise ja töötlemise kord, samuti avansiaruande vorm ei ole praegu Kasahstani Vabariigi seadusandlike aktidega reguleeritud. Sellistel juhtudel kehtib Kasahstani Vabariigi 28. veebruari 2007. aasta seaduse nr 234-III „Raamatupidamise ja finantsaruandluse kohta” (edaspidi raamatupidamisseadus) artikkel 7 „Raamatupidamine dokumentatsioon” ja NFRS nr 139. 2 annab organisatsioonidele ja üksikettevõtjatele õiguse end iseseisvalt registreerida raamatupidamispoliitika kõike seda, mida normatiivaktid (edaspidi - NLA) ette ei näe, lähtudes seaduslikkuse, otstarbekuse, tõhususe, riskide minimeerimise põhimõtetest, vastavalt oma tegevusalale kuuluvusele ja muudele tegevuse tunnustele. Näidisena aruandekohustuslastega arvelduste eraldiste väljatöötamiseks võite kasutada Riigiasutuste raamatupidamise juhendit (konto 16 “Arveldused vastutavate isikutega”), mis on kinnitatud Rahandusministeeriumi rahandusosakonna direktori korraldusega. Kasahstani Vabariik 27. jaanuarist 1998 nr 30.

Peaasi, et arvestuspõhimõtted ja muud sisedokumendid (korraldused, reisieeskirjad jne) arvelduskohustuslastega kajastaksid:

Teie töötajatele aruandekohustuslike summade väljastamise tingimused ja summad;

Nimekiri ametikohtadest, kellele raha antakse arvele;

Kulutatud summade kohta aruande esitamise tähtaeg raamatupidamisosakonnale (tavaliselt hiljemalt 3-5 päeva pärast nende väljastamise perioodi lõppu või päevast, mil aruandjad naasevad töölähetusest);

Kulutamata summade raamatupidamisele esitamise või organisatsiooni poolt ülekulu hüvitamise tähtaeg vastavalt kinnitatud avansiaruandele (tavaliselt hiljemalt kolm päeva pärast avansiaruande esitamist).

Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestust peetakse raamatupidamises 1251 “Arvelduskohustuslaste lühiajaline võlg”, 2151 “Arvelduskohustuslaste pikaajaline võlgnevus” (kasutatakse harva). Need on aktiivsed-passiivsed kontod, mille saldo kajastab aruandekohustuslaste võlgade suurust ettevõtte ees - või vastupidi.

Arvestuskohustuslastele sularaha ettemaksete väljastamine kajastub konto 1251 “Arvelduskohustuslaste pikaajaline võlg” deebetis ja konto 1010 “Sularaha kassas”, 1030 “Sularaha arvelduskontodel” deebetis. Arvestuslikelt summadelt tasutud kulud kantakse konto 1251 “Aruandluskohustuslaste pikaajaline võlg” krediidilt maha kontode 1310 “Tooraine ja materjalid”, 1330 “Kaubad” jt deebetisse, olenevalt aruande iseloomust. kulud. Kassasse tagastatud kasutamata summade saldod kantakse aruandekohustuslastelt maha konto 1010 "Sularaha kassas" deebetisse. Iga ettemakse kohta peetakse analüütilist arvestust kontol 1251 “Aruandluskohustuslaste pikaajaline võlgnevus”.

Päevikuorderi täitmise aluseks on aruandluseks väljastatud summade kassa laekumise orderid, kulutatud summade avansiaruanded, uued laekumise või kulu kassa orderid laekunud ja kulutatud summade lahknevuse kohta.

Töötajate (töötajate) poolt kehtestatud tähtaegadel tagastamata aruandekohustuslikud summad kajastuvad konto 1251 “Aruandluskohustuslaste lühiajaline võlg” deebetis ja konto 3396 “Võlg aruandekohustuslikele” kreeditis.

Kui raha väljastatakse välisvaluutas, siis aruande kinnitamise hetkel tekib kas positiivne või negatiivne kursivahe.

Kursivahe on toote (teenuse) maksumuse vahe, mis tekib seoses rubla ja välisvaluutade vahetuskursi jooksva muutusega.

See nähtus esineb eksportivate või importivate organisatsioonide raamatupidamises. Kui kauba eest tasutakse ettemaksuna 100% välisvaluutas, siis ümberhindamist ei nõuta Valuutakursivahed tekivad, kui organisatsioon teeb ümberhindluse valuutafondid, samuti võlad, mis tuleb tagasi maksta. Kõige keerulisem olukord kursivahede arvutamisel tekib siis, kui võlg tasutakse kahes etapis: esmalt tehakse ettemaks ja seejärel tasutakse summa jääk pärast saatmist.

Tabel nr 1 “Põhikontod töötamisel vastutavate isikutega”

		Konto kirjavahetus
	Raha väljastamine akti vastu kassast töötaja kaardikontole ettevõtte arvelduskontolt
	Võla tagasimaksmine vastutavate isikute poolt:
	· ostmiseks:
	Finantsinvesteering
	Varud
	Põhivara
	Bioloogilised varad
	teised immateriaalne põhivara
	· maksed tarnijatele
	· töötajate lähetuste kulud, esinduskulud	7110, 7210, 8410
	Märge. Laokontode või kulukontode täpsustamisel eraldatakse krediteeritav käibemaks
	Kasutamata avansisummad tagastage kassasse
	Arvestuslike summade kinnipidamine töötasust töötaja nõusolekul
	Lootusetute nõuete mahakandmise kulud
	Avansiaruande perioodi lõpus hüvitamata jäänud ülekulude kandmine võlgade kontole
	Võla hüvitamine vastutavale isikule ettevõtte kassast

1.3 Dokumentaalfilmäritehingute juhtimine

Viitamiseks raamatupidamisdokumentatsioon kehtestatakse nõuded, millest peamised on: dokumentatsioon, dokumentide lühidus ja selgus, dokumentide vastastikune kontroll.

Kõik organisatsiooni äritehingud peavad olema dokumenteeritud tõendavate dokumentidega, mis on esmased dokumendid. Raamatupidamise seaduse artikli 7 kohaselt on kõik raamatupidamisdokumendid alusel tehakse esmased dokumendid.

Raamatupidamise esmane dokument on dokument, mis fikseerib tehingu või sündmuse fakti. Elektroonilisel meedial põhidokumendil on paberil vormistatud esmase dokumendi jõud. Esmane dokument vormistatakse tehingu tegemise ajal, kui see ei ole võimalik, siis kohe pärast selle sooritamist.

Algdokumendid võetakse arvestusse, kui need on koostatud Kasahstani Vabariigi õigusaktide kohaselt raamatupidamise ja finantsaruandluse alast tegevust reguleeriva keskvalitsuse poolt kinnitatud vormis või nõuete kohaselt.

Esmased raamatupidamisdokumendid peavad sisaldama järgmist nõutavad üksikasjad:

· Dokumendi pealkiri;

koostamise kuupäev;

· organisatsiooni nimi või ettevõtja perekonnanimi ja initsiaalid, kelle nimel dokument on koostatud;

· toimingu või sündmuse mõõtühikud (kvantitatiivses ja rahalises mõttes);

· tehingu (sündmust kinnitava) ja selle (tema) sooritamise õigsuse eest vastutavate isikute ametinimetused, perekonnanimed, initsiaalid ja allkirjad.

Nende andmete olemasolu annab esmastele dokumentidele juriidilise jõu. Sõltuvalt tehingute või sündmuste olemusest, Kasahstani Vabariigi normatiivaktide nõuetest ja raamatupidamisandmete töötlemise meetoditest võib esmastesse dokumentidesse lisada täiendavaid üksikasju.

Organisatsiooni tehtud tehingute esmastes dokumentides kajastamise protsessi nimetatakse tavaliselt äritehingute dokumenteerimiseks. Dokumendivoog on raamatupidamise esmaste dokumentide loomise (vastuvõtmise), arvestusele vastuvõtmise, töötlemise ja arhiivi edastamise protsess.

Dokumendivoo reeglid kinnitatakse organisatsiooni arvestuspõhimõtetes. Algdokumentide ja raamatupidamisregistrite koostamisel elektrooniline meediaüksikettevõtja või organisatsioon peab tegema sellistest dokumentidest koopiad paberkandja teistele tehingutes osalejatele, samuti nõudmisel valitsusagentuurid, kellele selline nõudeõigus antakse vastavalt Kasahstani Vabariigi õigusaktidele.

Raamatupidamisdokumentatsioonis peavad tekst ja numbrid olema kirjutatud selgelt ja selgelt, kõik allkirjad peavad olema loetavad.

Alusdokumentides esinevate vigade parandamiseks tuleb vale tekst või summa läbi kriipsutada ja õige tekst või summa läbi kriipsutada. Läbi kriipsutatakse peenikese joonega, et eelnevalt kirjutatu oleks loetav. Vea parandamine esmases dokumendis peab olema tähistatud pealdisega “Parandatud” ja kinnitatud dokumendile alla kirjutanud isikute allkirjadega, märkides ära parandamise kuupäeva.

Arvestuslikud summad on sularaha ettemaksed, mille organisatsioon väljastab töötajale tema vastutusel (kontol) kassast teatud toimingute tegemiseks organisatsiooni nimel. Selliseid töötajaid nimetatakse vastutavateks isikuteks.

Arveldusi vastutavate isikutega tekib peaaegu igas organisatsioonis ja need on väga mitmekesised, näiteks:

· varuosade, materjalide, kütuse ostmine;

· kontoritarvete ostmine;

· posti- ja telegraafikulude tasumine;

· sideteenuste eest tasumine;

· Kommunaalteenuste tasumine;

· üüri tasumine;

· kontoritehnika pisiremondi eest tasumine;

· piletihind;

· sõidukulud;

· esinduskulud;

· muud kulud.

Kõigi nende äritehingutega kaasneb organisatsiooni kassast raha väljastamine. Sularaha vastuvõtmise ja kulutamisega seotud toiminguid otse organisatsiooni kassast nimetatakse sularahatehinguteks. Sularahatehingute kajastamise ja töötlemise kord organisatsioonis on kajastatud arvestuspoliitikas ning lähtub raamatupidamiseeskirjas sätestatud põhimõtetest.

Vastavalt raamatupidamiseeskirjale peab igas organisatsioonis sularaha vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja väljastamiseks olema kassa, mis peab olema spetsiaalselt varustatud vastavalt tehnilised nõuded sularaha ohutuse tagamiseks ja on isoleeritud.

Üksikettevõtjatel ja kuni kümne töötajaga organisatsioonidel, mis on väikeettevõtjad, ei tohi olla spetsiaalselt varustatud ja isoleeritud kassaruume, kui neil on tulekindlad metallkapid, mida tuleb iga päev pitseerida. Kõik sularaha, tšekid, ranged aruandlusvormid ja väärtpaberid hoitakse tavaliselt seifides või tulekindlates metallkappides. Metallkappide võtmed, plommid ja kassaruumide võtmed on kassapidaja käes.

Kõik sularahatehingud teostab kassapidaja, kes on rahaliselt vastutav isik. Kassapidaja määramine vormistatakse üksikettevõtja või organisatsiooni juhi korraldusega. Rahaliste vahendite turvalisuse tagamiseks sõlmitakse täieliku individuaalse finantsvastutuse leping kassapidajaga, kes vahendite nappuse korral teeb tšekiraamatud võimaluse korral raha tagasi maksmise arvelt. omavahendid puudus.

Väikese töötajate arvuga organisatsioonides, kus kassapidaja puudub, saab tema ülesandeid täita Pearaamatupidaja organisatsiooni juhi kirjaliku korraldusega.

2. Arvelduste arvestus ettevõttes vastutavate isikutegaLLP"päev»

2.1 Elukestva õppe programmi ettevõtte üldised omadusedpäev»

Ettevõtte nimi: Den LLP.

Organisatsiooniline ja juriidiline vorm: Osaühing.

Ettevõtte aadress: 140100, Aksu, tn. Astana, 47.

Tegevusala: Den LLP toodab ja müüb tooteid Pavlodari piirkonnas. Den LLP toodete hulgas on mitut tüüpi elektroonikaseadmeid (tolmuimejad, veekeetjad, segistid jne)

Den LLP on arenev ettevõte, mis on turul tegutsenud juba üle aasta, kasutades toodete tootmiseks kaasaegseid seadmeid.

Ettevõte määrab valmistatud ja müüdavatele toodetele hinnad iseseisvalt.

Den LLP kehtestab iseseisvalt töötajate tasustamise vormid ja süsteemid, struktuuri ja personali ning haldab iseseisvalt kasumit pärast maksude, lõivude ja muude kohustuslike maksete tasumist.

Den LLP põhikapital seisuga 31. jaanuar 20015 on 40 000 000 tenge.

Töötajate arv 6 inimest:

Tabel nr 2 “Ettevõtte “Den” LLP personal”

	Töö nimetus		Sünniaasta	Ülalpeetavate arv
	Direktor	Fedorov E.M.
	Ch. raamatupidaja	Smirnova L.L.
	Töökoja meister	Petrov S.A.
	Juht	Sidorov I.A.
	Tööline 1	Mitrofanov S.F.
	Tööline 2	Baikalov P.I.
		Guerin K.V.

2.2 LLP raamatupidamispoliitika "päev»

Väljavõte ettevõtte 2014. aasta arvestuspoliitika korraldusest.

1. Kehtestada, et raamatupidamist viib läbi ettevõtte pearaamatupidaja.

2. Raamatupidamine toimub kasutades spetsialiseerunud raamatupidamisprogramm"1c raamatupidamine".

3. Põhivara kasulikud eluead määratakse lähtuvalt objekti eeldatavast tööeast vastavalt eeldatavale tootlikkusele.

4. Põhivara maksustatav amortisatsioon arvutatakse vähendava bilansi meetodil.

5. Põhivara kulum määratakse raamatupidamises lineaarsel meetodil.

6. Objektid, mille kasulik eluiga on üle 12 kuu, kuid mille väärtus arvestusse võtmise kuupäeval ei ületa 50 000 tenge, kantakse kasutusse andmisel maha.

7. Valmistoodang kajastub raamatupidamises täismaksumuses.

8. Määra kassa limiidiks 200 000 tenge.

9. Käibemaksuga maksustamata sõidu(päeva)kulu suurus on 5000 tenge.

10. Toote tasuvus 20%.

raamatupidamisarvestus vastutav isik

2.3 Raamatupidamistoimingud jaarveldused vastutavate isikutega

Den LLP juhataja Sidorov I.A sai ärivajadusteks 40 000 tenge, koostas avansiaruande (vt lisa B) ja lisas dokumendid summas 36 164 tenge.

Raamatupidamises kajastub see olukord järgmiselt:

Tabel nr 3 “Arvepidamiste vastavus avansiaruande koostamisel”

		Summa, tenge	Konto kirjavahetus
	Teatatud
	Kirjatarbed ostetud
	käibemaksu tasaarveldus
	Majapidamiskaubad ostetud
	Ostis mobiiltelefoni
	käibemaksu tasaarveldus
	Piletid ostetud
	Kulutamata aruandekohustusliku summa tagastamine

Erialaselt töötavatelt üksikettevõtjatelt kaupade ostmisel tuleks erilist tähelepanu pöörata tõendavate dokumentide koostamisele. maksurežiim.

Tuleb meeles pidada, et Kasahstani Vabariigi 10. detsembri 2008. aasta seaduse "Kasahstani Vabariigi seadustiku "Maksude ja muude kohustuslike maksete kohta eelarvesse" rakendamise kohta (maksuseadustik) artikkel 8 nr. 100-IV (edaspidi sissejuhatuse seadus ) kuni 1. jaanuarini 2013, Kasahstani Vabariigi seadustiku artikli 426 lõike 1 lõik 1 „Maksude ja muude kohustuslike maksete kohta eelarvesse” (maks seadustik) 10. detsembril 2008 nr 99-IV (edaspidi MKS) kehtivusaeg peatati ja et peatamise ajal kehtib käesoleva artikli punkti 1 alapunkt 1 järgmises sõnastuses:

„1) väikeettevõtjate maksustamise erikord hõlmab:

maksu erirežiim ühekordse kupongi alusel;

patendipõhine maksu erirežiim;

lihtsustatud deklareerimisel põhinev maksu erirežiim.

Ühekordsel kupongil põhineva maksu erirežiimi kohaldamise korda reguleerib sissejuhatuse seaduse artikkel 36. See artikkel näeb ette, et ühekordsed kupongid väljastatakse järgmiste dokumentide esitamisel:

Kohaldatakse ühekordsel kupongil põhinevat erimaksurežiimi:

· Kasahstani Vabariigi kodanikud, oralmanid, kelle tegevus on episoodiline ja kes teostavad sissejuhatuse seaduse artiklis 36 sätestatud tegevusi;

· Kasahstani Vabariigi kodanikud, oralmanid, üksikettevõtjad ja juriidilised isikud, kes tegelevad kaupade müügi, töö tegemise, teenuste osutamisega turgudel, välja arvatud müük kioskites, statsionaarsetes ruumides (isoleeritud plokid) territooriumil turule.

Ühekordne kupong kehtib ühekordsel kupongil märgitud tegevuskohas. Ühekordse kupongi vormi kehtestab volitatud asutus.

Oluline on, et ostjale tõendavate dokumentide väljastamise nõue oleks nüüd maksuseadustes sätestatud. Sissejuhatusseaduse artikli 36 lõige 12 sätestab seega, et maksumaksja on kohustatud ostja nõudmisel väljastatud dokumendis, mis kinnitab kauba müügi, töö tegemise või teenuse osutamise fakti, märkima turu nimetuse. , ühekordse kupongi seeria ja number ning ühekordse kupongi väljaandmise kuupäev.

Ostuaktis tuleb märkida ka müüja perekonnanimi, eesnimi ja isanimi ning kinnitada turu pitsat.

Varuartikleid (edaspidi kaubad ja materjalid) ostes jaemüügipunktides patendipõhise maksustamise erikorra alusel tegutsevatelt üksikettevõtjatelt, tuleb avansiaruandele lisada ettevõtte poolt kinnitatud vormis vormistatud ostuakt. kuid akt peab sisaldama kõiki raamatupidamisseaduses sätestatud kohustuslikke andmeid. Hankeaktile on soovitatav lisada üksikettevõtja patendi koopia.

Lihtdeklaratsiooni alusel üksikettevõtjatelt ja maksustamise erirežiimiga organisatsioonidelt kaupade ja materjalide ostmisel, samuti üldiselt kehtestatud korras toimingute tegemisel tuleb esitada arve kauba kolmandale isikule väljastamise kohta (müügikviitung). ), KKM fiskaalne kviitung, avansiaruandele tuleks lisada arve.arve.

Sel juhul ei või arvet väljastada ainult maksuseadustiku artikli 263 lõikes 15 sätestatud juhtudel, nimelt juhul, kui:

1) ettenähtu eest maksete tegemine kommunaalteenused, sideteenused

elanikkonnale pankade kaudu, kasutades raamatupidamise aluseks olevaid esmaseid raamatupidamisdokumente;

2) reisijateveo registreerimine sõidupiletiga, sealhulgas lennutranspordi poolt väljastatud elektroonilise piletiga;

3) elanikele sularahas kaupade, tööde, teenuste müügi korral kassatšeki esitamine ostjale;

4) MKS §-s 250 sätestatud teenuste osutamine (käibemaksuvabad finantstehingud).

Olukord:

Töötaja sai mitu korda teateid rahasummasid majapidamistarvete ostmiseks. Aruandepidajatele maksete inventeerimisel tuvastati, et tal oli tasumata summa 4560 tenge. Tõendina esitas ta selle summa kohta müügikviitungi templiga “Tasutud” ja ilma ostetud majapidamistarvete nimekirja märkimata. Raamatupidaja sellist dokumenti kinnituseks ei võtnud ja arvas juhi korralduse alusel nimetatud summa töötaja maksustatava tulu hulka.

Raamatupidamises tehti järgmised kanded:

Tabel nr 4 “Summa arvestamine maksustatavasse tulu”

	Konto kirjavahetus
Kogunenud lisatulu töötaja		1250 "Lühiajaline saadaolevad arved töölised"
	3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”
	3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”
Koguneb kogu töötaja kogu maksustatava tulu kohta sotsiaalmaks	7210 “Halduskulud”	3150 "Sotsiaalmaks"
	7210 “Halduskulud”

Suhte, mille raames laenu antakse koos tagasimaksekohustuste tekkimisega, õiguslik vorm on tähistatud kategooriaga “laen”.

Laenu vormis varalisi suhteid reguleerib 36. peatükk Tsiviilkoodeks Kasahstani Vabariigi (edaspidi tsiviilkoodeks).

Tsiviilseadustiku § 715 lõike 1 kohaselt annab üks pool (laenuandja) laenulepingu alusel üle ja kohustub tsiviilseadustikus või lepingus sätestatud juhtudel andma omandisse (majandusjuhtimine, operatiivjuhtimine) teise poole (laenusaaja) raha või varatunnustega määratud asjad ning laenusaaja kohustub laenuandjale viivitamata tagastama sama summa raha või sama palju sama liiki ja kvaliteediga asju.

Tsiviilseadustiku artikkel 718 sätestab, et kui seadusandlikest aktidest või lepingust ei tulene teisiti, maksab laenusaaja laenueseme kasutamise eest laenuandjale tasu lepinguga määratud summades.

Tsiviilseadustiku artikli 722 alusel on laenusaaja kohustatud tagastama laenueseme lepingus sätestatud viisil ja tähtaja jooksul. Ilma intressi maksmise tingimuseta antud laenu eseme võib tagastada enne tähtaega. Laenu eseme koos intressi maksmise tingimusega saab tagastada ka enne tähtaega, kuid laenuandja nõusolekul või kui see on lepingus ette nähtud.

Sellest tulenevalt võimaldavad tsiviilseadustiku sätted laenu andmist ilma tasu maksmise tingimusteta, st rahaline abi liigitatakse antud juhul laenuks ilma tasu maksmise tingimuseta.

Tsiviilseadustiku järgi jagunevad laenusuhteid vormistavad lepingulised kohustused:

· krediit;

· kauba- ja kommertslaen.

Lepingule kehtivad kohustuslikud makse-, kiir-, tagasimaksetingimused pangalaen tuginedes tsiviilseadustiku artiklile 727.

Taga laenatud vahendid Laenusaaja on kohustatud maksma laenu andvale organisatsioonile (pangale) tasu (intressi). Selline suhe vormistatakse alati laenulepingu allkirjastamisega, kus peab olema selgelt märgitud summa, laenu parameetrid, tagatis, tagasimakse tähtajad ja võimalikud sanktsioonid mittemaksmise korral.

Kauba- ja kommertskrediiti iseloomustab asjaolu, et üldiste omadustega määratud asjade laenutamisel tuleb nende koguse, sortimendi, komplektsuse, kvaliteedi, konteineri ja (või) pakendamise tingimuste täitmine toimuda vastavalt lepingureeglitele. kaupade müügiks (tsiviilseadustiku artiklid 406–492), kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Mõiste “laen” on kitsam, kuigi sarnasusi laenuga on palju, kuid laen on enamasti intressivaba. Praktikas väljastab tööandja selle täistööajaga töötajale, kui sellised suhted on ette nähtud juriidilise isiku põhikirjaga. Laenuleping või vara tasuta kasutusse andmise leping (varalaen) on leping, mille alusel üks pool (laenuandja) annab vara tasuta ajutiseks kasutamiseks üle teisele poolele (laenusaaja) ja viimane kohustub selle tagastama. vara sellises seisukorras, milles ta selle vastu võttis, võttes arvesse tavalist kulumist, või lepingus sätestatud seisukorras (tsiviilseadustiku artikli 604 punkt 1). Laenulepingu oluliseks tunnuseks on tasuta, laenulepingu teiseks oluliseks tunnuseks on laenuasja kasutusõigus.

Paljude organisatsioonide majandustegevuses on levinud praktika töötajatele laenude väljastamine ( intressivabad laenud). Laenu (laenu) saamiseks täidab töötaja reeglina organisatsiooni juhi nimel taotluse talle raha eraldamiseks, märkides ära põhjuse, miks laenu (laenu) taotletakse, näiteks kinnisvara ost, korteri renoveerimine, auto ost, ravi.

Otsuse laenu või laenu andmise kohta teeb ettevõtte juhtkond iseseisvalt või koos ametiühinguorganiga (kui see on olemas). Ettevõtte ja selle töötajate vaheliste suhete nõuetekohaseks vormistamiseks on vaja selgelt määratleda laenulepingu sisu. Pärast seda, kui tööandja on otsustanud töötajale laenu anda, vormistab töötaja kirjaliku kohustuse selle tagastamiseks.

Kohustuses (lepingus) peab olema märgitud:

· eraldatud vahendite suurus;

· kasutuseesmärgid;

· raha väljastamise vorm - sularaha või sularahata;

· laenu (laenu) tagasimaksmise (tagasimaksmise) tähtaeg töötaja poolt:

Tagasimaksmine igakuiste osamaksetena

Vahetult pärast perioodi lõppu, milleks raha väljastati;

· tagastusvorm - organisatsiooni kassasse, arvelduskontole, samaväärse vara andmine;

· raha ennetähtaegse tagastamise tähtajad, märkides ära põhjused (näiteks töötaja vallandamine, pensionile jäämine).

Laenulepingu eseme tagastamise periood, samuti edasilükatud (järelmaksu) tähtaeg ei ole tsiviilseadustikuga piiratud. Maksualased õigusaktid ei kehtesta nendest perioodidest sõltuvaid maksustamise eripärasid. Laenu (laenu) tagasimaksmise saab lepingus kindlaks määrata töötasust mahaarvamistega. Lepingus võib ette näha meetmed tagamaks, et töötaja-laenuvõtja täidab laenuandva ettevõtte ees oma kohustused (näiteks kinnisvara pant). Sel juhul minimeerib ettevõte oma finantsriskid laenu tagasimaksmisel, näiteks töötaja vallandamisel.

Laen kajastub raamatupidamises järgmiselt:

Tabel nr 5 “Arvete vastavus laenu väljastamisel”

	Konto kirjavahetus
Laenu tagasimaksmine töötaja poolt	1010 “Sularaha kassas”, 3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”	1250 “Töötajate lühiajalised nõuded” (2150 “Töötajate pikaajalised nõuded”)

Intressita laenulepingute alusel tehtavate tehingute kajastamine ja ka nende maksustamise kord tekitab raamatupidajate seas palju poleemikat, mida põhjustab erinevaid kriteeriume tulu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses. Allpool on kirjaniku arvamus selles küsimuses.

Maksuseadustiku artikli 96 kohaselt on maksumaksja sissetulek mis tahes vara maksumus, sealhulgas töö ja teenused, mille maksumaksja saab tasuta. Tasuta saadud vara, sealhulgas tööde ja teenuste maksumus määratakse raamatupidamisandmete põhjal vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning Kasahstani Vabariigi raamatupidamist ja finantsaruandlust käsitlevate õigusaktide nõuetele.

Maksuseadustiku artikli 12 lõike 3 kohaselt kohaldatakse maksuseadustikus kasutatud Kasahstani Vabariigi tsiviil- ja muude õigusaktide mõisteid tähenduses, milles neid kasutatakse nendes õigusaktides, kui ei ole teisiti. ette nähtud Maksukood.

Raamatupidamise seaduse artikli 13 lõike 2 kohaselt on tulu majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodi jooksul varade sissevoolu või suurenemise või kohustuste vähenemise näol, mis toob kaasa kapitali suurendamise, välja arvatud kapitali suurendamine. seotud kapitalis osalevate isikute sissemaksetega.

Raamatupidamise seaduse § 13 lõige 1 omakorda sätestab, et kohustus on üksikettevõtja või organisatsiooni olemasolev minevikusündmustest tulenev kohustus, mille täitmine toob kaasa majanduslikku kasu sisaldavate ressursside võõrandamise.

Tuletame meelde, et Tsiviilseadustiku § 715 lõike 1 kohaselt annab üks pool (laenuandja) laenulepingu alusel teisele poolele (laenusaajale) üle raha või üldiste tunnustega määratud asjad ning laenusaaja kohustub viivitamatult tagastama laenuandjale sama rahasumma või sama palju sama liiki ja kvaliteediga asju.

Sellest tulenevalt kuulub intressivaba laenu summa tagasimaksmisele ning laenusaajal on kohustus tagastada laenuandjale õigeaegselt lepinguga kehtestatud rahasumma, mis vastavalt ei too kaasa tulu tekkimist raamatupidamises.

Kuna laenu kasutamisest või laenu võtmisest (tagasimaksetingimustel) ilma intressi maksmata majanduslikku kasu ei ole saadud ega kuulu ka tulevikus juriidilise isiku poolt tegelikule laekumisele, mis on sõlmitud lepingus sõnaselgelt ette nähtud, siis , maksustamise eesmärgil ei teki tulu, mis sisaldub aasta kogutulus (edaspidi - SRS), ning ettevõtte tulude arvutamise ja väljamaksmise kohustust. tulumaks(edaspidi CPN).

Laen on oma olemuselt rahaline kohustus. Laenu õiglast väärtust hinnatakse vastavalt standardile IAS 39 “ Finantsvahendid: tunnustamine ja mõõtmine. Sel eesmärgil diskonteeritakse laenusumma turuintressimääradega. See loob erinevuse nominaalväärtus laen ja selle õiglane väärtus, mis kajastub kasumiaruandes ehk raamatupidamises.

Ettevõtte töötajale intressivaba laenu andmisel saadav "majanduslik soodustus" ei ole Kasahstani Vabariigis maksuarvestuses tulu.

Maksuseadustiku artikli 84 lõike 2 lõigete 5 ja 7 kohaselt ei loeta maksustamise eesmärgil tuluks:

· tulu, mis on tekkinud seoses varade ja (või) kohustuste väärtuse muutusega, kajastatakse raamatupidamises tuluna vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning Kasahstani Vabariigi raamatupidamist ja finantsaruandlust käsitlevate õigusaktide nõuetele, v.a. et saada (saada) teiselt isikult;

· tulu, mis on tekkinud seoses kohustuse kajastamisega raamatupidamises vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele ning Kasahstani Vabariigi raamatupidamist ja finantsaruandlust käsitlevate õigusaktide nõuetele positiivse vahe näol kohustuse tegeliku summa vahel täitmisele ja selle kohustuse väärtus kajastatakse raamatupidamises.

Lisaks on maksuseadustiku artikli 100 lõike 15 kohaselt, kui maksuseadustikus ei ole sätestatud teisiti, kulu, mis tekib raamatupidamises seoses varade ja (või) kohustuste väärtuse muutusega rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamisel ja Kasahstani Vabariigi õigusaktid raamatupidamise ja finantsaruandluse kohta, välja arvatud tasumisele kuuluv (tasuline).

Olukord:

Ettevõte andis oma töötajale aastaks laenu. Esimese poolaasta jooksul (6 kuud) tasus töötaja laenu lepingus ettenähtud korras - töötasust mahaarvamisega. Vääramatu jõu asjaolude tõttu ei olnud töötajal enam võimalik laenujääki tasuda. Tööandja otsustas võlga töötajalt mitte sisse nõuda.

Seda olukorda tuleks raamatupidamises kajastada järgmiselt:

Tabel nr 6 “Arvete vastavus laenu mittemaksmisel”

	Konto kirjavahetus
Töötajale väljastati kassast lühiajaline (pikaajaline) laen (kantud arvelduskontolt kaardile)	1250 “Töötajate lühiajalised nõuded” (2150 “Töötajate pikaajalised nõuded”)	1010 "Sularaha kassas" (1030 "Sularaha arvelduskontodel")
Osa laenust on tagasi makstud	1010 "Sularaha kassas"	1250 “Töötajate lühiajalised nõuded” (2150 “Töötajate pikaajalised nõuded”)
Töötaja poolt tasumata laenu (laenu) osa on töötaja sissetulek	3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”	1250 “Töötajate lühiajalised nõuded” (2150 “Töötajate pikaajalised nõuded”)
Laenu jääk kantakse tööandja otsusel puhastulust kuluna maha (mahaarvamatud kulud)		3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”
Kinnipeetud üksikisiku tulumaks	3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”	3120 “Eraisikisiku tulumaks”
Kinni peetud kohustuslikud pensionimaksed	3350 “Lühiajalised palgavõlgnevused”	3220 “Pensionimaksete tegemise kohustus”
Sotsiaalmaks arvestatakse kõigilt töötaja tuludelt kokku	7210 “Halduskulud” (alamkonto “Kulud, mis ei kuulu mahaarvamisele”)	3150 "Sotsiaalmaks"
Kogunenud sotsiaalmaksed	7210 “Halduskulud” (alamkonto “Kulud, mis ei kuulu mahaarvamisele”)	3210 “Sotsiaalkindlustuskohustused”

Järeldus

Kokkuvõtteks saab esitada järeldused selle kohta, kas töö kirjutamise käigus saavutati käesoleva töö sissejuhatuses püstitatud ja antud teema asjakohasust kajastavad eesmärgid ja eesmärgid.

Nimelt käsitletakse arvelduskohustuslastega arveldamise arvestuse aluseid. Määratakse kindlaks arvestuslike summade kulutamise põhisuunad: ettevõtluse vajadusteks, reisi- ja esinduskuludeks.

Vaadeldakse peamisi esmaseid dokumente ja regulatsioone, mida kasutatakse arvelduste koostamisel raamatupidamises vastutavate isikutega.

Peamine esmane dokument, mis kajastab arveldusi vastutavate isikutega, on avansiaruanne.

Selles kursusetöö käsitleti arvelduste arvestuse korraldust vastutavate isikutega ning nende arvelduste arvestuse üldist teooriat. Reeglina antakse organisatsioonides raha arvele üsna sageli ja erinevatele töötajatele. Arveldused vastutavate isikutega toimuvad pea igas ettevõttes ja on väga mitmekesised.

Eriti olulised on arveldused vastutavate isikutega. Need arvutused võimaldavad kasvatada toorme ja materjalide ning lõpuks ka sularaha käivet. Ilma spetsiaalsete laoruumideta toodete pikaajaliseks ladustamiseks (tooraine- ja materjalivarusid saab säilitada kuni kaks nädalat) võimaldab selle sularahas ostmine läbi viia pidevat tootmist ja hilisemat müüki. valmistooted. Põllumajandussaaduste ostmine vastutava isiku poolt annab lisatagatisi nende kvaliteedile. Tuleb märkida, et mõned ettevõtted müüvad tooteid ainult sularaha eest. Sel juhul ei tohi tarnija kaupa oma laos hoida. Arve väljastamine või sellel olevate rahaliste vahendite ülekandmine ei taga kauba õigeaegset kättesaamist ja selle mittemüümist kolmandatele isikutele.

Kui ärireisiks on äriline vajadus, ei ole sularahata maksed selliste eesmärkide täitmiseks kiired (eriti kiireloomulise töölähetuse korral), hotellid ei tööta ülekandega, samuti voodipesu eest tasumine, lisakulutused(välja arvatud piletite ostmine, kuid see on töömahukas protsess) tasutakse sularahas.

Käsitletakse järgmisi küsimusi: arveldussummade mõiste, raha arveldusarvele saamise õigus ja kord kaupade, toodete ostmisel füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt, vastutavate isikute välislähetustele ja Venemaa välislähetustele saatmisel, asjakohaste tehingute dokumenteerimine, aruandluskohustuslastega arvelduste kajastamine raamatupidamises.

Kõik eelnev rõhutab valitud teema olulisust organisatsiooni jaoks kaasaegse toimimise tingimustes.

Üldiselt, olles uurinud vastutavate isikutega arvelduste arvestuse korraldust, saan teha järgmised järeldused:

Iga organisatsioon, olgu see siis ehitusettevõte, finantsorganisatsioon, juriidiline kontor vms, seisab silmitsi vajadusega osta laoseisu, aga ka töid ja teenuseid sularaha eest, saata oma töötajaid töölähetustele, et parandada oma tööd. oskused, seos tootmisvajadustega, mis tahes lepingute sõlmimiseks.

Need. Nende arvutustega seisab silmitsi iga organisatsioon. Ning seetõttu ei tohiks vastutavate isikutega arvelduste arvestamisele pöörata vähem tähelepanu kui näiteks põhivara arvestusele või tööjõu ja töötasu arvestusele. Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestus on raamatupidamises erilisel kohal.

Kasutatud allikate loetelu

1. Nurseitov E.O. Raamatupidamine organisatsioonides: Õpetus. -Almatõ, 2006.-472 lk.

2. Sheremet A. Juhtimisarvestus. Õpik - M.: FBK-Press, 2004 - 512 lk.

3. Kasahstani Vabariigi Rahandusministeeriumi 23. mai 2007. a korraldus "Tüüpkontoplaani kinnitamise kohta" nr 185

4. Kasahstani Vabariigi rahandusministeeriumi 21. juuni 2007. a korraldus "Esmaste dokumentide vormide kinnitamise kohta" nr 216

5. Keulimzhaev K., Akimova B. Tootmisarvestus // Raamatupidamine ja maksuarvestus Kasahstanis, nr 3, 2005 - Almatõ: BIKO kirjastus, lk 169-196

...

Sarnased dokumendid

Arvelduskohustuslastega arveldamise arvestuse valdkonna normatiivaktid, õigusaktide muudatuste ülevaatamine. Sõidukulude arvestuse probleemide uurimine. Majandustehingute dokumenteerimine vastutavate isikutega arvelduste arvestamiseks.

kursusetöö, lisatud 12.06.2014


Üldreeglid arveldused vastutavate isikutega. Arvestuslike summade väljastamine ja arvestus. Sõidukuludeks väljastatud summade arvelduste arvestus vastutavate isikutega. Analüütilise ja sünteetilise raamatupidamise alused. Äritehingute päevik.

kursusetöö, lisatud 26.08.2010


Arveldused vastutavate isikutega kui kontrolliobjekt. Vastutavate isikutega arvelduste üle arvestuse pidamise tunnused praeguses etapis. Arvel väljastatud rahaliste vahendite liikumine, nende dokumenteerimine. Äri- ja reisikulude arvestus.

kursusetöö, lisatud 20.06.2014


Reisi-, majutus- ja ärikulude dokumenteerimine ja arvestus. Isikliku transpordi kasutamise hüvitamise arvestus. Vastutavate isikutega arvelduste sünteetiline arvestus, selle kajastus programmis 1C: Raamatupidamine.

kursusetöö, lisatud 10.06.2010


Eelarvelistes organisatsioonides arvelduste ja arvelduste arvestuse alused tänaseks. Probleemid reisikulude arvestusega. Ettepanekud vastutavate isikutega arvelduste raamatupidamise parandamiseks.

lõputöö, lisatud 23.06.2010


Tegevuskulude arvestus. Reguleeriv määrus arveldused vastutavate isikutega. Ettevõtlus-, tegevus- ja reisikuludeks väljastatud arvestuslike summade arvestuse metoodika. Tari-Avto OÜ-s arvelduste arvestamine vastutavate isikutega.

kursusetöö, lisatud 11.11.2010


Teoreetiline alus vastutavate isikutega arvelduste arvestus, õiguslik regulatsioon Vene Föderatsioonis. Sõidu-, äri- ja esinduskulude arvestus. Maksustamise põhijooned ja maksuarvestus arveldused vastutavate isikutega.

kursusetöö, lisatud 14.03.2012


Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestuse tunnused. Arvelduste korraldamine vastutavate isikutega. Arvete kirjavahetus. Ettevõtluskulude arvestus. Muude kulude arvestuslike summade arvestus. Tehingud reisi- ja ärikuludega.

artikkel, lisatud 25.04.2007


Arvelduskohustuslastega arvelduste reguleerimise üldsätted, põhilised seadusandlikud ja regulatiivsed normid. Ettevõttes OJSC "Tula relvatehas" reisitasude ja vastutavate isikutega arveldamise aspektid.

kursusetöö, lisatud 08.11.2015


Raamatupidamist ja aruandlust reguleerivad dokumendid. Vastutavate isikutega arvelduste fikseerimise ja kontrolli korraldamise kord. Arvelduste esmane arvestus. Arvestuslike summade väljastamine ja arvestus. Ettevõtte organisatsioonilised ja majanduslikud omadused.

Arvelduste arvestus ettevõttes vastutavate isikutega

Majandusliku sisu seisukohalt nõuavad ettevõtte raamatupidamisosakonnalt erilist tähelepanu majandustehingud, mis hõlmavad aruandekohustuslastele aruandluseks väljastatud vahendite kasutamist.

Uuritava valdkonna peamiseks probleemiks on asjaolu, et tänapäevastes tingimustes on organisatsiooni vahenditega tehtavate tehingute maht küllaltki suur ning sõltub tehingu iseloomust ja ulatusest. majanduslik tegevus organisatsioonid. Seetõttu on majandustehingute usaldusväärse, korrektse ja täieliku raamatupidamise olulisus rahaliste vahendite väljastamisel ja nende kavandatud kulutamisel vastutavate isikute poolt ilmne. Lisaks võib objektiivselt väita, et aruandekohustuslastega arvelduste raamatupidamise tõhus korraldus on ettevõtte juhtimisel organisatsiooni raha väärkasutuse vältimise kontekstis eriti oluline.

Majandusprotsesside edenemise kohta usaldusväärse teabe saamiseks korraldavad ettevõtted finantsarvestust. "Finantsarvestus on finantsaruannete koostamiseks vajaliku raamatupidamisinfo kogumise ja töötlemise süsteem. Finantsarvestus sisaldab infot bilansikontode arvestuse kohta, on kasutusel mitte ainult ettevõttesiseselt, vaid ka väliskasutajate poolt. Finantsarvestus on reguleeritud. reguleerivad dokumendid" .

Raamatupidamise põhiülesanded finantsarvestus on esitatud joonisel 1.

Riis. 1. Finantsarvestuse põhiülesanded

Vastavalt eesmärgile saada usaldusväärset teavet ettevõtte äriprotsesside ja finantsarvestuse ülesannete kohta, on peamised raamatupidamisprotsessid lineaarne süsteem, mis esindab raamatupidamisinfoga töötamise jada.

Arveldused vastutavate isikutega on oluline sait finantsarvestus, mis tuleneb seda tüüpi toimingu toimumise olemusest ettevõtte majandustegevuses. Ettevõtte tegevuses tekib sageli vajadus tasuda teatud kulud sularahas, sooritada sularahas oste teistest ettevõtetest, tasuda töölähetuste eest jne. Sellistes olukordades antakse ettevõtte töötajale tema vastutusel teatud toimingute tegemiseks sularaha. Selliseid töötajaid nimetatakse vastutavateks isikuteks: "vastutavad isikud on ettevõtte töötajad, kes on saanud ettemaksuna raha tulevaste haldus-, äri- ja reisikulude katteks."

Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestuse eesmärk:

Teabe üldistamine ettevõtte töötajatega arvelduste, neile haldus-, majandus- ja tegevuskulude arvelt väljastatud summade, töölähetuste, samuti arvelduste kohta töötajatega nende äritegevuse käigus tekkinud kulude hüvitamiseks. tegevused.

Ametnike nimekirja, kellel on oma töö iseloomu tõttu õigus saada kassast aruandekohustuslikult sularaha tegevus- ja majandusvajaduste katteks, kinnitab ettevõtte juht igal aastal korraldusega, märkides ära perekonnanime nimi, isanimi, ametikoht, milliseks otstarbeks võib aruandesumma väljastada ja selle suuruse piirang. Nende summade kogus on piiratud; sularaha väljastamine ettevõtluse vajadusteks on ette nähtud ettevõtte kalkulatsioonis. Arvestusliku summa väljastamise aluseks on korraldus. Arvestusliku summa saab väljastada ettevõtte töötajale, kellel ei ole võlgu varem laekunud aruandekohustuste pealt. Arvele väljastatud summa tuleb kulutada ainult sihtotstarbeliselt.

Sellest tulenevalt on ettevõtte raamatupidamisosakonna ees seisvad ülesanded vastutavate isikutega arvelduste finantsarvestuses seotud mitmete raamatupidamisprotsessi aspektidega.

Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestuse põhiaspektid

	Iseloomulik
	Kas ettevõtte juht on kindlaks määranud isikute ringi, kellel on õigus arveldusraha saada?
	Kas ettemakseid tehakse aruandekohustuslastele üle kehtestatud summade või isikutele, kes ei ole varem laekunud summadega arvestanud?
	Kas vastutavate isikute kaudu ei tohi tasuda kulusid, mida oleks saanud tasuda otse kassast või ettevõtte arvelduskontodelt?
	Kas ettevõtte juht kinnitab tehtud kulutuste otstarbekust?
	Kas arvestuslikest summadest tehtud kulutused kajastuvad raamatupidamises õigeaegselt?
	Kas vastutavad isikud kulutavad laekunud summad selleks, milleks need summad väljastati?

Samas peaks raamatupidamisandmete järgi tekkima nii finantsarvestuse vahetu korraldamise ja raamatupidamisprotsessi kui ka sellega seotud protsesside efektiivsuse tõstmisega seotud juhtimisotsuste tegemiseks sobiv informatsioon. Järelikult ei tohiks vastutavate isikutega arveldamise seisukord vähendada ettevõttes kehtiva raamatupidamissüsteemi efektiivsust. Seega võime teha objektiivse järelduse, et vastutavate isikutega arvelduste arvestus on ettevõtte raamatupidamissüsteemis erilisel kohal, kuna esitatav teave mõjutab ettevõtte individuaalseid tulemusnäitajaid.

Vastavalt sellele on ettevõtte raamatupidamise käesoleva jaotise ülesanded seotud aruandluseks raha eraldamisega seotud majandustehingute kontrolli, usaldusväärsuse ja vormistamisega.

Arvelduste arvestuse ülesanded vastutavate isikutega on toodud joonisel 2.

Riis. 2. Vastutavate isikutega arvelduste arvestuse ülesanded

Vastutavate isikutega arvelduste arvestamise õiguslik regulatsioon

Vastutavate isikutega arvelduste arvestuse õiguslik reguleerimine toimub kehtiva raamatupidamise reguleerimise süsteemi raames.

Esimene tasand koos teiste seadusandlike aktidega moodustab föderaalseadus“Raamatupidamise kohta” 6. detsembril 2011 N 402-FZ (muudetud 4. novembril 2014).

Raamatupidamise regulatsiooni teine ​​tase koosneb raamatupidamiseeskirjadest (PBU).

Vastutavate isikutega arvelduste arvestuse regulatsioon puudutab PBU 10/99 “Organisatsiooni kulud”, mis täpsustab organisatsiooni tehtud kulude kajastamise põhiaspekte vastavalt raamatupidamises kulude kohta teabe moodustamise reeglitele. äriorganisatsioonid, selles raamatupidamisvaldkonnas.

Kontoplaani organisatsiooni finants- ja majandustegevuse raamatupidamiseks koos selle rakendamise juhistega, mille on heaks kiitnud Vene Föderatsiooni rahandusministeerium, peetakse raamatupidamise reguleerimise kolmanda taseme kõige olulisemaks dokumendiks.

Raamatupidamise regulatsiooni neljas tase hõlmab organisatsiooni enda antud korraldusi, juhiseid, juhiseid: töökontoplaan, arvestuspõhimõtted jne.

Vastavalt Kontoplaani kasutamise juhendile toimub arvelduste arvestus arvelduskohustuslastega kontol 71 “Arveldused vastutavate isikutega”. Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestuse konto koondab andmed töötajatega arvelduste ning neile haldus-, majandus- ja muude kulude arvelt väljastatud rahasummade kohta.

Seega võime järeldada, et aruandekohustuslastega arvelduste raamatupidamise õiguslik regulatsioon on hetkel määratud vastavalt neljale raamatupidamise regulatsiooni tasemele.

Arvestuskohustuslastega tehingute arvestus

Arveldustehingute arvestamiseks sihtotstarbeliselt raha saanud töötajatega kasutatakse kontot 71 “Arveldused vastutavate isikutega”. Kontojääk kajastab aruandekohustuslaste võlgnevuse suurust ettevõtte ees või hüvitamata ülekulu suurust. Aruandesummade väljastamise ja nende kohta aruandluse üldine kord on sätestatud Venemaa Panga direktiiviga „Juriidiliste isikute sularahatehingute tegemise korra ja sularahatehingute tegemise lihtsustatud korra kohta üksikettevõtjad ja väikeettevõtted." Ettevõte peab arvestust arvelduste üle vastutavate isikutega vastavalt kehtivale regulatsioonile.

Aruandesumma väljastamise aluseks on juhataja korraldus, mis on kinnitatud ka pearaamatupidaja allkirjaga. Kuludeks väljastatav summa oleneb iseloomust eelseisvad kulud ja väljastatakse sularaha ettemaksena eeldatava kulude summa piires. Arvestusliku summa saab väljastada töötajale, kellel ei ole võlgu varem laekunud aruandekohustuslike summade pealt. Aruandluseks väljastatud summade sihipärast kasutamist kontrollib pearaamatupidaja. Vahendite väljastamine vormistatakse kassa laekumise orderiga pärast seda, kui raamatupidamisosakond on välja arvutanud võlgnetavad summad. Ettevõtlus- ja tegevuskulude aruande jaoks väljastatud summasid nimetatakse normaliseeritud ja need sisalduvad organisatsiooni toodete maksumuses.

Tegevus- ja majandusvajadusteks ning sõidukuludeks raha väljastamise kord peab olema sätestatud ettevõtte raamatupidamispoliitikas. Tegevus- ja majapidamiskulud sisaldavad kulutusi materiaalsete varade soetamiseks, kontori-, postikulud, makse rahalised dokumendid ja nii edasi. Sõidukulude summa arvutamisel lähtutakse Ettevõtete arvestuspõhimõtete vastavatest sätetest. Esinduskulude tasumist ei või raamatupidamispoliitikas ette näha.

Arvelduste arvestus vastutavate isikutega talle kassast arvelt väljastatud või sideasutuste kaudu üle kantud summade eest, mis on ette nähtud tegevus- või ärikulude tegemiseks, mitmesuguste materjalide väikeses koguses ostmiseks või töölähetuses kulude tasumiseks, hoitakse kontol 71 “Arveldused vastutavate isikutega. .”

Konto deebet poolel kajastatakse hüvitatud ülekulude summad ja taas väljastatud aruandluseks väljaminevate kassakorralduste alusel, krediidi poolel - avansiaruannete järgi kasutatud ja laekuvate kassakorralduste all üle antud summad (kasutamata) .

Rahaliste vahendite väljastamine aruande alusel kirjendatakse järgmiselt:

Deebet 71 Krediit 50 väljastatud sularahasumma eest.

Kasutamata raha tagastamine ettevõtte kassasse kirjendatakse järgmiselt:

Deebet 50 Krediit 71 sissemakstud sularahasumma eest

Aruandluseks väljastatud summade eest debiteeritakse kassakontode kirjavahetuses kontot 71 “Arveldused aruandekohustuslastega”. Vastutavate isikute kulutatud summade eest krediteeritakse kontot 71 “Arveldused aruandekohustuslastega” vastavalt kulusid ja soetusväärtusi kajastavatele kontodele või muudele kontodele, olenevalt tehtud kulutuste iseloomust.

Töötajate poolt õigeaegselt tagastamata aruandekohustuslikud summad kajastuvad konto 71 “Arveldused vastutavate isikutega” kreeditel ja konto 94 “Väärisesemete kahjud ja puudused” deebetis. Seejärel kantakse need summad kontolt 94 “Väärisesemete kahjustamisest tekkinud puudujäägid ja kaod” konto 70 “Arveldused personaliga töötasu eest” (kui neid on võimalik töötaja töötasust maha arvata) või 73 “Arveldused personaliga 2007. aastaks. muud toimingud” (kui neid ei saa töötaja töötasust maha arvata).

Põhilised raamatupidamiskanded kontole 71 "Arveldused vastutavate isikutega"

Vastutavad isikud on laekunud ettemaksete kulude kinnitamiseks kohustatud esitama raamatupidamisele avansiaruande, millele on lisatud ettevõttesse laekunud summade kulusid kinnitavad originaaldokumendid.

Seoses reisikuludega on aruandval isikul kohustus kolme päeva jooksul pärast tagasipöördumist arveldada laekunud ja kulutatud summad. Selleks koostab ta tehtud kulutusi kinnitavate originaaldokumentide alusel (poekontod, müügitšekid, raudtee-, lennu- ja muud piletid) ettemaksu akti tehtud tööde (ülesande täitmise) kohta ning lisab reisitõendi. .

Ettevõtlus- ja tegevusvajaduste avansiliste summade kohta tuleb aruanne esitada järgmisel tööpäeval pärast selle perioodi möödumist, mille eest arveldussumma väljastati.

Tehtavate kulutuste otstarbekuse kinnitavad vahetud juhid, olenevalt kulude sihtotstarbest. Pärast seda, kui raamatupidaja on avansiaruande kontrollinud ja aruande summa kindlaks määranud, kinnitab selle ettevõtte juht ja võtab see arvestusse.

Kui avansiaruanne sisaldab jaekaupluste müügikviitungeid erinevate arvelduslikest summadest ostetud materjalide kohta, tuleb need materjalid hoiustada ettevõtte lattu ning nende kohta väljastatakse üldine vastuvõtuarve.

Kasutamata summade jäägi annab aruandekohustuslane kassasse kassa laekumise orderit kasutades samaaegselt avansiaruande esitamisega ning ülekulu väljastatakse kassast kassa laekumise orderit kasutades avansiaruande päeval. esitatakse.

Juhataja korralduse kohaselt tuleks kontole väljastatud summad kulutada sihtotstarbeliselt ning aruandekohustuslike summade ülekandmine ühe isiku poolt teisele on keelatud. Aruandluskohustuslasele väljastatakse uusi ettemakseid ainult siis, kui talle varem tehtud ettemakse on täielikult tasutud. Isikutel, kes ei ole kehtestatud tähtaja jooksul esitanud aruandeid ja tõendavaid dokumente aruandekohustuslike summade kulutamise kohta või kes ei ole ettevõtte kassasse tagastanud kasutamata avansiliste summade jääke, on raamatupidamisosakonnal õigus temalt kinni pidada. vaieldamatult järgmisel palgamaksmisel töötaja võlgnevuse summa kehtivate õigusaktidega sätestatud järjekorras.

Organisatsiooni administratsioon otsustab iseseisvalt aruande jaoks eraldatud summade suuruse küsimuse vastavalt tootmisvajadustele ja eelmiste perioodide sarnaste kulude tagasiulatuva analüüsi põhjal.

Arvestuslike summade liikumist ja arveldusi aruandekohustuslike isikutega seotud tehingute arvestuse register organisatsioonides on päeviku korraldus nr 7 - kombineeritud register, mis ühendab analüütilise ja sünteetilise raamatupidamise lineaarse kirjendamise vormiga ühtses süsteemis. Joonisel on näide ajakirja tellimusest nr 7.

Igale aruandele väljastatud summale eraldatakse tellimuste päevikus üks rida ning avansiaruande esitamisel kantakse kasutamata summad kassasse või laekub raha ülekulu tagasimaksmiseks, nende toimingute summade kohta tehakse arvestust. samal real.

Ajakirja korralduse nr 7 kasutamine välistab vajaduse pidada kontole nr 71 “Arveldused vastutavate isikutega” akumulatiivseid väljavõtteid, kaarte ja käibelehti, mis aitab kaasa raamatupidamistöö järsule vähenemisele. Samas säilib päevikukorraldus nr 7 arvestuse päevikutellimuse vormi aluseks olev kabe kabe vorm konto 71 “Arveldused arvelduskohustuslastega” kreedit käibe dešifreerimise osas.

Iga avansiaruande fikseerimise ja arvutuste tegemise positsiooniline vorm toob arvutustesse selgust ja suurendab raamatupidamise kontrollfunktsioone.

Tööpäeviku korralduse nr 7 täitmise aluseks on töötajatele arvel olevatele summadele väljastatud kassakviitungid, kulutatud summade avansiaruanded; uued sissetulevad või väljaminevad kassaorderid - laekunud ja kulutatud summade lahknevuste korral. Arvestusse võetakse avansiaruanded, mille pearaamatupidaja kontrollib teabe esitamise ja sisu õigsuse, kulude otstarbekuse ja vajalikkuse, avansi otstarbele vastavuse kohta ning kinnitab ettevõtte juht. Pearaamatupidaja töötleb kuluaruannet, paigutades kulu suunale vastavad arvestused dokumentidele ja aruandele.

Ajakirja korraldus nr 7 sisaldab aruandluse vahendite väljastamise kuupäeva ja arvelduste seisu kuu alguses (deebet - aruandluseks jäänud summad, kreedit - hüvitamata ülekulu summad) iga aruandekohustuslasega. Need kanded on võetud eelmise kuu päeviku tellimusest nr 7.

Arvutuste analüütiline arvestus päeviku järjekorras nr 7 toimub iga eraldi väljastatud aruandluse summa kohta. Ajakirja korralduse nr 7 ridadel kajastatakse väljastatud ettemakseid, kulusummade mahakandmisi kinnitatud avansiaruande alusel, samuti väljaminekuid ülekulude hüvitamiseks ja kasutamata ettemaksete tagastamist. Seega kajastuvad iga avansilise aruande tehingud ainult ühel tööraamatu korralduse nr 7 real.

Kassaaruannete väljatöötamisel kantakse aruande eest väljastatud summad päeviku järjekorrale nr 7. Samas märgitakse väljastamise kuupäev ja vastav konto, mis vastab organisatsioonis kehtivale raamatupidamiskorrale ja raamatupidamissüsteemile.

Pikaajalises töölähetuses viibivale vastutavale isikule täiendava ettemakse väljastamise (ülekandmise) korral või muudel juhtudel on rubriigis “Aruandluseks välja antud” kehtestatud ülekulu hüvitamiseks väljastatavad summad lähtuvalt aruandekohustusest. sularaha, panga- ja muud dokumendid. Kajastuvad kassasse ja arvelduskontole kantud kasutamata ettemaksete summad, samuti töötajate ja töötajate töötasust mahaarvatud summad. Päeviku korralduse nr 7 sellesse jakku tehakse kanded kassa dokumentide, panga- ja palgaväljavõtete alusel.

Aruandluseks väljastatud summad ja ülekulude hüvitamine, samuti tagastatud ja kinnipeetud kasutamata ettemaksete summad kontrollib pearaamatupidaja. Kontrollitud ja kinnitatud avansiaruanded märgitakse vastavatesse veergudesse, märkides avansiaruandele kinnitatud summad. Avansiaruannetes vastavate kontode märgistuse alusel tehakse kanded nendele kontodele vastavatesse veergudesse.

Konto 71 “Arveldused vastutavate isikutega” krediidi kogusumma määramiseks on vaja liita arvelduskohustuslaste poolt kassasse sissemakstud, arvelduskontole kantud ja töötasust maha arvatud summad, samuti mahakantud summad vastavalt kinnitatud avansiaruannetele. Pearaamatusse kantakse kreeditkäibe kogusumma kontol 71 “Arveldused vastutavate isikutega”. Kontode 10 “Materjalid”, 41 “Kaup” deebetis sisalduvad summad sisaldavad materiaalsete varade maksumust arvestushindades, transpordi-, hanke- ja muid materiaalse vara hankimise ja soetamise kulusid. Soetatud materiaalsete varade maksumus lähtudes päeviku järjekorras nr 7 toodud summadest määratakse spetsiaalse tõendi järgi, mis täidetakse kviitungidokumentide koopiate (arved, vastuvõtuaktid, laekumise orderid) alusel, mis lisatakse avansiaruannetele. vastutavatest isikutest. Praktikas väljastatakse kõige sagedamini üldarve ostetud kauba saatedokumentide alusel. materiaalsed varad, mille eest tasusid vastutavad isikud neile kontole väljastatud rahasummade arvelt.

Ajakirja tellimus nr 7 sisaldab veerge, mis kajastavad kuu alguse saldot, deebetkäivet ja kreeditkäivet. Iga positsiooni (rea) kuu lõpu jääk kantakse üle järgmise aruandekuu korraldusele nr 7. See saldode ülekandmise protseduur vähendab kannete arvu. Pärast kõigi kannete täitmist kontrollitakse päeviku korraldust nr 7 ja allkirjastatakse pearaamatupidaja poolt.

Vastutavate isikutega arvelduste arvestamise probleemid

Ettevõtete vastutavate isikutega arvelduste raamatupidamise seisu uurimise käigus saab tuvastada sellele raamatupidamisvaldkonnale omaseid probleeme.

Tüüpilised raamatupidamise rikkumised vastutavate isikutega arveldamisel

	Kirjeldus
	Praktikas lubab organisatsioon ettevõtte töötajatele isiklikeks vajadusteks rahaliste vahendite varjatud ettemakseid, mille väljastamine kassast väljastatakse ärivajaduste ettemaksete varjus.
	Esineb juhtumeid, kus tehakse töötajatele ettemakseid ettevõtluse vajadusteks sihtkulude fakti täpsustamata või ettevõtlusega seotud kulud kvalifitseeritakse tegevuskuludeks ilma tõendavate dokumentideta.
	Esineb juhtumeid, kui vastutavad isikud esitavad aruandluse eesmärgil saadud raha kulutamise kohta mitteõigeaegse aruande.
	Aruandekohustuslaste avansiaruanne ei vasta alati aruande eest laekunud vahendite kulutamise eesmärkidele vastavalt juhataja korraldusele.
	Vastuolud tekivad aruandekohustuslaste kulude määramisel konkreetsele kuluartiklile, kuna vastutavad isikud on esitanud ebaõigeid andmeid.

Arvelduste raamatupidamisarvestuse parandamine vastutavate isikutega

Seega, kuigi raamatupidamise protsessi organisatsioonis saab paika panna üsna tõhusalt ja arvelduste arvestus vastutavate isikutega toimub üsna ratsionaalselt, saab selle raamatupidamise aspekti puudutavat arvestuspoliitikat sageli esitada üldiselt, mis on üsna märkimisväärne puudus. Sellest tulenevalt on vaja teha mõningaid muudatusi raamatupidamispoliitikas, mis puudutab dokumendivoo süsteemi täpsustamist ja arvelduste jälgimist vastutavate isikutega ning sellega seotud majandustehingute kajastamist ettevõtte raamatupidamise infosüsteemis.

Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestamisel tuleks arvestuspoliitikas fikseerida ja täpsustada järgmised punktid:

• aruandekohustuslastega arveldamisega seotud tehingute arvestuses kasutatavate esmaste dokumentide liigid, tehtud kulude arvestus, nende täitmise ja arvestusse võtmise kord, samuti nende tehingute ja arvelduste dokumendivoo protsess vastavalt kehtivale seadusele. ettevõtte kord aruandluseks raha eraldamiseks;
• aruandekohustuslase poolt tehtud kulutuste kajastamise ning ettevõtte tootmiskulusse arvamise kord ja hetk;
• võlgnevuse tekkimise kord ja aeg arvelduskohustuslastega;
• dokumenteerima aruandekohustuslastega arvelduste kajastamiseks kasutatavad peamised kanded ja vormistama nende tehingute kajastamise korra ettevõtte raamatupidamissüsteemis;
• vastutavate isikutega arvelduste inventuuri läbiviimise kord;
• fikseerib kontol 44 “Müügikulud” arvesse võetavate kulude loetelu, mis tehakse tegevuskulude aruandluseks väljastatud vahendite summadest;
• kajastama täielikult vastutavate isikute poolt kulueesmärkide täitmiseks tehtud kulutuste hindamise meetodeid ja kulude jaotamist konkreetsetele kuluartiklitele, et vältida võimalikke vastuolusid arvestussüsteemis.

Tähele tuleb panna, et 44 “Müügikulud” arvel arvestatavate kulude nimekirja fikseerimisel tuleks lisada ka nende kulude müügikulusse mahakandmise kord. täissumma aastal kajastatud kulud aruandlusperiood. Müügikulude seostamine müüdud valmistoodete maksumusega moodustab terviklikuma kulu.

Vastavalt PBU 1/2008 sätetele saab arvestuspõhimõtteid muuta ainult teatud juhtudel, mis hõlmavad uute arvestusmeetodite väljatöötamist ettevõtte poolt, mis võimaldaks rohkem kuvada. tõeline esindus majandustegevuse faktid. Seega ei ole kavandatavad muudatused arvestuspõhimõtetes ebaseaduslikud.

Nende meetmete rakendamine võimaldab objektiivsemalt genereerida raamatupidamisteavet vastutavate isikutega arvelduste seisu kohta, et vältida nende finants- ja majandusnäitajate võimalikke moonutusi, mis omakorda vähendab ebaõigete juhtimisotsuste tegemise tõenäosust.

järeldused

Arvelduste arvestamine vastutavate isikutega majandustegevuse ja ettevõtte arendamise raames on loomulik ja objektiivne protsess. kaasaegne majandus, kuna majandustegevuse alus tahes tootmisettevõte kujutavad endast raha laekumise ja kulutamisega seotud tehinguid. Seega on vastutavate isikute rahaliste vahendite väljastamise ja kasutamise tehingute täielik, täpne, õigeaegne ja usaldusväärne kajastamine raamatupidamises ettevõtte juhtimise jaoks usaldusväärse infopildi kujunemise vajalik tingimus.

Selle raamatupidamisvaldkonna olulisuse määrab kõigi nende majandustehingute olulisus, mis on seotud ettevõtte rahaliste vahendite kasutamisega aruandekohustuslike isikute poolt ja mis on seotud ettevõtte majandustegevuse siseste protsessidega. Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestuse eesmärgid ja eesmärgid on seotud aruandekohustuslike vahendite väljastamise ja kulutamise tehingute kontrolli, usaldusväärsuse ja vormistamisega.

Arvelduskohustuslastega arvelduste arvestuse õiguslik regulatsioon vastab üldisele neljatasandilisele raamatupidamise reguleerimise süsteemile. Vastavalt kontoplaanile ja selle kasutamise juhendile toimub arvelduste arvestus aruandekohustuslastega konto 71 “Arveldused vastutavate isikutega” abil. Arvelduskohustuslastega arvelduste kajastamine organisatsiooni raamatupidamispoliitikas on seotud mitme aspektiga, mis on organisatsiooni rahavoogude, eelkõige sularahatehingute arvestamisel hädavajalikud.

Selles raamatupidamisvaldkonnas tekivad tüüpilised rikkumised kõige sagedamini seoses aruandluse jaoks raha väljastamisega. Ettevõttes tuleb ette juhtumeid, kus ettevõtluse vajaduste ettemaksete varjus aruandluseks vahendite ebaõiget eraldamist, sihtkulude ebaõiget kinnitamist ja tõendavate dokumentide puudumist, kulutatud arveldussummade mitteõigeaegset aruandlust, samuti tekivad vastuolud kulude sisu osas. tekkinud. Lisaks puudub organisatsioonil dokumenteeritud ja vormistatud kord oma kulude aruandluseks ja tehingute kajastamiseks raha väljastamiseks.

Bibliograafia

1. 6. detsembri 2011. aasta föderaalseadus "Raamatupidamise kohta" N 402-FZ (muudetud 23. mail 2016).
2. Raamatupidamismäärus "Organisatsiooni kulud" (PBU 10/99). Kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 05.06.1999 korraldusega nr 33n (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 04.06.2015 korraldusega N 57n).
3. Organisatsiooni finantsmajandusliku tegevuse raamatupidamise kontoplaan ja selle kasutamise juhend. Kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000. aasta korraldusega nr 94-n (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 8. novembri 2010. aasta korraldusega nr 142n).
4. Venemaa Panga käskkiri 11. märtsist 2014 nr 3210-U (muudetud 3. veebruaril 2015) „Juriidiliste isikute sularahatehingute tegemise korra ning üksikettevõtjate ja väikeettevõtjate sularahatehingute tegemise korra kohta .”
5. Alekseeva G.I. Raamatupidamine finantsarvestus. – M.: Yurayt, 2015.
6. Alisenov A.S. Raamatupidamine finantsarvestus. – M.: Yurayt, 2016.
7. Astahhov V.P. Raamatupidamine (finants)arvestus. – Rostov Doni ääres: märts 2013.
8. Babaev Yu.A., Petrov A.M., Melnikova L.A. Raamatupidamine finantsarvestus. – M.: Prospekt, 2015.
9. Bogataya I.N., Khakhonova N.N. Raamatupidamine. – Rostov Doni ääres: Phoenix, 2013.
10. Bogachenko V.M., Kirillova N.A. Raamatupidamine. – Rostov Doni ääres: Phoenix, 2015.
11. Bychkova S.M., Badmaeva DG. Raamatupidamine ja analüüs. – Peterburi: Peeter, 2015.
12. Nechitailo A.I., Pankova L.V., Nechitailo I.A. Raamatupidamise metoodika ja mõisted. – Rostov Doni ääres: Phoenix, 2015.
13. Polenova S.N. Raamatupidamise teooria. – M.: Dashkov ja K, 2012.
14. Sapožnikova N.G. Raamatupidamine. – M.: KnoRus, 2013.
15. Tšernenko N.Yu., Tšernenko A.F. Raamatupidamine finantsarvestus. – Rostov Doni ääres: Phoenix, 2015.

Vastutavad isikud on eranditult kõik organisatsiooni põhikohaga töötajad (töölepingu alusel töötavad), kes on kassast raha ettemaksuna saanud. Reeglina väljastatakse sularaha kontole eelseisvate reisikulude katteks, samuti ettevõtte kontoritarvete eest tasumiseks, postikulu, kulud, mis on seotud materjalide ostmisega läbi väikehulgi jaekaubanduses ja muudeks ärilisteks vajadusteks.

Sularaha väljastatakse vastavalt sularahakviitungitele ja seda tuleb kulutada rangelt sihtotstarbeliselt. Lisaks ei saa aruandekohustuslikke vahendeid seostada üksikisiku - ettevõtte töötaja - sissetulekutega. Sel juhul arvestatakse aruandekohustuslase välisvaluutas tehtud kulud ümber rubladesse avansiaruande kinnitamise kuupäeval kehtestatud Vene Föderatsiooni Keskpanga kursi alusel.

Arveldused vastutavate isikutega eeldavad esiteks organisatsiooni vahendusfunktsioonide elluviimiseks töötajatele usaldatud ebaolulisi rahasummasid ja teiseks nende mittesularahas teostamise võimatust. Kõiki arveldustoiminguid arvelduskohustuslastega iseloomustab piiratud, ette teada nimekiri ja aus kõrge aste nende esinemise regulaarsus.

Arvelduskohustuslastega arveldamisel kasutatavate sisemiste organisatsiooniliste dokumentide hulgas on ettevõtte juhtkonna poolt kinnitatud vastutavate isikute nimekirjad, esinduskulude kalkulatsioonid, nende kalkulatsioonide kinnitamise korraldused, avansiaruanded, aga ka aruannete logid. Lisaks, kui ettevõttes on juhtunud töötajate lähetusse saatmist, peavad olemas olema ka vastavad juhtimiskorraldused. Omakorda peab sisekontrollisüsteem muu hulgas tingimata sisaldama organisatsiooni arvestuspõhimõtetes ametlikult sätestatud aluspõhimõtteid, mis määravad arvutuste tegemise korra.

Sularahatehingud vormistatakse siin, kasutades ettevõtete ja organisatsioonide raamatupidamise esmase dokumentatsiooni standardseid osakondadevahelisi vorme. Sularaha väljastamine ettevõtete kassaaparaatidest toimub ühtse vormi N KO-2 kassa väljamineku orderite või muude nõuetekohaselt vormistatud dokumentide, sh palgatõendite, raha väljastamise avalduste ja arvete järgi, millel on templi löömine. need dokumendid koos väljamineva sularaha orderi andmetega.

Sularaha väljastamine arvelduslähetustega seotud kulude katteks toimub ärireisijatele selleks otstarbeks võlgnetavate summade piires. Raha väljastamise dokumendid allkirjastavad ettevõtte juhataja, pearaamatupidaja või teised selleks volitatud isikud. Kulukassa orderi järgi raha väljastamisel nõuab kassa passi või muu saaja isikut tõendava dokumendi esitamist, kirjutab dokumendi nimetuse ja numbri, kelle poolt ja millal see on välja antud.

Laekunud vahendite alusel peavad vastutavad isikud koostama ostetud kauba kohta avansiaruande koos seda tõendavate dokumentidega. Täiendavad dokumendid on müügitšekid ja sõidupiletid, mis esitatakse raamatupidajale. Kui ostetud kaupa ei kapitaliseerita, arvatakse aruandekohustuslik summa aruandekohustuslase aasta kogutulu hulka. Samal ajal kehtestatakse aruandekohustuslike summade väljastamise ja aruandluse kord organisatsiooni juhi korraldusega.

Töötajad, kes said arvele sularaha, on kohustatud hiljemalt kolm tööpäeva pärast nende väljastamise perioodi lõppu või töölähetusest naasmise päevast esitama raamatupidamisele kulutatud summade aruande. ettevõtte osakonda ja teha nende eest lõppmakse. Ettemaksuaruande vorm on ühtne ja see on esitatud Venemaa Riikliku Statistikakomitee 1. augusti 2001. aasta resolutsioonis N 55 “Raamatupidamise esmase dokumentatsiooni ühtse vormi N AO-1 “Ettemakse aruanne” kinnitamise kohta. sularaha aruande vastu kuulub konkreetse vastutava isiku täielik aruanne talle eelnevalt ette antud. Aruannet kontrollib raamatupidamine.

Kontrollitud kuluaruanne kinnitatakse juhataja või volitatud isiku poolt ja võetakse arvestusse. Kasutamata ettemakse jäägi annab aruandekohustuslane ettenähtud korras kassa laekumise orderit kasutades üle organisatsiooni kassasse. Avansiaruande ülekulu väljastatakse aruandekohustuslasele vastavalt kassa laekumise orderile. Raamatupidamine kannab kinnitatud avansiaruande andmete alusel aruandekohustuslikud summad ettenähtud korras maha.

Organisatsioonisisese arvelduste kontrolli süsteem eeldab juhi poolt kinnitatud töötajate nimekirja olemasolu, kellel on õigus saada aruandekohustuslikke rahalisi vahendeid, raha väljastamiseks kirjalike taotluste esitamise korra, milles on ära näidatud selle väljastamise põhjused ning ettevõtte töötajate poolt väljastatud summade aruandluse kehtestatud tähtaegade järgimine, samuti järelejäänud raha tagastamise tähtajad.

Lisaks saame igasugusest kontrollist rääkida ainult siis, kui ettevõttel pole maksetähtaega ületanud võlga arveldusvahenditel, raha väljastamise keelust kinnipidamine töötajatele, kes ei ole varem laekunud summade kohta aru andnud, reisi- ja majutuskulude analüütiline arvestus, vastavate vahendite registreerimine. eelaruannetele lisatud tõendavad dokumendid, samuti eelaruannete kinnitused.

Nüüd tööreisidest. Töölähetus on töötaja väljasõit ettevõtte juhi korraldusel ametiülesande täitmiseks väljaspool alalist töökohta. Juhul, kui kodaniku saadab reisile ettevõte, millega tal ei ole töösuhet ja ta ei allu seetõttu halduslikult selle ettevõtte juhile, ei saa sellist reisi lugeda töölähetuseks. Töötaja lähetusse saatmine vormistatakse talle korralduse alusel väljastatud reisitõendi väljastamisega.

Reisikulud kajastatakse tootmise juhtimisega seotud kuludena ja vormikuludena levinud tüübid tegevused. Sõidukulude kajastamine organisatsiooni poolt kantud kuludena vastavalt äriorganisatsioonide kulude kohta teabe moodustamise eeskirjadele toimub raamatupidamise eeskirja „Organisatsiooni kulud“ (PBU 10/99) alusel, mis on kinnitatud. Venemaa rahandusministeeriumi 6. mai 1999. aasta korraldusega N 33n.

Kui tööandja tasub maksumaksjale nii riigisiseste kui ka välislähetuste kulud, ei arvestata maksustatava tulu hulka kehtivate õigusaktidega kehtestatud piires makstud päevarahasid ega ka tegelikult kantud ja dokumentaalselt tõendatud sihtotstarbelisi kulusid reisimiseks. sihtkohtadesse ja tagasi, lennujaamateenuste tasud, vahendustasud, kulud lennujaama või rongijaama väljumis-, siht- või ümberistumiskohtades, pagasiveo kulud, eluruumide üürimise kulud, sideteenuste eest tasumine, teenuse saamine ja registreerimine välispass, viisa saamine, samuti sularaha või pangatšeki sularahaks vahetamisega seotud kulud välisvaluuta.

Kui maksumaksja ei esita dokumente, mis kinnitavad eluruumi üürimise kulude tasumist, on selle summad maksustamata seadusega kehtestatud piires. See tähendab, et mitte rohkem kui 700 rubla iga Vene Föderatsiooni välislähetuse päeva kohta ja mitte rohkem kui 2500 rubla iga välislähetuse päeva eest.

Samal ajal kohaldatakse sama maksustamiskorda väljamakseid, mis tehakse organisatsiooni alluvuses või haldusalluvuses olevatele isikutele (kui on olemas tööleping), samuti saabuvatele äriühingu juhatuse või muu sarnase organi liikmetele. osaleda selle äriühingu juhatuse, juhatuse või muu sarnase organi koosolekul.

Tuleb meeles pidada, et reisikulud lähetusse ja tagasi kuuluvad organisatsiooni kulude hulka ilma käibemaksuta. Reisikulude hulka kuuluvad eelkõige lennu-, mere-, raudtee-, maanteetranspordiga töölähetuse paika ja tagasi sõitmise kulud, sealhulgas piletite eelmüügi kulud ja voodipesu kasutamise tasud ning eluruumide üürimise kulud. . Maksusoodustused tehakse maksumaksja poolt kauba ja teenuste ostmisel müüja poolt väljastatud arvete alusel, mis kinnitavad maksusummade tegelikku tasumist. Lisaks kuuluvad tagastamisele maksusummad seadusega kehtestatud piires.

Sel juhul tehakse need mahaarvamised kehtestatud vormi reisidokumentide alusel. Sõidupilet, millel maksusumma on eraldi real välja toodud, on ilma arveta töölähetuskohta ja tagasi reisiteenustelt tasutud käibemaksusummade mahaarvamise aluseks. Lennufirmad ei pea siin arveid väljastama.

Organisatsiooni töötajate raudteetranspordil rotatsioonilise töökorralduse meetodil tasutud käibemaksusummad võetakse mahaarvamiseks raudteepiletite alusel, millel on eraldi real välja toodud käibemaksu summa. Sama kehtib ka elektrooniliste sõidupiletite kohta. Siinkohal tuleb aga arvestada, et mahaarvamine on võimalik ainult siis, kui käibemaks on konkreetselt pileti kogumaksumusest eraldatud ja numbritega esitatud. Juhtudel, kui käibemaks on piletil lihtsalt märgitud (koos käibemaksuga), võib mahaarvamisega tekkida tõsiseid raskusi.

Teine levinud arveldusviis vastutavate isikutega on esinduskulude arveldused. Esinduskulud hõlmavad maksumaksja kulusid vastastikuse koostöö loomiseks ja hoidmiseks läbirääkimistel osalevate teiste organisatsioonide esindajate ametlikuks vastuvõtuks ja teenindamiseks, samuti juhatuse koosolekutele saabuvate osalejate kulud.

Meelelahutuskulude hulka kuuluvad nende isikute ametliku vastuvõtu pidamise kulud, nende isikute transport meelelahutusürituse toimumiskohta ja tagasi, puhvetite teenus läbirääkimiste ajal ning maksumaksja koosseisu mittekuuluvate tõlkide teenuste eest tasumine. Siia ei kuulu meelelahutuse, puhkuse korraldamise, haiguste ennetamise ega ravi kulud. Sel juhul arvatakse aruandeperioodi esinduskulud muude kulude alla summas, mis ei ületa 4 protsenti maksumaksja selle aruandeperioodi töötasu kuludest.

Sünteetilised raamatupidamisregistrid, kus kajastuvad avansisummadega tehingud, on pearaamat, rahavoogude aruanne vormil nr 4 ja bilansirida “muud nõuded, mille tasumist oodatakse 12 kuu jooksul”, tellimuste päevik nr 7 ja muud konto 71 raamatupidamisregistrid.

Vastavalt Rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000. a korraldusele nr 94n, millega kinnitati kontoplaan ja selle rakendamise juhend, tuleb arvelduskohustuslastega arvelduste analüütilist arvestust pidada iga aruandluseks väljastatud summa kohta.

Selleks, et koondada teave töötajatega arvelduste kohta neile haldus-, majandus- ja muudeks kuludeks väljastatud summade osas, kasutavad organisatsioonid kontot 71 “Arveldused vastutavate isikutega”. Aruandluseks väljastatud summade eest debiteeritakse kassakontode kirjavahetuses kontot 71 “Arveldused aruandekohustuslastega”. Vastutavate isikute kulutatud summade eest krediteeritakse kontot 71 “Arveldused aruandekohustuslastega” vastavalt kulusid ja soetusväärtusi kajastavatele kontodele või muudele kontodele, olenevalt tehtud kulutuste iseloomust.

Töötajate poolt õigeaegselt tagastamata aruandekohustuslikud summad kajastuvad konto 71 “Arveldused vastutavate isikutega” kreeditel ja konto 94 “Väärisesemete kahjud ja puudused” deebetis. Need kantakse kontolt 94 “Väärisesemete kahjustamisest tekkinud puudused ja kaod” kas konto 70 “Arveldused personaliga töötasu eest” deebetile, kui neid on võimalik töötaja töötasust maha arvata, või konto 73 “Arveldused palga eest” deebetile. personal muudeks toiminguteks” , kui töötaja palgast kinnipidamise võimalus puudub.

Vastutusvõimelise isiku mõiste

Definitsioon 1

Vastutav isik on ettevõtte põhikohaga töötaja, kes sai ettevõtte kassast raha ettemaksuna. Tavaliselt väljastatakse sularaha kontole sõidukuludeks, ettevõtluskulude tasumiseks, materjalide ostmiseks ja muudeks vajadusteks.

Vahendid väljastatakse aruandluseks sularaha laekumiste vastu ja neid saab kulutada eranditult sihtotstarbeliselt. Aruandavad rahalised vahendid ei ole seotud üksikisikute - ettevõtte töötajate sissetulekutega. Aruandekohustuslase välisvaluutas tehtud kulud konverteeritakse rubladesse Vene Föderatsiooni Keskpanga kursi alusel, mis on fikseeritud avansiaruande kinnitamise kuupäeval.

Vastutavate isikutega arveldamisel kasutatavad organisatsioonisisesed dokumendid hõlmavad järgmist:

• ettevõtte juhtkonna poolt kinnitatud vastutavate isikute nimekirjad,
• esinduskulude kalkulatsioonid,
• kalkulatsioonide kinnitamise korraldused,
• kuluaruanded,
• aruandluslogid.

Lisaks tuleb töötajate lähetusse saatmisel väljastada vastavad korraldused. Sularahatehingud arvelduskohustuslastega vormistatakse esmaste dokumentide tüüpvormide abil. Sularaha väljastamine kassast toimub kassatviitungite abil.

Töölähetusega seotud sularaha väljastamine toimub nende summade piires, mis kuuluvad lähetatud töötajatele selleks otstarbeks. Raha väljastamise dokumendid peavad olema allkirjastatud organisatsiooni juhi, pearaamatupidaja või teiste volitatud töötajate poolt. Kassapidaja peab sularaha laekumise orderi järgi raha väljastades nõudma passi või muu saaja isikut tõendava dokumendi esitamist.

Vastutavad isikud peavad laekunud vahendite eest aru andma, vormistades avansiaruande ja lisades ostetud kauba kohta tõendavad dokumendid. Täiendavad dokumendid on sel juhul järgmised:

• müügitšekid,
• sularaha kviitungid,
• reisipiletid.

Kui ostetud kaupa ei postitata organisatsiooni lattu, tuleb aruandekohustuslik summa arvata vastutava töötaja aasta kogutulu hulka. Arvestuslike summade väljastamise ja nende kohta aruandluse kord määratakse ettevõtte juhi korraldusega.

Töötajad, kes said arvele sularaha, peavad hiljemalt kolm tööpäeva pärast raha väljastamise perioodi lõppu esitama organisatsiooni raamatupidamisosakonnale kulutatud vahendite aruande ja tegema lõppmakse. Avansiaruande vorm on ühtne ja seda esindab vorm AO-1 “Ettemaksuaruanne”. Hilisem arveldusraha väljastamine on võimalik ainult konkreetse vastutava isiku täieliku aruandega varem väljastatud ettemaksete kohta. Raamatupidaja kontrollib aruannet.

Raamatupidaja kontrollitud avansiaruanne peab olema juhataja poolt kinnitatud ja seejärel raamatupidamisele vastu võetud. Kasutamata vahendite jääk kantakse ettevõtte kassasse kassa laekumise orderiga. Avansiaruande ülekulu väljastatakse vastavalt kassa laekumise orderile aruandekohustuslasele. Kinnitatud avansiaruande alusel kannab raamatupidaja arvestuslikud summad kindlas järjekorras maha.

Organisatsioonisisene kontroll vastutavate isikutega arvelduste üle

Organisatsioonisisene kontroll vastutavate isikutega arvelduste üle hõlmab:

• kinnitatud nimekiri töötajatest, kellel on õigus saada aruandekohustuslikke vahendeid,
• rahaliste vahendite väljastamise taotluste esitamise kinnitatud kord, milles on märgitud väljastamise eesmärk;
• organisatsiooni töötajate poolt väljamakstud summade aruandluse ja rahajäägi tagastamise tähtaegade järgimine,
• võlgnevuse puudumine aruandekohustuslikel vahenditel,
• rahaliste vahendite väljastamise keelust kinnipidamine töötajatele, kes ei ole varem laekunud ettemaksete kohta aru andnud,
• dirigeerimine analüütiline raamatupidamine reisi- ja majutuskulud,
• eelaruannete jaoks vajalike tõendavate dokumentide koostamine,
• eelaruannete kinnitamine.

Töölähetus on organisatsiooni töötaja väljasõit juhi korraldusel ametiülesannete täitmiseks väljaspool alalist töökohta. Töölähetuseks ei saa lugeda sellise isiku lähetamist ettevõtte poolt, kellega tal ei ole töösuhet.

Kulud kajastatakse tootmisjuhtimisega seotud lähetuste kuluna. Sellised kulud moodustavad tavategevuse kulud.

Kui tööandja tasub töötajale töölähetuse kulud, ei hõlma maksustatav tulu:

• normi piires makstud päevarahad,
• kantud ja dokumentidega kinnitatud kulud sihtkohta ja tagasi reisimiseks,
• lennujaamamaksud,
• reisikulud lähte-, siht- või ümberistumiskohtadesse,
• komisjonitasud,
• pagasikulud,
• elamiskulud,
• sideteenuste kulud,
• teenistusliku välispassi hankimise ja registreerimise ning viisade saamise kulud,
• valuutavahetusega seotud kulud.

Kui lähetatud töötaja (maksumaksja) ei ole esitanud dokumente, mis kinnitavad eluruumi üürimise kulude tasumist, siis on selle väljamakse summad seadusega kehtestatud piires maksustamata. Maksimaalsed summad on: kuni 700 rubla päevas töölähetuses Venemaal ja kuni 2500 rubla päevas välislähetuses.

Märkus 1

Sõidukulud lähetusse ja tagasi kuuluvad ettevõtte kulude hulka ilma käibemaksuta. Maksu mahaarvamise aluseks on müüja väljastatud arve. Maksusummad hüvitatakse seadusega kehtestatud piires. Kehtestatud malli järgi väljastatud sõidupilet, millel käibemaksu summa on eraldi real välja toodud, võimaldab käibemaksusumma maha arvata ilma arvet omamata. See kehtib ka elektrooniliste reisipiletite kohta. Pange tähele, et mahaarvamine on võimalik ainult siis, kui maks on pileti kogumaksumusest eraldatud ja esitatud numbritega.

Arvelduskohustuslastega arvelduste teine ​​liik on esinduskulude arveldused. Meelelahutuskulud on läbirääkimistel osalevate teiste ettevõtete esindajate, samuti juhatuse koosolekul osalejate ametliku vastuvõtu ja teenindamise kulud. Kulud meelelahutusele, puhkusele, haiguste ennetamisele ja ravile ei lähe esinduskulude hulka. Tuleb märkida, et esinduskulud sisalduvad muudes kuludes mitte rohkem kui neli protsenti ettevõtte aruandeperioodi tööjõukuludest.

Sünteetilised raamatupidamisregistrid, mis kajastavad arveldustehinguid vastutavate isikutega, hõlmavad järgmist:

• peamine raamat,
• rahavoogude aruanne (vorm nr 4),
• rida Eelarve"Muud nõuded, mille tasumist oodatakse 12 kuu jooksul",
• ajakirja tellimus nr 7,
• muud konto 71 raamatupidamisregistrid.

Arvelduskohustuslastega arvelduste analüütiline arvestus toimub iga aruandluseks väljastatud summa kohta. Töötajatega arvelduste andmete koondamiseks kulude aruandluseks väljastatud summade alusel kasutavad ettevõtted kontot 71 “Arveldused vastutavate isikutega”. Aruande väljastatud rahasumma eest debiteeritakse kassakontodelt 71 kontot “Arveldused aruandekohustuslastega”. Aruandluskohustuslaste kulutatud rahasummade eest krediteeritakse 71 kontot vastavalt kulude ja soetusväärtuste kontodele või muudele kontodele, mille valiku määrab tehtud kulutuste laad.

Arvestuslikud summad, mida töötajad ettenähtud aja jooksul ei tagastanud, kajastatakse konto 71 kreeditina ja deebetina kontol 94 "Väärisesemete kahjud ja puudused". Need summad kantakse kontolt 94 “Väärisesemete kahjud ja kahjud” konto 70 “Arveldused personaliga töötasu eest” deebetile eeldusel, et neid saab töötaja palgast maha arvata, või konto 73 deebetile. Arveldused personaliga muude tehingute osas”, eeldusel, et palgast mahaarvamise võimalus puudub.

Vastutavad isikud - organisatsiooni töötajad (sealhulgas osalise tööajaga töötajad), kellele anti kassast sularaha tingimusel, et esitatakse nende kasutamise kohta aruanne. Reeglina kehtestab vastutavate isikute nimekirja, samuti organisatsioonis aruandluse eesmärgil sularaha väljastamise korra juhataja, kuigi järjekord vastutavate isikute nimekirja ja avansiliste aruannete esitamise tähtaegadega on kirjas. Vene Föderatsiooni Keskpanga 12. oktoobri 2011. aasta määrusi N 373-P “Pagatähtede ja müntidega sularahatehingute tegemise korra kohta” ei mainita.

Enamasti väljastatakse aruandluseks sularaha:

- reisikulude avansina;

- majapidamisvajadusteks (kontori- ja majapidamistarvete ostmiseks, bensiinijaamades bensiini ostmiseks, pisiremondi eest tasumiseks jne).

Arvele raha saamiseks peab töötaja kirjutama avalduse.

Pärast avalduse läbivaatamist on juhataja kohustatud tegema omakäelise märke summa ja tähtaja kohta. Ainult sellise dokumendi olemasolul on kassapidajal õigus raha väljastada.

Arvele on võimalik raha väljastada (nagu seni) ainult tingimusel, et aruandekohustuslane on võlgnevuse eelmiste summade pealt täielikult tasunud.

Töötajale arvel olevast kassast raha väljastamine dokumenteeritakse konto 71 deebetile postitamisega:

Deebet 71 Krediit 50 - arveldussumma väljastati töötajale kassast.

Seadusandlus ei kehtesta piiranguid töötajatele arveldussummadele.

Kulude maksmisega tegutseb aga vastutav isik organisatsiooni nimel. Järelikult peab töötaja, kes sai raha arvele, järgima sularahamaksete maksimumsummat (100 000 rubla tehingu kohta). Kui töötaja rikub kehtestatud makselimiiti, võidakse organisatsiooni trahvida.

Töötaja, kes on saanud aruandekohustusliku summa, peab selle eest aru andma, esitama raamatupidamisele avansiaruande (lisatud kulusid tõendavate dokumentidega) ja tagastama kasutamata vahendid organisatsiooni kassasse (summad, mis on mõistlikult kulutatud üle väljastatud aruandesumma, võivad töötajale hüvitatakse).

Kulude otstarbekust peab kontrollima ja kinnitama organisatsiooni juht.

Ajavahemik, mille jooksul saab arveldusraha ettevõtluse vajadusteks väljastada, ei ole seadusega piiratud. Sellise perioodi võib (kuid ei ole kohustuslik) määrata organisatsiooni juht. Kui juht on sellise tähtaja määranud, peab töötaja kulutatud raha eest aru andma hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast selle tähtaja möödumist.

Kulutatud arvestuslike summade mahakandmine kajastub töötaja avansiaruande alusel konto 71 krediidis:

Deebet 20 (26, 10, 08, ...) Kreedit 71 - kulud tehti eelnevalt aruandluseks väljastatud rahaga.

Kui töötaja tagastas kassasse arveldussumma kasutamata jäägi, tehke järgmine kanne:

Deebet 50 Krediit 71 – kasutamata raha tagastatud.

Kui töötaja võlgnevust ettenähtud tähtaja jooksul ei tagasta, tehakse konto 94 “Väärisesemete kahjud ja puudused” deebetile kanne:

Deebet 94 Krediit 71 - kajastatakse õigeaegselt tagastamata arveldussummat.

Selle summa võib töötaja palgast kinni pidada:

Deebet 70 Krediit 94 - töötaja palgast kinni peetud tagastamata arveldussumma.

Kuni tähtaegselt tasumata summa on töötaja juures registreeritud, käsitletakse seda talle antud laenuna. Sel juhul peab organisatsioon arvutama töötaja laenatud vahendite kasutamisest saadud materiaalse kasu.

Kui võlg kustutatakse organisatsiooni kulul, tuleb see summa sisse arvata kogutulu töötaja.

Kui ettevõtluse tarbeks väljastatud raha tagastamise tähtaega ei ole kehtestatud, ei ole alust arvestada aruandekohustuslikke summasid töötaja kogutuludesse.

Sõidukulud

Ärireis - see on töötaja väljasõit teise piirkonda, et täita ametlikku ülesannet väljaspool tema alalist töökohta tööandja korraldusel.

Töölähetustena ei loeta nende töötajate lähetusi, kelle alaline töö toimub maanteel või on reisiva iseloomuga.

Töölähetusse võib saata ainult organisatsiooni täiskohaga töötaja, kellega tal on leping. tööleping. Töölähetuseks ei loeta töötaja, kellega on sõlmitud tsiviilleping (näiteks leping või lähetus), väljasõitu teise asukohta.

Kui sellisele töötajale hüvitatakse konkreetse reisi kulud, siis on hüvitise suurus osa tema lepingujärgsest töötasust.

Töölähetusse ei saa saata:

Rasedad naised;

Alla 18-aastased töötajad (välja arvatud meedia, teatri jne loovtöötajad, samuti professionaalsed sportlased).

Töölähetusse on lubatud saata nende kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et see ei ole meditsiiniliste soovitustega keelatud (Vene Föderatsiooni töökoodeksi artikkel 259):

alla kolmeaastaste lastega naised;

Töötajad, kellel on alla 18-aastased puudega lapsed;

Töötajad, kes hooldavad haigeid pereliikmeid vastavalt meditsiinilisele aruandele.

Neid töötajaid tuleb kirjalikult teavitada nende õigusest keelduda töölähetusest.

Töölähetuses olev töötaja peab töötama selle organisatsiooni kehtestatud ajakava järgi, kuhu ta saabus.

Kui lähetuse perioodi sisse jäävad nädalavahetused ja pühad, siis muid puhkepäevi töötaja töölähetusest naasmisel talle ei võimaldata.

Kui töötaja saadeti spetsiaalselt tööle nädalavahetustel ja pühadel, siis nendel päevadel tuleks talle töö eest lisatasu maksta.

Töötamine pühadel ja nädalavahetustel on topelttasustatud.

Kui töötaja läheb töölähetusse puhkepäeval, antakse talle töölähetusest naastes tema soovil veel üks puhkepäev. Samas näeb lähetusse saatmise korraldus ette, et töötaja peab ameti(tootmis)vajadusest tuleneval vabal päeval sõitma.

Töölähetuses tööpäevade eest makstakse töötajale keskmist töötasu kõigi nädala tööpäevade eest vastavalt alalise töötamise kohas kehtestatud graafikule.

Ärireiside korraldus

Enne töötaja lähetusse saatmist peate täitma:

lähetusse saatmise ametiülesanne ja selle täitmise aruanne vormil N T-10a. Töötaja lähetusse saatmisel ei pea täitma vormi N T-10a punkti 11 „Lühiaruanne ülesande täitmise kohta“. Selle jaotise täidab töötaja pärast töölähetusest naasmist;

korraldus töötaja lähetusse saatmiseks vormil N T-9 (kui lähetusse saadetakse üks töötaja) või N T-9a (kui lähetusse saadetakse mitu töötajat);

reisitunnistus (vorm N T-10).

Töölähetusest naastes peab aruandekohustuslane esitama raamatupidamisele avansiaruande vormil N AO-1.

Ettemaksuaruandele lisatakse kõik dokumendid, mis kinnitavad töötaja töölähetuse ajal tehtud kulutusi (sõidupiletid, eluasemearved jne).

Töölähetusest naasv töötaja peab hiljemalt kolme päeva jooksul pärast naasmist koostama avansiaruande (vorm N AO-1) ja esitama selle raamatupidamisele.

Kui töötaja naaseb välislähetusest, koostatakse avansiakt hiljemalt 10 päeva jooksul pärast tagasipöördumist (Venemaa Panga poolt 25. juunil kinnitatud välisvaluuta reisikulude katteks ostmise ja väljastamise korra määrus). , 1997, N 62).

Ettemaksuaruandele lisatakse kõik dokumendid, mis kinnitavad töötaja töölähetuse ajal tehtud kulutusi (sõidupiletid, eluasemearved jne).

Raamatupidaja peaks kontrollima lähetatud töötajale väljastatud rahaliste vahendite sihtotstarbelist kasutamist, samuti kõigi tema kulusid kinnitavate tõendavate dokumentide olemasolu.

Raamatupidaja kontrollitud eelaruande kinnitab organisatsiooni juht.

Reisikulude tasumine

Lähetatud töötajale makstakse palka:

Eluruumide üürimise kulud;

Sõidukulud lähetusse ja tagasi;

päevaraha;

Muud kulud (näiteks sideteenuste või posti eest tasumine).

Selliste kulude eest tasumiseks tehakse töötajale enne lähetusse minekut ettemaksu.

Ettemakse summa arvutatakse järgmiselt: Ettemaksu summa = arvestuslik sõidukulude summa lähetusse ja tagasi + eluasemekulude arvestuslik summa + muude kulude arvestuslik summa + päevaraha

Avanss väljastatakse rublades. Kui aga töötaja lahkub välislähetus või SRÜ riikidesse väljastatakse ettemaks selle riigi valuutas, kuhu see saadetakse.

Töötajate välislähetustega seotud kulude tasumine on seotud jooksvate valuutatehingutega. Seetõttu resolutsioon Keskpank RF ei ole nõutav (RF seaduse „On valuuta reguleerimine ja valuutakontroll").

Valuuta vastuvõtmiseks tuleb avada pangas välisvaluutakonto. Valuutat reisikulude tasumiseks saab kätte ainult välisvaluutakontolt.

Valuuta saab arvelduskontolt kätte mitte varem kui 10 tööpäeva enne töötaja lähetusse minekut. Samaaegselt sularahavaluuta või reisitšeki väljastamisega tuleb saada iga lähetatud töötaja või vanemgrupi nimeline tõend vormil N 0406007. See on sularaha välisvaluuta väljaveo aluseks.

See sertifikaat tuleb registreerida sertifikaadipäevikus (päeviku pidamise kord on toodud Venemaa Panga 25. juuni 1997. aasta määruste N 62 lisas 3).

Töölähetuse ärajäämisel tuleb viie päeva jooksul alates eeldatavast väljasõidukuupäevast panka esitada välisvaluuta- või reisitšekid koos tõendiga vormil N 0406007.

Pärast töötaja töölähetusest naasmist ja avansiaruande esitamist raamatupidamisele tuleb kasutamata ettemakse summa tagastada organisatsiooni kassasse.

Kui töötaja sai ettemaksu välisvaluutas, saab ta kulutamata ettemakse tagastada kas välisvaluutas või rublades (avansiaruande kinnitamise kuupäeva ametliku valuutakursi järgi).

Kasutamata jäänud sularahasummad või reisitšekid tuleb tagastada panka 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui töötaja on need organisatsiooni kassasse tagastanud.

Eluruumide üürimise kulud

Töötajale hüvitatakse kogu eluruumi üürimise kulud.

Samuti hüvitatakse töötajale hotellides osutatavate ja majutuse arvel sisalduvate lisateenuste eest tasumise kulud.

Erand sellest korrast on töötajale baaris, restoranis või ruumis osutatavad teenused ning puhke- ja terviserajatiste (näiteks bassein, saun, jõusaal jne) kasutamise kulud. Selliseid kulusid töötajale ei maksta.

Kui organisatsiooni juht siiski otsustab sellised kulud tasuda, siis maksustatakse nende summalt üksikisiku tulumaks ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusmakse.

Lisaks hüvitatakse töötajale hotellitoa broneerimise kulud. Sellised kulud tasutakse 50% piires hotellimajutuse maksumusest päevas.

Lähetatud töötaja elamiskulude summa, mille maksab organisatsioon, üksikisiku tulumaks ja kindlustusmaksed V Pensionifond Venemaa Föderatsioon, Vene Föderatsiooni sotsiaalkindlustusfond, Föderaalne fond kohustuslik tervisekindlustus Ja territoriaalsed fondid kohustuslik tervisekindlustusning ei kuulu õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse alla.

Sõidukulud lähetusse ja tagasi

Lähetatud töötajale hüvitatavad reisikulud töölähetusse ja tagasi on järgmised:

Ühissõiduki (lennuk, rong jne) pileti maksumus;

Piletite eelmüügi (broneerimise) teenuste eest tasumine;

Rongides voodipesu kasutamise eest tasumine;

Ühistranspordiga jaama (kai, lennujaama) sõidu maksumus, kui see asub väljaspool asustatud ala;

Kindlustusmaksete summa eest kohustuslik kindlustus reisijad transpordis.

Lähetatud töötaja reisikulude summa, mille maksab organisatsioon, üksikisiku tulumaks, kindlustusmaksedVene Föderatsiooni pensionifondile, Vene Föderatsiooni sotsiaalkindlustusfondile, föderaalsele kohustusliku ravikindlustusfondile ja territoriaalsetele kohustusliku ravikindlustusfondidelening ei kuulu õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse alla.

Päevaraha

Päevaraha makstakse lähetatud töötajale iga päeva eest, mil ta viibib töölähetuses, sealhulgas nädalavahetustel ja pühadel, samuti kõikide päevade eest, mil ta on teel (kaasa arvatud lahkumise ja saabumise päev).

Töölähetusse saadetud töötajatele makstava päevaraha suurus kehtestatakse juhataja korraldusega.

Kui töötaja saadetakse välislähetusse, makstakse päevaraha Venemaa territooriumil liikumise aja eest vastavalt Venemaa-siseste lähetuste jaoks kehtestatud normidele.

Piiriületuspäeva eest tasutakse vastavalt sisenemisriigi põhimõttele. Venemaa piiri ületamise päeva eest lahkumisel makstakse päevaraha välisvaluutas vastavalt selle riigi standarditele, kuhu töötaja siseneb. Venemaale naastes tasutakse piiriületuspäeva eest Venemaale kehtestatud normide järgi.

Välismaale reisimise ja samal päeval Venemaale naasmise korral makstakse päevarahasid 50% ulatuses kehtestatud normist selle välisriigi kohta, kuhu töötaja saadeti.

Kui töötaja saadetakse lähetusse kahte või enamasse riiki, makstakse päevaraha piiriületuspäeva eest selle riigi vääringus ja standardite järgi, kuhu töötaja lähetatakse.

Kui töötajale annab välisvaluuta vastuvõttev pool, siis päevaraha ei maksta. Kui vastuvõttev pool varustab töötajaid toiduga, siis makstakse päevaraha 30% ulatuses kehtestatud normist.

Päevaraha suurus, mida ettevõte oma töötajatele maksab, määratakse kindlaks kollektiivlepinguga või kohalikuga normatiivakt. Sel juhul ei tohi mõõtmed olla väiksemad kui Vene Föderatsiooni valitsuse poolt kehtestatud mõõtmed eelarvelised organisatsioonid. Praegu on see summa 100 rubla töölähetuses viibimise päeva kohta (Vene Föderatsiooni valitsuse 8. veebruari 2002. aasta resolutsioon N 93). Sama määrusega kehtestati välislähetuste päevaraha normid.

Alates 1. jaanuarist 2008 ei maksustata üksikisiku tulumaksuga päevaraha kuni 700 rubla iga Vene Föderatsiooni välislähetuse päeva eest ja kuni 2500 rubla iga välislähetuse päeva eest.

Päevaraha suurus vähendab maksustatavat kasumit ega kuulu kindlustusmaksetele.Vene Föderatsiooni pensionifondile, Vene Föderatsiooni sotsiaalkindlustusfondile, föderaalsele kohustusliku ravikindlustusfondile ja territoriaalsetele kohustusliku ravikindlustusfondidele ning ei kuulu õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse alla.

Muud lähetuskulud

Mõnel juhul tuleb lähetusse saadetud töötajal teha mõningaid lisakulutusi (näiteks pagasivedu, sideteenused, teatud kaupade soetamine jne).

Sellistel juhtudel tehke töötajale ettemakse eeldatavate kulude ulatuses.

Välismaale reisides makstakse töötajale lisaks:

välispasside, viisade, kutsete ja muude reisidokumentide hankimise kulud;

Reisitšekkide vahetamise kulud sularaha välisvaluuta vastu pangas;

Konsulaar- ja lennujaamatasud;

Tasud mootorsõidukile sisenemise või transiidi õiguse eest;

muud sarnased maksed ja tasud.

Paljud välisriigid ei luba riiki siseneda ilma kohustusliku ravikindlustuseta. Sellised kulud makstakse ka töötajatele.

Lähetuskulude kajastamine raamatupidamises

Töötajale lähetuse avansi väljastamisel tehakse raamatupidamisarvestusse järgmine kanne:

Deebet 71 Krediit 50-1

Töötajale anti reisikulude tasumiseks sularaha (reisitšekid).

Kui raha reisikulude katteks krediteeritakse ettevõtte plastikkaardile, tuleb raamatupidamises teha järgmised kanded:

Deebet 55 krediit 51 (52)

raha kanti spetsiaalsele kaardikontole;

Deebet 71 Krediit 55

Arvesse läheb töötajale sõidukulude tasumiseks antud avansi suurus.

Lähetatud töötaja kulude kajastamise kord sõltub reisi eesmärgist.

Kui lähetus on vajalik põhitootmise (abi- või teenindus) vajadusteks, kajastatakse töötaja kulusid postitamisega:

Deebet 20 (23, 29) Krediit 71

kanti maha põhitootmise (abi-, teenindus-) vajadusteks vajalike lähetuste kulud.

Kui lähetus on seotud organisatsiooni juhtimistegevusega (näiteks filiaali tegevuse kontrollimine, osanike koosolekul osalemine), siis kajastuvad kulud kandes:

Deebet 26 Krediit 71

organisatsiooni majandamisvajadusteks vajalikud lähetuskulud on maha kantud.

Kui lähetus oli seotud kauba või valmistoodangu müügiga, siis kajastuvad sellele tehtud kulutused kandes:

Deebet 44 Krediit 71

kauba või valmistoodangu müügiga seotud lähetuskulud kantakse maha.

Konkreetse kinnisvara soetamisega seotud ärireisikulud suurendavad selle maksumust. Sellised kulud kajastuvad postitamisel:

Deebet 08 (07, 10, 41) Krediit 71

immateriaalse vara või põhivara (materjalid, kaubad) ostmisega seotud lähetuskulud on maha kantud.

Kui organisatsiooni töötaja läks defektsete toodete tagastamise ja transportimisega seotud lähetusse, kajastuvad selle kulud kandes:

Deebet 28 Krediit 71

kanti maha defektsete toodete tagastamise ja transpordiga seotud lähetuskulud.

Kui lähetus on seotud organisatsiooni muu tulu saamisega (näiteks töötaja sõlmib organisatsiooni vara rendilepingu), kantakse ärireisija kulud maha postitamisega:

Deebet 91-2 Krediit 71

kanti maha töölähetuskulud, mis olid seotud organisatsiooni muude tulude laekumisega.

Sama lähetus tehakse siis, kui töötaja tasus töölähetuses teatud tootmisväliseid kulutusi (näiteks spordiürituste, puhkuse, meelelahutuse jms kulud) ja organisatsioon hüvitab need.

Reisikulude käibemaksu summa kantakse maha järgmiste kannete abil:

Deebet 19 Krediit 71

arvestatakse sõidukulude käibemaksu summat;

Deebet 68 alamkonto "KM arvestused" Krediit 19

toodetud maksu mahaarvamine(kaupade (tööde, teenuste) tarnijatelt saadud arvete alusel).

Tootmisega mitteseotud kulude käibemaksusumma mahaarvamisele ei kuulu. See summa kantakse maha postitamisega:

Deebet 91-2 Krediit 19

Mittetootmiskulude käibemaks kantakse maha.

Kui töötaja on lähetusel kulutanud rohkem kui väljastatud ettemaks, siis tuleb see summa hüvitada. Seda toimingut kajastab kirje:

Deebet 71 Krediit 50-1

töötajale hüvitati lähetuskulud, mis ületasid varem väljastatud avansi.

Kui töötaja tagastab kasutamata ettemakse summad organisatsiooni kassasse, tehke kanne:

Deebet 50-1 Krediit 71

töötaja poolt kulutamata jäänud ja organisatsiooni kassasse tagastatud vahendid kapitaliseeritakse.

Kontrollküsimused:

1. Mida mõeldakse saadaolevate arvete ja võlgnevused?

2. Kuidas makstakse tarnijatele ja töövõtjatele?

3. Kuidas toimub maksete tegemine ostjatele ja klientidele?

4. Kuidas maksud ja lõivud arvutatakse?

1. Kuidas toimub sotsiaalkindlustus- ja kindlustusmaksete tegemine?

2. Kuidas tehakse asutajate ja aktsionäridega arveldusi?

3. Kuidas tehakse töötajatele muude tehingute eest makseid?

4. Kuidas toimub arveldus erinevate võlgnike ja võlausaldajatega?

5. Kuidas toimub arveldused vastutavate isikutega?

6. Kuidas reisikulusid töödeldakse?

7. Milliste kulude katteks väljastatakse ärireisijale avanssi?