Hinnangulised väärtused on teatud näitajate väärtused, mille auditeeritava üksuse töötajad on ligikaudselt määranud või arvutanud professionaalse hinnangu alusel, kui nende määramiseks puuduvad täpsed meetodid, sealhulgas:

a) hinnangulised reservid;

b) amortisatsioonikulud;

c) viitlaekumised;

d) edasi lükatud maksuvara ja kohustused;

e) reserv finants- ja majandustegevuse tulemusena tekkinud kahjude katmiseks;

f) kahjum ehituslepingutest, mis on kajastatud enne nende lepingute lõpetamist.

Hinnangud tehakse tavaliselt minevikus toimunud või tõenäoliselt tulevikus aset leidvate sündmuste tulemuste ebakindluse tingimustes ja nõuavad professionaalset hinnangut. Kui see on finants(raamatupidamise) aruannetes olemas hinnangulised väärtused suureneb olulise väärkajastamise oht.

Hinnanguliste väärtuste arvutamine, sõltuvalt konkreetse näitaja spetsiifikast, võib olla lihtne või keeruline. Keerulised arvutused võivad nõuda eriteadmisi ja professionaalset otsust.

Paljudel juhtudel arvutatakse hinnangud auditeeritava üksuse kogemustel põhinevate valemite ja suhtarvude abil (näiteks materiaalse põhivara grupi standardsed amortisatsioonimäärad, reservi arvutamise standardprotsent müügitulust eelseisvad kulud sisse garantiiremont ja garantiiteenindus kindlaksmääratud kasutuseaga toodetele). Sellistel juhtudel peaks juhtkond perioodiliselt üle vaatama valemid ja suhtarvud, näiteks hinnates ümber varade järelejäänud kasuliku eluea või kõrvutades tegelikke tulemusi hinnanguga ja vajadusel korrigeerides valemit.

Hinnanguliste väärtuste auditeerimise küsimused on reguleeritud reegliga (standard) nr 21 "Hinnanguliste väärtuste auditi tunnused" (kehtestatud Vene Föderatsiooni valitsuse 16. aprilli 2005. aasta määrusega N 228)

Audiitor peaks hankima piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle kohta, kas arvestushinnang on antud olukorras asjakohane ja kas arvestushinnang on vajadusel asjakohaselt avalikustatud. Arvestushinnangut toetavaid tõendeid on üldiselt keerulisem hankida ja vähem tõenäoline, et neid üheselt tõlgendatakse, kui muid finantsaruannete kirjeid toetavaid tõendeid.

Hinnangute kontrollimisel soovitatakse audiitoril:

a) viib läbi auditeeritava üksuse juhtkonna poolt hinnangulise väärtuse arvutamisel kasutatud protseduuride üldise ja üksikasjaliku ülevaate;

b) kasutama sõltumatut hinnangut, et võrrelda seda auditeeritava üksuse juhtkonna hinnanguga;

c) kontrollida hilisemaid sündmusi, sealhulgas sündmusi pärast aruandekuupäeva, et kinnitada tehtud arvutuse õigsust.

Tehingud ja sündmused, mis leiavad aset pärast aruandeperioodi lõppu, kuid enne auditi lõpetamist, võivad anda auditi tõendusmaterjali auditeeritava majandusüksuse juhtkonna tehtud arvestushinnangute kohta. Audiitori üldine ülevaatus selliste tehingute ja sündmuste üle võib vähendada või kõrvaldada vajadust vaadata üle juhtkonna poolt arvestushinnangu arvutamisel kasutatavad protseduurid või vajadust sõltumatu hinnangu järele, et kontrollida arvestushinnangu põhjendatust.

Audiitori toimingud auditeeritava üksuse juhtkonna poolt kasutatavate protseduuride üldisel ja üksikasjalikul kontrollimisel viiakse läbi neljas etapis:

1. samm: hinnata sisendeid ja arvestada eeldustega, millel hinnang põhineb;

Audiitor peab kindlaks määrama:

A) kui täpsed, täielikud ja asjakohased on hinnangu aluseks olevad sisendid. Kui kasutatakse raamatupidamises saadud andmeid, peavad need olema järjepidevad ega tohi olla vastuolus muude raamatupidamisandmetega.

b) kas kogutud andmeid on nõuetekohaselt analüüsitud ja tehtud prognoose, mis moodustavad hinnangute arvutamiseks mõistliku aluse.

Audiitor peab hindama, kas auditeeritaval majandusüksusel on piisav tugi kõige olulisematele arvestushinnangu arvutamisel kasutatud eeldustele. Mõnel juhul põhinevad eeldused valitsuse statistikal, sealhulgas eeldatavad inflatsioonimäärad, intressimäärad, tööhõive tase ja eeldatav turukasv jne. Muudel juhtudel kehtivad eeldused ainult auditeeritava üksuse kohta ja põhinevad sisemistel teabeallikatel.

Arvestushinnangu aluseks olevate eelduste hindamisel peab audiitor kaaluma, kas need:

a) mõistlik, võttes arvesse tegelikke tulemusi eelnevad perioodid;

b) järjepidevalt rakendatud muude hinnangute arvutamisel kasutatud eeldustega;

c) kooskõlas auditeeritava üksuse juhtkonna plaanidega.

Audiitor peaks pöörama erilist tähelepanu eeldustele, mis sõltuvad suurel määral sisendandmete muutustest ja mille puhul võib kergesti esineda olulisi väärkajastamisi.

Spetsiaalsete meetodite abil keerukate arvutuste tegemiseks saab audiitor kasutada ekspertide töö tulemusi.

Audiitor peaks kontrollima auditeeritava üksuse juhtkonna poolt hinnanguliste väärtuste arvutamisel kasutatud valemite õigsust. See üldine test põhineb audiitori teadmistel järgmistest:

a) auditeeritava üksuse eelmiste perioodide finantstulemused;

b) tavad, mida järgivad teised majandusüksused antud majandussektoris;

c) auditeeritava majandusüksuse juhtimisplaanid, mis on audiitorile edastatud.

2. etapp. arvutuste aritmeetiline kontrollimine;

Audiitor peab teostama arvutuste aritmeetilise kontrolli. Sellise kontrollimise auditiprotseduuride olemus, ajaraam ja ulatus sõltuvad hinnanguliste väärtuste arvutamise keerukusest, audiitori hinnangust auditeeritava üksuse poolt kasutatud protseduuride ja meetodite usaldusväärsuse kohta, samuti hinnanguliste väärtuste olulisusest. finantsaruannete (raamatupidamisaruannete kui terviku) jaoks.

3. etapp: eelmiste perioodide hinnangute võrdlemine nende perioodide tegelike tulemustega (võimaluse korral);

a) auditi tõendusmaterjali hankimine auditeeritava üksuse kasutatud hindamisprotseduuride üldise usaldusväärsuse kohta;

b) hinnanguliste väärtuste arvutamise valemite kohandamise vajaduse mõistmine;

c) selle kindlaksmääramine, kas auditeeritav üksus on võtnud arvesse erinevusi tegelike tulemuste ja varasemate hinnangute vahel ning kas finantsaruannetes on tehtud asjakohaseid korrigeerimisi ja avalikustamist.

4. etapp: auditeeritava üksuse juhtkonna hinnanguliste väärtuste kinnitamise protseduuride kaalumine.

Olulised arvestushinnangud vaatab üldiselt üle ja kinnitab auditeeritava majandusüksuse juhtkond. Audiitor peaks kontrollima, kas hinnanguline väärtus on vastaval tasemel juhtkonna poolt kontrollitud ja heaks kiidetud ning kas arvutus on lõpule viidud koos lisatud asjakohaste dokumentidega.

Audiitor peab andma lõpliku hinnangu arvestushinnangute põhjendatusele, tuginedes teadmistele auditeeritava majandusüksuse kohta ja sellele, kas hinnangud on kooskõlas muu auditi käigus kogutud auditi tõendusmaterjaliga.

Audiitor peaks kaaluma, kas auditeeritav üksus võtab arvesse mis tahes hilisemaid tehinguid või sündmusi, mis mõjutavad arvestushinnangu tegemisel kasutatud sisendeid või eeldusi.

Hinnangule omase ebakindluse tõttu võib erinevuste hindamine olla keerulisem kui muudes auditi valdkondades. Kui vahel on lahknevus auditi hindamine auditi tõendusmaterjaliga toetatud summa ja finants(raamatupidamis)aruannetes kajastatud hinnangulise väärtuse, peab audiitor kindlaks tegema, kas sellise lahknevuse tõttu on vajadus finants(raamatupidamis)aruannet korrigeerida. Kui erinevus on mõistlik (näiteks seetõttu, et finants(raamatupidamis)aruannetes sisalduv summa jääb veapiiri piiresse), ei pea audiitor korrigeerimist nõudma. Kui audiitor leiab, et olemasolev erinevus ei ole mõistlik, peaks ta pöörduma auditeeritava üksuse juhtkonna poole ettepanekuga hinnangu muutmiseks. Kui seda eitatakse, tuleks erinevust käsitleda väärkajastamisena ja arvesse võtta koos muude väärkajastamistega, kui hinnatakse, kas selliste väärkajastamiste tagajärjed on finantsaruannete seisukohast olulised.

Samuti peaks audiitor kaaluma, kas auditeeritava üksuse juhtkond ei kasuta arvutamisel kasutatavate üksikute väärtuste suhtes sobimatut lähenemist, kus igaüks neist eraldi jääb vastuvõetavasse vahemikku, kuid samal ajal hindab väärtust teadlikult üle või alahindab. seda vahemikku, et saada tulemus, mis on pärast arvutusprotseduuridele algväärtuste komplekti rakendamist ilmselgelt soovitud suunas moonutatud. Sellistel asjaoludel peab audiitor hindama arvestushinnangute põhjendatust mitte üksikult, vaid neid kogudes.

Juhend finantsaruannetes sisalduvate arvestushinnangute auditeerimiseks on esitatud ISAs 540, Raamatupidamishinnangute audit. See standard ei ole ette nähtud kasutamiseks tulevikku suunatud teabe testimiseks, kuigi paljud standardis sisalduvad protseduurid võivad seda eesmärki täita. Mõiste "hinnanguline väärtus" on määratletud see standard eseme ligikaudse summana täpsete mõõtmismeetodite puudumisel (kaod, erinevatel põhjustel jne).
Jaotises Hinnangu olemus on kirjas, et hinnangu määramise protsess võib olenevalt eseme olemusest olla lihtne või keeruline (näiteks kogunev rent võib olla lihtne arvutus, samas kui aeglase ja ülemäärase laoseisu eraldise hindamine võib nõuda põhjalikku analüüsi praegused andmed ja prognoosid tulevase müügi kohta). Kui objektiga seotud ebakindluse või objektiivsete andmete puudumise tõttu ei ole võimalik saada mõistlikke hinnanguid, peab audiitor kaaluma, kas audiitori aruande muutmine on vajalik vastavalt standardile ISA 700, Audiitori aruanne Finantsaruanded.
Auditiprotseduuride jaotises antakse audiitorile ülesandeks viia läbi arvestushinnangute audit, et teha kindlaks arvestushinnangute põhjendatus ja avalikustamise ulatus. Sellise auditi käigus palutakse audiitoril valida üks järgmistest lähenemisviisidest või nende kombinatsioon:
protsessijuhtimise kasutusviiside ülevaatamine ja testimine hinnangute tegemiseks;
sõltumatu hinnangu kasutamine juhtkonna koostatud hinnanguga võrdlemiseks;
tehtud hinnanguid toetavate hilisemate sündmuste ülevaade.
Juhtkonna poolt kasutatavate analüüside ja protseduuride jaoks majandusüksus, peab audiitor:
hinnata andmeid ja analüüsida hinnangu aluseks olevaid eeldusi;
kontrollida hindamisel tehtud arvutusi;
võrrelda eelmiste perioodide hinnanguid nende perioodide tegelike tulemustega;
juhtkonna hinnangute kinnitamise protseduuride ülevaatamine.
Andmete hindamine ja eelduste analüüsimine võimaldavad audiitoril määrata hinnangu aluseks olevate andmete täpsuse, täielikkuse ja asjakohasuse. Kell keeruline protsess erimeetodeid kasutavate hinnangute andmisel on audiitoril õigus kasutada ekspertide töö tulemusi, juhindudes ISAs 620 “Eksperdi töö kasutamine” sätestatust.
Majandusüksuse juhtkonna poolt käesoleva ISA kohaselt kasutatavate arvutusprotseduuride auditi käigus läbiviidava testimise olemus, ajastus ja ulatus sõltuvad hinnanguliste väärtuste arvutuste keerukusest, audiitori hinnangust majandusüksuse poolt kasutatavatele protseduuridele ja meetoditele. (majandus)üksus hinnanguliste väärtuste saamisel, samuti nende hinnanguliste väärtuste olulisus finantsaruandluse kontekstis.
Eelmiste perioodide hinnangute võrdlemine sama perioodi tegelike tulemustega aitab audiitoril:
hankima tõendeid üksuse kasutatavate hindamisprotseduuride üldise usaldusväärsuse kohta;
kaaluma hindamisvalemite kohandamise vajadust;
teha kindlaks, kas on vaja teha asjakohaseid kohandusi, ja avalikustada nõutud teave.
Sõltumatu hinnangu kasutamise jaotises öeldakse, et audiitor võib teha või hankida sõltumatu hinnangu ja võrrelda seda juhtkonna hinnanguga. Sõltumatu hinnangu kasutamisel peab audiitor kindlaks määrama andmed, arvestama eeldustega ja katsetama sõltumatu hinnangu jaoks tehtud arvutusprotseduure. Samuti on soovitatav võrrelda eelmiste perioodide hinnangulisi väärtusi nende perioodide tegelike tulemustega.
Jaotises Hilisemate sündmuste ülevaatus märgitakse, et tehingud ja sündmused, mis toimuvad pärast aruandeperioodi lõppu, kuid enne auditi lõpetamist, võivad anda auditi tõendusmaterjali juhtkonna arvestushinnangute kohta. Audiitori poolt selliste tehingute ja sündmuste ülevaatus võib vähendada või isegi kaotada vajadust vaadata üle või testida protseduure, mida juhtkond kasutab arvestushinnangu koostamisel, või vajadust sõltumatu hindamine hinnangulise väärtuse paikapidavuse analüüsimisel.
Jaotis “Auditiprotseduuride tulemuste hindamine” nõuab, et audiitor annaks lõpliku hinnangu raamatupidamislike hinnangute põhjendatusele, mis põhineb kliendi äritegevusest teadmistel ning hinnangute vastavusele auditi käigus kogutud muu auditi tõendusmaterjaliga.
Kui olemasoleva auditi tõendusmaterjaliga toetatud summa audiitori hinnangu ja finantsaruannetes kajastatud hinnangu vahel on erinevusi, peab audiitor otsustama, kas erinevuse arvessevõtmiseks on vaja korrigeerida. Kui olemasolev erinevus on põhjendatud (näiteks seetõttu, et finantsaruannetes sisalduv summa jääb vastuvõetavate tulemuste piiresse), ei ole vaja korrigeerimist teha. Kui audiitor usub, et see olemasolev erinevus ei ole õigustatud, tuleks pöörduda juhtkonna poole palvega hinnanguline väärtus üle vaadata. Kui hinnang lükatakse tagasi, tuleks hinnang üle vaadata ja erinevust käsitleda väärkajastamisena ning arvesse võtta koos muude väärkajastamistega, et hinnata, kas väärkajastamise mõju on finantsaruannetele oluline.
Lisaks peaks audiitor kaaluma, kas seoses üksikute erinevustega, mida on aktsepteeritud kui põhjendatud, on üldine kalduvus üle- või alahinnata sellisel viisil, mis võib kokkuvõttes avaldada olulist mõju finantsaruanded. Sellistel juhtudel peab audiitor hindama arvestushinnanguid kokku.
Selle ISA põhjal töötati välja PSAD "Arvepidamise hinnanguliste väärtuste audit". Standard kehtestab põhisätted ja reeglid sisalduvate hinnanguliste väärtuste auditi läbiviimiseks finantsaruanded.
PSADi kohaselt tähendab mõiste "hinnangulised väärtused" majandusüksuse juhtkonna arvutatud finantsaruandluse näitajate väärtusi, mis on reeglite kohaselt vastuvõetavad. raamatupidamine kui täpseid väärtusi ei ole võimalik kindlaks määrata või kui puuduvad majandusüksusest sõltumatud hinnangud. Hinnangulised väärtused hõlmavad reserve, vahendeid, finantsaruannete reguleerivaid kirjeid, mille koosseis on ette nähtud raamatupidamise reeglitega.
Nagu ISAs 540, vastutab finantsaruannete hinnanguliste väärtuste eest majandusüksuse juht.
Sõltuvalt arvutustehnikast võivad hinnangulised väärtused olla lihtsad või keerulised. Lihtsad hinnangud saadakse ühest arvutusest (näiteks kogumisfondide määramisel lähtutakse fikseeritud protsent saadud kasumile; aruandeperioodi kuludesse kuuluv üür võetakse lepingus määratud summas) ja komplekssed - mitmete näitajate alusel, kasutades spetsiaalseid prognoose (näiteks hinnang võimalikud kaotused varude väärtuse vähendamine võib nõuda tõsist praeguste andmete analüüsi ja tulevaste müügimahtude prognoosimist).
Sõltuvalt arvutamise ajast võivad hinnangulised väärtused olla praegused või esitatud. Praegused hinnangulised väärtused on seotud raamatupidamisega ja kajastuvad raamatupidamisarvestuses raamatupidamisregistrite pidamise sagedusega (näiteks reservi kogumine põhivara remondiks). Esitatud hinnangulisi väärtusi kajastatakse ainult finantsaruannete koostamisel ja neid ei tehta enne aasta lõppu (näiteks investeeringute väärtuse languse reservi kogumine väärtpaberid).
Hinnanguliste väärtuste arvutamise meetodid tuleb täpsustada arvestuspõhimõttes.
Hinnangud tehakse sageli mineviku ja võimalike sündmuste suhtes ebakindlalt ning põhinevad neid arvutavate majandusüksuste arvamustel. Seetõttu suurendab hinnanguliste väärtuste kasutamine finantsaruannetes nendes oluliste väärkajastamiste riski.
Audiitorilt nõutakse piisava auditi tõendusmaterjali hankimist selle kohta, et arvestushinnangud on antud asjaoludes usaldusväärsed, ja vajaduse korral esitama asjakohased selgitused. Raamatupidamishinnanguid toetavad tõendid on sageli vähem veenvad ja neid on raskem hankida kui finantsaruannete muid elemente toetavad tõendid.
Auditi organisatsioon peab auditiprotseduuride meetodite, ajastuse ja ulatuse kavandamisel uurima meetodeid, mida majandusüksuse juhtkond kasutab hinnanguliste väärtuste arvutamisel.
Arvestushinnangute auditeerimisel kasutab audiitor ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni:
majandusüksuse juhtkonna poolt eeldatava väärtuse arvutamiseks kasutatava korra analüüs ja kontrollimine;
sõltumatu hinnangu läbiviimine võrdluseks majandusüksuse juhtkonna koostatud hinnangulise väärtusega;
järgnevate sündmuste analüüs, mis kinnitavad arvutatud hinnangut.
Selgitatakse välja majandusüksuse juhtkonna poolt kasutatava hindamismenetluse analüüsi- ja kontrollimeetodi etapid.
Algandmete ja hinnanguliste väärtuste arvutamise meetodite analüüsi etapis analüüsib auditiorganisatsioon hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks olevate andmete täpsust, täielikkust ja järjepidevust. Arvutamisel kasutatud teave ei tohiks olla vastuolus raamatupidamisandmetega. Näiteks garantiiremondi ja garantiiteeninduse eraldise testimisel hangib audiitor auditi tõendusmaterjali selle kohta, et mahuandmed valmistooted, garantiihoolduse all, vastavad nende toodete müügiandmetele.
Auditiorganisatsioon võib hankida tõendeid auditeeritava majandusüksuse välistest allikatest. See hindab, kui õigesti kogutud andmeid majandusüksuse juhtkond tõlgendas ja prognoositava väärtuse arvutamise aluseks oleva prognoosi koostamiseks kasutati. Näiteks oleks ajastuse analüüs saadaolevad arved jaoks reservide kogumisel kahtlased võlad, milles auditiorganisatsioon teeb kindlaks, millistesse ajagruppidesse võlg on jagatud ja kui põhjendatud on nende iga reservprotsendi väärtused.
Auditiorganisatsioon hindab arvestusliku väärtuse arvutamise baasväärtuse valiku aluste piisavust. Mõnel juhul võib kasutada majandusüksuseväliseid andmeid, näiteks: makromajandus- või tööstusstatistika näitajad, inflatsioonimäär, intressimäärad, tööhõive tase, oodatav turukasv. Muudel juhtudel, kui hinnatakse konkreetsele majandusüksusele omaseid näitajaid, põhinevad arvutused saadud siseandmetel.
Hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks olevate majandusüksuse juhtimise andmete ja eelduste analüüsimisel võtab audiitor muu hulgas arvesse:
hinnanguliste väärtuste usaldusväärsus eelmiste perioodide tegelike näitajate valguses;
nende väärtuste vastavus eeldustele, mida kasutatakse: muude hinnanguliste väärtuste arvutamisel;
hinnanguliste väärtuste vastavus kavandatud tegevustele.
Auditiorganisatsioon peab pöörama erilist tähelepanu põhinäitajad arvutused, mis on muutuste suhtes tundlikud ja võivad oluliselt moonutada.
Ta analüüsib õige valik majandusüksuse juhtimine, hinnanguliste väärtuste arvutamise meetodid, nende meetodite sobivus olukorrale, kus see üksus asub, ja nende rakendamise järjekord. Selline analüüs eeldab auditiorganisatsiooni teadmisi majandusüksuse eelnevate perioodide finantstulemustest, valdkonna teiste organisatsioonide kasutatud meetoditest ja juhtkonna tulevikuplaanidest.
Hinnanguliste väärtuste arvutamise kontrollimise etapis kontrollib audiitor hinnanguliste väärtuste aritmeetilisi arvutusi. Meetodid, ajastus ja ulatus audit sõltuvad sellistest teguritest nagu arvutuste keerukus, majandusüksuse hinnanguliste väärtuste arvutamisel kasutatud protseduuride ja meetodite auditiorganisatsiooni analüüsi tulemused ning hinnangu olulisus finantsaruannete jaoks. *
Võrdlusetapis võrdleb audiitor võimaluse korral raamatupidamislikud hinnangud, mida kasutati eelmistel perioodidel, koos nende perioodide tegelike näitajatega:
tõendite hankimine majandusüksuse hinnanguliste väärtuste arvutamiseks kasutatavate protseduuride usaldusväärsuse kohta;
hinnanguliste väärtuste arvutamise valemitesse vajalike kohanduste leidmine;
teha kindlaks, kas tegelik tulemus ja nende varasemad hinnangud erinevad, kas neid mõõdeti ja kas need tehti vajalikud kohandused või selgitusi.
Majandusüksuse juhtkonna hinnanguliste väärtuste arvutamise metoodika kinnitamise menetluse kaalumise etapis kontrollib audiitor, kuidas majandusüksuse juhtkond kehtestab hinnanguliste väärtuste arvutamise reeglid, kuidas analüüsib hinnangulist teavet, mida selle põhjal tehtud järeldused ja otsused ning kuidas see protsess kajastub majandusüksuse dokumentides.
Auditiorganisatsioonil on võimalik saada sõltumatu hinnang ja võrrelda seda majandusüksuse juhtkonna arvutatud hinnangulise väärtusega. Sõltumatu hinnanguna saab auditeerimisorganisatsioon kasutada kolmanda osapoole hindajate saadud väärtusi. Samuti on audiitoril õigus andmeid sõltumatult hinnata, eeldusi arvestada ja protseduure rakendada.
arvutus hinnangulise väärtuse moodustamiseks. Lisaks võib olla kasulik võrrelda eelmistel perioodidel kasutatud hinnanguid nende perioodide tegelike tulemustega. Näiteks saab audiitor iseseisvalt, tema käsutuses olevate andmete põhjal ennustada väärtpaberite hinna muutusi. Sel juhul peab audiitor väärtpaberite väärtuse languse reservi kontrollimiseks võrdlema oma prognoosi ainult selle väärtuse hinnangulise väärtusega, mis sisaldub finantsaruannetes.
Kasutades järgnevate sündmuste analüüsi tehnikat, et toetada arvestuslikku arvestushinnangut, võib audiitor võtta arvesse tegevusi ja sündmusi, mis leiavad aset pärast auditiperioodi lõppu, kuid enne auditi lõpetamist. Sellised hilisemad sündmused võivad anda auditi tõendusmaterjali majandusüksuse juhtkonna tehtud hinnangute kohta. Selliste toimingute ja sündmuste ülevaatamine võib vähendada või isegi kaotada vajaduse vaadata üle ja üle vaadata protseduurid, mida juhtkond kasutab arvestushinnangute väljatöötamiseks või sõltumatu hinnangu kasutamiseks. Näiteks võib väärtpaberite hinna langus kinnitada majandusüksuse eelmisel aastal kogutud reservi usaldusväärsust.
Auditiorganisatsioon võib hinnangulistel andmetel põhinevate finantsaruannete erinevate kirjete puhul kasutada erinevaid meetodeid ning ühe hinnangulise väärtuse puhul võib kasutada ka erinevate kontrollimeetodite kombinatsioone.
Vastavalt jaotisele “Auditeerimisprotseduuride tulemuste analüüs” peab auditeerimisorganisatsioon tegema lõpliku järelduse hinnanguliste väärtuste usaldusväärsuse kohta, tuginedes tema teadmistele majandusüksuse tegevusest ja auditeeritud hinnangulise väärtuse vastavusest. koos muude auditi käigus saadud tõendusmaterjalidega.
Kui auditiorganisatsiooni poolt olemasoleva auditi tõendusmaterjali alusel määratud hinnangulise väärtuse ja raamatupidamise aastaaruandes kajastatud sarnase näitaja vahel on erinevusi, siis otsustab auditiorganisatsioon, kas aruannetes on vaja teha parandusi. Kui erinevus on ebaoluline, näiteks kui finantsaruannetes sisalduv summa on lubatud hälvete piires, ei pruugi korrigeerimine olla vajalik.
Kui auditiorganisatsioon peab erinevust oluliseks, võib ta teha majandusüksuse juhtkonnale ettepaneku läbi vaadata
võtke hinnanguline väärtus. Kui (majandus)üksuse juhtkond keeldub sellisest korrigeerimisest, käsitletakse erinevust veana ja seda arvestatakse koos kõigi muude väärkajastamistega, hinnates, kas finantsmõju on oluline.
Samuti määrab auditi organisatsioon, mil määral on erinevused olulisteks tunnistatud üksikute näitajate hinnangutes sarnase iseloomuga, mille tulemusena võivad need kuhjudes avaldada olulist mõju finantsaruannetele. Auditiorganisatsioon peab hindama selliste kõrvalekallete kumulatiivset mõju finantsaruannetele vastavalt PSAD nr 13 nõuetele.
"Audiitori kohustused vigade ja pettuste käsitlemisel auditi käigus."
Hinnanguliste väärtustega kaasnev ebakindlus ja objektiivsete andmete puudumine võivad muuta piisavalt usaldusväärse hinnangu saamise võimatuks. Sellisel juhul peab audiitor kaaluma keeldumist avaldamast arvamust auditeeritavate finantsaruannete usaldusväärsuse kohta.
PSAD-i lisa sisaldab raamatupidamises kasutatavate põhiliste hinnanguliste väärtuste loendit. Eelkõige sisaldas see järgmist:
põhivara kulum (juhul, kui majandusüksus määrab aja iseseisvalt kasulik kasutamine need varad ja vastavad amortisatsioonimäärad);
amortisatsioon immateriaalne vara(juhul, kui majandusüksus määrab iseseisvalt nende varade kasuliku eluea ja vastavad amortisatsiooninormid);
reserv ebatõenäoliselt laekuvate võlgade jaoks;
väärtpaberiinvesteeringute allahindluse reserv;
võlgnevused arveldamata tööde ja teenuste eest, mis on kogunenud vastavalt lepingutele;
reservid tulevaste kulude ja maksete jaoks, sealhulgas:
- eelseisva puhkuse tasu,
- pika staaži eest aastatasu maksmine,
- töötasu maksmine aasta töötulemuste alusel,
- põhivara remondiks,
- tootmiskulud ettevalmistustöödeks hooajatööstuses,
- eelseisvad kulud maaparanduseks ja muude keskkonnameetmete rakendamiseks,
- rendiesemete remondi eelseisvad kulud,
- garantiiremondi ja garantiiteeninduse jaoks,
- muude eeldatavate kulude katmine,
- muud sarnased ette nähtud reservid määrused raamatupidamises.

Audit hinnangulised kohustused(Darbeka E.M.)

Artikli postitamise kuupäev: 09.14.2016

Esitatakse eelseisvate puhkuste tasumisega seotud hinnanguliste kohustuste auditeerimise auditiprotseduurid, on toodud riskitegurite klassifikatsioon, mis moonutavad töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste tasumisega seotud hinnanguliste kohustuste näitajaid, ning hinnanguliste kohustuste auditi tulemuste dokumenteerimise elemendid. kaalus.

Sissejuhatus

Hinnangulised kohustused on kõrgendatud auditiriskiga auditi objektid, kuna need moodustatakse organisatsiooni tegevuses toimunud minevikusündmuste põhjal, kasutades arvutatud väärtusi ja rakendades koostajate professionaalset hinnangut. Auditi läbiviimise lähenemisviiside kaalumise asjakohasuse määravad nii Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi nõuded, mis juhivad auditiorganisatsioonide tähelepanu hinnanguliste väärtuste näitajatele, kui ka audiitori vastutus aruandluse kasutajate ees, eriti finantsstruktuurid, ettevõtte maksevõime hindamine aruandluse põhjal. Aruande koostajate ametialase hinnangu kasutamine põhjustab eelseisvate kasutamata puhkuste tasumisega seotud hinnanguliste kohustuste summade hinnanguliste väärtuste määramisel mitmekesisust ja sellest tulenevalt riske.

Aruandlusnäitajate hinnanguliste kohustuste vajadus kasutamata puhkuste eelseisvate maksete osas

Eeldatav töötajate kasutamata puhkuste eelseisva maksmise kohustus muutus nii raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikuks elemendiks kui ka auditi objektiks pärast Venemaa rahandusministeeriumi 13. detsembri 2010. aasta korralduse N 167n avaldamist, mis rakendati suuremal määral aruannete koostamise eeldusi ja ettevaatuse põhimõtet. Selle aja jooksul on välja kujunenud teatav praktika töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste väljamaksete arvestuslike kohustuste moodustamiseks ja kasutamiseks. Kuna tööandja ja töötaja vaheline suhe on tööseadusandluse raamistikus, tagavad nad töötajale koondamisel kõik maksed (hüvitis kasutamata puhkus) ja (või) puhkusetasu töötatud aja eest. Kohtupraktika töövaidlustest nähtub, et reeglina langeb kohtuotsus töötaja kasuks juhul, kui tööandja keeldub kasutamata puhkuse eest hüvitist. Seega on tööandjal kohustus maksta iga töötatud päevaga puhkuse eest või maksta vallandamise korral hüvitist kasutamata puhkuse eest.

Tööjõukulude arvestuses täpseks ja täielikuks kajastamiseks ning aruandes teabe avaldamiseks eeldatavate kohustuste olemasolu kohta töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste väljamaksete kohta, peavad aruannete koostajad arvutama ja korrigeerima eeldatavad kohustused eelseisva puhkuse eest. Ettevalmistusprotsessis töötajate kasutamata puhkuste tasumine aasta aruandlus. Nõuded on kehtestatud PBU 8/2010 “Hinnangulised kohustused, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad”.

Inventuuri protseduuri keerukus toob kaasa riskid aruandlusnäitajate moonutamiseks tehniliste vigade tõttu või finantstulemuste korrigeerimise võimaluse, et neid parandada, et tõsta organisatsiooni krediidivõimet. Vastavalt FPSAD nr 21 punktile 11 "Hinnanguliste väärtuste auditi tunnused" hõlmavad audiitori toimingud:

a) sisendandmete hindamine ja hinnangu aluseks olevate eelduste arvestamine;

b) arvutuste aritmeetiline kontrollimine;

c) eelmiste perioodide hinnangute võrdlus nende perioodide tegelike tulemustega (võimaluse korral);

d) hinnangute kinnitamise protseduuride kaalumine auditeeritava üksuse juhtkonna poolt.

Audiitor peab kindlaks tegema, kas arvestushinnangu aluseks olevad sisendid on täpsed, täielikud ja asjakohased.

Föderaalsed auditeerimisstandardid nõuavad kehtestatud auditiprotseduuride kasutamist.

Auditi planeerimine hinnangulised kohustused töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste maksmiseks tuleks täita föderaalsete auditeerimisstandardite ja iga-aastaste soovituste alusel. auditeerimisorganisatsioonid ja üksikaudiitorid, audiitorid organisatsioonide 2013. - 2015. aasta raamatupidamise aastaaruannete auditeerimiseks. Nagu praktika näitab, mõjutavad hinnangulised kohustuste summad töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste tasumiseks tööjõukulude kujunemise osas majandustulemusi ja võivad ulatuda kuni 15% kuluartiklist ning avaldavad kasutajatele ka teavet puhkuse kohta. ettevõtte kohustuste olemasolu töötajate ees tööseadusandlusega tagatud ja aruandekuupäeval juba olemas olevate maksete osas. Hinnangulised kohustused on raamatupidamisobjekt, millel on olulise väärkajastamise risk. See on tingitud järgmistest asjaoludest:

Puudumine sisse reguleerivad dokumendid raamatupidamises selge mehhanism (meetod) hinnangulise kohustuse moodustamiseks;

Erinevat tüüpi puhkused ühe majandusüksuse töötajatele;

Personali voolavus ja muutused töötajate töö iseloomus ning sellest tulenevalt muutused puhkuse mahus;

Puhkusetasu tulevaste kulude reservi suuruse oluline mõju maksubaasile tulumaksu arvutamisel (artikkel 324.1);

Eeldatava kohustuse inventuuri läbiviimise vajadus ja töömahukus aruandekuupäeva seisuga piiratud ajaga inventuuri andmete ettevalmistamiseks;

Tööjõukulude eraldamise vajadus lähtuvalt töösuhted ja põhineb tsiviilsuhted, kuna viimased ei too kaasa tööandja kohustust maksta vallandamisel puhkuse ja (või) puhkusehüvitist;

Töötatud aja arvestussüsteemi keerukus erinevate töögraafikute kasutamisel, tööaja summeeritud arvestuse olemasolu, vahetustega töögraafikud, täiendavad puhkepäevad, seadusega kehtestatud töö kohta;

Hinnanguliste näitajate sisekontrolli ja puhkusejääkide summade määramise süsteemi keerukus aasta lõpus.

Auditiriskide vähendamiseks on vaja läbi viia sellised auditi protseduurid, mis võimaldavad saada kõrge aste usaldus oluliste väärkajastamiste puudumise suhtes.

Hinnanguliste kohustuste kujunemise kontrollkeskkonna hindamine töötajate poolt tulevaste kasutamata puhkuste väljamaksete ja kasutamise eest. analüütilised protseduurid

Üks auditiprotseduure on kontrollikeskkonna hindamine, et teha kindlaks audiitori võime tugineda selle tõhususele. Meie hinnangul on vaja hinnata kontrollkeskkonda näitajate "Eeldatav kohustus töötajate eelseisva kasutamata puhkuse tasumiseks" moodustamiseks, mis sisaldavad järgmisi elemente:

1) personaliteenistuse olemasolu, mis tagab puhkuse ajakavade planeerimise ja täitmise ettevõtte kõikides allüksustes ning kontrolli andmete sisestamise üle. automatiseeritud süsteem täpseks arvutamiseks;

2) kasutamata (taaskasutatud) puhkuse jäägi individuaalse arvestuse ja kontrolli olemasolu iga töötaja kohta aruandekuupäeva seisuga kogu tööperioodi jooksul alates selles ettevõttes töötamise algusest. Lubamine kiire kviitung teave puhkusejääkide kohta (protsessi keerukus);

3) kättesaadavus ja toimimine dokumentatsiooni töötajate puhkusele saatmine ja puhkuselt naasmine (tagasi kutsumine) nii automatiseeritud raamatupidamissüsteemis kui ka paberkandjal;

4) sisekontrollisüsteemi olemasolu põhi- ja lisapuhkused sõltuvalt töö iseloomust ja vormist;

5) töödokumentide liikumise mehhanismi olemasolu: töötaja puhkusele saatmine ja puhkusetasu summade arvutamine. Paigaldatud mehhanismi juhtimissüsteemi olemasolu ja toimimine.

Kontrollkeskkonna hindamise käigus vastab audiitor viiele küsimusele, mis on kerkinud personaliteenuste ettevõtte kohalike sisedokumentidega tutvudes. Küsitlus on tõhus vahend auditi tõendusmaterjali hankimiseks, vestluse pidamiseks vastutavate töötajatega, testimissüsteemi (testid - päringud) kasutamiseks vastutavate isikute jaoks seoses kasutatava dokumendivoo süsteemiga ning personali ja töötajate suhtlusega. raamatupidamisteenus ettevõtetele.

Arvestusandmete hindamiseks tekkinud ja kasutatud hinnanguliste kohustuste kohta töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste väljamaksete kohta on vaja analüüsida võrreldavate väärtuste teavet vastavalt andmetele. analüütiline raamatupidamine Konto 96 "Edaspidiste kulude reservid". Teave on nõutav aruandeperioodi ja kahe eelneva perioodi kohta. Bilansi saldod kolme aruandeperioodi jooksul. Auditiprotseduure on mugav dokumenteerida järgmiselt (tabel 1).

Tabel 1

Audiitori hinnangulise kohustuse esialgne arvutamine keskmiste väärtuste põhjal

Näitaja nimi/aruande kuupäev
1. Hinnangulise kohustuse saldod vastavalt aruandlusandmetele perioodi lõpus (tuhat rubla)
2. Hinnangulise kohustuse saldod vastavalt analüütilistele raamatupidamisandmetele (tuhat rubla)
3. Töötajate arv aruandekuupäeval (isikud)
4. Perioodi palgafond (tuhat rubla)
5. Keskmine palk kuus/päevas (tuhat rubla)
6. Puhkusesaldod päevades kogu ettevõtte kohta aruandekuupäeva seisuga
7. Keskmine väärtus hinnanguline kohustus ilma palgakuludeta (PFR, FSS, FFOMS) (lk 5 x lk 6)
8. Hinnangulise kohustuse hinnangulise väärtuse ja aruandlusandmete vaheliste kõrvalekallete suurus (lehekülg 1 - lk 7)
9. Hinnangulise kohustuse hinnangulise väärtuse ja aruandlusandmete vaheliste kõrvalekallete suhteline suurus (% lk 8 / lk 1)
10. Täiendavate protseduuride vajadus

Tabel 1 on näide analüütiliste protseduuride kasutamisest võimaliku väärkajastamise ohuga piirkonna määramiseks. Keskmiste näitajate mugavus seisneb selles, et need saab kiiresti mõne minutiga kätte, tuginedes analüütilistele raamatupidamisandmetele hinnanguliste kohustuste kohta töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste tasumiseks. Teabe ja auditi tõendusmaterjali allikad on järgmised: päringud personaliteenus keskmise töötajate arvu kohta, aruandlusandmed 4 - FSS. Andmed statistiline aruandlus, alamkontode bilanss. Teave kogunenud palkade ja hinnanguliste kohustuste kohta, mis põhineb registri "Pearaamatu" teabel, koos taotlusega aruandekuupäeval töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste väljamaksete hinnanguliste kohustuste saldode inventuuri tulemuste saamiseks.

Auditeerimispraktika näitab, et ettevõtted, kes kasutavad aktiivselt krediidiressursse, mõnikord reguleerida finantstulemus hinnanguliste kohustuste tõttu, vähendades selle väärtust. Juhindudes FSAD 5/2010 lõikest 36, peaks audiitor käsitlema hinnatud pettusest tuleneva olulise väärkajastamise riske oluliste riskidena ja vastavalt sellele, kuivõrd ta ei ole neid varem hinnanud, tutvuma kontrollimehhanismidega, mis on seotud need riskid, sealhulgas konkreetsed kontrollimeetmed.

Audiitor peaks uurima kontrollimehhanisme, mille auditeeritava majandusüksuse juhtkond on pettuste ärahoidmiseks ja avastamiseks välja töötanud ja rakendanud. Sellise kontrolli käigus saadud teavet kasutatakse pettuse riskitegurite tuvastamiseks, mis võivad mõjutada audiitori hinnangut finantsaruannete pettusest tingitud olulise väärkajastamise riskide kohta.

Arvestades töötajate eelseisva kasutamata puhkuse tasumisega seotud hinnanguliste kohustuste summade keskmiste näitajate hindamist, toome välja järgmised kontrollivaldkonnad:

Hinnake hinnanguliste kohustuste inventuuri tulemusi, et kinnitada bilansipäeva seisuga saldo;

Hinnata rakendatud metoodikat hinnangulise kohustuse moodustamisel ja kajastamisel tööjõukulude osana ning selle vastavust vastuvõetud arvestuspõhimõtetele nii raamatupidamise kui ka maksustamise eesmärgil, et hinnata maksuriske ja sisekontrollisüsteemi kvaliteeti;

Kui hinnanguliste kohustuste raamatupidamises kajastamise ja puhkusetasu tulevaste kulude reservi moodustamise kulude arvestusmeetodites on erinevused maksuarvestuses, koguge teavet edasilükkunud maksustamise ja (või) püsiva maksusummade kontrollimiseks. tekkivad erinevused;

Hinnangulise kohustuse kujunemise sisekontrollisüsteemi hindamine teostajate ja järelevalvetöötajate küsitluste ning kontrolliriskide hindamiseks kasutatava mehhanismi kirjelduse põhjal;

Testige valitud töötajate hinnangulist kohustuse suurust arvestusbaasi teabe põhjal, mis moodustatakse reeglina kehtivate tarkvaratoode raamatupidamise kohta palgad.

Inventuuri tulemused kinnitavad hinnangulise kohustuse suurust töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste tasumise eest, kui on olemas asjakohased korraldused selle täitmiseks, dokumenteerimiseks, kaasamiseks. varude nimekiri kõik töötajad, näidates ära osakonda (kulukonto hinnangulise kohustuse määramiseks), töötajate poolt kasutamata puhkuste eelseisva väljamaksmise arvestusliku kohustuse summade vastavus inventarilehel saldodele. bilanss ja tasakaalus. Kui teil on palju teavet ja kasutate arvutustabeleid paberkandja Majandusüksus saab kuvada ainult koondandmeid tingimusel, et inventuuritulemuste nõuetekohane säilitamine on korraldatud elektroonilisel kujul.

Kõige töömahukam etapp on igakuiselt kuludesse (kulusse) kuuluvate eeldatavate kohustuste summade kujunemise kontrollimine tarkvaratoote väliste arvutuste põhjal või tarkvaratoote seadistuste kasutamine palgaarvestuses. Sel juhul, et saada tõendeid tarkvaratoote rakendatud algoritmi ja hinnangulise vastutuse moodustamise meetodi vastavuse kohta, on soovitatav kontrollida tarkvaratoote algoritmi. Kontrolli saab teha individuaalsete kulukontode andmete ümberarvutamisega üksikute kuude kohta, s.o. kirjavahetus Deebet 20, 23, 25, 26, 44, 08 Krediit 96 ja üldiselt aruandeperioodi eest.

Vastavalt hinnanguliste kohustuste arvestamise reeglitele (PBU 8/2010 punkt 8, PBU 10/99 "Organisatsiooni kulud" punktid 5, 7, 8), kinnitatud Venemaa rahandusministeeriumi 05.06. korraldusega /1999 N 33n, Venemaa Rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000. a korraldusega N 94n kinnitatud organisatsioonide finants- ja majandustegevuse kontoplaani kasutamise juhend, moodustatakse arvestuslik kohustus protsendina töötasust. fondi. Seega aruandeperioodil näitaja igakuine intress Töötajate poolt tulevaste kasutamata puhkuste tasumise eeldatava kohustuse tekkemäär jääb muutumatuks. Selle põhjuseks on muu hulgas arvestusliku kohustuse arvutamise meetodi kombinatsioon raamatupidamises ja selle analoog maksuarvestuses (artikkel 324.1 „Kulude arvestamise kord puhkusetasu tulevaste kulude reservi moodustamiseks, a. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku) iga-aastase tasu maksmise reservi, et lihtsustada hinnangulise kohustuse summade kontrolli erinevatel kontodel ja välistada ajutiste erinevuste esinemine. Eeldatava kohustuse arvestamise intressi põhjendamisel lähtutakse aastaks kavandatavatest kulutustest aruandeaasta puhkusel. Planeerimise aluseks on eelmises makstud puhkusetasu suurus aruandlusperiood sealhulgas kohustuslikud sissemaksed sotsiaalkindlustus. Eelmise aasta eest makstud puhkusetasu osakaal palgaarvestuses koos mahaarvamistega on planeeritud protsent. Ettevõte peab arvestama korrigeerimisi ettevõtte töötajate arvu muutustega nii alla- kui ka tõustes, samuti ettevõtte juhtkonna infot palgafondi mahu muutuste kohta. Aruandeaastal eeldatavate kohustuste summade kujunemise ja kulude paikapidavuse kontrollimiseks audiitori kaalutlused töötajate eelseisvate kasutamata puhkuste tasumisega seotud hinnangulise kohustuse kajastamiseks raamatupidamises. punkti "palgad" all. Usaldusväärseim tõend on see, kui majandusüksusel on kinnitatud arvestusmetoodika (sisestandard) ja planeeritud tööjõukulude summade vormistamine eelarvega.

Auditi tõendusmaterjali saamiseks on mugav protseduur kulukontol tekkiva eeldatava kohustuse summa ja sellel kontol kogunenud töötasu suhte ümberarvutamine. Täpset vastet ei tohiks olla, aga ka kuude lõikes ei saa olla olulisi kõikumisi, näiteks üle 1% kõikumine on kõrvalekallete põhjuste täpsema väljaselgitamise eeldus. Näiteks on aruandeaastal hinnangulise kohustuse moodustamise protsendiks 11,2% kuupalgafondist allüksusel, millel on üks alus hinnangulise kohustuse kujunemine, s.o. protsent palkade laekumisest (tabel 2).

Tabel 2

Arvestusliku kohustuse summade kõrvalekallete kontroll arvestuslikust väärtusest

		Tegelik protsent hinnangulise kohustuse tekkest	Kõrvalekalded aruandeaasta hinnangulise kohustuse väärtusest (11,2%)

Veebruaris ja detsembris on kõrvalekalle hinnangulise kohustuse summade absoluutarvudes üle 1% (või üle 12% = 1,4: 11,2 x 100%). Detsembris erinevad arvestusliku kohustuse andmed reeglina kinnitatud protsendist inventeerimise ja eeldatava kohustuse summade korrigeerimise tulemusena ning muudel kuudel vajavad kõrvalekallete põhjused selgitamist, kui nende hinnang. on märkimisväärne.

Inventuuri tulemuste usaldusväärsuses suurema kindlustunde saamiseks on vaja pisteliselt testida puhkusejääkide arvutatud baasi ja keskmise töötasu summat. Tarkvaratoote kasutamine loob ühtse arvutamise mehhanismi nii keskmise töötasu suuruse kohta, mille arvutamise kord on kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 24. detsembri 2007. aasta määrusega N 922 “Arvutamise korra eripärade kohta. keskmine palk” ja ülejäänud puhkusepäevade eest seisuga 31. detsember 20XX. Kui valimisse valitud erinevate osakondade töötajate andmete ümberarvutamine näitab arvutusmeetodite õiget rakendamist ja andmekontrollimehhanismide tõhusust, võib väita, et hinnangulise kohustuse summad on aruandekuupäeva seisuga usaldusväärsed. Erinevate algoritmide kasutamise tõenäosus ühe osakonna jaoks on äärmiselt väike, kuna need on programmeeritud, mida saab tarkvaratoote tugispetsialistidega selgitada.

Eraldise näitajate auditeerimise viimaseks protseduuriks on kontrollida raamatupidamise aastaaruande lisades kajastatud informatsiooni selle muutuste kohta võrreldavate perioodide kohta.

Kui on olulisi kõrvalekaldeid ja tõendeid kontrollisüsteemi ebapiisava tõhususe kohta vastavalt FSAD 5/2010 punktile 37 "Audiitori kohustused auditi käigus pettustega tegelemisel", peab audiitor professionaalse skeptitsismi abil kindlaks määrama vastused hinnatud riskidele. pettuse tagajärjel toimunud olulise väärkajastamise kohta finantsaruannete kui terviku tasandil. Viige läbi täiendavaid auditiprotseduure ja hankige nende asjaolude kohta juhtkonna selgitusi.

Järeldus

Lõpetamisprotseduurid peaksid sisaldama audiitori järeldust selle kohta töödokumentatsioon bilansis hinnanguliste kohustuste näitajate usaldusväärsuse ja selgitustes teabe avalikustamise täielikkuse kohta. bilanss, vastavus kehtivatele raamatupidamispoliitika kehtivad õigusaktid, selle järjepidevus. Siseauditi kvaliteedikontrolli eest vastutav audiitor viib läbi protseduurid auditiprogrammi rakendamise hilisemaks monitooringuks ja selle tulemuste dokumenteerimiseks. Vastavalt koostatud aruandluse hilisemal ümberkujundamisel Vene reeglid aruannete koostamisel, IFRS-i järgses aruandluses kasutatakse IFRS-i tähenduses korrigeerimiste baasväärtustena kinnitatud näitajaid hinnanguliste kohustuste summade kohta. Arvestades Vene Föderatsiooni ja IFRS-i aruandluse koostamise reeglite ühtsust, võivad töötajate kasutamata puhkuste eelseisva maksmise kohustuse indikaatoritel olla kattuvad väärtused, mis ei vaja korrigeerimist. Sellisel juhul kinnitatakse hinnanguline kohustuse näitaja IFRS aruandluses.

Auditiprotseduuride optimeerimine, nende rakendamise järjestuse väljatöötamine ja dokumenteerimiseks universaalsete tabelite kasutamine võib vähendada protseduuride lõpuleviimiseks ja nende nõuetekohaseks dokumenteerimiseks kuluvat aega.

Kirjandus

1. Määrused “Hinnangulised kohustused, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad (PBU 8/2010)”, kinnitatud. Rahandusministeeriumi korraldusel Venemaa Föderatsioon 13. detsembril 2010 N 167n [ Elektrooniline ressurss]. Juurdepääs referentsõigussüsteemist "ConsultantPlus".
2. Vene Föderatsiooni valitsuse 24. detsembri 2007. aasta määrus N 922 "Keskmise palga arvutamise korra iseärasuste kohta" (muudetud 15. oktoobril 2014) [Elektrooniline ressurss]. Juurdepääs referentsõigussüsteemist "ConsultantPlus".
3. Vene Föderatsiooni valitsuse 23. septembri 2002. aasta dekreet N 696 „Kinnitamise kohta Föderaalsed reeglid auditeerimistegevuse (standardid)" (ed. 22. detsember 2011) [Elektrooniline ressurss]. Juurdepääs referentsõigussüsteemist "ConsultantPlus".
4. Maksukood Venemaa Föderatsioon (teise osa 25. peatükk): Föderaalseadus kuupäev 05.08.2000 N 117-FZ [Elektrooniline ressurss]. Juurdepääs referentsõigussüsteemist "Consultant-Plus".

Juhend finantsaruannetes sisalduvate arvestushinnangute auditeerimiseks on esitatud ISAs 540, Raamatupidamishinnangute audit. See standard ei ole ette nähtud kasutamiseks tulevikku suunatud teabe testimiseks, kuigi paljud standardis sisalduvad protseduurid võivad seda eesmärki täita. Mõiste “hinnanguline väärtus” on selles standardis määratletud kui kauba ligikaudne kogus täpsete mõõtmismeetodite puudumisel (kaod, erinevatel põhjustel jne).

Jaotises Hinnangu olemus on kirjas, et hinnangu määramise protsess võib olenevalt eseme olemusest olla lihtne või keeruline (näiteks kogunev rent võib olla lihtne arvutus, samas kui aeglase ja ülemäärase laoseisu eraldise hindamine võib nõuda põhjalikku analüüsi praegused andmed ja prognoosid tulevase müügi kohta). Kui objektiga seotud ebakindluse või objektiivsete andmete puudumise tõttu ei ole võimalik saada mõistlikke hinnanguid, peab audiitor kaaluma, kas audiitori aruande muutmine on vajalik vastavalt standardile ISA 700, Audiitori aruanne Finantsaruanded.

ISA 700 auditiprotseduuride jaotis nõuab, et audiitor viiks läbi arvestushinnangute auditi, et teha kindlaks arvestushinnangute põhjendatus ja avalikustatud teabe ulatus. Sellise auditi käigus palutakse audiitoril valida üks järgmistest lähenemisviisidest või nende kombinatsioon:

· Juhtkonna poolt hinnangute tegemiseks kasutatava protsessi ülevaatamine ja testimine;

· sõltumatu hinnangu kasutamine juhtkonna koostatud hinnanguga võrdlemiseks;

· tehtud hinnanguid toetavate hilisemate sündmuste ülevaade.

Majandusüksuse juhtkonna poolt kasutatavate analüüside ja protseduuride jaoks peab audiitor:

· hinnata andmeid ja analüüsida hinnangu aluseks olevaid eeldusi;

· kontrollida hindamisel tehtud arvutusi;

· võrrelda eelmiste perioodide hinnangulisi väärtusi nende perioodide tegelike tulemustega;

· juhtkonna hinnangute kinnitamise protseduuride ülevaatamine.

Andmete hindamine ja eelduste analüüsimine võimaldavad audiitoril määrata hinnangu aluseks olevate andmete täpsuse, täielikkuse ja asjakohasuse. Kompleksses erimeetodeid kasutavas hindamisprotsessis on audiitoril õigus kasutada ekspertide töö tulemusi, juhindudes ISA 620 “Eksperditöö kasutamine” sätetest.

Majandusüksuse juhtkonna poolt ISA 700 kohaselt kasutatavate arvutusprotseduuride auditi käigus läbiviidava testimise olemus, ajastus ja ulatus sõltuvad hinnanguliste väärtuste arvutamise keerukusest, ettevõtte poolt kasutatud protseduuride ja meetodite auditi hinnangust. (majandus)üksus hinnanguliste väärtuste saamisel, samuti nende hinnanguliste väärtuste olulisus finantsaruandluse kontekstis.

Eelmiste perioodide hinnangute võrdlemine sama perioodi tegelike tulemustega aitab audiitoril:

· hankida tõendeid üksuse poolt kasutatavate hindamisprotseduuride üldise usaldusväärsuse kohta;

· kaaluda hindamisvalemite kohandamise vajadust;

· teha kindlaks, kas on vaja teha asjakohaseid kohandusi, ja avalikustada nõutud teave.

Sõltumatu hinnangu kasutamise jaotises öeldakse, et audiitor võib teha või hankida sõltumatu hinnangu ja võrrelda seda juhtkonna hinnanguga.

Sõltumatu hinnangu kasutamisel peab audiitor kindlaks määrama andmed, arvestama eeldustega ja katsetama sõltumatu hinnangu jaoks tehtud arvutusprotseduure. Samuti on soovitatav võrrelda eelmiste perioodide hinnangulisi väärtusi nende perioodide tegelike tulemustega.

Jaotises Hilisemate sündmuste ülevaatus märgitakse, et tehingud ja sündmused, mis toimuvad pärast aruandeperioodi lõppu, kuid enne auditi lõpetamist, võivad anda auditi tõendusmaterjali juhtkonna arvestushinnangute kohta. Audiitori läbivaatamine selliste tehingute ja sündmuste üle võib vähendada või isegi kõrvaldada vajadust vaadata üle või testida protseduure, mida juhtkond kasutab arvestushinnangu koostamisel, või vajadust sõltumatute otsuste järele arvestushinnangu põhjendatuse analüüsimisel.

Jaotis “Auditiprotseduuride tulemuste hindamine” nõuab, et audiitor annaks lõpliku hinnangu raamatupidamislike hinnangute põhjendatusele, mis põhineb kliendi äritegevusest teadmistel ning hinnangute vastavusele auditi käigus kogutud muu auditi tõendusmaterjaliga.

Kui olemasoleva auditi tõendusmaterjaliga toetatud summa ja finantsaruannetes kajastatud summa audiitori hinnangul on erinevusi, peab audiitor otsustama, kas erinevuse arvessevõtmiseks on vaja korrigeerida. Kui olemasolev erinevus on põhjendatud (näiteks seetõttu, et finantsaruannetes sisalduv summa jääb vastuvõetavate tulemuste piiresse), ei ole vaja korrigeerimist teha. Kui audiitor usub, et see olemasolev erinevus ei ole õigustatud, tuleks pöörduda juhtkonna poole palvega hinnanguline väärtus üle vaadata. Kui hinnang lükatakse tagasi, tuleks hinnang üle vaadata ja erinevust käsitleda väärkajastamisena ning arvesse võtta koos muude väärkajastamistega, et hinnata, kas väärkajastamise mõju on finantsaruannetele oluline.

Lisaks peaks audiitor kaaluma, kas individuaalsete erinevuste puhul, mida peeti mõistlikuks, on üldine tendents üle- või alahinnatamisele viisil, mis võib kokkuvõttes avaldada finantsaruannetele olulist mõju. Sellistel juhtudel peab audiitor hindama arvestushinnanguid kokku.