positsioon
raamatupidamises "Muudatused hinnangulised väärtused"
(PBU 21/2008)

Muudatuste ja täiendustega:

1. Käesolevad eeskirjad kehtestavad reeglid organisatsioonide finantsaruannetes tunnustamise ja avalikustamise kohta juriidilised isikud seaduse järgi Venemaa Föderatsioon(välja arvatud krediidiasutused ja riigi(omavalitsuse)asutused) (edaspidi organisatsioonid), andmed hinnanguliste väärtuste muutuste kohta.

2. Eeldatava väärtuse muutust käesoleva eeskirja tähenduses kajastatakse vara (kohustise) väärtuse korrigeerimisena või summana, mis kajastab vara väärtuse toimumisest tingitud tagasimaksmist. uut teavet, mis on tehtud hinnangul organisatsiooni hetkeseisule, eeldatavatele tulevastele hüvedele ja kohustustele ning ei ole raamatupidamise aastaaruande vea parandamine.

3. Eeldatav väärtus on reservi summa kahtlased võlad, reserv materjali maksumuse vähendamiseks varud, teised hinnangulised reservid, ajastus kasulik kasutamine põhivara, immateriaalne vara ja muud amortiseeritavad varad, amortiseeritavate varade kasutamisest tulevase majandusliku kasu eeldatava saamise hindamine jne.

Varade ja kohustuste mõõtmise viisi muutus ei ole muutus raamatupidamislikes hinnangutes.

Kui andmetes on mingeid muudatusi raamatupidamine ei saa üheselt liigitada arvestusmeetodi muudatuseks või hinnangulise väärtuse muutuseks, siis kajastatakse seda raamatupidamise aastaaruandes hinnangulise väärtuse muutusena.

4. Eeldatava väärtuse muutus, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 5 nimetatud muudatus, kuulub raamatupidamises kajastamisele organisatsiooni tulude või kuludega (edaspidi: edaspidi):

periood, mil muutus toimus, kui selline muudatus mõjutab ainult selle aruandeperioodi finantsaruandeid;

periood, mil muutus toimus, ja tulevased perioodid, kui selline muudatus mõjutab finantsaruanded käesoleva aruandeperioodi ja tulevaste perioodide finantsaruanded.

5. Hinnangulise väärtuse muutus, mis mõjutab otseselt organisatsiooni kapitali suurust, kuulub kajastamisele, korrigeerides vastavaid kapitalikirjeid selle perioodi finantsaruannetes, mil muutus toimus.

6. B seletuskiri Lisaks finantsaruannetele peab organisatsioon avalikustama järgmise teabe hinnangulise väärtuse muutuste kohta.

Raamatupidamismäärused
Muudatused hinnangutes
PBU 21/2008

Kinnitatud
Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi korraldusel
10.06.2008 nr 106n

(muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 25. oktoobri 2010. aasta määrusega nr 132n)

1. Käesolevate määrustega kehtestatakse reeglid organisatsioonide, mis on Vene Föderatsiooni seaduste alusel juriidilised isikud (välja arvatud krediidiorganisatsioonid ja riiklikud (omavalitsuse) asutused) (edaspidi organisatsioonid) raamatupidamisaruannetes kajastamise ja avalikustamise reeglid. teave hinnanguliste väärtuste muutuste kohta.

2. Eeldatava väärtuse muutust käesoleva eeskirja tähenduses kajastatakse vara (kohustuse) väärtuse korrigeerimisena või vara väärtuse tagasimaksmist kajastava väärtusena, mis on tingitud uue teabe ilmnemisest, st vara väärtuse tagasimaksmist kajastava väärtuse muutust, milleks on vara (kohustuse) väärtuse muutus. mis põhineb hinnangul organisatsiooni hetkeseisule, eeldatavatele tulevastele hüvedele ja kohustustele ning ei ole raamatupidamise aastaaruande vea parandamine.

3. Eeldatav väärtus on ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi summa, varude väärtuse vähendamise reserv, muud hinnangulised reservid, põhivara kasulik eluiga, immateriaalne põhivara ja muu amortiseeritav vara, hinnang tulevaste võlgade eeldatava laekumise kohta. majanduslik kasu amortiseeritavate varade kasutamisest jne.

Varade ja kohustuste mõõtmise viisi muutus ei ole muutus raamatupidamislikes hinnangutes.

Kui raamatupidamisandmete muudatust ei saa selgelt liigitada arvestusmeetodi muudatuseks või hinnangulise väärtuse muutuseks, kajastatakse seda finantsaruandluses hinnangulise väärtuse muutusena.

4. Eeldatava väärtuse muutus, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 5 nimetatud muudatus, kuulub raamatupidamises kajastamisele organisatsiooni tulude või kuludega (edaspidi: edaspidi):

• periood, mil muutus toimus, kui selline muudatus mõjutab ainult selle aruandeperioodi finantsaruandeid;
• periood, mil muutus toimus, ja tulevased perioodid, kui selline muutus mõjutab käesoleva aruandeperioodi finantsaruandeid ja tulevaste perioodide finantsaruandeid.

5. Hinnangulise väärtuse muutus, mis mõjutab otseselt organisatsiooni kapitali suurust, kuulub kajastamisele, korrigeerides vastavaid kapitalikirjeid selle perioodi finantsaruannetes, mil muutus toimus.

6. Organisatsioon peab raamatupidamise aastaaruande seletuskirjas avalikustama järgmise teabe hinnangulise väärtuse muutuste kohta:

• - antud aruandeperioodi finantsaruannet mõjutanud muudatuse sisu;
• - muudatuse sisu, mis mõjutab tulevaste perioodide finantsaruandeid, välja arvatud juhul, kui on võimatu hinnata muudatuse mõju tulevaste perioodide finantsaruannetele. Avalikustamisele kuulub ka asjaolu, et selline hindamine on võimatu.

1. Käesolevad eeskirjad kehtestavad reeglid selliste organisatsioonide finantsaruannetes tunnustamise ja avalikustamise kohta, mis on Vene Föderatsiooni õigusaktide alusel juriidilised isikud (välja arvatud krediidiasutused ja organisatsioonid). eelarvelised asutused) (edaspidi organisatsioonid), teave hinnanguliste väärtuste muutuste kohta.

2. Eeldatava väärtuse muutust käesoleva eeskirja tähenduses kajastatakse vara (kohustuse) väärtuse korrigeerimisena või vara väärtuse tagasimaksmist kajastava väärtusena, mis on tingitud uue teabe ilmnemisest, st vara väärtuse tagasimaksmist kajastava väärtuse muutust, milleks on vara (kohustuse) väärtuse muutus. mis põhineb hinnangul organisatsiooni hetkeseisule, eeldatavatele tulevastele hüvedele ja kohustustele ning ei ole raamatupidamise aastaaruande vea parandamine.

3. Eeldatav väärtus on ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi summa, varude väärtuse vähendamise reserv, muud hinnangulised reservid, põhivara kasulik eluiga, immateriaalne põhivara ja muu amortiseeritav vara, hinnang tulevaste võlgade eeldatava laekumise kohta. majanduslik kasu amortiseeritavate varade kasutamisest jne.
Varade ja kohustuste mõõtmise viisi muutus ei ole muutus raamatupidamislikes hinnangutes.
Kui raamatupidamisandmete muudatust ei saa selgelt liigitada arvestusmeetodi muudatuseks või hinnangulise väärtuse muutuseks, kajastatakse seda finantsaruandluses hinnangulise väärtuse muutusena.

4. Eeldatava väärtuse muutus, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 5 nimetatud muudatus, kuulub raamatupidamises kajastamisele organisatsiooni tulude või kuludega (edaspidi: edaspidi):

• periood, mil muutus toimus, kui selline muudatus mõjutab ainult selle aruandeperioodi finantsaruandeid;
• periood, mil muutus toimus, ja tulevased perioodid, kui selline muutus mõjutab käesoleva aruandeperioodi finantsaruandeid ja tulevaste perioodide finantsaruandeid.

5. Hinnangulise väärtuse muutus, mis mõjutab otseselt organisatsiooni kapitali suurust, kuulub kajastamisele, korrigeerides vastavaid kapitalikirjeid selle perioodi finantsaruannetes, mil muutus toimus.

6. Organisatsioon peab raamatupidamise aastaaruande seletuskirjas avalikustama järgmise teabe hinnangulise väärtuse muutuste kohta:

• antud aruandeperioodi finantsaruannet mõjutanud muudatuse sisu;
• muudatuse sisu, mis mõjutab tulevaste perioodide finantsaruandeid, välja arvatud juhul, kui on võimatu hinnata muudatuse mõju tulevaste perioodide finantsaruannetele.

Avalikustamisele kuulub ka asjaolu, et selline hindamine on võimatu.

VV RAHANDUSMINISTEERIUM

RAAMATUPIDAMISE EESKIRJADE KINNITAMISEL

Raamatupidamise ja finantsaruandluse valdkonna õigusliku regulatsiooni parandamiseks ning kooskõlas Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi määrustega, mis on kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 30. juuni 2004. aasta määrusega N 329 (kogutud õigusaktid). Vene Föderatsioon, 2004, N 49, 2008, nr 5491;

1. Kinnitage:

a) raamatupidamiseeskirjad Organisatsiooni raamatupidamispoliitika () vastavalt lisale nr 1;

b) Raamatupidamise eeskirjad Hinnanguliste väärtuste () muutused vastavalt lisale nr 2.

2. Tunnistada kehtetuks Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 9. detsembri 1998. a korraldus N 60n Organisatsiooni raamatupidamiseeskirjade kinnitamise kohta Arvestuspoliitika PBU 1/98 (Vene Föderatsiooni justiitsministeeriumis registreeritud korraldus 31. detsember 1998, registreerimisnumber 1673; föderaalorganid Täidesaatev võim, nr 2, 11. jaanuar 1999; Vene ajaleht, N 10, 20. jaanuar 1999).

asetäitja
Vene Föderatsiooni valitsuse esimees -
Vene Föderatsiooni rahandusminister
A.L.KUDRIN

Lisa nr 1

kuupäevaga 06.10.2008 N 106n

SEISUKOHT
RAAMATUPIDAMISE KOHTA “ORGANISATSIOONI ARVESTUSPOLIITIKA”
(PBU 1/2008)

(muudetud rahandusministeeriumi 11. märtsi 2009 korraldusega N 22n, 25. oktoobril 2010 N 132n, 8. novembril 2010 N 144n, 27. aprillil 2012 N 55n)

I. Üldsätted

1. Käesolevate määrustega kehtestatakse Vene Föderatsiooni õigusaktide alusel juriidilistest isikutest organisatsioonide (välja arvatud krediidiasutused ja riiklikud (omavalitsuslikud) asutused) (edaspidi ) moodustamise (valiku või arendamise) ja raamatupidamispõhimõtete avalikustamise reeglid. nimetatakse organisatsioonideks).

Vene Föderatsiooni territooriumil asuvad välismaiste organisatsioonide filiaalid ja esindused võivad koostada arvestuspõhimõtteid vastavalt käesolevatele määrustele või välismaise organisatsiooni asukohariigis kehtestatud reeglite alusel, kui need ei ole vastuolus rahvusvaheliste standarditega. finantsaruanded.

2. Käesolevate eeskirjade kohaldamisel all raamatupidamispoliitika organisatsiooni all mõistetakse tema poolt kasutusele võetud arvestusmeetodite kogumit - esmane vaatlus, kulude mõõtmine, jooksev rühmitamine ja faktide lõplik üldistamine majandustegevus.

Arvestusmeetodid hõlmavad majandustegevuse faktide rühmitamise ja hindamise, varade väärtuse tagasimaksmise, dokumendivoo korraldamise, inventuuri, raamatupidamisarvestuse kasutamise, raamatupidamisregistrite korrastamise ja teabe töötlemise meetodeid.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse:

• arvestuspõhimõtete kujundamise osas - kõikidele organisatsioonidele;
• arvestuspõhimõtete avalikustamise osas - organisatsioonidele, kes avaldavad oma finantsaruanded täielikult või osaliselt vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele, asutamisdokumentidele või omal algatusel.

II. Arvestuspõhimõtete kujundamine

4. Organisatsiooni raamatupidamispoliitika kujundab pearaamatupidaja või muu isik, kellele vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele on käesolevate määruste alusel usaldatud organisatsiooni raamatupidamisarvestuse pidamine ja mille on heaks kiitnud. organisatsiooni juht.

Sel juhul kinnitatakse:

• töökontoplaan, mis sisaldab sünteetilisi ja analüütilisi kontosid, mis on vajalikud raamatupidamisarvestuse pidamiseks vastavalt raamatupidamise ja aruandluse õigeaegsuse ja täielikkuse nõuetele;
• raamatupidamise esmaste dokumentide vormid, raamatupidamisregistrid, samuti raamatupidamise sisearuandluse dokumendid;
• organisatsiooni varade ja kohustuste inventuuri läbiviimise kord;
• varade ja kohustuste hindamise meetodid;
• dokumendivoo reeglid ja raamatupidamisinfo töötlemise tehnoloogia;
• äritehingute jälgimise kord;
• muud raamatupidamise korraldamiseks vajalikud lahendused.

5. Arvestuspõhimõtete väljatöötamisel eeldatakse, et:

• organisatsiooni varad ja kohustused eksisteerivad eraldi selle organisatsiooni omanike varadest ja kohustustest ning teiste organisatsioonide varast ja kohustustest (eeldades varalist lahusust);
• organisatsioon jätkab tegevust ka lähitulevikus ning tal puudub kavatsus ega vajadus oma tegevust likvideerida või oluliselt vähendada ning seetõttu lahendatakse kohustused aastal ettenähtud korras(tegevuse jätkumise eeldus);
• organisatsiooni poolt vastuvõetud arvestuspoliitikat rakendatakse järjepidevalt ühest aruandeaastast teise (arvestuspõhimõtete rakendamise järjepidevuse eeldus);
• organisatsiooni majandustegevuse faktid on seotud aruandeperioodiga, mil see toimus, sõltumata tegelikust laekumise või maksmise ajast sularaha nende faktidega seotud (eeldades majandustegevuse faktide ajutist kindlust).

6. Organisatsiooni arvestuspõhimõtted peavad tagama:

• kajastamise täielikkus kõigi majandustegevuse faktide arvestuses (täielikkuse nõue);
• majandustegevuse faktide õigeaegne kajastamine raamatupidamises ja finantsaruannetes (õigeaegsuse nõue);
• suurem valmisolek kajastada raamatupidamises kulusid ja kohustusi kui võimalikke tulusid ja varasid, vältides varjatud reservide moodustamist (ettevaatluse nõue);
• majandustegevuse faktide kajastamine arvestuses mitte niivõrd nende õiguslikust vormist, vaid nendest lähtuvalt majanduslik sisu ja äritingimused (sisu prioriteedi nõue vormi ees);
• andmete identiteet analüütiline raamatupidamine käive ja kontojäägid sünteetiline raamatupidamine iga kuu viimasel kalendripäeval (järjepidevuse nõue);
• ratsionaalne raamatupidamine, lähtudes äritingimustest ja organisatsiooni suurusest (ratsionaalsuse nõue).

7. Organisatsiooni raamatupidamispoliitika kujundamisel konkreetses raamatupidamise korraldamise ja pidamise küsimuses valitakse üks meetod mitmest, mis on lubatud Vene Föderatsiooni õigusaktide ja (või) raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega. Kui normatiivaktid ei kehtesta konkreetse küsimuse jaoks arvestusmeetodeid, siis arvestuspoliitika kujundamisel töötab organisatsioon välja sobiva meetodi, lähtudes sellest ja muudest raamatupidamissätetest ning rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest. Samal ajal rakendatakse muid raamatupidamissätteid sobiva meetodi väljatöötamiseks sarnaste või seotud majandustegevuse faktide, mõistete, kajastamistingimuste ning varade, kohustuste, tulude ja kulude hindamise protseduuride osas.

8. Organisatsiooni poolt vastuvõetud arvestuspoliitika kuulub registreerimisele organisatsiooni vastavas organisatsioonilises ja haldusdokumentatsioonis (korraldused, juhised jne).

9. Organisatsiooni poolt arvestuspõhimõtete kujundamisel valitud arvestusmeetodeid rakendatakse alates vastava organisatsiooni- ja haldusdokumendi kinnitamise aastale järgneva aasta esimesest jaanuarist. Veelgi enam, neid rakendavad kõik organisatsiooni filiaalid, esindused ja muud allüksused (sealhulgas need, mis on eraldatud eraldi bilansis), olenemata nende asukohast.

Vastloodud organisatsioon, ümberkorraldamisest tulenev organisatsioon, koostab oma valitud raamatupidamispoliitika vastavalt käesolevale eeskirjale hiljemalt 90 päeva jooksul arvates riiklik registreerimine juriidiline isik. Vastloodud organisatsiooni poolt vastu võetud raamatupidamispoliitikat loetakse kohaldatuks alates juriidilise isiku riikliku registreerimise kuupäevast.

III. Arvestuspoliitika muudatus

10. Organisatsiooni arvestuspõhimõtetes saab muudatusi teha järgmistel juhtudel:

• muudatused Vene Föderatsiooni õigusaktides ja (või) raamatupidamist reguleerivates õigusaktides;
• organisatsiooni uute arvestusmeetodite väljatöötamine. Uue arvestusmeetodi kasutamine hõlmab enamat tõeline esindus majandustegevuse faktid organisatsiooni raamatupidamises ja aruandluses või raamatupidamisprotsessi väiksem töömahukus, vähendamata teabe usaldusväärsuse taset;
• olulisi muutusi äritingimustes. Organisatsiooni äritingimuste oluline muutus võib olla seotud ümberkorraldamise, tegevusliikide muutumisega jne.

Arvestuspoliitika muudatuseks ei loeta selliste majandustegevuse faktide arvestusmeetodi kinnitamist, mis oluliselt erinevad varem esinenud või organisatsiooni tegevuses esmakordselt ilmnenud faktidest.

11. Arvestuspõhimõtete muudatused peavad olema põhjendatud ja vormistatud käesoleva eeskirja punktis 8 ettenähtud viisil.

12. Arvestuspõhimõtete muudatused tehakse aruandeaasta algusest, kui muudatuse põhjus ei määra teisiti.

13. Arvestuspõhimõtete muudatuste tagajärjed, mis on avaldanud või võivad avaldada olulist mõju organisatsiooni finantsseisundile, selle tegevuse finantstulemustele ja (või) rahavoogudele, on hinnatud rahalises mõttes. Arvestuspõhimõtete muudatuste tagajärgede rahaline hindamine toimub organisatsiooni poolt kontrollitud andmete alusel selle kuupäeva seisuga, millest alates muudetud arvestusmeetodit rakendatakse.

14. Vene Föderatsiooni õigusaktide ja (või) raamatupidamist reguleerivate õigusaktide muudatustest põhjustatud arvestuspõhimõtete muudatuste tagajärjed kajastuvad raamatupidamises ja aruandluses Vene Föderatsiooni asjakohaste õigusaktidega kehtestatud viisil ja (või) raamatupidamist reguleerivad õigusaktid. Kui Vene Föderatsiooni vastavad õigusaktid ja (või) raamatupidamist reguleeriv õigusakt ei kehtesta arvestuspõhimõtete muudatuste tagajärgede kajastamise korda, kajastuvad need tagajärjed raamatupidamises ja aruandluses käesoleva seaduse lõikes 15 sätestatud viisil. käesolevad eeskirjad.

15. Arvestuspõhimõtete muudatuste tagajärjed, mis on põhjustatud muudel kui käesoleva eeskirja punktis 14 nimetatud põhjustel ja millel oli või võis olla oluline mõju organisatsiooni finantsseisundile, selle tegevuse finantstulemustele ja (või) rahale. voogusid kajastatakse finantsaruannetes tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui selliste tagajärgede rahalist hindamist aruandeperioodile eelnevate perioodide suhtes ei saa teha piisav usaldusväärsus.

Arvestuspõhimõtete muudatuste tagajärgede tagasiulatuvalt kajastamisel lähtume eeldusest, et muudetud arvestusmeetodit rakendati seda tüüpi majandustegevuse faktide ilmnemise hetkest. Arvestuspõhimõtete muudatuse tagajärgede tagasiulatuv kajastamine seisneb raamatupidamise aruandes esitatud varaseima perioodi jaotamata kasumi (katmata kahjumi) algsaldo, samuti sellega seotud raamatupidamise aastaaruande kirjete väärtuste korrigeerimises. iga finantsaruannetes esitatud periood, nagu oleks uut raamatupidamispõhimõtteid rakendatud seda tüüpi majandustegevuse faktide ilmnemise hetkest.

Juhtudel, kui arvestusmeetodi muudatuse tagajärgede rahalist hindamist aruandeperioodile eelnevate perioodide suhtes ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega anda, rakendatakse muudetud arvestusmeetodit asjakohastele majandustegevuse faktidele, mis ilmnesid pärast aruandeperioodi kehtestamist. muudetud meetod (perspektiivselt).

15.1. Väikeettevõtted, välja arvatud avalikult paigutatud emitendid väärtpaberid, samuti sotsiaalselt orienteeritud mittetulundusühingud omab õigust kajastada finantsaruannetes edasiulatuvalt raamatupidamispõhimõtete muutuste tagajärgi, mis on avaldanud või võivad avaldada olulist mõju organisatsiooni finantsseisundile, selle tegevuse finantstulemustele ja (või) rahavoogudele, välja arvatud juhtudel, kui Vene Föderatsiooni õigusaktide ja (või) raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega on kehtestatud teistsugune kord.

(punkt 15.1 võeti kasutusele rahandusministeeriumi 8. novembri 2010. aasta määrusega N 144n, muudetud rahandusministeeriumi 27. aprilli 2012. aasta määrusega N 55n)

16. Arvestuspõhimõtete muudatused, mis on avaldanud või võivad avaldada olulist mõju organisatsiooni finantsseisundile, selle tegevuse finantstulemustele ja (või) rahavoogudele, kuuluvad raamatupidamise aruannetes eraldi avalikustamisele.

IV. Arvestuspõhimõtete avalikustamine

17. Organisatsioon peab avalikustama oma arvestuspõhimõtete kujundamisel kasutusele võetud arvestusmeetodid, mis mõjutavad oluliselt finantsaruannete huvitatud kasutajate hinnangut ja otsuste tegemist.

Oluliseks peetakse arvestusmeetodeid, mille rakendamist teadmata on finantsaruannete huvitatud kasutajate poolt võimatu usaldusväärselt hinnata. rahaline olukord organisatsioonid, finantstulemused oma tegevust ja/või rahavoogusid.

18. Lõige välja jäetud. - Rahandusministeeriumi 11. märtsi 2009. aasta korraldus N 22n.

Kui finantsaruandeid ei avaldata täies mahus, tuleb avalikustada teave arvestuspõhimõtete kohta, mis on vähemalt osaliselt otseselt seotud avaldatud andmetega.

19. Kui organisatsiooni arvestuspõhimõte on kujundatud käesoleva eeskirja punktis 5 sätestatud eelduste alusel, siis neid eeldusi ei tohi raamatupidamise aastaaruandes avalikustada.

Organisatsiooni arvestuspoliitika kujundamisel, mis põhineb muudel kui käesoleva eeskirja punktis 5 sätestatud eeldustel, tuleb sellised eeldused koos nende kohaldamise põhjustega avalikustada finantsaruannetes.

20. Kui finantsaruannete koostamisel valitseb märkimisväärne ebakindlus sündmuste ja tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuses, peab (majandus)üksus selle ebakindluse tuvastama ja selgelt kirjeldama, millega see on seotud.

21. Arvestuspõhimõtete muutmise korral peab organisatsioon avalikustama järgmise teabe:

Arvestuspoliitika muudatuse põhjus;

Arvestuspõhimõtete muutuste tagajärgede finantsaruannetes kajastamise kord;

Arvestuspõhimõtete muudatustega seotud korrigeerimiste summad iga esitatud finantsaruannete kirje kohta iga esitatud aruandeperioodi kohta ja kui organisatsioon peab avalikustama teavet aktsiakasumi kohta, ka vastavalt põhi- ja lahjendatud kasumi andmetele (kahjum). ) aktsia kohta;

Vastava korrigeerimise summa, mis on seotud finantsaruannetes esitatud perioodidele eelnevate aruandeperioodidega, kui see on teostatav.

Kui arvestuspõhimõtete muudatus on tingitud normatiivse õigusakti esmakordsest kohaldamisest või õigustloova õigusakti muutmisest, siis arvestuspoliitika muudatuse tagajärgede kajastamise fakt käesolevas sätestatud korras. akt kuulub samuti avalikustamisele.

22. Kui käesolevate eeskirjade punktis 21 sätestatud teabe avalikustamine mõne konkreetse eelmise aruandeperioodi kohta, mis on esitatud raamatupidamise aastaaruandes, või aruandeperioodide kohta, mis on esitatud esitatust varasemate perioodide kohta, on võimatu, sõltub sellise avalikustamise võimatus avalikustamine koos viitega aruandeperioodi kohta, mil vastavat arvestusmeetodi muudatust hakatakse rakendama.

23. Kui raamatupidamist reguleeriv õigusakt on kinnitatud ja avaldatud, kuid ei ole veel jõustunud, peab organisatsioon avalikustama selle kohaldamata jätmise fakti, samuti võimaliku hinnangu sellise õigusakti kohaldamise mõju kohta. tegutsema organisatsiooni finantsaruannete kohta perioodi kohta, mil taotlemine algab .

24. Olulised arvestusmeetodid, samuti teave arvestuspõhimõtete muudatuste kohta tuleb avalikustada selgitavas märkuses, mis sisaldub organisatsiooni finantsaruannetes.

Vahearuannete esitamise korral ei tohi need sisaldada teavet organisatsiooni arvestuspõhimõtete kohta, kui viimastes ei ole toimunud muudatusi alates eelmise aasta raamatupidamise aastaaruande koostamisest, milles arvestuspõhimõtted avalikustati.

25. Aruandeaastale järgneva aasta arvestuspõhimõtete muudatustest teatatakse organisatsiooni raamatupidamise aastaaruande seletuskirjas.

Lisa nr 2
Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi korraldusele
kuupäevaga 06.10.2008 N 106n

SEISUKOHT
RAAMATUPIDAMISE KOHTA "HINNANGULISTE VÄÄRTUSTE MUUTUSED"
(PBU 21/2008)

(muudetud rahandusministeeriumi 25. oktoobri 2010. aasta määrusega N 132n)

1. Käesolevate määrustega kehtestatakse Vene Föderatsiooni õigusaktide alusel juriidilistest isikutest organisatsioonide (välja arvatud krediidiorganisatsioonid ja riiklikud (omavalitsuse) asutused) (edaspidi organisatsioonid) kajastamise ja avalikustamise reeglid. teave hinnanguliste väärtuste muutuste kohta.

(muudetud rahandusministeeriumi 25. oktoobri 2010. aasta määrusega N 132n)

2. Eeldatava väärtuse muutust käesoleva eeskirja tähenduses kajastatakse vara (kohustuse) väärtuse korrigeerimisena või vara väärtuse tagasimaksmist kajastava väärtusena, mis on tingitud uue teabe ilmnemisest, st vara väärtuse tagasimaksmist kajastava väärtuse muutust, milleks on vara (kohustuse) väärtuse muutus. mis põhineb hinnangul organisatsiooni hetkeseisule, eeldatavatele tulevastele hüvedele ja kohustustele ning ei ole raamatupidamise aastaaruande vea parandamine.

3. Eeldatav väärtus on ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi summa, varude väärtuse vähendamise reserv, muud hinnangulised reservid, põhivara kasulik eluiga, immateriaalne põhivara ja muu amortiseeritav vara, hinnang tulevaste võlgade eeldatava laekumise kohta. majanduslik kasu amortiseeritavate varade kasutamisest jne.

Varade ja kohustuste mõõtmise viisi muutus ei ole muutus raamatupidamislikes hinnangutes.

Kui raamatupidamisandmete muudatust ei saa selgelt liigitada arvestusmeetodi muudatuseks või hinnangulise väärtuse muutuseks, kajastatakse seda finantsaruandluses hinnangulise väärtuse muutusena.

4. Eeldatava väärtuse muutus, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 5 nimetatud muudatus, kuulub raamatupidamises kajastamisele organisatsiooni tulude või kuludega (edaspidi: edaspidi):

• periood, mil muutus toimus, kui selline muudatus mõjutab ainult selle aruandeperioodi finantsaruandeid;
• periood, mil muutus toimus, ja tulevased perioodid, kui selline muutus mõjutab käesoleva aruandeperioodi finantsaruandeid ja tulevaste perioodide finantsaruandeid.

5. Hinnangulise väärtuse muutus, mis mõjutab otseselt organisatsiooni kapitali suurust, kuulub kajastamisele, korrigeerides vastavaid kapitalikirjeid selle perioodi finantsaruannetes, mil muutus toimus.

Müügispetsialistidest meeskonna moodustamine

Hinnangulised väärtused

Selline mõiste nagu "hinnanguline väärtus" on kehtestatud PBU 21/2008 "Hinnanguliste väärtuste muutused". Eelkõige hõlmavad need eraldisi varude väärtuse languse (väärtuse vähenemise) jaoks. Vastavalt PBU 21/2008 lõikele 4 tuleb hinnangulise väärtuse muutused kajastada jooksva (aruande)perioodi või tulevaste perioodide tuludes või kuludes, olenevalt perioodist, mille kohta hinnangus muudatused esitatakse.

Hinnangulised väärtused kujunevad reeglina välisteabe põhjal. Seega on varude väärtuse vähendamise reservide kogumise aluseks sarnaste varade jooksvad turuhinnad.

Neil on siin ka teatud mõju. sisemised tegurid, nagu nende varade kvaliteet. Varud, mille väärtus bilansipäeva seisuga ühel või teisel põhjusel oli esialgsest hinnangust madalam, on bilansis kajastatud ilma allahindluseta. See tähendab, et on vaja näidata nende tegelikku väärtust.

Miks on reservi vaja?

Raamatupidamises seletatakse reservi moodustamist täiesti ratsionaalse eesmärgiga – vältida tulevikus kasumi ülekulutamist. Lõppude lõpuks saab aruandeperioodi lõpus bilansilist puhaskasumit vastavalt hartale jaotada erinevatel eesmärkidel. Aga juba toimunud jaotust on liiga kõrgeks osutunud ootuste osas väga raske muuta. Üldjuhul lähtub reservide moodustamise nõue ettevaatlikkuse põhimõttest. See tähendab, et tuleb vältida varade üle- ja ka kohustuste alahindamist.

Reservi loomine

Ettevõtte majandustulemuste arvelt moodustatakse allahindluse reserv. Selle summa on vahe tegelik kulu varud ja nende hetke turuväärtus eeldusel, et see erinevus on positiivne (PBU 5/01 "Varude arvestus" punkt 25).

Üldjuhul võib varude väärtuse vähendamise reservi moodustamist ja mahakandmist kirjeldada järgmiselt. Kui on alust seda uskuda turuväärtus teatud rühma materjalide laos olevaid koguseid vähendatakse nende lõpliku tootmiseks mahakandmise ajaks, siis summa võrra võimalikud kaotused langusest tekib reserv.

Edaspidi korrigeeritakse reservi suurust iga aruandepäeva seisuga sõltuvalt varude seisust ja sarnaste varade turuväärtusest. Kuid jooksval kuul (millel reserv loodi) seda enam ei korrigeerita. Fakt on see, et reserv luuakse reeglina kuu lõpus ja materjalid kantakse kuu jooksul tootmiseks maha ostuhinnaga, mis on antud kuu hetke turuhind.

NÄIDE 1
Ettevõtte laos on 1000 ühikut toorainet. Tegelik maksumus ühiku kohta on 300 rubla ja nende kogumaksumus on 300 000 rubla.

Ettevõttel on põhjust eeldada, et nende lõpliku tootmiseks mahakandmise ajaks (kolme kuu pärast) on sarnaste varade turuhind 270 rubla. ühiku kohta. Siis on nende maksumus 270 000 rubla.

Selle põhjal moodustab ettevõte sel kuul reservi summas 30 000 rubla ehk tegeliku maksumuse ja eeldatava turuväärtuse (300 000 - 270 000) vaheks.

Reservi moodustamine kajastub raamatupidamiskandes:
DEEBIT 91 alamkonto “Muud tulud ja kulud”
KREDIT 14 alamkonto “Reservid väärtuse vähendamiseks materiaalsed varad»
- 30 000 rubla. – on moodustatud reserv varude väärtuse vähendamiseks.

Oletame, et kasutades üht PBU 5/01 materjalide hindamise meetodit, kanti tootmiseks maha järgmine:
- jooksval (aruande) kuul 300 ühikut selle rühma materjale hinnaga 300 rubla. ühiku kohta summas 90 000 rubla;
– esimesel kuul pärast reservi loomist kanti maha 250 ühikut hinnaga 290 rubla. summas 72 500 rubla;
– teisel kuul pärast reservi moodustamist kanti maha 300 ühikut hinnaga 280 rubla. summas 84 000 rubla;
- kolmandal kuul (lõplik mahakandmine) - 150 ühikut hinnaga 280 rubla. 42 000 rubla eest.

Samaaegselt materjalide mahakandmisega tootmiseks korrigeeritakse loodud reservi summat, kandes konto 14 deebetile ja konto 91 kreeditile.

Kuna reservi kogusumma on 30 000 rubla, siis 1 ühik toorainet moodustab 30 rubla. Meie näites on korrigeerimissummad järgmised:
– aruandekuu lõpu seisuga reservi ei korrigeerita, vaid see moodustatakse;
– esimese kuu lõpu seisuga korrigeeritakse reservi 7500 rubla ulatuses. (30 hõõruda / ühik x 250 ühikut);
– teise kuu lõpu seisuga – 9000 rubla ulatuses. (30 hõõruda / ühik x 300 ühikut);
– kolmanda kuu lõpu seisuga – reservjäägi summas 13 500 rubla. (30 000 – 7500 – 9000).

Aruandlus vastavalt rahvusvahelistele standarditele

Ettevõtte aktsionärideks võivad olla ka välismaised organisatsioonid. Sel juhul kohandatakse vastavalt riiklikele standarditele koostatud finantsaruanded reeglina rahvusvahelistele standarditele. Lisaks on kodumaine raamatupidamisreformi programm koostatud selleks, et viia see kooskõlla rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite nõuetega.

VARU RESERVEERIMINE VÕI MÄRKIMINE

Reservide loomise reegel, nagu paljud asjad tänapäevases raamatupidamises, on laenatud rahvusvaheline praktika. Seega ei teki rahvusvaheliste standardite järgi reservi igal juhul, vaid ainult juhul, kui varude amortisatsioon on tõenäoline. Aga kui see on juba toimunud, tehakse allahindlus ja reservi ei moodustata.

Varude arvestamise põhireegel on, et nende bilansiline maksumus peab vastama soetusmaksumusele või netorealiseerimisväärtusele sellest, kumb on madalam. See saavutatakse allahindlusega (vajadusel koos hilisema ümberhindamisega) või allahindluse reservi moodustamisega. Seega, kui varud on nende füüsiliste omaduste halvenemise tõttu osa kaotanud esialgne maksumus, on need diskonteeritud netomüügiväärtuseni.

Nõue viia varude bilansiline väärtus netomüügihinna tasemele tuleneb seisukohast, et varasid ei tohiks kajastada üle summade, mida on võimalik saada nende müügist väljapoole.

* Müügi netoväärtus on hinnanguline (tavalise äritegevuse käigus) müügihind, millest on lahutatud tootmise lõpetamise ja müügi kulud.
KULUD KONTROLL

Tootmisse üleantud varude maksumus ei saa langeda alla nende tegeliku soetamise hinna, kui valmistooted, mille tootmisel neid kasutati, müüakse kasumiga või vähemalt omahinnast mitte madalama hinnaga. Sel juhul pole allahindlust vaja.

NÄIDE 2
Bilansipäeva seisuga on kudumite tootmises lõngavarude väärtus 320 000 rubla.

Tehti kindlaks, et sel kuupäeval langes lõnga turuväärtus 300 000 rublani. Samal ajal jäävad kõik valmistooted, mille valmistamisel seda kasutatakse, kasumlikud.

Seetõttu puudub vajadus kajastada raamatupidamises ja aruandluses lõnga maksumuse vähenemist.

Netomüügihinna prognoos vaadatakse igal järgneval perioodil üle. Varem varude mahakandmist tinginud asjaolude äralangemisel tuleb vähenemise summa taastada, kuid eelmise allahindluse piires.

Kui tarnete või ostude maht (veel täitmata, kuid juba fikseeritud hindadega sõlmitud lepingute alusel) ületab olemasolevate varude mahtu, siis tekivad sellistel juhtudel hinnangulised kohustused, mida tuleks arvestada vastavalt standardile. "Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad". See tähendab, et sellistel juhtudel kogutakse reserv varude allahindluseks. Seejärel korrigeeritakse seda igal aruandekuupäeval sõltuvalt asjaomaste varude staatusest.

Kuid igal juhul tehakse allahindlus või luuakse reserv. See tähendab, et kahjumit kajastatakse enne selle tegelikku tekkimist. See tagab ühe olulisema raamatupidamisnõude – ettenägelikkuse põhimõtte – järgimise.