Näide bilansi ja majandustulemuste aruande vormistamise selgitustest. Näide bilansi ja majandustulemuste aruande selgitavatest lisadest Lisa bilansile vorm 5 väärtus.

Rääkisime oma 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande koosseisust. Samas toodi välja, et bilansi ja majandustulemuste aruande lisade kinnitatud vormid on sätestatud Rahandusministeeriumi 02.07.2010 korraldusega nr 66n, kapitali muutuste aruanne, a. rahavoogude aruanne, mittetulundusühingutel aga ka vahendite sihtotstarbelise kasutamise aruanne. Mida loetakse vormiks 5 (bilansi lisa)?

Taotlus või selgitus?

Teeme kohe reservatsiooni, et praegu kasutusel olevatel raamatupidamisaruannete vormidel mõistet “vorm nr 5” ei kasutata. See vorm kehtis kuni 2011. aastani vastavalt Rahandusministeeriumi 22. juuli 2003. a korraldusele nr 67n, mis on praeguseks kaotanud kehtivuse. Vorm nr 5 kandis nime “Bilansi lisa” ja see koosnes järgmistest osadest:

  • immateriaalne põhivara;
  • põhivara;
  • tulusad investeeringud materiaalsetesse varadesse;
  • teadus-, arendus- ja tehnoloogiliste tööde kulud;
  • kulud loodusvarade arendamiseks;
  • finantsinvesteeringud;
  • tavategevuse kulud (kuluelementide kaupa);
  • pakkumine;
  • valitsuse abi.

Hetkel bilansi lisa iseseisva kinnitatud aruandlusvormina ei kasutata. Samas on Rahandusministeeriumi 07.02.2010 korralduse lisas nr 3 toodud bilansi ja majandustulemuste aruande selgituste koostamise näide, mida on soovitatav kasutada selgituste koostamisel aastal 2010.a. tabelivorm (Rahandusministeeriumi 07.02.2010 korralduse nr 66n punkt 4) .

Antud selgituste koosseis on paljuski sama, mis varem kasutusel oli vorm nr 5. Kui varem oli see kohustuslik aruandlusvorm, siis nüüd esitatakse see aruandluse selgituseks, kui organisatsioon peab vajalikuks seda liiki esitada. teabest. Toodud bilansi ja kasumiaruande selgituste näide, suhteliselt vorm nr 5, sisaldab nüüd järgmisi jaotisi:

  • immateriaalne põhivara ning teadus-, arendus- ja tehnoloogilise töö (T&A) kulud;
  • põhivara;
  • finantsinvesteeringud;
  • aktsiad;
  • saadaolevad arved ja võlgnevused;
  • tootmiskulud;
  • hinnangulised kohustused;
  • kohustuste tagamine;
  • valitsuse abi.

Saate alla laadida Exceli vormingus bilansi ja kasumiaruande vormistamise selgituste näite.

Vorm 5 – bilansi lisa (nüüd on see asendatud bilansi ja majandustulemuste aruande selgitustega) – mõeldud sise- ja väliskasutajatele aruandluse sisu tajumise lihtsustamiseks. Artiklis on juttu sellest, kuidas aruannete lisaselgitused aitavad paremini mõista bilanssi ja kasumiaruannet ning millist vormingut selle dokumendi puhul kasutatakse.

Bilansi lisa vorm 5 või aruannete selgitused - kumb on õige?

Bilansi lisa vorm 5 oli aruandes kuni 2010. aastani kaasa arvatud. Seda oli vaja bilansiridade dešifreerimiseks (tol ajal raamatupidamise aastaaruande vorm nr 1). Bilansi lisa vorm 5, nagu ka kõik teised sel ajal kehtinud aruandevormid, on kinnitatud Rahandusministeeriumi 22. juuli 2003. a korraldusega nr 67n.

Praegu on asjakohased nn selgitused bilansi ja finantstulemuste aruande kohta - Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n lisa nr 3.

Mis tähtsus on raamatupidamisselgitustel?

Raamatupidaja on ka finantsspetsialist, et näha bilansi kuivade numbrite taga palju suuremat mõtet. Teistele huvilistele - laenuvõtja usaldusväärsuse üle otsustavale pangale, investeeringute tasuvust hindavale investorile, juhtimisotsuseid tegevale aktsionärile - pole aga kõik nii ilmne. Ettevõtte finantsseisust terviklikuma ja selgema pildi saamiseks saavad kasutajad lugeda bilansi lisasid (endine bilansi lisa vorm 5).

Lihtsustatud organisatsioonid võivad esitada lühendatud taotluse ilma üksikasjaliku ärakirjata. Peaasi, et esitatav teave vastaks alati aruandluse aluspõhimõtetele, milleks on asjakohasus, olulisus, usaldusväärsus, usaldusväärsus, kasulikkus jne.

Milline on seos bilansi ja selle lisade vahel?

Bilansis esimeses veerus “Selgitused” on kajastatud jaonumbrid koos selgitustega vastavate bilansiridade lisas.

Selgitused (varem Vorm 5 bilanss) paljastavad aruandlusridade tähenduse.

Mõnda saldojoont ei saa selle vormi abil dešifreerida, nende jaoks on spetsiaalsed aruanded, mis annavad täiendavaid üksikasju. Näiteks rahavoogude aruandes (CSF) on kirjeldatud rida “Raha ja raha ekvivalendid”. Ja põhikapitali ja jaotamata kasumi read kirjeldavad kapitali muutuste aruannet (OIC) ja finantstulemuste aruannet (OFR).

Milliseid selgitusi võivad anda bilansi lisad?

Seda vormi saab koostada tabelina või tekstina.

Vaatame, mis peaks kajastuma finantsaruannete lisades (varem Bilansi lisa vorm 5).

Bilansireale “Põhivara” saab esitada teavet varade algse soetusmaksumuse, realiseerimise, amortisatsiooni suuruse perioodi alguses ja lõpus, igakuiste amortisatsioonitasude kohta, väärtuse ümberhindluse kohta vastavalt turule. hind või seoses lisaseadmetega, põhivara hindamise meetodite kohta, kui see on soetatud mitterahalise arvelduse lepingu alusel.

Kui organisatsioonil on immateriaalne vara, peavad selgitused sisaldama teavet selle olemasolu kohta perioodi alguses/lõpus ja liikumise kohta perioodi jooksul, amortisatsioonimeetodi, kasutusperioodi, mahakandmise ja soetamise maksumuse, alg- ja turuväärtus, ümberhindluse summa, organisatsiooni enda loodud immateriaalse vara olemasolu.

Finantsinvesteeringute andmeid saab täpsemalt täpsustada, tuues välja info nende koostise, algmaksumuse, laekumise ja realiseerimise maksumuse, kogunenud intresside summa ning investeeringute jaotuse aja järgi (lühiajaline/pikaajaline). Samuti, kui investeeringuid kasutati kolmandate isikute huvides (näiteks panditi), tuleb täita veerg “Finantsinvesteeringute muu kasutamine”.

Vastavalt varude rea andmetele peaksid selgitused sisaldama üksikasjalikku teavet nende saadavuse/liikumise, mahakandmise viisi, reservi, tasumata või panditud varude kohta ning selle kohta, kas raamatupidamis- ja laoarvestuses on lahknevusi. .

Debitoorseid võlgnevusi saab selgitada teabega, kas on ebatõenäoliselt võlgu, kui suur on ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reserv, milline on võlgnike koosseis ja kas lepingus on sätestatud ajatamise tingimus. Võlad arved on üksikasjalikult kirjeldatud peaaegu samal viisil (välja arvatud reserv).

Selgitused võivad sisaldada teavet toodetud toodete maksumuse kohta, detaileerimine toimub vastavalt tootmiskulude elementidele.

Lisaks saate vajadusel esitada andmeid hinnanguliste kohustuste, kohustuste täitmise tagamise ja saadud riigiabi kohta.

***

Praegu bilansis enam vormi 5 ei ole. See asendati Selgitused bilansi ja kasumiaruande juurde . See rakendus võimaldab teil ettevõtte finantsseisundit täpsemalt hinnata tänu kuivade aruandlusnäitajate üksikasjalikule avalikustamisele ja põhiaruande ridade tähenduse täiendavale dekodeerimisele.

Iga organisatsiooni või üksikettevõtja tegevus on tihedalt seotud raamatupidamisaruandlusega. Isegi kõige väiksemad vead sellise aruandluse koostamisel võivad kaasa tuua terve hulga probleeme. Raamatupidamise moodustamiseks on ette nähtud mitmeid vorme. Üks sellistest dokumentidest on bilansi selgitava lisana vorm nr 5. See artikkel räägib teile, mis vorm on, kuidas ja millal see täidetakse.

Dokumendi ajalugu

Vorm 0710005 vastavalt OKUD-le ehk lihtsamalt vorm nr 5 on bilansi selgitus, kus kuvatakse teatud sätete selgitused. Bilansi lisaks nimetatud vormi prototüüp ilmus juba 2003. aastal. pärast Rahandusministeeriumi 22. juuli 2003 korralduse nr 67n jõustumist, kaotas seejärel kehtivuse seoses uute dokumentatsioonivormide kinnitamisega Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010 korraldusega nr 66n. , muudetud 5. oktoobril 2011 nr 124n. 2011. aastal esitati aruanded ilma tavapärase vormita nr 5. Kogu täiendav teave esitati põhiaruandele lisatud eraldi failina seletuskirja kujul. Tekkis palju küsimusi selle kohta, millist teavet on vaja sisestada ja millist teavet pole vaja. Sellega seoses tekkis vajadus tagastada täpsustav, muudetud dokumentatsioon.

Miks on vaja vormi nr 5?

Eeldatakse, et ettevõttel võib olla palju erinevaid andmeid, mis nõuavad raamatupidamises kajastamist koos selgitustega. Selleks on vaja eraldi dokumentatsioonivormingut. Bilansi lisa võimaldas anda selgitusi kahjumi ja kasumi kajastamise kohta. Täitmise otstarbekus otsustati individuaalselt, kuna üksikutel ettevõtetel või asutustel pole lihtsalt avaldusele midagi lisada, see tähendab, et seda polnud vaja täita. Lihtsustatud maksustamise korras aruandeid esitavad organisatsioonid kasutavad vajadusel bilansi lisa nr 5 korraldust nr 66n ning väikeettevõtete kahjumi ja kasumi aruandlust. Selline taotlus esitatakse ainult juhul, kui on olemas asjakohased täpsustamist vajavad andmed, ilma milleta ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut organisatsiooni finantsseisundile.

Vormil nr 5 kirjeldatakse organisatsiooni bilansi näitajaid koos rühmade ja üksikute tüüpide jaotusega. Kõik peamised näitajad on ühendatud järgmistesse jaotiste rühmadesse:

  • immateriaalseks liigitatud varad;
  • põhivara kulumit arvesse võttes;
  • investeeringud materiaalsesse varasse;
  • teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused;
  • loodusvarade arendamisega seotud kulud;
  • investeeringud väärtpaberitesse, teiste organisatsioonide põhikapital, võlakirjad jne;
  • võlg (makstav ja saadaolev);
  • tavategevusega seotud kulud;
  • tagatise liigid;
  • valitsuse toetused.

Fotol on selle rakenduse esimese lehe näidis:

Vormil on ka vabad read, kuhu saab sisestada lisainfot, mida dokumendi ühes või teises osas kajastada.

Tähtis! Bilansi lisas selgitustena sisalduv teave peab täielikult dubleerima põhiaruandes esitatut.

Millele täitmisel tähelepanu pöörata

Lugege lisateavet selle vormi üksikute jaotiste täitmisega seotud nüansside kohta.

Immateriaalse vara osa

Jaotis ise koosneb tabelipaarist, millest esimene kirjeldab varasid liikide kaupa ja teine ​​kajastab viitlaekumiste summasid, võttes arvesse amortisatsiooni aruandeperioodi (aasta) alguses ja lõpus. Read 010-015 täidetakse juhtudel, kui organisatsioonil on õigus või patent konkreetsele intellektuaalomandi objektile. See tähendab, et real 010 on endal märgitud õiguse maksumus, järgmistel ridadel antakse dekodeerimine:

  • 011 - juhtudel, kui ettevõttel või organisatsioonil on leiutise patent;
  • 012 - ettevõttele kuuluvad õigused elektrooniliste arvutite programmeerimise valdkonnas;
  • 013 - integraallülituste patenteeritud arendus;
  • 014 - kehtivate õigusaktide kohaselt väljastatud logo, kaubamärgi omand;
  • 015 - kui ettevõte on autoriõiguse omanik taimede, loomade ja isegi uute rakutüvede ja bakterite aretamise valdkonnas.

Rida 030, mida nimetatakse ettevõtte äriliseks maineks, tõstatab mitmeid küsimusi. Selle veeru peavad täitma need organisatsioonid, kes erastati konkursi või oksjoni teel ja ettevõtte tegelik maksumus osutus suuremaks kui osa algselt märgitud hind. Hinnaerinevuse näitajat nimetatakse positiivseks ärimaineks ja see kajastub veerus 030.

Põhivara osa

See koosneb ka tabelipaarist, kus esimeses on jaotus gruppidesse, mis näitab kõigi kaupade koguhulka ja maksumust ning teises tabelis on üksikasjad, võttes arvesse amortisatsiooni ja muid tegureid, mis võivad mõjutada kauba väärtust. kinnisvara ühes või teises suunas. Sellised näevad vormil tabelid välja:

Investeerimine, tulusad investeeringud materiaalsetesse varadesse

Jaotitabelid on esitatud, et täpsustada vara, mis on võõrandatud teistele ettevõtetele või üksikisikutele tulu teenimise eesmärgil ajutiseks kasutamiseks või rendile. Selle jaotise tabelilahtrite täitmisel ei teki tavaliselt erilisi raskusi, välja arvatud jaotise viimane rida, kus on vaja näidata vara kogunenud kulumi väärtus, mida kohaldatakse aruande alguses ja lõpus. periood.

Ülejäänud jaotised täidetakse analoogia põhjal vastava teabe olemasolul, millele tuleks kirjutada üksikasjalik selgitus, mis iseloomustab selgelt ettevõtte, ettevõtte või ettevõtte üldist finantsseisundit.

Aruandlus 2016

Aruande vorme reguleerib kehtiv Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korraldus nr 66n ja need sisaldavad:

  1. Bilanss ise.
  2. Aruanded finantstegevuse, rahavoogude, põhikapitali muutuste ja tulude sihipärasuse kasutamise kohta.
  3. Selgitused finantstulemuste aruandluse kohta teksti- või tabelivormis teie äranägemisel.

Tähtis! Selgituste andmise kohustus on kõigil ettevõtlusega tegelevatel organisatsioonidel ja ettevõtetel, välja arvatud väikeettevõtjate kategooriasse kuuluvad organisatsioonid ja ettevõtted. Väikeettevõtjad lisavad vajadusel aruandele selgitused.

Mis on bilanss, selgitatakse lihtsalt ja selgelt järgmises videos:

Postituse vaatamisi: 498

Ettevõtte bilansis näidatud varad ja kohustused.

Mis on finantsaruannete vorm 5

Käesolevas lisas on esitatud üksikasjalikum ja üksikasjalikum teave bilansi üksikute osade kohta, sh kajastatakse raamatupidamisaruandes summade esinemise põhjused ja meetodid, põhjendatakse selle jagusid ja lõike (Rahandusministeeriumi 2. juuli korraldus nr 66n , 2010). Bilansi lisa 5 on kohustatud esitama kõik ettevõtlusega tegelevad ettevõtted, välja arvatud kasutavad. ainult vajaduse korral, kui bilansi jagude kohta on vaja lisateavet.

Vorm 5 hõlmab tabelite täitmist ettevõtte erinevate varade rühmade kohta vastavalt nende finantskuuluvusele. Avalduse mõne rea täitmisel tuleb kasutada Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 14. novembri 2003. aasta ühiskorraldusega nr 102n ja Vene Föderatsiooni riikliku statistikakomitee nr 475 kinnitatud koode. Ülejäänud ridade puhul kinnitavad koodid ettevõtted ise.

Täitmise protseduur

Struktuur

Vorm 5 koosneb mitmest osast, millel on täitmisel oma eripärad. Täidetud tabeliplokkide arv vormi 5 lisas peab vastama bilansi ridadel oleva teabe hulgale. Bilansi koostamisel sisaldab see viiteid konkreetsetele.

Immateriaalne põhivara

Vorm kinnitati Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 22. juuli 2003. aasta korraldusega nr 67n. Kuid ettevõttel on õigus selline vorm ise välja töötada, võttes arvesse selle põhinõudeid vastavalt PBU 4/99-le. saate seda meiega tasuta teha.

Teabe sisestamise aluseks on kõik ettevõtte raamatupidamise esmased dokumendid. Lisaks erinevate bilansikirjete kirjeldamisele annab vorm 5 täielikuma ja arusaadavama pildi organisatsiooni finantsseisundist.

Kas ilma vormi 5ta saab hakkama

Lisa vorm 5 on täpsustav dokument, mille vajalikkust on praktika kinnitanud: mõni aeg tagasi asendati see seletuskirjaga, mis tekitas segadust, kuna seletuskirja vorm ei sobinud seletuskirja üldvormingusse. finantsaruanded. Seetõttu võeti see rakendus uuesti kasutusele ja sellest sai vajalik komponent. See tähendab, et tasakaalu ja selle rakenduste lahutamatu seos on praktikas tõestatud.

Raamatupidamisaruannete pabervormid, pettused Internetis, UTII kasutamine - kõik see leiate allolevast videost:

Lisa bilansile aruandesse kaasatud. Sellel on kinnitatud vorm nr 5. Seda ei tohiks täita väikeettevõtted, kes ei kuulu auditeerimisele, samuti kõik avalik-õiguslikud mittetulundusühingud. Bilansi avalduse uutel vormidel osade ridade koode üles ei kirjutata, need tuleb määrata iseseisvalt.

Liigume edasi bilansi avalduse täitmise osade juurde
"Immateriaalne vara" dešifreerib bilansi artiklit 110. Bilansi lisa tabelites 1 ja 2 on näidatud vastavalt varade algne maksumus ja nende kogukulum. Tabelis 1 on näidatud ka aasta jooksul maha kantud ja soetatud varad.
“Põhivara” dešifreerib bilansi rea 120 ja väärtesemete kättesaadavuse tõendi mõned read. See jaotis koosneb kahest tabelist. Esimene kajastab põhivara saadavust perioodi alguses ja lõpus, samuti nende liikumist antud perioodi jooksul. Bilansi lisa teises tabelis on kajastatud rendile antud ja konserveerimiseks võetud põhivara algmaksumus, amortisatsioon, rendiobjektide maksumus, aruandeaastal registreerimata kinnisvara algmaksumus, samuti põhivara ümberhindlus. varad (tabel “Viideteks”).
“Kasumlikud investeeringud materiaalsesse varasse” dešifreerib bilansi lisa rida 135. Koosneb kahest lauast. Esimene kajastab investeeringute väärtust aasta alguses ja lõpus ning nende liikumist aasta jooksul. Teine kajastab kõigi investeeringute amortisatsiooni.
“Uurimis-, arendus- ja tehnoloogilise töö kulud” eesmärk on avaldada teavet organisatsiooni enda vajadusteks tehtavate tehnoloogiliste tööde kulude kohta. Koosneb kahest lauast. Esimene näitab kõiki tehnoloogilise töö ning teadus- ja arendustegevuse kulutusi. Teine kajastab andmeid tegemata tööde kohta, mis pole veel tulemusi andnud.
“Loodusressursside arendamise kulud” kajastavad kõiki kulusid maardlate arendamiseks, maavarade uurimiseks, geoloogiliseks uuringuks jne.
"Finantsinvesteeringud" dešifreerivad read 250 ja 140 vormid bilansi lisana.
“Nõuded ja võlgnevused” dešifreerib bilansi read 230, 240, 510 ja 610.
"Tavategevuse kulud (kuluelementide kaupa)" dešifreerib ettevõtte kulud ettevõttesiseseks tegevuseks.
“Pakub” dešifreerib väärisesemete kättesaadavuse sertifikaadi artiklid 960, 950.
“Riigiabi” dešifreerib ettevõttele sihtotstarbeliselt laekuvad toetused, toetused ja muud eelarvevahendid.