Dokumentatsioon on audiitorite töös üks olulisemaid elemente. Arvestuse põhjalikkusest, õigeaegsusest ja süsteemsusest sõltuvad suuresti auditi kvaliteet ja tulemused, aga ka iga majandusüksuse auditiga kaasnevad teenused.

Under auditi dokumentatsioon(töödokumendid, töödokumendid) samanimelise ISA 230 „Auditi dokumentatsioon“ tähenduses eeldatakse, et materjalid kajastavad läbiviidud auditiprotseduuride tulemusi, samuti kogutud auditi tõendusmaterjali ja audiitori tehtud järeldusi 1 .

Auditi dokumentatsiooni koostamise ja täitmise vajaduse määrab asjaolu, et need võimaldavad:

• suurendada planeerimisprotsessi, samuti auditi töövõtu sisulise auditi efektiivsust;
• teostab kontrolli ja järelevalvet selle ülesande täitmise üle;
• luua tingimused auditirühma (meeskonna) töö aruandluseks;
• arvestama järgnevate auditite jaoks pidevalt olulisi aspekte;
• teostada ülesande täitmise kvaliteedikontrolli;
• luua tingimused auditi läbiviimiseks vastavalt kehtivatele õigus- ja normatiivaktidele.

Töödokumentide vormi ja sisu mõjutavad tavaliselt:

• auditeeritava majandusüksuse struktuuri suurus ja keerukus;
• auditi töövõtu läbiviimiseks läbiviidavate auditiprotseduuride olemus;
• tuvastatud olulise väärkajastamise riskid;
• saadud auditi tõendusmaterjali olulisus;
• tuvastatud väärkajastamiste olemus ja ulatus;
• vajadus dokumentatsiooni järeldused või järelduste alused, mis ei ole otseselt dokumenteeritud tehtud töö tulemuste või kogutud auditi tõendusmaterjaliga;
• audiitori kasutatavad meetodid ja vahendid.

Standard võimaldab genereerida auditi (töö)dokumente paberkandjal, elektroonilisel või muul kandjal. Lisaks peaks auditi dokumentatsioon sisaldama:

• auditiprogrammid;
• analüütilised aruanded;
• oluliste aspektide olemuse kokkuvõte;
• selgitavad materjalid nende kohta;
• kirjalikud kinnitused ja kinnitused;
• kontrollnimekirjad;
• kirjavahetus oluliste aspektide kohta (sh e-posti teel);
• kontrollitava üksuse dokumentide koopiad või väljavõtted.

Audiitordokumentatsiooni koostamisel peaks audiitor eeldama, et on tõenäoline, et seda kasutab mõni teine ​​kvalifitseeritud audiitor, kes ei ole varem auditi töövõtus osalenud.

Under kvalifitseeritud audiitor selles kontekstis mõistetakse spetsialisti (töötajana auditeerimisorganisatsioon, ja väljastpoolt kaasatud), kellel on praktiline kogemus auditite läbiviimisel ja piisavad teadmised valdkonnas:

• rakendatud auditiprotsessid;
• Rahvusvahelised auditeerimisstandardid ja siseriiklike seadusandlike ja normatiivaktide nõuded;
• äriline (välis)keskkond (ärikeskkond, ärikeskkond), milles auditeeritav üksus tegutseb;
• Auditi läbiviimise ja raamatupidamisaruannete (finantsaruannete) koostamise tunnused selles valdkonnas 1.

Saadud dokumentide põhjal peab määratud kvalifitseeritud audiitor omandama piisavad ja asjakohased teadmised:

• ISAde ja kohaldatavate siseriiklike seaduste ja määruste kohaselt läbiviidud auditiprotseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse kohta;
• läbiviidud auditiprotseduuride tulemuste ja kogutud auditi tõendusmaterjali kohta;
• olulisi aspekte, samuti järeldusi nende kohta;
• arvamuste koostamise käigus tehtud olulised professionaalsed hinnangud.

Läbiviidud auditiprotseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse dokumenteerimisel peab audiitor kirjalikult fikseerima:

• teatud kontrollitavate artiklite eripärad, näiteks kuupäeva ja postitatud kordumatu arvu järgi majandusüksus korraldused või kõik raamatupidamiskanded, mis ületavad teatud summasid jne;
• andmed konkreetse töö teinud audiitori kohta, samuti selle tegemise kuupäev;
• andmed tehtud audititöö ülevaatuse teinud töötaja kohta, selle ülevaatuse kuupäev ja ulatus.

Vastavalt ISA 230 nõuetele peab audiitor dokumenteerima kõik oluliste aspektide arutelud auditeeritava üksuse juhtkonna, omaniku esindajate ja teiste huvitatud osapooltega, kajastades auditi dokumentatsioonis nii nende aspektide olemust kui ka informatsiooni. aja ja isikute kohta, kellega selliseid arutelusid peeti.

Kui tuvastatakse teave ühe olulise aspekti kohta, mis on vastuolus lõpliku audiitori aruandega, peaks audiitor kirjeldama ebakõla parandamiseks võetud samme. Sel juhul võidakse ebatäpne või aegunud dokumentatsioon hävitada. Teisisõnu soovitab ISA 230 jätta auditidokumentidest välja asendatud tööpaberite kavandid ning mittetäielikud või esialgsed märkused ja järeldused. Lisaks tuleb välja jätta dokumentide koopiad, mida hiljem parandati, samuti nende dokumentide duplikaadid.

Erandjuhtudel peab audiitor pärast auditiaruande allkirjastamise ja esitamise kuupäeva täiendavate protseduuride läbiviimisel või täiesti uute järelduste tegemisel tööpaberites kajastama:

• asjaolud, millega ta silmitsi seisis;
• läbiviidud uued või täiendavad auditiprotseduurid ja kogutud auditi tõendusmaterjal, samuti nende põhjal tehtud järeldused ja nende mõju audiitori aruandele;
• millal ja kes tegi auditi dokumentatsioonis muudatusi ja kontrollis.

Eriti huvitav on lõpliku auditifaili koostamist puudutavate nõuete lisamine ISA 230 teksti. Vastavalt standardis sätestatule peab audiitor auditifaili loomise õigeaegselt lõpetama. Rahvusvaheline standard kvaliteedikontroll (MSKK) 1 „Kvaliteedikontroll auditeid ja ülevaatusi teostavates ettevõtetes finantsaruanded muude kindlustandmisülesannete täitmine ja sellega seotud teenuste osutamine” nõuab audiitorilt poliitikate ja reeglite kehtestamist auditifaili õigeaegseks täitmiseks. Auditifaili lõplikuks moodustamiseks määratakse periood, mis tavaliselt ei ületa 60 päeva pärast auditiaruande allkirjastamise kuupäeva.

Under auditifail antud juhul peame silmas üht või mitut kausta või muud andmekandjat, füüsilist või elektrooniline vorm mis sisaldavad materjale, mis esindavad konkreetse audititöövõtu auditi dokumentatsiooni 1.

Arvestades, et auditifaili moodustamine on protsess, mis ei nõua uute auditiprotseduuride rakendamist ega uute järelduste väljatöötamist, siis saab auditi dokumentatsiooni muudatusi teha alles auditifaili moodustamise käigus. Nende muudatuste näited võivad olla ainult:

• vananenud dokumentatsiooni eemaldamine või hävitamine;
• töödokumentide sorteerimine, korrastamine, samuti neile ristviidete lisamine;
• auditifaili protsessi lõplike kontrollnimekirjade allkirjastamine;
• auditi tõendusmaterjali dokumenteerimine, mille audiitor sai, arutas ja auditimeeskonna (meeskonna) liikmetega kokku leppis enne auditiaruande allkirjastamise kuupäeva.

Pärast auditifaili täitmist ei tohiks audiitor auditi dokumentatsiooni eemaldada ega hävitada. Kogu teave tuleb esitada konfidentsiaalsus- ja turvaprotseduuridega kooskõlas selliste dokumentide säilitamise tavade ja reeglitega. Kõiki töödokumente säilitab audiitor ja need on tema omand. Säilitusperiood vastavalt ISA-le 230 peab olema vähemalt viis aastat pärast audiitori aruande kuupäeva.

Lisaks nendele nõuetele ei ole vähem oluline ja loogiline ka nõue, et auditi dokumentatsioon sisaldaks teavet kõigi auditi käigus ilmnenud oluliste aspektide ja nende arvestamise tulemuste kohta. Eelkõige sisaldab standard oluliste aspektidena järgmist:

• olulisi äririske hõlmavad küsimused (ISA 315, Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine majandusüksuse tegevust ja ärikeskkonda uurides);
• Auditiprotseduuride järeldused, mis näitavad, et finantsinformatsioon võib olla oluliselt väärkajastatud või et audiitor peab uuesti läbi vaatama audiitori varasema hinnangu olulise väärkajastamise riskide ja sellega seotud audiitori tegevuste kohta;
• asjaolud, mis tekitavad audiitorile raskusi vajalike auditiprotseduuride rakendamisel;
• protseduuride tulemused, mis võivad kaasa tuua audiitori aruande muutmise.

Sel juhul on lubatud auditi dokumentatsiooni osana koostada ja säilitada koondaruanne, mis kirjeldab auditi käigus tuvastatud olulisi aspekte, nende lahendamise korda ja tulemust või sisaldab ristviiteid asjakohasele auditi dokumentatsioonile, mis kajastab seda teavet.

Teatud dokumentatsiooni aspekte ei reguleeri mitte ainult ISA 230, vaid ka teised ISAd, eelkõige:

• ISA 300 “Finantsaruannete auditi planeerimine”, mis määratleb planeerimisprotsessi dokumenteerimise reeglid. Standard nõuab, et üldine strateegia sisalduks auditi dokumentatsioonis. audit(eelkõige olulisemate otsuste kirje, mis on vajalikud ja auditimeeskonnale edastatud), auditiplaan (riskihindamise ja järgnevate auditiprotseduuride olemus, ajastus ja ulatus) ning nendes auditi töövõtu käigus tehtud kõik olulised muudatused. Samal ajal tuleb selliste muudatuste põhjused avalikustada;
• ISAs 315 „Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine majandusüksuse äri- ja ärikeskkonna uurimise kaudu” nõutakse, et audiitor lisaks auditi dokumentatsiooni auditimeeskonna liikmete vahelised arutelud peamisi järeldusi, mis on tehtud auditi iga aspekti leidudest. auditeeritava äritegevus ja tema äri(väline) keskkond, tuvastatud olulise väärkajastamise riskid, samuti tuvastatud riskid ja audiitori poolt uuritud nendega seotud kontrollid;
• ISAs 320 “Olulisus auditi kavandamisel ja läbiviimisel” nõutakse, et audiitor lisaks auditi dokumentatsiooni raamatupidamise (finants)aruannete kui terviku olulisuse taseme ning teatud tehinguklasside, kontosaldode või -aruannete olulisuse taseme. avalikustamine (kui see on olemas), tema kehtestatud olulisuse künnis, samuti selle muudatused;
• ISA 240, Audiitori kohustused, kui finantsaruannete auditis avastatakse pettus, nõuab, et audiitor lisaks auditi dokumentatsiooni juhtkonnale, omanike esindajatele, regulaatoritele ja teistele üksustele esitatud pettuste aruanded.
• ISA 250, Seaduste ja eeskirjade arvessevõtmine finantsaruannete auditis, nõuab, et audiitor lisaks auditi dokumentatsiooni teabe kahtlustatava ja kindlaks tehtud mittevastavuse kohta auditeeritava poolt seadustele ja määrustele, samuti juhtkonnaga peetud arutelude tulemuste kohta, omanike esindajad ja kolmandad isikud. Seejuures peab auditi dokumentatsioon sisaldama raamatupidamise ja muude dokumentide koopiaid, samuti nende isikutega peetud arutelude protokolle;
• ISAs 540, hinnangute audit, sealhulgas õiglase väärtuse mõõtmised ja sellega seotud avalikustatav teave, nõutakse, et audiitor lisaks auditi dokumentatsiooni olulised järeldused oluliste riskidega seotud hinnangute ja nende avalikustamise kohta ning viited selle kohta, et need hinnangud võivad olla ebamõistlikud osa auditeeritava üksuse juhtimisest;
• ISA 550 Seotud osapooled nõuab, et audiitor lisaks auditi dokumentatsiooni kõik tema tuvastatud seotud osapoolte nimed ja kirjelduse auditeeritava ja nende osapoolte suhete olemuse kohta.

Korralikult koostatud auditi dokumentatsiooni saab koostada ilma auditit üldse tegemata. Samas on võimalik tuvastada, et töödokumentatsioon ei vasta tegelikkusele, vaid kõrvutades seda auditeeritava üksuse dokumentidega, mis sageli ei ole audiitorile kättesaadavad. Loomulikult on kvaliteetne audit ilma korraliku dokumentatsioonita võimatu. Ainuüksi dokumentatsioonil põhinev hinnang auditi kvaliteedi kohta ei saa aga olla objektiivne ja nõuab seetõttu mitte ainult dokumentide, vaid ka otsest põhjalikku auditit. äritehingud, vara, inventar jne.

Planeerimise, teostamise tulemused analüütilised protseduurid, samuti raamatupidamises ebatavaliste või valesti kajastatud analüüsi finantstehingud ja fakte majandustegevus on sisse fikseeritud töödokumentatsioon audiitor ja olla aluseks arvamuse koostamisel raamatupidamise (finants)aruannete usaldusväärsuse kohta. Vajadusel saab audiitor koostada auditiprotseduurideks vajalikud töödokumendid (akumulatiivsed lehed, diagrammid, testid jne). Tööpaberid on audiitori omand, kui ta on registreeritud üksikettevõtja. Kui audiitor on auditeerimisorganisatsiooni töötaja, on ta pärast auditi lõpetamist kohustatud esitama töödokumentatsiooni organisatsiooni arhiivis säilitamiseks. Audiitori töödokumentatsioonis sisalduv teave on konfidentsiaalne ega kuulu kasutamiseks ja (või) avalikustamisele ilma kliendi nõusolekuta.

Kogu audiitori poolt planeerimisetapis ja auditi käigus koostatud dokumentatsioon aitab tal välja töötada vastuvõetava plaani ja auditi tõhusat läbiviimist, samuti aitab see jälgida ja hinnata auditi tulemusi.

Vastavalt Valgevene Vabariigi Rahandusministeeriumi 4. augusti 2000. aasta resolutsiooniga nr 81 (muudetud 24. märtsi 2008. aasta otsusega nr 41) kinnitatud auditeerimisreeglile “Audiitori töödokumentatsioon” töödokumentatsioon tähendab auditiorganisatsiooni auditi käigus saadud või koostatud dokumente, mis sisaldavad teavet läbiviidud auditiprotseduuride, kogutud auditi tõendusmaterjali ja nende alusel auditeerimisorganisatsiooni tehtud järelduste kohta.

Töödokumentatsioon peab sisaldama teavet auditi planeerimise ja läbiviimise kohta; piisavalt ja asjakohaselt kajastama audiitori arvamuse kujundamise aluseid; olla tõendiks selle kohta, et audit viidi läbi kooskõlas Valgevene Vabariigi normatiivaktidega.

Töödokumentatsioon kinnitab auditi fakti, annab võimaluse teostada sise- ja välisauditi kvaliteedikontrolli ning võimaldab optimeerida ka tööjõu- ja ajakulusid auditeeritava üksuse järgnevate auditite läbiviimisel.

Tööpaberid tuleks koostada ulatuses, mis on vajalik läbiviidud auditist üldise arusaama saamiseks.

Töödokumentatsioon peaks kajastama teavet auditi planeerimise, läbiviidud auditiprotseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse, nende tulemuste kohta, samuti saadud auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järeldusi.

Töödokumendid peavad sisaldama kõigi oluliste küsimuste põhjendust, mille kohta auditeerimisorganisatsioon on avaldanud oma professionaalset hinnangut, vajalikke põhjendusi ja tõendeid, mis on auditiorganisatsioonile järelduste tegemise ajal teada.

Auditiorganisatsioonil on õigus iseseisvalt määrata iga konkreetse auditi töödokumentatsiooni ulatus. Samas peaks selle maht olema selline, et audiitor, kes ei osalenud antud üksuse auditeerimises, saaks üksnes selle dokumentatsiooni põhjal (ilma täiendavate vestluste või kirjavahetuseta) aru tehtud tööst ja tehtud järelduste ja tehtud otsuste paikapidavus.

Töödokumentatsiooni vormi ja sisu mõjutavad järgmised tegurid:

· auditi ülesande olemus ja nõuded auditi lõppdokumentidele;

· auditeeritava üksuse tegevuse olemus ja keerukus;

· läbiviidud auditiprotseduuride olemus;

· kogutud auditi tõendusmaterjali piisavus ja asjakohasus;

· raamatupidamisaruannete (finants)aruannete olulise väärkajastamise riski hindamine;

· raamatupidamisaruannetes (finants)aruannetes tuvastatud moonutuste olemus ja ulatus;

· mil määral kasutatakse auditi läbiviimisel ja selle tulemuste hindamisel professionaalset hinnangut;

· auditi metoodika, rakendatud tehnikad ja kontrollivahendid.

Töödokumentatsiooni säilitatakse paberkandjal ja (või) elektrooniline meedia. See sisaldab auditiplaane, analüüse, konkreetsete käsitletavate küsimuste loendeid, oluliste probleemide kirjeldusi, kinnitus- ja esinduskirju, kontrollnimekirju ja kirjavahetust oluliste küsimuste kohta (sh e-kirjad). Vajadusel sisaldab töödokumentatsioon auditeeritava üksuse dokumentide väljavõtteid või koopiaid.

Algselt koostatud koopiad kl paberkandja Auditeeritava üksuse ja (või) auditeerimisorganisatsiooni dokumendid töödokumentatsiooni osana tuleks samuti säilitada paberkandjal. Selliste dokumentide hulka kuuluvad:

· audiitori aruanne;

· auditeeritava üksuse raamatupidamise (finants)aruanded;

· kirjalik teave (aruanne) auditi tulemuste kohta;

· audiitorteenuse osutamise leping;

· tehtud tööde vastuvõtuaktid, sh auditi etappides;

· ametlik kirjavahetus;

· muud dokumendid auditeerimisorganisatsiooni äranägemisel.

Lõpetatud töödokumentatsioon ei sisalda töödokumentide kavandeid, lõpetamata või esialgseid märkmeid ega kavandeid.

Töödokumentatsiooni koostamise ja kontrollimise efektiivsuse tõstmiseks peaks auditiorganisatsioon välja töötama dokumentide tüüpvormid (blanketid, küsimustikud, tüüpkirjad ja pöördumised jne). Dokumentatsiooni standardiseerimine muudab audiitoritel oma ülesannete täitmise lihtsamaks, võimaldades samal ajal jälgida oma töö tulemusi. Samas tuleb töödokumentatsioon koostada ja süstematiseerida nii, et see vastaks iga auditi asjaoludele ja auditiorganisatsiooni vajadustele selle läbiviimisel.

Kui sama auditeeritav üksus on auditeeritud mitme aasta jooksul, klassifitseeritakse mõned töödokumendid püsivateks, mida täiendatakse, kui need muutuvad kättesaadavaks. uut teavet(näiteks dokumendid, mis sisaldavad teavet auditeeritava üksuse asutajate kohta). Selliste dokumentide jaoks moodustatakse kas eraldi kaust või näidatakse, millisesse töödokumenti mitme aasta jooksul tehtud auditiga seotud dokumenti hoitakse.

Auditiorganisatsioon peaks dokumenteerima kogu auditi jaoks olulise teabe.

Dokumenteerida tuleb järgmine:

· asjaolud, mis viitavad raamatupidamise (finants)aruannete olulise väärkajastamise olulisele riskile;

· auditiprotseduuride tulemused, mis viitavad olulise väärkajastamise võimalusele finantsteave või on vaja läbivaatamist eelhinnang raamatupidamisaruannete (finants)aruannete olulise väärkajastamise riskid ja nendele riskidele reageerimiseks kavandatud auditiprotseduurid;

· asjaolud, mis takistasid vajalike auditiprotseduuride läbiviimist;

· audiitori aruande muutmise põhjused.

Läbiviidud auditiprotseduuride dokumenteerimisel peab auditeerimisorganisatsioon ära näitama nende iseloomustavad tunnused:

· üksikasjaliku testimise käigus – kontrollimiseks valitud dokumentide kuupäevad ja numbrid;

· protseduuridele, mis hõlmavad teatud väärtust ületavate summadega tehinguid kajastavate dokumentide valimist - teostatud protseduuride maht ja kontrollitud komplekt;

· protseduuride puhul, mis hõlmavad süstemaatilist valimi võtmist dokumentide komplektist - algdokument (lähtepunkt) ja proovide võtmise intervall;

· küsitlusega seotud protseduuride puhul küsitluste kuupäevad, küsitletud töötajate nimed ja ametikohad;

· vaatlusprotseduuride puhul – vaadeldav protsess, vaatluse aeg ja koht, vaadeldavas protsessis osalevate isikute nimed ja ametikohad.

Auditiorganisatsioon on kohustatud dokumenteerima oluliste küsimuste arutelu juhtkonna, huvitatud isikute, auditeeritava üksuse töötajate ja kolmandate isikutega. Samal ajal sisaldab töödokumentatsioon oluliste küsimuste arutelude protokolle, kus on märgitud arutelude toimumise aeg ja neis osalenud isikud, samuti auditeeritava üksuse töötajate koostatud dokumente (näiteks kokkulepitud arutelude protokollid). auditiorganisatsiooniga).

Kui auditiorganisatsioon on tuvastanud teavet, mis on vastuolus või ei vasta tema professionaalsele hinnangule mõnes olulises küsimuses, peab töödokumentatsioon kajastama selle vastuolu põhjust ja selle lahendamise viise.

Kui auditiorganisatsioon ei saa mistahes asjaolude tõttu läbi viia auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalikke auditi protseduure, on vaja need asjaolud dokumenteerida, samuti avalikustada auditi eesmärgi saavutamisele kaasaaitavate teostatud alternatiivsete auditiprotseduuride piisavus ja asjakohasus. . Siiski ei tohiks auditi töödokumendid olla valmis käsitlema küsimusi, mida auditi käigus ei käsitleta (näiteks millal iga-aastane audit sama auditeeritav üksus ei pea algandmete kinnitamiseks läbi viima ja seega dokumenteerima protseduure, kuna nende usaldusväärsus leidis kinnitust eelmise aruandeaasta auditi käigus).

Läbiviidud auditiprotseduuride olemuse, ajastuse ja ulatuse dokumenteerimisel tuleks tööpaberites näidata, kes ja mis aja jooksul need läbi viis, samuti kes ja millal auditiprotseduuride edenemist kajastavad tööpaberid läbi vaadati.

Töödokumentide kontrollimine toimub auditiorganisatsiooni määratud viisil.

Auditiorganisatsioon peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 60 päeva jooksul alates auditiaruande allkirjastamise kuupäevast, lõpetama töödokumentatsiooni koostamise.

Töödokumentatsiooni koostamise viimases etapis tehakse järgmist:

· auditi käigus saadud, kuid töödokumentatsioonis kajastumata auditi tõendusmaterjali dokumenteerimine;

· mittevajaliku (ebaolulise või muude dokumentidega asendatud) dokumentatsiooni välistamine;

· töödokumentide sorteerimine, korrastamine ja ristviited;

· töödokumentatsiooni kontrollnimekirjade allkirjastamine.

Pärast töödokumentatsiooni koostamise lõpetamist on keelatud dokumente hävitada või sealt eemaldada kuni nende säilitusaja lõpuni.

Auditiorganisatsioon peab tagama töödokumentatsiooni ohutuse vähemalt 5 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kui töödokumentatsiooni on vaja täiendada uute dokumentidega või muuta selles sisalduvaid dokumente, peab auditeerimisorganisatsioon sõltumata töödokumentatsiooni muudatuste või täienduste olemusest märkima:

· töödokumentatsiooni muutmise või täiendamise põhjused;

· nende muudatuste mõju audiitori järeldustele selle auditi kohta;

· kes ja millal tegi töödokumentatsioonis muudatusi, samuti kes ja millal neid kontrollis.

Kui pärast audiitori aruande allkirjastamist tuvastatakse fakte, mis nõuavad täiendavaid auditiprotseduure või audiitori arvamuse muutmist, peab auditiorganisatsioon dokumenteerima:

· tuvastatud faktid;

· läbiviidud täiendavate auditiprotseduuride olemus ja ulatus, samuti nende alusel kogutud auditi tõendusmaterjal ja tehtud järeldused;

· töödokumentatsiooni muutmise kuupäev, samuti see, kes tegi muudatused ja kes kontrollis uusi dokumente.

Töödokumentatsiooni koostamise ja ohutuse eest vastutab auditeerimisorganisatsiooni juht või tema volitatud isik.

Töödokumentatsioon on rangelt konfidentsiaalne ja seda saab auditeerimisorganisatsiooni töötajatele väljastada ainult juhul, kui on vaja auditeerimisorganisatsiooni juhi või tema volitatud isiku loal läbi viia järgnev audit või selgitada eelmise auditi teatud küsimusi.

Töödokumentide arestimist auditeerimisorganisatsioonilt võivad seadusega kehtestatud juhtudel ja viisil läbi viia ainult selleks volitatud organid.

auditi kontrollimise dokumentatsioon

Föderaalne auditeerimisstandard “Auditi dokumenteerimine” kehtestab ühtsed nõuded dokumentide koostamisele finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) auditeerimise protsessis.

Auditiorganisatsioon ja üksikaudiitor (edaspidi audiitor) peavad dokumenteerima kogu teabe, mis on oluline auditi arvamust kinnitava tõendusmaterjali esitamise seisukohalt, samuti tõendid selle kohta, et audit viidi läbi föderaalsete auditireeglite kohaselt. (standardid).

Mõiste “dokumentatsioon” tähistab audiitori poolt auditiga seoses koostatud töödokumente ja materjale. Töödokumente saab esitada paberile salvestatud andmetena, fotofilmi, elektrooniline vorm jne.

Kasutatud töödokumendid:

• 1. auditi kavandamisel ja läbiviimisel;
• 2. audiitori tehtud töö jooksva monitooringu ja kontrolli teostamisel;
• 3. registreerida kogutud auditi tõendusmaterjal audiitori arvamuse kinnitamiseks.

Audiitor peaks koostama tööpaberid piisavalt täielikus ja üksikasjalikus vormis, et anda auditist üldine arusaam. See peaks tööpaberites kajastama teavet audititöö planeerimise, läbiviidud auditiprotseduuride olemuse, ajakava ja ulatuse, nende tulemuste, samuti kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järelduste kohta. Tööpaberid peavad sisaldama kõigi kohta audiitori põhjendust olulised punktid, mis peaks sisaldama audiitori põhjendust kõigi oluliste punktide kohta, mille kohta on vaja avaldada oma ametialane otsus, koos järeldustega nende kohta. Juhtudel, kui audiitor on kaalunud keerulisi põhimõttelisi küsimusi või on avaldanud professionaalset hinnangut mis tahes auditi jaoks olulistes küsimustes, peaksid tööpaberid sisaldama fakte, mis on audiitorile järelduste koostamise ajal teada, ja vajalikku dokumentatsiooni.

Audiitoril on õigus määrata iga konkreetse auditi jaoks dokumentatsiooni ulatus, juhindudes oma professionaalsest arvamusest. Iga audiitori poolt auditi käigus uuritud dokumendi või probleemi kajastamine dokumentatsioonis ei ole vajalik. Auditi dokumentatsiooni maht peaks aga olema selline, et kui tekib vajadus töö üle anda teisele audiitorile, kellel ei ole selle töövõtu kogemust, saab ta ainuüksi selle dokumentatsiooni põhjal aru eelmise audiitori tehtud tööst. ning tema otsuste ja järelduste paikapidavus.

• - auditi töövõtu olemus;
• - nõuded auditiaruandele;
• - auditeeritava üksuse tegevuse olemus ja keerukus;
• - vajadus anda audiitori töötajatele juhiseid, teostada nende üle pidevat kontrolli ja kontrollida nende tehtud tööd;
• - auditiprotsessis kasutatavad spetsiifilised meetodid ja tehnikad.

Tööpaberid tuleks koostada ja korraldada nii, et need vastaksid iga konkreetse auditi asjaoludele ja audiitori vajadustele selle läbiviimisel. Töödokumentide koostamise ja kontrollimise efektiivsuse tõstmiseks on soovitav auditiorganisatsioonis välja töötada dokumentatsiooni tüüpvormid. Selline dokumentatsiooni standardiseerimine muudab alluvatele tööde määramise lihtsamaks ja võimaldab samal ajal usaldusväärselt kontrollida nende töö tulemusi.

Auditi efektiivsuse tõstmiseks on lubatud kasutada auditi käigus auditeeritava üksuse koostatud graafikat, analüütilist ja muud dokumentatsiooni. Sellistel juhtudel on audiitor kohustatud tagama, et sellised materjalid on nõuetekohaselt ette valmistatud.

Töödokumendid sisaldavad tavaliselt:

• teave juriidilise vormi ja organisatsiooniline struktuur auditeeritav üksus;
• · vajalikud väljavõtted või koopiad juriidilised dokumendid, lepingud ja protokollid;
• · planeerimisprotsessi kajastav teave, sealhulgas auditiprogrammid ja nende muudatused;
• · tõendid, mis toetavad olemusliku riski hindamist, kontrollide kohaldamise riskitaset ja nende hinnangute kohandamist;
• · tõendid, mis kinnitavad fakti, et audiitor analüüsis auditeeritava üksuse tööd vastavalt siseaudit ja audiitori järeldused;
• · finants- ja majandustehingute ning kontojääkide analüüs raamatupidamine;
• · kõige olulisema analüüs majandusnäitajad ja nende muutumise suundumused;
• · teave auditiprotseduuride olemuse, ajakava, ulatuse ja nende rakendamise tulemuste kohta;
• · üksikasjalik teave audiitori poolt auditeeritud divisjonide ja (või) tütarettevõtete finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) suhtes kohaldatavate protseduuride kohta;
• · teistele audiitoritele, ekspertidele ja kolmandatele isikutele saadetud ja neilt saadud sõnumite koopiad;
• · auditeeritava üksuse juhtide tähelepanu juhitud või neile edastatud auditi küsimustega seotud kirjade ja telegrammide koopiad, sealhulgas auditilepingu tingimused või sisekontrollisüsteemis tuvastatud olulised puudused;
• · auditeeritavalt üksuselt saadud kirjalikud avaldused;
• · audiitori järeldused kõige olulisemate auditi küsimuste kohta, sealhulgas audiitori poolt auditiprotseduuride läbiviimisel tuvastatud vead ja ebatavalised asjaolud ning teave audiitori poolt nendega seoses tehtud toimingute kohta;
• · raamatupidamise (raamatupidamise) aruannete ja audiitori järeldusotsuse koopiad.

Kui auditeid viiakse läbi aastate jooksul, võidakse mõned tööpaberifailid (kaustad) liigitada püsivateks, mida uuendatakse uue teabe ilmnemisel, kuid need jäävad asjakohaseks, erinevalt praegustest auditifailidest (kaustadest), mis sisaldavad teavet peamiselt konkreetse perioodi audit.

Audiitor peab tööpaberite konfidentsiaalsuse ja turvalisuse tagamiseks ning piisava aja jooksul säilitamiseks kehtestama asjakohased protseduurid, lähtudes audiitori tegevuse iseloomust, samuti juriidilistest ja kutsenõuetest, kuid mitte vähem kui 5 aastat. .

Tööpaberid on audiitori omand. Kuigi mõned dokumendid või väljavõtted neist võidakse audiitori äranägemisel esitada auditeeritavale, ei saa need asendada raamatupidamisdokumendid auditeeritav üksus.

Seega dokumenteeritakse kõik audititoimingud (kontrollid) töödokumentides, et töödokumentide olemasolu on auditi kvaliteetse teostamise fakt.

Audit, olles sisuliselt dokumentaalne, kohustab kontrolliga kaasas olema kohustuslik dokumentatsioon, s.o. kajastama auditi töödokumentatsioonis saadud teavet, mis sisaldab:

* auditite läbiviimise plaanid ja programmid;

* osakonna töötajate selgitused ja seletused;

* koopiad esmased dokumendidäritehinguid tähistavad jaod, objektide fotod, aktid, sertifikaadid, protokollid, varude nimekirjad ja muud üksuse töötajate ja teiste kontrolliga seotud töötajatega ühiselt koostatud dokumendid, mis tõendavad kontrolliakti kannete tegemist;

* raamatupidamisregistrid;

* inventuuri tulemused;

* finantsaruanded;

* tegevus- ja laoarvestussüsteemide uurimise ja hindamise kirjed, küsimustikud, dokumendivooskeemid jm;

* divisjoni tegeliku tegevuse tootmis- ja finantsanalüüs;

* materjalid, mis näitavad mitte audiitori, vaid tema kontrolli all tehtud tööd;

* vastukontrollide dokumendid ja isikute selgitused, kes ei ole selle üksuse töötajad;

* raamatupidamise ja äritegevuse sisemise aruandluse koopiad.

Auditi töödokumentatsiooni loetelu, mis lisatakse auditiaruannetele, määrab auditit läbi viiv audiitor. Selle dokumentatsiooni põhinõue on selle veenvus ja kaal auditi materjalidest tulenevate järelduste ja ettepanekute esitamisel.

Auditi tulemuste põhjal koostatakse aruandedokument, millel võib olla erinevaid kujundeid- revisjonitunnistus, auditi aruanne, kontrollitõend, memorandum, auditi aruanne ja muud. Selle dokumendi vorm määratakse kindlaks auditi määramise korralduses. Aruanne tuleb koostada audiitori kirjaliku teabe alusel, mis peab sisaldama teavet kõigi raamatupidamises ja aruandluses tuvastatud puuduste ja rikkumiste kohta, samuti tuua välja need vead ja parandused, mis võivad mõjutada aruandluse usaldusväärsust viitega seadusandlik ja reguleerivad dokumendid. Kirjalik teave täidetakse kahes eksemplaris, millest üks edastatakse pearaamatupidajale ja juhatajale läbivaatamiseks, tuvastades võimalikud erimeelsused ja lahendades vastuolulisi sätteid ning teisega koostatakse aruanne, misjärel see edastatakse arhiivi. Kirjalik teave peab sisaldama: Täisnimi. audiitor või audiitorite rühma koosseis, andmed auditeeritava üksuse kohta, raamatupidamise ja aruandluse eest vastutavate ametnike nimekiri, ajavahemik, mille kohta auditeeritud dokumentatsioon on seotud, teave auditi metoodika kohta (millised raamatupidamisvaldkonnad olid auditeeritavad , mis raamatupidamisdokumentatsioon kontrolliti pideva meetodiga ning mis valikuliselt, milliste põhimõtete alusel audit läbi viidi), teave kõigi tuvastatud puuduste ja rikkumiste kohta, teave olulisemate raamatupidamises rikkumiste kohta, mis oluliselt moonutavad aruandlust, parendussoovitused. maksude planeerimine maksustamise optimeerimiseks.

Järgnevate kontrollide käigus tuleks anda analüüs ja hinnang eelmiste kontrollide elluviimise või kommentaaride parandamise kohta. Kirjalikule teabele kirjutavad alla kõik auditi läbi viinud audiitorid. Kirjaliku teabe põhjal koostatakse akt.

Vastavalt auditeerimisstandard Auditiaruanne peab koosnema sissejuhatavast, analüütilisest ja lõpuosast.

Tabel 2.3.1. Auditiaruande sisustruktuur

Nimi	Sissejuhatav osa	Analüütiline osa	Lõpuosa
	dokumendi pealkiri, koostamise kuupäev ja koht, kontrollimise alus (ettevõtte juhi korraldus, asutajate otsuse protokoll), ülevaatus, kontrollis osalenud isikute perekonnanimed, eesnimed ja isanimed , üksuse tegevuse eest vastutavate ametnike perekonnanimed, eesnimed ja isanimed, perioodide kontrollimine, milliste küsimustega tehti dokumentaalne ja faktiline kontroll.	üksuse nimetus, auditi objektid, auditi tulemuste aruanne, üldhinnang õigusaktidele vastavuse kohta ja kehtestatud kord raamatupidamisarvestuse pidamine, majandustehingute teostamise ja nende kajastamise hindamine raamatupidamises. ja tegevusarvestus, konkreetsete õigusnormide olulised rikkumised, tuvastatud rikkumiste aritmeetilised, loogilised, dokumentaalsed ja materiaalsed tõendid, rikkumiste toimepannud isikute perekonnanimed, eesnimed, isanimed ja ametikohad, rikkumiste negatiivsete tagajärgede rahaline ja kvantitatiivne väljendus.	sisaldab audiitori hinnangut üksuse tootmis- ja finantstegevusele ning raamatupidamisele, samuti ettepanekuid tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks, üksuse soovitusi puuduste kõrvaldamiseks enne kontrolli määranud ametniku poolt kontrolli kohta otsuse tegemist.

Audiitor peab oma arvamust avaldades säilitama range objektiivsuse, vältima üksikisikute või auditeeritava üksuse tegevuse kohta põhjendamatute väidete, järelduste ja hinnangute andmist ning kirjutama üles süüdistava keelekasutuse. Aruande ei saa lisada isikute suulistest või kirjalikest ütlustest saadud puuduste ja rikkumiste tähelepanekuid. Iga selles kajastatud fakti peab audiitor igakülgselt kontrollima. Kui osakonnajuhataja või muu ametnik jaoskonnal on kontrollimise materjalide kohta vastuväiteid või märkusi, peab ta kontrollidokumendile alla kirjutama ja lisama samal ajal sellele oma kirjalikud vastuväited või märkused. Juhtudel, kui on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks, koostatakse auditi vahearuanded. aruandlusdokumendid, mis saadetakse kontrolli määranud juhtidele koos nende hilisema lisamisega üldisesse kontrollidokumenti.

Audiitori vahearuande dokumendid koostatakse vahetult auditi käigus nendes ettevõtte valdkondades, kus avastati kõige olulisemad rikkumised, mis nõuavad viivitamatut tegutsemist.

Vajalikuks tingimuseks audiitori töös on tõendusbaasi olemasolu, mis kujuneb auditi dokumenteerimisel.

Reguleeriv määrus

Auditi dokumentatsiooni reguleerivad järgmised standardid:

• Rahvusvaheline auditeerimisstandard (ISA) 230 dokumentatsioon;
• Audititegevuse föderaalsed eeskirjad (standardid) (PSAD) nr 2 “Auditi dokumentatsioon”.

Audititegevuse dokumenteerimisega lahendatud ülesanded

Auditi dokumenteerimine võimaldab lahendada järgmisi ülesandeid:

• võimaldab auditimeeskonnal auditit planeerida ja ellu viia;
• võimaldab jälgida audiitorite tööd plaani järgimise, riskidega arvestamise jms osas;
• tagab tõendite kogumise ja säilitamise auditiaruande koostamiseks;
• võimaldab salvestada tulevaste auditite jaoks teavet raamatupidamisvaldkondade kohta, millele tuleb tähelepanu pöörata;
• võimaldab läbi viia auditi kvaliteedikontrolli protseduure.

Nõuded dokumentidele

Vastavalt ISA 230-le peavad auditi dokumenteerimisel koostatud audiitori tööpaberid vastama järgmistele kriteeriumidele:

• sisaldama vajalikku piisavalt teavet auditiprotsessi mõistmiseks;
• kirjeldama auditi planeerimise, ettevalmistamise ja läbiviimise etappe, samuti auditiprotseduuride ajastust;
• sisaldama kogutud tõendite põhjal tehtud järeldusi.

Dokumenteerimistehnikad

Dokumentatsioon võib esineda järgmisel kujul:

• kirjed (protsesside kirjeldused, kontrollid, intervjuude skriptid, eduaruanded, ülevaated ja saadud tulemused);
• graafikud (ettevõtte arengusuundade graafikud, projekti töökäik jne);
• küsimustikud (sisekontrollide töö kohta kasutatakse kõige sagedamini küsimustikke);
• kontrollnimekirjad (malldokumendid, mida kasutatakse standardprotseduuride salvestamiseks);
• elektroonilised ressursid(andmebaasid, Exceli dokumendid, spetsialiseeritud audititarkvara toodete aruanded).

Tööpaberid

Auditipraktikas on tavaline säilitada kahte töödokumentide komplekti: esimene komplekt on püsiv, teine ​​on kehtiv. Iga komplekti saab omakorda teatud viisil struktureerida, näiteks püsivad dokumendid võivad sisaldada dokumente, mis kirjeldavad organisatsiooni sisekontrolle, samas kui praeguses komplektis on juhtelementide jaotised. saadaolevad arved teatud asjaolude tõttu, mis audiitorite tähelepanu alla tulid käesoleva auditi käigus.

Käimasolev komplekt sisaldab dokumente, mis on vajalikud majandusüksuse äritegevuse mõistmiseks, jäävad aastast aastasse asjakohaseks ja annavad tagasiulatuva ülevaate oluliste auditiprobleemide arengust.

Praegune komplekt sisaldab dokumente, mis on vajalikud jooksva auditi läbiviimiseks.

Töödokumentide koostamine

Iga audiitori töödokument peab sisaldama järgmist teavet:

• auditeeritava organisatsiooni nimi;
• auditeeritud periood;
• töödokumendi teema;
• dokumendi koostamise kuupäev;
• dokumendi autorite nimed;
• kontrollimise kuupäev ja auditeerivate audiitorite nimed.

Teatud raamatupidamisvaldkondadele pühendatud auditidokumendid sisaldavad olulisi sätteid tuvastatud kõrvalekallete, vigade, riskide ja seoste kohta kasutatud eraldistega. raamatupidamispoliitika korraldus, tööprogramm koos testide nimekirjaga jne.

Auditi dokumenteerimise olulised elemendid on dokumentidega töötamise ohutus ja konfidentsiaalsus. Audiitor peab tagama dokumentidele füüsilise juurdepääsu kontrolli (hoiustamine seifis, lukustatud kontoris), samuti arvutites salvestatud dokumentide elektroonilise kaitse süsteemi (paroolid).