Rahvusvaheline auditeerimise standard 520 Analüütilised protseduurid. Analüütilised protseduurid

Definitsioon 1

Rahvusvaheline auditeerimise standard(ISA) on kutsestandardid jaoks vajalik audit.

ISA 520 sisaldab järgmisi aspekte.

  • audiitor kasutab analüütilisi protseduure substantiivse testina;
  • audiitor kasutab auditi läbiviimisel analüütilisi protseduure;
  • abi finantsaruande lõpliku järelduse tegemisel;
  • Standardit tuleks lugeda rahvusvaheliste auditeerimisstandardite 200, sõltumatu audiitori üldeesmärkide ja ISA-dele vastava auditi läbiviimise kontekstis.

Audiitori eesmärgid hõlmavad järgmist:

  • Substantiivse auditi käigus peab audiitor hankima usaldusväärset ja asjakohast auditi tõendusmaterjali;
  • Audiitor peab auditi lõpus välja töötama ja läbi viima analüütilised protseduurid. See võimaldab audiitoril jõuda finantsaruande kohta lõplikule järeldusele.

Analüütilised protseduurid hõlmavad rahalise teabe hindamist finants- ja mitterahalise teabe võimalike sõltuvuste analüüsi kaudu. Need hõlmavad ka kaalumist, kui on tuvastatud sobimatut või oluliselt erinevat teavet, nt. analüütilised protseduurid sisaldavad võimalike sõltuvuste tuvastamist.

Analüütiliste substantiivsete auditiprotseduuride väljatöötamisel ja läbiviimisel hõlmavad audiitori kohustused järgmisi aspekte:

  • audiitor peab kindlaks tegema, kas analüütilist protseduuri rakendatakse;
  • audiitor peab hindama andmete usaldusväärsust;
  • audiitor peab väärkajastamiste tuvastamiseks välja töötama andmete eeldatavad väärtused, arvestussuhted ja hindama piisavalt täpseid väärtusi;
  • audiitor peab tuvastama tõenäoliste ja tegelike väärtuste erinevuse;
  • audiitor peab tegema järelduse.

Sõltuvuste tuvastamisel peaks audiitor võtma arvesse järgmisi vastuolusid:

  • teha järelepärimisi ülemustele ja hankida piisavalt tõendeid ülemustelt saadud vastuste kohta;
  • viia läbi vajalikud auditiprotseduurid.

Juhtkonnalt saadud tõendid tuvastatakse väidete hindamise teel, võttes samal ajal arvesse organisatsiooni audiitori arusaamist ja muid tõendeid. Kui juhtkond ei saa audiitorile vastust anda, tuleb läbi viia muid analüütilisi protseduure.

ISA 530 olemus

ISA 530 Auditi valimit kasutatakse siis, kui audiitor rakendab auditi valimit.

ISA 530 sisaldab järgmisi aspekte.

  • statistiline ja mittestatistiline valim;
  • kontrolltestide või üksikasjalike testide tegemine;
  • tulemuste hindamine pärast proovide võtmist;
  • Standardit tuleb lugeda rahvusvaheliste auditeerimisstandardite 200 kontekstis.

See standard täiendab rahvusvahelist standardit 500. ISA 500 hõlmab audiitori vastutuse kaalumist auditiprotseduuride kavandamisel ja läbiviimisel, et hankida piisav ja asjakohane tõendusmaterjal asjakohase järelduse tegemiseks. Ehk siis audiitori arvamuse alus. ISA 500 võimaldab audiitoril valida testi jaoks vajalikud tööriistad ja elemendid. ISA 500 sisaldab auditi valimit.

Märkus 1

Audiitori selle valimi kasutamise eesmärk on anda audiitorile piisav alus, et ta saaks teha järeldusi üldkogumi kohta, kui sellest valim moodustatakse.

Terminoloogia selle rahvusvahelise standardi tähenduses:

  1. auditi valimi võtmine;
  2. totaalsus;
  3. selektiivne risk;
  4. valimivaba risk;
  5. anomaalia;
  6. valikuelement;
  7. statistiline valim/mittestatistiline valim;
  8. kihistumine;
  9. vastuvõetav moonutus;
  10. vastuvõetav kõrvalekallete tase.

Vaatame iga määratlust.

Definitsioonid

  1. Hõlmab auditiprotseduuride rakendamist vähem kui 100% üldkogumi elementide suhtes. See võimaldab audiitoril teha järeldusi üldkogumi kui terviku kohta, mille valikul on kõigil elementidel võrdsed õigused.
  2. Kogu teave, mille alusel audiitori valim ja järeldus koostatakse.
  3. Risk, mis hõlmab sama auditivalimi kasutamisel saadud andmete vastuolusid. Kontrolltestide või üksikasjalike testide ajal tehakse kahte tüüpi ekslikke järeldusi:
    • kontrolltestid on tegelikkusest tõhusamad; üksikasjalikud testid ei näita olulisi moonutusi, kuid see on tegelikult olemas. Audiitor kaalub seda veavarianti esmalt, kuna see mõjutab otseselt auditi tulemuslikkust ja toob suurema tõenäosusega kaasa ebaõige audiitori arvamuse;
    • kontrolltestid, mis on tegelikkusest vähem tõhusad; üksikasjalikel testidel on märkimisväärne eelarvamus, kuid see pole tegelikult olemas. See viga mõjutab auditi tõhusust ja nõuab täiendavat kontrolli, et avastada esialgses eelduses olevaid vigu.
  4. Risk, et audiitor teeb eksliku järelduse mis tahes põhjusel, mis ei ole seotud valimi riskiga.
  5. Hälve, mis on valimis juba esinevate moonutuste suhtes ebatavaline.
  6. Üksikud elemendid, mis moodustavad terviku.
  7. Meetod proovi loomiseks, millel on iseloomulikud tunnused:
    • valimi üldkogumi elementide juhuslik valik;
    • tõenäosusteooria rakendamine tulemuste hindamiseks;
    • riski mõõtmine.
  8. Populatsiooni jagamine alamliikideks.
  9. Audiitor määrab kindlaks rahalise väärtuse, mille suhtes ta saavutab piisava ja asjakohase kindlustunde, et esinevad väärkajastamised ei ületa kehtestatud rahalist väärtust.
  10. Audiitori kehtestatud sisekontrolli protseduuridest kõrvalekaldumise määr. Audiitor saab piisava kindlustunde, et väärkajastamised ei ületa kindlaksmääratud ulatust.

Audiitori kohustused seoses auditi valimiga

Auditi valimi tüübi valimiseks peaks audiitor:

  • kaaluma protseduuri eesmärke;
  • põhipopulatsiooni omadused;
  • valimi suuruse määramine (vajalik valimi riski vähendamiseks ja elementide võrdsustamiseks valiku tõenäosuses);
  • viia läbi protseduure iga valitud elemendi seatud eesmärkide saavutamiseks. Kui protseduur ei ole elemendi suhtes rakendatav, peaks audiitor elemendi asendama. Kui audiitoril ei õnnestu asendada, loetakse kaup kõrvalekalleks;
  • kaaluma väärkajastamiste ja kõrvalekallete olemust ja põhjuseid ning hindama nende tõenäolist mõju auditi eesmärgile. Audiitor peab saavutama suure kindlustunde, et väärkajastamised ja kõrvalekalded ei mõjuta valimi üldkogumit. Selleks viib ta läbi täiendavaid protseduure, et koguda tõendeid moonutuste piisavuse kohta. Üksikasjalike testide jaoks peab audiitor tuvastatud moonutuste põhjal koostama valimi üldkogumi moonutuste prognoosi;
  • hinnata pistelise kontrolli tulemusi;
  • hinnata, kas auditi valimi kasutamine andis piisava aluse testitava üldkogumi kohta järelduse tegemiseks.

Kui märkate tekstis viga, tõstke see esile ja vajutage Ctrl+Enter

Rahvusvaheline auditeerimise standard 520, Analüütilised protseduurid

Rahvusvaheline auditeerimisstandard 520 käsitleb audiitori analüütiliste protseduuride kasutamist substantiivsete ja auditieelsete protseduuridena, mis aitavad audiitoril jõuda auditi kohta lõplikule järeldusele. finantsaruanded ja seda tuleks lugeda ISA 200 „Sõltumatu audiitori üldeesmärgid ja auditi läbiviimine kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega” kontekstis.

Audiitori eesmärgid:

  • Hankige asjakohane ja usaldusväärne auditi tõendusmaterjal, rakendades substantiivseid analüütilisi protseduure;
  • töötada välja ja viia läbi analüütilised protseduurid auditi lõpu lähedal, mis võivad aidata audiitoril jõuda finantsaruannete kohta lõplikule järeldusele selle kohta, kas finantsaruanded on kooskõlas audiitori arusaamaga majandusüksusest.

Mõiste "analüütilised protseduurid" tähendab hindamist finantsteave analüüsides võimalike sõltuvuste olemasolu finants- ja mitterahalise teabe vahel. Analüütilised protseduurid hõlmavad vajaduse korral ka selliste tuvastatud seoste arvestamist, mis ei ole kooskõlas muu kättesaadava teabega või erinevad oluliselt eeldatavatest väärtustest.

Substantiivsete analüütiliste protseduuride väljatöötamisel ja läbiviimisel on audiitor kohustatud:

  • määrata kindlaks konkreetse analüüsiprotseduuri rakendatavus;
  • hinnata andmete usaldusväärsust;
  • töötada välja audiitori ootused arvestusandmete või suhtarvude suhtes ja hinnata, kas need väärtused on piisavalt täpsed, et tuvastada väärkajastamine, mis üksi või koos teiste väärkajastamistega võib põhjustada finantsaruannete olulise väärkajastamise;
  • teha kindlaks erinevus audiitori eeldatavate raamatupidamisandmete või suhtarvude ja tegelike raamatupidamislike väärtuste vahel.

Audiitor peab auditi lõpus välja töötama ja läbi viima analüütilised protseduurid, mis aitavad tal teha üldise järelduse selle kohta, kas finantsaruanded on kooskõlas tema arusaamaga majandusüksusest.

Kui analüütilised protseduurid avastavad seoseid, mis on vastuolus muu kättesaadava teabega või erinevad eeldatavatest väärtustest olulisel määral, peaks audiitor neid ebakõlasid arvesse võtma järgmiselt:

  • teha järelepärimisi juhtkonnale ja hankida piisavalt asjakohast auditi tõendusmaterjali juhtkonna vastuste kohta;
  • teostama muid auditiprotseduure, mis võivad antud olukorras olla vajalikud.

Juhtkonna avaldustega seotud auditi tõendusmaterjali saab hankida, hinnates neid avaldusi, pidades silmas audiitori arusaama majandusüksusest ja selle keskkonnast ning muud auditi käigus saadud auditi tõendusmaterjali.

Muude auditiprotseduuride läbiviimise vajadus võib tekkida siis, kui näiteks juhtkond ei suuda selgitust anda või selgitust ja auditi tõendusmaterjali selle kohta ei saa pidada piisavaks.

Rahvusvaheline auditistandard 530 Auditi valim

Rahvusvaheline auditeerimisstandard 530 rakendub siis, kui audiitor otsustab auditiprotseduuride läbiviimisel kasutada auditi valimit. Standard käsitleb statistiliste ja mittestatistiliste valimimeetodite kasutamist audiitori poolt auditi valimi koostamisel ja valimisel, kontrollide või üksikasjalike testide testide tegemisel ja valimi moodustamise tulemuste hindamisel ning seda tuleks lugeda ISA 200, Üldeesmärgid, kontekstis. sõltumatu audiitor ja auditi läbiviimine vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele.

See MCA täiendab MCA 500, mis käsitleb audiitori vastutust kavandada ja viia läbi auditiprotseduurid, et koguda piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali, et oleks võimalik teha põhjendatud järeldusi, millele auditiarvamus tugineda. ISA 500 annab juhised audiitori käsutuses olevate vahendite kohta testitavate üksuste valimiseks, millest üks on auditi valim.

Audiitori eesmärk auditi valimite kasutamisel on anda mõistlik alus valimi üldkogumi kohta järelduste tegemiseks.

MCA eesmärkidel kasutatakse järgmisi termineid.

Auditi näidis – auditiprotseduuride rakendamine vähem kui 100% audiitori üldkogumi elementide suhtes, et võimaldada audiitoril teha järeldusi kogu üldkogumi kohta, nii et kõigi valimi elementide väljavalimise tõenäosus oleks võrdne.

Kogu - kogu infokogum, mille alusel auditi valim moodustatakse ja mille kohta audiitor soovib järeldusi teha.

Valikuline risk – risk, et audiitori järeldused valimi põhjal võivad erineda järeldustest, mis saadakse, kui sama protseduuri rakendataks kogu üldkogumile. Valikuline risk võib viia kahte tüüpi ekslike järeldusteni:

  • 1) kontrollitestide puhul, et kontrolltestid on tõhusamad, kui nad tegelikult on, või üksikasjalike testide puhul, et olulisi väärkajastamisi pole, kuigi see tegelikult on. Audiitor arvestab seda tüüpi ebaõigeid järeldusi eelkõige seetõttu, et see mõjutab auditi tulemuslikkust ja põhjustab tõenäolisemalt ebakohase auditiarvamuse;
  • 2) kontrollide testide puhul, et kontrollide testid on vähem tõhusad, kui need tegelikult on, või üksikasjalike testide puhul, et esineb oluline väärkajastamine, kuigi seda tegelikult ei ole. Seda tüüpi ebaõiged järeldused mõjutavad auditi tõhusust, kuna tavaliselt tuleb selle tulemusel teha lisatööd, et avastada, et esialgne eeldus on vale.

Risk , mittevalim , on risk, et audiitor teeb vale järelduse mis tahes põhjusel, mis ei ole seotud valimi riskiga.

anomaalia - moonutus või kõrvalekalle, mis ilmselgelt ei esinda valimis esinevaid moonutusi või kõrvalekaldeid.

Näidiselement – üksikud elemendid, mis moodustavad terviku.

Statistiline valim – valimi moodustamise lähenemisviis, millel on järgmised tunnused: valimi üldkogumi elementide juhuslik valimine ja tõenäosusteooria kasutamine valimi tulemuste hindamiseks, valimi kasutamisega kaasneva riski mõõtmine. Arvesse võetakse proovivõtumeetodit, mis neile nõuetele ei vasta mittestatistiline valim.

Kihistumine – populatsiooni alampopulatsioonideks jagamise protsess, millest igaüks on rühm valimielemente, millel on samad omadused (sageli väärtus).

Vastuvõetav moonutus – audiitori poolt kindlaks määratud rahaline summa, mille kohta audiitor saab piisava kindlustunde, et tegelik väärkajastamine kokkuvõttes ei ületa audiitori määratud rahalist summat.

Vastuvõetav kõrvalekallete tase – Hälvete tase audiitori kehtestatud sisekontrolli protseduuridest, mille kohta audiitor saab piisava kindluse, et kogusummas esinevate kõrvalekallete tegelik tase ei ületa audiitori poolt kehtestatud vastuvõetavat kõrvalekallete taset.

Auditi valimi tüübi määramisel on audiitor kohustatud arvestama auditiprotseduuride eesmärke ja selle üldkogumi tunnuseid, millest valim moodustatakse.

Audiitor peab määrama valimi suuruse, mis on piisav valimi riski vähendamiseks vastuvõetavalt madalale tasemele, nii et iga valimi elemendi väljavalimise tõenäosus oleks võrdne.

Audiitor on kohustatud iga valitud üksuse puhul läbi viima auditi eesmärgile vastavad protseduurid. Kui auditiprotseduur ei ole antud valimielemendi suhtes rakendatav, peab audiitor selle läbi viima asenduselemendile. Kui audiitor ei saa valitud elemendi suhtes kohaldada kindlaksmääratud auditiprotseduure või vastuvõetavaid alternatiivseid protseduure, peaks audiitor käsitlema seda elementi kõrvalekaldena ettenähtud kontrolliprotseduurist kontrollide testide puhul või väärkajastamisena üksikasjalike elementide puhul. testid.

Audiitor on kohustatud arvestama tuvastatud kõrvalekallete või väärkajastamiste olemust ja põhjust ning hindama nende võimalikku mõju auditiprotseduuri eesmärgile ja muudele auditi valdkondadele. Audiitor peab saavutama kõrge aste kindlustunde, viies läbi täiendavaid auditiprotseduure, et saada piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali selle kohta, et hälve või väärkajastamine ei mõjuta ülejäänud valimi üldkogumit. Üksikasjalike testide jaoks peab audiitor tuvastatud väärkajastamiste põhjal koostama valimi üldkogumi moonutuste prognoosi.

Audiitor peab hindama:

  • millised on pistelise kontrolli tulemused;
  • kas auditi valimi kasutamine andis mõistliku aluse testitava üldkogumi kohta järelduste tegemiseks.

Kas teil on endiselt küsimusi? Küsige neilt aadressil auditi foorum.

Analüütilised protseduurid (ISA 520): üksikasjad raamatupidajale