Tegevuse jätkuvuse eeldus on üks finantsaruannete koostamise aluspõhimõtteid. Selle põhimõtte kohaselt jätkab auditeeritav üksus oma finants- ja äritegevust 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi ning tal ei ole kavatsust ega vajadust likvideerida, tegevust lõpetada ega võlausaldajate eest kaitset otsida. Auditeeritava üksuse varade ja kohustuste arvestamisel tuleks lähtuda sellest, et ta suudab edaspidise tegevuse käigus oma kohustusi täita ja vara realiseerida. Auditeeritava üksuse juhtkond peab hindama oma organisatsiooni suutlikkust jätkata tegevust. Kui auditeeritaval üksusel on pikk kasumlike tehingute ajalugu ja lihtne juurdepääs rahalised vahendid, siis saab juhtkond anda hinnangu tegevuse jätkuvuse eeldusele ilma üksikasjalikku analüüsi tegemata.

Audiitor võib seada kahtluse alla järjepidevuse eelduse kohaldatavuse järgmistel juhtudel:

1. finantsnäitajad:

- negatiivne väärtus netovara;

- meelitas laenatud vahendid, mille tagasimakse tähtaeg läheneb reaalse väljavaate puudumisel tagasimaksmiseks või laenutähtaja pikendamiseks või ebamõistlikuks kasutamiseks lühiajalised laenud pikaajaliste varade finantseerimiseks;

— tarnijatele kaupade, tööde, teenuste makseskeemi muutmine tingimustel kommertslaen või edasilükatud maksed;

— peamiste iseloomustavate koefitsientide oluline kõrvalekalle rahaline olukord auditeeritav üksus normaalväärtustest;

- suutmatus tagasi maksta võlgnevusedõigel ajal;

— suutmatus rahastada oma tegevuse arendamist ja muu elluviimist olulisi investeeringuid;

— põhitegevusest tulenev märkimisväärne kahju;

— võlgnevused dividendide maksmisel või maksmise lõpetamine;

— majanduslikud irratsionaalsed võlakohustused;

— seadusega tuvastatud pankrotitunnused.

2. tootmisomadused:

— juhtivtöötajate vallandamine ilma nõuetekohase asendamiseta;

— müügiturgude, peamiste tarnijate litsentside kaotamine;

- probleem tööjõuressursse või puudujääk märkimisväärseid rahalisi vahendeid tootmine;

— oluline sõltuvus konkreetse projekti edukast lõpuleviimisest;

— märkimisväärne tooraine ja materjalide müügimaht, mis on võrreldav toodete, tööde, teenuste müügist saadava tuluga või seda suurem.

3. muud märgid:

— moodustamist puudutavate seaduslike nõuete täitmata jätmine põhikapital;

— menetluses olevad juriidilised nõuded, mis võivad lõppeda auditeeritava üksuse jaoks võimatu kohtuotsusega.

Planeerimisel audit Audiitor peaks kaaluma, kas esineb sündmusi või tingimusi, mis võivad seada kahtluse alla (majandus)üksuse tegevuse jätkuvuse. Audiitor peaks auditi käigus hoolikalt jälgima dokumentide olemasolu, mis tekitavad kahtlusi tegevuse jätkuvuses.

Kui tuvastatakse tegurid, mis seavad kahtluse alla tegevuse jätkuvuse, peaks audiitor:

a) vaatab üle auditeeritava üksuse plaanid seoses tulevased tegevused

b) koguma vajalikku auditi tõendusmaterjali olulise ebakindluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

Et kinnitada tegurite olemasolu, mis seavad kahtluse alla tegevuse jätkuvuse, rakendatakse järgmisi auditiprotseduure:

a) finantsvoogude ja tulude liikumist käsitlevate prognooside analüüs ja arutelu auditeeritava üksuse juhtkonnaga;

b) vahearuannete analüüs ja arutelu;

c) laenu saamise ja tagasimaksmise tingimuste analüüs, laenude tagasimaksmise tingimuste rikkumiste tuvastamine;

d) tutvumine aktsionäride koosolekute ja juhatuse koosolekute protokollidega, et tuvastada neis esinevaid rahalisi raskusi;

e) küsitlus auditeeritava üksuse juristide ja teiste spetsialistide seas, et selgitada välja teave juriidiliste nõuete olemasolu ja juhtkonna hinnangu õigsuse kohta nende nõuete mõju kohta rahaline seisukord;

f) sidus- ja kolmandate isikute rahastamislepingute seaduslikkuse ja jõustamise suutlikkuse kontrollimine, samuti nende poolte suutlikkuse hindamine täiendavate vahendite eraldamiseks;

g) auditeeritava üksuse plaanide uurimine klientide täitmata tellimuste kohta.

Kui audiitor ei avalda auditiaruandes oma kahtlusi järjepidevuse eelduse kohaldatavuse suhtes, siis ei tohiks auditeeritav üksus ja huvitatud kasutajad seda tõlgendada kui audiitori garantiid, et auditeeritav üksus jätkab oma tegevust ja täidab oma kohustusi. kohustusi.

Kui on fakte, mis viitavad sellele, et järjepidevuse põhimõte ei pruugi olla rakendatav, peab audiitor seda asjaolu auditiaruandes kajastama:

a) kui finantsaruanded avalikustab teabe usaldusväärselt, siis avaldab audiitor positiivse arvamuse, kuid lisab audiitori aruandesse täiendava lõigu, mis märgib olulise ebakindluse olemasolu ja toob välja selle põhjused;

b) kui finantsaruanded ei avalda informatsiooni usaldusväärselt, avaldab audiitor märkustega või eitava arvamuse ning aruandes osutatakse ka olulise ebakindluse olemasolule.

Reegel (STANDARDNE) N 11.
JÄDVUSE ELDUSE KOHALDATAVUS
AUDITEERITUD ÜKSUSTE TEGEVUS

(kehtestatud Vene Föderatsiooni valitsuse 4. juuli 2003. aasta dekreediga N 405)

Sissejuhatus

1. Tõeline föderaalne auditi reegel (standard) , mis on kavandatud võttes arvesse rahvusvahelistele standarditele audit, kehtestab ühtsed nõuded audiitori tegevusele auditeeritava üksuse taotluse seaduslikkuse kontrollimiseks jätkuva tegevuse eeldused raamatupidamisaruannete koostamisel, sealhulgas auditeeritava üksuse juhtkonna hinnangul nimetatud üksuse suutlikkuse kohta jätkata oma äritegevust. tegevust.

2. Tegevuse jätkuvuse eeldus on finants(raamatupidamis)aruannete koostamise aluspõhimõte. Tegevuse jätkuvuse põhimõtte kohaselt eeldatakse tavaliselt, et auditeeritav üksus jätkab oma finants- ja äritegevust aruandeaastale järgneva aasta 12 kuu jooksul ning tal puudub kavatsus ega vajadus likvideerida või lõpetada finants- ja majandustegevus. majandustegevus. majandustegevus või võlausaldajate eest kaitset otsides. Varade ja kohustuste arvestamisel lähtutakse sellest, et auditeeritav üksus suudab oma kohustusi täita ja vara oma äritegevuse käigus realiseerida.

Mõjutavad teguridtegutsemise eest

3. Kuna eeldus umbes jätkuv mure on üks finants- (raamatupidamis)aruannete koostamise aluspõhimõtteid, on auditeeritava üksuse juhtkonna kohustuseks hinnata auditeeritava üksuse suutlikkust jätkata tegevust. tegevust , isegi kui käesolevates tingimustes kohalduv finants(raamatupidamis)aruannete koostamise kord ei näe selleks ette selgesõnalist nõuet.

4. Kui auditeeritaval üksusel on pikk kasumlike tehingute ajalugu ja vaba juurdepääs finantsressurssidele, saab selle juhtkond anda oma hinnangu ilma üksikasjalikku analüüsi tegemata.

5. Auditeeritava üksuse hinnang oma tegevuse järjepidevuse eeldusele on seotud professionaalse hinnangu andmisega konkreetsel ajahetkel äritegevuse faktide kohta, mis on finants(raamatupidamis)aruannete koostamise kuupäeval ebakindlad. Sellega seoses tuleks arvestada, et:

Tavaliselt suureneb sündmuse või tingimuse tulemusega seotud ebakindluse tase oluliselt, kui ajavahemik kohtuotsuse ja tingimuslike faktidega kokkupuutumise vahel pikeneb;

Tingimusliku fakti tulevane mõju põhineb finantsaruannete koostamise ajal kättesaadaval teabel, mistõttu võivad hilisemad sündmused olla vastuolus professionaalse hinnanguga, mis oli selle tegemise ajal mõistlik;

Majandusüksuse suurus ja keerukus, selle tegevuse olemus ja tingimused ning see, mil määral (majandus)üksus on avatud välistele teguritele, mõjutavad professionaalset hinnangut tingimuslike faktide mõju kohta.

6. Kahtlused tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse osas võivad audiitoril tekkida finants(raamatupidamis)aruannete ülevaatamisel või muude auditiprotseduuride läbiviimisel. Märgid, mis võivad tekitada kahtlusi tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse suhtes, on järgmised:

a) finantsnäitajad:

• negatiivne netovara või kehtestatud netovaranõuete täitmata jätmine;
• laenatud rahalised vahendid, mille tagasimaksetähtaeg läheneb, kui puudub reaalne tagasimakse või laenutähtaja pikendamise väljavaade või lühiajaliste laenude ebamõistlik kasutamine pikaajalise vara finantseerimiseks;
• kaupade (tehtud töö, osutatud teenuste) tarnijatele makseskeemi muutmine kommertslaenu või järelmaksu tingimustel võrreldes arveldustega kauba üleandmisel (tehtud töö, osutatud teenused);
• auditeeritava üksuse finantsseisundit iseloomustavate peamiste suhtarvude väärtuste oluline kõrvalekalle tavalistest (tavalistest) väärtustest;
• võlgnevuste tähtajal tagasi maksmata jätmine;
• suutmatus tagada finantseeringut ettevõtluse arendamiseks või muude oluliste investeeringute tegemisel;
• olulised kahjud põhitegevusest;
• raskused laenulepingu tingimuste täitmisel;
• võlgnevused dividendide maksmisel või maksmise lõpetamine;
• majanduslikult jätkusuutmatud võlakohustused;
• seadusega kehtestatud pankrotitunnused Venemaa Föderatsioon;

b) tootmisomadused:

• juhtivate töötajate vallandamine ilma nõuetekohase asendamiseta;
• turu, litsentsi või peamise tarnija kaotamine;
• probleemid tööjõuressurssidega või oluliste tootmisvahendite puudus;
• oluline sõltuvus konkreetse projekti edukast lõpuleviimisest;
• märkimisväärne tooraine ja tarvikute müügimaht, mis on võrreldav toodete (tööde, teenuste) müügist saadava tuluga või seda suurem;

c) muud märgid:

• auditeeritava üksuse põhikapitali moodustamise nõuete täitmata jätmine, seadusega kehtestatud Venemaa Föderatsioon;
• juriidilised nõuded auditeeritava üksuse vastu, mis on läbivaatamisel ja võivad hageja edu korral kaasa tuua kohtuotsuse, mis ei ole selle üksuse jaoks teostatav;
• muudatused seadusandluses või muutused poliitilises olukorras.

Täpsustatud märkide loetelu ei ole lõplik. Lisaks ei ole ühe või mitme märgi olemasolu alati piisav tõend tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldamatuse kohta auditeeritava üksuse finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) koostamisel.

Loetletud märkide väärtus võib teiste märkide mõjul väheneda. Näiteks võib auditeeritava suutmatuse tavapäraselt makseid teha juhtkonna jõupingutustega piisavate tulude tagamiseks. sularaha muudest allikatest, näiteks varadest ja kohustustest, laenude tagasimaksmiseks tehtavatest restruktureerimismaksetest või lisainvesteeringute kaasamisest. Samamoodi saab suure tarnija kaotust kompenseerida tekkimine alternatiivne allikas tarvikud.

7. Audiitor peab auditeeritava üksuse finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) usaldusväärsuse kohta arvamust avaldades arvestama kõigi tegurite kogumiga, mis omavad ja (või) võivad mõjutada selle üksuse tegevust jätkata ja oma kohustusi täita. vähemalt 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi ja need tegurid tuleb finants(raamatupidamis)aruannetes avalikustada. Audiitor kaalub juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse eelduse asjakohast kasutamist isegi siis, kui finantsaruandluse nõuded ei nõua juhtkonnalt konkreetselt majandusüksuse suutlikkust jätkata tegevuse jätkamist.

Audiitor ei saa ennustada tulevasi sündmusi või tingimusi, mis võivad põhjustada majandusüksuse tegevuse jätkuvuse lakkamise, mistõttu ei saa audiitori aruandes viitete puudumist tegevuse jätkuvuse määramatuse kohta pidada tagatiseks majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkumist. muret.

Audiitori planeerimis- ja ülevaatustegevusedjärjepidevuse eelduse rakendamineauditeeritava üksuse tegevus

8. Auditit kavandades peaks audiitor kaaluma, kas esineb sündmusi või tingimusi, mis seavad olulise kahtluse alla auditeeritava tegevuse jätkamise. tegevus on pidev.

9. Auditi käigus peaks audiitor hoolikalt kaaluma, kas on tõendeid tegurite olemasolu kohta, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust. Kui sellised tegurid tuvastatakse, peaks audiitor kaaluma, kas need mõjutavad audiitori hinnangut komponentidele. auditi risk.

10. Audiitor võtab auditi kavandamisel arvesse tegureid, mis on seotud tegevuse jätkuvuse eeldusega, kuna selline arvestamine võimaldab õigeaegselt arutleda auditeeritava majandusüksuse juhtkonnaga ja auditi läbiviimise ajal.

11. Mõnel juhul võivad auditeeritava üksuse töötajad ise anda esialgse hinnangu tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse kohta auditi algfaasis. Sel juhul vaatab audiitor hinnangu üle, et teha kindlaks, kas (majandus)üksuse juhtkond on tuvastanud mis tahes tegurid, mis on olulised tegevuse jätkuvuse eelduse jaoks, ja kui jah, siis millised on juhtkonna plaanid sellega seoses.

12. Kui auditeeritav üksus ei ole veel läbi viinud eelhinnang tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavus, siis küsib audiitor temalt, kas on olemas finants-, tegevus- ja muid käesoleva reegli lõikes 6 nimetatud tegureid (standard) auditeerimistegevus. Audiitor võib nõuda majandusüksuselt sellise hinnangu andmist, eriti kui audiitor on juba tuvastanud tegurid, mis mõjutavad tegevuse jätkuvuse eeldust.

13. Audiitor analüüsib auditiriski komponentide eelhinnangut tehes tuvastatud tegurite tagajärgi. Selliste tegurite olemasolu võib mõjutada auditiprotseduuride olemust, ajastust ja ulatust.

14. Audiitor peaks üle vaatama juhtkonna hinnangu majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkamist vähemalt 12 kuud pärast aruandeperioodi. Juhtkonna hinnang majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkamist on peamine tegur audiitori analüüsis tegevuse jätkuvuse eelduse kohta.

Kontrollides juhtkonna hinnangut auditeeritavale majandusüksusele, võtab audiitor arvesse protsessi, mille käigus juhtkond oma hinnangu andis, eeldusi, millel see hinnang põhines, ja juhtkonna plaane tulevaste tegevuste jaoks. Audiitor kaalub, kas hinnangu andmisel võeti arvesse kogu teavet, mis sai audiitorile teatavaks auditiprotseduuride tulemusena.

15. Audiitor peaks majandusüksuselt uurima, kas audiitor on teadlik sündmustest või tingimustest, mis ulatuvad kauemaks kui 12-kuuline periood alates aruandekuupäevast ja mis võivad panna olulise kahtluse alla majandusüksuse suutlikkuses jätkata tegevust.

16. Audiitor peaks olema tundlik teadaolevate (plaaniliste või muude) sündmuste või tulevikus tekkida võivate tingimuste suhtes, mis võivad seada kahtluse alla finantsaruannete tegevuse jätkuvuse. Audiitor võib sellistest teguritest teada saada auditi planeerimise või läbiviimise ajal, sealhulgas auditiprotseduuride ajal, mis on seotud sündmustega, mis toimuvad pärast aruandekuupäeva.

17. Kuna mis tahes tegurite tagajärgedega seotud ebakindluse määr suureneb nende ajalise kaugusega, peaks audiitor kaaluma täiendavate tegevuste asjakohasust ainult siis, kui auditeeritava üksuse tegevuse jätkuvuse eeldusega seotud probleemide viited on olulised. Audiitoril on õigus nõuda, et auditeeritav üksus hindaks tingimuslike tegurite potentsiaalset olulisust seoses nende mõjuga tegevuse jätkamise võimalusele.

18. Audiitor ei pea välja töötama protseduure (peale päringute tegemise auditeeritavale üksusele), et testida viiteid tegurite olemasolule, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust ja mis ulatuvad kauemaks kui auditeeritavale üksusele. vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast.

Täiendavad auditiprotseduuridkui eeldusega seotud tegurid tuvastatakseauditeeritava üksuse tegevuse järjepidevus

19. Kui tuvastatakse tegurid, mis seavad olulise kahtluse alla auditeeritava üksuse suutlikkuses oma tegevust jätkata tegevust audiitor peaks pidevalt:

• vaatab läbi auditeeritava üksuse tulevase tegevuse plaanid, tuginedes oma hinnangule tegevuse jätkuvuse eeldusele;
• koguma vajalikke auditiprotseduure teostades usaldusväärset auditi tõendusmaterjali, et kinnitada või ümber lükata olulise ebakindluse olemasolu, sealhulgas arvestada auditeeritava üksuse mis tahes plaanide tagajärgedega ja võimalike kergendavate asjaoludega;
• nõuda auditeeritava juhtkonnalt kirjaliku teabe esitamist oma tulevaste tegevuste plaanide kohta.

20. Töövõtu kavandamisel või auditiprotseduuride läbiviimisel võib tuvastada tegureid, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust. Selliste tegurite arvestamise protsess jätkub auditi edenedes. Kui audiitor usub, et sellised tegurid seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, omandavad teatud protseduurid täiendava tähtsuse. Audiitor küsib auditeeritavalt üksuselt teavet tema edasise tegevuse kohta, sealhulgas tulude teenimise, laenuvõtmise ja võlgade ümberstruktureerimise, kulude vähendamise või edasilükkamise või põhikapitali suuruse suurendamise plaanide kohta. Audiitor kaalub ka seda, kas pärast auditeeritava üksuse avaldamist on ilmnenud täiendavaid fakte või teavet enda hinnangäritegevuse järjepidevuse väljavaated. Audiitor peaks püüdma hankida usaldusväärset auditi tõendusmaterjali selle kohta, et juhtkonna plaanid on teostatavad ja nende rakendamise tulemusena olukord paraneb.

21. Auditiprotseduuride arv käesoleva auditireegli (standardi) punktis 20 sätestatud juhul hõlmab:

• finantsvoogude, tulude jms liikumise prognooside analüüs ja arutelu auditeeritava üksuse juhtkonnaga;
• auditeeritava üksuse viimaste kättesaadavate vahearuannete (raamatupidamise) analüüs ja arutelu;
• laenu saamise ja tagastamise tingimuste analüüs ning laenu tagasimakse tingimuste rikkumiste tuvastamine;
• aktsionäride koosolekute, direktorite nõukogu ja komiteede koosolekute protokollidega tutvumine, et tuvastada viiteid rahalistele raskustele;
• küsitlus juristide ja teiste auditeeritava üksuse spetsialistide seas, et selgitada välja teave kohtuasjade olemasolu kohta ja juhtkonna hinnangu õigsus nende nõuete mõju kohta auditeeritava üksuse finantsseisundile;
• sidus- ja kolmandate isikute rahastamise algatamise või jätkamise lepingute kättesaadavuse, seaduslikkuse ja jõustamisvõimekuse kontrollimine, samuti nende osapoolte võimekuse hindamine täiendavate vahendite eraldamiseks;
• auditeeritava üksuse plaanide uurimine klientide täitmata tellimuste kohta;
• majandustegevuse tingimuslike faktide uurimine;
• Aruandekuupäevajärgsete sündmuste analüüs, et teha kindlaks, kas sellised sündmused mõjutavad (majandus)üksuse võimet jätkata tegevust.

22. Juhul kui finantsvoogude analüüs on oluline tegur, mis mõjutab auditeeritava üksuse tegevuse jätkumist, peaks audiitor analüüsima:

• usaldusväärsus infosüsteemid finantsvoogude liikumise kohta teavet andev auditeeritav üksus;
• nende eelduste paikapidavust, millel põhinevad auditeeritava üksuse prognoosid.

Lisaks võrdleb audiitor:

• eelmiste perioodide prognoosiandmed tegelike tulemustega;
• jooksva perioodi prognoosiandmed koos auditi kuupäeva seisuga saavutatud tulemustega.

Audiitori järeldused ja auditi aruanne

23. Tõsise kohaldatavuse kahtluse märkimata jätmine audiitori aruandes jätkuva tegevuse eeldused ei saa ega tohiks auditeeritav üksus ja huvitatud kasutajad seda tõlgendada kui audiitori garantiid, et auditeeritav üksus jätkab oma tegevust. tegevust ja täitma oma kohustusi vähemalt 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi.

24. Saadud auditi tõendusmaterjali põhjal teeb audiitor kindlaks, kas audiitori hinnangul esineb olulist ebakindlust seoses tingimuste ja sündmustega, mis üksikult või kokku seavad olulise kahtluse (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust. .

25. Kui tegevuse jätkuvuse eeldust võib pidada täidetuks, kuid sellest hoolimata esineb märkimisväärne ebakindlus, teeb audiitor kindlaks:

kas raamatupidamise (raamatupidamise) aruanne kirjeldab adekvaatselt tegureid, mis tekitavad olulist kahtlust auditeeritava üksuse tegevuse jätkamise võimes, ja nende teguritega seotud juhtkonna plaane;

Kas finantsaruanded näitavad, et tingimuste või sündmustega on seotud oluline ebakindlus, mis seab olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, ja et (majandus)üksus ei pruugi seetõttu olla võimeline oma varasid realiseerima ja oma kohustusi täitma tavapärasel viisil oma äritegevuse käigus.

26. Kui finantsaruanded avalikustavad piisava teabe, peaks audiitor avaldama märkusteta arvamust, kuid muutma audiitori aruannet nii, et see sisaldaks rõhutatud lõiku, mis kinnitab, et tingimuste või sündmustega on seotud oluline ebakindlus, mis tekitab märkimisväärset kahtlust auditeeritav üksus jätkab tegevust ja viidatakse vastavale lõikele seletuskiri finantsaruannetele (raamatupidamisaruannetele).

27. Kui finants(raamatupidamise) aruanded ei avalda piisavalt teavet, peaks audiitor avaldama märkustega või negatiivse arvamuse (olenevalt konkreetsetest asjaoludest). Audiitori aruandes tuleb konkreetselt viidata olulise ebakindluse olemasolule, mis seab olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust.

28. Kui auditeeritav üksus ei saa vastavalt audiitori professionaalsele hinnangule jätkata tegevust, peaks audiitor avaldama negatiivset arvamust, tingimusel et selle alusel koostatakse finants(raamatupidamis)aruanne. tegevuse jätkuvuse eeldusest. Kui läbiviidud täiendavate protseduuride, saadud teabe ja juhtkonna plaane arvestades usub audiitor, et auditeeritav majandusüksus ei saa jätkata tegevuse jätkamist, siis (olenemata sellest, kas selle kohta on teavet avalikustatud) audiitor teeb järelduse, et finants(raamatupidamis)aruannete koostamisel ei saa lugeda tegevuse jätkuvuse eeldust täidetuks ja avaldab negatiivset arvamust.

29. Kui auditeeritava üksuse juhtkond on jõudnud järeldusele, et raamatupidamise (raamatupidamise) aruande koostamisel kasutatud tegevuse jätkuvuse eeldust ei saa lugeda täidetuks, tuleb raamatupidamisaruanne koostada korras. Vene Föderatsiooni õigusaktidega sellise olukorra jaoks ette nähtud. Kui audiitor teeb läbiviidud täiendavate protseduuride ja saadud teabe põhjal järelduse, et sellist protseduuri on järgitud, võib audiitor avaldada märkusteta arvamuse eeldusel, et see on piisavalt avalikustatud, kuid võib pidada vajalikuks lisada audiitori aruandesse osa audiitori järeldusotsuse olukorrale tähelepanu juhtimine, et juhtida kasutaja tähelepanu finants(raamatupidamis)aruannete koostamise erikorrale.

30. Kui majandusüksuse juhtkond keeldub audiitori taotlusel hindamast majandusüksuse võimet jätkata tegevust või pikendada sellise hinnanguga hõlmatud perioodi, peaks audiitor kaaluma, kas audiitori aruannet on vaja muuta. audiitori töö ulatuse piirangute tõttu, kuna audiitoril ei pruugi olla võimalik hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali auditeeritava majandusüksuse tegevuse jätkuvuse eelduse kasutamise kohta finants(raamatupidamis)aruannete koostamisel. Auditeeritava üksuse juhtkonna ebapiisav analüütiline töö ei saa reeglina takistada audiitoril veendumast auditeeritava üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, kui auditeeritaval üksusel on pikaajaline kasumlik tegevus ja takistamatu juurdepääs rahalistele vahenditele.

Allkirjastamine või kinnitaminefinants(raamatupidamise) aruandedaruandekuupäevast oluliselt hiljem

31. Kui auditeeritava üksuse juhtkond allkirjastab või kinnitab raamatupidamise (raamatupidamise) aruanded aruandekuupäevast oluliselt hiljem, peab audiitor analüüsima sellise viivituse põhjuseid. Juhul, kui viivitus võib olla tingitud mõjutavatest sündmustest või tingimustest talitluspidevuse eeldused ja audiitor kaalub vajadust viia läbi käesoleva lõikes 19 nimetatud täiendavaid auditiprotseduure auditeerimistegevuse reeglid (standardid).

Hindamaks auditeeritava üksuse võimet oma tegevust lähitulevikus jätkata, on audiitoril soovitatav kasutada Föderaalne standard Audit nr 11 „Tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavus auditeeritava üksuse suhtes“. Ettevõtluse jätkamise eeldus– finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) koostamise aluspõhimõte. Selle kohaselt eeldatakse tavaliselt, et auditeeritav üksus jätkab oma finantsmajanduslikku tegevust aruandeaastale järgneva aasta 12 kuu jooksul ning tal ei ole kavatsust ega vajadust likvideerida, lõpetada finants- ja majandustegevust või võlausaldajate eest kaitset otsida. Varade ja kohustuste arvestamisel lähtutakse sellest, et auditeeritav üksus suudab oma kohustusi täita ja vara oma äritegevuse käigus realiseerida.

Auditeeritava üksuse juhtkonna kohustus on hinnata auditeeritava üksuse suutlikkust jätkata tegevust, isegi kui kohaldatavad finantsaruandlusprotseduurid seda selgesõnaliselt ei nõua.

Kui auditeeritaval üksusel on pikk kasumlike tehingute ajalugu ja lihtne juurdepääs finantsressurssidele, võib selle juhtkond anda oma hinnangu ilma üksikasjalikku analüüsi tegemata.

Audiitoril võib tekkida kahtlusi tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuses finants(raamatupidamis)aruannete ülevaatamisel või muude auditiprotseduuride läbiviimisel.

Vastavalt standardile on välja toodud järgmised näitajate rühmad, mille alusel võib tekkida kahtlus tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse osas:

1) rahalised omadused:

negatiivne netovara või kehtestatud netovaranõuete täitmata jätmine;

laenatud rahalised vahendid, mille tagasimaksetähtaeg läheneb, kui puudub reaalne tagasimakse või laenutähtaja pikendamise väljavaade või lühiajaliste laenude ebamõistlik kasutamine pikaajalise vara finantseerimiseks;

kaupade (tehtud töö, osutatud teenuste) tarnijatele makseskeemi muutmine kommertslaenu või järelmaksu tingimustel võrreldes arveldustega kauba üleandmisel (tehtud töö, osutatud teenused);

auditeeritava üksuse finantsseisundit iseloomustavate peamiste suhtarvude väärtuste oluline kõrvalekalle tavalistest (tavalistest) väärtustest;

võlgnevuste tähtajal tagasi maksmata jätmine;

suutmatus tagada finantseeringut ettevõtluse arendamiseks või muude oluliste investeeringute tegemisel;

olulised kahjud põhitegevusest;

raskused laenulepingu tingimuste täitmisel;

võlgnevused dividendide maksmisel või maksmise lõpetamine;

majanduslikult jätkusuutmatud võlakohustused;

Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud pankroti tunnused;

2) tootmisomadused:

juhtivate töötajate vallandamine ilma nõuetekohase asendamiseta;

turu, litsentsi või peamise tarnija kaotamine;

probleemid tööjõuressurssidega või oluliste tootmisvahendite puudus;

oluline sõltuvus konkreetse projekti edukast lõpuleviimisest;

märkimisväärne tooraine ja tarvikute müügimaht, mis on võrreldav toodete (tööde, teenuste) müügist saadava tuluga või seda suurem;

3) muud märgid:

Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud auditeeritava üksuse põhikapitali moodustamise nõuete mittejärgimine;

juriidilised nõuded auditeeritava üksuse vastu, mis on läbivaatamisel ja võivad hageja edu korral kaasa tuua kohtuotsuse, mis ei ole selle üksuse jaoks teostatav;

muudatused seadusandluses või muutused poliitilises olukorras.

See funktsioonide loetelu ei ole ammendav. Lisaks ei ole ühe või mitme märgi olemasolu alati piisavaks tõendiks tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldamatuse kohta auditeeritava üksuse finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) koostamisel.

Audiitor ei saa ennustada tulevasi sündmusi või tingimusi, mis võivad põhjustada majandusüksuse tegevuse jätkuvuse lakkamise, mistõttu ei saa audiitori aruandes viitete puudumist tegevuse jätkuvuse määramatuse kohta pidada tagatiseks majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkumist. muret.

Audiitor ei ole kohustatud välja töötama protseduure (välja arvatud auditeeritavale üksusele järelepärimised), et uurida tegureid, mis seavad olulise kahtluse alla majandusüksuse suutlikkuses jätkata tegevust pärast vähemalt 12-kuulist perioodi alates aruandekuupäevast. Kui sellised tegurid tuvastatakse audiitor peaks:

vaatab läbi auditeeritava üksuse tulevaste tegevuste plaanid, tuginedes tema tegevuse jätkuvuse eeldusele;

koguma vajalikke auditiprotseduure teostades usaldusväärset auditi tõendusmaterjali, et kinnitada või ümber lükata olulise ebakindluse olemasolu, sealhulgas arvestada auditeeritava üksuse mis tahes plaanide tagajärgedega ja võimalike kergendavate asjaoludega;

nõuda auditeeritava juhtkonnalt kirjaliku teabe esitamist oma tulevaste tegevuste plaanide kohta.

Saadud auditi tõendusmaterjali põhjal peab audiitor kindlaks tegema, kas audiitori hinnangul eksisteerib oluline ebakindlus seoses tingimuste ja sündmustega, mis üksikult või kokku seavad olulise kahtluse majandusüksuse suutlikkuses jätkata tegevust.

| |

Föderaalreeglid

AUDITEERIMISTEGEVUSTE (STANDARDID).

Reegel (STANDARDNE) N 11.

JÄDVUSE ELDUSE KOHALDATAVUS

AUDITEERITUD ÜKSUSTE TEGEVUS

Sissejuhatus

1. See auditeerimistegevuse föderaalne reegel (standard), mis on välja töötatud rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid arvesse võttes, kehtestab ühtsed nõuded audiitori tegevusele, et kontrollida auditeeritava üksuse tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldamise seaduslikkust finants(raamatupidamis)aruannete koostamisel, sh. võttes arvesse esitatud juhtkonna hinnangut (majandus)üksuse suutlikkusele jätkata tegevust.

2. Tegevuse jätkuvuse eeldus on finants(raamatupidamis)aruannete koostamise aluspõhimõte. Tegevuse jätkuvuse põhimõtte kohaselt eeldatakse üldjuhul, et auditeeritav üksus jätkab oma finants- ja äritegevust aruandeaastale järgneva aasta 12 kuu jooksul ning tal puudub kavatsus ega vajadus likvideerida, lõpetada oma finants- ja äritegevus. või otsida kaitset võlausaldajate eest. Varade ja kohustuste arvestamisel lähtutakse sellest, et auditeeritav üksus suudab oma kohustusi täita ja vara oma äritegevuse käigus realiseerida.

Mõjutavad tegurid

tegutsemise eest

3. Kuna tegevuse jätkuvuse põhimõte on finantsaruannete koostamise aluspõhimõte, on auditeeritava üksuse juhtkonna kohustus hinnata auditeeritava üksuse suutlikkust jätkata tegevust, isegi kui aruandes kohaldatav finantsaruandluse protseduur. asjaolud ei anna selleks selget nõuet.

4. Kui auditeeritaval üksusel on pikk kasumlike tehingute ajalugu ja vaba juurdepääs finantsressurssidele, saab selle juhtkond anda oma hinnangu ilma üksikasjalikku analüüsi tegemata.

5. Auditeeritava üksuse hinnang oma tegevuse järjepidevuse eeldusele on seotud professionaalse hinnangu andmisega konkreetsel ajahetkel äritegevuse faktide kohta, mis on finants(raamatupidamis)aruannete koostamise kuupäeval ebakindlad. Sellega seoses tuleks arvestada, et:

reeglina suureneb sündmuse või tingimuse tulemusega seotud määramatuse tase oluliselt, kui pikeneb ajavahemik kohtuotsuse ja tingimuslike faktidega kokkupuutumise vahel;

tingimusliku fakti tulevane mõju põhineb finantsaruannete koostamise ajal kättesaadaval teabel, mistõttu võivad hilisemad sündmused olla vastuolus professionaalse hinnanguga, mis oli selle tegemise ajal mõistlik;

Majandusüksuse suurus ja keerukus, selle tegevuse olemus ja tingimused ning välistegurite mõju määr mõjutavad professionaalset hinnangut tingimuslike faktide mõju kohta.

6. Kahtlused tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse osas võivad audiitoril tekkida finants(raamatupidamis)aruannete ülevaatamisel või muude auditiprotseduuride läbiviimisel. Märgid, mis võivad tekitada kahtlusi tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse suhtes, on järgmised:

a) finantsnäitajad:

negatiivne netovara või kehtestatud netovaranõuete täitmata jätmine;

laenatud rahalised vahendid, mille tagasimaksetähtaeg läheneb, kui puudub reaalne tagasimakse või laenutähtaja pikendamise väljavaade või lühiajaliste laenude ebamõistlik kasutamine pikaajalise vara finantseerimiseks;

kaupade (tehtud töö, osutatud teenuste) tarnijatele makseskeemi muutmine kommertslaenu või järelmaksu tingimustel võrreldes arveldustega kauba üleandmisel (tehtud töö, osutatud teenused);

auditeeritava üksuse finantsseisundit iseloomustavate peamiste suhtarvude väärtuste oluline kõrvalekalle tavalistest (tavalistest) väärtustest;

võlgnevuste tähtajal tagasi maksmata jätmine;

suutmatus tagada finantseeringut ettevõtluse arendamiseks või muude oluliste investeeringute tegemisel;

olulised kahjud põhitegevusest;

raskused laenulepingu tingimuste täitmisel;

võlgnevused dividendide maksmisel või maksmise lõpetamine;

majanduslikult jätkusuutmatud võlakohustused;

Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud pankroti tunnused;

b) tootmisomadused:

juhtivate töötajate vallandamine ilma nõuetekohase asendamiseta;

turu, litsentsi või peamise tarnija kaotamine;

probleemid tööjõuressurssidega või oluliste tootmisvahendite puudus;

oluline sõltuvus konkreetse projekti edukast lõpuleviimisest;

märkimisväärne tooraine ja tarvikute müügimaht, mis on võrreldav toodete (tööde, teenuste) müügist saadava tuluga või seda suurem;

c) muud märgid:

Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud auditeeritava üksuse põhikapitali moodustamise nõuete täitmata jätmine;

juriidilised nõuded auditeeritava üksuse vastu, mis on läbivaatamisel ja võivad hageja edu korral kaasa tuua kohtuotsuse, mis ei ole selle üksuse jaoks teostatav;

muudatused seadusandluses või muutused poliitilises olukorras.

Täpsustatud märkide loetelu ei ole lõplik. Lisaks ei ole ühe või mitme märgi olemasolu alati piisav tõend tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldamatuse kohta auditeeritava üksuse finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) koostamisel.

Loetletud märkide väärtus võib teiste märkide mõjul väheneda. Näiteks võib (majandus)üksuse suutmatust teha makseid tavapäraselt ületada juhtkonna pingutused tagada piisavad rahavood muudest allikatest, nagu varad ja kohustused, laenu tagasimaksete ümberstruktureerimine või lisainvesteeringute kaasamine. Samuti võib peamise tarnija kaotuse kompenseerida alternatiivse tarneallika tekkimine.

7. Audiitor peab auditeeritava üksuse finantsaruannete (raamatupidamisaruannete) usaldusväärsuse kohta arvamust avaldades arvestama kõigi tegurite kogumiga, mis omavad ja (või) võivad mõjutada selle üksuse tegevust jätkata ja oma kohustusi täita. vähemalt 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi ja need tegurid tuleb finants(raamatupidamis)aruannetes avalikustada. Audiitor kaalub juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse eelduse asjakohast kasutamist isegi siis, kui finantsaruandluse nõuded ei nõua juhtkonnalt konkreetselt majandusüksuse suutlikkust jätkata tegevuse jätkamist.

Audiitor ei saa ennustada tulevasi sündmusi või tingimusi, mis võivad põhjustada majandusüksuse tegevuse jätkuvuse lakkamise, mistõttu ei saa audiitori aruandes viitete puudumist tegevuse jätkuvuse määramatuse kohta pidada tagatiseks majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkumist. muret.

Audiitori planeerimis- ja ülevaatustegevused

järjepidevuse eelduse rakendamine

auditeeritava üksuse tegevus

8. Auditit kavandades peaks audiitor kaaluma, kas esineb sündmusi või tingimusi, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust.

9. Auditi käigus peaks audiitor hoolikalt kaaluma, kas on tõendeid tegurite olemasolu kohta, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust. Kui sellised tegurid tuvastatakse, peaks audiitor kaaluma, kas need mõjutavad audiitori hinnangut auditiriski komponentidele.

10. Audiitor võtab auditi kavandamisel arvesse tegureid, mis on seotud tegevuse jätkuvuse eeldusega, kuna selline arvestamine võimaldab õigeaegselt arutleda auditeeritava majandusüksuse juhtkonnaga ja auditi läbiviimise ajal.

11. Mõnel juhul võivad auditeeritava üksuse töötajad ise anda esialgse hinnangu tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse kohta auditi algfaasis. Sel juhul vaatab audiitor hinnangu üle, et teha kindlaks, kas (majandus)üksuse juhtkond on tuvastanud mis tahes tegurid, mis on olulised tegevuse jätkuvuse eelduse jaoks, ja kui jah, siis millised on juhtkonna plaanid sellega seoses.

12. Kui auditeeritav üksus ei ole veel andnud esialgset hinnangut tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse kohta, küsib audiitor temalt, kas on olemas finants-, tegevus- ja muid käesoleva auditireegli (standardi) lõikes 6 nimetatud tegureid. Audiitor võib nõuda majandusüksuselt sellise hinnangu andmist, eriti kui audiitor on juba tuvastanud tegurid, mis mõjutavad tegevuse jätkuvuse eeldust.

13. Audiitor analüüsib auditiriski komponentide eelhinnangut tehes tuvastatud tegurite tagajärgi. Selliste tegurite olemasolu võib mõjutada auditiprotseduuride olemust, ajastust ja ulatust.

14. Audiitor peaks üle vaatama juhtkonna hinnangu majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkamist vähemalt 12 kuud pärast aruandeperioodi. Juhtkonna hinnang majandusüksuse suutlikkusele jätkata tegevuse jätkamist on peamine tegur audiitori analüüsis tegevuse jätkuvuse eelduse kohta.

Kontrollides juhtkonna hinnangut auditeeritavale majandusüksusele, võtab audiitor arvesse protsessi, mille käigus juhtkond oma hinnangu andis, eeldusi, millel see hinnang põhines, ja juhtkonna plaane tulevaste tegevuste jaoks. Audiitor kaalub, kas hinnangu andmisel võeti arvesse kogu teavet, mis sai audiitorile teatavaks auditiprotseduuride tulemusena.

15. Audiitor peaks majandusüksuselt uurima, kas audiitor on teadlik sündmustest või tingimustest, mis ulatuvad kauemaks kui 12-kuuline periood alates aruandekuupäevast ja mis võivad panna olulise kahtluse alla majandusüksuse suutlikkuses jätkata tegevust.

16. Audiitor peaks olema tundlik teadaolevate (plaaniliste või muude) sündmuste või tulevikus tekkida võivate tingimuste suhtes, mis võivad seada kahtluse alla finantsaruannete tegevuse jätkuvuse. Audiitor võib sellistest teguritest teada saada auditi planeerimise või läbiviimise ajal, sealhulgas auditiprotseduuride ajal, mis on seotud sündmustega, mis toimuvad pärast aruandekuupäeva.

17. Kuna mis tahes tegurite tagajärgedega seotud ebakindluse määr suureneb nende ajalise kaugusega, peaks audiitor kaaluma täiendavate tegevuste asjakohasust ainult siis, kui auditeeritava üksuse tegevuse jätkuvuse eeldusega seotud probleemide viited on olulised. Audiitoril on õigus nõuda, et auditeeritav üksus hindaks tingimuslike tegurite potentsiaalset olulisust seoses nende mõjuga tegevuse jätkamise võimalusele.

18. Audiitor ei pea välja töötama protseduure (peale päringute tegemise auditeeritavale üksusele), et testida viiteid tegurite olemasolule, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust ja mis ulatuvad kauemaks kui auditeeritavale üksusele. vähemalt 12 kuud alates aruandekuupäevast.

Täiendavad auditiprotseduurid

kui eeldusega seotud tegurid tuvastatakse

auditeeritava üksuse tegevuse järjepidevus

19. Kui tuvastatakse tegurid, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, peaks audiitor:

vaatab läbi auditeeritava üksuse tulevase tegevuse plaanid, tuginedes oma hinnangule tegevuse jätkuvuse eeldusele;

koguma vajalikke auditiprotseduure teostades usaldusväärset auditi tõendusmaterjali, et kinnitada või ümber lükata olulise ebakindluse olemasolu, sealhulgas arvestada auditeeritava üksuse mis tahes plaanide tagajärgedega ja võimalike kergendavate asjaoludega;

nõuda auditeeritava juhtkonnalt kirjaliku teabe esitamist oma tulevaste tegevuste plaanide kohta.

20. Töövõtu kavandamisel või auditiprotseduuride läbiviimisel võib tuvastada tegureid, mis seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust. Selliste tegurite arvestamise protsess jätkub auditi edenedes. Kui audiitor usub, et sellised tegurid seavad olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, omandavad teatud protseduurid täiendava tähtsuse. Audiitor küsib auditeeritavalt üksuselt teavet tema edasise tegevuse kohta, sealhulgas tulude teenimise, laenuvõtmise ja võlgade ümberstruktureerimise, kulude vähendamise või edasilükkamise või põhikapitali suuruse suurendamise plaanide kohta. Audiitor kaalub ka seda, kas pärast seda, kui auditeeritav viis läbi oma tegevuse jätkuvuse väljavaadete hindamise, on ilmnenud täiendavaid fakte või teavet. Audiitor peaks püüdma hankida usaldusväärset auditi tõendusmaterjali selle kohta, et juhtkonna plaanid on teostatavad ja nende rakendamise tulemusena olukord paraneb.

21. Auditiprotseduuride arv käesoleva auditireegli (standardi) punktis 20 sätestatud juhul hõlmab:

finantsvoogude, tulude jms liikumise prognooside analüüs ja arutelu auditeeritava üksuse juhtkonnaga;

auditeeritava üksuse viimaste kättesaadavate vahearuannete (raamatupidamise) analüüs ja arutelu;

laenu saamise ja tagastamise tingimuste analüüs ning laenu tagasimakse tingimuste rikkumiste tuvastamine;

aktsionäride koosolekute, direktorite nõukogu ja komiteede koosolekute protokollidega tutvumine, et tuvastada viiteid rahalistele raskustele;

küsitlus juristide ja teiste auditeeritava üksuse spetsialistide seas, et selgitada välja teave kohtuasjade olemasolu kohta ja juhtkonna hinnangu õigsus nende nõuete mõju kohta auditeeritava üksuse finantsseisundile;

sidus- ja kolmandate isikute rahastamise algatamise või jätkamise lepingute kättesaadavuse, seaduslikkuse ja jõustamisvõimekuse kontrollimine, samuti nende osapoolte võimekuse hindamine täiendavate vahendite eraldamiseks;

auditeeritava üksuse plaanide uurimine klientide täitmata tellimuste kohta;

majandustegevuse tingimuslike faktide uurimine;

Aruandekuupäevajärgsete sündmuste analüüs, et teha kindlaks, kas sellised sündmused mõjutavad (majandus)üksuse võimet jätkata tegevust.

22. Juhul kui finantsvoogude analüüs on oluline tegur, mis mõjutab auditeeritava üksuse tegevuse jätkumist, peaks audiitor analüüsima:

auditeeritava finantsvoogude liikumise kohta teavet andvate infosüsteemide usaldusväärsus;

nende eelduste paikapidavust, millel põhinevad auditeeritava üksuse prognoosid.

Lisaks võrdleb audiitor:

eelmiste perioodide prognoosiandmed tegelike tulemustega;

jooksva perioodi prognoosiandmed koos auditi kuupäeva seisuga saavutatud tulemustega.

Audiitori järeldused ja auditi aruanne

23. Auditeeritav üksus ja huvitatud kasutajad ei saa ega tohiks tõlgendada seda, et audiitori aruandes ei ole viiteid tõsisele kahtlusele tegevuse jätkuvuse eelduse kohaldatavuse suhtes, kui audiitori garantiid, et auditeeritav üksus jätkab oma tegevust ja täitma oma kohustusi vähemalt 12 kuu jooksul pärast aruande esitamist.

24. Saadud auditi tõendusmaterjali põhjal teeb audiitor kindlaks, kas audiitori hinnangul esineb olulist ebakindlust seoses tingimuste ja sündmustega, mis üksikult või kokku seavad olulise kahtluse (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust. .

25. Kui tegevuse jätkuvuse eeldust võib pidada täidetuks, kuid sellest hoolimata esineb märkimisväärne ebakindlus, teeb audiitor kindlaks:

kas raamatupidamise (raamatupidamise) aruanne kirjeldab adekvaatselt tegureid, mis tekitavad olulist kahtlust auditeeritava üksuse tegevuse jätkamise võimes, ja nende teguritega seotud juhtkonna plaane;

Kas finantsaruanded näitavad, et tingimuste või sündmustega on seotud oluline ebakindlus, mis seab olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, ja et (majandus)üksus ei pruugi seetõttu olla võimeline oma varasid realiseerima ja oma kohustusi täitma tavapärasel viisil oma äritegevuse käigus.

26. Kui finantsaruanded avalikustavad piisava teabe, peaks audiitor avaldama märkusteta arvamust, kuid muutma audiitori aruannet nii, et see sisaldaks rõhutatud lõiku, mis kinnitab, et tingimuste või sündmustega on seotud oluline ebakindlus, mis tekitavad märkimisväärseid kahtlusi auditeeritava üksuse tegevust jätkama ja viidatakse raamatupidamise (raamatupidamise) aruannete seletuskirja vastavale lõigule.

27. Kui finants(raamatupidamise) aruanded ei avalda piisavalt teavet, peaks audiitor avaldama märkustega või negatiivse arvamuse (olenevalt konkreetsetest asjaoludest). Audiitori aruandes tuleb konkreetselt viidata olulise ebakindluse olemasolule, mis seab olulise kahtluse alla (majandus)üksuse suutlikkuses jätkata tegevust.

28. Kui auditeeritav üksus ei saa vastavalt audiitori professionaalsele hinnangule jätkata tegevust, peaks audiitor avaldama negatiivset arvamust, tingimusel et selle alusel koostatakse finants(raamatupidamis)aruanne. tegevuse jätkuvuse eeldusest. Kui läbiviidud täiendavate protseduuride, saadud teabe ja juhtkonna plaane arvestades usub audiitor, et auditeeritav majandusüksus ei saa jätkata tegevuse jätkamist, siis (olenemata sellest, kas selle kohta on teavet avalikustatud) audiitor teeb järelduse, et finants(raamatupidamis)aruannete koostamisel ei saa lugeda tegevuse jätkuvuse eeldust täidetuks ja avaldab negatiivset arvamust.

29. Kui auditeeritava üksuse juhtkond on jõudnud järeldusele, et raamatupidamise (raamatupidamise) aruande koostamisel kasutatud tegevuse jätkuvuse eeldust ei saa lugeda täidetuks, tuleb raamatupidamisaruanne koostada korras. Vene Föderatsiooni õigusaktidega sellise olukorra jaoks ette nähtud. Kui audiitor teeb läbiviidud täiendavate protseduuride ja saadud teabe põhjal järelduse, et sellist protseduuri on järgitud, võib audiitor avaldada märkusteta arvamuse eeldusel, et see on piisavalt avalikustatud, kuid võib pidada vajalikuks lisada audiitori aruandesse osa audiitori järeldusotsuse olukorrale tähelepanu juhtimine, et juhtida kasutaja tähelepanu finants(raamatupidamis)aruannete koostamise erikorrale.

30. Kui majandusüksuse juhtkond keeldub audiitori taotlusel hindamast majandusüksuse võimet jätkata tegevust või pikendada sellise hinnanguga hõlmatud perioodi, peaks audiitor kaaluma, kas audiitori aruannet on vaja muuta. audiitori töö ulatuse piirangute tõttu, kuna audiitoril ei pruugi olla võimalik hankida piisavat asjakohast auditi tõendusmaterjali auditeeritava majandusüksuse tegevuse jätkuvuse eelduse kasutamise kohta finants(raamatupidamis)aruannete koostamisel. Auditeeritava üksuse juhtkonna ebapiisav analüütiline töö ei saa reeglina takistada audiitoril veendumast auditeeritava üksuse suutlikkuses jätkata tegevust, kui auditeeritaval üksusel on pikaajaline kasumlik tegevus ja takistamatu juurdepääs rahalistele vahenditele.

Allkirjastamine või kinnitamine

finants(raamatupidamise) aruanded

aruandekuupäevast oluliselt hiljem

31. Kui auditeeritava üksuse juhtkond allkirjastab või kinnitab raamatupidamise (raamatupidamise) aruanded aruandekuupäevast oluliselt hiljem, peab audiitor analüüsima sellise viivituse põhjuseid. Kui viivitus võib olla seotud tegevuse jätkuvuse eeldusega seotud sündmuste või tingimustega, kaalub audiitor vajadust viia läbi täiendavaid auditiprotseduure, mis on määratletud käesoleva auditireegli (standard) lõikes 19.

Tegevuse jätkuvuse eeldus on üks finantsaruannete koostamise aluspõhimõtteid. Selle põhimõtte kohaselt jätkab auditeeritav üksus oma finants- ja äritegevust 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi ning tal ei ole kavatsust ega vajadust likvideerida, tegevust lõpetada ega võlausaldajate eest kaitset otsida. Auditeeritava üksuse varade ja kohustuste arvestamisel tuleks lähtuda sellest, et ta suudab edaspidise tegevuse käigus oma kohustusi täita ja vara realiseerida. Auditeeritava üksuse juhtkond peab hindama oma organisatsiooni suutlikkust jätkata tegevust. Kui auditeeritaval üksusel on pikk kasumlike tehingute ajalugu ja lihtne juurdepääs finantsressurssidele, võib juhtkond hinnata tegevuse jätkuvuse eeldust ilma üksikasjalikku analüüsi tegemata.

Audiitor võib seada kahtluse alla järjepidevuse eelduse kohaldatavuse järgmistel juhtudel:

1. finantsnäitajad:

— negatiivne netovara;

- laenatud vahendid, mille tagasimaksetähtaeg läheneb reaalse tagasimaksmise või laenutähtaja pikendamise väljavaate puudumisel või lühiajaliste laenude ebamõistlikul kasutamisel pikaajalise vara finantseerimiseks;

— tarnijatele kaupade, tööde, teenuste eest maksmise skeemi muutmine kommertslaenu või edasilükatud maksete tingimustel;

— auditeeritava üksuse finantsseisundit iseloomustavate peamiste suhtarvude märkimisväärne kõrvalekalle normaalväärtustest;

— võlgnevuste tähtajaks tagasimaksmata jätmine;

— suutmatus rahastada oma tegevuse arendamiseks ja muude oluliste investeeringute elluviimiseks;

— põhitegevusest tulenev märkimisväärne kahju;

— võlgnevused dividendide maksmisel või maksmise lõpetamine;

— majanduslikud irratsionaalsed võlakohustused;

— seadusega tuvastatud pankrotitunnused.

2. tootmisomadused:

— juhtivtöötajate vallandamine ilma nõuetekohase asendamiseta;

— müügiturgude, peamiste tarnijate litsentside kaotamine;

— probleem tööjõuressurssidega või oluliste tootmisvahendite puudus;

— oluline sõltuvus konkreetse projekti edukast lõpuleviimisest;

— märkimisväärne tooraine ja materjalide müügimaht, mis on võrreldav toodete, tööde, teenuste müügist saadava tuluga või seda suurem.

3. muud märgid:

— põhikirjajärgse kapitali moodustamist puudutavate seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmine;

— menetluses olevad juriidilised nõuded, mis võivad lõppeda auditeeritava üksuse jaoks võimatu kohtuotsusega.

Auditit kavandades peaks audiitor kaaluma, kas esineb sündmusi või tingimusi, mis võivad seada kahtluse alla (majandus)üksuse tegevuse jätkuvuse. Audiitor peaks auditi käigus hoolikalt jälgima dokumentide olemasolu, mis tekitavad kahtlusi tegevuse jätkuvuses.

Kui tuvastatakse tegurid, mis seavad kahtluse alla tegevuse jätkuvuse, peaks audiitor:

a) kontrollima auditeeritava üksuse tulevase tegevuse plaane

b) koguma vajalikku auditi tõendusmaterjali olulise ebakindluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

Et kinnitada tegurite olemasolu, mis seavad kahtluse alla tegevuse jätkuvuse, rakendatakse järgmisi auditiprotseduure:

a) finantsvoogude ja tulude liikumist käsitlevate prognooside analüüs ja arutelu auditeeritava üksuse juhtkonnaga;

b) vahearuannete analüüs ja arutelu;

c) laenu saamise ja tagasimaksmise tingimuste analüüs, laenude tagasimaksmise tingimuste rikkumiste tuvastamine;

d) tutvumine aktsionäride koosolekute ja juhatuse koosolekute protokollidega, et tuvastada neis esinevaid rahalisi raskusi;

e) auditeeritava üksuse juristide ja teiste spetsialistide küsitlus, et selgitada välja teave hagide olemasolu ja juhtkonna hinnangu õigsuse kohta nende hagide mõju kohta finantsseisundile;

f) sidus- ja kolmandate isikute rahastamislepingute seaduslikkuse ja jõustamise suutlikkuse kontrollimine, samuti nende poolte suutlikkuse hindamine täiendavate vahendite eraldamiseks;

g) auditeeritava üksuse plaanide uurimine klientide täitmata tellimuste kohta.

Kui audiitor ei avalda auditiaruandes oma kahtlusi järjepidevuse eelduse kohaldatavuse suhtes, siis ei tohiks auditeeritav üksus ja huvitatud kasutajad seda tõlgendada kui audiitori garantiid, et auditeeritav üksus jätkab oma tegevust ja täidab oma kohustusi. kohustusi.

Kui on fakte, mis viitavad sellele, et järjepidevuse põhimõte ei pruugi olla rakendatav, peab audiitor seda asjaolu auditiaruandes kajastama:

a) kui finantsaruanded avalikustavad informatsiooni usaldusväärselt, avaldab audiitor positiivse arvamuse, kuid lisab audiitori aruandesse täiendava lõigu, mis märgib olulise ebakindluse olemasolu ja toob välja selle põhjused;

b) kui finantsaruanded ei avalda informatsiooni usaldusväärselt, avaldab audiitor märkustega või eitava arvamuse ning aruandes osutatakse ka olulise ebakindluse olemasolule.