Need määratakse järgmiste tunnuste järgi: raamatupidamisregistrite arv, struktuur ja välimus, dokumentide ja registrite vahelise suhtluse järjekord, samuti registrite endi vaheline suhtlus ja nendesse salvestamise viis, s.o teatud tehniliste vahendite kasutamine. Seega vormi all raamatupidamine peaks mõistma erinevate raamatupidamisregistrite kogumit, kus on kehtestatud järjekord ja nendes registreerimisviis.

Organisatsioon valib iseseisvalt enda jaoks sobivaima raamatupidamissüsteemi, kui kehtivate õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Süsteemi valiku määravad kas juba väljakujunenud raamatupidamistavad või raamatupidaja võimed ja erialane ettevalmistus.

On juba tõestatud raamatupidamissüsteemid, mida pädevad valitsusasutused soovitavad mõnel juhul isegi kohustuslikuks kasutamiseks. Need sisaldavad:

• lihtne raamatupidamissüsteem(ilma Topeltsisestus äritehingud);
• memoriaal-ordeni arvestussüsteem;
• päevikutellimuste arvestussüsteem koos selle muudatustega (lihtne, lihtsustatud, täielik või standardne).

Elektroonilise arvutitehnoloogia laialdase kasutuselevõtuga on muutunud peaaegu võimatuks raamatupidamissüsteemide selge klassifitseerimine, st kõik raamatupidamisprogrammid võimaldavad praktikas luua mis tahes kombinatsiooni üldtunnustatud raamatupidamissüsteemidest.

Raamatupidamissüsteem peab vastama vormile, olema täiesti usaldusväärne ja välistama teabe puudumise võimaluse majanduslik tegevus, võimaldama mis tahes proovivõttu organisatsiooni seisu, liikumise või rahaallikate kohta, tagama äritehingute registreerimise ja koostamise lihtsuse finantsaruanded, millel on kaitse kommertsteabe lekke eest, nende hind on vastuvõetav.

Kasutatava raamatupidamissüsteemi maksumus peaks olema otseselt proportsionaalne ettevõtte käibega organisatsiooni ja mitte vähendada selle kasumlikkust.

Mälestusmärgi registreerimise vorm

Riis. 1.1. Raamatupidamise mälestustellimusvormi skeem (Pidvad jooned näitavad raamatupidamiskirjete tegemise järjekorda, punktiirjooned tulemuste vastavusseviimist).

Mälestus-order raamatupidamise vorm(Joonis 1.1) on mälestustellimuste kogum, millest igaüks rühmitab tehingud homogeensete äritehingute jaoks organisatsiooni ühekuulise tegutsemise tulemuste põhjal. Mälestustellimuste koosseis ja arv raamatupidamissüsteemis oleneb äritehingute sisust, kogusest ja korratavusastmest. Igal mälestustellimusel peavad olema oma andmed. Olenevalt organisatsiooni suurusest ja selle raamatupidamisteenus korraldused koostab raamatupidaja või pearaamatupidaja ning seejärel kontrollib ja allkirjastab pearaamatupidaja. Mälestusordenite nimekirja kinnitab organisatsiooni direktor majandusaastaks.

Raamatupidamise mälestustellimusvormi puhul peetakse sünteetilist arvestust raamatutes või multigraafilistes väljavõtetes. Analüütiliseks raamatupidamiseks kasutatakse raamatuid, väljavõtteid ja kaarte.

Iga äritehingu kohta koostatakse mälestustellimus. Kui majandustehingute grupp on koondatud koonddokumenti, siis koostatakse tehingute grupi kohta mälestuskorraldus. Mälestuskorraldusel peab olema märgitud raamatupidamiskanne, selle valmistamise kuupäev ja summa. Mälestuskorralduse võib vormistada eraldi dokumendina. Mõnel juhul on blankettidel ette nähtud koht mälestustellimuse jaoks või tehakse dokumentidele vastav tempel.

Enamik kuu jooksul tehtud tehinguid on rühmitatud akumulatiivsetesse abiaruannetesse. Seejärel koostatakse nende väidete põhjal kord kuus mälestuskorraldused.

Koostatud mälestuskorraldused kantakse registreerimispäevikusse kronoloogilises järjekorras. Igale mälestustellimusele on määratud konkreetne seerianumber.

Mälestustellimuste andmed kantakse pärast registreerimispäevikus kajastamist Pearaamatusse või seda asendavale multigraafilisele väljavõttele.

Pearaamatus kajastuvad majandustehingute andmed konto vasakul poolel deebetina ja konto paremal poolel kreeditina.

Kontodel on mitme graafiline vorm, kus vastavad kontod on näidatud konto deebet ja kreedit. See äritehingute pearaamatusse salvestamise süsteem tagab kirjete lihtsuse ja selguse.

Pearaamatu kontode deebet- ja kreedittulemused kajastatakse käibelehes, mis koostatakse sünteetiliste kontode abil.

Analüütilise raamatupidamise kannete alusel koostatakse analüütilise raamatupidamise korduvad väljavõtted, mis on vastavusse viidud sünteetiliste kontode korduvate aruannetega. Sünteetiliste kontode deebet- ja kreeditkäivet kontrollitakse mälestustellimuste registris oleva käibega.

Arvepidamise mälestus-ordervormiga eelarve alusel koostatakse organisatsioon käibeleht sünteetiliste kontode järgi.

Mälestustellimuse arvestuse vormi eristab arvestusprotsessi range järjepidevus, raamatupidamisseadmete lihtsus ja ligipääsetavus, analüütiliste registrite tüüpvormide, loendusmasinate laialdane kasutamine ja registreerimise kopeerimisviis. Sellel on aga olulisi puudusi: koostamine suur kogus mälestuskorraldused, samade andmete dubleerimine erinevates raamatupidamisregistrites. Pealegi eraldi juhtimine sünteetilised ja analüütilised raamatupidamisregistrid põhjustavad viivitust analüütilise ja sünteetilise raamatupidamise vahel.

Raamatupidamise päevik-tellimusvorm

Keskmiselt raamatupidamise päeviku tellimisvorm(joonis 1.2) on andmete kogumise ja süstematiseerimise põhimõtted esmased dokumendid raamatupidamisregistrites, mis võimaldavad rahaliste vahendite ja majandustehingute allikate sünteetilist ja analüütilist arvestust kõigis raamatupidamise osades. See välistab vajaduse mälestustellimuste järele.

Äritehingute kronoloogiline ja süstemaatiline registreerimine toimub samaaegselt. Äritehingute kronoloogilise registreerimise logi puudub.

Kanded kumulatiivsetesse registritesse tehakse finants-, majandus- ja haldamiseks vajalike näitajate kontekstis äritegevus korraldamiseks, samuti kuu-, kvartali- ja aastaaruandluse koostamiseks.

Analüütiliste ja sünteetiline raamatupidamine kasutusel on kahte tüüpi raamatupidamisregistrid: tellimuste päevikud ja abiväljavõtted. Ratsionaalse raamatupidamise tagamiseks saab kasutada spetsiaalseid arengutabeleid.

Riis. 1.2. Raamatupidamise päeviku tellimisvormi skeem

Teatud tüüpi kontode jaoks, millel on märkimisväärne arv isiklikke kontosid, saab luua analüütilisi raamatupidamiskaarte. Nende andmete põhjal koostatakse kuu lõpus käibelehed.

Lisaks, kasutades päeviku tellimise vormi, inventuurikaardid või põhivara raamatupidamisraamatud, arvestuslike objektide tootmiskulude kajastamise kaardid või lehed, samuti valmistoodangu arvestuse liigitamise (bilansi või käibe) lehed.

Selle arvestusvormi peamised registrid on tellimuste päevikud. Need on tasuta suureformaadilised lehed, millel on märkimisväärne hulk detaile. Tellimuste päevikud avatakse kuuks eraldi sünteetilise konto või sünteetiliste kontode rühma jaoks. Igale tellimuste päevikule on määratud konkreetne püsinumber.

Kirjed tellimuspäevikutesse tehakse igapäevaselt kas otse algdokumentidest või abiväljavõtetest. Abiväiteid kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui vajalikke analüütilisi näitajaid on raske otse tellimisajakirjadesse hankida. Seetõttu rühmitatakse esmaste dokumentide andmed eelnevalt väljavõtetesse ja nende tulemused kantakse seejärel tellimuste ajakirjadesse.

Tellimuste päevikute ja abiväljavõtete koostamisel lähtutakse äritehingute registreerimise krediidiatribuudist, st esmaste dokumentide andmed kajastatakse ainult vastavate kontode kreeditile, kajastades samal ajal käivet vastavate kontode deebetis. See välistab korrespondentkontode käibe dubleerimise. Iga tellimuste päeviku kuu kogusummad näitavad konto kreeditkäibe kogusummat, mille tehinguid selles ajakirjas arvestatakse, ja iga sellele vastava konto deebetkäibe summat.

Äritehingud kirjendatakse tellimuste päevikusse, kui need on lõpetatud ja dokumenteeritud. Seetõttu toimib süstemaatiline kanne ajakirjade järjekorras ka kronoloogilise kirjena. Selle arvestusvormiga ei ole vaja pidada spetsiaalseid kronoloogilisi registreid. Mälestustellimusi samuti ei koostata, kuna kõik näitajad registreeritakse vastavate kontode kontekstis.

Tellimuste päevikute kannete õigsuse kontrollimiseks arvutage kontokrediidi kogusumma ja kandke see päevikusse otse dokumentidest. Saadud kogusummat võrreldakse ajakirja eraldi veergudes kuvatud debiteeritud kontode kogusummadega. Selline vastavusseviimine muudab tarbetuks käibelehtede koostamise ajakirjadest, milles sünteetiline arvestus on kombineeritud analüütilise raamatupidamisega. Käibearuanded koostatakse ainult nende kontode kohta, kus analüütilist arvestust peetakse iseseisvalt.

Päevaraamatu tellimuste koguandmed kuu lõpus kantakse pearaamatusse.

Pearaamat avatakse aastaks ja see on mõeldud tellimuste päevikute andmete summeerimiseks, üksikkontode kannete õigsuse vastastikuseks kontrollimiseks ja bilansi koostamiseks. See registreerib iga sünteetilise konto saldo kuu (aasta) alguses, kontode deebet- ja kreeditkäibe ning kuu (aasta) lõpu saldo.

Kreeditkäive kantakse Pearaamatusse vastavast ajakirjast, deebetkäive kajastatakse pearaamatusse erinevatest tellimuste päevikutest vastavate kontode kohta. Peale käibe kontrollimist kuvatakse järgmise kuu alguse saldo, mis on kantud Pearaamatu vastavasse veergu.

Pearaamatu kannete õigsuse kontrollimiseks arvutatakse kõikide kontode käibe- ja saldosummad. Deebet- ja kreeditkäivete ning deebet- ja kreeditsaldode summad peavad olema võrdsed.

Ja muud aruandlusvormid koostatakse pearaamatu, tellimuste päevikute ja abiaruannete järgi.

Raamatupidamise päeviku tellimisvormi kasutamisel puudub vajadus koostada kontroll-lehte ja malebilanssi, samuti kontode käibe saldot. Ajakirja tellimisvormi kasutamine võib oluliselt vähendada raamatupidamise keerukust, kombineerides sünteetilist ja analüütilist arvestust, süstemaatilisi ja kronoloogilisi kirjeid ning tühistades ühes registris hulga kirjeid. See vorm raamatupidamine suurendab raamatupidamise kontrollväärtust ja hõlbustab aruannete koostamist. Raamatupidamisarvestuse vormi miinusteks on päevikutellimuste koostamise keerukus ja kohmakus, mis on keskendunud andmete käsitsi täitmisele ja raskendavad raamatupidamise mehhaniseerimist.

Kasutustingimustel erinevat tüüpi elektrooniline arvutitehnoloogia, organisatsioonide orientatsioon juhtimise parandamisele ja turusuhete arendamisele, hakatakse üha enam juurutama automatiseeritud raamatupidamise vormi, mis lähtub äritehingute kajastamisel topeltkirje põhimõttest. Teostatud majandustehingu samaaegne kajastamine vastavate kontode deebet- ja kreeditkontol aitab majandustehinguid süstematiseerida ja annab tõhusa kontrolli nende kajastamise õigsuse üle raamatupidamisarvestuses.

Tüüpilised äritehingud on eelkodeeritud. Nende äritehingute puhul, mis on olemuselt ebasüstemaatilised, kasutatakse teabe esialgse kogumise põhimõtet.

Automatiseeritud juhtimissüsteemid võimaldavad saada teavet mitte ainult objekti kui terviku, vaid ka selle üksikute osade kohta: konkreetse materjalide tarnija, konkreetse toodete ostja jne kohta. Samal ajal toimub erinevate andmete automaatne sisestamine äritehingute tegemine dokumentidest arvutisse välisseadmete kaudu. Alginfo töötlemine toimub arvutis erinevate programmide abil, arvestades konkreetsete probleemide lahendamist olenevalt infokasutajate nõudmistest.

Automatiseeritud arvestusvormiga on tagatud orgaaniline seos raamatupidamise, tegevus- ja statistilise arvestuse vahel.

Raamatupidamise korralduse täiustamisele aitavad oluliselt kaasa organisatsioonides loodud raamatupidajate automatiseeritud tööjaamad (AWW).

Iga äritehing, olgu selleks siis kassasse laekumine, seadmete ost või kütuse ja määrdeainete mahakandmine, tuleb esmase dokumendiga kinnitada ja raamatupidamisele võtta. Esmane registreerimine tuleks teha toimingu ajal või kohe pärast selle lõpetamist. Ja teabe süstematiseerimiseks on tavaks kasutada spetsiaalseid raamatupidamisregistreid - äritehingute päevikuid.

Raamatupidamise päevik-tellimusvorm

Arvestusvormi, milles kõik majandustehingute andmed võetakse arvesse ja süstematiseeritakse majandustehingute kajastamiseks ajakirjadesse, nimetatakse päevikuks.

Põhiprintsiibid on järgmised:

1. Kanded tehakse eranditult krediitkontodele, märkides kirjavahetuse deebetis.
2. Sünteetilise ja analüütilise raamatupidamise kirjed on ühendatud ühtne süsteem raamatupidamine.
3. Andmed kajastuvad raamatupidamisdokumentides kontrolliks ja aruandluseks vajalike näitajate kontekstis.
4. Konsolideeritud päevikuid saate rakendada seotud kontodele.
5. Saate neid luua kord kuus.

Seda raamatupidamisvormi kasutada ei ole vaja. Organisatsioon saab arvestust pidada mälestustellimuse vormi abil, mis põhineb iga äritehingu kohta mälestustellimuste vormistamisel. Sellel tüübil on mitmeid puudusi: märkimisväärne mahajäämus analüütilise ja sünteetilise raamatupidamise vahel, samuti suurenenud töömahukus: kirjeid tuleb mitu korda dubleerida.

Ajakirjade vormid

Avaliku sektori töötajate jaoks töötas rahandusministeerium välja ja soovitas ühtsed vormid (23.09.2005 korraldus nr 123n ja 10.02.2006 nr 25N). Kuid neid ei ole vaja kasutada (nr 402-FZ, 6. detsember 2011). Organisatsioonil on õigus iseseisvalt välja töötada ja kinnitada raamatupidamisajakirjade vorme. Kuid selleks tuleks need kinnitada juhi eraldi korraldusega või raamatupidamispoliitika lisana.

OKUD ajakirja vorm 0504071

Praeguste ajakirjade loend

Riigiteenistujad kasutavad neid tüüpe.

Mittetulundusühingud kasutavad teisi.

Päevalehe nimetus
	Rahakäive asutuse kassas
	Arvelduskontod
	Eriline pangakontod
	Laenude ja laenude maksed (lühiajalised ja pikaajalised)
	Arveldused tarnijate ja töövõtjatega
	Arvutused vastutavate isikutega
	Maksude ja tasude arvestused, ettevõttesisesed tehingud, ettemaksete arvestused
	Esmane tootmine
	Raamatupidamine valmistooted(kaubad, tööd või teenused)
	Sihtfinantseerimise arvestus
	Põhivara ja amortisatsioon
	Jaotamata kasum (katmata kahjum)
	Investeering põhivarasse

Raamatupidamisregistrite moodustamise tunnused

Seadus nr 402-FZ kehtestab kohustuslikud nõuded raamatupidamisdokumentidele. Sõltumata sellest, millist tüüpi organisatsioon valis: ühtne või iseseisvalt välja töötatud.

Kohustuslikud registri andmed:

1. Dokumendi nimi ja vorm.
2. Asutuse täisnimi.
3. Päevikukirjete algus- ja lõppkuupäev. Ajavahemik, mille jaoks see moodustati.
4. Arvestusobjektide rühmitamise tüüp (kronoloogiline või süstemaatiline rühmitamine).
5. Arvestusobjektide mõõtühiku või mõõtmise rahalise väärtuse märkimine.
6. Märge ametnikud, vastutab registri pidamise eest.
7. Vastutavate isikute allkirjad.

Registreerimispäevikud koostatakse paberil, kas sisse elektroonilisel kujul. Viimase jaoks läheb sul vaja elektrooniline allkiri, mille poolt dokument on kinnitatud. Ilma allkirjata (elektrooniline või käsitsi kirjutatud) loetakse päeviku tellimus kehtetuks.

Parandused on lubatud. Neid saab sisestada ainult päeviku pidamise eest vastutav isik. Selle kõrvale tuleks märkida kuupäev ja kinnitada paranduskanne allkirjaga koos ametikoha kirjelduse ja vastutava isiku täisnimega.

Täitmise reeglid

Igal ajakirjal on oma täitmisnõuded. Vaatame lähemalt täitmise põhireegleid.

Sissetulevate ja väljaminevate kassaorderite registreerimise päevik (JO nr 1)

Kanded teeme kassaaruande alusel, mis on kinnitatud vastavate dokumentidega ( ja ) tööpäeva lõpus. Kui liikumised kassas on ebaolulised, on lubatud teha kandeid registrisse 3-5 päeva ette, mitme aruande järgi korraga. Seejärel märgime väljale “Kuupäev” perioodi, mille kohta arvestust teeme. Näiteks 3-6 või 20-23.

Ajakirjade tellimus 2

Kanded tehakse pangaväljavõtete ja muude tõendavate dokumentide (tšekid, isikliku konto väljavõtted) alusel. Lubatud on teha üks sissekanne mitmele pangakonto väljavõtted. Sel juhul märkige väljale “kuupäev” kindlasti väljavõtete algus- ja lõppkuupäev.

Ajakirjade tellimus 6

Registri täidame tarnijate ja töövõtjatega arveldusi kinnitavate dokumentide alusel. Kirjete liitmine ei ole lubatud. Saldo kogusumma eelmine periood kantakse üle järgmisse registrisse, väljale “Saldo kuu alguses”.

Ajakirjade tellimus 7

Registreerime arveldusi vastutavate isikutega. Igaühele eelaruanne Teeme eraldi sissekanded. Ridade ühendamine või rühmitamine pole lubatud.

Ajakirja order 13

Teeme kulude kohta arvestust omatoodang, iga äritehingu kontekstis (amortisatsioon, palk tootmispersonal, materjalid, edasilükkunud kulud jne).

Automatiseeritud raamatupidamisprogrammide kasutamisel täidetakse järjekorrapäevikute andmed automaatselt. Lisaks luuakse kirjed iga äritehingu kohta eraldi.

Raamatupidamise ühe põhifunktsiooni - igat tüüpi tootmis- ja mittetootmisressursside kvaliteetse kasutamise kontrolli - tõhusaks rakendamiseks on seaduslikult loodud spetsiaalsed süsteemid. Raamatupidamisvorm on igat tüüpi raamatupidamisregistrite kogum, mille pidamise meetodid on selged kehtestatud kord. Levinuimad on memoriaal-tellimuse arvestussüsteem ja päeviku tellimise süsteem. Mõlemal on mõlemad põhimõttelised erinevused ja sarnasusi.

Ajakirja tellimise vorm

Ajakirja tellimise vorm- kõige vastuvõetavam ja levinum raamatupidamise vorm igas ettevõttes. Seda asjaolu kinnitab asjaolu, et peamise tööpõhimõte automatiseeritud süsteemid raamatupidamine põhineb just sellel vormil, päeviku tellimisvormil.

See esindab kõige ideaalsemat kombinatsiooni nii süstemaatilisest ja kronoloogilisest kui ka sünteetilisest ja analüütiline raamatupidamine. Miks seda komplekti vaja on?

Näidet kasutades võib seda suhet ette kujutada järgmiselt:

• Analüütiline - teostavad kaupade vastuvõtmise ja ladustamise eest vastutavad organisatsiooni osakonnad - materiaalsed varad(või töötajatele palkade ja hüvitiste väljastamine). Raamatupidamisprogrammides vormistatakse seda tüüpi arvestus nii rahaliselt kui ka kvantitatiivselt.
• Sünteetiline - teostab ettevõtte finantsosakond ja väljendatakse ainult rahas.
• Kronoloogiline – seisneb äritehingute arvestuse koostamises tõendavate dokumentide laekumise järjekorras.
• Süstemaatiline – seisneb äritehingute arvestuse koostamises sõltuvalt nende majanduslikust sisust.

Kui kõik programmi haldamise protsessiga seotud isikud sisestavad andmed õigesti, peaksid igat tüüpi kirjete lõplikud arvud olema täiesti võrdsed ja see võrdsus võimaldab organisatsiooni juhtkonnal hinnata ettevõtte üksikkontode tegelikku olukorda.

Raamatupidamisregistrid

Raamatupidamisregistrid on erijärjekorras ajakirjad, millesse kanded tehakse rangelt kronoloogilises järjekorras. Kõik äritehingud, mis on seotud mitte ainult sünteetilise, vaid ka analüütilise raamatupidamisega, kirjendatakse kirjetena.

Malepäeviku tellimusvorm, kus täidetakse päevikutellimusi, tekkis kreedit-deebet põhimõttel kirjete registreerimise tulemusena, kui paralleelselt väljastatakse ühe konto kreedit ja sama konto deebet. . Selle protseduuri tulemusena kajastatakse äritehingu kogusummat ainult üks kord ja selle kordumine ei ole lubatud. Tööpäeviku tellimisvorm võimaldab kõiki kandeid teha ainult esmase laekumise dokumentatsiooni alusel.

Kõik tellimuste päevikud avatakse täpselt üheks kuuks ning nende pidamise mugavuse huvides saab nende täitmise eest vastutav spetsialist jagada raamatupidamisregistrid vastavate kontode liikide kaupa, pidades mitut märkmikku (arvestuse raamatud). Kuu jooksul saab kandeid teha kas otse raamatupidamisregistrisse endasse või summeerida spetsiaalsetes abiväljavõtetes (kui on sarnased kontod väikesed kogused piisav). Järgmisi saab kasutada selliste abilausetena päevikutellimuse süsteemis:

• otse väljavõtted, millel töölehe tellimisvorm põhineb;
• ärakirjade lehed;
• igat liiki finants- või tootmisaruandlus;
• tabelivorm.

Väljavõtete andmeid saab edastada igal sobival ajal (iganädalaselt, kuu lõpus või iga päev). Iga kuu lõpus kantakse kogusummad, mille kohta tellimuspäevikuid peetakse, järgmisse töölehe tellimissüsteemi raamatupidamisregistrisse - Pearaamatusse.

Õige bilansi kuvamiseks, mis kantakse organisatsiooni bilanssi, on vajalik ka ajakirjade-tellimuste süsteemi raamatupidamisregistrite, näiteks tellimuste päevikute pidamine.

peamine raamat

Pearaamat on raamatupidamise tüüpi üldistatud register nagu päevikutellimuse vorm, mida peetakse ühe aasta ja mis on mõeldud arvestuslike vahendite kontrollimiseks ja nende summeerimiseks, sh erinevate korrespondentkontode kohta. Raamatu iga üksiku konto jaoks luuakse eraldi vahe ja igale kuule vastab üks rida jaotises.
Pearaamatu pidamise mõte on arvutada iga konto jaoks lõplik aastarida ja võrrelda krediit-deebetkäive. Kui dokumentatsiooni säilitatakse õigesti, kasutades päevikutellimuste süsteemi, peaks kreeditkäibe kogusumma olema võrdne deebetkäibe kogusummaga.

Kui sellist absoluutset võrdsust ei järgita, siis on ilmne, et ühes raamatupidamisregistris tehti viga ja see tuleks üles leida. Pärast teabe vastavusse viimist saadud andmete põhjal koostatakse käibearuanne ja bilanss.

Tähtis! Vaatamata sellele, et Rahandusministeerium oma korraldusega (24. juuli 1992. a kiri nr 59, lisa 2) soovitas igat tüüpi raamatupidamisregistrite jaoks spetsiaalsete tüüpvormide loetelu, kuid nende alusel on organisatsioonil õigus omaenda välja töötada, kui see aitab tal teostada täielikumat kontrolli ja saadud teavet põhjalikumalt analüüsida. Loomulikult ei tohiks olulisi muudatusi olla.

Sellise süsteemi nagu päevikutellimuste arvestussüsteemi üks peamisi ja vaieldamatuid eeliseid on selle läbipaistvus ja kõige arusaadavam viis selle hoidmiseks, mis võimaldab analüüsida ka esmaste dokumentide teavet.

Mälestusmärgi vorm

Teadaolevalt on memoriaal-tellimuse raamatupidamisvormil mitmeid olulisi puudusi, kuid mõned organisatsioonid kasutavad seda oma töös edukalt. Puuduste hulka kuuluvad:

• analüütiliste ja sünteetiliste raamatupidamistüüpide ühise läbiviimise võimatus (mis on eriti oluline laoartiklite aktiivse liikumise ja nendega tehtavate toimingute, aga ka märkimisväärse arvu finants- ja äritehingute korral);
• raamatupidamisregistritesse sisestatud andmed ebapiisavad kvalitatiivse analüüsi läbiviimiseks raamatupidamistoimingud ja konsolideeritud aruandluse koostamine;
• suhteline töömahukus ja aeganõudev registrite pidamise protsess.

Arvestades puudusi, arvatakse, et sellist raamatupidamiskontrolli süsteemi kasutatakse suhteliselt väikese käibega väikestes organisatsioonides. Sellistel organisatsioonidel, sealhulgas üksikettevõtjatel, on võimalus kombineerida erinevaid raamatupidamiskontrolli vorme.

Analoogiliselt seda tüüpi raamatupidamisega kui päeviku tellimisvormiga koostatakse memoriaalide tellimissüsteemiga ka kõik dokumendid kronoloogiliselt, kuid mitte üksikutes ajakirjades, vaid spetsiaalsete väljavõtete kujul.

Nendel väljavõtetel - mälestuskäskudel - on vastavalt raamatupidamisele kindel seerianumber:

• Nr 1 - sularahatehingud (F. memorial order 381)
• Nr 2 - liikumine finantsilised vahendid arvelduskontodel (eelarve) (F. memorial order 381)
• Nr 3 - finantsvarade liikumine jooksevkontodel (eelarvevälistel) (F. memorial order 381)
• Nr 4 - tšekid piiratud raamatust (F. mälestustellimus 323)
• № 5 - palgalehed, sealhulgas stipendiumid (F. tellimus 405)
• Nr 6 - arveldused teiste organisatsioonidega (Vormi tellimus 408)
• Nr 7 - graafikujärgsed maksed (tellimisvorm 408)
• Nr 8 - arveldused vastutavate isikutega (F. korraldus 386)
• Nr 9 - põhivara (kolimine, utiliseerimine (F. tellimus 438)
• Nr 10 - materiaalsed varad, nende käsutamine või teisaldamine (F. tellimus 438)
• Nr 11 - toiduainete saabumine (olemasolul) (F. tellimus 398)
• Nr 12 - toidu tarbimine (olemasolul) (tellimisvorm 411)
• Nr 13 - materjalide kulu (tellimisvorm 396)
• Nr 14 - tulu erifondidest (F. order 409)
• № 15 - sotsiaalmaksed(arveldused ettevõtte töötajatele laste ülalpidamise osas) (F. korraldus 406)

Need numbrid on muutumatud ja kohustuslikud kõikidele mis tahes tüüpi kinnisvara organisatsioonidele, kes seda tüüpi raamatupidamist järgivad. Kui mõni äritehing ei mahu ühtegi kindlaksmääratud raamatupidamisregistrisse, kirjendatakse see registrina 16 ja üle selle (F.274).

Pärast vormistamist esitatakse kõik materjalitellimused finantsosakonna juhatajale allkirjastamiseks, misjärel registreeritakse need spetsiaalses raamatupidamise register- raamat “Ajakiri-Kodu”. Seega tehakse sünteetilist arvestust.

Analüütilise arvestuse läbiviimine (erinevalt päeviku tellimissüsteemist) nõuab erinevat tüüpi registrite pidamist, mis erinevad mälestustellimuse dokumentidest. Need võivad olla erinevad kaardid, lauad, raamatud, akumulatsioonilehed. Kõik need dokumendid täidetakse standardvormina (neid on mitu), millest igaüks võib leida spetsiaalses kogumisalbumis.

Süsteemi kasutajad märgivad, et selline raamatupidamissüsteem nagu memorial-order võimaldab analüüsida peaaegu ideaalselt, kuna tugiaruannetes on rohkem kui piisavalt teavet.

Tööpäeviku tellimus on ruudukujuline arvestustabel, mis võimaldab ühe kirjega arvestada toimingut kahel kontol – debiteeritud ja krediteeritud.

Kanded päevikutesse - korraldused tehakse kontrollitud ja nõuetekohaselt vormistatud esmaste dokumentide või rahaliselt vastutavate isikute aruannete, pangaväljavõtete jms andmete alusel. Tellimuste päevikutesse kantud dokumentidel on märgitud: kande kuupäev, tellimuspäeviku N, päeviku rea N, mille kohta kanne tehti.

Tellimuste päevikud on üles ehitatud krediidipõhiselt, s.o. krediidikäibe registreerimine iga saldokonto tehakse kirjavahetuses debiteeritud kontodega. Tellimuste päevikud kajastavad kõiki konkreetse konto krediteerimisega seotud tehinguid vastavuses vastavate kontode deebetiga.

Vahesummad on soovitatav arvutada kuu jooksul kümne või viie päeva kaupa. Aruandekuu kirjete lõpus arvutatakse kuu kogusummad. Nende kontode puhul, mille väljavõtet peetakse samaaegselt tellimuste päevikuga, kontrollitakse selle väljavõtte tulemusi iga veeru kohta teiste omavahel seotud kontode tellimuste päevikute vastavate tulemustega. Laoartiklite ja fondide inventeerimise ajal tuleb tulemused summeerida ajakirjades, tellimustes ja aruannetes.

Pärast igakuiste tulemuste arvutamist ja kontrollimist allkirjastab päevikud - korraldused ja väljavõtted nende koostaja poolt, märkides kuupäeva. Lisaks allkirjastab kõik ajakirjad - tellimused kaubanduse, usalduse, kontori pearaamatupidaja ( tsentraliseeritud raamatupidamine) või tema asetäitja.

Tellimuste päevikute igakuised tulemused kajastatakse üksikkontode Pearaamatus, mille kohta tehakse tellimuste päevikusse märge Pearaamatusse kande tegija allkirjaga. Pearaamatus näidatakse jooksvat käivet ainult esmajärjekorras kontodel. Krediidikäive (kogusummade summa) kantakse üle ühe kandena vastavast päevikust - tellimus; deebetkäive - eraldi summadena erinevatest ajakirjadest kirjavahetuses krediteeritud kontodega.

Nende kontode puhul, mille väljavõtet peetakse samaaegselt tellimuste päevikuga, kontrollitakse selle väljavõtte tulemusi iga veeru kohta pearaamatuga. Pearaamatusse tehtud kannete õigsuse kontrollimine toimub kõikide kontode käibe- ja saldosummade arvutamise teel.

Registritest leitud vigade parandamine enne summade sisestamist toimub järgmises järjekorras: vigane sisestus on läbi kriipsutatud ja õige summa on märgitud läbikriipsu kohal. Kui tellimuste päevikus avastatakse viga pärast kogusummade sinna kandmist, kuid enne nende kandmist pearaamatusse, tuleb parandus teha pärast kogusummade rida.

Pärast ajakirjade – tellimuste tulemuste salvestamist pearaamatusse ei ole neis parandusi lubatud.

Vajalikud täpsustused käibe kohta vormistatakse spetsiaalselt koostatud raamatupidamise tõend, mille andmed kantakse eraldi Pearaamatusse.

Eelmiste perioodidega seotud tehingute jooksva kuu käibe muutused kajastuvad tellimuste päevikutes lisakandega (käibe vähenemine - punasega).

Raamatupidamise jaoks on olemas 10 tööpäeviku vormide tüüpvormi - tellimusi.

Lubatud muudatused tüüptöölehe vormide vormide trükkimisel - tellimused

Ajakirjaplankide blankettide - tellimuste trükkimisel, lähtudes töö mahust ja sisust, kuid muutmata tüüpplankide koostamise aluspõhimõtet, on lubatud:

• Kasutage vormi tagakülge, kuid ärge jätkake vormi ühest servast teise. Ankeedi mõlemal küljel peab olema täidetud päeviku vorm - tellimus.
• Suurendage päeviku tellimisvormide veergude arvu, lisades vastavatele kontodele uusi veerge.
• Trüki arvetele vastavad numbrid vormi vastavatesse veergudesse kasutajale sobivas järjestuses (soovitavalt kasvavas numbrite järjekorras).
• Sisestage asjakohane tekst kaasnevate kirjete jaoks ettenähtud veergudesse.
• Ajakirjade - tellimuste trükkimisel järgige järgmisi veerise suurusi: parem - 20 mm; ülemine - 18 mm; vasak - 8 mm; alumine - 10 mm; ning lähtuda ka ajakirjade põhidetailide – tellimuste – suuruste tabelist.

Kõik üldjuhendi punktiga 9 lubatud muudatused tuleb kooskõlastada liiduvabariikide kaubandusministeeriumide raamatupidamis- ja aruandlusosakondadega, mis on märgitud ajakirja päise ossa - telli, kui see trükitakse tüpograafiliselt.

Ajakirjade blankettide - mitme konto arvestuse pidamiseks mõeldud tellimuste trükkimisel tuleb need kontode järjekorras nummerdada.

Ajakirjade - tellimuste ülesehitus ja nende hoolduse järjekord võimaldab teil kontrollida raamatupidamiskirjete täpsust ja täielikkust nii igapäevaselt kui ka aruandekuu lõpus.

Kontrolli teostatakse raamatupidamisregistrite kannete vastavusse viimisel tõendavate ja muude dokumentidega (kauba- ja kassaaruanded, pangaväljavõtted jms). Näiteks deebet- ja kreeditkäivet, aga ka saldot kontol “Kaup” tuleb kontrollida rahaliselt vastutavate isikute kaubakontodel olevate laekumiste, väljaminekute ja kaubajääkide summadega. See vastavusseviimine toimub kannete tegemisel päevikusse - tellimus ja väljavõte kontole "Kaubad". Samas järjekorras kontrollitakse raamatupidamisregistrites tehtud kannete õigsust kontode “Kassa”, “Arvelduskonto”, “Kaubanduskäibe erilaenukonto” jne kohta.

Raamatupidamiskirjete täpsust ja täielikkust kontrollitakse ka erinevates ajakirjades kajastuvate omavahel seotud näitajate - tellimuste - võrdlemise teel. Seega kontrollitakse tarnijatelt saadud kaupade kogust konto “Kaubad” deebetlehel ajakirjaga - konto “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” krediteerimiseks. Tarnijate arvete tasumise andmed, mis sisalduvad päevikus - laenu tellimus "Erilaenukonto kaubanduskäibeks" ja konto deebet väljavõte "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega" peavad olema omavahel võrdsed.

Ajakirja krediitkaardil sularaha eest müüdud kaupade summa - "Müügitellimus" - kontrollitakse kauplemistulu summaga konto "Sularaha" deebetis. Arvelduskontolt kassasse laekunud raha kogusumma, mis kajastub konto "Kassakonto" deebetis, peab olema võrdne ajakirja vastavas veerus märgitud summaga - "Arvelduskonto" krediteerimise korraldus. konto" konto.

Ajakirjas - "Sularaha" konto krediteerimise korralduses olevad raha väljastamise andmed alamkontole kontrollitakse konto "Arveldused arvelduskohustuslastega" deebet väljavõttega. Samamoodi kontrollitakse päevikus andmeid töötajatele ja töötajatele töötasude, lisatasude, pensionide ja hüvitiste maksmise kohta - tellimus "Sularaha" konto krediteerimiseks, käive ja saldo kontol "Muu" sularaha", alamkonto "Sularaha" koos päevikuga - tellimus "Kassa" kontole ja väljavõttega kontole "Erilaenukonto kaubanduskäibeks" või "Arvelduskonto" jne.

Alles pärast äritehingute kajastamise õigsuse ja täielikkuse põhjalikku kontrolli kantakse ajakirjade - tellimuste andmed pearaamatusse. Seejärel kontrollitakse raamatupidamisdokumente, arvutades pearaamatu kõigi kontode käibesummad ja saldod.

Deebet- ja kreeditkäivete ning deebet- ja kreeditsaldode summad peavad olema vastavalt võrdsed.

Kõik ajakirjad on tellitud aruandlusperiood tuleb köita (failida kausta) vastavalt nende nummerdamisjärjekorrale.

Päevikud - tellimusi säilitatakse esmastest dokumentidest eraldi.

Dokumendid tuleb ka köita (failida kaustadesse) vastavate ajakirjade järgi - järjekorrad nendes olevate kannete järjekorras. Sularaha-, avansi-, kauba-, materjaliaruanded ja registrid, riigipanga väljavõtted, rühmitamise, analüütilised ja kontrollaruanded säilitatakse koos seotud dokumentidega.

Kui ühte ajakirja on rühmitatud vähe tehingutega seotud dokumente, on lubatud need ühte kausta siduda (arhiveerida) mitme ajakirja järgi - tellimuste järgi, kuid kohustusliku dokumentide eraldamisega ühest ajakirjast teisest kõvakettaga. vooder.

Käsitlesime arvestuse päeviku tellimisvormi olemust. Räägime teile lähemalt ajakirja tellimusest nr 1 ja anname näite selle täitmise kohta meie konsultatsioonis.

Milleks tellimispäevikut 1 kasutatakse?

Ajakirja järjekorras nr 1 kogutakse ja süstematiseeritakse raamatupidamise esmaste dokumentide alusel andmed kontol 50 “Kassa” kreeditkäibe kohta ja süstematiseeritakse kronoloogilises järjekorras.

Vastavalt kontoplaanile (Rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000. a korraldus nr 94n) koondab konto 50 "Kassa" teavet rahaliste vahendite olemasolu ja liikumise kohta organisatsiooni kassades.

Sel juhul saab kontole 50 avada järgmised alamkontod:

• 50-1 “Organisatsiooni kassa”;
• 50-2" Tegevusraha»;
• 50-3" Raha dokumendid" ja jne.

Lähemalt sünteetilisest ja analüütilisest raamatupidamisest sularahatehingud saab sisse lugeda.

Deebetkäive kontol 50 kajastub väljavõttel nr 1, mis on kantud tellimuste päeviku nr 1 tagaküljele.

Kuidas pidada päeviku tellimust nr 1

Kassaaruannete alusel, mida kinnitavad neile lisatud dokumendid, tehakse päeva lõpus kanded tellimuste päevikusse nr 1 (NSVL Rahandusministeeriumi kiri 03.08.1960 nr 63). Kui kogus sularaha dokumendid ebaoluline on see, et tellimuste päevikusse saab kandeid teha mitte iga päev, vaid 3–5 päeva ette, üldiselt mitme kassaaruande järgi. Sel juhul näitab veerg “Kuupäev” algus- ja lõpunumbreid, mille kohta sissekanded tehakse, näiteks: 5-7, 21-24 jne.

Ajakirja tellimus 1: täitmise näide

Organisatsioon võib tööpäeviku tellimisvormi nr 1 välja töötada iseseisvalt või kasutada näidist.

Kasutades arvuti töötlemine andmetel toimub tellimuste päevikute moodustamine sisestatute alusel automaatselt raamatupidamisprogrammäritehingud kontol 50.

Töölehe järjekorranumbri 1 täitmiseks esitame 2016. aasta oktoobri konto 50 tingimuslikud andmed:

kuupäev	Operatsioon	Konto deebet	Konto krediit	Summa, hõõruda.
04.10.2016		50	51 "Arvelduskontod"	300 000,00
05.10.2016	Septembrikuu töötasud välja antud	70 “Arveldused töötajatega töötasu eest”	50	260 000,00
05.10.2016	Vahendid väljastati lähetuse aruande jaoks	71 “Arveldused vastutavate isikutega”	50	29 000,00
11.10.2016	Suurtähtedega sularaha tulu kaupade müügist	50	90 "Müük"	80 000,00
11.10.2016	Panka hoiustatud vahendid	57 “Tõlked teel”	50	80 00,00
14.10.2016	Raha laekumine kapitaliseeritud	50	90	170 000,00
14.10.2016	Raha laekus pangast tšekiga	50	51	100 000,00
14.10.2016	Oktoobris välja antud ettemaks	70	50	190 000,00
18.10.2016	Töötajale väljastati intressivaba laen	73 “Arveldused muude toimingute personaliga”	50	20 000,00
27.10.2016	Kasutamata aruandekohustuslikud vahendid tagastati kassasse	50	71	8 000,00
28.10.2016	Kassas on avastatud puudujääk	94 "Väärisesemete kahjustamisest tingitud puudused ja kaod"	50	250,00