Raamatupidamise päevik-tellimusvorm

Sissejuhatus ……………………………………… ...................................................... ........ .3

1. Raamatupidamise päeviku vormi koostamise olemus ja põhimõtted………………………………………………………………………………………5

2. Ajakirjade tellimusvormide registritesse kontode kandmise kord…………………………………………………………………………………………………. ....9

2.1 Algdokumendid - raamatupidamisregistrite kannete alus....9

2.2 Raamatupidamisregistritesse kannete tegemise kord……………………………..11

2.3 Pearaamatu pidamine……………………………………………………..…13

Järeldus……………………………………………………………………………………21

Taotlused………………………………………………………………………………………24

Kasutatud allikate loetelu………………………………………………………….29

SISSEJUHATUS

Ajakirja tellimise vorm on praegu kõige progressiivsem ja levinum. Seda kasutatakse tavaliselt raamatupidamise automatiseerimisprogrammides. Ajakirja tellimisvorm ühendab kronoloogilisi ja süstemaatilisi, analüütilisi ja sünteetilisi raamatupidamisregistreid.

Esiteks on raamatupidamine päeviku tellimisvormi abil võimalik ainult väikeettevõtetes. Sarnast arvestust kasutatakse paljudes tarkvaratoodetes. Üldiselt reguleerib ajakirja tellimisvormi kasutamist Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi kiri pealkirjaga "Soovituste kohta raamatupidamisregistrite kasutamiseks ettevõtetes".

Lisaks peab päevikutellimuse tüüpi raamatupidamine vastama teatud valdkonna juhistele, mille on välja töötanud erinevad osakonnad ja ministeeriumid konkreetse majandusharu ettevõtete jaoks. Vaatamata sellele peetakse päeviku tellimisvormi alusel arvestust üsna keeruliseks.

Seetõttu soovitatakse seda sageli kasutada mitte niivõrd väikestel, kuivõrd keskmistel ja suurtel väikeettevõtetel.
Tööpäeviku tellimisvorm põhineb nn “esmadokumentide” sektsioonide kaupa kogumise põhimõttel. Need osad peavad omakorda pakkuma vahendite analüütilist ja sünteetilist arvestust, aga ka äritehinguid absoluutselt kõigis raamatupidamise osades. Mis puudutab esmaste dokumentide andmete süstematiseerimist ja kogumist, siis need viiakse läbi spetsiaalsetes raamatupidamisregistrites.

Sellised registrid võimaldavad kuvada kõik nende kasutamiseks mõeldud rahalised vahendid ja majandustehingud, mis kuuluvad raamatupidamisele. Kus

samaaegselt toimub majandustehingute süstemaatiline ja kronoloogiline registreerimine, mis hõlmab raamatupidamisdokumentide pidamist päevikutellimuse vormis. Lisaks on äritehingute kronoloogiline ja süstemaatiline registreerimine ühtne protsess.

Samuti on oluline, et raamatupidamine päevikutellimuse vormis ei tähendaks ärikäibe kronoloogilise toimimise säilitamist. Akumulatiivsetesse registritesse kanded päevikutellimuse vormis tehakse mitmete näitajate kontekstis, mida ettevõtte juhtorgan vajab. Lisaks on kirjed kumulatiivsetesse registritesse vajalikud ettevõtte finants- ja finantstegevuse jälgimiseks ning aruannete koostamiseks.

Käesoleva töö eesmärk on põhjalik uuring päeviku tellimisvormi seisu kohta raamatupidamises.

1. Raamatupidamise päeviku tellimisvormi konstrueerimise olemus ja põhimõtted

Raamatupidamise ühtne päevik-tellimusvorm töötati välja ühtse kontoplaani alusel ja on mõeldud kasutamiseks kõigis rahvamajanduse sektorites (tööstus, ehitus, tarne, müük jne).

See raamatupidamise vorm põhineb põhidokumentide andmete kogumise põhimõttel osades, mis pakuvad rahaliste vahendite ja äritehingute sünteetilist ja analüütilist arvestust kõigis raamatupidamise osades.

Algdokumentidest andmete kogumine ja süstematiseerimine toimub raamatupidamisregistrites, mis võimaldavad kajastada aruandekuus kõiki raamatupidamisele kuuluvaid vahendeid ja kõiki nende vahendite kasutamisega seotud majandustehinguid. See välistab vajaduse mälestustellimuste järele.

Äritehingute kronoloogiline ja süstemaatiline registreerimine toimub samaaegselt, ühtse töövoona. Äritehingute kronoloogilise registreerimise logi puudub. Kanded kumulatiivsetesse registritesse tehakse ettevõtte (äriorganisatsiooni) finantsmajandusliku tegevuse juhtimiseks ja kontrolliks, samuti kuu-, kvartali- ja aastaaruandluse koostamiseks vajalike näitajate kontekstis. Analüütilist ja sünteetilist arvestust teostatakse reeglina koos ühtses arvestussüsteemis. Analüütilisi raamatupidamiskaarte saab erandkorras luua teatud tüüpi maksete jaoks, mille jaoks on olemas märkimisväärne arv isiklikke kontosid. Salvestatakse inventarikaardid või põhivara raamatupidamisraamatud, arvestuslike objektide tootmiskulude arvestuskaardid või -lehed.

Sellest lähtuvalt koostatakse käibelehti ainult selliste arvutuste järgi, mille kohta peetakse analüütilist arvestuskaarti. Säilitatakse sordibilansid materjalide arvestuseks, hinnete (bilansi või käibe) tabelid valmistoodangu arvestuseks.

Raamatupidamise ühtses päevik-tellimusvormis kasutatakse reeglina kahte tüüpi raamatupidamisregistreid: tellimuste päevikuid ja abiväljavõtteid.

Mõne raamatupidamisandmete üldistamise või rühmitamise ratsionaalse tehnika tagamiseks saab lisaks määratud registritele kasutada spetsiaalseid arengutabeleid.

Peamised raamatupidamisregistrid on tellimuste päevikud. Abilauseid kasutatakse tavaliselt juhtudel, kui vajalikke analüütilisi näitajaid on keeruline otse tellimustööpäevikutes esitada. Nendel juhtudel toimub esmaste dokumentide andmete rühmitamine esmalt väljavõtetesse, millest tulemused kantakse üle tellimuste ajakirjadesse.

Tellimuste päevikute ja abiväljavõtete konstrueerimine põhineb sünteetilistel kontodel äritehingute registreerimise krediidiatribuudil. Sünteetilised andmed registreeritakse esmaste dokumentide andmete järgi ainult vastavate kontode krediteerimiseks debiteeritud kontodega vastavuses.

Erandina kajastatakse sularahatehingud, tehingud pangas arveldus- ja erilaenukontol ning vastastikuste nõuete tasaarveldamisel nii nende tehingute kajastamiseks mõeldud kontode kreedit- kui ka deebetina. See on vajalik kontrolliks ja selleks, et mitte eraldada kassa- ja pangadokumente erinevate tellimuste päevikute kannete jaoks.

Dubleerimise vältimiseks järjesta kirjed kreeditkäivet kajastavates ajakirjades vastavalt kontode deebetile nr 50

“Kassa”, nr 51 “Arvelduskonto” ja nr 67 “Arvutused vastastikuste nõuete tasaarvestamise järjekorras” tehakse reeglina vastavalt igakuiste tulemuste vastavate aruannete andmetele.

Päevaraamatu tellimuste koguandmed kuu lõpus kantakse pearaamatusse. Male kontrollnimekirja ega male tasakaalu ei peeta. Samuti ei koostata pöörete bilanssi. Bilanss koostatakse Pearaamatu andmete järgi, kasutades vajadusel üksikuid näitajaid raamatupidamisregistritest.

Raamatupidamisandmete kreeditpõhise registreerimise põhimõttest lähtuvalt tehakse iga sünteetilise konto kreeditkanded (vastavalt debiteeritud kontodele) täielikult ühes kindlas päeviku järjekorras. Vastava sünteetilise konto deebetkäive identifitseeritakse erinevates tellimuste ajakirjades, kuna neile registreeritakse vastavate kontode kreeditkanded. Pärast kõigi tellimuste päevikute koguandmete ülekandmist pearaamatusse kuvatakse iga konto deebetandmed.

Deebetkäivet kontodelt, mille sünteetilist ja analüütilist arvestust peetakse kombineerituna ühtsetesse registritesse, kajastatakse ka nende kontode kreedit kannete kajastamiseks mõeldud järjekorrapäevikutes. Tellimuste päevikud, milles koos teatud sünteetiliste kontode kreeditarvestuse kirjetega peetakse ka analüütilist arvestust, sisaldavad kahte jaotist: üks kontokrediidi tehingute registreerimiseks (tellimuste päevik ise), teine ​​analüütiliste raamatupidamisnäitajate kajastamiseks.

Tellimuste päevikud on reeglina üles ehitatud nii, et need kajastaksid nii majandusliku sisult homogeenseid kui ka üksteisega loendatavalt seotud toiminguid. Seetõttu on mõned tellimuste ajakirjad loodud kajastama mitme sünteetilise konto krediiditehinguid, mis on oma majanduslikult sisult identsed. Sel juhul eraldatakse registris igaühe jaoks jaotis või veerg.

Esmaste dokumentide andmete õige rühmitamise tagamiseks on tellimuste päevikutes toodud standardne kirjavahetus kontode krediidi kohta ning kuu-, kvartali- ja aastaaruandluseks vajalike näitajate loetelu. Sünteetiliseks ja analüütiliseks raamatupidamiseks mõeldud ajakirjade tellimisel on lisaks ette nähtud analüütilise raamatupidamise vajalikud ametikohad (artiklid).

Seega lähtutakse ühtse päeviku tellimisvormi ülesehitamisel järgmistest olulisematest põhimõtetest:

1) kannete tegemine järjekorrapäevikutesse tehingute kajastamise järjekorras ainult kontokrediidil, kirjavahetuses debiteeritud kontodega;

2) reeglina sünteetiliste ja analüütiliste raamatupidamisdokumentide ühendamine ühtsesse süsteemi;

3) kajastamine majandustehingute raamatupidamises kontrolliks ning perioodilise ja aastaaruande koostamiseks vajalike näitajate kontekstis;

Ühegi ettevõtte tegevust ei saa ette kujutada ilma finantstehinguteta. Raamatupidaja peab selliste tehingute kohta arvestust pidama spetsiaalses ajakiri-tellimus.

Tellimuste päevik on ruudukujuline arvestustabel: krediidikontod paigutatakse vertikaalselt ja deebetkontod horisontaalselt.

See võimaldab ühe kande konto jaoks nii deebet- kui ka krediidikontot.

Ajakirjade süsteemi põhimõte

See päevik registreerib krediidikäibe kõik bilansikontod. Samuti registreeritakse kõik tehingud, mis mõjutavad laenu või muud kontot.

Selle logi andmete põhjal on toote maksumuse arvutamine ettevõtetele, samuti tootmisprotsessi kuludele.

Tellimuste päevik koosneb parempoolsest registrist ja deebetkonto väljavõttest, kus dešifreeritakse iga deebetkäive.

See logi salvestab:

• algsaldo;
• deebetkontol olevad summad;
• korrespondentkontodel olevad summad.

Iga kuu lõpus arvutab raamatupidaja välja koondandmed, mille ta sisestab Pearaamat.

Iga päeviku tellimus täidetakse vastavalt male põhimõte– ridade summa peab tingimata ühtima veergude summaga. Iga rida vastab kindlale kuupäevale.

Iga kuu alustab ettevõte uut päevikutellimust iga konto. Igale ajakirjale on määratud püsinumber.

Iga kuu lõpu koguandmed võimaldavad teil saada kogu summa kreedit- ja deebetkäivete käive.

Ajakirjandusest saadud andmeid kasutatakse pearaamatu täitmiseks.

Krediidikonto käive kajastatakse vastavast päevikutellimusest, kuid deebetkonto käive tuleb kajastada erinevatest ajakirjadest korrespondendi kontodel.

Tulenevalt asjaolust, et tellimuste päevik täidetakse krediidipõhiselt ja pearaamat deebetpõhiselt, dubleerimise võimalus p/min välistatud.

Pearaamat tuleb täita kõikide kontode kohta igal kuul aastaringselt. Iga selle raamatu konto jaoks on eraldatud 1 leht. Iga konto kohta registreeritakse kogu kuu kreedit- ja deebetkäive, samuti kuu alguses ja lõpus jääk.

Ajakirjade standardvormid

NSV Liidu valitsus kiitis heaks 10 standardvormi tellida ajakirju.

Ajakiri-tellimus nr 1 registreerib kõik sularahatehingud. Selleks on eraldatud eraldi veerg “Kassa”. Sellise päeviku täitmise aluseks on kassaaruanded.

Üks päeviku rida kajastab teavet ühe aruande kohta, olenemata perioodist, mille kohta see on koostatud.

See tähendab, et päeviku ridade arv vastab kassapidaja poolt esitatud aruannete arvule.

Kõikide finantstehingute registreerimiseks pangamaksete tegemiseks kontol nr 51 kasutatakse seda. Seda ajakirjade vormi kasutavad kõige sagedamini tööstusorganisatsioonid. Ehitusorganisatsioonid kasutavad selleks ajakirja tellimust vormil nr 2-s ning müügi- ja tarneorganisatsioonid vormi nr 2-sn.

Ajakiri-käsk nr 3(pilt vasakul) salvestab tehingud mitmel kontol:

• nr 54 – kapitalikulude konto;
• nr 55 – pangakonto;
• nr 56 – arve muude vahendite laekumise ja kulutamise kohta.

Kõik ajakirja tellimuse nr 3 andmed peavad olema kinnitatud pangaväljavõtetega.

Kui ettevõtte juhtkond väljastab laenu või laenu, kasutatakse laenu või laenu vahendite kontrolli ajakirja tellimus nr 4(parempoolne pilt).

See päevik kajastab tehinguid kontol nr 90 lühiajaliste laenude puhul ja kontol nr 92 pikaajaliste laenude puhul.

Ajakiri-käsk nr 5 on mõeldud äritegevuse käigus osapoolte vahel tehtavate tehingute andmete kajastamiseks.

Tänu sellele ajakirjale saab vältida võlgade tekkimist deebet-/krediidikontol.

Ajakirja tellimus vastavalt vormile nr 6 võimaldab registreerida kantavate ja väheväärtuslike esemete liikumist. Sellised esemed võivad hõlmata:

Kõik ülaltoodud kaubaartiklid kuuluvad ka materjali- ja laoarvestuse alla.

Seda kasutatakse ettevõtte töötajate ettemaksete tehingute andmete registreerimiseks ajakirja tellimus nr 7.

See registreerib kõik aruandekohustuslike vahenditega tehtud tehingud.

Ajakiri-tellimus vormi nr 8 järgi koostatakse tehingute avansiliste vahenditega, vastaspooltelt maksetena laekunud raha, võlgnike ja võlausaldajatega tehtud kulutuste arvestamiseks.

Ja ka lugedes tulu aktsiatest organisatsioonid.

Kõik ettevõttes tehtavad arvutused kuvatakse ajakirja tellimus nr 9. See ajakiri koosneb mitmest jaotisest:

1. Ajakiri ise;
2. "Analüütilised andmed";
3. "Üldised juhised".

IN ajakirja tellimus nr 10 Arvestatakse järgmisi kontosid:

• nr 05, nr 06, nr 08, nr 12 – andmed materiaalsete varade kohta;
• nr 13 – kulunud, väheväärtuslike esemete ja seadmete arvestus;
• nr 69 – sotsiaalkindlustuse vahendite kulutamine;
• nr 70 – töötajate palgad;
• nr 88 – reservmaksefond;
• nr 86 – amortisatsioonifondid;
• nr 20, nr 23, nr 24, nr 25, nr 26, nr 29, nr 31 – tootmiskulud;
• nr 82 – tootmiskaod;
• nr 21 – tootmises valmistatavate pooltoodete arvestus;
• nr 15 – üldised tootmiskulud;
• Nr 12 – materjalide tarbimine põhi- ja lisatootmistsehhis.

Ajakiri-tellimus nr 10 annab kokkuvõtlikud andmed iga tüübi struktuuri osas.

Täitmise reeglid ja kord

Ajakiri-tellimus nr 1 koosneb avaldusest ja ajakirjast endast. Väljavõttes nr 1 on vaja märkida saldonäitaja. Järgmisena salvestab raamatupidaja andmed kassaraamatust, näidates laekumised laenukontole ja maksed sellelt kontolt. Nende andmete alusel arvutatakse deebetsaldo kuu lõpus.

Ajakirja-tellimusel nr 2 on jaotis “Arvelduskonto”, kuhu kantakse kontode andmed, mille järgi fikseeritakse raha laekumine ja nende tasumine. Sellesse ajakirja sissekande tegemise aluseks on väljavõte pangast.

Väljavõttes ja päeviku korralduses nr 2 ärge unustage märkida toimingu alguskuupäeva ja toimingu lõpetamise kuupäev. Kuu lõpus peab raamatupidaja arvutama ettevõtte pangakonto saldo ja märkima selle summa tööraamatu korraldusse nr 2.

Vormil nr 3 olev päeviku tellimus koosneb tabelist, kuhu kantakse andmed pangaväljavõtete ja muude esmaste dokumentide laekumiste kohta. Lõplikud tulemused registreeritakse samas ajakirjas. Neid pole vaja kokku lugeda. Saate need lihtsalt kogumislehelt kopeerida.

Näitajate registreerimine päeviku järjekorras nr 3 toimub vastavalt krediidi kriteerium. See tähendab, et kreeditkonto käive kajastatakse iga deebetkontoga kirjavahetuses.

Ajakirja tellimus nr 4 kajastab tehinguid krediidivahenditega. Sellisesse päevikusse kande tegemiseks peab raamatupidajal olema alus - väljavõte pangast või muust krediidiasutusest.

Kõik vormi nr 4 järgses päeviku järjekorras olevad andmed näidatakse vastavate kontode kontekstis. Selle ajakirja viimasel lehel täidetakse andmed panga- või krediidiasutuse väljavõtete kohta.

Ajakirja järjekorra nr 5 pidamiseks kasutatakse ühtset vormi. See vorm peab sisaldama andmeid ettevõtte iga osakonna või allüksuse kohta, kus peetakse eraldi arvestust finantstehingute kohta.

Konto nr 64 veerus märgitakse andmed kõigi rahalistes suhetes osalejate vastastikuste nõuete kohta. Deebetkonto andmete salvestamiseks kasutatakse väljavõtet, kuhu sisestatakse andmed ainult vastastikuses arvelduses osaleja isiklikel kontodel olevate pangaväljavõtete alusel.

Ajakirja tellimus nr 6 on peamine teabeallikas ettevõtte materiaalsete varade käibe kohta, mistõttu tuleb seda regulaarselt täita. Kõik selles olevad andmed peavad olema õiged. Selle päeviku andmed edastatakse pearaamatusse.

Kõik selle vormi kohased tellimuste päevikud salvestatakse vastavasse kausta ja säilitatakse kõigist esmastest dokumentidest eraldi.

Analüütilise ja sünteetilise teabe üle peetakse arvestust ajakirja tellimus nr 7. Analüütiline informatsioon sisaldab avansilisi vahendeid, maksusoodustuste kulusid, avansisumma kulutatud ja kasutamata osa, samuti täiendavate ettemaksete suurust.

Sünteetiline teave hõlmab nii töölähetustega seotud kulusid kui ka deebetkontode kirjavahetuses tehtud ettemakseid. Tööpäeviku vorm võimaldab sisestada teavet 30 tehingu kohta. Kui selliseid tehinguid oleks rohkem, saab raamatupidaja kasutada lahtised lehed.

Vormil nr 8 ajakirja tellimuse täitmiseks kasutatakse esmase dokumentatsiooni näitajaid. Päevik koostatakse kõigi juhiste kohaselt. Sellel peavad olema raamatupidaja ja direktori allkirjad, samuti pitsati jäljendid.

Päevikutellimuse täitmine vormil nr 9 toimub asjakohaste esmaste dokumentide, nimelt väljavõtte 1 nr 1 ja nr 2 andmete alusel.

Jaotises "Analüütilised andmed" salvestatakse arvutused erinevat tüüpi põllumajandusettevõtete piires, samuti teatud aruandeperioodi bilansinäitaja. Kui summa läheb vastavusse kontode deebetiga №50, №51 , siis registreeritakse see kuu tulemuste põhjal.

Ülekantakse ainult lõplikud andmed väljavõtetest nr 12, mis on registreeritud vastaval kontol.

Kui raamatupidamises peetakse arvestust mitme töökoja kohta, siis tuleb sellised andmed üle kanda iga töökoja kohta eraldi.

Ajakirjas on ka tabel, kuhu tuleb märkida toodetud kaupade maksumuse lõplikud ja vahearvutused.

Lisaks peab töötaja tellimispäevikus nr 10 täitma järgmised tabelid

1. "Tootmiskulude arvutamine majanduselementide kaupa"
2. "Kommertstoodete maksumuse arvutamine."

Ülaltoodud tabelid tuleb täita esimese tabeli “Tootmiskulud” andmetega. Lisaks kasutab raamatupidaja täitmisel väljavõtete ja muu esmase dokumentatsiooni andmeid.

Avalduses №14 ajakirja tellimus nr 10 kajastab summasid defektsete kaupade, ülejääkide või puudujääkide kohta. Raamatupidaja genereerib sellised andmed esmase dokumentatsiooni ja inventuuritulemuste abil.

Üleliigsete esemete ja ka laoseisu maksumus kajastub arvetel märgitud summas nr 12 ja nr 15. Kauba või isiklike asjade koguse lõplik arv määratakse arvutusmeetodil.

Kõik andmed igas tellimuste päevikus peavad olema õigesti sisestatud. Ärge unustage märkida tehingute nimesid ja nende sooritamise kuupäevi. Nende ajakirjade vormid peavad olema allkirjastatud ametnikud.

Lisaks peavad vormid sisaldama pitsat jäljendid ettevõtetele. Kui vormi täitmisel rikutakse vähemalt ühte nõuet, on reguleerivatel või järelevalveasutustel õigus sanktsioone rakendada sellisele ettevõttele.

Kutsume teid vaatama huvitavat videot tellimuste päevikute ja pearaamatu täitmise kohta.

Käsitlesime arvestuse päeviku tellimisvormi olemust. Räägime teile lähemalt ajakirja tellimusest nr 1 ja anname näite selle täitmise kohta meie konsultatsioonis.

Milleks tellimispäevikut 1 kasutatakse?

Ajakirja järjekorras nr 1 kogutakse ja süstematiseeritakse raamatupidamise esmaste dokumentide alusel andmed kreeditkäibe kohta kontol 50 “Kassa” ja süstematiseeritakse kronoloogilises järjekorras.

Vastavalt kontoplaanile (Rahandusministeeriumi korraldus 31.10.2000 nr 94n) koondab konto 50 "Kassa" teavet rahaliste vahendite olemasolu ja liikumise kohta organisatsiooni kassades.

Sel juhul saab kontole 50 avada järgmised alamkontod:

• 50-1 “Organisatsiooni kassa”;
• 50-2 “Kassa töö”;
• 50-3 “Kassadokumendid” jne.

Sularahatehingute sünteetilisest ja analüütilisest arvestusest saad lähemalt lugeda siit.

Deebetkäive kontol 50 kajastub väljavõttel nr 1, mis on paigutatud tellimuste päeviku nr 1 tagaküljele.

Kuidas pidada päeviku tellimust nr 1

Kassaaruannete alusel, mida kinnitavad neile lisatud dokumendid, tehakse päeva lõpus kanded tellimuste päevikusse nr 1 (NSVL Rahandusministeeriumi kiri 03.08.1960 nr 63). Kui kassadokumentide arv on ebaoluline, võib tellimuste päevikusse kandeid teha mitte iga päev, vaid 3-5 päeva ette, üldjuhul mitme kassaaruande järgi. Sel juhul näitab veerg “Kuupäev” algus- ja lõpunumbreid, mille kohta sissekanded tehakse, näiteks: 5-7, 21-24 jne.

Ajakirja tellimus 1: täitmise näide

Organisatsioon võib tööpäeviku tellimisvormi nr 1 välja töötada iseseisvalt või kasutada näidist.

Arvutiandmete töötlemisel genereeritakse tellimuste päevikud automaatselt konto 50 raamatupidamisprogrammi sisestatud majandustehingute põhjal.

Töölehe järjekorranumbri 1 täitmiseks esitame 2016. aasta oktoobri konto 50 tingimuslikud andmed:

kuupäev	Operatsioon	Konto deebet	Konto krediit	Summa, hõõruda.
04.10.2016		50	51 "Arvelduskontod"	300 000,00
05.10.2016	Septembrikuu töötasud välja antud	70 “Arveldused töötajatega töötasu eest”	50	260 000,00
05.10.2016	Vahendid väljastati lähetuse aruande jaoks	71 “Arveldused vastutavate isikutega”	50	29 000,00
11.10.2016	Kaupade müügist saadud raha kapitaliseeriti	50	90 "Müük"	80 000,00
11.10.2016	Panka hoiustatud vahendid	57 “Tõlked teel”	50	80 00,00
14.10.2016	Raha laekumine kapitaliseeritud	50	90	170 000,00
14.10.2016	Raha laekus pangast tšekiga	50	51	100 000,00
14.10.2016	Oktoobris välja antud ettemaks	70	50	190 000,00
18.10.2016	Töötajale väljastati intressivaba laen	73 “Arveldused muude toimingute personaliga”	50	20 000,00
27.10.2016	Kasutamata aruandekohustuslikud vahendid tagastati kassasse	50	71	8 000,00
28.10.2016	Kassas on avastatud puudujääk	94 "Väärisesemete kahjustamisest tingitud puudused ja kaod"	50	250,00

Ajakirja korraldus nr 1 ja väljavõte nr 1 on mõeldud kontol 50 “Kassa” kajastatud sularahatehingute kajastamiseks. Sellesse päevikusse ja väljavõttesse tehakse kanded päeva tulemusena kassaaruannete alusel, mida kinnitavad neile lisatud dokumendid. Kui kassadokumente on vähe, on lubatud registreerida tehinguid registritesse mitte iga päev, vaid üldiselt 3-5 päeva vastavalt mitmele kassaaruandele. Sel juhul näitab veerg “Kuupäev” algus- ja lõppnumbreid, mille kohta sissekanded tehakse, näiteks: 1-3, 15-17.

Päeva (mitu päeva) summad korrespondentkontodele leitakse kassaaruandes või sellele lisatud dokumentides kajastuvate sarnaste tehingute summade arvutamisel vastavalt eelnevalt kassaaruandesse või dokumentidele kantud raamatupidamise kirjavahetusele.

Sularaha jääk näidatakse väljavõttel ainult kuu alguses ja lõpus. Kuu jooksul kontrollimiseks ja toimimiseks kasutatakse kassaaruannetes näidatud fondijääkide andmeid.

Rahaliste vahendite vastuvõtmine ja väljastamine, kviitungi- ja kuludokumentide registreerimine, kassaraamatu pidamine, sularahatehingute aruande koostamine toimub vastavalt Vene Föderatsioonis sularahatehingute tegemise korra nõuetele, mis on kinnitatud Vene Föderatsiooni kirjaga. Venemaa Pank 4. oktoobril 1993 nr 18 (muudetud 26. veebruaril 1996).

Esmaste kassadokumentide vormid on kinnitatud Venemaa Goskomstaadi 18. augusti 1998. aasta resolutsiooniga nr 88 “Kassatehingute ja inventuuritulemuste registreerimise esmase raamatupidamisdokumentatsiooni ühtsete vormide kinnitamise kohta” (muudetud Goskomstati resolutsioonidega). Venemaa 27. märtsil 2000 nr 26 ja alates 3. maist 2000 nr 36).

Ajakiri-tellimus nr 2

Ajakirja korraldus nr 2 ja väljavõte nr 2 on mõeldud kontodel 51 “Valuutakontod”, 52 “Valuutakontod” kajastatud tehingute kajastamiseks. Kirjed sellesse päevikusse ja väljavõttesse tehakse arvelduskonto väljavõtete (valuuta)konto väljavõtete ja neile lisatud dokumentide alusel vastavatel kontodel ühe või mitme pangaväljavõtte tulemustega. Kui kirjed tehakse mitme avalduse kokkuvõttena, tuleb veerus “Kuupäev” näidata nende avalduste algus- ja lõppkuupäev.

Tellimuste päevikus ja vajalike kogusummade väljavõttes kajastatavad summad grupeeritakse, arvutades vastavad andmed väljavõtetel või neile lisatud dokumentidel vastavalt neis antud raamatupidamislikule vastavusele. Kirjavahetuskontod on näidatud nii pangaväljavõtetel kui ka dokumentidel.

Rahaliste vahendite jääk arvelduskontodel (valuuta) on väljavõttel näidatud ainult kuu alguses ja lõpus. Tööotstarbel kasutatakse kogu kuu jooksul pangaväljavõtetel näidatud saldoandmeid.

Ajakiri-tellimus nr 3

Ajakirja tellimus nr 3 on mõeldud kontode 55 “Erikontod pankades” (alakontode 55-1 “Akreditiivid”; 55-2 “Tšekiraamatud”; 55-3 “Deposiitekontod”) krediidil kajastatud tehingute kajastamiseks ”, jm) , 57 „Ülekanded teel” ja 58 „Finantsinvesteeringud” (alamkontode 58-1 „Oskud ja aktsiad”, 58-2 „Võlakirjad”, 58-3 „Antud laenud”, 58-4 ” all Hoiused lihtlepingu alusel seltsingud” jne), see päevik teostab ka kontode 55 “Erikontod pankades”, 57 “Ülekanded teel” ja 58 “Finantsinvesteeringud” analüütilist arvestust.

Konto 55 analüütiliseks raamatupidamiseks vajalikud andmed sisalduvad otse selle konto pangaväljavõtetes.

Tehingute kanded päeviku tellimusse kontole 55 tehakse väljavõtete alusel purk(asjakohased dokumendid) vastavate kogusummadega kontode kontekstis Kõrval homogeensed toimingud.

Käibed kontode 55, 57 ja 58 krediteerimisel, välja arvatud kontode 50 “Kassa”, 51 “Kassakontod”, 52 “Valuutakontod”, deebetis kajastuvad summad, kantakse päeviku järjekorrale nr 3 esmaste dokumentide jaoks. Kontodelt 50, 51, 52 debiteeritud summad kajastatakse igakuiste tulemustena väljavõtete nr 1 ja nr 2 vastavate andmete alusel.

Iga organisatsiooni väljastatud akreditiivi kohta peetakse analüütilist arvestust alamkontol 55-1 “Akreditiivid”.

Iga saadud tšekiraamatu kohta peetakse analüütilist arvestust alamkontol 55-2 “Tšekiraamatud”.

Iga hoiuse kohta peetakse analüütilist arvestust alamkontol 55-3 “Hoiuste kontod”.

Summade kontole 57 “Ülekanded” (näiteks müügitulu deponeerimisel) võtmise aluseks on krediidiasutuse, hoiupanga, postkontori kviitungid, kaasas olevate aktide koopiad laekumise inkassodele üleandmise kohta jms. .

Rahaliste vahendite liikumist (ülekandeid) välisvaluutas peetakse kontol 57 eraldi.

Analüütiline arvestus kontol 58 “Finantsinvesteeringud” toimub finantsinvesteeringute liikide ja objektide kaupa, millesse neid investeeringuid tehakse (väärtpabereid müüvad organisatsioonid; muud organisatsioonid, milles organisatsioon on osaline;

laenu võtvad organisatsioonid jne). Analüütilise arvestuse ülesehitus peaks andma võimaluse saada andmeid lühi- ja pikaajaliste varade kohta.

Iga organisatsioon otsustab iseseisvalt, kuidas raamatupidamisdokumente pidada ja koostada, peaasi, et see ei oleks vastuolus kehtivate õigusaktide normidega. Enamik raamatupidajaid peab aga õigustatult kõige mugavamaks päeviku tellimise süsteemi. See artikkel räägib teile selle omadustest ja nüanssidest.

Raamatupidamise päeviku tellimisvorm on enamiku raamatupidamisprogrammide aluseks ning on eriti soovitatav ka lihtsustatud raamatupidamist pidavatele väikeettevõtetele. Selle põhjuseks on sellise süsteemi ligipääsetavus ning samas kasutatavate registrite struktureeritud ja süstematiseeritud vorm. Ettevõtte ajakirjade kasutamise alustamiseks on vaja ette näha selle rakendamine raamatupidamispoliitikas ja keskenduda Venemaa rahandusministeeriumi soovitustele, nagu on ette nähtud ministeeriumi korraldusega kinnitatud Vene Föderatsiooni raamatupidamise eeskirjades. Venemaa rahanduse 29. juuli 1998 nr 34n (muudetud 29. märtsil 2017). Tellimuste päevikute koostamise ja täitmise juhised andis ministeerium 24. juuli 1992. a kirjas nr 59. Sellest ajast alates on nende registrite kasutamise põhimõte jäänud praktiliselt muutumatuks. Vaatame neid lähemalt.

Raamatupidamise päeviku tellimisvormi tunnused

Registrid, mida raamatupidaja selles süsteemis kontode konteerimiseks kasutab, on tellimuste päevikud, millest nimi pärineb. Iga sellist ajakirja peetakse kontode krediiditehingute kohta ja andmed deebettehingute kohta kajastuvad spetsiaalsetes lisaväljavõtetes. Tellimuste päevikute struktuur põhineb sünteetilise ja analüütilise raamatupidamise kombineerimise tunnusel samades registrites. See on mugav, sest isegi raamatupidamisega vähe kursis olev inimene ei näe dokumenti avades mitte ainult numbrite jada, vaid saab aru, mida need täpselt tähendavad. Ju siis näiteks raamatupidamise väljavõte. 10 “Materjalid” kajastavad iga eseme või rühma liikumist. Sellest tulenevalt sisaldavad tellimuste ajakirjad ise mitte ainult kontot ennast, vaid ka kõiki selle alamkontosid ja nende analüütikat, mis on salvestatud esmaste dokumentide andmete põhjal.

Ajakirjade tellimise süsteemi põhimõtted

Selle laialt levinud raamatupidamissüsteemi peamised põhimõtted on järgmised:

• ettevõtte majandustehingute arvestus ja konteerimine registritesse perioodiliste ja aastaaruannete jälgimiseks ning koostamiseks vajalike näitajate kontekstis;
• kombineeritud tellimuste päevikute kasutamine majandustunnuste alusel seotud kontode jaoks;
• eelnevalt kindlaksmääratud raamatupidamise kirjavahetuse ja analüütiliste raamatupidamiskirjete nomenklatuuri kasutamine registrites (tellimuspäevikutes);
• igakuiste tellimuste päevikute pidamine;
• sünteetiliste ja analüütiliste andmete ühendamine ühes tellimuste päevikus;
• tehingute registreerimine ainult krediitkontoga kirjavahetuses debiteeritud kontodega.

Praktikas näeb see välja nii: raamatupidaja koostab kuuks ajaks spetsiaalsed registreerimisdokumendid, millel on ettevõtte raamatupidamispoliitikas ette nähtud välimus ja vorm. Tellimuspäevikutel pole ühtset kinnitatud vormi, kuna see, mida neis täpselt näidata, sõltub iga organisatsiooni individuaalsetest omadustest. Seejärel sisestatakse iga toiming neisse ja postitatakse kohe vastavatele alamkontodele, märkides ärakirjad, see tähendab analüütika. Kui kuus sooritatakse ainult üks tehing, saab ühte logi pidada terve aasta. Kindlasti järgige andmete postitamise kronoloogilist järjekorda.

Pärast kuu lõppu kuvatakse otse tellimuste ajakirjas vastava konto käive ja saldo, mis kantakse pearaamatusse, samuti bilanssi. Raamatupidamisprogrammid teevad sellised kirjed sisestatud algandmete põhjal automaatselt.

Raamatupidamise päeviku tellimisvormi näide

Teame juba, et tellimuspäevikute koostamisel lähtutakse kontode krediidimärgist. Seetõttu käsitleme illustreeriva näitena arvelduspäeviku tellimust nr 2. 51 “Organisatsiooni arvelduskontod”. See näide näitab selgelt, et see konto vastab paljudele teistele, mis tähendab, et see nõuab tehingute täiendavat töötlemist. Täidetud igakuise tellimuste päeviku standardvorm näeb välja umbes selline:

Päevikutellimuste arvestussüsteem võimaldab jaotada ühe ülekantud summa korraga mitmele kontole ning vaadata ka nende igaühe käivet. Ülaltoodud näites tegi VESNA LLC järgmised sularahata ülekanded:

• tagastas ostjale ettemaksu müügilepingu alusel tarnimise võimatuse tõttu (Dt 62 Kt 51 320 000 rubla);
• maksis tarnijale kauba eest ettemaksu (Dt 60 Kt 51 85 000 hõõruda);
• sai sularaha ettevõtte töötajatele töötasu avansiliseks maksmiseks (Dt 50 Kt 51 245 000 hõõruda);
• saatis ostjale leppetrahvi lepinguliste kohustuste rikkumise eest (Dt 76 Kt 51 12 400 rub.);
• sai sularaha palkade maksmiseks (Dt 50 Kt 51 211 300 hõõruda);
• maksis üksikisiku tulumaksu (Dt 68 Kt 51 63 700 rubla) ja kindlustusmakseid (Dt 69 Kt 51 156 800 rubla).

Kõik tehingud ja ka kuu käive on koheselt nähtavad tellimuste päevikus nr 2. Pange tähele, et kõik tellimuste ajakirjade vormid, sealhulgas kontokrediidi jaoks nr 2. 51, kinnitab organisatsiooni juht raamatupidamispoliitika lisana.