Kompositsiooni kohta finantsaruanded Rääkisime omas 2017. aastast. Samas märkisid nad, et kinnitatud lisade vormidena bilanss ja aru anda finantstulemused Rahandusministeeriumi 02.07.2010 korraldus nr 66n näeb ette kapitali muutuste aruande, 2010.a. sularaha, ja mittetulundusühingutele ka aruanne selle kohta ettenähtud kasutust rahalised vahendid. Mida loetakse vormiks 5 (bilansi lisa)?

Taotlus või selgitus?

Tehkem kohe reservatsioon, et praegu kasutatavatel raamatupidamisaruannete vormidel mõistet “vorm nr 5” ei kasutata. See vorm kehtis kuni 2011. aastani vastavalt Rahandusministeeriumi 22. juuli 2003. a korraldusele nr 67n, mis on praeguseks kaotanud kehtivuse. Vorm nr 5 kandis nime “Bilansi lisa” ja see koosnes järgmistest osadest:

• immateriaalne vara;
• põhivara;
• tulusad investeeringud materiaalsed varad;
• teadus-, arendus- ja tehnoloogiliste tööde kulud;
• arenduskulud loodusvarad;
• finantsinvesteeringud;
• kulud levinud tüübid tegevused (kuluelementide järgi);
• pakkumine;
• valitsuse abi.

Hetkel bilansi lisa iseseisva kinnitatud aruandlusvormina ei kasutata. Samas on Rahandusministeeriumi 07.02.2010 korralduse lisas nr 3 toodud bilansi ja majandustulemuste aruande selgituste koostamise näide, mida on soovitatav kasutada selgituste koostamisel aastal 2010.a. tabelivorm (Rahandusministeeriumi 07.02.2010 korralduse nr 66n punkt 4) .

Nende selgituste koosseis on paljuski sama vorm nr 5, mis oli varem kasutusel. Kui varem oli see kohustuslik aruandlusvorm, siis nüüd esitatakse see aruandluse selgituseks, kui organisatsioon peab seda tüüpi andmist vajalikuks. teabest. Toodud bilansi ja kasumiaruande selgituste näide, suhteliselt vorm nr 5, sisaldab nüüd järgmisi jaotisi:

• immateriaalne põhivara ning teadus-, arendus- ja tehnoloogilise töö (T&A) kulud;
• põhivara;
• finantsinvesteeringud;
• varud;
• saadaolevad arved ja võlgnevused;
• tootmiskulud;
• hinnangulised kohustused;
• kohustuste tagamine;
• valitsuse abi.

Saate alla laadida Exceli vormingus bilansi ja kasumiaruande vormistamise selgituste näite.

Kes, mis vormis ja millal peaks raamatupidamisele selgitusi esitama. bilanss ja finantsaruanded. tulemusi?

Paljud raamatupidajad seisavad igal aastal silmitsi küsimusega, kas on vaja koostada raamatupidamise kohta selgitusi. bilanss ja finantsaruanded. tulemused aasta lõpus. Uurime selle teabe koostamise mitmeid funktsioone ja reegleid.

Karistused aruannete esitamata jätmise eest

Selgitused on osa ettevõtte finantsaruannetest, mis tähendab, et neile kohaldatakse samu karistusi, mis aruannete esitamata jätmise või hilinenud esitamise eest. bilanss ja finantsaruanne tulemusi.

Eelkõige on selgituste hilinenud esitamise eest ette nähtud trahv 200 rubla.

Maksuhaldur määrab trahvi andmete esitamata jätmisel enne esitamise tähtaega - 31. märts 2017. Maksuhalduril on võimalik saata ettevõttele trahvi tasumise nõue 3 kuu jooksul arvates puuduva osa andmetest avastamisest.

Lisaks sisse kohtumenetlus maksuinspektsiooni väite kohaselt saab trahvi sisse nõuda ka alates ametnik(näiteks ettevõtte juht) 300–500 rubla ulatuses.

Kuna selgitustel on vaba esitusvorm, siis ei vastuta nende andmete esitamise vormi ja vormi eest.

Bilansi ja majandustulemuste aruande selgitused sisalduvad aastaaruandes finantsaruanded(6. detsembri 2011. aasta seaduse nr 402-FZ artikli 14 1. osa, Venemaa rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n punkt 4).

Üldjuhul dešifreerib selgitustes olev teave bilansi või majandustulemuste aruande numbrilised näitajad. See tuleneb PBU 4/99 lõike 24 sätetest.

Selgitustes avaldatakse ka teave organisatsiooni arvestuspõhimõtete kohta, samuti lisateavet. Selline, mida ei ole bilansis ja kasumiaruandes, kuid ilma selleta on kasutajatel keeruline hinnata organisatsiooni tegelikku finantsseisundit, selle tegevuse majandustulemusi ja rahavoogusid. aruandlusperiood.

Kes on kohustatud vormistama

Kõik raamatupidamist korraldavad organisatsioonid peavad koostama selgitused.

Erandiks on organisatsioonid, kellel on õigus kasutada raamatupidamise ja aruandluse lihtsustatud vorme.

Näiteks on need väikeettevõtted, mis ei allu kohustuslik audit, samuti enamik mittetulundusorganisatsioone (Venemaa rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n punkt 6, 6. detsembri 2011. aasta seaduse nr 402- artikli 6 4. ja 5. osad). FZ).

See üldreeglid. Siiski on olukordi, kus väikeettevõtjad peavad koostama selgitused. Näiteks kui organisatsioon muudab oma arvestuspõhimõtteid. Sel juhul tuleb vastav teave esitada selgituste osana täiendavas teabes.

Dokumendi vorm

Selgitusi saab teha teksti ja (või) tabeli kujul.

Tavaliselt esitatakse need tabelina. Saate ise otsustada, mida sellisesse tabelisse lisada, võttes arvesse Venemaa rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n lisa 3 (Venemaa Rahandusministeeriumi korralduse nr 66n punkt 4 2. juulil 2010).

Kui täidate sellised Selgitused statistikaosakonna või maksuamet, seejärel sisestage veergu „Indikaatori nimi” järel tabelitesse veerg „Kood”. Sisestage reakoodid vastavalt Venemaa rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n 4. lisale. See kord tuleneb Venemaa rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n lõikest 5.

Peamised sektsioonid

Bilansi ja finantstulemuste aruande selgitused sisaldavad järgmisi jaotisi:

• immateriaalne põhivara ning teadus- ja arendustegevuse kulud;

• põhivara;

• finantsinvesteeringud;

• varud;

• saadaolevad arved ja võlgnevused;

• tootmiskulud;

• hinnangulised kohustused;

• kohustuste tagamine;

• valitsuse abi.

Täitke jaotise näitajad aruande ja eelmiste perioodide andmete põhjal (Venemaa Rahandusministeeriumi 29. juuli 1998. a korraldusega nr 34n kinnitatud määruste punkt 35).

Immateriaalne põhivara ning teadus- ja arendustegevuse kulud

• rida 1110 “Immateriaalne põhivara”;

• rida 1120 «Uurimis- ja arendustegevuse tulemused»;

Jaotis “Immateriaalne põhivara ning T&A kulud” koosneb viiest tabelist.

Tabel 1.1 „Kohalolek ja liikumine ei ole materiaalne vara» avaldada teavet esialgne maksumus ja akumuleeritud kulum (perioodi lõpus ja alguses), perioodi laekumised ja realiseerimised, ümberhindluse tulemused, samuti teave soetusmaksumuse kohta immateriaalne vara allub väärtuse langusele aruandeaasta, kajastatud väärtuse langusest tuleneva kahjumi summa. Peegeldage andmeid nii üldiselt kõigi immateriaalsete varade kohta kui ka nende üksikute liikide kontekstis (PBU 14/2007 lõiked 2, 3, 6, 8, punkt 41, PBU 4/99 lõige 35).

Ümberhindamisel kuvatakse veerus “Algne maksumus” praegune turuväärtus või jooksev (asendus)kulu (Venemaa rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. aasta korralduse nr 66n lisa 3 märkus 3).

Tabelis 1.2 „Organisatsiooni enda loodud immateriaalse vara algne maksumus” avalikustage teave organisatsiooni iseseisvalt loodud immateriaalse vara kohta (PBU 14/2007 punkt 11, punkt 41). Märkida andmed aruandekuupäeva, eelmise aasta ja eelmisele eelnenud aasta seisuga (Venemaa Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korralduse nr 66n lisa 3 lisad 2, 4 ja 5).

Tabelis 1.3 “Täielikult amortiseeritud soetusmaksumusega immateriaalne põhivara” märkige nende materiaalsete põhivarade nimetused ja algmaksumus, mille maksumus on täielikult amortiseerunud, kuid organisatsioon jätkab nende kasutamist (PBU 14/2007 punkti 41 punkt 9). Märkige andmed aruandekuupäeva, eelmise aasta ja eelmisele eelnenud aasta seisuga (Venemaa Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korralduse nr 66n lisa 3 lisad 2, 4 ja 5).

Tabelis 1.4 “Teadus- ja arendustegevuse tulemuste kättesaadavus ja liikumine” märkige teave T&A kulude suuruse kohta (PBU 17/02 punkt 16).

Märkida aruandeaasta ja eelmise aasta andmed (Venemaa Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korralduse nr 66n lisa 3 lisad 1 ja 2).

Tabelisse 1.5 “Lõpetamata ja registreerimata T&A ning lõpetamata tehingud immateriaalse vara soetamiseks” kirjutage kulude summa nii üldiselt kui liikide kaupa aruande- ja eelneva aasta kohta vastavalt:

• lõpetamata teadus- ja arendustegevus (jääk aasta alguses, aasta kulude summa, positiivset tulemust mitte andnud mahakantud kulude summa, raamatupidamisse võetud kulude summa, aasta lõpu jääk);

• lõpetamata tehingud immateriaalse põhivara soetamiseks (jääk aasta alguses, aasta kulude summa, mahakantud kulude summa, mis ei andnud positiivset tulemust, raamatupidamisse võetud kulude summa, jääk aasta lõpus aasta).

Märkida aruandeaasta ja eelmise aasta andmed (Venemaa Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korralduse nr 66n lisa 3 lisad 1 ja 2).

Põhivara

Selles jaotises avaldage teave bilansi järgmiste ridade kohta:

• rida 1150 «Põhivara»;

• rida 1160 “Tasumlikud investeeringud materiaalsesse varasse”;

• real 1190 “Muu põhivara”.

Selgituste jaotises „Põhivara” on neli tabelit.

Tabelis 2.1 “Põhivara saadavus ja liikumine” kajastada infot põhivara algmaksumuse ja akumuleeritud kulumi kohta (aruandeaasta alguses ja lõpus ning eelmisel aastal), samuti andmed aruandeperioodi ja eelneva aasta põhivara laekumise (käsustamise), ümberhindluse ja kogunenud kulumi kohta (PBU 6/01 p 32). Avalikustada teave põhivararühmade kaupa (PBU 4/99 punkt 3, punkt 27, PBU 6/01 punkt 32). Eraldi tuleks kajastada nende objektide maksumust, mida võetakse arvesse põhivara osana ja kasumlike investeeringute osana materiaalsesse varasse.

Märkida aruandeaasta ja eelmise aasta andmed (Venemaa Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korralduse nr 66n lisa 3 lisad 1 ja 2).

Tabelis 2.2 „Lõpetamata kapitaliinvesteeringud“ esitage andmed lõpetamata kapitaliinvesteeringute väärtuse kohta (aruandeaasta alguses ja lõpus ning eelmisel aastal), samuti selle muutuste kohta aruandeperioodi ja eelneva aasta kohta (ilma kuludeta). tulevase immateriaalse vara ning teadus- ja arendustegevuse jaoks).

Tabelis 2.3 “Põhivara väärtuse muutused lõpetamise, lisavarustuse, rekonstrueerimise ja osalise likvideerimise tulemusena” avaldada teave põhivara väärtuse suurenemise (vähenemise) kohta nende osalise likvideerimise või lõpetamise tulemusena, lisavarustus või rekonstrueerimine (PBU 6 /01 lõike 32 punkt 5).

Märkida aruandeaasta ja eelmise aasta andmed (Venemaa Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korralduse nr 66n lisa 3 lisad 1 ja 2).

Tabelis 2.4 „Põhivara muu kasutus” kajastage põhivara kohta käiv teave, mis:

• renditud, pole vahet, kas need on bilansis kirjas või mitte;

• renditud, pole vahet, kas need on bilansis kirjas või mitte;

• on kinnisvaraobjektid ja neid on hakatud kasutama, kuigi need on riiklikus registreeringus;

• üle konserveerimisele;

• kasutatakse erineval tasemel (näiteks on need tagatisobjektid jne).

Kajastada teavet aruandeaasta 31. detsembri, eelmise aasta 31. detsembri ja üle-eelmise aasta 31. detsembri seisuga.

Finantsinvesteeringud

Selles jaotises avaldage teave bilansi järgmiste ridade kohta:

• rida 1170 “Finantsinvesteeringud”;

• rida 1240 "Finantsinvesteeringud (v.a raha ekvivalendid)."

See selgituste jaotis koosneb kahest tabelist.

Tabel 3.1 „Kättesaadavus ja liikumine finantsinvesteeringud» avalikustada teavet pikaajaliste ja lühiajaliste finantsinvesteeringute algse maksumuse (perioodi alguses ja lõpus) ​​ning nende muutuste kohta perioodi jooksul (saamine, võõrandamine, intresside kogumine) (lepingu punkt 41). PBU 19/02). Avalikustada teave finantsinvesteeringu tüübi järgi (PBU 19/02 punkt 42).

Tabelis 3.2 „Finantsinvesteeringute muu kasutamine“ märkida andmed panditud ja kolmandatele isikutele üle antud (v.a müük) finantsinvesteeringute ning nende muu kasutamise kohta perioodi lõpu seisuga (a. punktid 7 ja 8). PBU 19/02 punkt 42).

Reservid

Selles jaotises on esitatud teave bilansi real 1210 “Varud”.

Jaotis sisaldab kahte tabelit, milles teave peab kajastuma varude liigiti (PBU 5/01 punkt 23).

Tabelis 4.1 “Varude saadavus ja liikumine” märkige maksumus ja väärtuse vähendamise reservi suurus (perioodi alguses ja lõpus), samuti perioodi jooksul toimunud muutused (PBU 5 punkt 27). /01). Tabelis 4.2 „Varud panditud“ märkida tasumata ja lepingu alusel panditud varud (aruandekuupäeva seisuga) (PBU 5/01 punkt 27).

Arved ja võlgnevused

Selles jaotises avaldage teave bilansi järgmiste ridade kohta:

• rida 1230 “Nõuded arved”;

• rida 1410 “Laenatud vahendid”;

• rida 1450 «Muud kohustused»;

• rida 1510 “Laenatud vahendid”;

• rida 1520 “Võlad arved”.

Jaotis koosneb kahest teabe tabelist saadaolevad arved ja kaks võlgnevuste jaoks.

Tabelis 5.1 “Nõutavate arvete saadavus ja liikumine” näidata pika- ja lühiajaliste nõuete kohta nende liikide kaupa teave nõuete saadavuse kohta perioodi alguses ja lõpus, selle muutuste kohta perioodi jooksul (laekumine, käsutamine), samuti teave ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi kohta

Veerus “Aasta alguses” kajastada kokku deebetsaldo kontodele 60, 62, 66, 67, 68, 69, 70, 71, 73, 75, 76 aruandeaasta 1. jaanuari seisuga.

Veerus “Perioodi lõpus” märkida saadaolevate arvete jääk aruandeaasta lõpu seisuga.

Veerus "Muudatused perioodi jooksul" kajastage võlgade laekumist ja käsutamist, samuti võlgade üleminekut pikaajaliselt lühiajalisele.

Märkige saadaolevate arvete summad täies ulatuses vastavalt lepingutingimustele (st arvestamata selle jaoks loodud ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi) (PBU 4/99 punkt 35).

Tabelis 5.2 Tähtajaks tasumata nõuded avalikustada andmed tähtaja ületanud nõuete (st aegunud võlgade) kohta aruandekuupäeva ja kahe eelneva aasta 31. detsembri seisuga. Märkige võlasummad nende liikide kaupa kahes hinnangus: vastavalt lepingutingimustele (st. täissumma) ja bilansilises hinnangus (s.t. miinus selle jaoks loodud ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reserv).

Tavaliselt sisaldab selline dokument järgmisi jaotisi:

• organisatsiooni tegevuse lühikirjeldus;

• raamatupidamispoliitika;

• peamised tegurid, mis mõjutasid tegevuse tulemusi;

• teave seotud osapoolte kohta.

Organisatsiooni tegevuse lühikirjeldus

See jaotis sisaldab üldine teave organisatsiooni kohta: selle juriidiline aadress, põhitegevused, juhtimisstruktuur, aasta keskmine töötajate arv, saadavus eraldi divisjonid jne. Aktsiaseltsid siin on andmed emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arvu kohta, samuti emiteeritud, kuid tasumata või osaliselt tasutud aktsiate arvu kohta

Lisaks peaks see jaotis kajastama teavet selle kohta nimiväärtus aktsiad, mis kuuluvad ettevõttele endale, samuti selle tütarettevõtetele ja sõltuvatele organisatsioonidele.

See protseduur on sätestatud PBU 4/99 lõigetes 27 ja 31.

Arvestuspoliitika

Selles jaotises tutvustage raamatupidamismeetodeid, ilma milleta on võimatu organisatsiooni finantsseisundit usaldusväärselt hinnata (PBU 1/2008 punktid 17, 24). Kerige võimalikud viisid raamatupidamine on toodud tabelis.

Lisaks on siin vaja selgitada kõiki kõrvalekaldeid arvestusreeglitest ja moodustamisel tehtud eeldusi raamatupidamispoliitika. Näiteks peaksid selgitused kajastama otsust organisatsiooni eelseisva likvideerimise kohta (sel juhul rikutakse tegevuse jätkuvuse eeldust). See kord on sätestatud PBU 1/2008 lõigetes 19 ja 20.

Kui organisatsioon on otsustanud oma raamatupidamispoliitikat muuta, siis tuleb kõik muudatused ka selgitustes ära näidata. Samuti on vaja neid muudatusi põhjendada ja nende tulemusi hinnata rahalises mõttes. See kord on sätestatud PBU 1/2008 lõigetes 21 ja 25. See tähendab, et peate näitama summa, mille võrra on raamatupidamise aruannete kirjete hindamine muutunud seoses arvestusmeetodite muutumisega.

Peamised tegevuse tulemusi mõjutavad tegurid

Selles jaotises peate analüüsima tegureid, mis mõjutasid organisatsiooni majandustulemuse kujunemist aruandeaastal. Nende hulka kuuluvad tarbijanõudluse kasv, intressimäärade langus pangalaen, tootekvaliteedi parandamine, juhtimisstruktuuri parandamine jne.

Kui organisatsiooni tegevuses esines aasta jooksul vääramatu jõu asjaolusid, tuleb Selgitustes need nimetada ja avaldada nende tagajärjed. Näiteks kui organisatsiooni laos oli tulekahju, märkige kahju suurus ja tulekahju tagajärgede likvideerimisega seotud kulutused. See protseduur on sätestatud PBU 4/99 lõikes 27.

Seotud osapoolte teave

Avalikustada seotud osapoolte teave eraldi jaotises Selgitustes (PBU 11/2008 punkt 14). Organisatsioonid, kellel on õigus kasutada lihtsustatud arvestusmeetodeid, ei pruugi seda jaotist selgitustesse lisada (PBU 11/2008 punkt 3, 6. detsembri 2011. aasta seaduse nr 402-FZ artikli 6 osad 4 ja 5).

Organisatsioon koostab iseseisvalt seotud osapoolte nimekirja, kelle kohta on vaja teavet avaldada, võttes arvesse sisu prioriteedi nõuet vormi ees (PBU 11/2008 punkt 9).

Teave seotud osapoolte kohta tuleb avalikustada:

• tehingute tegemisel seotud osapooltega;

• olenemata tehingutest, kui organisatsioon kontrollib teist organisatsiooni või seotud organisatsioone kontrollib sama organisatsioon (sama üksikisik).

See menetlus tuleneb PBU 11/2008 lõigetest 10 ja 13.

Esimesel juhul avaldage iga seotud osapoole kohta vähemalt järgmine teave:

• suhte olemus (vastavalt juhitavuse kriteeriumile vastavalt PBU 11/2008 punktile 6);

• operatsioonide liigid;

• igat liiki tehingute maht (absoluut- või suhtelises väärtuses);

• aruandeperioodi lõpuks lõpetamata toimingute kulunäitajad;

• tehingute arvelduste teostamise (lõpetamise) tingimused ja tähtajad, samuti arvelduste vorm;

• ebatõenäoliselt laekuvate võlgade jaoks moodustatud reservide summa aruandeperioodi lõpus;

• mahakantud nõuete summa, mille tähtaeg aegumistähtaeg aegunud, muud võlad, mille sissenõudmine on ebareaalne, sh ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi kaudu.

Avaldage teave iga järgmise rühma kohta eraldi:

• põhiäriühing (ühing);

• tütarettevõtted;

• domineerivad (osalevad) majandusüksused;

• sõltuvad äriettevõtted;

• ühistegevuses osalejad;

• juhtivad töötajad;

• muud seotud osapooled.

Juhtkonna võtmeisikute puhul märkida neile makstud töötasu summa nii kokku kui ka poolte kaupa järgmised tüübid maksed:

• lühiajalised hüvitised pärast aruandekuupäeva (makstakse välja aruandeperioodi jooksul ja 12 kuud pärast aruandekuupäeva; palk ja sellelt kogunenud maksud ja sissemaksed, puhkusetasud, ravitasud, arstiabi, kommunaalteenused jne);

• töösuhtejärgsed hüvitised ja muud väljamaksed, mis tagavad pensionide maksmise, samuti muud sotsiaalsed garantiid;

• tasu emitendi optsioonidena, aktsiad, aktsiad, osalused põhikapitalis ja nende alusel väljamaksed;

• muud pikaajalised hüved.

See protseduur tuleneb PBU 11/2008 lõigetest 10–12.

teisel juhul kirjeldage seotud isikute vahelise suhte olemust (PBU 11/2008 p 13).

Rahandusministeeriumi 2. juuli 2010. a korraldus nr 66n sätestab raamatupidamise aruandluse vormid. Bilansi osade põhjendamiseks kasutatakse vormi 5. See on täpsustava iseloomuga ja on mõeldud bilansi põhinäitajate täpsustamiseks. Tänu vormi 5 olemasolule on võimalik teha põhjalik analüüs rahaline olukord organisatsioonid.

Finantsaruannete vorm 5: üldteave

Vorm 5 hõlmab bilansi lisa tabelielementide täitmist vararühmade kohta, mis on klassifitseeritud finantsseotuse kriteeriumi järgi. Seos bilansi sisu ja vormi 5 vahel on otsene - bilanss toimib põhidokumendina ja selle lisa on üldistatud näitajate üksikasjalik ärakiri.

Lihtsustatud raamatupidamissüsteemi kasutavate struktuuride kaupa bilansi lisas olevate tabelite täitmise eripära on see, et need kajastavad vormi 5 kõige olulisemaid näitajaid. Peamine oluline tegur sellise organisatsioonirühma jaoks on võimalus või võimatus hinnata üldist rahaline seisukord. Kuid nad ei pea seda vormi täitma.

Bilansi üksikasjaliku teabe hulk taotluse tabeliplokkides peaks olema korrelatsioonis täidetud bilansi ridadel sisalduva teabe hulgaga. Bilansi loomisel on toodud lingid konkreetse ametikoha selgitavatele dokumentidele. Vorm 5 ei esita indikaatorite ammendavat loetelu. Seetõttu luuakse näiteks rahaliste väärtuste kajastamisel bilansis selgituste veerus link rahavoogude aruandele, kuna vorm 5 seda positsiooni ei täpsusta.

Vorm 5 (lisa bilansile): täitmise näide

Vormi 5 täitmise nüansse saab näha näite abil. Ettevõttel Globus LLC on järgmised täidetud bilansi read:

• põhivara kulunäitajad miinus amortisatsioon, mis koosneb tootmis- ja kontoritehnikast, mille maksumus aasta jooksul muutus);
• reservide suurus (näitaja esitatud väärtuses panditud varasid ei ole);
• debitoorsete arvete maht, mida esindavad ainult lühiajalised laenud, reserv kahtlased võlad ettevõtet ei loodud;
• olemasolevad finantsinvesteeringud;
• rahalised vahendid;
• põhikapital;
• organisatsiooni jaotamata kasumi näitaja väärtus;
• tasumata kogusumma võlgnevused vastaspooltega sõlmitud lepingute alusel, pikaajalisi kohustusi kogusummas ei ole.

Bilansi lisas avalikustatakse üksikasjad nende ridade kohta, mis sisaldavad linke vormi 5 vastavatele tabeliosadele:

Põhivara summade väärtuste täpsustamiseks kasutatakse taotluse jaotist 2, mis koosneb 4 plokist. Asjaolu, et bilansis on viide ainult tabelile 2.1, viitab sellele, et aruandeperioodil ei olnud ettevõttel täiendavaid seadmeid, likvideerimist ega põhivara valmimist ning ka varasid lõpetamata kapitaalehituse näol.

Lisa tabelis 3.1 on toodud finantsinvesteeringute näitaja. Summa kajastatakse soetusmaksumuses, võttes arvesse igat liiki laekumisi, kogunenud intresse ja võõrandamisi. Pikaajalised varad on näidatud lühiajalistest varadest eraldi.

Plokk 4.1 sisaldab teavet olemasolevate varude mahu ja nende reservi kohta, tabelis 4.2 kantakse kõik tasumata varude rühmad, sh tagatisartiklid.

Jaotis 5 on pühendatud ettevõtte võlgadele – võlgnevustele ja saadaolevatele arved. Viimase näitaja puhul tuleks arvesse võtta asutuses tekkinud ebatõenäoliselt laekuvate võlgade reservi.

Sellelt lehelt saate alla laadida kehtiva bilansi ja majandustulemuste aruande selgituse vormi ning tutvuda selle täitmise spetsiifikaga.

Täidetud finantsaruandluse vormide paketti täiendatakse kahe esimese vormi selgitustega: ja. Selgitused on mõeldud organisatsiooni finantsseisundi oluliste aspektide avalikustamiseks, võimaldades huvitatud isikutel kujundada usaldusväärse arvamuse. Selgituste vormistamise näidis on kinnitatud Rahandusministeeriumi 07.02.2010 korraldusega nr 66n, OKUD kood 0710005. Kinnitatud vorm sisaldab tabeliosa selgitused – seda tuleks kasutada näidisena.

Selgitused bilansi ja kasumiaruande juurde

Selgitused peavad sisaldama kohustuslikku teavet juriidiline aadressõppeaine, põhitegevused, organisatsiooni täitevorganite (ja ka kontrollorganite, näiteks revisjonikomisjoni) koosseis, keskmine töötajate arv aastas.

Selgitustes sisalduvat teavet saab väljendada tabelina või tekstina. Tabelivorm on esitatud kinnitatud projektinäites. Väljatöötatud tabelites saate näidata teavet järgmise kohta:

• immateriaalne põhivara ning teadus- ja arendustegevuse kulud;
• põhivara;
• rahalist laadi investeeringud;
• varud (käibekapital);
• saadaolevad/makstavad arved;
• tootmiskulud (kui ettevõte tegutseb tootmissektoris);
• hinnangulised kohustused;
• valitsuse abi suurus ja kasutamine.

Ettevõtlusüksus võib soovi korral lisada muud teavet, kui ta leiab, et kasutajatel on vajalik ettevõtte asjade seisu kohta õige arvamuse kujundamine. Väikeettevõtjate esindajad saavad selgitusi koostada lihtsustatud kujul, sisaldades enda hinnangul vaid kõige vajalikumaid andmeid.

Bilansi ja finantstulemuste aruande selgituste vormi saate alla laadida allpool:

Laadige vorm alla(Xls-vormingus, redigeeritav Excelis)

Veebileht on alati ajakohane.

Tähelepanu! Kui märkate dokumendis viga või ebaolulisust, andke sellest kommentaarides teada.