Jaotises nr 1 “Põhivara”. Sellest väljaandest saame teada, millist vara nad esindavad ja kuidas selle üle peetakse arvestust.

Mida kajastatakse bilansis immateriaalse varana

Omamata materiaalset vormi, toob see vara ettevõttele pikaajalist majanduslikku ja tootmislikku kasu ehk tulu. Vastavalt PBU 14/2007 on immateriaalne vara bilansis intellektuaalomand, tarkvaratooted, litsentsid jne. Need võivad hõlmata järgmist:

• mitmesugused tootmissaladused;
• teadussaavutused, kunstiteosed ja kirjandusteosed;
• kaubamärgid, kaubamärgid/kaubamärgid;
• leiutised;
• patendid ja õigused mudelitele, leiutistele, tööstusdisainilahendustele;
• autori- ja omandiõigused erinevatele objektidele jne.

Lisaks võetakse immateriaalse vara osana bilansis arvesse nii positiivset ärilist mainet kui ka ettevõtte asutamisega seotud kulusid, mida kajastatakse sissemaksena ettevõtte põhikapitali.

Bilansis loetletud immateriaalne põhivara akumuleeritakse reale 1110. See kajastab immateriaalse põhivara jääkväärtust, mis on raamatupidamises arvestatud konto deebetsaldo vahena. 04 “Immateriaalne põhivara” (arvestamata T&A kulusid) ja konto krediidijääki. 05 “Immateriaalse vara amortisatsioon”.

Lihtsustatud ettevõtetele on alates 2016. aasta juulist antud õigus immateriaalne põhivara kulude tegemisel kuludeks maha kanda, jättes kõrvale kulumi arvestamise.

Immateriaalne uuringuvara bilansis

See vara kuulub samuti immateriaalse põhivara hulka, kuid selle bilansis kajastamiseks on määratud rida 1130, kus kajastatakse maavaramaardlate otsimise, uurimise ja hindamise kulud. Reguleerib uuringuvarade arvestust PBU 24/2011. Immateriaalsed uuringuvarad on bilansis:

• litsentsiga kinnitatud otsingu- ja uuringutegevuse õigus;
• erinevate geofüüsikaliste uuringute tulemusena tekkinud teave;
• uuringupuurimise/mõõdistamise tulemused, proovide ja proovide kogumine, muu spetsiifiline informatsioon aluspinnase kohta;
• arenduse ja tootmise turu otstarbekuse hindamine.

Uuritav immateriaalne põhivara kajastub bilansis ja kajastatakse kontol 08 “Investeeringud põhivarasse” nende jääkväärtuses - konto 08 deebetjääki perioodi alguses vähendatakse kreeditsaldo summa võrra. konto 05.

Immateriaalse põhivara algmaksumuse moodustavad kulud

Immateriaalse vara soetamise/loomise kulud hõlmavad:

• lepingu alusel vara müüjale makstud summad;
• maksed lepinguliste tööde teostamise eest;
• vahendajale, kelle jõupingutuste kaudu vara saadi, makstud tasud;
• nõustamisteenuste eest tasu maksmine;
• tollimaksud ja tollimaksud;
• maksud (mittetagastatavad) ja riigilõivud;
• vara otsesel loomisel tehtud kulutused: amortisatsioon, töötajate hüvitised, ettevõtte keskkonnakaitsega seotud kohustused ja muud vara loomise ja selle optimaalsete kasutustingimuste tagamisega seotud kulud jne.

Immateriaalse vara algmaksumus määratakse nende loomise või soetamise kulude liitmisel. Kui immateriaalne vara kantakse bilanssi osana põhikapitalist, toimub hindamine asutajate otsusel.

Ettevõttel on õigus määrata turuväärtus eksperthinnangu tulemuste põhjal, kuid võib hinda määrata ka iseseisvalt. Tavaliselt kasutatakse immateriaalse vara hindamiseks eeldatava tulu arvutamise meetodit.

Immateriaalse põhivara hindamine bilansis

Immateriaalsel varal on väärtus ilma materiaalse sisuta. Seetõttu on nende varade hindamine väga keeruline protsess. Immateriaalse vara maksumus, eriti kõrgtehnoloogilistes ettevõtetes, tõstab oluliselt ettevõtte koguväärtust ning teadmine nende tegelikust väärtusest ja selle asjatundlikust kasutamisest aitab tugevdada ettevõtte turupositsiooni.

Immateriaalset vara (bilansirida 1110/1130) hinnatakse sõltuvalt selle kuuluvusest ühte neljast rühmast:

• tööstusomand - leiutiste patendid, tööstusdisainilahendused, saavutused, kaubamärkide sertifikaadid;
• teadus- ja kunstiteoste autori- ja sellega kaasnevad õigused, elektroonikaseadmete programmid, andmebaasid;
• ärisaladust moodustavad objektid - oskusteave, teadus- ja arendustegevuse tulemused, projekteerimine ja muu tehnoloogiline dokumentatsioon;
• omandiõigused loodusvarade kasutamiseks.

Immateriaalse põhivara hindamine kinnitab omandiõigusi ja võimaldab selle vara arvata varade hulka, võimaldades arvestada amortisatsiooni ja moodustada amortisatsioonifonde.

Selle rea täidavad organisatsioonid, kes kannavad kulusid maavarade leiukohtade otsimise, hindamise ja maavarade uurimise eest teatud aluspõhja piirkonnas. Materiaalse uurimisvara (MPA) arvestus toimub vastavalt PBU 24/2011 normidele. MPA arvestust peetakse eraldi alamkontol kontol 08 “Investeeringud põhivarasse” (PBU 24/2011 punkt 9).

Real 1140 esitatakse teave väikemootorsõidukite soetamise (loomise) tegelike kulude suuruse kohta, arvestades ümberhindlust, amortisatsiooni ja väärtuse langust (PBU 4/99 p 35, PBU 24/2011 p 28). Andmed esitatakse aruandekuupäeva, eelmise aasta 31. detsembri ja eelmisele aasta 31. detsembri seisuga.

MPA sisaldab põhivarana kajastatud otsingukulusid, mis on seotud peamiselt materiaalse kujuga objekti soetamise (loomisega). Samas on geograafiliste uuringute kulud teatud maapõuealal maavarade otsimise, maardlate hindamise ja maavarade uurimise kulud, mis tekivad enne tootmise ärilise otstarbekuse kindlakstegemist ja dokumenteerimist selle maapõue alal (p 2, 4). , 6 PBU 24/2011).

MPA-de näited on need, mida kasutatakse maavarade otsimisel, maardlate hindamisel ja maavarade uurimisel (PBU 24/2011 punkt 7):

— konstruktsioonid (torusüsteem jne);

— seadmed (spetsiaalsed puurimisseadmed, pumbaseadmed, mahutid jne);

- sõidukid.

LPA objektid võetakse arvestusse eraldi alamkontol kontole 08 “Investeeringud põhivarasse” nende soetamise (loomise) tegelike kulude summas, mis määratakse kindlaks PBU 24/ lõigetes 13–15 kehtestatud viisil. 2011. aastal. MPA objektide hilisem hindamine (sealhulgas amortisatsioon ja ümberhindlus) toimub PBU 6/01 põhivarale kehtestatud viisil (PBU 24/2011 p 16). Sel juhul tuleks arvesse võtta PBU 24/2011 lõigetes 17–20 nimetatud omadusi. Eelkõige, kui esineb märke väärtuse langusest, tuleks MPA varade väärtuse langust testida vastavalt standardile IAS 36 Varade väärtuse langus, IFRS 6 Maavarade uurimine ja hindamine.

Arvesse võetud kulumi summad, aga ka MPA objektide amortisatsiooni summad, saab arvesse võtta näiteks eraldi alamkontodel kontole 02 “Põhivara kulum”.

Rida 1140 „Materiaalse uurimise varad” = deebetsaldo kontol 08 (MPA analüütiline konto) – Krediidijääk kontol 02 (MPA amortisatsiooni ja väärtuse languse analüütilised kontod)

Üldjuhul kantakse eelmise aasta bilansist üle eelmise aasta 31. detsembri ja eelneva aasta 31. detsembri seisuga real 1140 “Materiaalne uuringuvara” näitajad.

Veerus „Selgitused” on viide selle näitaja avalikustamise kohta (PBU 4/99 punkti 28 lõige 2).

Täiterea 1140 näide"Materiaalse otsingu varad"

NÄIDE 1.4

Kontode 08 ja 02 näitajad raamatupidamises (MPA väärtuse languse märke ei tuvastatud):

2013. aasta bilansi fragment

Lahendus

MPA hind on:

Näite 1.4 bilansi fragment näeb välja selline.

Sellel bilansi real on näidatud MPA jääkväärtus (tegelikud kulud, võttes arvesse tehtud ümberhindlusi, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langus). See väärtus määratakse sünteetiliste kontode 08 ja 02 vastavate analüütiliste kontode saldode vahena (võttes arvesse ümberhindlust ja väärtuse langust).

TEEMA 3. ETTEVÕTTE BILANSID

Bilansikirjed näitavad ettevõtte vara ja kohustuste suurust kindla kuupäeva seisuga.

Bilansikirje– eraldiseisev vahendite (vara) või allika (kohustuste) liik, näidatakse bilansis eraldi kirjena ja väljendatakse eraldi summana.

VARA

I JAGU. PÕHIKAPITAL hõlmab fonde, mis on oma majandusliku sisu poolest heterogeensed:

Materiaalsed ressursid

Immateriaalsed vahendid

Investeeringud jne.

Nende vahendite ühendamine jaotises 1 on tingitud nende pikaajalisest kasutamisest organisatsiooni majandustegevuses ja nende kuulumisest kõige vähem likviidsete varade hulka.

Immateriaalne põhivara (rida 1110)– näitab immateriaalse põhivara jääkväärtuse summat aruandeperioodi lõpus.

Immateriaalse põhivara jääkväärtus, olenevalt arvestuspõhimõttes kasutusele võetud immateriaalse vara amortisatsiooni arvestamise korrast:

või koheselt moodustatud kontole 04 “Immateriaalne põhivara”;

või arvutatakse lahutades konto 04 aasta lõpu jäägist konto 05 “Immateriaalse põhivara amortisatsioon” aasta lõpu jäägi.

Vastavalt PBU 14/2007 punktile 3 “Immateriaalse vara arvestus” võetakse objekt raamatupidamises immateriaalse varana, kui samaaegselt on täidetud järgmised tingimused:

1. objekt on võimeline tooma organisatsioonile tulevikus majanduslikku kasu, eelkõige on objekt ette nähtud:

Toodete tootmiseks kasutamiseks;

Töö tegemisel või teenuste osutamisel;

Organisatsiooni juhtimisvajaduste jaoks.

2. on õigus saada majanduslikku kasu, mida see objekt on võimeline tulevikus tooma, sealhulgas on organisatsioonil nõuetekohaselt vormistatud dokumendid, mis kinnitavad vara enda olemasolu ja selle organisatsiooni õigust intellektuaalse tegevuse tulemusele või vahendile. individualiseerimine:

Patendid;

tõendid;

muud turvadokumendid;

Kokkulepe intellektuaalse tegevuse tulemusele või individualiseerimisvahendile ainuõiguse võõrandamise kohta;

Dokumendid, mis kinnitavad ainuõiguste üleminekut ilma lepinguta;

Samuti peavad olema piirangud teiste isikute juurdepääsul sellisele majanduslikule kasule (kontroll objekti üle).

3. objekti muust varast eraldamise või eraldamise (identifitseerimise) võimalus;

4. Ese on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks, s.o. kasulik eluiga üle 12 kuu;

5. organisatsioon ei kavatse vara 12 kuu jooksul maha müüa;

6. objekti tegelik (esialgne) maksumus on usaldusväärselt määratav;

7. esemel puudub materiaalne vorm.

Vastavalt tsiviilseadustiku 69. peatüki artiklile 1225 on intellektuaalse tegevuse ja juriidiliste isikute, kaupade, tööde, teenuste ja ettevõtete, millele on antud õiguskaitse (intellektuaalomand) individualiseerimise vahendid, tulemused:

Teadus-, kirjandus- ja kunstiteosed; elektrooniliste arvutite programmid (arvutiprogrammid); Andmebaas; fonogrammid; raadio- või televisiooniprogrammide eetris või kaabli kaudu edastamine (ringhäälingu- või kaabelleviorganisatsioonide edastamine); leiutised; aretuse saavutused; brändinimed; kaubamärgid ja teenindusmärgid.

Samuti ei kehti immateriaalsele varale tarkvaratoodete (nagu 1c programmid, viirusetõrjed jne) kasutuslitsentsid.

Vastavalt PBU 14/2007 lõikele 16 ei tohi immateriaalse vara algne/tegelik soetusmaksumus, millega see raamatupidamisse võetakse, muutuda, välja arvatud immateriaalse vara ümberhindluse ja amortisatsiooni korral.

Organisatsioon saab immateriaalset vara ümber hinnata aruandeperioodi lõpus. Selle õiguse kasutamine või sellest loobumine tuleb raamatupidamise eesmärgil vormistada arvestuspoliitikas. Immateriaalse põhivara ümberhindlus toimub nende jääkväärtuse ümberarvutamise teel (PBU 14/2007 p 19).

Immateriaalse vara täiendava hindamise summa ümberhindluse tulemusena kantakse organisatsiooni lisakapitali. Hilisem allahindlus ümberhindluse piirmäärade piires vähendab lisakapitali. Allahindluse summa on kajastatud majandustulemuses muude kuludena. Hilisem ümberhindlus eelmise amortisatsioonisumma piires - finantstulemusele muude tulude osana.

Kõrval rida 1110 immateriaalse põhivara jääkväärtus kajastub: = deebetsaldo kontol 04 “Immateriaalne põhivara” (v.a T&A kulud) miinus krediidijääk kontol 05 “Immateriaalse vara amortisatsioon”

Kui amortisatsiooni arvutamisel ei kasutata kontot 05, siis sellel real kajastatakse: Konto 04 “Immateriaalne põhivara” deebetsaldo (v.a T&A kulud)

Teadus- ja arendustegevuse tulemused (rida 1120). Sellel real näidatakse tehtud teadus-, arendus- ja tehnoloogiliste tööde (edaspidi T&A*) kulutuste summa, mis ei ole maha kantud tavategevuse ja muude kuludena. *Uurimistöö hõlmab 23. augusti 1996. aasta föderaalseadusega määratletud teadusliku (uurimistöö), teadusliku ja tehnilise tegevuse ning eksperimentaalsete arenduste elluviimisega seotud töid. nr 127-FZ “Teaduse ning riikliku teadus- ja tehnikapoliitika kohta”.

Vastavalt PBU 17/02 punktile 16 „Uurimis-, arendus- ja tehnoloogilise töö kulude arvestamine“ kajastatakse olulisel määral teave teadus- ja arendustegevuse kulude kohta bilansis eraldi varakirjete grupi kohta (jaotis „Põhivara ”).

Organisatsiooni kulutused T&A-le, mille tulemusi kasutatakse organisatsiooni tootmis- või juhtimisvajadusteks, kajastatakse kontol 04 “Immateriaalne põhivara” eraldi vastavalt kontoplaanile ja selle kasutamise juhendile.

Vastavalt PBU 17/02 punktile 2 võetakse uurimis- ja arendustegevuse osana arvesse järgmist:

T&A, mille puhul saadi õiguskaitsele kuuluvad tulemused, mis ei olnud vormistatud seadusega ettenähtud korras;

Teadus- ja arendustegevus, mis andis tulemusi, mis kehtivate õigusaktide normide kohaselt ei kuulu õiguskaitse alla.

Teadus- ja arendustegevuse osana ei võeta kontot 04 arvesse ja see ei kajastu real 1120:

Lõpetamata T&A, samuti T&A, mille tulemused võetakse arvestuses arvesse immateriaalse põhivarana; organisatsiooni kulud loodusvarade arendamiseks (aluspõhja geoloogiliste uuringute läbiviimine, väljatöötatud maardlate uurimine (täiendav uuring);

Ettevalmistustööd kaevandustööstuses jne;

Tootmise ettevalmistamise ja arendamise, uute organisatsioonide, töökodade, üksuste kulud (käivituskulud);

Seeria- ja masstootmiseks mitte ettenähtud toodete ettevalmistamise ja valmistamise kulud;

Tootmis(tehnoloogilise) protsessi käigus tehtud tehnoloogia ja tootmiskorralduse täiustamise, tootekvaliteedi parandamise, toote disaini ja muude tööomaduste muutmisega seotud kulud.

Vastavalt PBU 17/02 punktile 9 hõlmavad teadus- ja arenduskulud kõiki tegelikke kulusid, mis on seotud kindlaksmääratud tööde teostamisega.

Teadus- ja arendustegevuse kulud hõlmavad järgmist:

Kindlaksmääratud tööde teostamisel kasutatud kolmandate isikute organisatsioonide ja isikute materjalide ja seadmete ning teenuste maksumus;

Töölepingu alusel nimetatud töö tegemisega otseselt seotud töötajate töötasu ja muude maksete kulud;

sissemaksed sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks;

Katse- ja uurimisobjektidena kasutamiseks mõeldud eriseadmete ja eritarvikute maksumus;

Nimetatud tööde tegemisel kasutatud põhi- ja immateriaalse vara amortisatsioon;

Uurimisseadmete, paigaldiste ja rajatiste, muu põhivara ja muu vara hooldamise ja käitamise kulud;

Üldised ärikulud, kui need on otseselt seotud nende tööde teostamisega;

Muud teadus-, arendus- ja tehnoloogiliste tööde teostamisega otseselt seotud kulud, sh testimiskulud.

Kõrval rida 1120 kajastub teave tehtud teadus-, arendus- ja tehnoloogilise töö (T&A) kulude kohta: = deebetjääk kontol 04 “Immateriaalne põhivara” (T&A kulude arvestuse analüütiline konto)

Rida 1130 “Immateriaalne uurimisvara”

Kõrval rida 1130 kajastuvad teatud maapõueala otsingute, maardlate hindamise ja maavarade uurimise kulud: =

deebetjääk kontol 08 “Investeeringud põhivarasse” (juriidiliste isikute raamatupidamisarvestuse analüütiline konto) miinus

Kooskreeditsaldo kontole 05 “Immateriaalse põhivara amortisatsioon” (amortisatsiooni ja õigusaktide väärtuse languse arvestuse analüütiline konto)

Kaevandamistegevusega tegelevad organisatsioonid on kohustatud pidama arvestust oma tegevuses kasutatud uuringuvarade kohta. Selles artiklis räägime teile, mis on otsinguvarad, millistesse tüüpidesse need jagunevad ja millised on varade arvestuse põhijooned.

Otsi varasid: mõiste ja tüübid

Kaevandusettevõtete tootmistsükli üks algetappe on maardlate otsimine ja ressursside kaevandamise majandusliku otstarbekuse hindamine konkreetses kohas. Maardlate otsimisel kasutavad ettevõtted uuringuvarasid. See mõiste viitab kuludele, mis tekivad maa otsimisel ja maardlate hindamisel.

Seda tüüpi vara võib sisaldada nii materiaalseid kui ka immateriaalseid komponente. Seadmed, sidesüsteemid, transport ja muu põhivara liigitatakse materiaalseks uuringuvaraks. Immateriaalse rühma otsinguvara loetakse teabeks, mis on seotud:

• väliuuringud (näiteks puurimistulemuste aruanne);
• kaevandatud maavaraproovide analüüs ja hindamine;
• geodeetiliste ja topograafiliste uuringute aruanne.

Lisaks kuuluvad immateriaalse uuringuvara rühma litsentsid ja muud load, mis võimaldavad ettevõttel teostada maardlate uurimist ja hindamist.

Uurimistöö tulemuste põhjal tuleks anda hinnang kaevandamise ärilise otstarbekuse kohta konkreetses piirkonnas, hindamise tulemus tuleb dokumenteerida kirjalikult. Aruannet koostades vastake järgmistele küsimustele:

• kas ettevõttel on ressursse tootmise teostamiseks (seadmed, tööjõu- ja finantsressursid jne);
• kui suur on tõenäosus, et maavarade müügist saadav kasum ületab nende kaevandamiseks tehtud kulutusi.

Kui tootmine on tehniliselt võimalik, on ettevõttel selleks kõik vajalikud vahendid olemas ning lisaks on plaanis saada suurt tulu ressursside müügist, siis loetakse nende tootmine majanduslikult põhjendatuks. Pange tähele, et tootmise äriline teostatavus kuulub ka immateriaalse uurimisvara kategooriasse.

Otsinguvarade arvestuse spetsiifika

Uurimisvarade arvestust tuleks pidada vastavalt üldistele raamatupidamissätetele. Eelkõige kajastada kaevusid, puurplatvorme ja muid materiaalseid seadmeid vastavalt põhivara arvestuse reeglitele. Loe ka artiklit: → “”. Seoses geodeetilise teabe, hindamis- ja uuringutulemustega tuleks selliseid immateriaalseid otsinguüksusi käsitleda samal viisil kui immateriaalset vara.

Kuidas otsinguvara ära tunda

Maavarade otsimise kulud kajastatakse uuringuvarana vastavalt PBU 24/2011. Konkreetsed kulude liigid, mis hiljem liigitatakse uuringuvaradeks, määrab organisatsioon individuaalselt ja need kajastuvad tema arvestuspõhimõtetes. Reeglina sõltub uuringuvaraga seotud kulude loetelu kaevandusettevõtte tegevuse spetsiifikast. Kulude jaotamisel varadele ja muudele kuludele tuleks aga arvestada üldreeglitega:

• maatükid, millel tehakse uuringuid, samuti proovide võtmisel kasutatavad seadmed ja transport, kajastatakse materjalirühma uuringuvarana;
• immateriaalse grupi uuringuvarana kajastatakse hindamise, uuringu, pinnase analüüsi, samuti ressursi kaevandamise ärilise otstarbekuse tulemusi konkreetses piirkonnas. Need eraldised tuleks kajastada arvestuspõhimõtetes.

Uuritava vara esialgne arvestus

Alates hetkest, mil tehakse kulutusi maavarade otsimiseks, tuleb kulude summat bilansis arvestada (Dt 08). Loe ka artiklit: → “”. Seda kontot kasutades konsolideerige kulud:

• maatüki ostmine, millel viiakse läbi hindamine ja uuringud;
• seadmete ja masinate soetamine;
• töövõtjate teenused seadmete paigaldamiseks, nende reguleerimiseks, paigaldamiseks, tehniliseks toeks jne;
• vahendusteenused (kui vara soetatakse kolmanda isiku kaudu);
• palgafond (kui ressursside otsimisse on kaasatud täistööajaga töötajad);
• teabe- ja konsultatsiooniteenused ala uurimise ja hindamise kohta (kui selliseid teenuseid saadakse kaasatud ettevõtetelt);
• laboriteenused ekstraheeritud proovide analüüsimiseks jne.

Kui ettevõttel tekkis objekti uurimise ja hindamise käigus kulutusi kohustuslike lõivude, maksude ja lõivude tasumiseks, võib nende summa kanda ka Dt 08 alla.

Raamatupidamise optimeerimiseks on soovitatav avada iga õppevaldkonna jaoks alamkonto kontole 08. See võimaldab kulusid põhjalikumalt ja detailsemalt analüüsida, kui ettevõte otsib ja ammutab ressursse samaaegselt mitmes valdkonnas.

Uurimisvarade kulum

Kuna otsitava vara ühikut võetakse arvele samamoodi kui põhivara, siis amortiseeritakse selline vara ettenähtud korras. Teil on õigus valida uurimisvara amortisatsiooni meetod, kajastades see oma arvestuspoliitikas. Määrata vara (nii materiaalse kui immateriaalse rühma) kasulik eluiga individuaalselt ja kajastada seda ka arvestuspoliitikas.

Kui praegu kasutatakse ühes piirkonnas varem kasutatud otsinguseadmeid uue ala uurimiseks ja analüüsimiseks, siis nende seadmete amortisatsioonitasud arvestatakse uue vara (uues piirkonnas) loomisele. Sama reegel kehtib kõigi otsinguvarade kohta, mida kasutatakse uute varade loomiseks.

Uuringuvarade kajastamise lõpetamine

Peate otsinguvara tuvastamise tühistama ja kontolt 08 maha kandma, kui:

• ressursside kaevandamise äriline otstarbekus selles piirkonnas on kinnitatud;
• Maavarade kaevandamine ühel või teisel põhjusel on tunnistatud vähetõotavaks.

Kõik ülaltoodud otsused tuleb dokumenteerida ja dokumenteerida vastavas aruandes. Kui tootmise otstarbekus on tunnistatud majanduslikult põhjendatuks, tehke kanne Dt 01 Kt 08 sellele objektile kogunenud kulude summa kohta. Selle raamatupidamiskande alusel jaotatakse otsingukulude summa põhivarakirjele. Kui räägime immateriaalsest põhivarast, siis tuleks teha järgmine kanne: Dt 04 Kt 08.

Mitteperspektiivse tootmise ja selle hilisema lõpetamise korral kandke Dt 08 alla kogunenud kulude summa muudesse kuludesse: Dt 91,2 Kt 08.

Näide nr 1. Neft Prom JSC sai litsentsi naftamaardlate otsimiseks piirkonnas B-34. 2017. aasta septembris palkas Neft Prom kaevu puurimiseks töövõtja Techno Global LLC. Teenuste maksumus (7 342 500 rubla, käibemaks 1 120 042 rubla) töövõtjale 13.09.17. 2017. aasta septembris-oktoobris läbiviidud uuringutulemuste põhjal tunnistati puurkaev 22.10.2017 mittetootlikuks ja hüljati. Kaevust loobumise tööde maksumus maksti Techno Global LLC kasuks (481 300 rubla, käibemaks 73 419 rubla).

Neft Prom raamatupidamises tehti järgmised kanded:

kuupäev	Deebet	Krediit	Summa	Kirjeldus
13.09.17	08	60	6 222 458 rubla	Techno Global LLC töö maksumus on kajastatud (7 342 500 RUB - 1 120 042 RUB)
13.09.17	19	60	1 120 042 RUB	Arvesse läheb kaevu puurimise maksumuselt käibemaksu summa
13.09.17	68 käibemaks	19	1 120 042 RUB	Käibemaksu aktsepteeritakse mahaarvamiseks
22.10.17	91.2	08	6 222 458 rubla	Uuringuvara kantakse kuludena maha seoses puuraugu mahajätmisega
22.10.17	91.2	60	407 881 rubla	Kajastatakse Techno Global LLC kaevust loobumise töö maksumus (481 300 rubla - 73 419 rubla).
22.10.17	19	60	73 419 rubla	Arvesse läheb kaevu mahajätmise tööde maksumuselt käibemaksu summa
22.10.17	68 käibemaks	19	73 419 rubla	Käibemaksu aktsepteeritakse mahaarvamiseks
22.10.17	09	68 Tulumaks	1 326 068 RUB	Maksuvara kajastub ((6 222 458 RUB + 407 881 RUB) * 20%)
30.11.17	68 käibemaks	09	22 101 rubla	Maksuvara maksti osaliselt tagasi (1 326 068 RUB / 12 kuud * 20%)

Varade kajastamine aruandluses

Bilansi koostamisel rühmitage uuringuvarade maksumus ridadele 1130 ja 1140:

• näidata aruandekuupäeva 1. kuupäeval perioodil 1130 kogunenud materjalirühma otsinguvarade kulude summa;
• real 1140 kajastada üldist teavet maardlate (immateriaalne varade rühm) analüüsi ja uurimise kohta teabe hankimisega seotud kulude kohta.

Samuti kohustavad kehtivad õigusaktid kaevandusettevõtteid esitama üksikasjalikku teavet:

• uuringuvarade ümberhindluse kulud;
• akumuleeritud amortisatsioonisummad;
• varade väärtuse langus;
• varade jääkväärtus, võttes arvesse amortisatsiooni.

Raamatupidamise vead ja omadused

Otsinguvarade arvestuse protseduur on üsna spetsiifiline ja sellel on mitmeid funktsioone. Sellega seoses teevad paljud raamatupidajad nende tehingute kajastamisel vigu. Allpool vaatleme 3 peamist viga, mida otsinguvarade arvestamisel tehakse.

Viga nr 1. Varade väärtuse languse arvestus.

2017. aasta märtsis sai JSC GlavResurs loa maagi otsimiseks A-1 piirkonnas. Aasta jooksul alates tegevusloa saamisest viis GlavResurs läbi pinnase uuringud ja analüüsid mineraalide otsimiseks. Märtsis 2018 suurendati tööde jätkamiseks vajalike kallite seadmete soetamise tõttu mitmekordselt hoiuste otsimise kulude summat. Ostetud seadmete maksumus ei sisaldunud esialgses otsingukulu kalkulatsioonis.

GlavResursi raamatupidaja kajastas uute seadmete soetamise kulu vastavalt Dt 08. Seisuga 04.01.18 kajastas GlavResursi raamatupidamine varade maksumust arvestades uute seadmete soetamist. Seda tüüpi uurimisvarade arvestuses täiendavaid korrigeerimisi ei tehtud.

Sel juhul tegi GlavResursi raamatupidaja üsna tavalise vea uuringuvarade ümberhindamisel. Erinevalt põhivara arvestusest, mida hinnatakse igal aastal ümber, et viia arvestuslik väärtus vastavusse turuväärtusega, on uuringuvarade arvestamisel ümberhindluseks lisatingimused. Näiteks tuleb vara ümber hinnata, kui maardlate otsimine peatatakse põhjusel, et leiukohast maavarasid ei avastatud.

Ülaltoodud näide kujutab ka juhtumit, mil otsinguvara tuleb ümber hinnata. GlavResursi poolt tööde jätkamiseks soetatud seadmete maksumust esialgses kalkulatsioonis arvesse ei võetud, mistõttu maardlate otsimise kulud kasvasid kordades. See asjaolu on vara väärtuse languse kajastamise aluseks. GlavResursi raamatupidajal on vaja kajastada bilansis vara ümberhindlus, võttes arvesse uusi tingimusi (kõrgenenud kulud hoiuste otsimisel).

Viga nr 2. Otsingulitsentsi maksumuse amortisatsioon.

2017. aasta septembris sai ettevõte Cardinal loa gaasiväljade otsimiseks 3 aastaks. Cardinali raamatupidaja arvutas igakuise amortisatsiooni suuruse, võttes arvesse kasulikku eluiga 36 kuud. Amortisatsioonikulude summa kajastus raamatupidamises igakuiselt, alates oktoobrist 2017. Gaasiväljade uurimise ja otsingutega alustas Cardinal alles 2017. aasta detsembris (alates vajalike seadmete soetamise kuupäevast). Samal perioodil väljastas ettevõte dokumendi, mis kinnitas tootmise majanduslikku otstarbekust.

Amortisatsiooni arvestamisel rikkus Cardinali raamatupidaja raamatupidamiseeskirja (PBU 24/2011). Loe ka artiklit: → “”. Uurimislitsentsi saamisel tuleks selle maksumus kuludesse kanda mitte varem kui maa-aluste ressursside kaevandamise majanduslikku otstarbekust kinnitava dokumendi koostamine. Tehtud vea tõttu peaks Cardinali raamatupidaja tühistama 2017. aasta oktoobri ja novembri eest kogunenud kulumi summa.

Viga nr 3. Täiendavate uurimiskulude arvestamine.

2017. aasta aprillis alustas Status Stroy JSC tööd tööstuslikult arendatud maagimaardla täiendavate uuringutega. Tööde kasutamiseks ostetud seadmete maksumust, samuti täiendava hindamise ja pinnase analüüsi kulusid kajastab raamatupidaja “Status Stroy” kontol 08. Põllu täiendava uuringu kulud kanti maha võrdsetes osades. amortisatsioonikuludele.

Juba kasutusele võetud alade täiendava uuringu kulude arvestamise kord erineb uuringuvarade arvestuse üldisest korrast. Sel juhul on “Status Stroy”-l õigus tunnustada seadmete ja pinnase hindamise kulusid korraga ja täies mahus. Sel juhul ei ole vaja kulusumma ühtlast jaotamist amortisatsiooni arvutamise teel.

Rubriik "Küsimus ja vastus"

Küsimus nr 1. Ettevõte PromMash otsib hoiuseid B-18 piirkonnas. 2017. aasta aprillis sai ettevõte PromMash ekspertfirmalt Slog dokumendid ja arvutused, mis kinnitavad, et selles valdkonnas on ressursi kaevandamine majanduslik otstarbekus. Kas hindajalt saadud dokumendid võivad olla tootmise otstarbekuse põhjenduseks?

Ettevõttelt Slog saadud aruanne on aluseks tootmise ärilisest aspektist elujõuliseks tunnistamisel. Tootmise otstarbekust saab põhjendada nii sõltumatu hindaja kui ka ettevõtte sisemine struktuuriüksus.

Küsimus nr 2. 2017. aasta novembris sai ettevõte Storm hindaja akti, mille kohaselt tunnistati söekaevandamine G-91 objektil majanduslikult otstarbekaks. Seisuga 12.01.17 oli otsingukulude summa 7 502 400 rubla, otsitava vara kogunenud amortisatsiooni summa oli 801 430 rubla. Kuidas saab Stormi raamatupidaja kajastada uuringuvara maksumust põhivara osana?

Kuna söekaevandamise majanduslik otstarbekus on põhjendatud, tuleb uuringuvara maksumus kanda kontole 08 jääkväärtuses 6 700 970 rubla. (7 502 400 – 801 430 RUB).

Küsimus nr 3. Nefteburi ettevõte kasutab OSNO-d. 2017. aasta mais tegi Neftebur kulutusi elamute lammutamise hüvitamiseks, mis viidi läbi seoses naftaväljade otsingutega. Lammutamine viidi läbi vastavalt kehtestatud korrale ja kooskõlastatud piirkondlike võimudega. Hüvitise kogusumma oli 8 300 500 rubla. Kas Nefteburil on makstud hüvitise tõttu õigus maksubaasi vähendada?

Põhineb Art. Maksuseadustiku artikli 261 kohaselt on Nefteburil õigus kajastada hüvitamiskulud sellisena, et need vähendavad maksubaasi. Kui Neftebur tasus õlitootmise tagajärjel tekkinud komplekskahju, saab kulude osana arvestada ka hüvitise suurust.

Vastavalt kehtivatele seadusandlikele normidele on vaja kõiki ärilist ja majanduslikku laadi tehinguid kajastada eriarvestuses.

Head lugejad! Artiklis räägitakse tüüpilistest juriidiliste probleemide lahendamise viisidest, kuid iga juhtum on individuaalne. Kui soovite teada, kuidas lahendada täpselt oma probleem- võtke ühendust konsultandiga:

AVALDUSID JA KÕNED VÕETAKSE 24/7 ja 7 päeva nädalas.

See on kiire ja TASUTA!

See kehtib ka erinevat tüüpi varade, sealhulgas immateriaalsete otsinguvarade kohta. Seda küsimust käsitletakse Vene Föderatsioonis kehtivates õigusaktides. Võimaluse korral peaksite end kõige olulisemate punktidega eelnevalt kurssi viima.

Nii on võimalik vähendada suure hulga raskuste ja muude raskuste tõenäosust, mis on seotud maksuhalduri auditite läbiviimise protsessiga.

Valesti registreeritud immateriaalne vara toob kaasa trahve ja muid raskusi.

Üldised punktid

Immateriaalne vara on ettevõtte omand, mis väljendub mitte materiaalse varana, vaid intellektuaalse või mõne muu varana.

Immateriaalseid varasid on palju erinevaid. Reguleerivad dokumendid kajastavad nende täielikku loetelu. Kõigi nüanssidega tasub end eelnevalt kurssi viia.

Probleemid, mida tuleks eelnevalt kaaluda, on järgmised:

• mis see on?
• mis on nende roll?
• kehtivad standardid.

Mis see on?

Täna, liinil 1130, tuleb immateriaalsed otsinguvarad määrata vastavalt õigusnormidele. Kuid kõigepealt peaksite mõistma immateriaalse vara mõistet.

Tavaliselt on sellised varad organisatsiooni raamatupidamises ja maksuaruandluses, mis tegeleb järgmiste tegevustega:

• tegeleb ressursside avastamisega;
• viib läbi arendust.

Seda küsimust arutatakse võimalikult üksikasjalikult aastal. Sel juhul teostab seda tüüpi varade jaotamist ettevõte iseseisvalt, ilma välise osaluseta.

Jaotamine toimub järgmist tüüpi varade vahel:

• immateriaalsed otsingumootorid;
• muud tüüpi tegevuste jaoks.

Samuti ei tohi unustada, et tehtud valikut tuleb ettevõttes vastavalt tugevdada.

See on vajalik nõuetekohase raamatupidamis- ja maksuarvestuse säilitamiseks. Probleemi käsitletakse üksikasjalikult artiklis. Otsingutüüpi immateriaalse vara täielik loetelu kajastub samas dokumendis.

Mis on nende roll

Seda tüüpi varade otsene kajastamine raamatupidamises ja maksuaruandluses võimaldab teil rakendada standardseid ülesandeid.

Need hõlmavad täna järgmist:

Otseselt saab organisatsioon üsna märkimisväärset kasu otsingutüüpi immateriaalse vara kasutamisest. Kuna need tähendavad teavet või õigust, mis on seotud kasulike ressursside hankimisega.

Pealegi on tootmisõigus sageli ainuõigus. Samuti arvestatakse kõnealuse vara liigi amortisatsiooni.

Ka see küsimus tasub endale eelnevalt paljastada. Nii saate vältida mõningaid raskusi finantsaruannete koostamisel.

Praegused standardid

Hetkel on üsna palju erinevaid dokumente, mis on otseselt seotud immateriaalse uuringuvara kajastamisega aruandluses.

Sama oluline mõju on nende amortisatsiooni peegeldus. Peamine seda küsimust reguleeriv regulatiivne dokument on - see reguleerib rakendust.

PBU 14/2007 sisaldab järgmist:

Ka varade kohta teabe kajastamise protsess finantsaruannetes peab vastama regulatiivdokumendile. Peamine on

See õigusakt sisaldab järgmisi põhijagusid:
6. detsembri 2011. aasta föderaalseadus nr 402-FZ sisaldab järgmisi peamisi jaotisi:

	Finantsaruannetes kajastatud objektide loetelu
	Loetleb isikud, kes on kohustatud pidama raamatupidamisarvestust
	Kuidas raamatupidamist peetakse?
	Arvesse võetakse arvestuspõhimõtete valimise protsessi ja iga tüübi omadusi.
	Millised on peamised raamatupidamisdokumendid?
	Mis on raamatupidamisregistrid
	Kuidas toimub kohustuste ja varade inventuur
	Rahalise mõõtmise protseduur seda tüüpi raamatupidamises
	Millised on finantsaruandluse nõuded?
	Mida mõeldakse finantsaruannete koostamise all
	Mis on aruandeperiood, samuti aruandluse kuupäev
	Aruandluse kord
	Aruandlusprotseduur menetluse ajal
	Sisekontroll
	Raamatupidamise regulatsiooniga seotud põhiprintsiibid
	Märgitakse sel juhul nõutavate dokumentide loetelu.

Oluline on meeles pidada vajadust järgida otsingutüüpi immateriaalse vara kajastamise standardeid. Kuna sageli just nende abiga viiakse ellu kõikvõimalikud korruptsiooniskeemid.

Seetõttu pöörab maksuteenistus auditeid tehes sellele kõigele võimalikult suurt tähelepanu.

Mõnel juhul toob immateriaalse otsingu vara varjamine kaasa üsna tõsised distsiplinaartagajärjed.

Immateriaalse vara otsingu omadused

Immateriaalsel otsinguvaral endal on palju funktsioone ja nüansse. Nende kõigiga tuleks kindlasti eelnevalt tegeleda. See vähendab oluliselt vigade tegemise tõenäosust.

Selle teemaga seotud olulised probleemid, millega tutvumine on hädavajalik, hõlmavad järgmist:

• Mis on immateriaalsed otsinguvarad?
• Kuidas need kajastuvad raamatupidamises?
• väärtus maksuarvestuses.

Mida see tähendab?

2019. aasta immateriaalsete uuringute varade loend sisaldab järgmist:

Ainu- või ühisõigus teostada teatud loetelu teoseid	erinevat tüüpi maavarade asukoha otsimine ja hindamine; teatud tüüpi mineraalide olemasolu uurimine; sobivalt kujundatud kättesaadavus ülaltoodud tööde teostamiseks
Teave, mis saadi teatud tüüpi luuretöö tulemusena	puurimine; proovide võtmine põllu arendamise käigus; geoloogiline teave aluspinnase kohta saadi alternatiivsel meetodil; ärilise teostatavuse hindamine

Oluline on meeles pidada, et otsinguvarade tegelikud kulud peavad sisaldama järgmist:

• summad, mis makstakse vastavalt tarnijaks oleva töövõtja kokkulepetele;
• konkreetselt töövõtjalt võetavad summad töömahu erikorras teostamise eest;
• immateriaalse uurimisvara ostmise võimaluse andnud vahendajale kogunenud teatud vahendustasu või muu tasu;
• kõik tollimaksud ilma eranditeta, samuti;
• riigi-, patendimaksud;
• tasutud maksude summad, mis ei kuulu tagastamisele;
• käibe- ja põhivara amortisatsioon;
• preemiad töötajatele, kes otseselt panustavad teatud tüüpi vara loomisesse.

Samuti on olemas teatav loetelu tegelikest kuludest, mis ei sisaldu selliste varade soetamise kuludega seotud kulude loendis:

• maksude hüvitamine;
• üldkulud;
• kulud, mis tekkisid litsentsi saamise käigus või on otseselt seotud uuringuvarade registreerimise protsessiga.

Eelpool väljatoodud punktidel on kõige olulisem roll seoses teabe kajastamisega raamatupidamises ja maksuaruandluses. Oluline on meeles pidada, et eksimisruumi pole. See võib kaasa tuua üsna tõsiseid probleeme.

Kuidas need kajastuvad raamatupidamises?

Eelnevalt tasub end kurssi viia ka sellega, mis kontoga on tegu – immateriaalsed otsinguvarad. Nendel eesmärkidel kasutatakse alati rida nr 1130.

Peegeldusprotsess näeb välja selline:

Kulumi kajastamise korral raamatupidamises peab organisatsioon seda tegema alates arvestamise kohustuse tekkimise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast.

Tavaliselt kasutatakse selleks järgmisi kontosid:

Oluline on meeles pidada, et tuleb arvesse võtta kõiki eri tüüpi otsingukulusid. Neid kajastatakse põhivarana. See reegel kehtib kõigi kasutatud otsinguvarade kohta.

Enne kui hakkate maksu- ja raamatupidamises teavet kajastama, peaksite hoolikalt mõistma kõiki nüansse.

Tähtsus maksuarvestuses

Seda tüüpi varasid võetakse arvesse loodusvarade kasutamise maksu arvutamisel. Seda küsimust reguleerib Vene Föderatsiooni maksuseadustikus eraldi jaotis.

Maksumäärad on paika pandud. Oluline tegur on mineraali tüüp. Intressimäära arvutamise algoritm kajastub föderaalse maksuteenistuse ametlikul veebisaidil.

Immateriaalse otsinguvara kajastamise protsessiga on seotud üsna palju erinevaid raskusi.

Oluline tegur on ettevõtte enda valitud arvestuspoliitika. Selle alusel arvutatakse maksubaas ja viiakse ellu muud toimingud.

Tähelepanu!

• Sagedaste õigusaktide muutmise tõttu vananeb teave mõnikord kiiremini, kui jõuame seda veebilehel uuendada.
• Kõik juhtumid on väga individuaalsed ja sõltuvad paljudest teguritest. Põhiteave ei garanteeri lahendust teie konkreetsetele probleemidele.