Valve- ja tulekahjusignalisatsiooni olemasolu on hoonete ekspluatatsiooni kohustuslik tingimus. Meie ekspertide koostatud materjalid on korduvalt käsitlenud selle mittefinantsvara raamatupidamisega seotud küsimusi. Samas raamatupidajad eelarvelised asutused Aeg-ajalt tekib raskusi hoonetele paigaldatud tulekahjusignalisatsiooni registreerimisega. See konsultatsioon hõlmab peamisi punkte tulekahjusignalisatsiooni ostmise, paigaldamise ja hoolduse kulude kajastamiseks.

Tulekahjusignalisatsioonide ost

2013. aastal teostati standarditele vastava sõlmitud lepingu alusel tulekahjusignalisatsioonisüsteemide ost, paigaldus ja paigaldus riigi ja omavalitsuste vajadusteks. Föderaalseadus 21. juuli 2005 nr 94-FZ“Kauba tarnimise, tööde teostamise, teenuste osutamise tellimuste esitamise kohta riigi ja omavalitsuste vajadusteks”.

Alates 2014. aastast on see seadus kaotanud kehtivuse ja ostude tegemisel tuleb lähtuda sätetest Föderaalseadus 04.05.2013 nr 44-FZ"Lepingusüsteemist kaupade, tööde ja teenuste hankimisel riigi ja omavalitsuste vajaduste rahuldamiseks"(Edasi - Föderaalseadus nr 44-FZ).

Vastavalt normidele Art. 15 Föderaalseadus nr 44-FZ eelarveasutused sooritavad oste kasutades eelarvest antavaid toetusi eelarvesüsteem Venemaa Föderatsioon vastavalt nõuetele Föderaalseadus nr 44-FZ. Asutustel on õigus sätteid mitte kasutada Föderaalseadus nr 44-FZ tellimuste esitamisel:

1) kodanike ja juriidiliste isikute, sh tasuta ja tagasivõtmatult ülekantavate toetuste kaudu välisriikide kodanikud ja välisriigi juriidilised isikud, samuti rahvusvahelised organisatsioonid, kes on saanud õiguse anda Vene Föderatsiooni territooriumil toetusi Vene Föderatsiooni valitsuse kehtestatud viisil. Vene Föderatsiooni valitsuse määrus 23. aprillist 2013 nr 367 ), toetused (toetused), mida antakse konkursi korras Vene Föderatsiooni eelarvesüsteemi vastavatest eelarvetest, kui toetuste andjate määratud tingimustega ei ole sätestatud teisiti;
2) lepingu alusel töövõtjana juhul, kui lepingu täitmise ajal kaasatakse selle asutuse lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalike kaupade tarnimiseks, tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks lepingu alusel teisi isikuid;
3) üksikisikutelt muu tulu teeniva tegevuse elluviimisel saadud raha arvelt, juriidilised isikud(v.a kohustusliku ravikindlustuse alusel arstiabi osutamiseks ja maksmiseks laekuvad vahendid).

Loetletud juhtudel (et mitte kasutada Föderaalseadus nr 44-FZ) institutsioonid vajavad:

– töötada välja hankereeglid vastavalt Art. 18. juuli 2011. aasta föderaalseaduse nr 223-FZ artikkel 2"Teatud tüüpi juriidiliste isikute kaupade, tööde ja teenuste hankimise kohta"(Edasi - Föderaalseadus nr 223-FZ);
– asetage täpsustatud eraldis enne aasta algust singlisse infosüsteem;
– juhinduma sellest sättest aastaringselt seoses ostude korraldamisega ülalnimetatud vahenditest.

Eelarvelise asutuse tehtud otsus hanke läbiviimiseks vastavalt väljatöötatud ja ametlikule veebilehele üles pandud hankeeeskirjale või Föderaalseadus nr 44-FZ ei saa jooksval aastal muuta.

Seega, kui tulekahjusignalisatsioon ostetakse toetuste kaudu, siis vormistatakse selle ostmise ja paigaldamise tellimus vastavalt nõuetele Föderaalseadus nr 44-FZ. Kui kulud tulekahjusignalisatsiooni ostmiseks ja paigaldamiseks tehakse tulu teeniva tegevuse kaudu ja kui asutuses on kehtiv hankemäärus, toimub tellimus vastavalt käesolevale määrusele ja normidele. Föderaalseadus nr 223-FZ.

Märge: jõusse jäävad riigi- ja munitsipaallepingud, eelarveliste asutuste tsiviillepingud kauba tarnimiseks, tööde tegemiseks, klientide vajadusteks teenuste osutamiseks, sõlmitud enne 01.01.2014 ( punkt 1 art. 112Föderaalseadus nr 44-FZ ).

Tulekahjusignalisatsiooni raamatupidamine

Tulekahjusignalisatsioon – totaalsus tehnilisi vahendeid , mis on ette nähtud tulekahju avastamiseks, töötlemiseks, etteantud kujul tulekahjuteate, eriteabe edastamiseks ja (või) automaatsete tulekustutusseadmete sisselülitamiseks ja suitsukaitsesüsteemide, tehnoloogiliste ja inseneriseadmete juhtimisseadmete sisselülitamiseks. , aga ka muud tulekaitseseadmed.

Tulekahjusignalisatsioon - tervik tulekahjusignalisatsiooni paigaldised , mis on paigaldatud ühele kohale ja mida juhitakse ühisest tuletõrjedepoost ( 22. juuli 2008 föderaalseadus nr 123-FZ"Tuleohutusnõuete tehnilised eeskirjad").

Materiaalsed varaobjektid, olenemata nende maksumusest, kasuliku elueaga üle 12 kuu, mis on ette nähtud korduvaks või püsivaks kasutamiseks operatiivjuhtimise õiguse alusel asutuse tegevuse käigus tööde tegemisel, teenuste osutamisel, valitsemistegevuse teostamisel. volituste (funktsioonide) või asutuse majandamisvajaduste jaoks võetakse põhivarana arvesse kasutuses, varudes või säilitamisel olevad varad.

Nagu ülaltoodud definitsioonidest näeme, vastab tulekahjusignalisatsioon selle raamatupidamises põhivaraks liigitamise tingimustele.

Põhivara eelarvearvestuse ühikuks on inventuuriobjekt, mida saab ( lõiked 41, 45 Juhend nr 157n ):

– objekt koos kõigi inventari ja tarvikutega;
– eraldiseisev struktuurselt isoleeritud objekt, mis on ette nähtud teatud sõltumatute funktsioonide täitmiseks;
- eraldiseisev struktuurselt liigendatud objektide kompleks, mis moodustavad ühtse terviku ja on mõeldud konkreetse töö tegemiseks.

Sel juhul on struktuurselt liigendatud objektide kompleks üks või mitu ühe või erineva otstarbega objekti, millel on ühised seadmed ja lisaseadmed, ühine juhtimine, mis on paigaldatud samale vundamendile, mille tulemusena saab iga objekt täita oma funktsioone ainult osana. kompleksist ja mitte iseseisvalt ( lõige 41 Juhend nr 157n ).

Kui mitmest esemest koosneval struktuurselt liigendatud objektide kompleksil on kõigi objektide jaoks ühine kasutusiga, siis arvestatakse seda kompleksi iseseisva inventuuriobjektina.

Kui ühel struktuurselt liigendatud objektil on mitu osa – erineva kasuliku elueaga põhivara, siis iga selline osa võetakse arvele iseseisva inventarinimena ( lõige 45 Juhend nr 157n ). Nagu tuleneb rahandusministeeriumi selgitused sisse antud 14. aprilli 2011. a kiri nr 02-06-10/1370 , tulekahjusignalisatsioonisüsteem koosneb konstruktsioonielementidest, millel on erinev kasutusiga, seetõttu tuleb eraldi inventarinimestena arvestada põhivaraga seotud tulekahjusignalisatsiooni üksikuid elemente.

Eelkõige koosneb tulekahjusignalisatsioonisüsteem:

– signalisatsioonivõrkudest, mis vastavalt OKOF sisaldub hoones sisekommunikatsioonina;
– telefonivõrgu liinide ja muude sideliinide kaudu töötavatest lõppseadmetest (edastus- ja vastuvõtuseadmetest) ning objektiteadete edastamise süsteemide seadmetest. Just need varustuselemendid on eraldi laoartiklid.

Kooskõlas lõige 45 Juhend nr 157n põhivara inventuuriartiklid võetakse arvestusse vastavalt nõuetele OKOF põhivara rühmitamiseks alajaotistesse.

Jah, vastavalt OKOF tuletõrjesignalisatsiooni seadmed ja seadmed (kood 14 3319000) on seotud masinate ja seadmetega, seega tuleks neid raamatupidamises arvesse võtta ( punkt 8 Juhend nr 174n ):

– 101 24 000 “Masinad ja seadmed on asutuse eriti väärtuslik vallasvara”;
– 101 34 000 "Masinad ja seadmed – muu asutuse vallasvara."

Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise teostatud lepinguliste tööde vastuvõtmiseks kasutatakse tehtud tööde vastuvõtmise akti (f. 0322005) (edaspidi KS-2 akt). Selle akti alusel täidetakse tehtud tööde maksumuse ja kulude tõend (f. 0322001) (edaspidi tõend KS-3), mis kliendi soovil annab andmed, milliste seadmetüüpide kohta mille paigaldamine algas aruandeperioodil. Samal ajal on selle sertifikaadi veerus 2 märgitud seadme nimi ja mudel ning veergudes 4, 5, 6 - andmed tehtud paigaldustööde kohta ( Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kiri 14. aprillist 2011 nr 02-06-10/1370 ). Kinnitatud on KS-2 akti ja KS-3 tunnistuste ühtsed vormid Vene Föderatsiooni riikliku statistikakomitee 11. novembri 1999. aasta resolutsioon nr 100“Raamatupidamise esmase dokumentatsiooni ühtsete vormide kinnitamisest tööde kajastamiseks aastal kapitaalehitus ning remondi- ja ehitustööd".

Tähelepanu väärib, et olenemata sellest, kas tulekahjusignalisatsioon võetakse arvesse eraldiseisva inventuuriartiklina tervikuna või selle üksikute seadmete ja seadmetena, peab teave selle olemasolu kohta hoones kajastuma ka põhivarade arvelevõtmise inventarikaardil. ( OKUD vorm 0504031) (hoone inventarikaart) rubriigis “Objekti lühikarakteristikud”. Kui tulekahjusignalisatsioon paigaldatakse hoone ehitamise käigus, siis see sisaldub hoone maksumuses. Kui tulekahjusignalisatsioon paigaldatakse pärast hoone kasutuselevõttu, kajastub see raamatupidamises eraldi inventarinime(de)na.

2013. aastal vastavalt Kasutusjuhend eelarve klassifikatsioon RF 2013. aastaks ning planeerimisperioodiks 2014 ja 2015, heaks kiidetud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 21. detsembri 2012. aasta korraldusega nr 171n tuletõrje (turva- ja tulekahju)signalisatsioonisüsteemide ostmise, paigaldamise ja hooldusega seotud kulud tuleks omistada:

- peal artikkel 310«Põhivara maksumuse tõus», kui lepingu esemeks on tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kui terviku või selle üksikute seadmete ja seadmete soetamine, mis raamatupidamises liigitatakse põhivaraks;
- peal artikkel 340"Väärtuse kasv varud", kui lepingu esemeks on tulekahjusignalisatsiooni remondiks vajalike varuosade soetamine (tootmine), mis vastavalt standarditele punkt 99 Juhend nr 157n viidata materiaalsetele reservidele;
- peal alaartikkel 225“Kinnisvara korrashoiutööd, teenused”, kui lepingu esemeks on üksikute mittefinantsvarade hulka kuuluva tulekahjusignalisatsioonisüsteemi rikete kõrvaldamine (töövõime taastamine);

- peal alaartikkel 226"Muud tööd, teenused", kui lepingu esemeks on tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise (sealhulgas kasutamiseks sobivasse seisukorda viimise) maksumus, samuti paigaldust vajavate seadmete paigaldustööde eest tasumine, kui need tööd on ei ole ette nähtud tarnelepingutes, lepingutes (riigi(omavalitsuse) lepingutes) ehitamiseks, rekonstrueerimiseks, tehniliseks ümbervarustuseks, rajatiste moderniseerimiseks.

2014. aastal tuleks tuletõrjesignalisatsiooni ja selle komponentide ost, paigaldus, tõrkeotsing ning tasumisel eelarveklassifikaatori määramisel lähtuda lepingute eest tasumisel, mille esemeks on tulekahjusignalisatsiooni ja selle komponentide ostmine, paigaldamine, tõrkeotsing. Eelarveklassifikatsiooni rakendamise korra juhend RF, heaks kiidetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 1. juuli 2013 korraldusega nr 65n . Pange tähele, et uue dokumendi KOSGU artiklitele ja alapunktidele käsitletavate kulude omistamise põhimõte jääb samaks.

Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi arvestamine vastavalt sätetele Juhend nr 174n kajastatakse järgmistes raamatupidamiskirjetes:

1) süsteemi algmaksumuse kujunemine:

– seadmete ostmise kulude summa:

Deebetkontod 0 106 21 310 0 106 31 310
Konto krediit 0 302 31 730"Suurendama võlgnevused põhivara soetamiseks"

– seadmete paigalduskulude summa eest:

Deebetkontod 0 106 21 310"Investeeringute suurendamine põhivarasse - asutuse eriti väärtuslikku vallasvarasse" 0 106 31 310 “Investeeringute suurendamine põhivarasse – muusse asutuse vallasvarasse”
Konto krediit 0 302 26 730

2) tulekahjusignalisatsioonisüsteemi arvestusse vastuvõtmine:

Deebetkontod 0 101 24 310“Masinate ja seadmete kallinemine – eriti väärtuslik vallasvara institutsioonid", 0 101 34 310 “Masinate ja seadmete – muu asutuse vallasvara – maksumuse tõus”
Krediidikontod 0 106 21 310"Investeeringute vähendamine põhivarasse - asutuse eriti väärtuslik vallasvara", 0 106 31 410 „Põhivarainvesteeringute vähendamine – asutuse muu vallasvara”

Kui asutus sõlmib kolmanda osapoole organisatsiooniga tulekahjusignalisatsiooni paigaldamise lepingu, mille kohaselt kogusumma sisaldab seadmete ja tööde maksumust, kajastub sellise lepingu alusel kulude kogumise toiming raamatupidamises järgmiselt: :

Konto deebet 0 401 20 226 kontod 0 109 00 000
Konto krediit 0 302 26 730"Muude tööde ja teenuste eest võlgnevuse suurenemine"

Tulekahjusignalisatsioonisüsteemide hoolduse ja käitamise kulud lepingute alusel kolmandad isikud kajastatakse raamatupidamises kandega:

Konto deebet 0 401 20 226“Muude tööde, teenuste kulud”, vastavad kontod analüütiline raamatupidamine kontod 0 109 00 000"Tootmiskulud valmistooted, töö tegemine, teenused"
Konto krediit 0 302 26 730"Muude tööde ja teenuste eest võlgnevuse suurenemine"

Tulekahjusignalisatsiooni remondi maksumus kajastub järgmiselt:

– ostetud varuosad, mis on vajalikud kulunud osade asendamiseks:

Konto deebet 0 105 36 340“Muude varude väärtuse suurenemine – muu vallasvara”
Konto krediit 0 302 34 730"Varude soetamise eest võlgnevuse suurenemine"

- remonditööd tehtud:

Konto deebet 0 401 20 225“Kinnisvara korrashoiu kulud töödele, teenused”, vastavad analüütilised raamatupidamisarvestused kontod 0 109 00 000"Valmistoodete valmistamise, tööde, teenuste kulud"
Konto krediit 0 302 25 730"Töö- ja kinnisvarahooldusteenuste arvete suurenemine"

Lisaks tuleks tulekahjusignalisatsioone, nagu kõiki põhivarasid, amortiseerida järgmises järjekorras ( punkt 92 Juhend nr 157n ):

– üle 40 000 rubla maksvatele objektidele. amortisatsioon arvutatakse vastavalt arvestuslikule ettenähtud korras amortisatsiooninormid;
- põhivarale väärtusega kuni 3000 rubla. kaasa arvatud, amortisatsiooni ei võeta;
- muu põhivara jaoks väärtusega 3000 kuni 40 000 rubla. kaasa arvatud, arvestatakse objekti kasutusele võtmisel amortisatsiooni 100% ulatuses bilansilisest väärtusest.

Amortisatsiooni arvutamise toiming kajastub konteerimisel:

Konto deebet 0 401 01 271“Põhivara amortisatsiooni kulud ja immateriaalne põhivara", vastavad analüütilised kontod kontod 0 109 00 000"Valmistoodete valmistamise, tööde, teenuste kulud"
Krediidikontod 0 104 24 410 Masinate ja seadmete – asutuse eriti väärtusliku vallasvara – maksumuse vähendamine amortisatsiooni kaudu, 0 104 34 410 Masinate ja seadmete – asutuse muu vallasvara – maksumuse vähendamine amortisatsiooni kaudu

Näide 1.

Asutus ostis 11 500 rubla väärtuses riikliku ülesande täitmiseks toetuste abil tkomplekti ja sõlmis selle paigaldamiseks spetsialiseeritud organisatsiooniga lepingu summas 20 000 rubla. Tulekahjusignalisatsioon ei ole eriti väärtuslik vara.

Asutuse raamatupidamises kajastub see toiming järgmistes kannetes:

	Deebet	Krediit	Summa, hõõruda.
Varustus kätte saadud
Pakutakse paigaldusteenuseid
Registreerimiseks aktsepteeritud tulekahjusignalisatsioon

Näide 2.

Kolmandast isikust organisatsioon teostas tulekahjusignalisatsiooni remonditöid lepingu alusel summas 10 000 rubla. (sh varuosad), tasumine toimub tulu teenivast tegevusest saadud vahenditest. Vastavalt raamatupidamispoliitika Need kulud sisalduvad üldkuludes.

	Deebet	Krediit	Summa, hõõruda.
Pakutakse tulekahjusignalisatsiooni remonditeenust

Tulumaks

Tuletame meelde, et asutusel on tulumaksu arvestamise eesmärgil õigus vähendada saadud tulu tehtud kulutuste summa võrra (v.a. Art. 270 Vene Föderatsiooni maksuseadustik ) (Art. 252 Vene Föderatsiooni maksuseadustik ). Tehtud kulud peavad olema põhjendatud ja dokumenteeritud.

Põhjendatud kulutuste all mõeldakse majanduslikult põhjendatud kulutusi, mille hinnang on väljendatud rahalises vormis.

Dokumenteeritud kulud on kulutused, mis on kinnitatud vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele koostatud dokumentidega või välisriigis, mille territooriumil vastavad kulud tehti, kehtivate äritavade kohaselt koostatud dokumentidega ja (või) dokumentidega, mis kaudselt kinnitavad tehtud kulutused.kulud (sh tollideklaratsioon, lähetuse korraldus, reisidokumendid, lepingu kohaselt tehtud tööde akt). Kõik kulud kajastatakse kuluna eeldusel, et need on tehtud tulu teenimiseks suunatud tegevuste läbiviimiseks.

Eelkõige võetakse muude tootmise ja müügiga seotud kulude osana arvesse maksumaksja tuleohutuse tagamise kulusid vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele, tulekahjusignalisatsiooni teenindamise teenuseid ( lk. 6 lk 1 Art. 267 Vene Föderatsiooni maksuseadustik ).

Samas kajastatakse maksumaksja omandis olevat vara, mida ta kasutab tulu saamiseks ja mille soetusmaksumus hüvitatakse amortisatsiooniga. Ch. 25 Vene Föderatsiooni maksuseadustik amortiseeritav ( punkt 1 Art. 256 Vene Föderatsiooni maksuseadustik ). Lisaks peab nimetatud vara kasulik eluiga olema üle 12 kuu ja esialgne maksumus üle 40 000 rubla.

Seega võetakse kasumimaksustamisel arvesse asutuse kulutusi tulekahjusignalisatsiooni ostmiseks ja paigaldamiseks, sõltuvalt sellise vara maksumusest (enam-vähem 40 000 rubla).

– amortiseeritava vara väärtuse kujundamisel vastavalt Art. 256 – Vene Föderatsiooni maksuseadustik 259.3 ;
– või osana muudest tootmise ja müügiga seotud kuludest vastavalt sätetele Art. 264 Vene Föderatsiooni maksuseadustik .

Märge: toimetuse sõnul Art. 257 Vene Föderatsiooni maksuseadustik , kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, eelarvelistest sihtfinantseerimise vahenditest loodud vara algmaksumus määratakse selle soetamise, ehitamise, tootmise, tarnimise ja kasutuskõlblikku seisukorda viimise kulude summana, ilma käibemaksu ja aktsiisimaksuta, kui ei ole sätestatud teisiti Vene Föderatsiooni maksuseadustik, mida on vähendatud sihtfinantseerimise eelarvevahenditest tehtud kulude võrra. Seega on järgmisest aastast maksuarvestuses tulumaksu arvestamisel võimalik kajastada kulusid tulekahjusignalisatsiooni ostmisel kahest allikast (sihtfinantseerimise vahendid, tulu teenivast tegevusest laekuvad vahendid) saadud vahenditest.

Kuidas kajastada tulekahjusignalisatsiooni raamatupidamises?

Kui organisatsioon rendib ruumi (hoone, ehitis), siis on sellesse paigaldatud tulekahjusignalisatsioon iseseisev raamatupidamisobjekt. Signalisatsiooni paigaldamise maksumust tuleks pidada pikaajaliseks investeeringuks. Pikaajaliste investeeringute arvestust peetakse kontol 08 "Investeeringud välisriikidesse" Käibevara". Tulekahjusignalisatsiooni vastuvõtmine raamatupidamine kajastuvad kirjetes:

arvestatakse algmaksumust ja muid tegelikke soetuskulusid;

Määra konto 60 "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega"

kajastab soetatud kapitaliinvesteeringu objekti käibemaksu summat.

Vastavalt raamatupidamiseeskirjade punktile 5 “Põhivara raamatupidamine” (PBU 6/01, kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 30. märtsi 2001. a korraldusega N 26n) on lõpetatud kapitaliinvesteeringud renditud põhivarasse. krediteerib üürnik organisatsiooni enda põhivarasse tegelike kantud kulude ulatuses, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti. Ühtlasi avab üürnik eraldi inventarikaardi tulekahjusignalisatsiooni ostmiseks ja paigaldamiseks tehtud kulutuste summa kohta. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutuselevõtt kajastub raamatupidamisarvestuses kandega:

Määra konto 08 "Investeeringud põhivarasse", alamkonto "Põhivara soetamine"

uus OS-i objekt võetakse arvestusse.

Tulekahjusignalisatsioon ja ruum (hoone, ehitis), kuhu see on paigaldatud, on arvestatavad ühe inventariartikli osana.

Kuid sel juhul peab kompleksi iga osa kasutusiga olema sama (PBU 6/01 punkt 6).

Põhivara kasuliku eluea raamatupidamises kehtestab organisatsioon iseseisvalt. Vastavalt PBU 6/01 punktile 4 on vara kasulik eluiga periood, mille jooksul selle objekti kasutamine toob organisatsioonile majanduslikku kasu (tulu). Kasulik eluiga raamatupidamise jaoks ja maksuarvestus võivad sobida.

Vene Föderatsiooni valitsuse 01.01.2002 N 1 dekreediga määrati kindlaks, et sellega kinnitatud “Amortisatsioonigruppidesse kuuluvate põhivarade klassifikaatorit” saab kasutada mitte ainult maksustamise, vaid ka raamatupidamise eesmärgil. Vastavalt sellele klassifikatsioonile kuuluvad tuletõrjesignalisatsioonid ja automaatsed tulekustutussüsteemid (OKOF kood 14 3319000) neljandasse amortisatsioonigruppi (kinnisvara kasutusiga üle 5 aasta kuni 7 aastat kaasa arvatud).

“Amortisatsioonigruppidesse kuuluvate põhivarade liigitus” liigitab tulsamasse amortisatsioonigruppi järgmised hooned ja rajatised: metallkonstruktsioonidest, klaaskiust, puidust kioskid ja boksid; kilematerjalidest ehitised jne. Iga sellise hoone ja rajatise soetamise (ehitamise, valmistamise) tegelike kulude kogusumma, samuti soetamise, signalisatsiooni paigaldamise jms kulud. kajastatakse kontol 08 “Investeeringud põhivarasse”.

Enamasti on tulekahjusignalisatsiooni kasutusiga palju väiksem kui ruumide (hooned, rajatised) kasutusiga ning organisatsioonid võtavad neid objekte eraldi arvesse. Sel juhul arvestatakse kogu tulekahjusignalisatsiooni ostmise ja paigaldamise tegelike kulude summa kapitaliinvesteeringute osana ja kajastatakse kontol 08 “Investeeringud põhivarasse”.

Raamatupidamise protseduur ei sõltu sellest, kas häire on iseseisev raamatupidamisobjekt või osa kompleksist. Uue kapitaliinvesteeringuobjekti saamine kajastub organisatsiooni raamatupidamises järgmiste kannetega:

Dt konto 08 "Investeeringud põhivarasse", alamkonto "Põhivara soetamine",

Määra konto 60 "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega"

arvestatakse tegelike soetamise (ehituse, valmistamise) kulude summat;

Dt 19 "Soetatud varade käibemaks", allkonto. "Käibemaks põhivara soetamiselt",

Määra konto 60 "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega"

kajastatakse kapitaliinvesteeringu objekti käibemaksu suurust;

Dt. 60 "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega",

Määra konto 51 "Arvelduskontod"

tarnijale on tasutud.

Dt. 01 "Põhivara",

Määra konto 08 "Investeeringud põhivarasse", alamkonto "Põhivara soetamine",

peegeldab OS-i objekti kasutuselevõttu.

Dt konto 68 "Maksude ja lõivude arvestused" alamkonto. "Käibemaksu arvestused",

Dt 19 "Soetatud varade käibemaks", allkonto. "Käibemaks põhivara soetamiselt",

Organisatsioon ostis tarnijalt tulekahju- ja valvesignalisatsiooni 35 000 rubla väärtuses. ilma käibemaksuta. Valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine ja seadistamine läks maksma 33 000 rubla. Millised tehingud kajastuvad organisatsiooni nende toimingute raamatupidamisdokumentides?

Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine on põhirajatise lisavarustus.

Raamatupidamises tuleks arvesse võtta põhivara moderniseerimise kulusid konto 08 lõige 42 ).

Kuna organisatsioon tegeleb põhivara moderniseerimisega töövõtja kaasamisel, kajastage tema tasu, postitades:

– osteti tule- ja valvesignalisatsioon;

Deebet 08 alamkonto “Lisavarustuse kulud” Krediit 60 (76)
– arvesse võetakse lepingu alusel teostatud põhivara moderniseerimise kulud.

Moderniseerimistööde lõpetamisel arvestatakse kulusid konto 08 , võib sisalduda põhivara algmaksumuses ( lõige 2 Venemaa rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003 korraldusega nr 91n , lõige 14 PBU 6/01).

Deebet 01 Credit 08 alamkonto “Lisavarustuse kulud”
– põhivara algmaksumust suurendati lisaseadmete kulude summa võrra.

Põhjendus

1. Soovitusest Sergei Razgulin, tegelik riiginõunik RF 3 klass Kuidas viia läbi ja kajastada raamatupidamises ja maksustamisel põhivara lõpetamist (uuendamist).

Tootmisvajaduste tõttu saab organisatsioon põhirajatise lõpule viia (uuendada).

Olukord: Mida mõeldakse põhivara komplekteerimise ja moderniseerimise all

Täiendamine ja lisavarustus viiakse läbi selleks, et anda põhivarale uued omadused ja omadused (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 257, lõige 2, lõige 2). Mõisteid "lõpetamine" ja "uuendamine" ei ole aga õigusaktides määratletud. Samal ajal PBU 6/01 lõikes 6 ja lõikes 10 Juhised, mis on kinnitatud Venemaa rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003 korraldusega nr 91n, määratakse kindlaks, milliseid seadmeid ja tarvikuid tuleks koos põhivaraga arvestada. Neid nõudeid järgides saate põhivara valmimise ja moderniseerimise määrata järgmiselt.

Valmimine on uute hooneosade (rajatiste) ehitamine. Näiteks hoone juurdeehitus. Sel juhul peavad püstitatud osad moodustama hoonega (ehitisega) ühtse terviku ja mitte omama iseseisvat majanduslikku eesmärki. Sarnast seisukohta kajastab Venemaa Rahandusministeeriumi 14. veebruari 2007. a kiri nr 03-03-06/1/91. Lisaks märgitakse Venemaa Rahandusministeeriumi 26. aprilli 2007. a kirjas nr 03-03-06/1/251, et lõpetamine võib hõlmata sise- ja välistöid hoonete (konstruktsioonide) viimistlemisel. Tingimusel, et seda tööd ei teostata seoses hoone (ehitise) remondiga.

Moderniseerimine tähendab põhivarale uute (ja mitte olemasolevate) osade, osade ja muude esemete lisamist, mis moodustavad sellega ühtse terviku ja millel on ühine juhtimine. Näiteks arvuti jaoks on see CD-ROM-i paigaldamine, auto jaoks - varjualuse paigaldamine šassiile, hoonele (ruumidele) - tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine. Kui põhivara tehnoloogilises või teenindusotstarbelises otstarbes muutusi ei toimu, siis see töö ei ole moderniseerimine (Venemaa Rahandusministeeriumi kiri 21.02.2012 nr 03-03-06/1/94).*

Kulude arvestus

Põhivara lõpetamise (uuendamise) kulud võetakse arvesse kontol 08 "Investeeringud põhivarasse" (Venemaa Rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003. a korraldusega nr 91n kinnitatud metoodiliste juhendite punkt 42 ). Kapitaliinvesteeringute liikide kohta andmete saamise võimaluse tagamiseks on soovitatav avada kontole 08 alamkonto “Lõpetamise kulud (lisavarustus)”.

Põhivara majanduslike vahenditega komplekteerimise (uuendamise) kulud koosnevad:

• tarbekaupade maksumusest;
• töötajate palkadest;
• palgamaksudest, sissemaksetest jne.

Kajastage omavahenditest põhivara komplekteerimise (uuendamise) kulusid, kasutades järgmisi kirjeid:

Deebet 08 alamkonto “Lõpetamise kulud (lisavarustus)” Krediit 10 (16, 23, 68, 69, 70...)
– arvestatakse põhivara komplekteerimise (uuendamise) kulusid.

Kui organisatsioon lõpetab (uuendab) põhivara töövõtja kaasamisel, kajastage tema tasu, postitades:

Deebet 08 alamkonto “Lõpetamise kulud (lisavarustus)” Krediit 60 (76)
– arvestatakse lepingu alusel teostatud põhivara valmimise (uuendamise) kulusid.

Lõpetamise (uuendamise) tööde lõpetamisel saab kontol 08 kajastatud kulud arvata põhivara algmaksumuse hulka või arvestada eraldi kontol 01 (). See on märgitud Venemaa rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003. aasta korraldusega nr 91n kinnitatud metoodiliste juhiste lõike 42 lõikes 2.

Lõpetamise (uuendamise) kulude arvestamisel põhivara algmaksumusse tehke järgmine kanne:

Deebet 01 (03) Krediit 08 alamkonto “Täitmise kulud (lisavarustus)”
– põhivara algmaksumust suurendati lõpetamise (uuendamise) kulude summa võrra.

Sel juhul kajastada komplekteerimise (uuendamise) kulud põhivaraobjekti inventarikaardil vastavalt vormile nr OS-6 (OS-6a) või inventariraamatus vastavalt vormile nr OS-6b (kasutaja: väikeettevõtted). Kui vanal kaardil on raske kajastada infot põhivara valmimise (uuendamise) kohta, ava selle asemel uus. See on kirjas Venemaa rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003. aasta korraldusega nr 91n kinnitatud metoodiliste juhiste punktis 40.

Eraldi arvestusel kandke lõpetamise (uuendamise) kulud eraldi alamkontole kontole 01 (). Näiteks alamkonto “Põhivara komplekteerimise (uuendamise) kulud”:

Deebet 01 (03) alamkonto “Põhivara lõpetamise (lisavarustuse) kulud” Kreedit 08 alamkonto “Valmimise kulud (lisavarustus)”
– põhivara ehitamise (uuendamise) lõpetamise kulud kantakse kontole 01 (03).

Sel juhul avage tehtud kulutuste summa jaoks eraldi konto. inventarikaart vastavalt vormile nr OS-6. See on sätestatud Venemaa rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003. aasta korraldusega nr 91n kinnitatud metoodiliste juhiste punkti 42 lõikes 2.*

Oleg Khoroshiy, Venemaa Rahandusministeeriumi maksu- ja tollitariifipoliitika osakonna organisatsioonide kasumi maksustamise osakonna juhataja

Mis viitab lahutamatutele täiustustele?

Lahutamatuteks parendusteks on näiteks tulekahjusignalisatsiooni, statsionaarse kütte- ja ventilatsioonisüsteemi (split system) paigaldamine jne.*

Pearaamatupidaja annab nõu: Eraldatavaid parendusi saab lahutamatutest eristada järgmise kriteeriumi järgi: kas rendivarale tekitatakse kahju, kui püütakse sellest tehtud parendusi eraldada.

Kui parendust ei saa eraldada ilma vara kahjustamata, siis on selline parendus lahutamatu (näiteks statsionaarse küttesüsteemi demonteerimine võib kahjustada hoone põhikorruseid).

See järeldus võimaldab meil teha artikli 623 lõike 2 Tsiviilkoodeks RF. See õigusnorm ei selgita, mida mõeldakse rendivarale kahju tekitamise all. Seetõttu saab üürilepingus täpsustada parenduste liigitamise täpse kriteeriumi või esitada konkreetse tööde loetelu, mis näitab, millist tüüpi parendustega need on seotud. Selline nimekiri aitab tehingu osapooltel mõista tehtud töö määratlust (näiteks parenduste kulude tasumise vaidluste lahendamisel).

Tõenäoliselt ei järgi maksuinspektorid seda aga maksustamise eesmärgil. Igal konkreetsel juhul lahendatakse olukord sõltuvalt tehtud töö liigist ja võimalikust kahjust, mida parenduste demonteerimine võib põhjustada. Näiteks sõltuvalt sellest, millise veranda organisatsioon üüritavale hoonele lisas (kergesti demonteeritav plastvarikatus või püsiv telliskivi juurdeehitus), võib selle parenduse liigitada eraldatavaks või lahutamatuks.

Lisateavet selle kohta, kas remonti ja rekonstrueerimist peetakse renditud kinnisvara püsivaks parendamiseks, vaadake:
– kas remonti loetakse raamatupidamise ja maksustamise seisukohalt renditava kinnisvara lahutamatuks parenduseks;
– kas rekonstrueerimine (kaasajastamine, moderniseerimine, lõpetamine) viitab renditud kinnisvara lahutamatule parendamisele raamatupidamise ja maksustamise eesmärgil.

Algse maksumuse muutus

Tavaliselt, kui esialgne maksumus on kindlaks tehtud, seda põhivara käitamise ajal ei muudeta. On vaid üksikud üksikjuhtumid, kus see on võimalik. Seega on põhivara algmaksumuse muutmine lubatud selle valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise, osalise likvideerimise ja ümberhindluse käigus. See protseduur tuleneb PBU 6/01 lõikest 14.*

On aga veel üks olukord, kus põhivara algmaksumust tuleb korrigeerida. Peate seda tegema, kui algse maksumuse moodustamisel tehti algselt oluline viga. Fakt on see, et selline viga võib kaasa tuua tulude ja kulude arvestuse pidamise reeglite jämeda rikkumise. Ja see tuleb parandada. See juhis on PBU 22/2010 lõikes 4.

Kui viga pole ja mõni objekti soetamisega seotud kulud tekivad organisatsioonil pärast selle arvamist põhivarasse, ärge muutke algset maksumust. Ja arvestage kulusid osana kuludest levinud tüübid tegevused.

Olukord: kuidas kajastada raamatupidamises tööseadmete moderniseerimise kulusid: lisada see operatsioonisüsteemi algmaksumusse või kanda jooksvate kuludena maha

Kui lisavarustus mõjutab seadme funktsionaalsust, suurendage selle esialgseid kulusid. Vastasel juhul kandke moderniseerimise kulu jooksvateks kuludeks.

Kui seadmed on kasutusele võetud, on selle esialgne maksumus juba kujunenud. Ja seadmete esialgset maksumust saate muuta ainult teatud juhtudel: kui seda moderniseeritakse, rekonstrueeritakse või moderniseeritakse. See protseduur tuleneb PBU 6/01 lõikest 14.

Kui lisavarustus tõi kaasa muutuse seadmete funktsionaalsuses, st suurendas selle võimsust, parandas toote kvaliteeti või laiendas valikut, siis räägime moderniseerimisest. Seetõttu lisage seadmete maksumus seadmete esialgsesse maksumusse.

Kui lisaseadmete soetamine ei too kaasa seadmete funktsionaalsete ja tehniliste võimaluste muutumist, ei loeta seda uuendamiseks. Seetõttu ärge suurendage seadmete esialgset maksumust. Ja kajastage ostetud seadmeid materjalide koostises (Venemaa rahandusministeeriumi 26. detsembri 2002. aasta korraldusega kinnitatud metoodilised juhised nr 135n). Näiteks tuleb materjalides arvesse võtta seadmeid, kui need on spetsiaalsed tööriistad, kinnitused, seadmed, mis:
– kehtestada teatud tingimused toodete valmistamiseks;
– võimaldab teil teha konkreetseid toiminguid, mis on seotud toodete valmistamisega.

Tehke kanne raamatupidamises:

Deebet 10-10 Krediit 60
- ostetud seadmed.

Peegeldage seadmete kasutuselevõttu sisemise juhtmestikuga:

Deebet 10-11 Krediit 10-10
– seadmed võeti kasutusele.

Alates seadmete kasutuselevõtmise kuule järgnevast kuust kandke selle maksumus kuludesse. Seda saab teha ühel järgmistest viisidest.
– proportsionaalne toodetud toodete mahuga;
– lineaarselt seadme kasuliku eluea jooksul.

Arvestuspoliitikas määrake raamatupidamise eesmärgil mahakandmise meetod.

Peegeldage seadmete maksumuse mahakandmist, postitades:

Deebet 20 Krediit 10-11
– osa seadmete maksumusest kantakse maha.

Kuna tulumaksu arvutamisel kantakse seadmete maksumus korraga maha materjalikuluna, siis tekib raamatupidamises ajutine erinevus ja sellele vastav edasilükkunud tulumaksu kohustus (PBU 18/02 punkt 15):

Deebet 68 alamkonto “Tulumaksu arvestused” Krediit 77
– kajastatakse edasilükkunud tulumaksu kohustust.

Seadme maksumuse tasumisel tasuge ära edasilükkunud maksukohustus:

Deebet 77 Krediit 68 alamkonto “Tulumaksu arvestused”
– vähendati edasilükkunud tulumaksu kohustust.

Individuaalseks tellimiseks mõeldud või kasutatavate seadmete arvestuseks on kehtestatud erireeglid masstoodang. Selle maksumust saab raamatupidamises maha kanda selle kasutuselevõtu ajal. See on sätestatud kinnitatud metoodiliste juhendite punktis 25

Tuleohutussüsteemide, eriti tulekahjusignalisatsiooni ja automaatsete tulekustutussüsteemide paigaldamine on oluline tuleohutuse element. Need süsteemid on üsna kallid ja vastavad põhivarana kajastamise nõuetele (PBU 6/01 punkt 4). Neid võetakse arvesse soetusmaksumuses, mis kajastab organisatsiooni tegelike soetuskulude summat (ilma käibemaksuta).

Tulekaitsesüsteemid ja -paigaldised

Kuid mitte iga ettevõte ei saa selliseid keerulisi tehnilisi seadmeid ise paigaldada ja paigaldada. Seetõttu võite selliste tööde tegemiseks kutsuda spetsialiseerunud ettevõtte. Tuleohutuse tõhususe suurendamiseks on soovitatav sobiva süsteemi tüübi valimiseks kaasata spetsialiseerunud ettevõte. Sellisel juhul sisaldub tulekahjusignalisatsiooni ja automaatsete tulekustutussüsteemide nõustamise, paigaldamise ja paigaldamise eest makstav spetsialiseerunud organisatsiooni tasu nende esialgses maksumuses (PBU 6/01 punkt 8). Tuleb märkida, et tuletõrjesüsteemide ja -paigaldiste paigaldamisel ja paigaldamisel tehtavad tööd ei kuulu litsentsimisele (Venemaa majandusarengu ministeeriumi kiri 2. oktoobrist 2010 nr D05-246).

Vastavalt ülevenemaalisele põhivara klassifikaatorile OK 013-94 (OKOF) (edaspidi klassifikaator), mis on kinnitatud Venemaa riikliku standardi määrusega 26. detsembrist 1994 nr 359, automaatse tuletõrje instrumendid ja seadmed kustutus- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemid kuuluvad põhivara hulka, mille nimi on kood 14 3319000 Kasulik eluiga - üle viie aasta kuni seitse aastat (kaasa arvatud). Nimetatud piirides on ettevõttel õigus iseseisvalt määrata objekti kasulik eluiga. Määratud aja jooksul kantakse paigaldatud süsteemide maksumus kulukontodele. Kulum arvestatakse tavategevuse kuludesse.

Maksuarvestuse seisukohalt on ka kallid tuletõrjesüsteemid amortiseeritav vara (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 1, artikkel 256). Süsteemi tarnija ja spetsialiseeritud organisatsiooni esitatud käibemaks aktsepteeritakse mahaarvamiseks (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 171 punkt 2, artikli 172 punkt 1).

Näide 1

2010. aasta novembris paigaldas Raduga LLC tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, mis maksis 354 000 rubla. (koos käibemaksuga 18% - 54 000 rubla). Raduga süsteemi ostmiseks ja paigaldamiseks kasutas ta spetsialiseeritud organisatsiooni teenuseid, sõlmides lepingu summas 59 000 rubla. (koos käibemaksuga 18% - 9000 rubla). Vastavalt ettevõtte arvestuspoliitikale arvestatakse amortisatsiooni nii raamatupidamise kui ka maksustamise eesmärgil lineaarselt. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi kasutusiga on 70 kuud. Ettevõte ei kohalda maksustamise eesmärgil maksupreemiat.

Raduga OÜ raamatupidamisdokumendid kajastavad järgmisi tehinguid.

Novembris 2010:

Deebet 08 Krediit 60- 354 000 hõõruda. – osteti tulekahjusignalisatsioon;

Deebet 19 Krediit 60- 54 000 rubla. – tulekahjusignalisatsiooni maksumuselt määratakse käibemaks;

Deebet 08 Krediit 60- 59 000 rubla. – arvesse võetakse spetsialiseeritud organisatsiooni teenuseid;

Deebet 19 Krediit 60- 9000 rubla. – käibemaks eraldatakse spetsialiseeritud organisatsiooni teenuste kuludest;

Deebet 01 Krediit 08- 350 000 rubla. ((354 000 – 54 000) + (59 000 – 9000)) – tulekahjusignalisatsioon võeti tööle;

– 63 000 rubla (54 000 + 9000) – aktsepteeritud käibemaksu mahaarvamiseks;

deebet 60 krediit 51 – 413 000 hõõruda. (354 000 + 59 000) – tasutud tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja spetsialiseeritud organisatsiooni teenuste eest;

Detsembris 2010:

Deebet 20, 25, 26, 44 Krediit 02- 5900 rubla. (413 000 RUB: 70 kuud) – tulekahjusignalisatsioonisüsteemile arvestati amortisatsiooni.

Neid tehinguid kajastatakse igakuiselt kasuliku eluea jooksul.

Peamised tulekustutusained

Esmaste tulekustutusvahendite soetamine on tulekahju ennetusmeetmete vajalik komponent. Selliste vahendite hulka kuuluvad tulekustutid, tuletõrjealused, tuletõrjevahendid. Üldjuhul ei ületa esmaste tulekustutusvahendite maksumus nende põhivarana arvelevõtmisel kehtestatud piirmäära. Seetõttu tuleks neid varude osana arvesse võtta (PBU 6/01 punkt 4, lõige 5). Nende objektide ohutuse tagamiseks tootmises või ekspluatatsiooni ajal peab ettevõte korraldama nõuetekohase kontrolli nende liikumise üle, näiteks bilansi üle.

Kontoplaan ei näe selliste väheväärtuslike varade arvestuseks eraldi bilansivälist kontot, kuid ettevõte saab selle sisestada iseseisvalt, näiteks 013 „Varad, mille kasulik eluiga on üle 12 kuu ja mille väärtus vähem kui 20 000 (muudatuste jõustumisel 40 000) rubla.

Esmaste tulekustutusseadmete kasutuselevõtmisel arvestatakse nende maksumus tavategevuse kuludesse (PBU 10/99 punktid 5, 7, 8).

Maksuarvestuses ei kajastata amortiseeritava varana ka väikese väärtusega esmaseid tulekustutusseadmeid (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 1, artikkel 256).

Kasumimaksu mõistes on need kulud muud tootmise ja müügiga seotud kulud (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 264 alapunkt 6, punkt 1). Seejuures saab ettevõte arvestada ka väheväärtuslike esmaste tulekustutusainete ostmise kuludega. materjalikulud(Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 254 alapunkt 3, punkt 1). Kui mõnda võrdse alusega kulusid saab samaaegselt omistada mitmele kulurühmale, on ettevõttel õigus iseseisvalt otsustada, millisesse rühma ta need kulud omistab (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 252 punkt 4). Seetõttu peaks ettevõte kajastama oma arvestuspoliitikas esmaste tulekustutusseadmete maksumuse kuludesse kandmise korda.

Tähtis

Kuigi seadus sätestab ettevõtte kohustuse paigutada oma valdustesse esmased tulekustutusvahendid, ei tohiks selliste varade soetamisega liialt kaasa minna. Nõutava arvu esmaste tulekustutusainete normid on kehtestatud tuleohutuseeskirja lisas 3. Kui ettevõte eirab neid norme suuremal määral, siis võib tekkida oht, et ta ei võta kasumi arvutamisel arvesse ülemääraseid kulusid. Samuti võib esineda probleeme käibemaksu tagasinõudmisega seoses ülekuluga.

Esmaste tulekustutusvahendite ostmine pole ettevõtte ainus kuluartikkel. Ettevõte on kohustatud neid heas seisukorras hoidma ja mitte lubama neid muuks otstarbeks kasutada (seaduse nr 69-FZ artikkel 37). Eelkõige tuleb tulekustuteid pidevalt kontrollida ja laadida laadimiseks spetsialiseeritud organisatsiooni. Raamatupidamise eesmärgil arvatakse selliste kulude summa tavategevuse kulude hulka (PBU 10/99 punktid 5, 7). Maksuarvestuses kajastatakse kulusid muude kuludena (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 264 punkt 1) perioodil, millega need on seotud (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 272 punkt 1). Spetsialiseeritud organisatsiooni esitatud käibemaks võetakse mahaarvamiseks (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku punkt 1, punkt 2, artikkel 171, punkt 1, artikkel 172).

Näide 2

2010. aasta novembris ostis Raduga LLC ka kaks tulekustutit hinnaga 3540 rubla. igaüks (koos käibemaksuga 18% - 540 rubla). Samal kuul pandi tööle ka tulekustutid. Raduga raamatupidamisarvestusse tehti järgmised kanded:

Deebet 10 Krediit 60- 7080 hõõruda. (RUB 3540 x 2 tk.) – osteti tulekustutid;

Deebet 19 Krediit 60– 1080 rubla (540 rubla x 2 tk.) – tulekustutite maksumuselt määratakse käibemaks;

Deebet 20, 25, 26, 44 Krediit 10- 6000 rubla. (7080 – 1080) – tulekustutite maksumus sisaldub tavategevuse kuludes;

Deebet 013- 6000 rubla. – tulekustutite maksumus kantakse bilansivälisele kontole.

Deebet 68 alamkonto “KM” Krediit 19- 1080 rubla. – aktsepteeritud käibemaksu mahaarvamiseks;

Deebet 60 Krediit 51 – 7080 hõõruda.(RUB 3540 x 2 tk.) – Tulekustutid on tasulised.

Tulekaitsesüsteemide hooldus

Süsteemid ja paigaldised peavad olema pidevalt töökorras (tuleohutuseeskirja punkt 34). Seetõttu vajavad need pidevat hooldust ja plaanilist ennetavat remonti.

Tuletõrjesüsteemide hooldust võivad teha ettevõtte spetsiaalse väljaõppe saanud täistööajaga töötajad. Sel juhul kannab ettevõte nii spetsialistide palgakulud kui ka vajalikud materjalid.

Ettevõte võib sõlmida lepingu ka tuleohutussüsteemide hoolduseks spetsialiseerunud organisatsiooniga (tuleohutuseeskirja punkt 97). Ka selline töö ei kuulu litsentsimisele (Venemaa majandusarengu ministeeriumi kiri 2. oktoobrist 2010 nr D05-246).

Tuletõrjesüsteemide ja -paigaldiste hoolduskulud sisalduvad tavategevuse kuludes (PBU 10/99 punktid 5, 7, 8).

Maksuarvestuse eesmärgil võetakse kulud arvesse muude tootmise ja müügiga seotud kulude osana (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 264 alapunkt 6, punkt 1). Kulude kajastamine toimub allkirjastatud tööde vastuvõtuaktide alusel. Spetsialiseeritud organisatsioonile tasutud käibemaks võetakse mahaarvamiseks (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 171 punkt 2, artikli 172 punkt 1).

Näide 3

Kasutame eelmiste näidete tingimusi. 2010. aasta detsembris sõlmis Raduga LLC lepingu tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teenindamiseks spetsialiseerunud organisatsiooniga. Teenuste maksumus on 5900 rubla. kuus (koos käibemaksuga 18% - 900 rubla).

Raduga LLC raamatupidamises tehti järgmised kanded:

- 5900 hõõruda. – arvestatakse tulekahjusignalisatsiooni hoolduskulusid;

Deebet 19 Krediit 60– 900 rubla – tuletõrjesignalisatsiooni hoolduskuludelt määratakse käibemaks;

Deebet 68 alamkonto “KM” Krediit 19- 900 rubla. – aktsepteeritud käibemaksu mahaarvamiseks;

Deebet 60 Krediit 51- 5900 rubla. – tasutud tulekahjusignalisatsiooni hoolduse eest.

Tulekahjusignalisatsiooni hoolduse kulud arvestatakse igakuiselt.

Tuletõrjetehnilise miinimumi koolituse kulud

Tuleohutusalase koolituse läbiviimine ettevõttes on töötaja tööloa kohustuslik komponent. Lisaks võib instruktaaži läbi viia kas juht ise või tema poolt spetsiaalselt määratud spetsialist. Kuid me peame meeles pidama, et enne töötaja juhendamise algust peab instruktor ise läbima asjakohase koolituse (Vene Föderatsiooni eriolukordade ministeeriumi 12. detsembri 2007. aasta korralduse nr 645 artikkel 31). Minimaalne tuleohutusalane koolitus organisatsioonide juhtide ja spetsialistide jaoks viiakse läbi kuu jooksul pärast töölevõtmist. Lisaks viiakse nende täiendkoolitus läbi vähemalt kord kolme aasta jooksul. Kui töö on seotud plahvatus- ja tuleohtliku tootmisega, siis toimub koolitus kord aastas (korralduse nr 645 p 32). Vastutus tuleohutusalase koolituse korraldamise eest organisatsioonis lasub selle juhil.

Koolitusprogrammid viiakse läbi sõlmitud lepingute alusel (korralduse nr 645 p 37):

• V õppeasutused tuletõrje tehniline profiil;
• Venemaa eriolukordade ministeeriumi föderaalse tuletõrje väljaõppekeskustes;
• Vene Föderatsiooni moodustavate üksuste tsiviilkaitse ja eriolukordade haridus- ja metoodikakeskustes;
• Venemaa eriolukordade ministeeriumi riikliku tuletõrjeteenistuse territoriaalsetes osakondades;
• organisatsioonides, mis osutavad kehtestatud korras elanike tuleohutusmeetmete koolitamise teenuseid. Nende hulka kuuluvad eelkõige kõik organisatsioonid, kellel on õigus litsentsi alusel läbi viia haridustegevust ja korraldada tuleohutusmeetmete koolitust.

Töötajate koolitamisele suunatud kulud kajastatakse raamatupidamises tavategevuse kuludena (PBU 10/99 punktid 5, 7, 8).

Maksustamisel võetakse kasumi arvutamisel arvesse töötajate väljaõppe kulusid, mis on seotud töötajate koolitusega (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 23, punkt 1, artikkel 264) või tulekahju tagamise kuludena. ohutus (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 264 punkt 1)). Peamine on selliste kulude arvestuse kord kindlaks määrata ja konsolideerida arvestuspoliitikasse.

Sissejuhatav instruktaaž viiakse läbi selleks spetsiaalselt varustatud ruumis, kasutades visuaalseid abivahendeid ja õppematerjale (korralduse nr 645 punkt 13). Seetõttu peaks ettevõte ostma asjakohaseid hüvesid. Ja kuigi neid on kasutatud pikka aega, saab neid arvestada varude koosseisus. Kasutuselevõtmisel moodustavad nende maksumus tavapärase tegevuse kulud (PBU 10/99 punktid 5, 7, 8). Tuleb märkida, et haridusteenuseid ei maksustata käibemaksuga (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 149 alapunkt 14, punkt 2, artikkel 149).

Maksuarvestuses võetakse kasumi arvutamisel arvesse visuaalsete abivahendite maksumust (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 264 alapunkt 6, punkt 1). Nende hinnas sisalduv käibemaks on mahaarvatav

Näide 4

Kasutame eelmiste näidete tingimusi.Detsembris 2010 määras Raduga OÜ peainseneri asetäitjaks M.I.Stepanovi, kes vastutab tuleohutusalaste instruktaažide läbiviimise eest. Selle kohaselt saadeti Stepanov tuletõrjetehnilise miinimumi väljaõppele. Koolituse maksumus on 8500 rubla. NDS-i ei kuvata. Koolitus lõppes samal kuul. Lisaks ostis “Rainbow” visuaalseid abivahendeid kogusummas 4400 rubla. (koos käibemaksuga 400 rubla).

Raduga raamatupidaja tegi järgmised raamatupidamiskanded:

Deebet 20, 25, 26, 44 Krediit 60- 8500 rubla. – arvestatakse koolituskulusid;

Deebet 10 Krediit 60– 4400 RUB – ostetud visuaalsed abivahendid;

deebet 19 krediit 60 – 400 rubla – visuaalsete abivahendite maksumuselt määratakse käibemaks;

deebet 013 – 4000 hõõruda. – visuaalsete abivahendite maksumus kantakse bilansivälisele kontole;

Deebet 68 alamkonto “KM” Krediit 19- 400 rubla. – aktsepteeritud käibemaksu mahaarvamiseks;

Deebet 60 Krediit 51- 8500 rubla. – õppemaks tasutud;

Deebet 60 Krediit 51- 4400 rubla. – tasutud visuaalsete abivahendite eest.

O.E. CHEREVADSKAYA, CJSC finantskontrolli ja auditi auditidirektor

Olles uurinud Venemaa eriolukordade ministeeriumi kinnitatud tulekaitseobjektide nimekirja, võib peaaegu iga juht avastada, et tema organisatsioonil on ruume, ehitisi, hooneid, mis peavad olema korralikult varustatud tulekahjusignalisatsiooni või tulekustutussüsteemiga. Mõelgem, kuidas arvestada nende nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid.

ministeerium Venemaa Föderatsioon kodanikukaitse, hädaolukordade ja katastroofiabi jaoks kinnitas 18. juuni 2003 korraldusega nr 315 nimekirja objektidest (hooned, rajatised, ruumid), mida tuleb kaitsta valve- ja tja (või) automaatse tulekustutussüsteemiga süsteemid. See hõlmab lao-, ventilatsiooni- ja traforuume, garaaže jne. Lisaks tuleohutusstandardite “Hoiatus- ja juhtimissüsteemid inimeste evakueerimiseks hoonete ja rajatiste tulekahjude ajal” (NPB 10403) nõuetele, mille on heaks kiitnud Venemaa eriolukordade ministeeriumi korraldus 06.20.03 323, peavad hooned ja rajatised olema varustatud hoiatus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteemiga.

Juhi ülesanne. tagama 21. detsembri 1994. aasta föderaalseaduse 69FZ "Tuleohutuse kohta" ja Venemaa eriolukordade ministeeriumi korralduste 315 ja 323 nõuete järgimise. Tõepoolest, vastavalt art. Tuleohutuse föderaalseaduse artikli 38 kohaselt vastutavad tuleohutusnõuete rikkumise eest ka organisatsioonide juhid. Raamatupidaja ülesanne. kajastama raamatupidamises õigesti organisatsiooni poolt nõuete täitmisega seoses tehtud kulutusi reguleerivad dokumendid tuleohutuse valdkonnas.

Organisatsioon paigaldab oma hoonesse (ruumi, ehitisse) tulekahjusignalisatsioonid, hoiatus- ja tulekustutussüsteemid

Tuleohutusnõuete täitmiseks vajalikud seadmed pole enamasti odavad. Kuid loetletud objektide maksumust pole võimalik kokku hoida. Fakt on see, et Venemaa eriolukordade ministeeriumi korralduses nr 323 on määratletud erinevatel eesmärkidel kasutatavate hoonete ja rajatiste hoiatus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteemide tüübid. Sama dokument võimaldab süsteeme rohkem kasutada kõrge tase(ja enamasti kallim), kui nõuab Venemaa eriolukordade ministeerium. Ja madalama taseme süsteeme ei saa kasutada.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi nõuete tase seadmetele sõltub organisatsiooni tegevuse tüübist ning hoonete ja rajatiste tüübist (pindala, korruste arv). Mõnel juhul piisab ainult sireeni ja hoiatustulede paigaldamisest.

Muudel juhtudel on vaja keerukamaid ja kallimaid seadmeid, näiteks hoone jagamiseks hoiatustsoonideks ja nendest tsoonidest tuletõrjeruumile tagasiside andmiseks.

Mõnel juhul peavad organisatsioonid asutama ühtsed süsteemid automaatne tulekustutus kogu hoones. Näiteks kui automaatsete tulekustutussüsteemidega varustatavate ruumide pindala moodustab 40% või rohkem hoone või rajatise põrandate kogupinnast, tuleks hoone või rajatis tervikuna varustada automaatsed tulekustutussüsteemid.

Nii tulekahju (turva-, turva- ja tulekahju) signalisatsioonid, hoiatussüsteemid kui ka tulekustutussüsteemid vastavad PBU 6/01 põhivara nõuetele. Neid saab arvesse võtta põhivara osana (ja kajastada kontol "Põhivara") soetusmaksumuses, mis kajastab organisatsiooni tegelike soetuskulude summat (ilma käibemaksuta). Enamasti tarnib ja paigaldab selliseid eriseadmeid sama organisatsioon. Seetõttu on signalisatsiooni, tulekustutussüsteemide, hoiatussüsteemide ostmise tegelikud kulud vastavalt spetsialiseerunud organisatsiooni lepingule tasutud summa (ilma käibemaksuta, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel). Paljusid hoiatusseadmeid (valgussildid, väljumismärguanded jne), mille maksumus ei ole kõrge, saab organisatsioon arvestada varude osana kontol “Materjalid”, millele on soovitatav avada eraldi. alamkonto.

Selle võimaluse annab organisatsioonidele PBU 6/01 punktis 5 sisalduv norm: varad, mille väärtus jääb organisatsiooni raamatupidamispoliitikas kehtestatud piiridesse, kuid mitte üle 20 000 rubla. ühiku kohta, saab kajastada raamatupidamises ja finantsaruanded varude osana. Vaatleme praktiliste olukordade näidete varal, kuidas kajastub raamatupidamises organisatsioonile tuleohutusnõuete täitmiseks vajalike süsteemide paigaldamine.

Olukord 1: organisatsioon ostis seadmeid, mille maksumus on alla organisatsiooni arvestuspõhimõtetes kehtestatud piirmäära.

Tarbijateenuste ettevõte asub kahekorruselises majas. Vastavalt NPB 10403 standardite nõuetele paigaldas ettevõte tulekahju korral hoiatussüsteemi. helisireen ja valgussignaal "väljumine".

Seadmete kogumaksumus koos paigaldamisega oli 11 800 rubla. (koos käibemaksuga 1800 RUB). Ettevõtte raamatupidamispoliitika näeb ette objektide kajastamise, mille maksumus ei ületa 20 000 rubla. ühiku kohta varude osana. Seetõttu võeti inventuuride koosseisus arvesse ostetud hoiatussüsteem ja evakuatsiooni juhtimiseks mõeldud sireenid. Tehtud kontod:

Dt sch. 10 "Materjalid", alamkonto. "Tuleohutusseadmed", Kit sch. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 10 000 rubla. Arvestatud on helisireen, valgustussignaal, staatilised suunatuled;

Dt sch. 19 “Soetatud vara käibemaks”, Kt. 60 "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega" 1800 hõõruda. kajastub käibemaks.

Organisatsioonil on õigus alapunkti alusel seadme tarnijale tasutud käibemaksu summa maha arvata. 1 ese 2 art. 171 ja artikli lõige 1. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 172 pärast materjali- ja tootmisreservide registreerimist. Sel juhul on vaja arvet.

Olukord 2: organisatsioon ostis seadmeid, mille maksumus ületab organisatsiooni raamatupidamispoliitikas kehtestatud piirmäära. Ostetud seadmed ei vaja paigaldamist. Viiekorruselise hotellihoone varustamiseks tuleohutusnõuete täitmiseks vajalike seadmetega ostis organisatsioon:

Seadmed inimeste häälhoiatamiseks hädaolukorras (5 tk.); "väljapääsu" hoiatustuled;

Staatilised suunatuled.

Hoone on jagatud tulekahjuhoiatustsoonideks. Ostetud seadmete kogumaksumus ja nende paigaldamise maksumus oli 35 400 rubla. (koos käibemaksuga 5400 RUB).

Hoiatus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteem võeti arvesse ühtse laoartiklina. Organisatsiooni kulutused objekti soetamiseks, mis edaspidi põhivarana arvestusse võetakse, kajastuvad kontol "Investeeringud põhivarasse", alamkontol "Põhivara soetamine". Organisatsiooni raamatupidamises tehti järgmised kanded:

Dt sch. 08 "Investeeringud väliskäibevarasse", Kontode kogum. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 30 000 RUB. arvesse on võetud hoiatus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteemi varustust;

Dt sch. 19 “Soetatud vara käibemaks”, Kt. 60 "Arveldused tarnijate ja töövõtjatega" 5400 hõõruda.

kajastub käibemaks;

Dt sch. 01 "Põhivara", Arvete kogum. 08 "Investeeringud põhivarasse" 30 000 hõõruda. inventariartikkel võeti arvestusse. hoiatus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteem.

Olukord 3: organisatsioon on sõlminud lepingu tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete ostmiseks ja hilisemaks paigaldamiseks. Uue kauplusehoone (müügipind 4000 m2) tulekustutussüsteemiga varustamiseks sõlmis kaubandusettevõte spetsialiseeritud organisatsiooniga lepingu peenpihustatud veega tulekustutussüsteemi ostmiseks ja paigaldamiseks.

Tulekustutussüsteemi maksumuseks kujunes 236 000 rubla. (koos käibemaksuga 36 000 rubla) ja paigaldusmaksumus. 47 200 hõõruda. (koos käibemaksuga 7200 RUB).

Täiendavat paigaldamist vajava organisatsiooni poolt saadud süsteemi maksumus kajastub kontol "Paigaldusseadmed". Seadmed, mis võetakse kasutusele alles pärast selle osade kokkupanemist ja kinnitamist vundamendile või tugedele, põrandale, põrandatevahelistele lagedele ja muudele hoonete ja rajatiste kandekonstruktsioonidele, samuti selliste seadmete varuosade komplektid. paigaldamist vajavad seadmed. Raamatupidamisse tehti järgmised kanded:

Dt sch. 07 "Seadmed paigaldamiseks", Arvete komplekt. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 200 000 RUB. saadud seadmete maksumus kajastub;

Dt sch. 19 “Soetatud vara käibemaks”, Kt. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 36 000 RUB. kajastub käibemaks.

Seadmed on arvestusse võetud vastavalt tegelik kulu soetamine, mis koosneb soetushinnaga maksumusest ning nende väärtuste soetamise ja organisatsiooni ladudesse tarnimise kuludest.

Paigaldamiseks üle antud seadmete maksumus debiteeritakse kontolt. Sellises olukorras tuleks teha järgmine kirje:

Dt sch. 08 "Investeeringud põhivarasse", Kontode kogum. 07 "Paigaldusseadmed" 200 000 RUB. seadmete üleandmine paigaldamiseks kajastub;

Dt sch. 08 "Investeeringud põhivarasse", Kontode kogum. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 40 000 rubla. Paigaldamise maksumus sisaldub tulekustutussüsteemi maksumuses.

Pärast paigaldamise lõpetamist võetakse süsteem põhivara objektina arvele:

Dt sch. 01 "Põhivara", Arvete kogum. 08 “Investeeringud põhivarasse” 240 000 RUB. (200 000 + 40 000) inventariartikkel võeti arvestusse. tulekustutussüsteem. Kui seadet ei antud aruandeperioodi lõpus paigaldamiseks üle, siis oleks vaadeldavas olukorras pidanud selle maksumus kajastuma eelarve lk 130 "Lõpetamata ehitus".

Oluline on pöörata tähelepanu järgmisele: näitajad tuleb anda f-s. 1 eraldi, kui need on olulised ja kui huvitatud kasutajate teadmata on neid võimatu hinnata rahaline olukord organisatsioon või finantstulemused tema tegevust.

Kui andmed paigaldusseadmete maksumuse kohta on organisatsiooni jaoks olulised, võib see jaotisesse „Põhivara” sisestada täiendava rea, näiteks: „sh paigaldusseadmed”.

Tuleohutusnõuetele vastavust tagavate süsteemide hoolduse ja häireteta töö tagamise kulud kajastuvad raamatupidamises tavategevuse kulude osana. Kasumimaksuarvestuse tunnused.

Maksuarvestuses kajastatakse amortiseeritava vara osana tulekahju (turva-, valve- ja tuletõrje)signalisatsioone, hoiatussüsteeme ja tulekustutussüsteeme, kui need objektid vastavad Art. 256 Vene Föderatsiooni maksuseadustik. Amortiseeritav vara on vara, mis kuulub maksumaksjale ja mida ta kasutab tulu saamiseks. Selle kinnisvara maksumus tagastatakse amortisatsiooniga.

Amortiseeritav vara on vara, mille kasulik eluiga on üle 12 kuu. ja esialgne maksumus üle 20 000 rubla. Algmaksumus on defineeritud kui seadmete ostmise, tarnimise ja kasutuskõlblikku seisukorda viimise kulude summa.

Algmaksumus ei sisalda käibemaksu (v.a. ette nähtud juhtudel Maksukood RF). Paljudel juhtudel vastavad tuleohutuse eesmärgil ostetud seadmed nendele kriteeriumidele ja neid võib lugeda amortiseeritavaks varaks.

Põhivara klassifikaator liigitab automaatsete tulekustutus- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemide instrumendid ja seadmed (kood 14 3319000) neljandasse amortisatsioonigruppi. Kasulik eluiga viis kuni seitse aastat (kaasa arvatud).

Signalisatsiooni hoolduskulud vastavalt alapunktile. 6 punkt 1 art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklid 264 kajastuvad muude tootmise ja müügiga seotud kulude registris. Selles alapunktis toodud loetelus ei mainita tulekustutussüsteemide ja tulekahju evakuatsiooni juhtimissüsteemide hoolduskulusid.

See aga ei tähenda, et neid kulusid kasumimaksustamisel arvesse ei võeta. Samas alapunktis mainitakse maksumaksja tuleohutuse tagamise kulusid vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele.

Alates aastast on kehtestatud nõuded automaatsete tulekustutus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteemide paigaldamisele määrused Venemaa EMERCOM (eelkõige juba mainitud korraldustega 315 ja 323) saab sel juhul tehtud kulutusi kasumimaksustamisel arvesse võtta.

Üüritavate hoonete (konstruktsioonid, ruumid) tuleohutuse tagamiseks kavandatud süsteemide arvestuse omadused

Enamasti ei saa paigaldatud tulekustutus- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteeme (varga-, valve- ja tulekahju) neid kahjustamata rajatisest, millele need on paigaldatud, eraldada.

Seetõttu tuleks selliste süsteemide paigaldamist kvalifitseerida üüritud ruumide, hoonete ja rajatiste lahutamatuks täiustamiseks. Ainult mõningaid hoiatus- ja evakuatsioonijuhtimissüsteemi elemente (sildid, sildid) saab eemaldada ja seejärel teise kohta paigaldada.

Sellise kinnisvara maksumus ja kasutusiga on aga väikesed. Ja sageli on üürilepingu lõppedes need elemendid juba registrist eemaldatud.

Seetõttu on praktikas sageli ebaotstarbekas selliseid eraldatavaid täiustusi lahti võtta. Üüritavasse hoonesse, ruumidesse või rajatisse signalisatsiooni, evakuatsioonijuhtimissüsteemi või automaatse tulekustutussüsteemi paigaldava organisatsiooni raamatupidaja peab tähelepanu pöörama standarditele. 1 ja 4 ahel. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 34, mis reguleerib poolte õigussuhteid hoonete (rajatiste) rendilepingus. Rendivara lahutamatute parenduste tegemise võimalus tuleb üürileandjaga lepingu sõlmimise etapis kokku leppida. Kahjuks ei ole sellised küsimused alati pooltevahelise lepingu tekstis lahendatud. Seda kinnitavad arvukad vaidlused üürnike ja üürileandjate vahel, mida arutatakse vahekohtutes. Jätkame olukordade käsitlemist, millega raamatupidajad sageli kokku puutuvad.

Olukord 4: üüritud hoonesse paigaldatakse üürniku loal tulekahjusignalisatsioon. Lepingutingimustest tulenevad lahutamatud parendused antakse rendiperioodi lõpus tasuta üle rendileandjale. Oletame, et seadmete kogumaksumus on 118 000 rubla. (koos käibemaksuga 18 000 RUB). Seadmed paigaldas seda tarninud spetsialiseerunud organisatsioon. Paigaldamise maksumus sisaldub seadmete hinnas. Üürniku poolt üürileandja nõusolekul tehtud lahutamatud parendused vastavalt art p 2-le. 623, art. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklid 622 ja 625 ning sõlmitud lepingu tingimused kuuluvad rendilepingu lõppemisel tasuta üleandmisele üürileandjale. Signalisatsiooni paigaldamise kulud kajastatakse raamatupidamises investeeringutena põhivarasse. Kontod toodetakse:

Dt sch. 08 "Investeeringud põhivarasse", Kontode kogum. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 100 000 RUB. ostetud seadmete maksumus kajastub;

Dt sch. 19 “Soetatud vara käibemaks”, Kt. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” 18 000 rubla. kajastub käibemaks. Seadmeid tarninud ja paigaldanud spetsialiseeritud organisatsiooni esitatud käibemaksusumma saab maha arvata üldkehtival viisil.

Peale seadmete paigaldamist võetakse signalisatsioon arvestusse põhivara objektina.

Vastavalt PBU 6/01 punktile 5 kajastatakse kapitaliinvesteeringuid rendipindadesse põhivara osana.

Kapitaliinvesteeringud põhivara osana aktsepteeritavasse organisatsiooni rendivarasse tuleks arvesse võtta eraldi inventarinimena, mille jaoks avatakse eraldi inventarikaart.

Arveldati konto "Põhivara" deebet ja konto "Investeeringud põhivarasse" kreedit. Selle põhivaraobjekti esialgne maksumus vaadeldavas olukorras määratakse seadme tarninud ja paigaldanud organisatsioonile makstud summa alusel (100 000 RUB). Oluline on pöörata tähelepanu järgmisele olulisele detailile: põhivaraobjekti arvestusse võtmisel peab organisatsioon kindlaks määrama selle kasuliku eluea. Määramisel tuleb lähtuda hoone järelejäänud rendiperioodist.

Kasumimaksustamisel kajastatakse amortiseeritava varana kapitaliinvesteeringuid renditud põhivarasse rentniku poolt rendileandja nõusolekul tehtud lahutamatute parenduste näol. Venemaa rahandusministeerium selgitas 3. novembri 2006. aasta kirjas 030304/2/231, et Art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 258 ei piira rendileandja staatust.

Nii juriidilised isikud kui üksikisikud. Kapitaliinvesteeringud renditud kinnisvarasse, mille maksumust liisinguandja ei hüvita, amortiseerib rentnik rendiperioodi jooksul. Amortisatsioonitasude suuruse arvutamisel tuleb lähtuda amortisatsioonigruppidesse kuuluvate põhivarade klassifikaatorist. Amortisatsiooni arvestatakse alates seadmete töö alustamise kuule järgnevast kuust.

Arvestatud amortisatsiooni summad on vaadeldavas olukorras otsesed kulud ja on seotud jooksva aruande(maksu)perioodi kuludega.

Sarnane olukord tekib siis, kui need on tehtud ilma üürileandja nõusolekuta. Oletame, et üürnike organisatsioon paigaldas sama tulekahjusignalisatsiooni ilma üürileandja nõusolekuta. Sel juhul nendele parendustele tehtud kulutusi üürileandja ei hüvita.

Seega on üüriperioodi lõppedes üürniku jaoks lahutamatute parenduste üleandmine üüripinna, hoone või rajatise lahutamatute parenduste tegemiseks tehtud töö tulemuste tasuta üleandmine.

Olukord 5: üüritud hoonesse paigaldatakse üürniku loal tulekahjusignalisatsioon. Üürilepingu lõppedes lähevad lahutamatud parendused üle rendileandjale, kes kompenseerib osaliselt tehtud parenduste maksumuse. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 623 sisaldab järgmist sätet: kui üürnik on teinud kulul omavahendid ja rendileandja nõusolekul renditava vara parendused, mis on lahutamatud ilma vara kahjustamata, on üürnikul õigus pärast lepingu lõppemist hüvitada nende parenduste maksumus, kui üürilepingus ei ole sätestatud teisiti.

Kuni üürilepingu lõppemiseni ja lahutamatute parenduste üleandmiseni üürileandjale tehakse üürniku organisatsiooni raamatupidamises kanded sarnaselt olukorraga 4. Peale hoone (ruumide, ehitise) üleandmist üürileandjale, tehakse üürniku organisatsiooni raamatupidamises sissekanded sarnaselt olukorraga 4. koos selles tehtud parendustega tehakse kanded endise rentniku raamatupidamises:

Dt sch. 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”, Kontode kogum. 91 "Muud tulud ja kulud", alamkonto. “Muud tulud” liisinguandja võlgnetava summa ulatuses;

Dt sch. 51 "Arvelduskontod", Kontode komplekt. 76 «Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega» liisinguandja poolt hüvitatava summa ulatuses.