Deebet 1 401 01 211

Krediit 1 302 01 730

Kontol 0 401 20 000 „Jooksva majandusaasta kulud“ moodustatakse asutuse kulud vastavalt kulukohustustele, mille täitmine toimub järgmisel majandusaastal vastava eelarve arvelt.

TO eelarveeraldised hõlmama eelkõige eraldisi teenuse osutamiseks avalikke teenuseid(tööde tegemine), sh eraldised kaupade, tööde, teenuste ostmiseks riigi vajaduste rahuldamiseks.

Eelarveeraldised avalike teenuste osutamiseks (tööde tegemiseks) hõlmavad eraldisi muu hulgas valitsusasutuste ülesannete täitmise tagamiseks, mille hulka kuuluvad:

Valitsusasutuste töötajate töötasu, palk riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste töötajate kategooriate töötajad;

Kaupade, tööde ja teenuste hankimine riigi vajaduste rahuldamiseks;

Maksude, lõivude ja muude kohustuslike maksete tasumine Vene Föderatsiooni eelarvesüsteemi;

Valitsusasutuse poolt oma tegevuse käigus tekitatud kahju hüvitamine.

Tööde tegemisel või teenuste osutamisel pikaajaliste lepingute alusel, mis näitavad rakendamise etapid, kui omandiõiguse ülemineku kuupäeva ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb kulude ühtne jaotamine finantstulemused asutuse tegevust või nende mahakandmist vastavalt kalkulatsioonile.

Tekkepõhiselt kajastatud kulude summad, mis on kajastatud jooksva majandusaasta majandustulemuse vastavatel kontodel, suletakse aruandeaasta lõpus eelmiste aruandeperioodide majandustulemusega.

Asutuse tegevuse finantstulemuse määramiseks rühmitatakse kulud valitsusasutuste kaupa kululiikide kaupa KOSGU kontekstis.

Kulude arvestamiseks kehtestatakse järgmised KOSGU artiklid ja alapunktid:

211 – “Töötasud”;

212 – “Muud maksed”;

213 – „Viitvõlad palgamakseteks”;

221 – „Sideteenused”;

222 – “Transporditeenused”;

223 – « Kommunaalteenused»;

224 – «Kinnisvara kasutusse andmise rent»;

225 – “Kinnisvara korrashoiu tööd, teenused”;

226 – “Muud tööd, teenused”;

231 – “Sisevõla teenindamine”;

232 – “Välisvõla teenindamine”;

241 – „Tasuta ülekanded riigi- ja munitsipaalorganisatsioonidele“;

242 – “Tasuta ülekanded organisatsioonidele, välja arvatud riigi- ja munitsipaalorganisatsioonid”;

251 – „Ülekanded teistesse eelarvetesse eelarvesüsteem Venemaa Föderatsioon";

252 – „Ülekanded riikideülestele organisatsioonidele ja välisriikide valitsustele”;

253 – „Ülekanded rahvusvahelistele organisatsioonidele”;

261 – “Pensionid, toetused ja väljamaksed pensioni-, sotsiaal- ja tervisekindlustus elanikkond”;

262 – «Elanikkonna sotsiaalabitoetused»;

263 – «Avaliku halduse sektori organisatsioonide makstavad pensionid, toetused»;

271 – “Põhivara kulum ja immateriaalne põhivara»;

272 – „Kulutamine varud»;

273 – „Erakorralised kulud varaga tehingutele“;

290 – “Muud kulud”.

Teemast lähemalt 16.1.3. Jooksva majandusaasta kulud (konto 0 401 20 000):

1. 10.3. Järgmise eelarveaasta ja planeerimisperioodi föderaaleelarve läbivaatamise ja kinnitamise üldine kord

Eelarvelised asutused tegelevad oma tegevuse raames elanike teenindamisega (vallavalitsuse korralduste täitmine). Sellega seoses viidi ühtsesse kontoplaani konto nr 109.00 “Tootmiskulud”. valmistooted, tööde teostamine, teenused" ja vastavad analüütilised kontod 109.60, 109.70, 109.80 ja 109.90.

109.60 Valmistoodete, tööde, teenuste maksumus

Siin kajastuvad otsesed kulud, mis mõjutavad konkreetse teenuse (töö, toote) maksumust. Otsesed on: palgaarvestus, kindlustusmaksete tasumine, materjalide eest tasumine, ruumide rent, transpordi eest tasumine jne. Programmis “1C: Riigiasutuste raamatupidamine 8” toimub raamatupidamisarvestus konto 109.61 järgi. Otseste kulude arvestus toimub järgmiste kannete abil:

• Deebet 109 61 000 (211-213, 221-226, 262, 263, 271, 272, 290).

Juhime tähelepanu, et eelarveliste asutuste konto 109.61 arvestab ainult neid kulusid, mis on vajalikud konkreetse teenuse maksumuse moodustamiseks. Kui raha kasutatakse erinevate teenuste jaoks, siis kajastatakse neid arvetena.

Konto 109.60 vallaülesande täitmise tegevuste raames kantakse maha konto 401.20.200 deebetile. Kontol 109.60 tekkinud kulu, mis on tehtud omatulu arvelt, saab maha kanda konto 401.10.130 deebetina (juhendi nr 157n p 296, Venemaa rahandusministeeriumi kiri ja Föderaalne riigikassa kuupäevaga 26. detsember 2013 nr 02-07-007/57698, 42-7.4-05/2.3-870). Kinnitage valitud protseduur raamatupidamispoliitikas.

109.70 Valmistoodete tootmise, tööde, teenuste üldkulud

Üldkulud kantakse eelarvelises asutuses kontole 109 juhul, kui teatud kulu katab mitut korraga osutatavat teenust. Üldkulude hulka kuuluvad samad kulud, mis otseste puhul: töötasu, üür, transport, sideteenused jne. Peamine erinevus seisneb selles, et kulusid ei saa seostada kindla tegevuse liigiga, vaid need kehtivad mitme teenuse puhul korraga. Programmis “1C: Riigiasutuste raamatupidamine 8” toimub raamatupidamisarvestus konto 109.71 järgi. Üldkulude arvestus toimub järgmiste kannete abil:

• Deebet 109 71 000 (211-213, 221-226, 262, 263, 271, 272, 290).
• Krediit 302.00.730, 303.00.730, 105.00.440, 104.00.410.

Lõppkonto 109.70:

• Deebet: 109 60 000
• Krediit: 109 70 000.

109.80 Üldkulud

Eelarveasutuses konto 109 ettevõtluse üldkuludes saab arvesse võtta erinevaid juhtimistegevuse eest tasumisele suunatud kulusid (juhtkonna palgad, transporditeenuse osutamine ettevõtte juhtimisele jne), samuti osa materiaalsest baasist (kontor). jne) . Programmis “1C: Riigiasutuste raamatupidamine 8” toimub raamatupidamisarvestus konto 109.81 järgi. Eelarvelistes asutustes toimub majandustegevuse üldkulude arvestus kontol 109 järgmiste kannetega:

• Deebet 109 81 000 (211-213, 221-226, 262, 263, 271, 272, 290).
• Krediit 302.00.730, 303.00.730, 105.00.440, 104.00.410.

Üldised ärikulud hõlmavad ettevõtte tegevuse üldkulusid, mis ei ole suunatud konkreetse teenuse kulude katmisele. Konto sulgemiseks üldiste ärikulude jaotamisel postitatakse järgmine:

• Deebet: 109 60 000
• Krediit: 109 80 000.

Jaotamatute kulude seostamine asutuse majandustulemuse vähenemisega, kirjendades:

• Deebet: 401 20 000
• Krediit: 109.80.200

109.90 Turustuskulud

Eelarvelises asutuses kontole 109 lähetamisel tuleb arvestada ka „levikulude“ grupiga seotud kuludega. Need on eelkõige kauba müügist tulenevad kulud. Turustuskulud tootmiskulusid ei mõjuta. Programmis “1C: Riigiasutuste raamatupidamine 8” toimub raamatupidamisarvestus konto 109.91 järgi. Turustuskulude arvestus toimub järgmiste kannete abil:

• Deebet 109 91 000 (211-213, 221-226, 262, 263, 271, 272, 290).
• Krediit 302 00 730.

Valla tegevuses eelarvelised asutused Turustuskuludele võivad kulud üldse puududa, sellisel juhul ei ole vaja neid kajastada. Eelarveasutuses konto 109 kannete tegemisel olge äärmiselt ettevaatlik. Riigilt toetusi saav eelarveasutus peab kajastama kõiki kululiike võimalikult täielikult ja täpselt - see on vajalik tulevase eelarve ja toetuste suuruse kujunemiseks. Konto 109.90 suletakse kulude mahakandmisega majandustulemusse - kontole 401.20, konteering:

• Deebet: 401 20 000
• Krediit: 109 90 000.

Seega vaatasime, kuidas toimub tootmiskontodel arvestus raamatupidamine ja kuidas raamatupidamine kajastub programmis 1C: Public Institution Accounting 8.

Tähtis!

Tootmiskontode sulgemine peab toimuma iga kuu!

Omista kulud majandustulemustele vastavalt juhistele!

Vaatame olukorda konkreetse näite abil:

Eelarveasutus saab toetusi valitsusülesannete täitmiseks (täiendavate haridusteenuste osutamiseks). Organisatsioon ei teosta tulu teenivaid tegevusi. Kuidas õigesti määrata kulusid kontole 109 00 ja milliseid? Riikliku ülesande täitmiseks teeb asutus kulutusi kommunaalteenustele, sideteenustele, töötasule, vara korrashoiule, muudele teenustele, kulusid, varude maksumust (kütused ja määrded, kontoritarbed, kodutehnika), põhivarale.

kooli raamatupidaja,Penza piirkond

Vastavalt juhendi nr 157n punkti 134 nõuetele peavad eelarvelised asutused kasutama kontot 109 00 „Kulutused valmistoodangu valmistamisele, tööde teostamisele, teenustele“ selleks, et arveldada toimingud, mis moodustavad kulude katmise. teenuseid, mida nad osutavad, sealhulgas valitsuse ülesannete täitmise raames.

Riikliku ülesande täitmiseks rahalise toetuse toetuse andmise täpsem kord ja tingimused määratakse kindlaks vastava lepinguga, mille eelarveasutus sõlmib asutajaga. Sel juhul arvutatakse riikliku (omavalitsuse) ülesande täitmiseks antava toetuse suurus normkulude alusel:

• avalike teenuste osutamiseks valitsusülesande raames;
• hooldus puudub vallasvara ja asutusele antud või asutaja poolt eraldatud vahendite arvel omandatud eriti väärtuslik vallasvara (v.a rendile antud vara);
• maksude tasumiseks, mille maksustamise objektiks on kajastatud eelmises lõikes nimetatud vara, sealhulgas maatükid.

• asutuse pakutavate avalike teenuste loetelu (igaühe maksumus tuleks raamatupidamises eraldi moodustada);
• kulude loetelud, mida tuleks konkreetsete riigiteenuste maksumuse määramisel arvesse võtta;
• kulude nimekirjad, mida saab koheselt arvesse võtta jooksva majandusaasta kulude koosseisus.

• kommunaalteenuste maksumus;
• vara ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurus;
• osa muudest kuludest ja muude teenuste maksumusest, kui need on seotud vastavat liiki kinnisvara korrashoiuga (sh kinnisvaramaksu ja maamaksu tasumise kulu).

Lõike sätete alusel. 3 juhendi nr 174n p 153 sellised kulud kajastatakse tavaliselt KOSGU koodide 262, 263, 273, 290 järgi. Lisaks saab avalike teenuste osutamisel kasutatud põhivaralt kogunenud amortisatsioonisummasid maha kanda otse konto 4 401 20 271 “Põhi- ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni kulud” deebetisse, sest amortisatsioonisummad ja soetamise kulud. põhivarast (v.a väheväärtuslik) valitsuse ülesannete täitmiseks antavate toetuste summa arvutamisel reeglina arvesse ei võeta.

Järgmine tööetapp on kulude jaotamine, mida tuleks konkreetsete riigiteenuste maksumuse määramisel arvesse võtta:

• sirge;
• arved;
• üldmajanduslik;
• turustuskulud.

Üldkulud on otseselt seotud ka riigiteenuste osutamisega. Selliseid kulusid ei saa aga seostada kindlat tüüpi valitsusteenusega ja need tuleb jaotada iga teenuse kohta.

Üldised ärikulud hõlmavad juhtimisvajaduste kulusid, mis ei ole otseselt seotud avalike teenuste osutamise protsessiga.

Turustuskulud hõlmavad teenuste müügist, sealhulgas nende reklaamimise protsessist tulenevaid kulusid.

Nagu näeme, on võimalik määrata kulude loetelusid, et need konkreetsete kululiikide vahel jaotada, lähtudes vaid konkreetse asutuse tegevuse spetsiifikast.

Seoses vaadeldava olukorraga võime suure tõenäosusega väita, et asutuses ravikulusid ei kaasne.

Kuid muid kulusid, kas täielikult või osaliselt, saab arvesse võtta nii otseste kui ka üld- ja äritegevuse üldkulude osana. Oletame, et asutus pakub mitmeid valitsusteenuseid.

Otsesed kulud (seotud ainult ühe teenusega) võivad hõlmata näiteks asjaomastele töötajatele palga maksmise ja kindlustusmaksete tasumise kulusid. Otseste kulude kogunemine peab kajastuma järgmistes raamatupidamiskirjetes:

Deebet 4 109 60 211, 4 109 60 213

Krediit 4 302 00 730, 4 303 00 730.

Üldkulud võivad sisaldada näiteks teenuste osutamisel kasutatud tarbekaupade maksumust, aga ka mõningaid muid kulusid. Üldkulude kogunemine peab kajastuma järgmistes kirjetes:

Deebet 4 109 70 272, 4 109 70 290

Laen 4 302 00 730, 4 105 00 440, 4 208 00 660.

Osa laost (näiteks raamatupidamisosakonnas kasutatavad kontoritarbed) saab arvesse võtta, kui need väljastatakse äritegevuse üldkulude osana. Sellisteks kuludeks võivad olla eranditult juhtimisvajadustega seotud kulud sideteenuste eest tasumiseks, samuti kulud muude teenuste eest tasumiseks (näiteks nõustamine), kulud juhtkonna töötasudeks.

Ettevõtluse üldiste kulude kogunemine peab kajastuma järgmistes kirjetes:

Deebet 4 109 80 211, 4 109 80 213, 4 109 80 221, 4 109 80 226,4 109 80 272

Laen 4 302 00 730, 4 105 00 440, 4 303 00 730.

Arvestustöö järgmine oluline etapp on üld- ja äritegevuse üldkulude jaotamine tõendi (f. 0504833) ja vastavate arvutuste alusel. Vastavalt eelarvelise asutuse raamatupidamispoliitikale võib sellist jaotamist läbi viia näiteks igakuiselt. Sel juhul tuleb arvestuspoliitikas määrata ka jaotamise viis.

Üld- ja äritegevuse üldkulude jaotamisel tehakse kanded vastavatele analüütilistele kontodele:

Deebet 4 109 60 000

Laen 4 109 70 000, 4 109 80 000.

Ettevõtluse üldkulud, mis vastavalt sätetele raamatupidamispoliitika jaotamisele ei kuulu, maha kantud raamatupidamiskanne(näiteks nõustamisteenuste kulusid ei tohi jaotada):

Deebet 4 401 20 200

Krediit 4 109 80 000.

Oletame, et asutus on valinud üld- ja üldkulude jaotusmeetodi sama – proportsionaalselt otseste tööjõukuludega igakuiselt. Teenuse nr 1 otsesed tööjõukulud on 500 000 rubla ja teenuse nr 2 puhul - 300 000 rubla. Sel juhul tuleks kontodele 4 109 70 000, 4 109 80 000 kogunenud kulud jaotada igakuiselt järgmistes summades iga KOSGU koodi kohta:

• teenuse nr 1 eest - 62,5% (500 000 RUB × 100% / (500 000 RUB + 300 000 RUB));
• teenuse nr 2 puhul - 37,5% (300 000 RUB × 100% / (500 000 RUB + 300 000 RUB)).

Ilmselt sõltub selliste tehingute kajastamise sagedus asutuste osutatavate avalike teenuste eripärast. Samas sisaldab antud juhendis nr 174n vaid üks nõue - kontolt 4 401 20 200 tuleks debiteerida ainult juba osutatud teenustega seotud summad.

Kui riikliku ülesande sisu, toetuste andmise leping ja muud asutuse käsutuses olevad dokumendid ei võimalda ülalkirjeldatud toimingu kajastamise sagedust nõuetekohaselt põhjendada, siis tehakse otsus täieliku või osalise kirjutamise sageduse kohta. arveldusarvele kogunenud kuludelt 4 109 60 000 on soovitav asutajaga kokku leppida. Seda toimingut saab teha iga kuu.

Vastatud küsimusteleYu.A. Kosheleva , Rahvusvahelise Finants- ja Majandusarengu Keskuse ekspert

Riigi(omavalitsus)asutustele anti võimalus kajastada osa oma kuludest edasilükatud kuludena. Kuid neid summasid võetakse arvesse vastavalt erireeglitele.

Kulude jaotamise põhimõte

Tuletame meelde, et varasemalt kajastus raamatupidamises jooksvatena kõik asutuste kulud (v.a kapitaliinvesteeringud), mis mitmel juhul (näiteks märkimised) ei vastanud üldistele raamatupidamisstandarditele. Alates 1. jaanuarist 2011 on aga olukord muutunud. Nüüd saavad eelarveasutused osa oma kuludest arvele võtta mitte korraga, vaid mitme aruandeperioodi jooksul, kasutades kontot 401 50 000 “Tulevikukulud”. Eelkõige sellel kontol juhul, kui asutus ei loo asjakohast reservi eelseisvad kulud, kulud, mis on seotud:

Tootmist ettevalmistavate töödega selle hooajalisuse tõttu;

Uute tootmisruumide, paigaldiste ja üksuste arendamisega;

Maaparanduse ja muude keskkonnameetmete rakendamisega;

KOOS vabatahtlik kindlustus (pensionikindlustus) asutuse töötajad;

Immateriaalse vara kasutamise mitteainuõiguse omandamisega mitmeks aruandeperioodiks;

Aastaringselt teostatud põhivara ebaühtlase remondiga;

Koos muude sarnaste kuludega.

Tulevased kulud näidatakse raamatupidamises asutuse kalkulatsioonis (finantsmajandustegevuse plaanis), riiklike (omavalitsuslike) lepingute (lepingute), lepingutega ettenähtud kululiikide (maksete) kaupa. Selliste tehingute kajastamise reeglid raamatupidamises on fikseeritud eelarvelistele asutustele (uus liik) - juhendi nr 174n punktis 160, riigile (ja vana tüüpi eelarveasutustele) - juhendi nr 162n punktis 124. Pealegi pole selliste kulude arvestamise korda KOSGU koodide järgi ette nähtud. Seetõttu tuleks seda arvestuspõhimõtete koostamisel arvesse võtta, et vältida kontrolliasutuste kaebusi.

>|E-konsultantide teenus “Raamatupidamispoliitika 2012” aitab koostada 2012. aasta arvestuspoliitikat. Üksikasjad veebisaidil www.budgetnik.ru.|<

Arvestuspõhimõtete kujundamise raames on asutusel õigus kehtestada ka lisanõudeid analüütiline raamatupidamine tulevaste perioodide kulud, sealhulgas võttes arvesse asutuse tegevuse valdkonna eripära, samuti Vene Föderatsiooni maksuseaduste nõudeid asutuse kulude (maksete) eraldi arvestuse kohta.

Tehingute kajastamine raamatupidamises

Edasilükkunud kulud kajastatakse jooksva majandusaasta majandustulemustes (kontokrediidi järgi 401 50 000) asutuse poolt kehtestatud viisil (ühtlaselt, proportsionaalselt toodete (töö, teenused) mahuga jne), jooksul perioodi, millega need on seotud. Kontotehingud kajastatakse järgmiste raamatupidamiskirjete abil:

Vaatleme selguse huvides näiteks immateriaalse vara kasutamise mitteainuõiguse omandamist mitme aruandeperioodi jooksul.

Seega vastavalt artiklile 1235 Tsiviilkoodeks Venemaa Föderatsioon annab litsentsilepingu alusel üks pool - intellektuaalse tegevuse tulemusele või individualiseerimisvahendile ainuõiguse omanik (litsentsiandja) või kohustub andma teisele poolele (litsentsiaadile) õiguse sellist tulemust kasutada või tähendab lepinguga ettenähtud piirides.

Litsentsitasud makstakse:

Ühekordse maksena (ühekordne makse);

Perioodiliste maksete vormis lepingu kehtivusaja jooksul (litsentsitasud);

Ühekordsete ja perioodiliste maksete näol.

Intellektuaalse tegevuse tulemustele mitteainuõiguse saamist kajastab kasutajaasutus lepingulises hinnangus bilansis. Ühtse kontoplaani rakendamise juhendi punkt 333 näeb selleks ette bilansivälise konto 01 “Kasutusse saadud vara” (mis on ette nähtud vallas- ja Kinnisvara asutuse poolt tasuta kasutamiseks ilma operatiivjuhtimise õigust tagamata, samuti tasuliseks kasutamiseks).

Immateriaalse vara kasutamise eest makstavate maksete kajastamise kord sõltub lepingu tingimustest. Kui neile on ette nähtud ühekordne makse kogu õiguse kasutusaja eest, tekivad tulevased kulutused.

Näide.
Asutus sõlmis lepingu, mille alusel antakse arvutiprogrammide õigused üle kolmeks aastaks ühekordse maksega 360 000 rubla. Arvestuspoliitika Asutus näeb ette tulevaste kulude kasutamise. Raamatupidaja kirjutas:

Edasilükkunud kulude kajastamine sõltub kulu liigist. Kui pöördume tagasi vaadeldava näite juurde, siis need on muud tootmise ja müügiga seotud kulud (artikli 264 punkt 37 Maksukood RF). Vastavalt Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 272 lõikele 1 kajastatakse kulud tehingutingimuste alusel aruandeperioodil (maksustamisperioodil), mil need kulud tekivad. Kui tehing selliseid tingimusi ei sisalda ning tulude ja kulude seos ei ole selgelt määratletav või määratakse kaudselt, jaotab kulud maksumaksja iseseisvalt. >|Kassameetodi kasutamisel kajastatakse need kulud kuluna aastal täissumma kohe pärast nende tegelikku tasumist kindlustusandjale (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 273 punkt 3).|<

Lisaks märgime, et kohustusliku ja vabatahtliku varakindlustuse lepingute kulude maksuarvestuse korraldamisel võib tekkida raskusi.

Asutuste kulud nendele vabatahtlikule varakindlustuse liikidele, mis on loetletud Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 263 lõikes 1, samuti selliste kohustusliku varakindlustuse liikide kohta, mille kindlustusmäärasid ei ole kinnitatud, sisalduvad muud kulud tegelike kulude ulatuses (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 263 punktid 2, 3).

Veelgi enam, kohustusliku ja vabatahtliku varakindlustuse kulud kajastatakse maksuarvestuses sellel aruandeperioodil (maksustamisperioodil), mil organisatsioon kandis või väljastas kindlustuslepingu tingimuste kohaselt kassast raha kindlustusmaksete tasumiseks (klausel). Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 272 artikkel 6).

Ehk siis ka tekkemeetodit kasutades saab kindlustusmakseid kuludesse kanda alles pärast nende tegelikku tasumist.

Samas erinevad kindlustuskulude kajastamise reeglid sõltuvalt kindlustuslepingu kehtivusajast ja selles kehtestatud kindlustusmaksete tasumise korrast.

Seega, kui kindlustuslepingu tingimuste kohaselt tasutakse kindlustusmakse ühekordse maksena ja leping ise sõlmitakse perioodiks, mis on pikem kui üks aruandeperiood, siis kohustusliku või vabatahtliku kindlustuse kulud vähendavad tulumaksu maksubaas ühtlaselt käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul.

Kulude suurus, millega asutus saab konkreetsel aruandeperioodil (kuu, kvartal) arvestada, määratakse proportsionaalselt lepingu kalendripäevade arvuga sellel perioodil.

Aga mis siis, kui rohkem kui üheks aruandeperioodiks sõlmitud kindlustusleping näeb ette kindlustusmaksete tasumist osamaksetena (mitu makse)?

Sel juhul kajastatakse iga makse kulud ühtlaselt kogu perioodi jooksul, mille eest kindlustusmakseid tasutakse (näiteks aasta, pool aastat, kvartal või kuu). Muudes kuludes sisalduva summa arvutab kindlustatud organisatsioon proportsionaalselt kindlustuslepingu kehtivusaja kalendripäevade arvuga antud aruandeperioodil. Aluseks on Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 272 lõige 6.