Arvelduskonto toimingute sünteetilist arvestust peab ettevõtte raamatupidamisosakond aktiivsel kontol 51 “Arvelduskonto”.

Konto 51 "Arvelduskonto"

Kontol 51 “Arvelduskonto” kajastatud tehingute arvestamiseks peetakse raamatupidamises spetsiaalseid registreid: päevik-korraldus nr 2 ja väljavõte nr 2.

Kõik kanded nendesse registritesse tehakse arvelduskonto pangaväljavõtete ja lisatud teistelt ettevõtetelt saadud dokumentide, mille alusel raha debiteeriti või krediteeriti, ning ettevõtte väljastatud dokumentide alusel.

Arvelduskonto väljavõte on pangas avatud ettevõtte isikliku konto koopia. See peegeldab liikumist Raha ettevõtte arvel.

Avalduses öeldakse:

kliendi arvelduskonto number;

eelmise väljavõtte kuupäev ja selle väljaminev saldo (see on ka järgmise väljavõtte sissetulev saldo); - dokumentide numbrid, mille alusel raha krediteeriti või debiteeriti;

panga raamatupidamisosakonna vastav kontokood, mis kodeerib ettevõtte finantstehinguid;

deebet- ja krediidisummad;

vabade vahendite jääk väljastamise kuupäeval.

Väljavõte koos lisadokumentidega edastatakse ettevõttele iga päev või muul kindlaksmääratud ajal.

Ettevõtte rahalisi vahendeid hoides loeb pank end oma võlgnikuks (panga arved), mistõttu:

deebet kajastub kulutehingud panga jaoks, st oma võla vähendamine (kandmine, sularaha väljavõtmine);

krediidil - panga krediiditehingud, see tähendab laekumised ettevõtte arvelduskontole.

Ettevõtte raamatupidaja peab väljavõtteid vormistades seda meeles pidama ning laekunud summad ja saldo konto deebetisse kandma ning laenu mahakandmised.

Ettevõtte arvelduskonto väljavõttel on finantstehingud kodeeritud, teostatud pangadokumentidega:

Tavapärased toimingute koodid
	arvelduskonto deebetilt	arvelduskonto krediidil
	Kantakse maha vastavalt teie juhistele	Kredeeritud vastavalt lisatud maksekorralduse koopiale
	Maksetaotlused tasutud	Krediiteeritud tasutud maksenõuete alusel
	Sularaha maksis teie tšeki	Saadud sularahas
	Teie tšekk on makstud	Saadud teie arvelduste tšekkide registri järgi
	Kulutatakse väljastatud akreditiivide või eriarvete eest vastavalt Teie väljavõttele	Kasutamata akreditiivi või erikonto jääk on krediteeritud
	Kantud maha vastavalt isikliku konto väljavõtte lisadele	Registreeritud vastavalt isikliku konto väljavõtte lisadele
	Laenu tagasimaksmiseks maha kantud	Laenusumma krediteeritakse vastavalt teie taotlusele
	Piiratud raamat välja antud vastavalt teie taotlusele	Tšekiraamatu piiratud summa kasutamata jääk on krediteeritud
		Erilaenukontode ja kontode reguleerimine all arveldusdokumendid olen teel
	Saadud laenudelt võetavad intressid

Kõik väljavõttele lisatud dokumendid tühistatakse templiga "Tühistatud". Tehingute summade ja dokumentide kontrollitud väljavõtte väljadele kantakse kontole 51 vastavate kontode koodid, samuti märgitakse dokumentidele selle väljavõttele kandmise järjekorranumber.

Päevikukorraldus nr 2 kajastab käivet konto 51 kreeditkontol, käive konto deebetis kajastatakse erinevates päevikuorderites ja seda kontrollitakse väljavõttega nr 2. Summade rühmitamine, et kajastada vajalikke kogusummasid päevikus ja väljavõttes toimub vastavate andmete arvutamine väljavõtetes või neile lisatud dokumentides, vastavalt neis toodud raamatupidamise juurdehindlustele.

Päevikukorralduses ja väljavõttes tehakse vastavatele kontodele kanded ühe pangaväljavõtte tulemustega. Registrite täitmise tingimuseks on ühe rea kasutamine iga väljavõtte kohta, sõltumata perioodist, mille kohta see koostatakse. Päevalehe korralduse nr 2 ja väljavõtte nr 2 hõivatud ridade arv iga kuu kohta peab olema sama ja võrdne sellel perioodil laekunud pangaväljavõtete arvuga.

Pangakonto vahendite jääk on väljavõttel toodud ainult kuu alguses ja lõpus. Kuu jooksul kasutatakse operatiivsetel eesmärkidel pangaväljavõtetel näidatud raha jäägi andmeid.

Kogukäive ja jääk päevikutellimuse ja väljavõtete eest kantakse kuu lõpus pearaamatusse kontole 51.

AJAKIRJA-KORRALDUS nr 02

konto 51 "Arvelduskonto" kreedit kontode deebetis

	Pangaväljavõtte kuupäev

AVALDUS nr 2

konto nr 51 "Arvelduskonto" deebetile kontode kreedit

Saldo kuu alguses, hõõruda.
	Pangaväljavõtte kuupäev
Saldo kuu lõpus, hõõruda.

Tabelis on toodud mõnede võimalike arvelduskontoga tehtavate tehingute skeemid ja sellele vastavad kontod nende tehingute puhul.

esmane dokument		Vastavad kontod
Arvelduskontole laekunud rahasummad
Maksekorraldus (meile)	Laekunud raha ostjatelt sh. ettemaksed kaupade tarnimise eest
Panga sissemakse korraldus	Laekunud sularaha kassast panka (müügitulu, sissemakse summad jne)
Maksekorraldus (meile)	Transpordil saadud sularaha
Maksekorraldus (meile)	Sai lühiajalisi laene ja laene
Maksekorraldus (meile)	Sai pikaajalisi krediite ja laene
Maksekorraldus (meile)	Sai asutajatelt põhikapitali sissemaksete summa
Maksekorraldus (meile)	Rahuldatud nõuete eest laekunud summad (varem esitatud)
Maksekorraldus (meile)	Kindlustusseltsidelt saadud kindlustusnõuded
Maksekorraldus (meile)	Laekunud rahuldatud nõuete summad (varem esitatud).
Maksekorraldus (meile)	Lihtühingulepingu täitmisest saadud kasumi arvelt laekunud vahendid (lihtühingulepingu osalisega kanne)
Maksekorraldus (meile)	Raha laekunud vara usaldushalduse lepingu alusel tasumisele kuuluva kasumi arvelt (kanne juhtkonna asutajaga)
Maksekorraldus (meile)	Tulevaste perioodide arvelt saadud tulu (tasu kommunaalteenused, sideteenused jne)
Raha väljavõtmine arvelduskontolt
Kontrollige raha pangas	Pangakontolt laekunud sularaha (palga, pensioni, toetuste, preemiate jms maksmiseks)
Maksekorraldus	Kajastub rahaliste vahendite krediteerimine akreditiividele ja erikontodele, raha hoiustatakse tšekiraamatute väljastamisel jne.
Maksekorraldus (meilt)	Peegeldub ette sularaha laenud muud organisatsioonid
Maksekorraldus (meilt)	Aktsepteeritud arvete tasumine, tarnijate maksenõuded
Maksekorraldus (meilt)	Lühiajalised laenud ja laenud tagasi makstud
Maksekorraldus (meilt)	Pikaajalised laenud ja laenud tagasi makstud
Maksekorraldus (meilt)	Maksude ja tasude maksete ülekandmine eelarvesse
Maksekorraldus (meilt)	Tasutud sotsiaalkindlustusmaksed
Maksekorraldus (meilt)	Ülekanne erinevatele organisatsioonidele ja eraisikutele

"

Konto 51 Arvelduskontod- See on mis tahes organisatsiooni põhikonto. Raha laekumine arvelduskontole kajastatakse konto 51 deebetis. Arvelduskontolt debiteeritud raha kajastatakse konto 51 kreeditkontol. Konto andmed sisestatakse pangaväljavõttelt.

Konto 51 Arvelduskontod - aktiivne. Jääk kajastub Varas: jaotises II. Põhivara rida 1250 "Raha ja raha ekvivalendid".

Juhend 51 konto

Organisatsioonide finantsmajandusliku tegevuse kontoplaani rakendamise juhend vastavalt 31. oktoobri 2000. a korraldusele. N 94n:

Konto 51 "Arvelduskontod" on mõeldud teabe kokkuvõtmiseks välisvaluutas rahaliste vahendite olemasolu ja liikumise kohta Venemaa Föderatsioon krediidiasutustes avatud organisatsiooni arvelduskontodel.

Deebetiga konto 51 "Arvelduskontod" kajastab raha laekumist organisatsiooni arvelduskontodele. Laenuga konto 51 "Arvelduskontod" kajastab rahaliste vahendite mahakandmist organisatsiooni arvelduskontodelt.

Organisatsiooni arvelduskontolt ekslikult krediteeritud või debiteeritud summad, mis leiti väljavõtete kontrollimisel krediidiasutus, kajastuvad kontol 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega” (alamkonto “Nõuete arveldused”).

Arvelduskontol tehtud tehingud kajastatakse raamatupidamisarvestuses krediidiasutuse arvelduskonto väljavõtete ja neile lisatud rahaliste arveldusdokumentide alusel. Analüütiline raamatupidamine kontol 51 "Arvelduskontod" peetakse iga arvelduskonto kohta.

Tüüpilised postitused 51 kontole

Konto deebetiga

	Deebet	Krediit
Sularaha kontole sissemakstud	51	50
Raha ülekandmine ühelt arvelduskontolt teisele	51	51
Spetsiaalselt pangakontolt arvelduskontole kantud raha	51	55
Arvelduskontole kantud raha, mis olid teel	51	57
Tagastati arvelduskontole teisele organisatsioonile laenulepingu alusel väljastatud vahendid	51	58-3
Tarnija tagastas arvelduskontole talle enammakstud summad	51	60
Varem tarnijale väljastatud ettemaks tagastati arvelduskontole	51	60
Ostjalt raha laekunud	51	62
Ostjalt saadud ettemaks	51	62
Lühiajalise laenu (krediidi) lepingu alusel saadud sularaha	51	66
Pikaajalise laenu (krediidi) lepingu alusel saadud raha	51	67
Tagastati arvelduskontole enammakstud maksude, tasude summa	51	68
Tagastas arvelduskontole enammakstud kindlustusmaksete summa	51	69
Tagastati arvelduskontole aruande alusel väljastatud kasutamata raha	51	71
Töötajale väljastatud laen tagastati arvelduskontole	51	73-1
Töötaja hüvitas materiaalse kahju	51	73-2
Laekunud vahendid sissemaksena põhikapitali	51	75-1
Kindlustusfirmast saadud kindlustushüvitis	51	76-1
Laekunud raha tunnustatud (väljamõistetud) nõude eest	51	76-2
Muudes organisatsioonides osalemisest või ühistegevuse lepingutest saadud tulu arvelt saadud vahendid	51	76-3
Eraldi bilanssi eraldatud filiaalist laekunud raha (kanne peakontori raamatupidamises)	51	79-2
Peakontorist laekunud sularaha (konteerimine filiaali raamatupidamises)	51	79-2
Usaldushalduslepingu alusel kasumi arvel laekunud raha (kanne juhatuse asutaja kontole)	51	79-3
Usalduse haldamiseks laekunud vahendid (eraldi usalduse haldamise bilansis)	51	79-3
Ühistegevuse lepingu alusel deposiidi arvel saadud raha (ühistegevuse eraldi bilansis)	51	80
Arvelduskontole laekunud rahalised vahendid	51	86
Toodete (kaubad, tööd, teenused) müügi eest saadud raha	51	90-1
Muude kulude all on kajastatud muu vara müügist saadud tulu ja lisanduvad tulud	51	91-1
Erakorraliste sündmuste tagajärjel arvelduskontole laekunud sularahata rahalised vahendid	51	91-1
Tasuta saadud sularahata raha	51	91-1

Konto krediidi järgi

Äritehingu sisu	Deebet	Krediit
Raha laekunud arvelduskontolt	50	51
Ostetud välisvaluuta krediteeritakse valuutakontole	52	51
Raha kandis arvelduskontolt spetsiaalsele pangakontole	55	51
Arvelduskontolt saadeti raha ostuks välisvaluuta	57	51
Ostetud aktsiad makstud	58-1	51
Ostetud võlakirjad makstud	58-2	51
Laenulepingu alusel raha üle kantud	58-3	51
Lihtühingulepingu alusel tehtud sissemakse arvel raha üle kantud	58-4	51
Tarnijale (töövõtjale) võla tagasi maksmine	60	51
Tarnijale (töövõtjale) väljastatud ettemaks	60	51
Ostja poolt enammakstud raha arvelduskontolt tagasi	62	51
Ostjalt saadud tagastatud ettemaks	62	51
Lühiajalise laenu (krediit) ja (või) intresside tagasimaksmine	66	51
Pikaajaline laen (krediit) ja (või) sellelt intressid on tagasi makstud	67	51
Tasutud maksud ja tasud	68	51
Makstud kindlustusmaksed	69	51
Loetletud palk(dividendid) töötajatele	70	51
Laenulepingu alusel töötajale üle kantud raha	73-1	51
Dividendid kantakse üle organisatsiooni asutajatele (osalistele).	75-2	51
Arvelduskontolt makstud hoiustatud töötasu	76-4	51
Eraldi bilanssi eraldatud filiaalile üle kantud raha (kanne filiaali raamatupidamises)	79-2	51
Raha ülekandmine peakontorisse (konteerimine filiaali raamatupidamises)	79-2	51
Kinnisvarahalduse lepingu alusel ülekantud kasum (eraldi usaldusfondide haldamise bilansis)	79-3	51
Raha üle kantud usaldushaldusse (kanne juhtkonna asutaja kontole)	79-3	51
Ühistegevuse lepingu lõppemisel lihtseltsingus osalejale üle kantud vahendid (ühistegevuse eraldi bilansis)	80	51
Aktsionäridelt ostetud oma aktsiate eest tasuti arvelduskontolt	81	51
Arvelduskontolt jaotamata kasumi arvelt tasutud kulud (organisatsiooni asutajate (osaliste) otsusel)	84	51
Eriolukordade tagajärgede likvideerimisega seotud kulud tasuti arvelduskontolt	91-2	51
Erakorraliste asjaolude tõttu saamata jäänud mitterahalised vahendid sisalduvad organisatsiooni muudes kuludes	91-2	51
Arvelduskontolt tasuti erinevaid kulusid varem loodud reservi arvelt	96	51

Kontot 51 "Arvelduskonto" kasutatakse kõigi omandivormide ettevõtetes. See on loodud kajastama ettevõtte finantsstruktuuridega avatud kontode staatust. Arvelduskontode arv ei ole piiratud, arv pangandusasutused mittesularahaliste vahendite hoidmine juriidilistele isikutele ei ole seadusega piiratud.

Konto 51 "Arvelduskonto" tunnused

Pärast pangakonto avamist ja sellele esimese summa deponeerimist algab kontol liikumine. 51. Sellele laekunud vahendid moodustavad deebetkäibeid ja kulu kajastub krediidi liikumises.

Hinne 51 – aktiivne või passiivne?

Aktiivne, st selle alg- ja lõppsaldo saab olla ainult deebet. Kuna konto 51 on aktiivne, kajastuvad selle tulemused ettevõtte varade bilansis.

Sellel kontol tehtavate äritehingute valuuta peab olema ainult rublades. Konto 51 "Arvelduskonto" hõlmab ettevõtte raha liikumise fikseerimist koos iga raha liikumist kinnitavate dokumentide kohustusliku olemasoluga. Sellised dokumendid võivad olla:

1. Pangaväljavõtted igaühe poolt avatud konto. 51 raamatupidamiskonto on sünteetiline konto, mistõttu on soovitav sellel avada alamkontod, et kajastada liikumist eraldi iga finantsstruktuuri ja iga avatud konto kohta.
2. Väljaminevad maksejuhised või nõuded, mille alusel deebettehinguid teostati. Konto 51 krediit ei kajasta mitte ainult rahaülekandeid pangastruktuuride vahel, vaid ka sularaha väljavõtmist. Sel juhul on aluseks tšeki tünn.
3. Konto deebet 51 näitab kviitungit, kui ettevõtte esindajad teevad tulusummasid. See asjaolu fikseeritakse pangakorralduses.
4. Ostjatelt ja muudelt võlgnike kategooriatelt raha laekumisel debiteeritakse 51 raamatupidamisosakonna kontot. Põhjus - vastaspoole sissetuleva maksekorralduse koopia.

Konto 51 raamatupidamises: lähetused

Raha laekumine kajastab 51 konto kirjeid – tabel:

Deebetiga	Laenuga	äritehing
		Transiidil olevate rahaliste vahendite krediteerimine arvelduskontole
		Tagasi laenatud raha või raha laekumine laenu kaudu
		Raha laekumine sihtfinantseerimise vormis
		Laekusumma kantakse kontole 51
		Sularaha kassast kantakse pangakontole
		Hoiuse intresside ülekandmine, tagatisraha tagastamine
		Tarnijatelt, muudelt võlgnikelt, ostjatelt laekunud summasid kajastavad postitused 51 kontol

Konto 51 omadus eeldab rahaliste vahendite kulutamist laenule vastavalt selliste kontode deebetile:

• 50 - raha väljavõtmisel kassasse;
• 55.03 - raha deposiidile krediteerimisel;
• 99 hädaolukordadest tingitud mittehüvitatavate kulude katmise korral;
• 60.03 - arve tasumise korra kajastamine;
• , 76 - raha ülekandmine osapooltele;
• kontoga 66 kasutatakse konto 51 “Arvelduskonto” kirjeid laenu ja selle intresside tagasimaksmise protseduuri täitmiseks;
• 70 - palga ülekandmine töötajatele;
• 75 - asutajate kasuks maksete tegemine.

Konto analüüs 51

Analüütiline arvestus nõuab käibe ja saldo dekodeerimist pangandusstruktuuride kontekstis iga sellel avatud arvelduskonto puhul. Tavaliselt tehakse raamatupidamisprogrammides konto 51 analüütilist arvestust kahe tööriista abil:

• kontokaart;

Nende abiga saate igapäevaselt kontrollida raha liikumist ja rakendada operatiivkorralduse funktsioone. finantsvarad lõppbilansi piires. Konto 51 analüüs on näide saldo õigest moodustamisest mis tahes pikkusega perioodi lõpus. Tegevuste jada saldo arvutamisel hõlmab algsaldo liitmist deebetkäibetega ja seejärel krediidiliikumiste kogumahu lahutamist antud ajavahemikul.

OSV 51 kontod – see on sünteetilise konto saldo, mis kuvatakse kuu lõpus. See eeldab alg- ja lõppsaldo, kogu deebet- ja kreeditkäibe olemasolu. OSV kontol 51 saab moodustada alamkontode kontekstis.

Kui tehakse konto 51 lõplik analüüs, eeldab näidismetoodika mitme tingimuse täitmist:

• ettevõtte raamatupidamises kujunenud käibed ja kontojäägid peavad ühtima pangaväljavõtete andmetega;
• topeltkirje reegel tagab deebet- ja kreedittehingute summade võrdsuse, bilansi täitmise aluseks on õiged konteeringud 51 kontol ja muudel kontodel;
• SALT kontol 51 peaks tagama informatiivse komponendi olemasolu, sisestades andmed kontonumbri kohta koos selle dekodeerimisega, saldod vaadeldava perioodi alguses ja lõpus koos kõigi käivetega.

Konto 51 käibeleht andmete kajastamise usaldusväärsuse kohta raamatupidamises tuleb koostada iga päev. Mitme pangaga operatiivseks leppimiseks on parem, kui konto 51 bilanss luuakse iga struktuuri jaoks eraldi.

Igat liiki arvelduskontodega tehtavate tehingute kajastamiseks peavad ettevõtted arvelduspäevikut 51. Tööstusasutused kasutavad vormi nr 2, ehitusfirmad- nr 2-s, müügile ja tarnimisele spetsialiseerunud ettevõtted, - nr 2-sn. See on mõeldud arvelduskontode krediidikäibe kronoloogiliseks fikseerimiseks vastavuses teiste kontodega.

Konto 51 väljavõte 2, blankett on allalaaditav Internetist, sisaldab panga- ja vastavate kontode lõplikke kandeid kuuperioodi alguse ja lõpu seisuga. See kajastab iga deebetkonto 51 vastavust teiste kontode krediidiga, võttes arvesse sündmuste kronoloogiat.

sch. 51 "Arvelduskontot" kasutavad organisatsioonid ja üksikettevõtjad kuvada tehinguid vastastikustel arveldustel osapooltega - füüsiliste ja juriidiliste isikutega Vene Föderatsiooni valuutas, kasutades ettevõtte krediidiasutustes avatud arvelduskontosid.

51 kontod raamatupidamises on teabe kogum käimasolevate sularahata arvelduste kohta osapooltega - füüsiliste ja juriidiliste isikutega pangakontode kaudu. Siin kuvatakse järgmised põhitoimingud:

1. Raha laekumine - ostjate ja klientide maksed tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest;
2. Kauplemistulu deponeerimine, mis ületab kehtestatud sularahalimiite;
3. Tasumine tarnijatele tooraine, materjalide, kaupade eest
4. Palgaarvestused
5. Arveldused eelarvetega (osamaksete, maksude, trahvide ülekandmine) jne.

Tähelepanu! Konto 51 kuvab teavet arvelduste kohta ainult Vene Föderatsiooni valuutas.

Raamatupidamise konto 51 on aktiivne, see tähendab, et deebetile kuvatakse sularahata raha laekumised (ostjate tasumine, tulu väljamaksmine, tarnijate tagastus) kooskõlas vastavate kontodega (62, 50 jne), krediit – raha kulutamine ( pangatasud, maksed tarnijatele, laenude ja laenude tagasimaksmine, maksude tasumine jne)

Vastavalt kehtivale seadusandlusele, juriidilised isikud omab õigust avada suvalise arvu tegevuste läbiviimiseks vajalikke kontosid nii vene kui ka välisvaluutas. Teave avamise kohta edastatakse automaatselt föderaalsele maksuteenistuse inspektsioonile, kus ettevõte on registreeritud.

Sissetulevate ja väljaminevate sularahata rahaliste vahendite analüüs viiakse läbi iga organisatsiooni poolt avatud individuaalse arvelduskonto kontekstis.

Omavahelise arvelduse läbiviimise ja ettevõtte raamatupidamisarvestuses andmete täitmise õigsuse kontrollimiseks küsitakse krediidiasutuselt väljavõtet (pank-klient süsteemi kaudu või isiklikult filiaali operaatori kaudu). Väljavõttel kuvatakse kõik käimasolevad tehingud ja nende kohta maksedokumendid.

Perioodi alguse ja lõpu saldod, samuti kõik käibed raamatupidamises peavad olema identsed pangast saadava teabega.

Tähelepanu! Krediidiorganisatsioonid määravad ettevõtte teenindamiseks oma täiendavad tariifid, summad debiteeritakse automaatselt kuu esimesel või viimasel päeval, olenevalt panga poliitikast - need summad kuvatakse raamatupidamises pangateenuste kuludena vastavalt kontole. 91.02.

Normatiivne alus

Konto kasutamine 51 tehingute kuvamine vastastikusteks arveldusteks vastaspooltega mittesularahas läbi krediidiasutuste toimub vastavalt kehtivale kontoplaanile, mis on kinnitatud Rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000 korraldusega nr 94.

Levinud äritehingud, nende postitused

1. Raha ülekandmine tarnijatele - seadmete, materjalide, kaupade jms eest tasumine.
2. Vahendid ostjatega vastastikusteks arveldusteks osutatud kaupade või teenuste eest

   Dt51 Kt62 - makse

   Dt62 Kt51 - ülemäära ülekantud summade tagastamine

3. Arveldused töötajatega

   Dt70 Kt51 - palgaülekanded töötajatele

   Dt71 Kt51 - aruandekohustuslike summade väljastamine

   Dt69 Kt51 - tasude maksmine

4. Maksude, trahvide, trahvide ülekandmine Vene Föderatsiooni eelarvesse
5. Sularaha laekumine krediidiasutusse üle kehtestatud sularahalimiitide
6. Rahaülekanded laenude ja laenude tagasimaksmiseks, nendelt intresside tasumine
7. Panga vahendustasud ettevõtte teenindamise, toimingute läbiviimise eest

Natalja Vassiljeva, 2017-02-13

Küsimused ja vastused teemal

Materjali kohta pole veel küsimusi küsitud, teil on võimalus olla esimene, kes seda teeb

Seotud võrdlusmaterjalid

Nr p / lk	Toimingute sisu	Vastavad kontod
Deebet	Krediit
Arvelduskontolt väljavõetud vahendid kantakse kassasse
Ostetud välisvaluuta krediteeritakse valuutakontole
Raha kandis arvelduskontolt spetsiaalsele pangakontole
Arvelduskontolt saadeti raha välisvaluuta ostmiseks
Ostetud aktsiate maksumus tasuti arvelduskontolt	58-1
Tasus arvelduskontolt ostetud võla maksumus väärtuslikud paberid	58-2
Laenulepingu alusel arvelduskontolt raha üle kantud	58-3
Sissemakse tehti lihtühingulepingu alusel mitterahalistes vahendites	58-4
Võlg tarnija ees tasuti mittesularahas, tarnijale väljastati ettemaks
Arvelduskontolt tagastati ostja poolt enammakstud raha, arvelduskontolt tagastati ostjalt varem laekunud ettemaks
11.	Arvelduskontolt kantud vahendid lühiajalise laenu (laenu) ja selle intresside tagasimaksmiseks
Arvelduskontolt maha kantud vahendid pikaajalise laenu (laenu) ja selle intresside tagasimaksmiseks
Arvelduskontolt eelarvesse tasutud maksud ja tasud
Makstakse UST arvelduskontolt
Arvelduskontolt ülekantud töötasud (dividendid) töötajatele
Väljastanud arvelduskontolt raha väljavõtte
Töötajale laenu vormis antavad mitterahalised vahendid	73-1
Mitterahalisi vahendeid kasutatakse dividendide (sissetuleku) maksmiseks organisatsiooni asutajale (osalisele)	75-2
Töötajatele arvelduskontolt makstud hoiustatud töötasu	76-4
Arvelduskontolt raha kantud filiaalile, mis on eraldatud eraldi bilanssi (organisatsiooni peakontori raamatupidamises)	79-2
Aktsionäridelt ostetud oma aktsiate eest tasuti arvelduskontolt
Arvelduskontolt tasutud kulud jaotamata kasumi arvelt (asutajate otsusel)
Arvestatakse pangateenuste eest tasumise kulu vastavalt lepingule arveldus- ja sularahateenused arvelduskonto avamise eest pangale makstud raha	91-2
Hädaolukordade tagajärgede likvideerimisega seotud kulud tasuti arvelduskontolt.

Kui tuvastatakse rahaliste vahendite eksliku debiteerimise (krediteerimise) juhtumeid, postitatakse enne põhjuste selgitamist raamatupidamises:

Deebet 76-2 Krediit 51- kajastas arvelduskontolt ekslikult debiteeritud summat;

Deebet 51 Krediit 76-2- kajastas ekslikult arvelduskontole kantud summat.

Arvelduskontol tehtud tehingud kajastatakse raamatupidamisarvestuses krediidiasutuse arvelduskonto väljavõtete ja neile lisatud rahaliste arveldusdokumentide alusel. Väljavõte on krediidiasutuse avatud organisatsiooni isikliku konto teine ​​eksemplar. Konto 51 "Arvelduskontod" analüütilist arvestust peetakse iga arvelduskonto kohta. Sünteetilist arvestust peetakse päeviku järjekorras nr 2. Päevaraamatu korraldus nr 2 koosneb päeviku korraldusest nr 2 konto 51 krediidiga tehtavate toimingute arvestamiseks ja väljavõttest 2 konto deebetiga tehtud toimingute arvestuseks. 51.

9.3. Välisvaluutakontodel tehtavate toimingute arvestuse iseärasused

Rakendamine valuutatehingud Vene Föderatsioonis kehtivad sätted föderaalseadus 10. detsembril 2003 nr 173-FZ “On valuuta reguleerimine ja valuuta kontroll.

Raamatupidamise ja kajastamise tunnused finantsaruanded varad ja kohustused, mille väärtus on väljendatud välisvaluutas ja mis on seotud nende varade ja kohustuste väärtuse ümberarvutamisega rublades, on kehtestatud raamatupidamise määrusega "Varade ja kohustuste arvestus, mille väärtus on väljendatud välisvaluutas" PBU 3/2006, kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi 27.11.2006 korraldusega nr 154n.

Välisvaluutat maksevahendina kasutavate tehingute tegemiseks on residendist organisatsioonidel õigus omada välisvaluutakontosid Venemaa ja välispankades.

Panga ja välisvaluutakonto omaniku vaheline suhe määratakse nende poolt sõlmitud pangakonto lepingu alusel. Selle lepingu alusel kohustub pank võtma vastu ja krediteerima kontole laekuvaid rahalisi vahendeid, täitma omaniku korraldusi kontolt vajalike summade ülekandmiseks ja väljastamiseks ning samuti tegema kontol muid toiminguid vastavalt valuutanõuetele. seadusandlus.

Residentidest organisatsioonid saavad avada piiramatul arvul valuutakontosid Venemaa pangad Vene Föderatsiooni Keskpanga poolt volitatud tehingute tegemiseks välisvaluutaga.

Pangal ei ole õigust keelduda konto avamisest, milleks vastavate toimingute tegemine on sätestatud seaduses, panga asutamisdokumentides ja talle väljastatud tegevusloas, välja arvatud juhul, kui sellise keeldumise põhjuseks on panga suutmatus kliendi vastuvõtmine või seadusega lubatud (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 846 punkt 2).

Välisvaluutakonto avamiseks Vene Föderatsioonis peab ettevõte esitama volitatud pank järgmised dokumendid:

– Taotlus välisvaluutakonto avamiseks;

– Asutamisdokumentide ja tunnistuste notariaalselt kinnitatud koopiad riiklik registreerimine organisatsioonid;

- organisatsiooni registreerimistunnistuse koopia maksuhaldur;

- Juhataja (esimene allkiri), pearaamatupidaja (teine ​​allkiri) allkirjanäidistega kaart ja pitsat;

- organisatsioonile statistiliste koodide määramise tõendi koopia;

- Panga tõend, kus arvelduskonto on avatud.

Organisatsioon on kohustatud avama välisvaluutakonto vastavalt Art.

Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 118 kohaselt tuleb 10 päeva jooksul teatada maksuamet. Selle nõude täitmata jätmise korral on trahv 5000 rubla. Konto avamine väljaspool Venemaad on võimalik ainult Vene Föderatsiooni Keskpanga loal.

Välisvaluutakonto avamise eest võtab pank fikseeritud tasu, mille suurus kuulub muude kulude hulka: Deebet 91 Krediit 51.

Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 849 on pank kohustatud laekunud rahalised vahendid kliendi kontole krediteerima ja sealt raha üle kandma (välja andma) hiljemalt järgmisel päeval pärast seda, kui pank on saanud vastava maksedokumendi, kui seaduses, pangareeglites või lepingus ei ole sätestatud muid tingimusi.

Kliendi poolt kontole laekunud rahaliste vahendite mitteõigeaegsel krediteerimisel või panga poolt nende ebamõistlikul debiteerimisel kontolt, samuti kliendi korralduste täitmata jätmisel kontolt raha ülekandmiseks (väljastamiseks), on pank kohustatud intressi maksma. Intressi suurus määratakse kindlaks ametlikes teabeallikates avaldatud väljaannete põhjal laenuandja asukohas antud lühiajaliste välisvaluutas laenude keskmiste pangaintresside kohta.

Selliste väljaannete puudumisel tehakse sissenõutava intressi suurus kindlaks tõendi alusel, mille hageja on tõendina esitanud ühe võlausaldaja asukoha juhtiva panga poolt ja mis kinnitab tema poolt lühiajaliselt kohaldatud intressimäära. tähtajalised välisvaluutalaenud.

Organisatsioonile makstavad intressid võetakse muu tuluna arvele nende panga poolt tunnustamise või kohtu poolt väljamõistmise kuupäeval ja kajastatakse raamatupidamises järgmiselt:

Deebet 76 Krediit 91- kogunenud pangavõlg intressidelt;

Deebet 52 Krediit 76-2 "Arvutused nõuete kohta"- panga võlg kantakse arvelduskontole.

Välisvaluutakontodel tehingute tegemise ja töötlemise korda reguleerib Vene Föderatsiooni Keskpank.

Valuutatehingute arvestust peetakse kontol 52 "Valuutakontod".

Välisvaluutaga tehtavate toimingute korrektseks arvestamiseks saab kontole 52 avada alamkontod:

52-1 "Riigisisesed valuutakontod";

52-2 "Valuutakontod välismaal".

Pangakontosid saab avada erinevates valuutades (USA dollarid, eurod jne). Kontotehingud iga valuutatüübi kohta eraldi.

Pangaga arvelduste kajastamiseks välisvaluuta ostmisel ja ülekandmisel saab operaator kasutada kontot 57 “Ülekanded transiit teel” või ühte konto 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega” alamkontodest.

Välisvaluutat saab vastu võtta järgmistel viisidel:

- välisvaluuta ostmine imporditud materiaalsete varade eest tasumiseks;

- ost impordilepingute tasumisega mitteseotud toimingute teostamiseks;

- kviitungid klientidelt;

– dividendide saamine hoiustelt ja investeeringutelt;

– välisvaluutas pikaajaliste (lühiajaliste) krediitide ja laenude saamine jne.

⇐ Eelmine141142143144145146147148149150Järgmine ⇒

Avaldamise kuupäev: 2015-01-23; Loetud: 286 | Lehe autoriõiguste rikkumine

Studopedia.org – Studopedia.Org – 2014-2018 aasta. (0,004 s) ...

Konto 51 "Arvelduskontod"

Konto 51 "Arvelduskontod" on ette nähtud teabe kokkuvõtmiseks Vene Föderatsiooni valuutas rahaliste vahendite olemasolu ja liikumise kohta krediidiasutustes avatud organisatsiooni arvelduskontodel.

Konto 51 "Arvelduskontod" deebet kajastab raha laekumist organisatsiooni arvelduskontodele. Konto 51 "Arvelduskontod" krediit kajastab rahaliste vahendite mahakandmist organisatsiooni arvelduskontodelt. Organisatsiooni arvelduskontole ekslikult krediteeritud või debiteeritud ja krediidiorganisatsiooni väljavõtete kontrollimisel leitud summad kajastuvad kontol 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega” (alamkonto “Nõuete arveldused”).

Arvelduskontol tehtud tehingud kajastatakse raamatupidamisarvestuses krediidiasutuse arvelduskonto väljavõtete ja neile lisatud rahaliste arveldusdokumentide alusel.

Konto 51 "Arvelduskontod" analüütilist arvestust peetakse iga arvelduskonto kohta.

Konto 51 "Arvelduskontod" vastab kontodele:

deebetiga

arvel

50 Kassasse 51 Arvelduskontod 52 Valuutakontod 57 Transfeerid teel 58 Finantsinvesteeringud 75 Arveldused asutajatega 80 Põhikapital 86 Sihtfinantseerimine 90 Müük 91 Muud tulud ja kulud 98 Edasilükkunud tulu 99 Kasumid ja kaotused

04 Immateriaalne põhivara 50 Kassasse 51 Arvelduskontod 52 Valuutakontod 55 Spetsiaalsed pangakontod 57 Transfeerid teel 58 Finantsinvesteeringud 60 Arveldused tarnijate ja töövõtjatega 62 Arveldused ostjate ja klientidega 66 Arveldused eest lühiajalised laenud ja laenud 67 Pikaajaliste laenude ja laenude arveldused 68 Maksude ja tasude arvestused 69 Sotsiaalkindlustuse ja -kindlustuse arveldused 70 Arveldused personaliga töötasu eest 71 Arveldused vastutavate isikutega 73 Arveldused personaliga muude tehingute eest 75 Arveldused asutajatega 76 Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega 79 Talusisesed asulad 80 Põhikapital 81 omaaktsiat (aktsiad) 84 Jaotamata kasum (katmata kahjum) 96 Varud eelseisvad kulud 99 Kasumid ja kaotused

- (konto) 1. Dokument, mis tõendab ühe isiku võlgnevust teisele isikule; arve. Professionaalseid teenuseid osutav või kaupu müüv isik võib oma kliendile või ostjale arve esitada; advokaat, müüb ... ... nimel Finantssõnavara

Kontrollima- arvestama, kellegi teise arvel leiutama, raha eest kontot ei ole, võõra arvel elama, arvestama, võõrale kontole, võõrale kontole, mitte kontole, lõppkontod, lõppkontod, võtma sõnu enda kontole, kellegi teise kontole kõndima, vähendama ... ... Sünonüümide sõnastik

Kapitalikonto- (kapitalikonto) 1. Konto (konto), millel kajastatakse kapitaliinvesteeringuid maasse, hoonetesse, rajatistesse, masinatesse ja seadmetesse jne. 2. Eelarvestatud kulutused peamiste punktide kaupa, eriti avaliku sektori finantsplaanides… Finantssõnavara

Kontrollima- (konto) 1. Dokument, mis tõendab ühe isiku võlgnevust teisele isikule; arve. Professionaalseid teenuseid osutav või kaupu müüv isik võib oma kliendile või ostjale arve esitada; advokaat, müüb ... ... nimel Äriterminite sõnastik

Vostro skoor- (vostro konto) Konto välispank Briti pangas, mida tavaliselt hoitakse naelsterlingites. võrrelge: nostro konto. Rahandus. Sõnastik. 2. väljaanne Moskva: INFRA M, kirjastus Ves Mir. Brian Butler, Brian Johnson ... Finantssõnavara

HOUSEKONTO NOSTRO- asupaiga depookontol avatud aktiivne analüütiline depokonto. See konto on ette nähtud hoiule võetud väärtpaberite või asukohajärgses depositooriumis või registripidaja juures hoitud väärtpaberite arvestuseks ... ... Õiguslik entsüklopeedia

Raamatupidamise konto 20 Põhitoodang Äriterminite sõnastik

Vostro konto- (vostro konto) Välisriigi pangakonto Briti pangas, mida tavaliselt hoitakse naelsterlingites. võrrelge: nostro konto. Äri. Sõnastik. Moskva: INFRA M, kirjastus Ves Mir. Graham Bets, Barry Brindley, S. Williams ... Äriterminite sõnastik

ARVE- müüja poolt ostja nimele väljastatud arve, mis tõendab kauba või teenuse tegelikku kohaletoimetamist ja nende maksumust. Välja antud pärast kauba lõplikku vastuvõtmist ostja poolt. Sisaldab müügitehingu üksikasju, sealhulgas mahtu (kogus… … Suur raamatupidamissõnastik

KONTO(A), ARUANDLUS- (konto(d)) Teatud perioodi tegevuste (toimingute) aruanne. Aruandluskohustus tähendab kohustust koostada ja esitada järgmised aruanded: ettevõtete juhid vastutavad aktsionäride ees ja Briti ministrid tegevuse eest ... ... Majandussõnastik

RAAMATUPIDAMISKONTO 20 "PÕHITOOTMINE"- konto, mis on mõeldud teabe kokkuvõtmiseks põhitootmise kulude kohta, see tähendab tootmist, mille tooted (tööd, teenused) olid selle ettevõtte loomise eesmärk. Eelkõige kasutatakse seda kontot kulude registreerimiseks: ... ... Äriterminite sõnastik