Pööningut peetakse mitteeluruumiks, mis asub viimase korruse kohal korterelamu. Tavaliselt on selle ruumi kaadrid sarnased selle kohal oleva korteri ruuduga, nii et sageli on neid, kes soovivad endale pööninguruumi saada.

Igal korteriomanikul, mille kohal ta asub, on õigus selliseid ruutmeetreid määrata. Selleks on võimalik valida üks võimalustest, nimelt: kasutada pööningupinda üürnikuna või registreerida see enda kinnisvaraks.

Head lugejad! Artiklis räägitakse tüüpilistest juriidiliste probleemide lahendamise viisidest, kuid iga juhtum on individuaalne. Kui soovite teada, kuidas lahendada täpselt oma probleem- võtke ühendust konsultandiga:

AVALDUSID JA KÕNED VÕETAKSE 24/7 ja 7 päeva nädalas.

See on kiire ja TASUTA!

Korteri kohal asuva mitteeluruumi omastamisel on aga palju nüansse, mis sageli muudavad teie planeeringu elluviimise protsessi keerulisemaks. Seega on väga oluline HOA või OSMD olemasolu majas ja see, kui palju inimesi maja juhatuses on.

Samuti on määrav, kas ühistu liikmetel on formaalsed õigused osaomandile või maale konkreetse kõrghoone all. Seetõttu peaksite enne pööninguruumi määramise protsessi alustamist eelnevalt valmistuma selleks, et see võtab palju aega ja raha.

Mida arvestada

Pööning on ühine majaomand, mida on õigus käsutada kõigil korruselamu korterite omanikel. Seetõttu on korteri kohal asuva pööningu erastamisel palju lõkse ja raskusi, mille tõttu projekteerimisprotsess muutub keerulisemaks ja mõnikord isegi lõpeb tulutult.

Enne pööningu erastamise asjaomaste asutuste poole pöördumist tuleb eelnevalt arvestada võimalike takistustega ja ette valmistada võimalused nende kõrvaldamiseks. Nendel eesmärkidel on kõige parem otsida professionaalset juriidilist nõu, ainult nii on võimalik vältida asjatuid probleeme ning säästa oma närve ja isiklikku aega.

Mainimised seaduses

Elanike õigused

Kõigil korterelamu üürnikel, kellele kuulub korter, on õigus kasutada ühist majavara.

Need sisaldavad:

• külgnevad maatükid;
• keldrid ja tehnilised ruumid;
• side;
• liftid, trepid ja trepid;
• katused ja pööningud;
• panipaigad, mis ei asu korterite territooriumil jne.

Sellise kasutamise kord on sätestatud eluaseme tsiviilkoodeksiga, samuti art. 36 h 2 LC RF.

Seega on omanikel seoses ülaltoodud varaga järgmised volitused:

• ajutiselt kasutada;
• käsutada;
• oma.

Mis puudutab korraldust, siis siin on õigused piiratud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikliga 290: ükski korteriomanik ei saa oma õigusi konkreetse mitteelupiirkonna omamiseks kolmandatele isikutele üle anda. Erandiks on korteri müük, millest uus omanik saab loa kasutada maja üldkasutatavat pinda ja kinnistut.

Põhineb kasutusõiguste üleandmine mitteeluruumid kolmandad isikud on lubatud ainult siis, kui see on välja üüritud. Niisiis, erastatud pööning tulevikus on võimalik üürida inimestele, kes pole konkreetse kortermajaga seotud, ja saada selle eest raha.

Nõutud dokumendid

Pööningu mitteeluruumi määramiseks ei piisa kõigi omanike ühest nõusolekust. on väga raske ja nõuab palju dokumente.

Dokumentide kogumise võib jagada kahte etappi: kõigi vajalike ametiasutuste külastamine ja korteri dokumentide koostamine.

Esimesel juhul koosneb paberipakett:

• luba pööningu ümber sisustamiseks;
• tegutsema tehniliste ruumide rahuldava seisukorra osas;
• paberid eriolukordade ministeeriumi ja tsiviilkaitseosakonna ülevaatuse kohta (kui pööning on varustatud mitteeluruumide jaoks);
• tõend selle kohta, et pööning ei kuulu kellelegi, see tähendab, et sellel ei ole omanikku ega üürnikku;
• väljavõte maja tehnilisest passist;
• maja plaan;
• pööningu paigutus.

Mis puutub STI tõendisse, siis selle saamiseks on vaja kutsuda organisatsiooni töötaja majja, et võtta erastatavate tehniliste ruumide mõõtmised. Seda tuleks teha ette, kuna STI töötaja saabumine võib võtta umbes kuu aega.

Teine dokumentide pakett koosneb järgmistest paberitest:

• korteri tehniline plaan, mille kohal on pööning;
• katastriplaan;
• omandiõigust tõendavad dokumendid (tunnistus);
• annetus või muud paberid, mis kinnitavad konkreetse korteri pärimisõigust;
• omaniku pass ja selle koopia.

Kõik dokumendid tuleb esitada asjaomastele asutustele kahes eksemplaris: omaniku kinnitatud koopiad ja originaalid.

Kuidas erastada korteri kohal olev pööning

Pööningu erastamiseks on vajalik vähemalt kaks teiste selle tehnoruumi kasutusõigust omavate omanike kirjalikku nõusolekut. Kui kortermaja on ja ei ole erastatud korterid, siis pole sellist luba vaja.

Kui pööningut taotleb korraga mitu omanikku, peate tõenäoliselt korraldama HOA ja kasutama selle tehnilise ruumi kaasomandi registreerimise protsessi.

Kui pööning on kommunikatsioonide ristumiskoht, peate selle kasutamiseks loa saamiseks võtma ühendust organisatsiooniga, kelle bilansis kortermaja asub. Alles pärast rekonstrueerimiseks ja selle elluviimiseks kooskõlastuse saamist on võimalik jätkata erastamise registreerimise protsessi. Selline projekt tuleb kooskõlastada riigiarhitektuuri- ja ehituskomisjoniga, muidu võivad tekkida probleemid.

Pärast pööningu täieliku rekonstrueerimise lõpetamist on järgmise sammuna helistada STI töötajatele. Nad viivad läbi ülevaatuse ja inventuuri, mille järel väljastatakse vastav registreerimistunnistus.

Pärast kõigi vajalike lubade ja dokumentide kogumist võite pöörduda kohtusse, et tunnustada õigusi omandile ja täpsemalt pööningule.

Kogunemine ja naabrite nõusolek

Elanike nõusoleku saamiseks katusealuse ruumi kasutamiseks tuleks korraldada üldkoosolek.

Montaaži mall on järgmine:

1. Määrake eelnevalt kogumise kuupäev, postitades sissepääsuuksele vastava teate või teavitades isiklikult kõiki omanikke.
2. Pärast naabrite kogumist rääkige neile oma pööninguplaanidest, et nad teaksid, et nende seaduslikke õigusi ei rikuta.
3. Viige läbi hääletus.
4. Andke allkirjaks igale omanikule pööningu üleandmise nõusolekuakt.

Pärast akti allkirjastamist võite alustada dokumentide kogumist erastamiseks. Pärast seda esitatakse kõik paberid organisatsiooni juhtimine taotluse läbivaatamiseks ja loa saamiseks täiendavate ruutmeetrite määramise protsessi jätkamiseks.

Lisameetmed

Elukorteri kohal asuvat pööningupinda saab kas erastada, üürida või tasuta kasutusse võtta. Selleks on vaja täita mitmeid seaduses sätestatud toiminguid ja nõudeid.

Ühenduse võimalus

Pööningu üürile või tasuta kasutamiseks saamiseks piisab 2-3 omaniku loa hankimisest ja selle notariaalsest kinnitamisest. Kui maja on munitsipaalmaja, tuleb kasutamise nõusolek saada organisatsioonilt, kelle bilansis see asub, või kommunaalteenustelt ja STI-lt.

Sellise ülesande täielik protsess on järgmine:

• kirjaliku lepingu saamine kogu pööningu või selle osa üürimiseks või tasuta kasutamiseks;
• riikliku registreerimisega rendilepingu allkirjastamine;
• ruumide rekonstrueerimise teostamine;
• STI-lt akti saamine pööningu rekonstrueerimise ja selle nõuetekohase seisukorra kohta;
• ruumide muudatuste fikseerimine maja tehnilisse passi;
• mistahes muudatuste tegemine üürilepingus pööningu ümberehituses.

Pööningupinna rentimine võtab vähem aega ja on odavam kui selle erastamine. Põhiliseks teguriks ühise tehnoruumi kasutusloa saamiseks on omandiõiguse olemasolu pööningu all asuvale korterile.

Protseduuri maksumus

Pööningupinna kasutusse saamine on ahvatlev võimalus paljudele, sest kes ei unistaks isiklikust pööningust mäel. Sellise naudingu kogumaksumus rõõmustab aga väheseid inimesi.

Sularahakulud jäävad tulevast omanikku kummitama igas registreerimise etapis. Samas sõltuvad hinnad paljudest teguritest ja nüanssidest.

Esimest rahalist kahju võib oodata juba erastamise algfaasis – omanikelt nõusoleku saamisel. Kuna pööningupind kuulub üldkasutatava pinna alla, võivad majaelanikud nõuda selle kahju hüvitamist.

Enamasti on need kulud mitteametlikud. Vahendid tuleb anda naabritele, kes on oma otsuses kategoorilised, et nad nõusoleku allkirjastaksid.

Sellele järgneb tasu tehnilise ekspertiisi eest, mis on erinev 30 kuni 60 tuhat rubla. Samuti tuleb arvestatav summa maksta ruumide ümberehitamise ja STI uuesti väljakutsumise eest. Lisaks tuleb tasuda teiste instantside teenuste kulud, mis sageli lubade ja toimingute väljastamist tahtlikult edasi lükkavad, et omakasu saada.

Peale erastamisprotsessi lõppu teostatakse ruumides remont. Summa, mis selleks kulub, sõltub juba omanikust endast ja tema plaanidest kasutusse saadud ala osas.

Ülemiste korruste elanikud elamud saavad oma elamispinda suurendada oma korteri kohal asuva mitteeluruumi pööninguga.

Pööning - katusekonstruktsioonide (välisseinad ja ülemise korruse lagi) vaheline ruum (lk 32 SNIP 2.08.02-89, lisa 2).

Pööninguruumi arendus - tööde teostamine eesmärgiga korrastada elamus pööningutüüpi ruum.

Maja viimasel korrusel asuva korteri omanik saab oma korterisse kinnitada katusealuse ruumi.

Pööningupinnaga liitumine võib toimuda kahel viisil: pööningupinna kinnistule registreerimisega ja registreerimata (üüri- või tasuta kasutusõiguse alusel). Konkreetse pööninguruumi ühendamise meetodi valik sõltub paljudest teguritest: HOA olemasolu, HOA liikmete arv, HOA liikmete või kortermajas asuvate eluruumide omanike kvalitatiivne koosseis, registreeritud õiguste olemasolu ühisomand ja maa jne.

Korteri pööningu kinnistuks registreerimine on üsna töömahukas ja võtab kaua aega ning nõuab ka olulisi rahalisi kulutusi.

Kooskõlas Art. Elamuseadustiku § 36 kohaselt on pööning korterelamu kõigi eluruumide omanike ühisvara. Sama normi kohaselt käsutatakse pööningut seaduses ettenähtud korras korterelamu eluruumide omanike nõusolekul.

Omanikud saavad kokku leppida pööninguga kahte tüüpi toimingute tegemises:

• pööningu üürile või tasuta kasutusse andmine (selline otsus tehakse 2/3 korterelamu eluruumide omanike häältega);

• pööningu rekonstrueerimine koos kaasomandi vähendamisega või ilma.

Millise otsuse kõik elamispindade omanikud teevad, sõltub sellest, millist pööninguruumi arenguteed tasub minna.

Pööninguga liitumise etapid

Pööningu rentimiseks või tasuta kasutamiseks saamise viis näeb skemaatiliselt välja järgmine:

• pööningu (pööninguosa) üürimiseks või tasuta kasutamiseks nõusoleku saamine majaomanike, HOA-de või elamukooperatiivide koosolekult;

• pööningu (pööninguosa) üürilepingu sõlmimine ja selle riiklik registreerimine;

• pööningu rekonstrueerimise teostamine;

• teostatud saneerimise kohta akti saamine;

• üürilepingu muudatused ja nende muudatuste registreerimine.

Neid toiminguid reguleerib Moskva linna valitsuse 8. veebruari 2005. aasta määrus nr 73-PP "Ruumide rekonstrueerimise korra kohta elamud Moskva linna territooriumil.

Teine meetod on kliendi jaoks tulusam, kuid aeganõudvam ja kulukam. Sel juhul läheb katusealune pind Kliendi omandisse.

Sel juhul on skeem järgmine:

• ühehäälse otsuse vastuvõtmine kõigi eluruumide omanike poolt rekonstrueerimise läbiviimiseks;

• rekonstrueerimiseks loa saamine eluruumide omanike, HOA-de, elamukooperatiivide poolt;

• ehitus- ja paigaldustööde teostamine ning sellele järgnev rekonstrueerimistulemuste kasutuselevõtt;

• muudatuste tegemine tehnilises ja muus dokumentatsioonis;

• katusealuse ruumi üleandmine kliendile ja pööningupinna omandiõiguse registreerimine.

Neid toiminguid reguleerib Moskva linna seadus nr 50 "Moskva linna linnarajatiste ehitamiseks, rekonstrueerimiseks lubade ettevalmistamise ja saamise korra kohta".

Eeltoodud protseduuride peamisteks tingimusteks on registreeritud kaasomandiõiguse olemasolu ja reguleeritud maasuhted.

Pööninguühenduse spetsialistid pakkuda kvalifitseeritud abi võimalikult lühikese aja jooksul. Meil on laialdased kogemused koostööks kõigi institutsioonidega, millest sõltub kinnistul korteripealsete pööningute kinnistamise otsustamine.

Üsna sageli on nende kohal asuvate pööningu- või pööninguruumidega korterite omanikel soov kinnitada osa pööninguruumist oma korteri külge. Kas see on võimalik ja kui jah, siis millised vajalikud toimingud? Kuidas on võimalik registreerida ümberehituse tulemusena tekkinud katusealuse ruumi omandiõigus?
Kõigepealt on vaja aru saada pööningu õiguslikust režiimist ehk teisisõnu, kellele see kuulub? Artikli 1 lõike 1 alusel. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 290 kohaselt kuuluvad maja üldruumid, maja kandekonstruktsioonid, mehaanilised, elektri-, sanitaar- ja muud seadmed väljaspool või korteri sees, mis teenindavad rohkem kui ühte korterit, korterite omanikele. korterelamus kaasomandi alusel.
Vastavalt artikli 2. osale. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 36 kohaselt omavad kortermaja ruumide omanikud, kasutavad ja käsutavad korterelamu ühisvara.
Lõike 1 h.1 artikli alusel. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 36 kohaselt on pööningud kui ruumid, mis ei ole korteri osad ja on ette nähtud rohkem kui ühe toa teenindamiseks antud majas, korterelamu ühisvara osa.
Seega Pööningupinnad on kehtiva seadusandlusega klassifitseeritud maja ühisvaraks.
Tuleb märkida, et majas asuv pööning võib kuuluda ka Peterburi omandisse, sel juhul näeb seadus selliste ruumide ümberehitamiseks ette teistsuguse korra, käesolevas artiklis käsitletakse ainult pööningu rekonstrueerimist, mis on osa ühisvara korterelamus.
Vastavalt artikli 3. osale. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikli 36 kohaselt on korterelamu ühisvara suuruse vähendamine võimalik ainult kõigi selle maja ruumide omanike nõusolekul selle rekonstrueerimise teel.
Lisaks on ruumide ümberehitamiseks nõusolek saamise vajadus seoses korterelamu kaasomandi viimase osaga kehtestatud ka art. 40 LCD RF.
Kuidas saab kortermaja kõigi ruumide omanike nõusoleku? Vene Föderatsiooni eluaseme- ja tsiviilseadustik näevad sellistel juhtudel ette vajaduse üldkoosoleküürnikud.
Eelkõige tuleb pöörata tähelepanu elanike üldkoosoleku ettevalmistamise, läbiviimise ja tulemuste vormistamise küsimustele, sest kui edaspidi on amet Föderaalteenistus riiklik registreerimine, katastri- ja kartograafia Peterburis või kohus tuvastab elanike nõuetekohase teavitamise, hääletussedelite registreerimise, teiste isikute poolt ruumide omanike asemel hääletamise faktide või muude elanike üldkoosoleku käigus toimunud rikkumiste, siis rekonstrueeritava objekti omandiõiguse registreerimine lükatakse tagasi.
Eelkõige andsid Peterburi linna ringkonnakohtud pööningu ümberehitamiseks nõusoleku saamiseks elanike üldkoosoleku läbiviimise küsimustes välja järgmised aktid.
Näiteks Peterburi linna Dzeržinski ringkonnakohtu 06. märtsi 2013 otsusega asjas nr 33-9606 / 2013, mis jäi jõusse Peterburi linnakohtu 18. juuli 2013 apellatsioonimäärusega. , rahulolevalt väitedÜmberehitamise tulemusena tekkinud pööninguga korteri omandiõiguse tunnustamise kohta jäeti rahuldamata, viidates sellele, et kehtiv seadusandlus „ndab, et korterelamu ühisvara suuruse vähendamine on võimalik ainult korteriühistuga. eranditult kõigi selle maja ruumide omanike nõusolek.
Kolmeteistkümnenda vahekohtu apellatsioonikohtu 29. oktoobri 2013 otsusega asjas N A56-24391 / 2013 tuvastati, et rikkudes tsiviilseadustiku artikleid 246, 289, 290 Venemaa Föderatsioon ja Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikli 36 sätete kohaselt ei esitatud registreerivale asutusele tõendeid maja kõigi ruumide omanike nõusoleku kohta ühisvara võõrandamiseks, millega seoses föderaalteenistuse osakond Riiklik registreerimine, katastri- ja kartograafia Peterburis keeldus pööningukorrusel rekonstrueerimise tulemusena loodud korterite omandiõiguse riiklikust registreerimisest, tunnistati seaduslikuks.
Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 31. jaanuari 2014. aasta määrusega asjas N A56-24391 / 2013 tühistati see apellatsioonikohtu otsus viidates järgmisele: maja ja selle kasutamine. ühisvara, olid reguleeritud föderaalseadus"Majaomanike ühendustest". Käesoleva seaduse § 22 kohaselt on majaomanike üldkoosolek pädev, kui sellel osalevad majaomanikud või nende esindajad, kellel on üle 50 protsendi majaomanike häältest. Otsus tehakse üldkoosolekul osalenud majaomanike poolthäälteenamusega ja see on kohustuslik kõigile majaomanikele, ka neile, kes olenemata põhjustest ei osalenud hääletamisel.
Lisaks märkis kassatsioonikohus, et investeerimislepingut ega majaomanike ühisuse koosoleku otsust ei vaidlustanud ei üürnikud ega teised huvitatud isikud, samuti ei tunnistanud kohus neid kehtetuks (Viburgi ringkonnakohtu otsus). Peterburi 22.06.2010 kohtuasjas N 2-4625/10. Demenkov V.P., kes on selles majas korteri omanik, jäeti rahuldamata nõudest nõuda pööninguruumi endisele seisukorra taastamist.11 Demenkov V.P. ja teistel majaomanikel jäeti rahuldamata nõuded, mis olid põhjendatud eelkõige nende nõusolekuta rekonstrueerimisega, pööninguruumi kasutamise korra määramisel).
Peterburi linnakohtu 22. juuli 2013. aasta määrusega N 33-11404 / 2013 rahuldati teise kohtuasja arutamisel nõue tunnistada kehtetuks ruumide omanike üldkoosoleku otsus, kuna maja ruumide omanikud koosolekust ei teavitatud nõuetekohaselt puuduliku hääletamise vormis, hääletussedelite põhjal ei ole koosolekul osalenud häälte arvu võimalik kindlaks teha.
Peterburi linnakohtu 23. mai 2012. a N 33-6560 määramine, arvestades asjaolu, et volitatud asutuse luba eluruumi - korteri rekonstrueerimiseks, mis on väljastatud vastavalt 23. mai 2012. a. seadusega, kooskõlas Vene Föderatsiooni elamuseadustiku ja Vene Föderatsiooni linnaplaneerimise seadustiku normidega, laiendamine pööninguruumi kasutamise kaudu, samuti kõigi kortermaja ruumide omanike nõusolek on puudumisel tuvastati, et puudub õiguslik alus hageja nõuete rahuldamiseks tunnistada tema omandiõigus rekonstrueeritavale objektile.
Lisaks peate pööningu rekonstrueerimist kavandades teadma, et artikli sätete kohaselt. Vene Föderatsiooni linnaplaneerimise koodeksi artikkel 1, objektide rekonstrueerimine kapitali ehitus tuvastatakse objekti, selle osade (eelkõige korruste arvu, pindala, mahu) parameetrite muutus, sealhulgas objekti pealisehitus, ümberehitamine, laiendamine.
Samas ei reguleeri elamuseadusandlus korterelamu ruumide rekonstrueerimise korda. See protseduur on ette nähtud Vene Föderatsiooni linnaplaneerimise koodeksiga.