Kuivõrd ettevõtte kohustused on kaetud varaga, nende rahaks muutmise tähtaeg vastab kohustuste tähtajale. Bilansi likviidsus saavutatakse ettevõtte kohustuste ja varade võrdsuse kehtestamisega.
Ettevõtte likviidsus peegeldab finantsnäitajaid:
absoluutne likviidsus (I astme likviidsus) arvutatakse sularaha ja lühiajaliste finantsinvesteeringute summa suhtena lühiajalistele võlakohustustele; näitab, milline osa jooksvast võlast on bilansi koostamise ajaks võimalik lähima aja jooksul tagasi maksta;
likviidsus (II järgu likviidsus) on defineeritud kui raha, lühiajaliste finantsinvesteeringute ja nõuete suhe lühiajalistesse võlakohustustesse;
kate ehk jooksevlikviidsus (3. järgu likviidsus) arvutatakse kogu käibevara (miinus edasilükkunud kulud) suhtena tähtajaliste kohustuste summasse (võlgnevuste summa ja lühiajalised laenud); näitab, kuivõrd käibevara katab lühiajalisi kohustusi.
Peamiste tulemusnäitajate ja investeerimisprotsesside analüüs ettevõttes jääb puudulikuks, kui ei arvestata ettevõtte arengusse või kriisiennetusse suunatud investeeringute tasuvusaega (t).
Arvutamine toimub valemi järgi
t \u003d A Z / A P,
kus A Z - lisakulud (investeeringud) juhtimisotsuse või äriplaani elluviimiseks; A P - investeeringu tulemusena saadud täiendav kasum.
Turusuhete tingimustes peetakse efektiivseks täiendavalt investeerida raha äriplaanide (investeerimisprojektide) elluviimiseks ja muudeks tegevusteks perioodiks, mis ei ületa kolme aastat. Selle põhjuseks on maailmaturu protsesside dünaamilisus, teaduse ja tehnoloogia progressi mõju, tihenev konkurents ja muud tegurid.

Lisateavet bilansi likviidsuse kohta:

1. Millised suhtarvud iseloomustavad bilansi likviidsust?
2. Likviidsuse mõiste ja selle taset määravad tegurid

Ettevõtte likviidsusanalüüsi tulemused pakuvad huvi eelkõige kommertsvõlausaldajatele. Kuna kommertslaenud on lühiajalised, on likviidsusanalüüs parim viis hinnata ettevõtte suutlikkust neid kohustusi tasuda.

Üldine likviidsuse näitaja on vahendite piisavus (ülejääk või nappus) reservide moodustamiseks. Absoluutnäitajaid kasutava analüüsi mõte on kontrollida, milliseid rahaallikaid ja millises mahus reservide katmiseks kasutatakse.

Bilansi likviidsusanalüüsi vajadus tekib turutingimustes seoses suurenenud finantspiirangutega ja vajadusega hinnata ettevõtte krediidivõimet. Bilansi likviidsus on määratletud kui ettevõtte kohustuste kaetuse määr tema varaga, mille rahaks muutmise periood vastab kohustuste tähtajale. Varade likviidsus on bilansi likviidsuse pöördprotsent varade rahaks muutmise hetkeks. Mida vähem aega kulub seda tüüpi vara rahalise vormi saamiseks, seda suurem on selle likviidsus. Bilansi likviidsuse analüüs seisneb varade likviidsuse astme järgi rühmitatud ja likviidsuse kahanevas järjekorras olevate vahendite võrdlemises kohustuse kohustustega, mis on rühmitatud nende tähtaja järgi ja järjestatud tähtaegade kasvavas järjekorras. . Järgmised rühmitused tehakse seoses saldoga.

Sõltuvalt likviidsusastmest, st sularahaks konverteerimise määrast, jagatakse ettevõtte varad järgmistesse rühmadesse:

Kõige likviidsemad varad (A1) on fondid, mille sularahaks konverteerimise tähtaeg on alla kolme kuu. Nende hulka kuuluvad sularaha (bilansi rida 260) ja lühiajalised finantsinvesteeringud (rida 250).

Turustatavad varad (A2) on fondid, mille sularahaks muutumise tähtaeg on kolm kuni kuus kuud. Nende hulka kuuluvad saadaolevad arved, mille makseid oodatakse 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva (bilansi rida 240).

Aeglaselt realiseeritavad varad (A3) on vahendid, mille sularahaks muutmiseks kulub kuus kuud kuni aasta. Nende hulka kuuluvad varud ja kulud (lk 210 + 220), saadaolevad arved, mille maksetähtaeg on rohkem kui kaksteist kuud pärast aruandekuupäeva (lk 230) ja muud käibevarad (lk 270).

Raskesti müüdavad varad (A4) on vahendid, mille sularahaks muutmiseks kulub rohkem kui aasta. Nende hulka kuuluvad põhivara (bilansi rida 190).

Vastavalt sellele on bilansi passiivse osa artiklid grupeeritud kohustuste tähtaja järgi.

Kiireloomulisemad kohustused (P1) on kohustused tähtajaga kuni kolm kuud. Nende hulka kuuluvad võlgnevused (bilansi rida 620).

Tähtajalised kohustused (P2) on kohustused tähtajaga kolm kuni kuus kuud. Nende hulka kuuluvad laenud ja laenud (bilansi rida 610) ja muud lühiajalised kohustused (rida 660).

Pikaajalised kohustused (L3) on kohustused, mille tähtaeg on kuus kuud kuni aasta. Siia kuuluvad pikaajalised kohustused (bilansi lk 590), võlad osalejate (asutajate) ees tulude väljamaksmise eest (lk 630), tulevaste perioodide tulud (lk 640) ja reservid tulevaste kulude katteks (lk 650). .

Stabiilsed (püsivad) kohustused (P4). Nende hulka kuuluvad kapital ja reservid (bilansi rida 490).

Ettevõtet peetakse likviidseks, kui tema käibevara ületab lühiajalisi kohustusi, ettevõte võib olla suuremal või vähemal määral likviidne. Ettevõtet, mille käibekapital koosneb peamiselt rahast ja lühiajalistest nõuetest, peetakse üldiselt likviidsemaks kui ettevõtet, mille käibekapital koosneb peamiselt varudest. Ettevõtte tegeliku likviidsusastme kontrollimiseks on vaja analüüsida bilansi likviidsust.

TASALUSTA LIKVIIDSUS

Bilansi likviidsuse määramiseks tuleks võrrelda ülaltoodud gruppide tulemusi varade ja kohustuste osas. Saldo loetakse absoluutselt likviidseks, kui esinevad järgmised suhted:

A1 > P1; A2 > P2; A3 > P3; A 4< П 4 .

Esimese kolme ebavõrdsuse täitumisega kaasneb paratamatult ka neljanda ebavõrdsuse täitumine, mistõttu on praktiliselt hädavajalik võrrelda esimese kolme grupi tulemusi varade ja kohustuste lõikes. Neljas ebavõrdsus on "tasakaalustava" iseloomuga ja samas sügava majandusliku tähendusega: selle täitmine näitab, et finantsstabiilsuse miinimumtingimus on täidetud – ettevõttel on oma käibekapital.

Juhul, kui ühel või mitmel ebavõrdsusel on optimaalses variandis fikseeritule vastupidine märk, erineb bilansi likviidsus suuremal või vähemal määral absoluutsest. Samas kompenseerib rahapuuduse ühes varagrupis nende ülejääk teises grupis, kuigi kompenseerimine toimub ainult väärtuses, kuna reaalses makseolukorras ei saa vähem likviidseid varasid likviidsemaid asendada.

Kõige likviidsemate vahendite ja kiiresti realiseeritavate varade võrdlemine kiireloomulisemate kohustuste ja lühiajaliste kohustustega võimaldab välja selgitada hetke likviidsuse. Aeglaselt liikuvate varade võrdlus pikaajaliste ja keskmise tähtajaga kohustustega peegeldab tulevast likviidsust. Hetkelikviidsus annab tunnistust ettevõtte maksevõimest (või maksejõuetusest) vaadeldavale hetkele lähima aja jooksul.

Prospektiivne likviidsus on maksevõime prognoos, mis põhineb tulevaste laekumiste ja maksete võrdlusel (millest vastavates varade ja kohustuste gruppides on loomulikult esindatud vaid osa, seega on prognoos üsna ligikaudne).

Eeltoodud skeemi järgi läbi viidud bilansi likviidsuse analüüs on ligikaudne ka seetõttu, et varade likviidsuse astme ja kohustuste kohustuste tähtaja vastavust planeeritakse esialgselt. Selle põhjuseks on finantsaruannetel põhinevat välist analüüsi tegeva analüütiku käsutuses oleva teabe piiratus. Seetõttu on analüüsi tulemuste täpsustamiseks vaja spetsiaalseid meetodeid, mis korrigeerivad esitatud metoodika näitajaid. 1920. aastatel kasutati analüütilises praktikas diskontomäärade meetodit. Allahindluste normide kaudu jaotati bilansikirjete väärtused ümber varade ja kohustuste gruppide vahel vastavalt varade likviidsuse ja kohustuste tähtaja keskmisele hinnangule.

Esimese varade ja kohustuste grupi ehk A 1 ja P 1 tulemuste võrdlus; (tähtaeg kuni 3 kuud), kajastab jooksvate maksete ja laekumiste suhet.

Teise varade ja kohustuste grupi ehk A 2 ja P 2 (tähtaeg 3 kuni 6 kuud) tulemuste võrdlus näitab lähituleviku jooksva likviidsuse suurenemise või vähenemise trendi. Kolmanda ja neljanda grupi varade ja kohustuste kogusummade võrdlus peegeldab maksete ja laekumiste suhet suhteliselt kauges tulevikus. Selle skeemi järgi tehtud analüüs kajastab üsna täielikult finantsseisundit õigeaegsete arvelduste võimaluse osas. Agregeeritud analüütilise likviidsusbilansi vorm on esitatud tabelis

Likviidsuse analüütilise koondbilansi vorm on toodud tabelis "Agregeeritud analüütiline bilanss"

Analüütiline koondbilanss
Varad	Aasta alguseks	Aasta lõpus	Passiivne	Aasta alguseks	Aasta lõpus	ülejääk (puudus)
						aasta alguseks	aasta lõpus
Kõige likviidsemad varad (A1)			Kõige kiireloomulisemad kohustused (P1)
Turustatavad varad (A2)			Tähtajalised kohustused (P2)
Aeglase müügiga varad (A3)			Pikaajalised kohustused (P3)
Käibelikviidsed varad kokku	108 492	100 825	Maksed kokku	198 974	322 869
Raskesti müüdavad varad (A4)			Jätkusuutlikud kohustused (P4)
Tasakaal	697 245	892 493	Tasakaal		892 493

A 1< П 1 , А 2 >P 2, A 3< П 3 , А 4 >P 4.

Analüütilise koondsaldo tabelis esitatud andmete põhjal võime järeldada:

organisatsioon on maksejõuetu kõige kiireloomulisemate (jooksvate) maksete osas, mille tähtaeg on kuni kolm kuud;

lühiajaliselt kolm kuni kuus kuud maksevõimeline, kuna ta suudab oma lühiajalisi kohustusi tagasi maksta;

maksejõuetu kaugemas tulevikus kuuest kuust aastani.

Viimane ebavõrdsus näitab, et organisatsioon ei ole rahaliselt jätkusuutlik. Teisisõnu ei pruugi kriitilistes olukordades piisata enda allikatest varude varude moodustamiseks ja organisatsioon on sunnitud kasutama laenatud vahendeid.

Selleks et hinnata antud juhul organisatsiooni maksevõime taset, tuleb kontrollida, kas kõige likviidsematest, kiiremini müüdavatest ja aeglasemalt liikuvatest varadest piisab kõige kiireloomulisemate ja lühiajaliste kohustuste tasumiseks.

Analüütilise koondsaldo tabeli analüüs näitab, et analüüsitud RUES-il ei ole piisavalt varasid maksete katmiseks (A1 + A2 + A3 > P1 + P2): 108 492< 198 974 на начало года; 100 825 < 322 869 на конец года. Кроме того, существенно не хватает и средств для покрытия наиболее срочных платежей.

Likviidsete vahendite ja kohustuste võrdlus võimaldab arvutada järgmised näitajad.

1 Kogulikviidsuskordaja (L To ). Annab üldise tervikliku hinnangu bilansi likviidsusele ja organisatsiooni maksevõimele. Näitab, millise osa kõigist tähtajalistest kohustustest, poole lühiajalistest kohustustest ja ühe kolmandiku pikaajalistest kohustustest suudab organisatsioon tagasi maksta kõigi kõige likviidsemate varade, poole kiirelt müüdavate varade ja kolmandiku aeglasemate varade arvelt. varade teisaldamine. Arvutatakse valemi järgi

Selle näitaja väärtus maksevõime absoluutsel tasemel peaks olema suurem või võrdne ühega (L kuni ≥ 1).

2 Absoluutne likviidsuskordaja (L A ). Näitab, millise osa kõige pakilisemast ja lühiajalisemast võlast suudab organisatsioon lähiajal sularaha arvelt tagasi maksta. Iseloomustab organisatsiooni maksevõimet bilansikuupäeval. Seda määratletakse kui raha ja lühiajaliste väärtpaberite suhet kõige kiireloomulisematesse ja lühiajalistesse kohustustesse.

Lubatud väärtus on 0,2 kuni 0,7 (L a = 0,2 ÷ 0,7).

Seda näitajat kasutavad materiaalsete ressursside tarnijad laialdaselt organisatsiooni maksevõime hindamiseks.

3 Kiire likviidsuskordaja ehk nn kriitiline hinnang ehk vahepealne likviidsus (L to). Näitab, millist osa organisatsiooni lühiajalistest kohustustest saab tagasi maksta erinevatel kontodel olevate rahaliste vahendite, lühiajaliste väärtpaberite, aga ka tarbijate ja klientidega arveldustest saadud tulu arvelt. See iseloomustab organisatsiooni eeldatavat maksevõimet perioodiks, mis on võrdne lühiajaliste nõuete ühe käibe keskmise kestusega, tingimusel et võlgnikega arveldatakse õigeaegselt. See arvutatakse sularaha ja lühiajaliste väärtpaberite ning võlgnikega arveldustes kaasatud vahendite summana kõige kiireloomulisemate ja lühiajaliste kohustuste suhtes.

Normatiivselt lubatav väärtus on võrdne ühega ja suurem (L kuni ≥ 1). Madalad väärtused viitavad vajadusele pidevalt töötada võlgnikega, et tagada võimalus konverteerida käibekapitali kõige likviidsem osa rahaks nende tarnijatega arveldamiseks.

Seda näitajat kasutavad aktsionärid laialdaselt organisatsiooni maksevõime hindamiseks

4 Voolusuhe või kogu katvuse suhe (L t). Näitab, millist osa laenude ja arvelduste jooksvatest kohustustest saab tagasi maksta kogu käibekapitali mobiliseerimisega. See iseloomustab organisatsiooni käibekapitali piisavust, mida ta saab kasutada oma kiireloomulisemate ja lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Üldiselt näitab see suhtarv organisatsiooni maksevõimet, mida hinnatakse mitte ainult võlgnikega õigeaegsete arvelduste ja valmistoodete soodsa müügi, vaid ka vajaduse korral muude materiaalse vara elementide müügi alusel. Seda määratletakse käibevara (käibevara) ja lühiajaliste kohustuste (lühiajaliste kohustuste) suhtena.

Praeguse likviidsuskordaja normväärtus on võrdne kahega (Ltl = 2). Praeguse likviidsuskordaja alumine piir on võrdne ühega. Alumine piir on tingitud sellest, et käibevahenditest peaks piisama nende lühiajaliste kohustuste katteks. Ebasoovitavaks peetakse ka käibekapitali ületamist lühiajalistest kohustustest enam kui kahekordseks, kuna see viitab organisatsiooni ebaratsionaalsele rahaliste vahendite paigutamisele ja nende ebaefektiivsele kasutamisele.

Praegune likviidsuskordaja on maksevõime põhinäitaja, mida kasutavad mitte ainult välised, vaid ka peamiselt sisemised majandusanalüüsi kasutajad. See määrab organisatsiooni eeldatava maksevõime perioodiks, mis võrdub kogu käibevara ühe käibe keskmise kestusega.

5 Likviidsussuhe raha kaasamisel, see tähendab mobiilse likviidsuse suhtarvu (L ml). See näitab, millise osa kõige pakilisematest ja lühiajalistest kohustustest suudab organisatsioon laoesemeid müües tagasi maksta. See iseloomustab organisatsiooni maksevõime sõltuvust laovarudest ja kuludest seoses vajadusega mobiliseerida vahendeid oma kõige kiireloomulisemate ja lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Selle määrab varude ja kulude, samuti pikaajaliste nõuete suhe kiireloomulisemate ja lühiajaliste kohustuste summasse.

Mobiilse likviidsuskordaja normväärtus jääb vahemikku 0,5–0,7 (K ml = 0,5 ÷ 0,7).

Mobiilne likviidsuskordaja iseloomustab organisatsiooni pikaajalist maksevõimet.

6 Tegevuskapitali manööverdusvõime suhtarv (L m ). Näitab, kui suur osa toimivast kapitalist on varudes ja pikaajalistes nõuetes immobiliseeritud. Selle määrab varude ja kulude, samuti pikaajaliste nõuete suhe käibevara ning kiireloomulisemate ja lühiajaliste kohustuste vahesse.

Selle näitaja väärtuse langus dünaamikas viitab toimiva kapitali manööverdusvõime suurenemisele ja on positiivne fakt.

7 Käibekapitali osakaal varades (d et ). Näitab käibevara osakaalu koguvarast. Selle määrab organisatsiooni vara käibevara suhe.

, (8.11) kus VB on bilansi valuuta, tuhat rubla.

Selle näitaja absoluutväärtus sõltub organisatsiooni valdkondlikust kuuluvusest. Soovitatav on seda näitajat uurida võrreldes lühiajaliste kohustuste osatähtsust kapitali kogumahus iseloomustava näitajaga. Selle näitaja taseme langus dünaamikas koos lühiajaliste kohustuste osakaalu suurenemisega näitab organisatsiooni maksevõime halvenemist.

Nende koefitsientide arvutamine on vajalik mitte ainult organisatsiooni maksevõime mitmekülgseks iseloomustamiseks, vaid ka erinevatele analüütilise teabe välistele kasutajatele. Seega on tooraine ja materjali tarnijate jaoks praegune likviidsuskordaja kõige huvitavam. Sellele organisatsioonile laenu andev pank pöörab suurt tähelepanu kriitilisele likviidsuskordajale. Ettevõtte aktsiate ja võlakirjade ostjad ja omanikud hindavad organisatsiooni maksevõimet suuremal määral praeguse likviidsuskordaja järgi. Pikaajalisi laene pakkuvad organisatsioonid on rohkem huvitatud tulevast maksevõimet iseloomustavatest likviidsusnäitajatest. Lühiajalisi laene ja varude täiendamiseks laene pakkuvad organisatsioonid on rohkem huvitatud jooksvat või tähtajalist maksevõimet iseloomustavatest likviidsusnäitajatest.

Need suhtarvud peegeldavad organisatsiooni maksevõime teatud aspekti ja on vaid indikatiivsed näitajad organisatsiooni finantsseisundi kohta. Kuid nende abiga on võimalik välja selgitada peamised organisatsiooni maksevõimet mõjutavad tegurid ja määrata selle parandamise peamised suunad.

Arvutatud koefitsiendid on kokku võetud vormi tabeli "Ettevõtete likviidsusnäitajad" analüütilises tabelis.

Uurimistöö käigus hinnatakse eelkõige nende näitajate absoluuttaset aasta alguses ja lõpus. Selleks võrreldakse koefitsientide tegelikke väärtusi standardväärtustega ja üksteisega. Selguvad organisatsiooni maksevõime erinevate elementide positiivsed küljed ja miinused.

Ettevõtte likviidsusnäitajad

ühiku murdosades

Näitajate nimetus	Standardväärtus	Aasta alguseks	Aasta lõpus	Muuda, ±
1 Üldine likviidsuskordaja
2 Absoluutne likviidsuskordaja	0,2 ÷ 0,7
3 Vahelikviidsuskordaja
4 Voolusuhe
5 Mobiilne likviidsuskordaja	0,5 ÷0,7
6 Tegevuskapitali manööverdusvõime suhe
7 Käibekapitali osakaal varades
8 Lühiajaliste kohustuste osakaal omakapitalis

Tabeli "Ettevõtete likviidsusnäitajad" andmed näitavad, et üldiselt on organisatsiooni maksevõime ebarahuldav. Üldine likviidsuskordaja on alla normitaseme ja langes aasta lõpuks 0,45-ni (normatiivse taseme üle 1).

Absoluutne likviidsuskordaja jääb normaalsesse vahemikku. See tähendab, et aruandluse hetkel saab organisatsioon tasuda oma lühiajalised kohustused.

Tarnijate ja töövõtjatega vastastikuste arvelduste näitajad halvenevad – sellest annab tunnistust vahepealse likviidsuskordaja vähenemine. See tähendab, et lühiajaliselt vähendab organisatsioon oma maksevõimet.

Praegune likviidsuskordaja langes aasta lõpuks 0,32 ja on 4,22. See tähendab, et pikas perspektiivis säilib organisatsiooni maksevõime.

Lühiajaliste kohustuste osakaal kapitalis on 36% ehk vaid 0,36 rubla lühiajaliste kohustuste rubla kohta. varud, mida pärast müüki saab kasutada lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Üldine järeldus: ettevõtte maksevõime on madal, ettevõte on maksejõuetuse seisu lähedal.

Arvutage jagamise teel käibevara lühiajaliste kohustuste jaoks(lühiajalised kohustused). Arvutuse lähteandmed sisaldavad ettevõtte bilansi.

See arvutatakse FinEkAnalysis programmis maksevõime analüüsi plokis.

Kohustuste kattekordaja – mida see näitab

Näitab ettevõtte võimet tasuda lühiajalisi (lühiajalisi) kohustusi ainult käibevara arvelt. Mida suurem on koefitsiendi väärtus, seda parem on ettevõtte maksevõime. See näitaja võtab arvesse, et kõiki varasid ei saa kiiresti müüa.

Likviidsusnäitajad pakuvad huvi nii ettevõtte juhtimisele kui ka välistele analüüsiobjektidele:

• absoluutse likviidsuse suhe - tooraine ja materjali tarnijatele;
• vastutuse kattekordaja- investoritele;
• kiire likviidsuskordaja - pankadele.

Kohustuste kattekordaja – valem

Koefitsiendi arvutamise üldvalem:

K =	A1 + A2 + A3
	P1 + P2

Kohustuste kattekordaja - skeem

Kas lehest oli abi?

Sünonüümid

Lisateavet kohustuste katmise suhte kohta

1. Investeeritud kapitali kaalutud keskmise maksumuse analüüs väärtusahela analüüsi süsteemis Finantskohustuste katmise suhe kasumiga enne intresside ja maksuamortisatsiooni mahaarvamist 1 ja alla 1-3 3 ja rohkem Kohustuste katmise suhe äritegevuse rahavoo järgi koos netorahaga jooksvast rahast tegevused 0,4 ja kõrgemad
2. Varade ja kohustuste käibe mõju organisatsiooni maksevõimele Maksevõime suhe kokku ≥ 2 Kohustuste katmise suhe netovaraga ≥ 1 Perioodi maksevõime suhe ≥ 1 Suhtekordaja
3. Hinnanguliste kohustuste summa analüüs kui organisatsiooni hinnanguliste kohustuste tervikliku arvestussüsteemi viimane etapp kohustused lühiajaliste hinnanguliste kohustuste käibe analüüs hinnanguliste kohustuste kasutuskordade arvutamine ja hinnanguliste kohustuste kattekordaja kohustusi asjakohased kulud Hinnanguliste kohustuste suuruse analüüs bilansi üldises struktuuris
4. Kogu kattekordaja Sünonüümid jooksev likviidsuskordaja üldine likviidsuskordaja ringluskordaja võlgade kattekordaja kohustuste kattekordaja võlgade kattekordaja arvutatakse FinEcAnalysis programmis Solventsusanalüüsi plokis näitab
5. Võla kattekordaja Sünonüümid jooksev likviidsuskordaja üldine likviidsuskordaja kogu kattekordaja käibekordaja kohustused kattekordaja võla kattekordaja arvutatakse FinEcAnalysis programmis Solventsusanalüüsi plokis näitab
6. Laenatud (kaasatud) kapitali seisu ja kasutamise analüüs raamatupidamise (finants)aruannete alusel Raha ja raha ekvivalendid 26438 20213 63199 42986 36761 312,7 239,0 7 Tähtajaliste kohustuste kattekordaja Maksevõime 0,606 .8 .5 .8 u.508. mina toodetud
7. Üldine likviidsuskordaja Sünonüümid jooksev likviidsuskordaja summaarne kattekordaja ringluskordaja võla kattekordaja võlgade kattekordaja võlgade kattekordaja arvutatakse FinEcAnalysis programmis Solventsusanalüüsi plokis näitab
8. Tsirkulatsioonikordaja Sünonüümid Praegune likviidsuskordaja Üldlikviidsuskordaja Kogu kattekordaja Võlgade kattekordaja Kohustuste kattekordaja Võlgade kattekordaja arvutatakse FinEcAnalysis programmis Solventsusanalüüsi plokis näitab
9. Praegune likviidsuskordaja Sünonüümid üldine likviidsuskordaja kogu kattekordaja ringluskordaja võla kattekordaja võlgade kattekordaja võlgade kattekordaja võlgade kattekordaja arvutatakse FinEcAnalysis programmis Solventsusanalüüsi plokis näitab
10. Võlgade kattekordaja Sünonüümid Praegune likviidsuskordaja Üldlikviidsuskordaja Üldine kattekordaja Võlgade kattekordaja Kohustuste kattekordaja arvutatakse FinEcAnalysis programmis Solventsusanalüüsi plokis kuvatakse valemi väärtuse suhe
11. Rahavoogude rahalise aruande konsolideerimise analüüsi metoodika See näitaja iseloomustab ettevõtte suutlikkust täita oma kohustusi, kuna ettevõtte hindamiseks kasutatakse rahaturu aktiivsuse suhtarvusid, millest oli eelnevalt juttu.
12. Haridusorganisatsiooni finantsseisundi terviklik analüüs Kriitiline likviidsuskordaja võlausaldajate ees rahaliste kohustuste katmisel ja võlgnikega arveldamisel p 1 p 2 p 3 p 4 p 8 0,631 0,253 -0,378 0,812
13. Dünaamiline lähenemine ettevõtte maksevõime analüüsile D1 - kõigi kohustuste rahalise katte suhe D2 - intressimaksete rahalise katte suhe Koefitsiendid
14. Juhised organisatsioonide finantsseisundi analüüsimiseks K9 lühiajalised kohustused käibevarade katmise suhe K10 omakapital käibes K11 omakapitali osa
15. Ettevõtete võlgade likviidsus: uued finantsanalüüsi tööriistad DZd Od 8 See suhtarv näitab, mil määral on ettevõtte pikaajalised kohustused kaetud pikaajaliste nõuetega Likviidsuskordaja normaalväärtus
16. Kaasaegne bilansi likviidsuse analüüsi metoodika Võimalus katta lühiajalisi kohustusi raha ja raha ekvivalentide finantsinvesteeringute kaudu Varude likviidsuskordaja K5 K 0,5 - 0,7 Lühiajaliste kohustuste katmise võime varude kaudu
17. Kaasaegsed lähenemised majandusüksuste maksevõime hindamisel See aga ei tähenda sugugi rahapuudust lühiajaliste kohustuste katteks Rahavoogude adekvaatsuse suhe lühiajaliste kohustuste katmiseks on igati vastuvõetav.
18. Aktuaalsed teemad ja kaasaegne kogemus organisatsioonide finantsseisundi analüüsimisel - osa 4 Lühiajalised kohustused 4 Kattekordaja annab maksevõimele koondhinnangu Näitab, mitu rubla rahalisi vahendeid investeeritakse
19. Äriühingute bilansi likviidsusauditi iseärasused Vastavalt bilansiandmetele on majandusüksuse likviidsuse iseloomustamiseks majanduskirjanduses soovitatav arvutada reeglina kolm suhtelist näitajat, mis erinevad üksteisest likviidsuskirjanduses. lühiajaliste kohustuste katteks loetavate likviidsete vahendite kogum absoluutne likviidsuskordaja vahekattekordaja jooksev likviidsuskordaja Kõikide arvutamisel
20. Majandusanalüüsi meetodite kasutamine finantsmaksejõuetuse diagnoosimisel % 17,437 25,604 22,418 8,167 146,84 -3,186 87,56 Võlgniku äritegevust iseloomustavad koefitsiendid Varade tootlus Pa % 1,949 1,970 0,12017 ... 11 34,2 % lühiajalistest kohustustest võiks olla likviidsete varadega kaetud ja 2013. aastal - 29,2% vaatamata

Tasakaalustada likviidsust- see on ettevõtte kohustuste kaetuse määr varadega, mille rahaks muutmise periood vastab kohustuste tähtajale. Bilansi likviidsusaste sõltub maksevõime ettevõtetele. Peamine likviidsuse tunnus on käibevara väärtuse formaalne ületamine lühiajalistest kohustustest. Ja mida suurem see ülejääk, seda soodsam on ettevõtte finantsseisund likviidsuse mõttes.

Bilansi likviidsuse määramise asjakohasus on eriti oluline majandusliku ebastabiilsuse tingimustes, samuti ettevõtte likvideerimisel selle pankroti tõttu. Siin tekib küsimus: kas ettevõttel on piisavalt raha oma võlgade katteks. Sama probleem tekib siis, kui on vaja kindlaks teha, kas ettevõttel on piisavalt vahendeid võlausaldajatega arveldamiseks, s.t. võimalus võlga vabade vahenditega likvideerida (tagastada). Antud juhul tähendab see likviidsusest rääkides seda, et ettevõttel on käibekapitali summas, mis on teoreetiliselt piisav lühiajaliste kohustuste tagasimaksmiseks.

Ettevõtte bilansi likviidsuse analüüsimiseks rühmitatakse varakirjed likviidsuse astme järgi – kõige kiiremini rahaks konverteeritavast kuni kõige väiksemani. Kohustused on rühmitatud vastavalt kohustuste tasumise kiireloomulisusele. Tüüpiline rühmitus on näidatud allolevas tabelis:

Tabel. Bilansi varade ja kohustuste rühmitamine likviidsusanalüüsiks

Varad				Kohustused
Grupi nimi	Määramine	Ühend		Grupi nimi	Määramine	Ühend
		Saldo kuni 2011.a	Saldo alates 2011. aastast			Saldo kuni 2011.a	Saldo alates 2011. aastast
Enamik likviidseid varasid	A1	lk 260 + 250	lk 1250 + 1240	Kiireloomulisemad kohustused	P1	lk 620 + 630	lk 1520
Varade kiire müük	A2	lk 240 + 270	lk 1230	Lühiajalised kohustused	P2	lk 610 + 650 + 660	lk 1510 + 1540 + 1550
Varade aeglane müük	A3	lk 210 + 220 - 216	liinid 1210 + 1220 + 1260 - 12605	Pikaajalised kohustused	P3	lk 590	lk 1400
Raskesti müüdavad varad	A4	lk 190 + 230	lk 1100	Püsivad kohustused	P4	lk 490 + 640 - 216	read 1300 + 1530 - 12605
Varad kokku	VA			Kohustused kokku	BP

PÕRGUS. Sheremet juhib tähelepanu vajadusele: maha arvata fondidest ja sihtfinantseerimisest katmata kulud ning töötajatega saadud laenude arveldused. Rahaliste vahendite ja sihtfinantseerimisega katmata kulud, samuti töötajatega saadud laenude arvelduste üle pangalaenu summa, mis on tingitud töötajatele organisatsiooni erivahendite arvelt laenude väljastamisest, vähenevad. kui immobiliseerimine lahutatakse omavahendite allikate väärtusest. Kui siseanalüüsi käigus leitakse teiste võlgnike ja muu vara immobiliseerimine, vähendatakse selle summa võrra ka kiiresti liikuvate varade kogusummat.(A.D. Sheremet. Põhjalik majandustegevuse analüüs - M .: "Infra - M", 2009).

Bilansi likviidsuse hindamiseks, võttes arvesse ajategurit, on vaja võrrelda iga varade rühma vastava kohustuste rühmaga.

1) Kui ebavõrdsus A1 > P1 on teostatav, näitab see organisatsiooni maksevõimet bilansi hetkel. Organisatsioonil on piisavalt, et katta kõige pakilisemad kohustused absoluutselt ja kõige likviidsemad varad.

2) Kui ebavõrdsus A2 > P2 on teostatav, siis kiiresti realiseeritavad varad ületavad lühiajalisi kohustusi ja organisatsioon võib lähiajal olla maksejõuline, arvestades õigeaegseid arveldusi võlausaldajatega, saades vahendeid toodete müügist laenuga.

3) Kui ebavõrdsus A3 > P3 on teostatav, siis tulevikus saab organisatsioon müügist ja maksetest raha õigeaegse laekumisega olla maksevõimeline perioodiks, mis on võrdne ühe käibekapitali käibe keskmise kestusega pärast bilansi kuupäeva.

Esimese kolme tingimuse täitmine viib automaatselt tingimuse täitmiseni: A4<=П4

Selle tingimuse täitmine annab tunnistust organisatsiooni finantsstabiilsuse miinimumtingimuse järgimisest, oma käibekapitali olemasolust.

Varade gruppide võrdluse põhjal vastavate kohustuste gruppidega tehakse otsus umbes ettevõtte bilansi likviidsus

Likviidsete vahendite ja kohustuste võrdlus võimaldab arvutada järgmised näitajad:

• hetkelikviidsus, mis näitab organisatsiooni maksevõimet (+) või maksejõuetust (-) kõnealusele hetkele lähima perioodi kohta: A1+A2=>P1+P2; A4<=П4
• Prospektiivne likviidsus on maksevõime prognoos, mis põhineb tulevaste laekumiste ja maksete võrdlusel: A3>=P3; A4<=П4
• tulevase likviidsuse ebapiisav tase: A4<=П4
• saldo ei ole vedel: A4=>P4

Samas tuleb märkida, et eeltoodud skeemi järgi läbi viidud bilansi likviidsuse analüüs on ligikaudne, maksevõime analüüs finantssuhtarvude abil on detailsem.

1. Praegune likviidsuskordaja näitab, kas ettevõttel on piisavalt vahendeid, mida ta saab kasutada aasta jooksul oma lühiajaliste kohustuste tasumiseks. See on ettevõtte maksevõime põhinäitaja. Praegune likviidsuskordaja määratakse järgmise valemiga:

K \u003d (A1 + A2 + A3) / (P1 + P2)

Maailmapraktikas peaks selle koefitsiendi väärtus jääma vahemikku 1-2. Loomulikult on olukordi, kus selle näitaja väärtus võib olla suurem, kuid kui hetkeline likviidsuskordaja on suurem kui 2-3, viitab see reeglina ettevõtte rahaliste vahendite ebaratsionaalsele kasutamisele. Praeguse likviidsuskordaja väärtus alla ühe näitab ettevõtte maksejõuetust.

2. Kiire likviidsuskordaja ehk "kriitilise hinnangu" koefitsient näitab, kuidas ettevõtte likviidsed varad katavad tema lühiajalist võlga. Kiire likviidsuskordaja määratakse järgmise valemiga:

K \u003d (A1 + A2) / (P1 + P2)

Ettevõtte likviidsete varade hulka arvatakse kõik ettevõtte käibevarad, välja arvatud varud. See näitaja määrab, millise osa makstavatest arvetest saab tasuda kõige likviidsemate varade arvelt, st näitab, millist osa ettevõtte lühiajalistest kohustustest on võimalik erinevatel kontodel olevate rahaliste vahendite arvelt kohe tagasi maksta. tähtajalised väärtpaberid, samuti arveldustulu. Selle indikaatori soovitatav väärtus on 0,7-0,8 kuni 1,5.

3. Absoluutne likviidsuskordaja näitab, millise osa võlgnevustest saab ettevõte kohe tagasi maksta. Absoluutne likviidsuskordaja arvutatakse järgmise valemiga:

K \u003d A1 / (P1 + P2)

Näitab, millist osa lühiajalistest kohustustest saab kohe tagasi maksta erinevatel kontodel olevate vahendite arvelt, lühiajalistes väärtpaberites, aga ka võlgnikega arveldustest saadud tulu. Selle indikaatori väärtus ei tohiks langeda alla 0,2.

4. Bilansi kui terviku likviidsuse igakülgseks hindamiseks on soovitatav kasutada ettevõtte bilansi likviidsuse üldnäitaja, mis näitab ettevõtte kõigi likviidsete vahendite summa ja kõigi maksekohustuste (lühiajaline, pikaajaline, keskmise tähtajaga) summa suhet, eeldusel, et maksekohustuste ja likviidsete vahendite erinevad rühmad on hõlmatud näidatud summad teatud kaalukoefitsientidega, mis võtavad arvesse nende olulisust raha laekumise ja kohustuste tagasimaksmise ajas. Bilansi üldine likviidsuskordaja määratakse järgmise valemiga:

K \u003d (A1 + 0,5 * A2 + 0,3 * A3) / (P1 + 0,5 * P2 + 0,3 * P3)

Hindab likviidsuse seisukohalt muutusi ettevõtte finantsolukorras. Seda indikaatorit kasutatakse finantsaruannete põhjal paljude potentsiaalsete partnerite hulgast usaldusväärse partneri valimisel. Selle koefitsiendi väärtus peab olema suurem kui 1 või sellega võrdne.

5. Omakapitali suhe näitab, kui palju on ettevõtte finantsstabiilsuse tagamiseks vaja oma käibekapitali. See on määratletud:

K = (P4 – A4) / (A1 + A2 + A3)

Selle koefitsiendi väärtus peab olema suurem kui 0,1 või sellega võrdne.

6. Funktsionaalse kapitali liikuvuse suhe näitab, kui suur osa toimivast kapitalist on aktsiates. Kui see näitaja väheneb, on see positiivne fakt. See määratakse seose põhjal:

K \u003d A3 / [(A1 + A2 + A3) - (P1 + P2)]

Bilansi likviidsusanalüüsi käigus arvutatakse iga vaadeldav likviidsuskordaja aruandeperioodi alguses ja lõpus. Kui koefitsiendi tegelik väärtus ei vasta normaalpiirile, siis saab seda hinnata dünaamika järgi (väärtuse suurenemine või vähenemine). Tuleb märkida, et enamikul juhtudel on kõrge likviidsuse saavutamine vastuolus kõrgema kasumlikkuse tagamisega. Kõige ratsionaalsem poliitika on tagada ettevõtte likviidsuse ja kasumlikkuse optimaalne kombinatsioon.

Lisaks ülaltoodud näitajatele saate likviidsusseisundi hindamiseks kasutada näitajaid, mis põhinevad sularahavood: puhas rahavoog (NCF - Net Cash Flow); äritegevuse rahavoog (CFO - Cash Flow from Operations); äritegevuse rahavoog, mida on korrigeeritud käibekapitali muutustega (OCF - Operating Cash Flow); äritegevuse rahavoog, mida on korrigeeritud käibekapitali muutuste ja investeerimisvajaduste rahuldamisega (OCFI - Operating Cash Flow after Investments); vaba rahavoog (FCF – Free Cash Flow).

Samal ajal on juhtkond, olenemata ettevõtte asukoha elutsükli etapist, sunnitud lahendama optimaalse likviidsustaseme määramise probleemi, kuna ühelt poolt võib varade ebapiisav likviidsus põhjustada mõlemat. maksejõuetust ja võimalikku pankrotti ning teisalt võib liigne likviidsus viia kasumlikkuse vähenemiseni. Seetõttu nõuab kaasaegne praktika likviidsusseisundi analüüsimiseks ja diagnoosimiseks üha arenenumate protseduuride väljatöötamist.