Pangakontori juhataja tööülesanded. Remont, projekteerimine, mööbel, ehitus, juhised

1. Pangakontori juhataja kuulub juhtide kategooriasse.
2. Panga filiaali juhataja ametikohale nimetatakse isik, kellel on tööalane kõrgharidus ja vähemalt 3-aastane finantspanganduse või sellega sarnase töökogemus juhtival ametikohal.
3. Pangakontori juhataja peab teadma:
3.1. Seadused, muud normatiivaktid Venemaa Föderatsioon seotud panga tegevusega.
3.2. Tellimused, osakondade juhised ja määrused seotud pangakontori tegevusega, sh raamatupidamine.
3.3. Majanduse alused, teaduslik töökorraldus.
3.4. Finants- ja pangandussüsteemi arendamise väljavaated ning panga tegevuse strateegilised suunad.
3.5. Töökaitse, ohutuse ja tulekaitse eeskirjad ja eeskirjad.
4. Pangakontori juhataja äraoleku ajal (lähetus, puhkus, haigus jne) täidab tema ülesandeid asetäitja, kes omandab vastavad õigused ja vastutab talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

2. Töökohustused

Panga filiaali juhataja:
1. Kindlustab üldjuhtimise ning tagab panga filiaali ja selle struktuuriüksuste stabiilse ja tõhusa töö vastavalt Panga põhikirjale, sisemiste regulatiivdokumentidele ja juhistele kehtivate õigusaktide raames.
2. Vastavalt panga oma majanduspoliitika määrab pangakontori strateegia ning korraldab selle tööd lähtudes pikaajalistest ja jooksvatest tööplaanidest.
3. Jaotab ülesanded oma asetäitjate vahel ja määrab vastutuse määra neile pandud tegevusvaldkondade osas.
4. Vaatab läbi ja kinnitab pangakontori struktuurijaotiste määrused ja töötajate ametijuhendid vastavalt personalitabelile.
5. Viib läbi struktuuriüksuste tegevuse süstemaatilist analüüsi ja selle alusel teeb otsuseid, mis on suunatud üksusele pandud funktsionaalsete ülesannete täitmisele.
6. Tagab elanikkonna teenindamise korraldamise ja teenuste ulatuse laiendamise, tehes vajalikku massilist selgitus- ning reklaami- ja teabetööd.
7. Arendab ja viib läbi tegevusi, mille eesmärk on parandada pangandust, sularahata makseid, tehinguid väärtpaberid, valuuta, samuti tagada tõhus krediidipoliitika, rahavoo vähendamine, maksimaalse kasumi saamine.
8. Tagab Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi hoiuvõlakirjade õige paigutamise, hoidmise ja haldamise.
9. Korraldab edumeelsete tehnoloogiate, programmide ja meetodite juurutamist pangakontori töösse, arvestades panga arengu prognoosimist.
10. Rakendab abinõusid pangakontori materiaal-tehnilise baasi tugevdamiseks ja arendamiseks.
11. Vaatab üle ja kiidab heaks ettenähtud korras büroohoonete ehitamise ja remondi projekteerimis- ja kalkulatsioonidokumentatsioon.
12. Tagab seadusliku ja asjakohase kasutamise Raha ja pangakontori vara, mille juhataja ta on.
13. Sõlmib äri- ja muid lepinguid juriidiliste ja üksikisikud vastavalt kehtestatud korrale esitab vajadusel nõudeid ja hagisid nende isikute vastu.
14. Kinnitab osakonna kasutuskõlbmatuks muutunud vara ja inventari ning lootusetute kahjude piires bilansist mahakandmise aktid. panga poolt asutatudõige
15. Teostab töid, mille eesmärk on ära hoida pangakontori kahjustamise juhtumeid.
16. Vajadusel rakendab abinõusid selle väljanõudmiseks ja toimepanijate vastutusele võtmiseks.
17. Tagab usaldatud rahaliste vahendite, väärisesemete ja dokumentide ohutuse.
18. Kantab isiklikku vastutust pangakontori spetsiaalses hoiuruumis (sahvris) asuvate väärisesemete ohutuse tagamise eest.
19. Rakendab abinõusid pangakontori ruumide varustamiseks valve- ja tulekahjusignalisatsiooniga.
20. Korraldab raha ja väärisesemete kogumist.
21. Osutab raamatupidamislikku ja statistilist arvestust ja aruandlust, andes usaldusväärset teavet pangakontori tegevuse kohta.
22. Juhib pangakontori personali, tagab vajalikud tingimused tööjõudu oma töötajatele.
23. Täidab esindusfunktsioone väljaspool pangakontorit ja tagab suhtluse panga erinevate struktuuriüksustega.
24. Korraldab bürootööd kasutades kaasaegseid side- ja infoedastusvahendeid, tagab panga ärisaladuse säilimise.
25. Tagab kodanike kirjade, avalduste ja kaebuste läbivaatamise.

3. Õigused

Pangakontori juhatajal on õigus:
1. Tutvuda panga juhatuse (panga juhatuse), panga esimehe otsuste eelnõudega, mis puudutavad panga filiaali tegevust.
2. Osaleda tema tehtud tööga seotud küsimuste arutamisel töökohustused.
3. Allkirjastage ja kinnitage oma pädevuse piires dokumendid.

4. Vastutus

Pangakontori juhataja vastutab:
1. Sest ebaõige täitmine või käesolevas ametijuhendis sätestatud tööülesannete täitmata jätmine - Vene Föderatsiooni kehtivate tööseadusandlusega määratud piirides.
2. Oma tegevuse käigus toimepandud süütegude eest - Vene Föderatsiooni kehtivate haldus-, kriminaal- ja tsiviilõigusaktidega määratud piirides.

3. Materiaalse kahju tekitamise eest - Vene Föderatsiooni kehtivate töö- ja tsiviilseadustega määratud piirides.

JUHISED

PANGA KONTORI JUHT

TÖÖ KIRJELDUS

MA KINNITASIN

(direktor; muu ametnik,

00.00.0000№ 00

volitatud heaks kiitma

pangakontori juhataja

töö kirjeldus)

(allkiri)

(perenimi, initsiaalid)

00.00.0000

I. Üldsätted

1. Pangakontori juhataja kuulub juhtide kategooriasse.

2. Panga filiaali juhataja ametikohale nimetatakse isik, kellel on tööalane kõrgharidus ja vähemalt 3-aastane finantspanganduse või sellega sarnase töökogemus juhtival ametikohal.

3. Pangakontori juhataja peab teadma:

3.1. Panga tegevusega seotud Vene Föderatsiooni seadused ja muud normatiivaktid.

3.2. Pangakontori tööd, sealhulgas raamatupidamist puudutavad korraldused, osakondade juhised ja normdokumendid.

3.3. Majanduse alused, teaduslik töökorraldus.

3.4. Finants- ja pangandussüsteemi arendamise väljavaated ning panga tegevuse strateegilised suunad.

3.5. Töökaitse, ohutuse ja tulekaitse eeskirjad ja eeskirjad.

3.6.

4. Pangakontori juhataja allub otse

5. Pangakontori juhataja äraoleku ajal (lähetus, puhkus, haigus jne) täidab tema ülesandeid asetäitja, kes omandab vastavad õigused ja vastutab talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

II. Töökohustused

Panga filiaali juhataja:

1. Kindlustab üldjuhtimise ning tagab panga filiaali ja selle struktuuriüksuste stabiilse ja tõhusa töö vastavalt Panga põhikirjale, sisemiste regulatiivdokumentidele ja juhistele kehtivate õigusaktide raames.

2. Määrab kooskõlas panga majanduspoliitikaga kindlaks pangakontori strateegia ning korraldab selle tööd pikaajaliste ja jooksvate tööplaanide alusel.

3. Jaotab ülesanded oma asetäitjate vahel ja määrab vastutuse määra neile pandud tegevusvaldkondade osas.

4. Vaatab läbi ja kinnitab pangakontori struktuurijaotiste määrused ja töötajate ametijuhendid vastavalt personalitabelile.

5. Viib läbi struktuuriüksuste tegevuse süstemaatilist analüüsi ja selle alusel teeb otsuseid, mis on suunatud üksusele pandud funktsionaalsete ülesannete täitmisele.

6. Tagab elanikkonna teenindamise korraldamise ja teenuste ulatuse laiendamise, tehes vajalikku massilist selgitus- ning reklaami- ja teabetööd.

7. Arendab ja viib läbi tegevusi, mille eesmärk on parandada pangandust, sularahata makseid, tehinguid väärtpaberite, valuutaga, samuti tagada tulemuslik krediidipoliitika, vähendada sularahakäivet ja saada maksimaalset kasumit.

8. Tagab Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi hoiuvõlakirjade õige paigutamise, hoidmise ja haldamise.

9. Korraldab edumeelsete tehnoloogiate, programmide ja meetodite juurutamist pangakontori töösse, arvestades panga arengu prognoosimist.

10. Rakendab abinõusid pangakontori materiaal-tehnilise baasi tugevdamiseks ja arendamiseks.

11. Vaatab läbi ja kooskõlastab kehtestatud korras büroohoonete ehitamise ja remondi projekt- ja kalkulatsioonidokumentatsiooni.

12. Tagab pangakontoris, mille juhataja ta on, rahaliste vahendite ja vara seadusliku ja otstarbeka kasutamise.

13. Sõlmib ettenähtud korras äri- ja muid lepinguid juriidiliste ja üksikisikutega ning vajadusel esitab nende isikute vastu nõudeid ja nõudeid.

14. Kinnitab panga poolt kehtestatud õiguste piires aktid osakonna kasutuskõlbmatuks muutunud vara ja inventari ning lootusetu sissenõudmise kahjude bilansist mahakandmiseks.

15. Teostab töid, mille eesmärk on ära hoida pangakontori kahjustamise juhtumeid.

16. Vajadusel rakendab abinõusid selle väljanõudmiseks ja toimepanijate vastutusele võtmiseks.

17. Tagab usaldatud rahaliste vahendite, väärisesemete ja dokumentide ohutuse.

18. Kantab isiklikku vastutust pangakontori spetsiaalses hoiuruumis (sahvris) asuvate väärisesemete ohutuse tagamise eest.

19. Rakendab abinõusid pangakontori ruumide varustamiseks valve- ja tulekahjusignalisatsiooniga.

20. Korraldab raha ja väärisesemete kogumist.

21. Osutab raamatupidamislikku ja statistilist arvestust ja aruandlust, andes usaldusväärset teavet pangakontori tegevuse kohta.

22. Juhib pangakontori personali ja tagab oma töötajatele vajalikud töötingimused.

23. Täidab esindusfunktsioone väljaspool pangakontorit ja tagab suhtluse panga erinevate struktuuriüksustega.

24. Korraldab bürootööd kasutades kaasaegseid side- ja infoedastusvahendeid, tagab panga ärisaladuse säilimise.

25. Tagab kodanike kirjade, avalduste ja kaebuste läbivaatamise.

III. Õigused

Pangakontori juhatajal on õigus:

1. Tutvuda panga juhatuse (panga juhatuse), panga esimehe otsuste eelnõudega, mis puudutavad panga filiaali tegevust.

2. Osaleda tema ametiülesannetega seotud küsimuste arutamisel.

3. Allkirjastage ja kinnitage oma pädevuse piires dokumendid.

IV. Vastutus

Pangakontori juhataja vastutab:

1. Käesolevas ametijuhendis sätestatud tööülesannete mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise eest - Vene Föderatsiooni kehtivate tööseadustega määratud piirides.

2. Oma tegevuse käigus toimepandud süütegude eest - Vene Föderatsiooni kehtivate haldus-, kriminaal- ja tsiviilõigusaktidega määratud piirides.

3. Materiaalse kahju tekitamise eest - Vene Föderatsiooni kehtivate töö- ja tsiviilseadustega määratud piirides.

Struktuuriüksuse juht

(allkiri)

(perenimi, initsiaalid)

00.00.0000

KOKKULEHTUD:

Juriidilise osakonna juhataja

(allkiri)

(perenimi, initsiaalid)

00.00.0000

Lugesin juhiseid:

(allkiri)

(perenimi, initsiaalid)

00.00.0000

[Krediidiasutuse ettevõtte logo]

[panga nimi]

2. lisa

kinnitamise ja tutvustamise korraldusele
ametijuhendite kehtima hakkamine
Osakonna töötajad
laenamine
alates ["__" _________ 20__] № [_____]

TÖÖ KIRJELDUS
Krediidiosakonna juhataja asetäitja

1.1. Ametikoht: laenuosakonna juhataja asetäitja (edaspidi - osakonnajuhataja asetäitja).

1.2. Osakonnajuhataja asetäitja nimetatakse ametikohale ja vabastatakse ametikohalt [panga (nimetus on märgitud)] [juhataja (ametikoha nimetus)] (edaspidi panga juht) korraldusega.

1.3. Osakonnajuhataja asetäitja allub, annab aru, võtab vastu korraldusi ja tööjuhiseid krediidiosakonna juhatajalt (edaspidi osakonnajuhataja), tema äraolekul kõrgemalt juhilt.

1.4. Osakonnajuhataja asetäitja ja panga vahelised töösuhted põhinevad Vene Föderatsiooni õigusaktidel, panga sise-eeskirjadel ja käesoleval ametijuhendil.

1.5. Ametikoha eesmärk on osaleda Panga arvel krediidiressursside paigutamise büroo töö korraldamisel, et suurendada Panga tulusid, rahuldada laenuvõtjate majandushuve ja tõsta Panga tegevuse kasumlikkust.

1.6. Pank tagab osakonnajuhataja asetäitjale töökoha ja kompensatsioonipaketi vastavalt personalieeskirjale*.

*

Või töölepingu tingimustega või muu dokumendiga.

1.7. Tööaeg: tavaline tööaeg.

2.1. Osakonnajuhataja asetäitja täidab järgmisi ülesandeid:

2.1.1. Osaleb osakonna tegevuse üldises juhtimises ning kannab isiklikku vastutust talle pandud ülesannete ja ülesannete täitmise, samuti osakonna töö tulemuste eest.

2.1.2. Osaleb väljastatud krediidiressursside mahu, taseme jooksvate ja pikaajaliste plaanide väljatöötamises laenuintressid, eeldatava tulu summa.

2.1.3. Osaleb krediidiressursside paigutamise ja pangagarantiide väljastamise osakonna töö korraldamises.

2.1.4. Osaleb turu-uuringute töös pangalaenud.

2.1.5. Osaleb laenuandmise valdkonna pangasisese regulatsiooni väljatöötamises, rakendab abinõusid nende rakendamiseks praktilises töös.

2.1.6. Suhtleb üksikute suurklientidega sõlmitud lepingute tingimuste alusel.

2.1.7. Osaleb kliendilaenu osakonna töötajate koolituse korraldamises, osaleb töötajate atesteerimises ja professionaalse taseme tõstmises.

2.1.8. Osakonna tegevuse raames teostab ta vajalikku kontrolli laenujaoskondade tegevuse üle, sh külastab filiaale ja lisabüroosid.

2.1.9. Osaleb laenutegevuse jälgimises Panga eraldiseisvates osakondades.

2.1.10. Õpingud seadusandluse ja kaasaegsed tehnoloogiad pangalaenude valdkonnas. Analüüsib Venemaa ja rahvusvaheliste organisatsioonide materjale ja dokumente.

2.1.11. Töötab välja ja esitab osakonna juhatajale oma tegevuse jooksvad aruanded, samuti kliendilaenu osakonna tegevuse tulemuste lõpparuanded.

2.1.12. Täidab esindusfunktsioone, osaleb pangas toimuvatel nõupidamistel ja konverentsidel.

2.1.13. Tagab ärisaladuse säilimise Panga ja tema klientide tegevuse kohta, kehtivate õigusaktide õige kohaldamise ja bürootöö läbiviimise ettenähtud korras.

2.1.14. Osaleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna tegevuste elluviimise korraldamises osakonna töötajate poolt.

2.1.15. Teeb osakonnajuhatajale ettepanekuid olemasolevate töövormide ja -meetodite täiustamiseks ning uute juurutamiseks.

2.1.16. Töötab välja direktoraadi reglemendi, osaleb direktoraadi töötajate vahelises vastutuse jaotamises, osaleb direktoraadi koosseisu kuuluvate osakondade määruste, samuti direktoraadi töötajate ametijuhendite väljatöötamises.

2.1.17. Aitab kaasa vajalike töötingimuste ning soodsa moraalse ja psühholoogilise kliima loomisele kollektiivis. Jälgib osakonna töötajate töödistsipliini järgimist.

2.1.18. Esitab osakonnajuhatajale läbivaatamiseks ettepanekud osakonna struktuuri, koosseisu muutmiseks, samuti osakonna töötajate tööle võtmiseks, ümberpaigutamiseks ja vallandamiseks, nende edutamiseks või distsiplinaarkaristuse määramiseks.

2.1.19. Lahendab tegevusküsimusi, kirjutab oma volituste piires alla dokumentidele osakonna tegevusega seotud küsimustes.

2.1.20. Kirjutab oma pädevuse piires alla lepingutele Panga nimel talle antud volikirjaga antud volituste alusel.

2.1.21. Täidab osakonnajuhataja ülesandeid tema äraolekul.

2.1.22. Täidab muid ülesandeid Panga sisedokumentide ja õigusaktidega määratud volituste piires.

2.2.Oma ülesannete täitmisel on osakonnajuhataja asetäitja kohustatud:

2.2.1. Täitma ülesandeid vastavalt Panga põhimõtetele ja pakkumise protseduuridele pangateenused ja panga arengut.

2.2.2. Osaleda oma volituste piires Panga struktuuriüksuste metoodilise juhtimise elluviimisel panga klientidele laenuandmise korraldamise küsimustes.

2.3 Osakonnajuhataja asetäitjal on oma ülesannete täitmisel õigus:

2.3.1. Valmistada ette korralduste eelnõud ja anda juhiseid tema pädevusse kuuluvates küsimustes.

2.3.2. Kinnitage oma pädevuse piires dokumendid vastavalt käesolevale ametijuhendile.

2.3.3. Pidage Panga nimel klientidega läbirääkimisi oma pädevuse piires vastavalt käesolevale ametijuhendile.

2.3.4. Teha ettenähtud korras ettepanekuid töövormide ja -meetodite parendamiseks, ettepanekuid töötajate ametikohtadele määramiseks, töö tasustamiseks, julgustamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks.

3.1. Nõutav:

3.1.1. Majandus-, finants- või juriidiline kõrgharidus.

3.1.2. Üksikasjalikud teadmised Vene Föderatsiooni Keskpanga eeskirjadest, juhistest ja muudest laenuküsimusi reguleerivatest dokumentidest.

3.1.3. Vene Föderatsiooni maksuseadusandluse põhialuste tundmine piisaval määral määratud ülesannete täitmiseks.

3.1.4. Raamatupidamise põhitõdede tundmine krediiditoimingud.

3.1.5. Krediidiasutuse krediiditoimingute elluviimisega seotud divisjoni juhtimise kogemus vähemalt aastane või kogemus pangalaenu andmise alal vähemalt aasta või kogemus krediidiasutuse elluviimisega seotud divisjoni juhtimises kohta pangatoimingud, vähemalt üks aasta.

3.1.6. Karistusregister puudub.

3.1.7. Haldusõiguserikkumiste puudumine finants-, maksu- ja tasude- ning väärtpaberituru valdkonnas, mis on toime pandud ühe aasta jooksul enne vastavale ametikohale määramise päeva, samuti vastaval ametikohal viibimise ajal ja tuvastati vastava otsusega määratletud haldusõiguserikkumiste juhtumeid arutama volitatud organist.

3.1.8. Töölepingu ülesütlemise faktide puudumine tööandja algatusel vastavalt Vene Föderatsiooni tööseadustiku artikli 81 lõikele 7 ühe aasta jooksul enne vastavale ametikohale määramise päeva.

3.1.9. Kliendilaenu osakondade töö spetsiifika tundmine.

3.1.10. Töökogemus kokku vähemalt viis aastat, sh krediidiasutused- vähemalt kolm aastat.

3.1.11. Personaalarvuti omand - MS Word ja MS Excel pakett kasutaja ulatuses.

3.2. Soovitav:

3.2.1. Hea organiseerimisvõime.

3.2.2. Ületunnitöövõimet, töölähetuses töövõimet.

3.2.3. Laialdased teadmised panganduse ja äritegevuse valdkonnas.

3.2.4. Hea õppimisvõime.

3.2.5. Suhtlemisoskused.

4.1. Osakonnajuhataja asetäitja vastutab käesoleva ametijuhendi, osakonnajuhataja juhiste nõuetekohase täitmise eest ja Panga juht, kehtivate õigusaktide ja Panga sisemiste regulatiivdokumentide nõuded Panga krediidipoliitika rakendamise kohta.

5.1. Ametikohale määramisel on vajalik osakonnajuhataja kooskõlastus.

Lugesin seda ametijuhendit ja sain selle koopia:

(kuupäev)

(allkiri)

(eesnimi, isanimi, perekonnanimi)

1. Üldsätted

1.1. Pangakontori juhataja kuulub juhtide kategooriasse.
1.2. Pangakontori juhataja ametikohale nimetamine ja sealt vabastamine toimub korraldusega peadirektor purk.
1.3. Panga filiaali juhataja allub otse panga direktorite nõukogule (panga nõukogule).
1.4. Pangakontori juhataja äraolekul täidab tema ülesandeid asetäitja, kes omandab vastavad õigused ja vastutab talle pandud ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
1.5. Pangakontori juhataja ametikohale nimetatakse isik, kellel on tööalane kõrgharidus ja vähemalt 3-aastane finantspanganduse või sellega sarnase töökogemus juhtival ametikohal.
1.6. Pangakontori juhataja peab teadma:
- panga tegevusega seotud Vene Föderatsiooni seadused ja muud normatiivaktid;
- korraldused, osakonna juhendid ja regulatiivdokumendid, mis on seotud panga filiaali tööga, sealhulgas raamatupidamisega;
- majanduse alused, teaduslik töökorraldus;
- finants- ja pangandussüsteemi arendamise väljavaated ning panga tegevuse strateegilised suunad;
- tööseadusandluse alused;
- sisemised tööeeskirjad;
- töökaitse- ja tuleohutuseeskirjad.
1.7. Pangakontori juhataja juhindub oma tegevuses:
- Vene Föderatsiooni seadusandlikud aktid;
- Ettevõtte põhikiri, sisemised tööeeskirjad ja muud määrused ettevõtted;
- juhtkonna korraldused ja juhised;
- see ametijuhend.

2. Funktsionaalsed kohustused pangakontori juhataja

Pangakontori juhataja täidab järgmisi töökohustusi:

2.1. Tagab pangakontori ja selle struktuuriüksuste üldjuhtimise ning stabiilse ja tõhusa töö.
2.2. Kooskõlas panga majanduspoliitikaga määrab ta kindlaks pangakontori strateegia ning korraldab selle tööd pikaajaliste ja jooksvate tööplaanide alusel.
2.3. Jaotab ülesanded oma asetäitjate vahel ja määrab vastutuse määra neile määratud tegevusvaldkondades.
2.4. Viib läbi struktuuriüksuste tegevuse süstemaatilist analüüsi ja selle põhjal teeb otsuseid, mis on suunatud üksusele pandud funktsionaalsete ülesannete täitmisele.
2.5. Osutab elanikkonna teenuste korraldamist ja teenuste ulatuse laiendamist, tehes vajalikku massilist selgitus- ja reklaami- ja teabetööd.
2.6. Arendab ja viib läbi tegevusi, mille eesmärk on parandada pangandust, sularahata makseid, tehinguid väärtpaberite, valuutaga, samuti tagada tulemuslik krediidipoliitika, vähendada sularahakäivet ja saada maksimaalset kasumit.
2.7. Korraldab progressiivsete tehnoloogiate, programmide ja meetodite kasutuselevõttu pangakontori töösse, arvestades panga arengu prognoosimist.
2.8. Rakendab meetmeid pangakontori materiaal-tehnilise baasi tugevdamiseks ja arendamiseks.
2.9. Vaatab läbi ja kooskõlastab kehtestatud korras büroohoonete ehitamise ja remondi projekt- ja kalkulatsioonidokumentatsiooni.
2.10. Tagab pangakontoris, mille juhataja ta on, rahaliste vahendite ja vara seadusliku ja otstarbeka kasutamise.
2.11. Sõlmib ettenähtud korras äri- ja muid lepinguid juriidiliste ja eraisikutega ning vajadusel esitab nendele isikutele pretensioone ja nõudeid.
2.12. Kinnitab panga poolt kehtestatud õiguste piires aktid osakonna kasutuskõlbmatuks muutunud vara ja inventari ning lootusetu sissenõudmise kahjude bilansist mahakandmiseks.
2.13. Teostab töid, mille eesmärk on ära hoida pangakontori kahjujuhtumeid.
2.14. Tagab usaldatud rahaliste vahendite, väärisesemete ja dokumentide ohutuse.
2.15. Kantab isiklikku vastutust pangakontori spetsiaalses laoruumis (laoruumis) asuvate väärisesemete ohutuse tagamise eest.
2.16. Korraldab raha ja väärisesemete kogumist.
2.17. Pakub raamatupidamislikku ja statistilist arvestust ja aruandlust, andes usaldusväärset teavet pangakontori tegevuse kohta.
2.18. Juhib pangakontori personali ja tagab oma töötajatele vajalikud töötingimused.
2.19. Täidab esindusfunktsioone väljaspool pangakontorit ja tagab suhtluse panga erinevate struktuuriüksustega.
2.20. Tagab panga ärisaladuse säilimise.
2.21. Arutab kodanike kirju, avaldusi ja kaebusi.

3. Pangakontori juhataja õigused

Pangakontori juhatajal on õigus:

3.1. Tutvuge panga direktorite nõukogu (panga juhatuse), panga esimehe, panga filiaali tegevust puudutavate otsuste eelnõudega.
3.2. Osaleda tema poolt täidetavate tööülesannetega seotud küsimuste aruteludes.
3.3. Allkirjastage ja kinnitage oma pädevuse piires dokumendid.

4. Pangakontori juhataja vastutus

Pangakontori juhataja vastutab:

4.1. Oma ametikohustuste mittenõuetekohase täitmise või mittetäitmise eest.
4.2. Oma tegevuse käigus toime pandud süütegude eest.
4.3. Organisatsioonile materiaalse kahju tekitamise eest.
4.4. Kehtivate ärisaladuste ja konfidentsiaalse teabe hoidmise juhiste, korralduste ja määruste mittejärgimise eest.
4.5. Töösiseste eeskirjade, töödistsipliini, ohutus- ja tuleohutuseeskirjade rikkumise eest.

Vastutuse suurus määratakse kindlaks Vene Föderatsiooni kehtivate töö- ja tsiviilseadustega.

Millega filiaali juhataja tegeleb?

Enne sellele küsimusele vastamist proovime hinnata, millised professionaalsed oskused peaksid juhil olema. Pangakontoris on 10–30 inimest, sealhulgas kassapidajad, tellerid, isiklikud juhid jne. Personali jõupingutuste koordineerimine osakonnale pandud ülesannete täitmisel on juhataja ülesanne. Filiaalijuht peab olema hea personalijuht.

Juhi põhiülesanne on hoida meeskonna töötooni ja motiveerida töötajaid oma plaanide saavutamiseks töötama.

Filiaali juht on lüli ettevõtte ja eraldiseisva üksuse, näiteks täiendava kontori või filiaali vahel. Elu osakonnas järgib oma seadusi ja rutiini.

Abstraktselt on see suletud maailm, esirinnas asuv luurelaev. Tema ja tema baasi, panga enda vahel peab alati olema side. Mitte ainult tehnilises ja operatiivses mõttes, vaid ka ettevõtte väärtuste, ettevõtte kultuuri, ettevõtte normide ja standardite osas.

Selle ühenduse tagamine on juhi üks olulisemaid ülesandeid.

Juht edastab oma töötajatele ülesanded, mida ettevõte neile seab, määrab juhised, mida peetakse vastuvõetavaks ja mida mitte, ning selgitab, miks sündmused ühel või teisel viisil toimuvad. Selleks, et ettevõtte väärtuste tõlgendamine osakonna tasandil toimuks soovitud viisil, on vaja juhte võimalikult palju ettevõtte ellu kaasata, kaasata nad ettevõtte strateegiliste ülesannete lahendamisse.

Osakonna eraldatuse vältimatuks tagajärjeks on iga üksiku osakonna meeskonnas töötava töötaja inimlike omaduste ja isiklike probleemide oluline mõju. Mõju juhtkonnale on eriti ilmne.

15-30 inimest, kes töötavad päevast päeva koos minimaalse välise osalusega peakontorist, on väga tundlikud probleemi olemasolule kolleegi ja veelgi enam juhiga. Sisekonflikti juhtimine sellises olukorras muutub eriti aktuaalseks teemaks.

Juht on ennekõike taktik. Ta peab iga päev otsustama, kuidas talle seatud eesmärke tehniliselt saavutada. Ta elab numbrite ja protseduuride umbisikulises maailmas: müü nii palju, meelita nii palju, anna nii palju välja. Tema lähiringkond on talle usaldatud meeskond. Psühhiaatriahaigla palati vääriline ülesanne: kuidas, omades sellist instrumenti nagu elavate inimeste meeskond, saame tagada, et peakontori tabelites plaanitud ja tegelikud arvud lõpuks kokku langeksid?

Aga see pole pangakontori praeguse struktuuri juures kõige paradoksaalsem. Vaatamata sellele, et osakonna põhifunktsiooniks on nõustamine ja teenindamine, hinnatakse enamikus pankades lisabüroo juhatajat ja saab rahalist lisatasu ainult müügitulemuste eest.

Teenuse komponenti on raske ja kallis hinnata. Seetõttu ei võta enamik finantsasutusi seda ülesannet isegi enda peale. See võib olla põhjus, miks teenindus pankades kipub kannatama ja jääb klientide poolt üheks kõige sagedamini kritiseeritavaks valdkonnaks.

Nagu teada, in pangandussektor 90% tuludest tuleb 10% klientidelt. Need on kliendid, kellele on tavaliselt määratud isiklik haldur. Neid ei huvita, millises filiaalis nende juht asub. Kas personaalne haldur sõidab kliendi juurde või saab klient ise sõita ükskõik millisesse mugavasse kohta. Isiklike juhtide juhtimise tegevus ei ole seotud osakonna tööga; Ainus seos isiklike juhtide ja lisakontori vahel on see, et kõiki tehinguid töödeldakse harukontoris. Samas on filiaalijuhtide lisatasud seotud just müügitulemustega.

Selle tulemusena muutub juht mõnikord oma müügimeeste pantvangiks. Kui tekib konflikt mõne enimmüüdud müüjaga, võib juht olla valiku ees: kaotada töötaja ja mitte täita pikka aega vastuvõetavaid müüginäitajaid, mis tähendab, et ta ei saa lisatasu või jääb selle töötaja pantvangi. võib süsteemi häirida tõhus juhtimine osakond. Selliste konfliktide lahendamisel sõltub palju juhi juhtimisoskustest.

Müüja on eelkõige individualist, kes peab näitama parimaid tulemusi võrreldes teiste müüjatega. Ta elab pidevas konkurentsis. Isiklikest näitajatest sõltub tema isiklik sissetulek ja hinnang isiklikule edule ja osakonnale, kus ta töötab.

Müügimeeste meeskonna juhtimisel on oma spetsiifika, mis erineb täiendava kontorijuhi rutiinsest tööst. Müügijuhtimine ei ole asukohaga seotud, see võib toimuda nii esinduses kui ka baasis keskkontor. Müügijuhtimise jaoks on põhimõtteliselt olulised kaks komponenti.

Esiteks on see infrastruktuur, mis võimaldab objektiivselt hinnata töötaja töö tulemusi ja teostada tema tegevuse pidevat jälgimist. Olenevalt meeskonna küpsusest võib kontrolli läbi viia kas tulemuste ja parema soorituse saavutamise viiside hindamise ja arutamise tasandil või taanduda töötajate igapäevaste tegevuste planeerimise ja korraldamise tasemele.

Teiseks tuleb luua adekvaatne süsteem müüjate motiveerimiseks. Tavaliselt on kõige ametlikum süsteem müügi rahalise motivatsiooni süsteem, kuid olenevalt olukorrast võib seda kasutada koos teiste motivatsiooniüritustega (auhinnad, konkursid jne) või üldse mitte kasutada.

Müügimotivatsioon

Tean kahte pangavõrku, mis müüvad investeerimisfonde oma müügikohtade kaudu investeerimisfondid. Üks pangaasutus kasutab müügiks laialdaselt rahalisi stiimuleid, makstes regulaarselt tulemuslikkuse alusel boonuseid. Teine praktiliselt ei maksa müüjatele töö eest lisatasu investeerimisfondid, jättes müügikoha töö tootejuhtide otsustada. Paradoksaalselt on nende pangaasutuste aktsiate müügimahud võrreldavad. Kutsumata kokku hoidma müügijuhtide töötasude pealt, märgin, et teatud tingimustel on võimalik kasutada ka teisi mõju- ja müügistimulatsiooni hoobasid.

Motivatsiooniteooriad eristavad kolme tüüpi motivatsiooni: rahaline, sotsiaalne ja moraalne.

Sotsiaalset motivatsiooni mõjutab ettevõtte kultuur. Kui ettevõte hoiab tugevaid müügitulemusi, siis kõik võimalikud viisid tuues esile tõhusaid müügiinimesi ja samas, kuigi ta noomib, ei karista nende samade töötajate muude kohustuste täitmata jätmise eest, see motiveerib looma teatud käitumismudelit. Filiaali juht saab tõhusalt kasutada sotsiaalset motivatsiooni, kuna ta on ettevõtte normide kandja ja tõlgendaja.

Moraalne motivatsioon puudutab ühiskonnas kui tervikus aktsepteeritud norme ja määrab, mida on hea ja mida halb teha. Mis tahes motivatsioon, kui seda õigesti kasutada, võib meeskonnale sügavalt mõjutada.

Kõige ilmsemad tagajärjed on rahalisele motivatsioonile. Kui hakkate kasutama rahalist motivatsiooni, pole sellest enam võimalik loobuda ilma uute riskide ilmnemiseta. Müüjate rahaliste stiimulite kaotamine võib kaasa tuua kvalifitseeritud töötajate väljavoolu ettevõttest. Selle tagajärjeks on müügi langus ja kulude märkimisväärne tõus.

Finantsasutuse normaalse toimimise ajal on tasustamispõhimõtted ette nähtud ettevõtte tasandil ja need kehtivad kõikidele teatud kategooria müüjatele.Tavaliselt on juhil töötajate rahalise hüvitise suuruse määramisel vähe mõju. See jätab juhi ilma ühe tugevaima mõjuhoova usaldatud meeskonnale, kuid võimaldab vältida subjektiivsust ja ebaselgust hinnangutes.

Konkreetse tasustamisskeemi tulemuslikkuse hindamisel tuleb seda võrrelda nõuetega, mida esitatakse juhtidele endile. Vähemalt on raske oodata juhilt ja tema kätte usaldatud osakonnalt suurt müüki tootest, mis müüjate soodustusskeemis ei ole. Isegi kui juht on väga teadlik inimene, sarnaneb meeskonna sundimine müüma toodet, mille müügi eest rahalist tasu ei maksta, eelseisva tsunami ümbersuunamise katsega.

Kui müügiks on selgelt määratletud rahaliste stiimulite süsteem, on vaja rangelt tagada, et kõik hierarhia lülid müüjast juhini ja müügijuhini saaksid ühesuguse tasu.

Kliendikogemuse kvaliteet võib oluliselt kannatada, kui kõiki finantsasutuse pakutavaid tooteid premeeritakse erinevalt. Müügile ei lähe mitte need tooted, mis vastavad kõige paremini kliendi vajadustele, vaid need, mis toovad müüjale kõige rohkem tulu. Ja isegi kui ettevõte deklareerib, et müük toimub vastavalt kliendi vajadustele ja seda ka kliendihalduritele koolitustel regulaarselt öeldakse, ei anta kliendile lihtsalt täielikku nimekirja talle saadaolevatest toodetest. Kliendihaldur ei ole huvitatud raiskama aega sellise toote müümisele, millest ta ei ole huvitatud. Seda saab paljastada, kui hinnata, mida need samad müüjad oma pereliikmetele või teistele lähedastele pakuvad võrreldes sellega, mida nad kliendile pakuvad.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, mida motivatsioonisüsteem täpselt soodustab – tehinguid või hallatavate vahendite mahtu.

Maaklerfirmale, kelle tulu tuleb üksikute tehingute vahendustasudest, on sobivam motiveerimine üksikute tehingute arvu järgi.

Panga jaoks on seevastu oluline hallatavate vahendite kogusumma. Kui soodustada üksikute tehingute tegemist, ei kasva hallatavate fondide maht piisavalt kiiresti ning rahakäive kliendiportfellis suureneb. Äärmuslikel juhtudel edeneb nn “pööramine” (vahendite ümberpaigutamine), regulaarne kliendiportfelli tasakaalustamine, millel pole muud majanduslikku mõtet kui müüjalt lisatasu saamine.

_________________________________________

Daria Plyplina

Müügijuht, Privaatpangandus, Raiffeisenbank