Slaid 1

Valgevene Vabariigi Haridusministeerium Valgevene Riiklik Tehnikaülikool Kirjastusteaduskond Ehituse osakond “Ehitusökonoomika” Eriala “Juhtimine” Rahvusvaheline majandus ja välismajandustegevus “Rootsi majandusanalüüs” Shikhantsov Leonid Anatoljevitš Minsk, 2010

Slaid 2

Sisu: 1. Riigi üldtunnused 2. Loodusvarade tunnused 3. Tootmine (tööstus, põllumajandus) 4. Makromajanduslike näitajate analüüs 5. Riigi maksebilansi ja väliskaubanduse analüüs. 6. Riigi majandusmudeli tunnused võrreldes Valgevene Vabariigiga 7. Majandussuhted Valgevenega 8. Partneri leidmine lepingu sõlmimiseks (eksport või import) 9. Järeldus analüüsiga, et suudame eksportida ja importida Kirjandus

Slaid 3

Slaid 4

Rootsi Kuningriigi valitsus määratakse kindlaks põhiseaduse ja teiste põhiseadustega, nagu valitsusvormi seadus, Riksdagi statuut, troonipärimisseadus ja ajakirjandusvabaduse seadus. Kuninganna Silvia ja kuningas Carl XVI Gustav Riigikord Rootsi on põhiseaduslik monarhia. Alates 1818. aastast on võimul olnud Bernadotte’ide dünastia. Põhiseadus kehtib aastast 1975. Riigipea on kuningas, kes on riigi sümbol ja täidab esindusfunktsioone. Seadusandlikku võimu teostab parlament (Riksdag), mis asutati aastal 1435. Alates 1971. aastast on see ühekojaline parlament, mis koosneb 349 saadikust, kes valitakse üldisel otsesel ja salajasel hääletusel iga 4 aasta järel. Partei või koalitsioon, mis saab Riksdagi valimistel enamuse kohti, moodustab valitsuse, mida juhib peaminister, kellel on täidesaatev võim.

Slaid 5

Riigi pealinn: Stockholm. Suured linnad: Göteborg, Malmö. Pindala - 449 964 tuhat ruutmeetrit. km Rahvaarv -9 122 000 inimest. Rootsi paistab teiste riikide seas silma kõrgete majanduslike ja sotsiaalsete saavutuste poolest. See riik on sotsiaalteenuste mahu poolest maailmas esimeste hulgas. Elatustaseme poolest edestab see peaaegu kõiki maailma riike. Rootsi praegust majandussüsteemi iseloomustatakse tavaliselt kui "segamajandust, mis ühendab peamised omandivormid: era-, riigi-, ühistu". Umbes 85% kõigist enam kui 50 töötajaga Rootsi ettevõtetest on eraomanduses. Ülejäänu tuleb riigilt ja ühistutelt.

Slaid 6

Loodusvarad Rootsi maa on valdavalt viljatu. Rootsi aluspinnas on rikas metallide poolest (vaske, tsinki, pliid, kulda, hõbedat jne sisaldavate komplekssete maakide lademed) ja vaene mineraalsete kütuste poolest. Olulised metallimaakide lademed on seotud ulatuslike tard- ja moondekivimite paljanditega. Söe, nafta ja maagaasi maardlad puuduvad. Rauavarude poolest - umbes 3 miljardit tonni keskmise metallisisaldusega üle 60% - on Rootsi Välis-Euroopas teisel kohal (Prantsusmaa järel).

Slaid 7

Tööstus 90% ettevõtetest Keskmiselt 35% kõigist töötajatest ja töötajatest. Suured 55% töötajatest ja töötajatest. Riik on rauamaagi tootmise poolest Euroopas 2. kohal. Kaevandatakse ka vaske, pliid ja tsinki, marmorit ja graniiti. Elektri tootmine hüdroelektrijaamades ja tuumaelektrijaamades (ligikaudu võrdsetes osades), muud elektrienergia allikad moodustavad ca 8%. Arendatakse must- ja värvilist metallurgiat ning elektrometallurgiat. Rootsi teras on kõrgeima kvaliteediga. Masinaehitus toodab merelaevu, sõidu- ja veoautosid, lennukeid, arvuteid, kuul- ja rull-laagreid (1. koht maailmas), elektrilisi kodumasinaid. Puidutööstus ning tselluloosi- ja paberitööstus (maailmas esirinnas) on arenenud. Ettevõtteid on keemia-, tekstiili- ja toiduainetööstuses.

Slaid 8

Põllumajandus Põllumajanduses töötab 3% elanikkonnast, kuid tänu kõrgele tööviljakusele on Rootsi toiduga isevarustatav 80%. Peamised tegevusalad: Loomakasvatus liha- ja piimatoodete tootmiseks Taimekasvatuses - sööda (3/4 haritavast pinnast), teravilja (oder, kaer, nisu), suhkrupeedi, kartuli tootmine. Enamik talusid on väikesed peretalud.

Slaid 9

Keskmine asustustihedus: 20 inimest/km2 Linnaelanikkond: 83,3% Rahvastiku vanuskoosseis: alla 15-aastased - 18,2%; 15-65 aastat vana - 64,4%; üle 65-aastased - 17,4 Rahvastiku loomulik iive (kahanemine): -0,8% Oodatav eluiga: mehed - 77,6 aastat; naised - 82,6 aastat Makromajanduslikud näitajad Rootsi on kõrge arengutaseme ja elanikkonna elatustasemega tööstus-agraarriik SKT: 346,4 miljardit dollarit SKT elaniku kohta: 38 455 dollarit SKT elaniku kohta ostujõu pariteeti järgi: 28 400 dollarit Töötavate inimeste tööhõive- vanuseline elanikkond: põllumajandus - 2,4%; tööstus - 24,6%; teenindussektor - 73% SKT koosseis: põllumajandus - 1,8%; tööstus - 28%; teenindussektor - 70,2%

Slaid 10

Väliskaubandusbilanss Olulisemad kaubanduspartnerid Väliskaubanduskäibe poolest on Rootsi arenenud kapitalistlike riikide seas 10. kohal. Ekspordi väärtus (miljard krooni) on 80,2, import 83,3. Ekspordis domineerivad: masinaehituse ja metallitöötlemise tooted (väärtuselt 49%), puidutööstus ning tselluloosi- ja paberitööstus (20%), metallurgia (8%). Peamised impordiartiklid: masinad ja seadmed (36%), kütus (18%), keemiatooted (8%), metallid (7%). Väliskaubanduse geograafiline suund näitab Rootsi tugevat majanduslikku, kaubanduslikku ja poliitilist seotust Lääne-Euroopaga, mis moodustab Rootsi ekspordist ja impordist 3:4, sh EMÜ riikidesse 1:2 Saksamaa Suurbritannia Norra Taani Soome USA Eksport % 10 11 11 10 6 5 Import % 19 10 6 7 6 7

Slaid 11

Valgevene majandusmudel Suure avaliku sektori säilimine kõigis peamistes majandussektorites. Elanike rahaliste sissetulekute ja esmatarbekaupade hindade haldusregulatsioon. Elanikkonna sotsiaalkaitse sotsialistliku süsteemi säilitamine. Tööhõive säilitamine valitsuse korralduste süsteemi ja otsese koondamiskeelu kaudu. Pankrotimenetluse mittekohaldamine kahjumlikele riigiettevõtetele. Ekspordi stimuleerimine erinevate soodustussüsteemide kaudu eksportivatele ettevõtetele. Rootsi Segamajandus: era-, avalik- ja ühistulised omandivormid. Avaliku sektori olulisim roll on märkimisväärsete rahaliste vahendite kogumine ja ümberjagamine sotsiaalsetel ja majanduslikel eesmärkidel. Sotsiaalpoliitika mängib esmatähtsat rolli. Täielik tööhõive ja võrdsus, mis sõltuvad hindade stabiilsusest, majanduskasvust ja konkurentsivõimest. Progressiivne maksustamine ja ulatuslike avalike teenuste süsteem.

Slaid 12

Majandussidemed Valgevenega Rootsist on saamas Valgevene üha olulisem kaubanduspartner. Alates 1999. aastast Meie ekspordi kasvutempo kasvab pidevalt. Ka selle tootestruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Rootsi suured kontsernid ja ettevõtted näitavad üles suurt huvi pikaajaliste kaubandus- ja majandussidemete arendamise vastu Valgevene äriüksustega. Diplomaatilised suhted Valgevene Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahel sõlmiti 14. jaanuaril 1992. 2007. aasta lõpus tegutses Valgevenes 12 Rootsi kapitaliga ettevõtet: 7 ühisettevõtet ja 5 välisettevõtet. Piirkondlike sidemete arendamine aitab tugevdada kahe riigi suhteid ja luua otseseid ärikontakte. Valgevene ja Rootsi vahelised kaubandussidemed tugevnevad. Valgevene võiks kasu saada Rootsi kogemustest alternatiivsete energiaallikate kasutamisel.

Slaid 13

Ettevõtte valimine lepingu sõlmimiseks Ajalugu. Plannja AB on Rootsi terasehiiu SSAB Swedish Steel tütarettevõte, mis on suurim metalltoodete tootja erinevatele ehitusvaldkondadele. Plannja tehased asuvad Rootsis ja Soomes. Plannja toodetud Domex, Docol, Dogal, Aluzink, Prelaq kaubamärkidega tooted ilmusid ehitusturule enam kui 30 aastat tagasi. Tooted. Plannja värvitud teraslehti kasutatakse laialdaselt fassaadide ja katuste jaoks. Lähtematerjali - terast - on saadaval viit erinevat tüüpi: kuumvaltsitud, külmvaltsitud, kuumtsingitud, kaetud alumiiniumi ja tsingi sulamiga ning polümeerkattega. Spetsiaalne kate annab terastootele suurepärased kaitseomadused ja esteetilise välimuse. Plannja tooted taluvad 60-kraadist pakast. Toote kasutusiga on 40-50 aastat. Maailmas. Värvitud teraslehtede müügi osas on Rootsi kontsern SSAB Swedish Steel maailmas liidripositsioonil, jäädes alla ainult Austraalia ettevõtetele. Valgevenes müüb Plannja tooteid ODO Luksstroy.

Slaid 14

Eksport ja import * - naftasaaduste ekspordi maht Põhilised ekspordiartiklid Rootsi 2010.a. on: kaaliumkloriidväetised; sool, lämmastikväetised, turvas; rehvid; muud kuumvaltsitud süsinikterasest vardad; naftatooted, ümarpuit; riie; linased kangad; mööbel ja selle osad; haagised ja poolhaagised. Rootsi impordi aluseks Valgevenesse on: sideseadmed ja nende osad; Elektrigeneraatorid; piimatöötlemisseadmed; nõudepesumasinad; vedelikupumbad; paber ja papp; veoautode traktorid ja veoautod; lamedaks valtsitud; torujuhtmete liitmikud. 2004 2005 2006 2007 2008 2009 9k 2010 9k 2010% kuni 9k 2009 Kaubanduskäive 235,3 351,6 480,5 212 261,4 223,5 212 261,4 223,4 1763,4 17 65,7 77,1 96,95 72,7 55,7 107,1 103,6* 220,4* 322,5* 6,7* 0,0* 3,5* 0,0* Import 98,4 89,0 114,8 134,9 165,5 150,6 123,5 103,4 Saldo -38,5 173,6 250,9 -57,8 -69,5 -77,9 -67,8

Slaid 15

Kirjandus Volkov A.M. “Rootsi: sotsiaal-majanduslik mudel” M. “Mysl” 1991 Üldinfo Rootsi kohta: Rootsi Instituudi brošüür. -Stockholm, 1994 http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A8%D0%B2%D0%B5%D1%86%D0%B8%D1%8F http://www.neg.by/ publikatsioon/2004_01_27_3478.html http://www.sweden.belembassy.org/rus/relations/trade/ http://econeu.ru/vneshneekonomicheskie_svyazi_shvecii.html http://www.ereport.ru/articles/weconomy/sweden. htm http://www.stranas.ru/europe/Sweden.html http://nmnby.eu/news/analytics/2433.html http://www.plannja.com http://www.dom.by/ plannja/about.html

Sarnased dokumendid

Rootsi kui ühe sotsiaalmajanduslikult arenenuma riigi esilekerkimine, ajalooline taust, kultuuriline mõju. Mõiste "Rootsi mudel" tekkimine. Riigipoliitika eesmärgid, majandusarengu põhijooned.

abstraktne, lisatud 02.11.2009


Maailmamajanduse ajalugu pärast Teist maailmasõda, sõja majanduslikud tagajärjed. Riiklikud programmid majanduse elavdamiseks. Lava 90ndate algusest tänapäevani. Kriis maailmaturgudel ja selle mõju Venemaa finantssüsteemile.

abstraktne, lisatud 19.02.2012


Jaapani majanduse areng pärast Teist maailmasõda. Jaapani majanduse peamised suundumused ja probleemid 20. sajandi lõpus - 21. sajandi alguses. Vene Föderatsiooni ja Jaapani väliskaubandussuhete arengu dünaamika täna ja arenguväljavaated.

kursusetöö, lisatud 20.12.2012


Loomemajanduse määratlemise ja klassifitseerimise põhikäsitlused. Loometoodete ülemaailmse kaubanduse dünaamika erinevate majandusgruppide lõikes. Vene Föderatsiooni majanduse loomingulise arengu faasi ülemineku teostatavuse põhjendus.

artikkel, lisatud 24.07.2018


Maailmamajanduse areng. Maailmamajanduse areng 20. sajandi teisel poolel. Maailmamajanduse integratsiooni etapid. Maailmamajanduse globaliseerumise tegurid, põhijooned ja suunad. Globaliseerumise tekitatud probleemid. Maailmamajanduse keskused.

abstraktne, lisatud 09.07.2008


Rootsi majandusmudeli tekkimise ja kujunemise ajalugu, selle tunnused ja eripära. Rootsi välismajandussuhete seis ja kirjeldus tänapäevastes tingimustes, nende väljavaated ja areng. Riigi tööstustoodangu kasvutempo.

abstraktne, lisatud 14.04.2015


Segamajanduse tekke põhijooned, mudelid ja eeldused. Lääne-Saksamaa majanduse olukord pärast Teist maailmasõda. Saksa segamajanduse mudeli loomine. Saksa majanduse arendamine ja edutamine Euroopa juhtivatele kohtadele.

kursusetöö, lisatud 24.03.2015


Tööstusriikide roll maailmamajanduses. Demokraatliku korporatiivsuse tunnused ja kaasaegse turumajanduse sotsiaalne turumudel. Majandusareng ja integratsiooniprotsessid Lääne-Euroopas pärast Teist maailmasõda.

test, lisatud 17.11.2015


Okupatsiooniperioodi analüüs Jaapani sõjajärgses ajaloos. Keisri koht ja roll uues põhiseaduses; sotsiaal-majanduslikud reformid. Korea sõda ja Jaapan. Majanduse taastumise eripära ja riigi poliitilise arengu tunnused.

kursusetöö, lisatud 08.11.2011


Jaapani majanduse arengu tingimused ja tegurid pärast II maailmasõda. Eraettevõtluse struktuuri tunnused. Finantseerimise, juhtimise ja krediteerimise süsteem. Jaapan rahvusvahelistes majandussuhetes, tugevdades jeeni positsiooni.

Rootsi juhtimismudel ROOTSI MUDEL
JUHTIMINE
TÖÖD TEGIS ÕPILASED
FINANTSÜLIKOOL AT
RÜHMADE VALITSUS, FEF, KF1-2:
GALTŠENKOVA ELIZAVETA
DEMYANETS EGOR
POLTORATSKAJA ANGELIKA
SEMKO POLINA
CHUPSA POLINA

Inimesed tulevad esikohale!

INIMESED ON ESIMESED!
Kõige olulisem erinevus Rootsi mudeli ja
muud juhtimisstiilid on järeldus
esiplaanil inimese enda ärikeskkonnas.
See peegeldab skandinaavlaste egalitaarseid väärtusi
ja mõistmine, et ilma loovuseta ja
tööliste rasket tööd isegi kõige rohkem
tõhus juhtimisstiil lakkab olemast
nagu.

Kaks rootsi ideaali

KAKS ROOTSI IDEAALI
TÖÖ
SEADUS
Rootslase jaoks on töö alati
elu mõte
Seadusetähe range järgimine
Rootsi on ainulaadne nähtus

Hierarhiat pole

EI OLE HIERARHIA
Rootsi juhtimisstiili iseloomustab vähem
võrreldes teiste hierarhiaga kultuuridega:
mitteametlikkus suhetes, alaealine
juhtide ja töötajate staatuse erinevus, mitte range
ja mitteametlik organisatsiooniline planeerimine
struktuurid.
Nii näiteks väitega, et eest
sageli eksisteerivad tõhusad töösuhted
hierarhia järjekorra mittejärgimine on vajalik,
22% Rootsi vastajatest ei nõustunud
juhid ja 75% on itaallased.

Ei mingit kontrolli!

KONTROLL POLE!
Kui juhid püüavad kontrollida töötajaid, kes tegelikult ei aktsepteeri mingit ranget kontrolli, siis vaevalt saame rääkida tõhusast juhtimisstiilist.
Inimestele on sisendatud ideed võrdsetest õigustest ja nende võrdsest tähtsusest, et mitte keegi
lastakse silma paista. Edukas rootslane ei pruugi olla rikas või
kuulus rootslane

Kasutatakse rohkem kvalitatiivseid näitajaid, mis täiendavad ja mõnikord asendavad kvantitatiivseid hinnanguid.

ISEGI SUURROOTSI KEELES
ETTEVÕTETE KONTROLLVÄLJAD
MITTEFORMAALNE JA ISESEISEV.
ROHKEM KASUTATUD
KVALITATIIVSED NÄITAJAD,
MIS TÄIELIK JA VAHEL
ASENDA KVANTITATIIVNE
HINNANGUD.

"kapitali" mõiste uus tõlgendus.

Intellektuaalne
kapitali
Struktuurne
kapitali
Inimene
kapitali
Klient
(tarbija)
kapitali
Organisatsiooniline
kapitali
UUS
TÕLGENDAMINE
"KAPITALI" MÕISTED.
Rootsi kindlustusselts
Skandia oli üks esimesi
organisatsioonid, mis praktikas
rakendas kontseptsiooni
intellektuaalne kapital ja
tegi katse mõõta
selle üksikud komponendid.
Alates 1996 aastast
aruanne, esitleb Skandia
oma intellektuaal
kapitali

Konsensus

Kõik olulised otsused arutatakse läbi
töötajate ja töötajate esindajad.
Ja nad on ametiühingutega nõus.
Kõik protsessiga seotud osapooled
otsustamine peab olema
konsulteerinud.
Kõik nüansid ja täiendused peavad
enne olemist avalikult arutatud
lõpuks heaks kiidetud.
Töötajaid tuleb teavitada
tehtud otsuse kohta.
KONSENSUS
Rootsi juhtidele ei meeldi
käske andma. Arvatakse, et
töötajad saavad teha
sõltumatud järeldused ja
järeldused selle sees
vastutus.
Kohustuslik teave
on põhinõue
Rootsi seadus.

Igal töötajal on õigus pakkuda lahendust.

IGAL TÖÖTAJAL ON ÕIGUS
PAKU LAHENDUST.
Otsuste tegemise protsessi viis läbi
läbirääkimised ja vastastikune kohanemine, võtab
päris palju aega.
Näiteks lapsendamise tunnuste võrdlus
strateegilisi otsuseid Ühendkuningriigis ja Rootsis
näitas, et rootslased kulutavad kaks korda rohkem
aega ja mitte ainult tuvastamiseks
strateegilised probleemid (37 kuud versus 17 tolli
Ühendkuningriigis), aga ka otsuste tegemisel
(vastavalt 23 ja 13 kuud).

delegatsioon ja juhendamine

ROOTSI JUHTMISSTIIL
SAAB VÄHENDADA KAHELE
KÕIGE OLULISED ELEMENDID:
DELEGATSIOON JA
TREENING

Delegeerimine ja juhendamine

DELEGEERIMINE JA TREENING
Delegeerimine hõlmab andmist
inimeste volitused ja kohustused
töötab teie heaks, tehes otsuseid koos
ja julgustades nende algatust.
Coaching on mõeldud töö efektiivsuse tõstmiseks
allutada iseseisva otsusega
neile probleeme, mis takistavad neil oma eesmärke saavutada ja
suurendades tema motivatsiooni saavutada
tulemus.

Järeldus

KOKKUVÕTE
Muidugi on Rootsi mudelil oma sisemised vastuolud:
Töötajatele tuleks anda ruumi oma otsuste tegemiseks, kuid
Sel juhul on vaja selgelt määratleda piirid, millest nad ei tohiks ületada.
Töötajatel tuleb anda volitused töö tegemiseks. Aga kui sa annad
oma liigseid volitusi ilma korraliku väljaõppe ja vajalike oskusteta, nad
võib teha tõsiseid vigu.
Kui aga saavutatakse nendes suundades tasakaal, siis on tulemus väga
tõhus mudel, mis vabastab ja vabastab
kõigi töötajate loovus ja anded.

Rootsi majandus Riiklik valuuta: Rootsi kroon; Rootsi SKT: 380 miljardit dollarit (2011. aasta andmed); SKT elaniku kohta: 40 tuhat dollarit; Töötuse määr (2012. aasta kohta) – 7,5%; Majanduslikult aktiivse elanikkonna osakaal: 69,9%

Rootsi mudel lähtub seisukohast, et detsentraliseeritud turutootmissüsteem on efektiivne, riik ei sekku ettevõtte tootmistegevusse ning aktiivne tööturupoliitika peaks minimeerima turumajanduse sotsiaalseid kulusid.

jaan. veebr. märts apr. Mai Juuni Juuli Aug sept. okt. Aga ma. dets. 2007 6, 9 6, 4 6, 9 6, 5 6, 1 7, 8 5, 4 5, 3 5, 6 5, 7 5, 2 5, 6 2008 6, 4 6, 1 6, 3 6, 0 5, 9 8, 1 5, 8 5, 2 5, 9 5, 7 6, 2 6, 4 2009 7, 3 8, 0 8, 3 9, 0 9, 8 7, 9 8, 0 8, 3 8 , 1 8, 0 8, 6 2010 9, 5 9, 3 9, 7 9, 0 9, 6 8, 2 7, 7 7, 9 7, 7 7, 4 7, 6 2011 8, 4 8, 2 8 , 1 9, 2 7, 0 7, 2 7, 1 7, 3 2012 8, 4 8, 2 8, 0 8, 5 9, 1 7, 4 7, 5 7, 6 7, 5 7, 8 7, 6 2013 8, 4 8, 5 8, 8 8, 7 8, 2 9, 1 7, 2 7, 3 7, 5 — — -Töötus Rootsis

püsiv välispoliitiline neutraalsus 1814; Koos ; mõlemas maailmasõjas mitteosalemine - võimul Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei; partei ajaloolised rahumeelsete vahendite traditsioonid; üleminek uutele koosseisudele. Rootsile omased spetsiifilised tegurid:

pikaajalised soodsad ja stabiilsed arengutingimused; majanduses domineerib töölisklassi reformism; liikumine raamatupidamispõhiselt kompromisside otsimine. erinevate osapoolte huvid

"Funktsionaalne" - sotsialism on tarbimise jaotamine ja rahvatulu ümberjagamine maksude ja valitsuse kulutuste kaudu. rekordtasemed

Iga sotsiaalmajanduslik mudel järgib ja on loodud kindlatel eesmärkidel. Rootsi mudelis on sotsiaalpoliitikal esmatähtis roll.

Rootsi mudeli komponendid: Üldine heaolupoliitika Ametiühingute palgasolidaarsuspoliitika

Valgevene Vabariigi Haridusministeerium
Valgevene Riiklik Tehnikaülikool
Ehitusteaduskond
Ehitusökonoomika osakond
Teema "Välismajandustegevus"
"ROOTSI MAJANDUSANALÜÜS"
üliõpilane, rühm 312329, kirjavahetusosakond
Patsenko T.V.
Juhendaja
Gurinovitš A.D.
Minsk 2015 SISUKORD:
1.
2.
3.
4.
5.
6.
riigi üldised omadused;
loodusvarade omadused;
tootmine (tööstus, põllumajandus);
makromajanduslike näitajate analüüs;
riigi maksebilansi ja väliskaubanduse analüüs;
majanduslike ja poliitiliste suhete tunnused
Valgevene;
7. järeldus analüüsiga, et saame eksportida ja
import sellest riigist.

Rootsi
lipp
vapp

Poliitiline süsteem

Rootsi
-
konstitutsiooniline monarhia. Kehtib 1975. aasta põhiseadus.
Riigipea on kuningas. Riiki juhib valitsus, mida juhib
peaministriga, kelle valib Riksdagi parlament), mis asub aastal
1435. Alates 1971. aastast on see ühekojaline parlament, kuhu kuulub 349 saadikut, kes valiti
üldine otsene ja salajane valimisõigus iga 4 aasta järel. Partei või koalitsioon
kes saavad Riksdagi valimistel enamuse kohti, moodustavad valitsuse juhitud
peaministriga, kellel on täidesaatev võim.
Praegune Rootsi kuningas alates 1973. aastast on Carl XVI Gustaf.
Rootsi Kuningriigi valitsussüsteem
kindlaks määratud
Põhiseadus
Ja
teised
põhiseadused nagu
Valitsuse vormi seadus,
positsioon
O
Riksdage,
Seadus
O
troonipärija ja ajakirjandusvabaduse seadus.
Kuningas Carl XVI Gustav

Üldpind: 449 964 km2, suuruselt kolmas riik Lääne-Euroopas. Euroopa
Rahvaarv: 9 723 809 inimest
Pealinn: Stockholm (871 952 inimest)
Suured linnad: Göteborg (524 767 inimest), Malmö (309 912 inimest), Uppsala (140 454 inimest)
Keel: rootsi; tunnustatud vähemuskeeled: saami, soome,
Soome (Meänkieli), jidiši, mustlase (romani chib) tornedali murre.
Religioon: 82% kuulub riigi evangeelsele luterlikule usule
kirikud.
Rootsi praegust majandussüsteemi iseloomustavad üldiselt
kui „segamajandus, mis ühendab peamisi omandivorme:
era-, avalik-, ühistu. Umbes 85% kogu rootsi keelest
üle 50 töötajaga ettevõtted on eraomanduses
kapitali. Ülejäänu tuleb riigilt ja ühistutelt.

Loodusvarad

Rootsi aluspinnas on rikas metallide ja vaene mineraalsete kütuste poolest.
Määratud settekivimite asukohaga piiratud
söe-, nafta- ja maardlate praktiliselt puudumine
maagaas. Rootsi rauamaagi leiukohad
on nii maagivarude kontsentratsiooni poolest maailma rikkaimate hulgas,
samuti metallisisaldus selles. Värviliste hoiuste hulgas
metallid, kõige olulisemad asuvad Norrlandis
platoo. See on piirkonna keerukate sulfiidmaakide maardla
Buliden - Kristineberg, mis sisaldab: vaske, tsinki, pliid, kulda,
hõbe, hall püriit, arseen, pliimaardla
(Laiswall) ja vask (Aitik).
Rootsi on peamine rauamaagi eksportija ja suurim
Euroopa.
Rauavarude osas - umbes 3 miljardit tonni keskmise sisaldusega
metallist üle 60% – Rootsi on välismaiste arvestuses teisel kohal
Euroopa (pärast Prantsusmaad).

Tööstus

Rootsi on rauamaagi tootmises Euroopas 2. kohal. Riigis
Must- ja värviline metallurgia on üsna hästi arenenud, samuti
elektrometallurgia.
Rootsi teras on kõrgeima kvaliteediga.
Rootsi toodab sõiduautosid, veoautosid, laevu,
lennukid, arvutid ja elektriseadmed. Riik on esikohal
maailma liider kuul- ja rull-laagrite tootmises.
Puidutööstus on hästi arenenud. Rootsi on kohal
tselluloosi- ja paberitööstuse arengus juhtiv koht maailmas.
Riigis on ka keemia-, tekstiili- ja toiduainetööstuse ettevõtteid.
tööstusele.

Põllumajandus

aastal töötab vaid 3% töötavast elanikkonnast
põllumajandus, kuid see tööstusharu on nii
kõrgelt arenenud ja mehhaniseeritud, et see
tooted
piisav
Mitte
ainult
Sest
sisemiste vajaduste rahuldamine, kuid
ja ekspordiks. Rootsi on isemajandav
toit
peal
80%.
Põllumajanduses domineerivad suured
ettevõtted, mis pakuvad üle
90% riigi toiduvajadusest.
Juhtiv
tööstusharud
on
liha ja piimatooted
veisekasvatus
Ja
peekon
seakasvatus. Nad kasvatavad nisu, rukist,
kaer, oder, samuti köögiviljad ja kartulid.
Toiduainetööstusest
esile tõstetud piima- ja lihatoodete tootmist
tooted.

Makromajanduslikud näitajad

Väliskaubandusbilanss

Rootsi ekspordimaht, miljard USA dollarit
Rootsi impordimaht, miljard USA dollarit

Peamised kaubanduspartnerid

Norra
Saksamaa
Soome
Taani
Suurbritannia
USA
Holland
Ekspordi %
10,7
10
7,1
6,7
6,5
6,2
5,3
Impordi %
8,9
17,5
5,5
8,1
6
2,7
7,8

Majandusmudel

Valgevene
Suure avaliku sektori säilimine kokkuvõttes
peamistest majandussektoritest.
Haldusregulatsioon
elanike rahalised sissetulekud ja hinnad
hädavajalikud kaubad.
Sotsialistliku süsteemi säilimine
elanikkonna sotsiaalkaitse.
Tööhõive säilitamine läbi
valitsuse korralduste süsteem ja otsene keeld
vallandamised.
Pankrotimenetluse kohaldamata jätmine
kahjumlikud ettevõtted
riiklik omandivorm.
Ekspordi stimuleerimine läbi
erinevad soodustuste süsteemid eksportivatele ettevõtetele.
Rootsi
Segamajandus: era-,
riigi- ja ühistuvormid
vara.
Riigi tähtsaim roll
sektorid - akumulatsioon ja
olulise ümberjagamine
vahendid sotsiaal- ja
majanduslikud eesmärgid.
Peamine roll on sotsiaalsel
poliitika.
Täistööhõive ja võrdsus, mis
sõltuvad hinnastabiilsusest
majanduskasv ja
konkurentsivõimet.
Progressiivne maksustamine ja
ulatusliku valitsemise süsteem
teenuseid.

Majandussidemed Valgevenega

Rootsist on saamas üha olulisem kaubanduspartner
Valgevene. Alates 1999. aastast meie ekspordi kasvutempo
kasvavad pidevalt. Samuti on see muutunud mitmekesisemaks
kauba struktuur. Suured kontsernid ja ettevõtted Rootsis
näitavad üles suurt huvi pikaajalise arengu vastu
kaubandus- ja majandussuhted Valgevene üksustega
juhtimine.
Diplomaatilised suhted
Valgevene Vabariik ja Kuningriik
Rootsi asutati 14. jaanuaril 1992
Rootsi on huvitatud kaubandus- ja majanduskoostöö suurendamisest Valgevenega.
Praegu on majanduskoostöö näitajad väga positiivsed.
Kaubanduskäive 2012. aastal säilitas oma dünaamika, otsese rootsi keele sissevoolu
investeeringud Valgevene majandusse.

Eksport ja import

Valgevene eksport jaan.-okt. 2014 - 43,21 miljonit
dollarit, 2012. aastal ulatus see 74,8 miljoni dollarini. USA, 2011 -
91,5 miljonit dollarit USA, rekordtasemeid ei saavuta
2006 365,7 miljonit dollarit. USA. Peamised artiklid
Valgevene eksport Rootsi aastatel 2009-2011
olid:
kaalium
väetised;
turvas;
rehvid;
toores
puit;
traat
alates
legeerteras; linased kangad
Import Rootsist (peamiselt kõrgtehnoloogiline) jaan.-okt.
2014 – 104,45 miljonit dollarit, 2012. aastal ulatus see 209,5 miljoni dollarini. USA (in
2011. aastal oli see näitaja 217,5 miljonit dollarit. USA). Selle alus
koosnes: elektrigeneraatoritest; traktorid ja sadulrattad
traktorid; autod; sideseadmed ja nende osad;
lamedad valtstooted; aurukatlad; vedelikupumbad; polümeerid
etüleen; tehis- ja valmisvahad; naftatooted; happed,
tööstuslikud õlid ja alkoholid; torujuhtmete liitmikud jne.