Valitsusasutusele tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleks lähtuda varade jooksvast asendusmaksumusest. Kuidas see kulu määratakse?

Kohustuslikud üldnõuded tuvastatud puudujääkide, rahaliste vahendite ja muude väärtuste varguste, materiaalsete varade kahjude ja muude asutuse varale tekitatud kahju summade arvestuse arvestuse kohta, mille hüvitavad süüdlased. kahju suuruses, määratakse juhend nr 157n .

Vastavalt Art. 220 Juhend nr 157n puudusest ja vargusest tekitatud kahju suurus leitakse lähtudes materiaalse vara jooksvast asendusmaksumusest kahju avastamise päeval, mille all mõistetakse nende varade taastamiseks vajalikku rahasummat.

Jooksva asendusmaksumuse määramise korda juhendiga nr 157n ei kehtestata. Rahandusministeerium soovitab sellise korra väljatöötamisel kasutada jooksva hinnatud väärtuse määramise meetoditele sarnaseid meetodeid ( Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kiri 23.12.2016 nr 02-07-10/77576).
Tuletame meelde, et jooksev hinnanguline väärtus on rahasumma, mida on võimalik saada varade müügi tulemusena raamatupidamisse vastuvõtmise päeval. Kehtestatud on selle määramise kord mittefinantsvara objektide asutuse bilanssi kapitaliseerimiseks juhendi nr 157n punkt 25.

Eelkõige tehakse hetkehinnatud väärtuse määramisel selle või samalaadse vara puhul vara arvestusele võtmise (arvestamiseks) kuupäeval kehtiv (dokumentide või ekspertide poolt kinnitatud) hind. Asutuses jooksvalt moodustatav varade vastuvõtmise ja käsutamise vahendustasu kasutab sellise väärtuse määramisel:

– tootjaorganisatsioonidelt kirjalikult saadud teave sarnaste materiaalsete varade hindade kohta;
– riiklikest statistikaasutustest, samuti meediast ja erialakirjandusest saadav teave hinnataseme kohta;
– ekspertarvamused (sealhulgas varade vastuvõtmise ja käsutamise komisjonis vabatahtlikult tööle võetud eksperdid) üksikute (sarnaste) mittefinantsvaraobjektide väärtuse kohta.

Jooksva asendusmaksumuse määramise kord peab olema fikseeritud asutuse kohalikus normatiivaktis (näiteks arvestuspoliitikas). Kuidas kajastada eelarve raamatupidamistoimingutes valitsusasutuse varale tekitatud kahju (mittefinantsvara puudus) hüvitamiseks varade jooksva asendusmaksumuse ulatuses?

Reguleeritakse valitsusasutuse varale tekitatud kahju tekitajate poolt hüvitamisele kuuluvate summade arveldustoimingute kajastamise korda. juhend nr 162n .
Seoses tuvastatud mittefinantsvarade puudusega kajastuvad eelarvearvestuses järgmised toimingud:

Operatsiooni sisu		Deebet		Krediit	juhendi nr 162n sätted
Kinnisvarapuudus tuvastatud
Kajastatakse süüdlastele omistatud mittefinantsvarade tuvastatud puudujääkide summad		1 209 xx 560		1 401 10 172	Lõige 86
Puudused hüvitavad süüdlased
Sularahapuuduse hüvitamine kajastub:					Punktid 86, 104 , 109
– asutuse kassasse	1 201 34 510		1 209 xx 660
– eelarve tuludesse (asutusele on antud volitused eelarvesse laekuvate sularaha laekumiste haldamiseks)	1 210 02 xxx
– eelarve tuludesse (asutus on eelarvevahendite saaja, talle ei ole antud volitust eelarvesse laekuvate laekumiste haldamiseks)	1 303 05 830 1 304 04 xxx		1 209 xx 660 1 303 05 730
Puuduste hüvitamine natuuras kajastub	1 401 10 172		1 209 xx 660
Tuvastatud puudujääkide summad kantakse maha
Mittefinantsvarad kanti maha puudujäägi tõttu:					Punktid 10, 13 , 26 , 27 , 29
a) põhivara	1 104 xx 410 1 401 10 172		1 101 xx 410
b) immateriaalne vara	1 104 39 420 1 401 10 172		1 102 30 420
c) materiaalsed varud (sealhulgas need, mis ületavad loodusliku kao norme)	1 401 10 172		1 105 xx 440
d) valmistooted	1 401 10 172		1 105 37 440
e) kaubavahetuse marginaal defitsiidi tõttu maha kantud kaupadelt (kasutades "punase tagasipööramise" meetodit)	1 401 10 130		1 105 39 340

Sissenõutud kahjusumma kuulub ülekandmisele vastava eelarve tuludesse ( punkt 3 art. 41 eKr RF).

Riigiasutuses tuvastati multifunktsionaalse seadme (MFP) puudus. Selle esialgne maksumus oli 18 000 rubla, kogunenud kulum oli 100%. MFP asendusmaksumuse määras asutuse vahendustasu summas 20 000 rubla. Kahju tekitamise eest vastutav töötaja hüvitas puudujäägi vabatahtlikult, kandes raha eelarvesse. Asutusele ei ole antud volitusi eelarvesse kassalaekumiste administreerimiseks.

Eelarvearvestuses peaksid need tehingud kajastuma järgmistes kirjetes:

Operatsiooni sisu	Deebet	Krediit	Summa, hõõruda.
MFP maksumus kanti puudujäägi tõttu maha	1 104 34 410	1 101 34 410	18 000
Multifunktsionaalsete seadmete puudus oli süüdlase arvega (asendusmaksumuses)	1 209 71 560	1 401 10 172	20 000
MFP-de puudus on kompenseeritud:
– kajastab süüdlase poolt rahaliste vahendite ülekandmist eelarvetuludele tekitatud kahju hüvitamiseks	1 303 05 830	1 209 71 660	20 000
– kajastab riigiasutuse ja eelarve tulude haldaja, kes teostab teatud volitusi eelarvesse laekuvate raha laekumiste haldamiseks, vahelisi arveldusi teatistega (f. 0504805)	1 304 04 410	1 303 05 730	20 000

Ühes valitsusasutuses avastati eririietuse puudus 4000 rubla ulatuses. Tööriiete asenduskulu määras asutuse vahendustasu, mis võrdub bilansilise väärtusega (4000 rubla). Puudujäänud summa hüvitas süüdlane natuuras.

Valitsusasutuse raamatupidamises kajastuvad need tehingud järgmistel korrespondentkontodel: Ühtse kontoplaani rakendamise juhend ametiasutustele (riigiorganitele), kohalikele omavalitsustele, riigieelarveväliste fondide juhtorganitele, riigile. teaduste akadeemiad, riiklikud (munitsipaal)asutused, kinnitatud. Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 1. detsembri 2010. aasta korraldusega nr 157n.

Põhivara kajastatakse nende alg-, asendus-, jooksev-, jääk- ja likvideerimisväärtuses. Põhivara väärtuse kujunemise reeglid raamatupidamises ja maksustamisel on sageli erinevad.

Põhivara algmaksumus moodustatakse nende omandamisel organisatsiooni poolt. See on määratletud objektide jaoks:

• toodetud organisatsioonis endas, samuti ostetud tasu eest teistelt organisatsioonidelt ja üksikisikutelt - põhivara soetamise, ehitamise ja tootmise tegelike kuludega, välja arvatud käibemaks ja muud tagastatavad maksud (välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel);
• asutajate panus tšarterreisi kaptenile - kokkuleppehinnaga;
• organisatsiooni poolt tasuta saadud - põhivarasse investeeringuna arvele võtmise päeval kehtiva turuhinnaga;
• mis on soetatud vastutasuks muu vara, välja arvatud sularaha vastu – hinna alusel, millega organisatsioon määrab võrreldavatel asjaoludel tavaliselt sarnaste kaupade maksumuse;
• välisvaluutas omandatud - tehakse rublades, arvutades välisvaluutas summa ümber Vene Föderatsiooni Keskpanga kursi alusel, mis kehtis objekti põhivarasse investeeringuna arvele võtmise päeval;
• inventuuritulemuste alusel ülejäägina kajastatud aktsepteeritud põhivara - jooksvas turuväärtuses;
• võõrandatava objekti osad, komponendid ja sõlmed, mis sobivad muu põhivara remondiks, samuti muud materjalid - jooksvas turuväärtuses arvestusse võtmise päeva seisuga;
• organisatsiooni kapitaliinvesteeringud mitmeaastaste istandustesse radikaalseks maaparanduseks (kuivendus-, niisutus- ja muud melioratsioonitööd) arvatakse aruandeaasta lõpus põhivara hulka kulude summas, sõltumata tööpaketi valmimise kuupäevast;
• kahele või enamale organisatsioonile kuuluv objekt kajastatakse iga organisatsiooni poolt põhivara osana proportsionaalselt tema osaga ühisvaras;
• põhivaraobjekti valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise kulud kas suurendavad algmaksumust või kajastatakse põhivara kontol eraldi.

Põhivara asenduskulu- see on nende reprodutseerimise kulu teatud perioodiks, mis määratakse ümberhindamise teel. Vastavalt PBU 6/01 on organisatsioonidele antud õigus aruandeaasta lõpus läbi viia ümberhindlus, kasutades indekseerimist või otsest ümberarvutamist dokumenteeritud turuhindade alusel.

Jooksev (asendus)kulu põhivara - rahasumma, mille organisatsioon peab tasuma ümberhindluse kuupäeval, kui see on vajalik mõne objekti asendamiseks.

Praegune turuväärtus- see on rahasumma, mille on võimalik saada määratud vara müügi tulemusena raamatupidamisse vastuvõtmise kuupäeval.

Jääkväärtus - alg- või asendusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum.

Likvideerimisväärtus - see on objektide müügi maksumus organisatsiooni pankroti või likvideerimise korral vaba enampakkumise ja objektide avatud müügi alusel jooksva turuväärtusega.

IFRS 16 defineerib päästmisväärtust kui summat, mida on võimalik saada kasuliku eluea saavutanud vara eest, millest on maha arvatud müügikulud.

See rahvusvaheline standard määratleb põhivara õiglase väärtuse, mida kasutatakse varade vahetamisel. õiglane väärtus- vara väärtus tehingus teadlike osapoolte vahel, kes on valmis sellist tehingut tegema ja üksteisest sõltumatud.

Ümberhindamine Põhivara hindamine toimub põhivara jooksva (asendus)maksumuse määramiseks, viies põhivara algse soetusmaksumuse vastavusse ümberhindluse kuupäeval kehtivate turuhindade ja taastootmistingimustega.

Põhivara maksumus, milles need raamatupidamisse võetakse, ei muutu, välja arvatud juhtudel, mis on kehtestatud Vene Föderatsiooni õigusaktide ja raamatupidamiseeskirjadega) "Põhivara arvestus" PBU 6/01 Algmaksumuse muutus põhivara, milles nad arvestusse võeti, on lubatud põhivara lõpetamise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise, osalise likvideerimise ja ümberhindluse korral.

Põhivara valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise kulud on arvestatud kontol 08 “Investeeringud põhivarasse”. Pärast ülalnimetatud põhivara taastamise meetodite lõpetamist suurendavad kaasnevad kulud objektide algmaksumust, kui taastamise tulemusena saavutatakse algselt aktsepteeritud standardsed tulemusnäitajad (näiteks kasulik eluiga, võimsus, ehituse kvaliteet). põhivaraobjekti kasutust) täiustatakse (suurendatud).

Vastavalt raamatupidamiseeskirjale “Põhivara raamatupidamine” PBU 6/01 võib äriorganisatsioon sarnaste põhivarade rühmi ümber hinnata jooksev- (asendus)maksumuses mitte rohkem kui üks kord aastas (aruandeaasta lõpus). Jooksva (asendus)maksumuse määramisel kasutatakse tootmisorganisatsioonidelt saadud andmeid sarnaste toodete kohta; riiklikest statistikaasutustest, kaubandusinspektsioonidest ja organisatsioonidest saadav teave hinnatasemete kohta; meedias ja erialakirjanduses avaldatud teave hinnatasemete kohta; tehnilise inventuuri büroo hindamine; ekspertarvamused põhivara jooksva (asendus)maksumuse kohta.

Ümberhindamisele ei kuulu krundid ja keskkonnakorraldusobjektid (vesi, maapõu ja muud loodusvarad).

Homogeensesse objektigruppi kuuluvate põhivarade (hooned, rajatised, sõidukid jne) ümberhindluse otsustamisel peaks organisatsioon arvestama, et edaspidi tuleb homogeense rühma põhivarasid regulaarselt ümber hinnata nii, et nende väärtus oleks need põhivarad , mille järgi need kajastuvad raamatupidamises ja finantsaruannetes, ei erinenud oluliselt jooksvast (asendus)maksumusest.

Põhivara ümberhindlusele peavad eelnema ettevalmistustööd, eelkõige ümberhindamisele kuuluvate objektide nimekirja koostamine ja nende olemasolu kontrollimine. Põhivarade kohta on nimekirjas soovitav esitada järgmised andmed: nimi ja inventari number; soetamise, ehitamise, valmistamise kuupäev; objekti arvestusse võtmise kui investeeringu põhivarasse ja kasutuselevõtu kuupäev. Organisatsiooni otsus teha aruandeaasta lõpus ümberhindlus vormistatakse vastavas haldusdokumendis, mis on kohustuslik kõigile organisatsiooni teenustele, mis on seotud põhivara ümberhindamisega.

Põhivara ümberhindluse lähteandmed on: algmaksumus või jooksev (asendus)maksumus (kui see objekt on varem ümber hinnatud), millega need on raamatupidamises arvesse võetud eelmise aruandeaasta 31. detsembri seisuga: objekti kogu kasutusaja eest arvestatud kulumi summa määratud kuupäeva seisuga: dokumenteeritud andmed ümberhinnatud põhivara jooksva (asendus)maksumuse kohta aruandeaasta 1. jaanuari seisuga.

Põhivaraobjekti ümberhindamisel arvutatakse ümber selle algne soetusmaksumus või jooksev (asendus)maksumus, kui see objekt on ümber hinnatud varem, ja kogu objekti kasutusaja jooksul kogunenud kulumi summa. Aruandeaasta lõpus tehtud põhivara ümberhindluse tulemused kuuluvad raamatupidamises eraldi kajastamisele.

Raamatupidamises kajastatakse põhivara ümberhindluse tulemusi kontodel 01 “Põhivara”. 02 “Põhivara kulum”, 83 “Lisakapten” ja. Raamatupidamiskontode vastavus on erinevates olukordades erinev (tabel 1).

Tabel 1. Põhivara ümberhindluse (FPE) kanded raamatupidamisarvestuses

Äritehing	Konto deebet Konto krediit
1. Põhivara ei ole eelnevalt ümber hinnatud
1.1. OS-i objekti maksumuse täiendav hinnang: põhivara algmaksumuse suurenemise summa võrra; vara kogunenud kulumi suurenemise summa võrra	01 "Põhivara" 83 “Lisakapital”	83 “Lisakapital” 02 “Põhivara kulum”
1.2. Põhivara kulum: esialgse maksumuse vähendamise võrra OS-i objekt: vara kogunenud amortisatsiooni vähendamise summa võrra	84 02 “Põhivara kulum”	01 "Põhivara" 84 “Jaotamata kasum (katmata kahjum)”
2. Põhivara hinnati eelnevalt ümber
2.1. Täiendav hindamine pärast eelnevalt tehtud põhivara väärtuse amortisatsiooni: vara algmaksumuse varem tehtud vähendamise võrra (allahindluse piires); põhivaralt arvestatud kulumi varem tehtud vähendamise võrra: vara jooksva (asendus)maksumuse suurenemise võrra (üle allahindluse summa); põhivara kogunenud kulumi suurenemise summaga (üle allahindluse summa)	01 "Põhivara" 84 “Jaotamata kasum (katmata kahjum)” 01 "Põhivara" 83 “Lisakapital”	84 “Jaotamata kasum (katmata kahjum)” 02 “Põhivara kulum” 83 “Lisakapital” 02 “Põhivara kulum”
2.2. Allahindlus pärast eelnevalt tehtud põhivara väärtuse ümberhindlust: vara esialgse soetusmaksumuse varem tehtud suurenemise võrra; vara kogunenud kulumi varasemalt suurendatud summa võrra; põhivara jooksva (asendus)maksumuse vähenemise summa võrra (üle ümberhindluse summa); põhivara kogunenud kulumi vähendamise summa võrra (üle ümberhindluse summa)	"Lisakapital" 02 “Põhivara kulum” 01 "Põhivara" "Jaotamata kasum (katmata kahjum)"	"Põhivara" "Lisakapital" "Jaotamata kasum (katmata kahjum)" "Põhivara amortisatsioon"

1. Põhivaraobjekti ei ole varem ümber hinnatud (arvestatakse ümber objekti algne soetusmaksumus ja kogunenud kulumi summa):

• viiakse läbi täiendav hindamine;
• allahindlus viiakse läbi.

2. Põhivaraobjekt on eelnevalt ümber hinnatud (ümber arvestatakse objekti jooksev (asendus)maksumus ja kogunenud kulumi summa):

• ümberhindlus viiakse läbi pärast põhivara väärtuse varem tehtud amortisatsiooni;
• allahindlus tehakse pärast põhivara varem ümberhinnatud väärtust.

Põhivaraobjekti võõrandamisel kantakse selle ümberhindluse summa maha (kantakse lisakapitalist jaotamata kasumisse):

• Dt 83 "Täiendav kapten"
• Komplekt 84 "Jaotamata kasum (katmata kahjum)."

Põhivara hindamine

Põhivara hindamist on kolme tüüpi:

• esialgne maksumus;
• asenduskulu;
• jääkväärtus.

Vastavalt kehtivale korrale kajastatakse põhivara raamatupidamises vastavalt originaal või taastav kulu.

Põhivara algmaksumus

Algmaksumus määratakse sõltuvalt põhivara laekumise allikatest (kanalitest) erinevalt.

Tabel 2. Põhivara hindamine

Põhivara laekumise allikas	Esialgne maksumus
Tasuline soetamine, loomine (ehitamine)	Tegelikud soetamise, ehitamise ja tootmise kulud: Tarnijale vastavalt lepingule makstud summad Tarne-, paigaldus-, paigalduskulud Põhivara soetamisega seotud info- ja konsultatsiooniteenuste kulu
	Registreerimistasud, riigilõivud ja muud sarnased maksed, mis tehakse seoses õiguste omandamisega põhivaraobjektile Tollimaksud ja muud maksed Materiaalse põhivara objekti soetamisega seoses tasutud mittetagastatavad maksud Tasud, mis makstakse vahendusorganisatsioonile, mille kaudu põhivara soetati Muud põhivara soetamise, ehitamise ja tootmisega otseselt seotud kulud
Ost vahetuslepingu alusel	Ettevõtte poolt üleantud või võõrandatavate kaupade (väärtusesemete) maksumus. Üleantud või võõrandatavate kaupade (väärtusesemete) soetusmaksumus määratakse kindlaks hinna alusel, kuid mis võrreldavatel asjaoludel määrab tavaliselt sarnase kauba (väärtuseseme) maksumuse.
Kapitali sissemakse	Rahaline hindamine on asutajatega kokku lepitud, kui Vene Föderatsiooni õigusaktides ei ole sätestatud teisiti
Annetus (tasuta)	Turuväärtus objekti arvestusse vastuvõtmise päeval
Kasutatud põhivara ost tasu eest	Tegelike ostukulude ja tarne-, paigaldus- jms kulutuste summa.

Põhivara maksumus, milles need raamatupidamisse võetakse, ei muutu, välja arvatud Vene Föderatsiooni õigusaktidega ja G1BU 6/01 sätestatud juhtudel. Põhivara algmaksumuse muutmine on lubatud järgmistel juhtudel:

• lõpetamised;
• lisavarustus;
• rekonstrueerimine;
• osaline likvideerimine;
• ümberhindamine.

Põhivara asenduskulu

Asenduskulu— need on ettevõtte kulud põhivara taastootmiseks konkreetsetes majanduslikes tingimustes (kaasaegsetes tingimustes).

Põhivara hinnatakse ümberhindluse tulemusena asendusmaksumusse.

Äriorganisatsioon ei tohi sagedamini kui üks kord aastas (aruandeaasta alguses) hinnata sarnase põhivara gruppe ümber jooksev- (asendus)maksumuses.

Selliste põhivarade ümberhindluse otsuse tegemisel tuleb arvestada, et edaspidi hinnatakse neid regulaarselt ümber, et põhivara soetusmaksumus, millega see raamatupidamises ja aruandluses kajastub, ei erineks oluliselt jooksvast (asendus)maksumusest. .

Põhivaraobjekti ümberhindamisel arvutatakse ümber selle algne soetusmaksumus või jooksev (asendus)maksumus, kui see objekt on ümber hinnatud varem, ja kogu objekti kasutusaja eest kogunenud kulumi summa.

Aruandeaasta esimese päeva seisuga tehtud põhivara ümberhindluse tulemused kuuluvad raamatupidamises eraldi kajastamisele. Ümberhindluse tulemused ei kajastu eelmise aruandeaasta raamatupidamise aastaaruandes ja aktsepteeritakse bilansiandmete koostamisel järgmise aruandeaasta alguses.

Ümberhindluse tulemusena põhivaraobjekti ümberhindluse summa kantakse organisatsiooni lisakapitali.

• Deebet 01 "Põhivara"
• Krediit 83 “Lisakapital” - ettevõtte bilansis kantud ja aruandeaastal kasutusse võetud põhivara bilansilise väärtuse suurenemine asendusmaksumuseni.
• Deebet 83 “Lisakapital”

Põhivaraobjekti ümberhindluse summa, mis on võrdne selle eelmistel aruandeperioodidel tehtud amortisatsiooni summaga ja mis on kantud jaotamata kasumi arvestuse kontole (katmata kahjum), krediteeritakse jaotamata kasumi arvestuse kontole ( katmata kahju).

• Deebet 01 "Põhivara"
• Krediit 84 "Jaotamata kasum (katmata kahjum)" - ettevõtte bilansis loetletud ja aruandeaastal kasutusele võetud põhivara bilansilise väärtuse suurenemine asendusmaksumuseni.
• Krediit 02 “Põhivara kulum” - põhivara kulumi summa suurenemine ümberhindluse tulemusena.

Ümberhindluse tulemusena tekkinud põhivaraobjekti kulumi summa kantakse jaotamata kasumi kontole (katmata kahjum).

• Deebet 84 „Jaotamata kasum (katmata kahjum)”
• Krediit 01 “Põhivara” - ettevõtte bilansis kantud ja aruandeaastal kasutusse võetud põhivara bilansilise väärtuse vähendamine asendusmaksumuseni.
• Krediit 84 “Jaotamata kasum (katmata kahjum)” - põhivara kulumi summa vähendamine ümberhindluse tulemusena.

Põhivaraobjekti amortisatsioonisumma sisaldub organisatsiooni lisakapitali vähendamises, mis moodustati selle objekti eelmistel aruandeperioodidel tehtud täiendava hindamise summadest. Objekti amortisatsioonisumma ületamine selle ümberhindluse summast, mis on eelmistel aruandeperioodidel läbiviidud ümberhindluse tulemusel organisatsiooni lisakapitali krediteeritud, kantakse jaotamata kasumi kontole (katmata kahjum). Jaotamata kasumi kontole kantud summa (katmata kahjum) tuleb avalikustada organisatsiooni raamatupidamisaruannetes.

Põhivaraobjekti võõrandamisel kantakse selle ümberhindluse summa organisatsiooni lisakapitalist organisatsiooni jaotamata kasumisse.

• Deebet 83 “Lisakapital”
• Krediit 01 “Põhivara” - ettevõtete bilanssi kantud ja aruandeaastal kasutusse võetud põhivara bilansilise väärtuse vähendamine taastatud väärtuseni.
• Deebet 02 “Põhivara kulum”
• Krediit 83 “Lisakapital” - põhivara kulumi summa vähenemine ümberhindluse tulemusena.

Jääkväärtus— põhivara algse (asendus)maksumuse ja kogunenud amortisatsiooni summa vahe.

Põhivarad kajastatakse bilansis nende jääkväärtuses.

Põhivara (FP) ja immateriaalse vara (IMA) arvestuses eristatakse lisaks varade alg- ja jääkväärtusele ka asendusmaksumust. Tuletame meelde, et varade algmaksumus on maksumus, millega objekt on kajastatud selle arvestusse võtmise hetkel. Ja amortiseeritava objekti jääkväärtus on selle arvestuslik väärtus, mida on vähendatud objektilt kogunenud amortisatsiooni summa võrra. Mida tähendab asenduskulu?

OS-i asenduskulu

Põhivara asendusmaksumus on soetusmaksumus, millega vara pärast ümberhindamist võetakse arvele. Võime öelda, et vara asendusmaksumus on põhivara ümberhinnatud algne soetusmaksumus. Ei oma tähtsust, kas ümberhindluse tulemusena põhivara algne soetusmaksumus vähenes või suurenes.

Põhivara reaalväärtuse määramiseks viiakse läbi põhivara ümberhindlus. Selleks viiakse põhivara esialgne soetusmaksumus vastavusse ümberhindluse kuupäeva seisuga nende turuhindade ja taastootmistingimustega (Rahandusministeeriumi 13.10.2003 korralduse nr 91n p 41).

Tuletame meelde, et äriorganisatsioon võib sarnase põhivara gruppe ümber hinnata jooksev- (asendus)maksumuses mitte sagedamini kui kord aastas. Sel juhul on ümberhindluse tegemise kuupäev aruandeaasta 31. detsember (PBU 6/01 punkt 15).

Põhivara ümberhindluse läbiviimine ja seetõttu asendusmaksumuse määramine on organisatsiooni õigus, mitte kohustus. Kui aga põhivara kuulub kord ümberhindlusele, tuleb seda edaspidi teha regulaarselt, et põhivara arvestuslik väärtus ei erineks oluliselt jooksvast (asendus)maksumusest.

Põhivara ümberhindamine toimub nende väärtuse indekseerimise või otsese ümberarvutamise teel dokumenteeritud turuhindades (Rahandusministeeriumi 13.10.2003 korralduse nr 91n punkt 43).

Põhivara asendusmaksumuse määramiseks võib kasutada järgmist:

• tootmisorganisatsioonidelt saadud andmed sarnaste toodete kohta;
• Rosstatilt või muudelt organisatsioonidelt saadav teave hinnatasemete kohta;
• meedias ja erialakirjanduses avaldatud teave hinnatasemete kohta;
• tehnilise inventuuri büroo hindamine;
• ekspertarvamused vara asendusmaksumuse kohta.

Sellest, kuidas põhivara ümberhindlus asendusmaksumusse kajastub organisatsiooni raamatupidamises, rääkisime meie eraldi artiklis.

Immateriaalse põhivara asendusmaksumus

Ümberhinnata saab mitte ainult põhivara, vaid ka organisatsiooni immateriaalset vara.

Kui teatud immateriaalse vara rühmade jaoks on aktiivne turg, saab äriorganisatsioon aasta lõpus selle turu andmete põhjal sellised immateriaalse vara rühmad ümber hinnata. Sarnaselt põhivaraga saab immateriaalset vara ümber hinnata mitte rohkem kui üks kord aastas (PBU 14/2007 punkt 17).

Samas tuleb sarnaselt põhivaraga ka need immateriaalsed põhivarad, mille ümberhindlus on otsustatud, edaspidi regulaarselt ümber hinnata, et nende arvestuslik väärtus ei erineks oluliselt hetke turuväärtusest (PBU 14/2007 p 18).

Olulisuse taseme põhivara ja immateriaalse vara ümberhindluse otsustamisel määrab organisatsioon iseseisvalt ja fikseerib selle omas.

Asendusmaksumus on põhivara maksumus, mida korrigeeritakse objekti ümberhindluse tulemusena algsest väärtusest. Kehtivad õigusaktid võimaldavad äriorganisatsioonidel regulaarselt (mitte rohkem kui kord aastas) põhivara maksumust üle vaadata, keskendudes turuhindade muutustele ja võttes arvesse prognoositavat inflatsiooni.

Vara ümberhindluse võimalus on olemas nii põhivara kui ka immateriaalse vara (immateriaalne põhivara) puhul. Selle normi kohaldamist reguleerivad PBU 6/01 ja PBU 14/2007, kuigi immateriaalse vara puhul kasutab seadusandja mõistet "jooksev turuväärtus" ligikaudse tähendusega mõistele "asendusväärtus". Räägime sellest, kuidas arvutada põhivara asendusmaksumust ja millele tasuks tähelepanu pöörata.

Põhivara alg- ja asendusmaksumus

Tootmisvara teenib pikka aega, kuludes järk-järgult ja kandes oma väärtuse üle valmistootele. Seetõttu on nende raamatupidamine üles ehitatud nii, et on kohe näha objekti alghind, selle järkjärguline kadu (kulumine) ja jääkväärtus. Põhivara kulu on kolm: alg-, jääk- ja asenduskulu.

Esialgne maksumus kajastab kinnisvara ostmise tegelikke kulusid (objekti hind + paigaldus-, transpordi- jne kulud). See ei muutu, kui just ei räägita objekti rekonstrueerimisest, lõpetamisest või osalisest likvideerimisest. Varade väärtuse vähenemine kajastub nende hindamisel jääkväärtuses. See on algne kulu, millest on maha arvatud kulumine.

Aja jooksul ja pidevalt muutuva turu mõjul ei vasta esialgne maksumus enam vara tegelikule väärtusele. Seetõttu tekib küsimus hinna taastamise kohta, et kajastada turu tegelikkust. Selline vastavus saavutatakse ümberhindamisega ja ümberhinnatud vara väärtusest saab asendusväärtus.

Algne asendus- ja jääkväärtus

Räägime üksikasjalikumalt asenduskulude kategooriatest. Varade kaasaegsete analoogide maksumuseks ümberhindlusele kuuluvate juba kasutatud objektide suhtes on kogu asendusmaksumus. Ja kuna kasutuses olevad varad on juba mingil määral kulunud, siis ei saa nende taastatud väärtus olla täisväärtuslik, vaid ainult turuväärtuse lähedane ja arvestatud kogunenud amortisatsiooniga.

Ja siin on aktuaalne algse taastatud väärtuse mõiste. Need. pärast objekti ümberhindamist muutub selle algväärtus esialgseks asendusväärtuseks ehk vara alghinnaks käesoleval hetkel.

Ümberhindluse reegel on väärtuse suurenemise (või vähenemise) proportsionaalne jaotus vara enda ja selle amortisatsiooni vahel, st ümber ei arvutata mitte ainult objekti hinda, vaid ka selle amortisatsiooni suurust. Ümberarvutatud kulu, millest on maha arvatud amortisatsioon, nimetatakse asenduskuludeks.

Kuidas määratakse põhivara asendusmaksumus?

Vara asendusmaksumuse määramiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Analüüsige:

• sarnaste objektide hinnad vastavalt tootjatele ja kaubandusorganisatsioonidele;
• teave statistikaasutustelt,
• ekspertide arvamused sarnaste operatsioonisüsteemide hetkekulude kohta.

Objektide "uus" maksumus määratakse sarnaste toodete andmete põhjal indekseerimise või otsese ümberarvutamise teel. Ümberhindamisele kaasatakse reeglina hindajad, kes hindavad iga objekti ümber, arvestades kõiki turukriteeriume ja varade amortisatsiooni.

Ümberhindamise protseduurile eelneb suur organiseerimistöö. Vajalik:

• valige OS-i objektid, mida hinnatakse ümber;
• sõlmida leping litsentseeritud hindajaga;
• väljastada korraldus ümberhindamiseks, mis peaks sisaldama hinnatava vara nimekirja. Selles on kirjas:

Objektide nimetus;

Nende soetamise/valmistamise, kasutuselevõtu kuupäevad.

Põhivara ümberhindamisel asendusmaksumuse määramise peamised kriteeriumid on:

Alg- või jooksevväärtus (kui objekt on eelnevalt ümber hinnatud) aruandeaasta alguses;

Amortisatsioon kogunes rajatise kasutusaja jooksul.

Järgides eesmärki läheneda põhivara turuväärtusele, reguleerib ümberhindlus algset maksumust, mistõttu võib ümberhindluse tulemuseks olla täiendav hindamine või vahendite allahindlus.

Asenduskulu: valem

Olles kindlaks teinud kogu asendusmaksumuse väärtuse, on võimalik määrata põhivara asendusmaksumus peale ümberhindamist. See leitakse, korrutades kogu asendusmaksumuse jääkväärtuse ja algväärtuse suhtega (enne ümberhindamist). Vastavalt valemile:

C in = C p x K ots, kus

C in – objekti asenduskulu,

C p – esialgne maksumus,

K ots – hindamiskoefitsient.

Näide

Ettevõttes 3 aastat (36 kuud) töötanud masina esialgne maksumus (100 000 RUB) on spetsialisti sõnul turuanaloogidega võrreldes langenud 30%. Vara ümberhindamisel rakendati koefitsienti 1,3 ja arvutati objekti asendusesmahind:

C in = 100 000 x 1,3 = 130 000 hõõruda.

Ausalt öeldes märgime, et parandustegurit ei kasutata alati. Objekti asendusmaksumuse saab määrata lähtudes turusituatsiooni analüüsist ja dokumentidega kinnitatud analoogtoodete hinnast.

Läheme tagasi näite juurde:

Pärast masina praeguse hetke hinna kindlaksmääramist on vaja arvutada selle hetke jääkväärtus. Arvutame selle valemi abil:

C ov = C pv x C ost / C kohta, kus

C ov – asenduskulu jääk,

C pv on täielik (esialgne) asendusväärtus ning C ost ja C per on vara jääk- ja algkulud enne ümberhindamist.

Oletame, et organisatsioonis kehtestatud masina kasutusiga on 8 aastat (96 kuud). Siis

C puhkus = 100 000 – (100 000 / 96 x 36) = 100 000 – 37 500 = 62 500 hõõruda.

Asendame väärtused valemis:

C ov = 130 000 x 62 500 / 100 000 = 81 250 rubla.

Seega oli masina esialgne asendusmaksumus ümberhindluse päeval 130 000 rubla, selle praegune jääkväärtus kasvas 62 500 rublalt. kuni 81 250 rubla ja kogunenud kulum oli 48 750 rubla. (130 000 – 81 250) 37 500 rubla asemel. enne ümberhindamist.

Tootmisprotsessis osalevad ettevõtted, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Põhivara kulub kasutamise käigus. Operatsioonisüsteemi kulumine kandub osaliselt üle tootmiskuludesse.

Põhivara mahu mõõtmiseks kasutatakse ainult looduslikke füüsilisi ühikuid. Need on näiteks seadmete ühikud, ruutmeetrid jne. võimaldab teil määrata põhivara kulumisastme, annab selle praktilise kasutamise täieliku dünaamika kogu selle kasuliku eluea jooksul.

Seega kujuneb esialgne arvestuslik maksumus soetamise hetkel laekunud tegelikest kuludest. See jääb muutumatuks ja muutumatuks kogu kasutusaja jooksul ning seda saab muuta ainult ümberhindluse käigus või muuta moderniseerimise või kapitaalremondi korral.

Asendusmaksumus on kulumi vormis kulumi summa, mis on vajalik kulunud objektide taastamiseks ja mis on arvutatud võttes arvesse kõiki tegelikke ehitusnorme, normhindu, samuti materiaalsete ressursside turuväärtust ja vajalikku. tööjõukulud.

Vara asendusmaksumus võib olla täielik või miinus kogunenud kulum. Seega arvutatakse kogu asenduskulu tulemuste põhjal, võttes arvesse kogunenud kulusid. Samuti võetakse arvesse operatsioonisüsteemi füüsilist ja moraalset vananemist (kulumist). Füüsiline kulumine hõlmab algväärtuse vähenemist füüsiliste omaduste halvenemise või omaduste osalise kadumise tagajärjel looduslike tegurite mõjul. See võib ulatuda 1–5% OS-i esialgse hindamise maksumusest. Vananemine näeb ette esialgse maksumuse vähenemise 3-lt 5% -le, kuna tootmisturul on laialdaselt turule toodud uusi seadmeid ja üksikuid komponente.

Selline hinnang on ühtne ja võrreldav erinevate kasutusperioodide lõikes, võimaldades analüüsida järgnevaid rahainvesteeringute mahtusid nende täielikuks taastootmiseks või uuendamiseks. Veelgi enam, see võimaldab ka kõige täpsemini arvutada tootmiskulusid toodete tootmiseks ja hilisemaks müügiks, objektiivselt arvutada põhivara maksumuse nende hilisema rentimise korral ja palju muud. Võrreldes esialgse väärtusega võib asenduskulu muutuda kas üles või alla. Need muudatused sõltuvad paigaldustööde hinna suunast, tootlikkusest ja transpordikuludest. Asendusmaksumus miinus amortisatsioon arvutatakse korrutades kogu asendusmaksumusega, võttes arvesse ümberhindlust.

Ja viimane asi. Jääkväärtus on see osa soetusmaksumusest, mida ei arvestatud amortisatsiooni näol tootmiskuludesse.

Sellest lähtuvalt võrdub põhivara asendusmaksumus nende hilisema uuendamise kuluga. Veelgi enam, selle väärtuse kõrvalekalde suurus nende esialgsest hinnangust sõltub suuresti teaduse ja tehnoloogia progressi kasvutempost, uuenduste kasutuselevõtust ja inflatsiooni tasemest.