Põhivara inventuur rendiettevõttes. Põhivara kulumi arvestus

Näide

Üürilepingu alusel saab üürnik rendileandjalt põhivara kasutusse üheks aastaks. Üürile saadud vara esialgne maksumus on 248 000 rubla; igakuine üürisumma - 4720 rubla, sealhulgas käibemaks - 720 rubla. Renditud põhivara on ette nähtud tootmiseks. Vastavalt lepingutingimustele tasutakse üür igakuiselt.

Ei.		Konto kirjavahetus	Summa, hõõruda.
Deebet	Krediit
			-	248 000

			76, alamkonto “Arveldused rendileandjaga”
		76, alamkonto “Arveldused rendileandjaga”
	Mahaarvamiseks esitatakse liisinguandjale tasutud käibemaksu summa	68-1

Kui renditud põhivara kasutab üürnik otstarbel, mis ei ole seotud toodete tootmise ja müügiga (tööd, teenused), siis arvatakse üür üürniku muudesse kuludesse kirjendades:

Deebetkonto 91 “Muud tulud ja kulud”, alamkonto 91-2 “Muud kulud”

Krediidikonto 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”, alamkonto “Arveldused liisinguandjaga”.

Üüri ülekandmine üürileandjale kajastub üürniku raamatupidamises kassakonto kirjavahetuses konto 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega” debiteerimisega.

Üürimakseid kinnitavad dokumendid on rendilepingud, osutatud renditeenuste vastuvõtuaktid, üürileandja poolt väljastatud arved ja arved, arvelduskonto väljavõtted ja maksekorraldused.

Üürilepingu alusel saab üürnik rendileandjalt põhivara kasutusse üheks aastaks. Üürile saadud vara esialgne maksumus on 132 000 rubla; igakuine üürisumma - 2950 rubla, sealhulgas käibemaks - 450 rubla. Renditud põhivara on ette nähtud mittetootmiseks. Vastavalt lepingutingimustele tasutakse üür igakuiselt.

Teeme raamatupidamiskanded:

Ei.	Äritehingute sisu	Konto kirjavahetus	Summa, hõõruda.
Deebet	Krediit
	Tootmise eesmärgil renditud OS-i objekt on registreeritud		-	132 000
	Üürilepingus ette nähtud üür arvestati aruandeperioodi eest ilma käibemaksuta.	91-2
	Üürileandja küsitud käibemaks kajastub		76 alamkonto “Arveldused rendileandjaga”
	Renditud vara rent kanti üle liisinguandjale (koos käibemaksuga)	76 alamkonto “Arveldused rendileandjaga”
	Liisinguandjale tasutud käibemaksu summa kantakse maha	91-2

Kui üürilepingus on ette nähtud üüri ettemaksed (3, 6 jne kuu eest ette), siis need maksed kajastatakse liisinguandjale väljastatud ettemaksetena kontol 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”, alamkontol “Väljastatud ettemaksed ”. Igakuine kogunenud üürisumma arvatakse üürniku kuludesse ja seejärel rakendatakse üürileandja võlgnevuse vähendamiseks talle varem üle kantud üüri ettemaksete eest.

Teeme raamatupidamiskanded:

Ei.	Äritehingute sisu	Konto kirjavahetus	Summa, hõõruda.
Deebet	Krediit
	Tootmise eesmärgil renditud OS-i objekt on registreeritud		-	248 000
	Üürileandjale ettemaksuna tasutud 6 kuu üür	76, alamkonto “Ettemaksed”		28 320
	Aruandekuu kogunenud üür ilma käibemaksuta		76, alamkonto “Arveldused rendileandjaga”
	Kajastub aruandekuu üüri käibemaksu summa		76, alamkonto “Arveldused rendileandjaga”
	Aruandekuu üür on krediteeritud	76, alamkonto “Arveldused rendileandjaga”	76, alamkonto" Ettemaksed välja antud
	Mahaarvamiseks esitatakse liisinguandjale aruandekuu eest tasutud käibemaksu summa

Nagu eelpool märgitud, on rentnik kohustatud teostama renditud põhivara korralist remonti ja kandma selle hoolduskulud. Jooksva remondi kulud arvestab üürnik tootmiskulude osana. Renditud põhivara kapitaalremondi teostamine on rendileandja kohustus. Kui vastavalt üürilepingule teostab kapitaalremonti üürnik, siis üürniku poolt tehtud kulutused peab hüvitama üürileandja või vähendama üüri tehtud remondi maksumuse võrra.

Kui rendileping ei näe ette nende kulude hüvitamist liisinguandja poolt, siis liisingulepingu tingimuste kohaselt üürniku kulul tehtud renditud põhivara remondikulud arvab rentnik tootmiskulude hulka.

Pikaajaliste liisingutega on võimalikud olukorrad, kus kapitaliinvesteeringuid tehakse renditud põhivarasse.

Kui vastavalt sõlmitud rendilepingule on kapitaliinvesteeringud renditud põhivarasse üürniku omand, kantakse tehtud kapitaaltööde kulud raamatupidamise eesmärgil maha põhivarasse tehtud investeeringute konto krediidist. kirjavahetus põhivarakonto deebetiga. Tehtud kulutuste summa kohta avab üürnik eraldi inventarikaardi eraldi inventariartikli kohta. Kui üürnik annab vastavalt sõlmitud üürilepingule tehtud kapitaliinvesteeringud üle rendileandjale, kantakse tehtud kapitalitööde kulud, mille rendileandja hüvitab, krediidikontolt põhivarasse tehtud investeeringute kontolt maha. kirjavahetus arvelduskonto deebetiga.

Põhivara inventuur viiakse läbi vastavalt Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 13. juuni 1995. a korraldusega nr 49 kinnitatud vara ja finantskohustuste inventeerimise metoodilistele juhenditele, mida tuleb kohaldada, võttes arvesse arvesse Venemaa riikliku statistikakomitee 18. augusti 1998. a määrust nr 88.

Põhivara inventuuri viib läbi komisjon rahaliselt vastutavate isikute kohustusliku osalusel. Inventuurikomisjoni kuuluvad organisatsiooni administratsiooni esindajad, raamatupidamistöötajad ja teised spetsialistid (insenerid, tehnikud, ökonomistid jne) Enne inventuuri algust tuleb igalt rahaliselt vastutavalt isikult saada kviitung, mis kinnitab, et kõik väärisesemed on fikseeritud ja dokumendid on raamatupidamisele üle antud. Põhivara inventuur seisneb nende tegeliku mitterahalise kättesaadavuse kontrollimises nende asukohas või kasutuses. Põhivara inventuuri saab läbi viia üks kord 3 aasta jooksul ja raamatukogu kogu - üks kord 5 aasta jooksul.

laokaartide, inventariraamatute, varude ja muude analüütiliste raamatupidamisregistrite olemasolu ja seisukord;
tehniliste passide või muu tehnilise dokumentatsiooni olemasolu ja seisukord;
organisatsiooni poolt ladustamiseks renditud või vastu võetud põhivara dokumentide olemasolu.

Komisjoni dokumentide puudumisel on vaja tagada nende kättesaamine või täitmine. Kui raamatupidamisregistrites või tehnilises dokumentatsioonis avastatakse lahknevusi ja ebatäpsusi, tuleb teha vastavad parandused ja täpsustused.

Põhivara inventuuri tegemisel kontrollib komisjon objekte ja märgib inventari nende täieliku nimetuse, otstarbe, inventuuri numbrid ja peamised tehnilised või töönäitajad.

Hoonete, rajatiste ja muu kinnisvara inventuuri tegemisel kontrollib komisjon dokumentide olemasolu, mis kinnitavad nende objektide asukohta organisatsiooni omandis. Samuti kontrollitakse organisatsioonile kuuluvate maatükkide, veehoidlate ja muude keskkonnakorraldusobjektide dokumentide olemasolu.

Arveldamata objektide tuvastamisel, samuti objektide, mille kohta raamatupidamisregistrid ei sisalda või sisaldavad neid iseloomustavaid ebaõigeid andmeid, peab komisjon kandma inventuuri nende objektide kohta õiged andmed.

Põhivara kantakse inventuuri nimeliselt vastavalt objekti otsesele otstarbele. Kui objekt on läbinud restaureerimise, rekonstrueerimise või ümbervarustuse ja sellest tulenevalt on muutunud selle otsene otstarve, siis kantakse see uuele otstarbele vastava nimetuse all inventari.

Kui komisjon tuvastab, et kapitaalse iseloomuga tööd (korruste lisamine, uute ruumide lisamine jne) või hoonete ja rajatiste osaline likvideerimine (üksikute konstruktsioonielementide lammutamine) raamatupidamisarvestuses ei kajastu, on vaja määrata summa. objekti bilansilise väärtuse suurenemise või vähenemise kohta vastavate dokumentide abil ning andma teavet inventuuris tehtud muudatuste kohta.

Masinad, seadmed ja sõidukid kantakse inventuuri individuaalselt, märkides ära tehase laonumbri vastavalt tootmisorganisatsiooni tehnilisele passile, tootmisaasta, otstarve, võimsuse jms. Sama tüüpi sama väärtusega kodutehnika ja tööriistad, üheaegselt ühes organisatsiooni struktuuriüksuses vastuvõetud ja standardsel grupiarvestuse inventarikaardil arvesse võetud, on inventuurides loetletud nimede järgi, näidates ära nende esemete koguse.

Põhivara, mis inventeerimise hetkel asub väljaspool organisatsiooni asukohta (kaugreisidel olevad sõidukid, mere- ja jõelaevad, raudteeveerem; kapitaalremondile saadetud masinad ja seadmed jne), inventeeritakse kuni nendeni. ajutine kõrvaldamine.

Kasutuskõlbmatute põhivarade kohta, mida ei ole võimalik taastada, koostab inventuurikomisjon eraldi inventari, kuhu märgitakse kasutuselevõtu aeg ja põhjused, mis viisid nende objektide kasutuskõlbmatuks muutumiseni (kahjustused, täielik kulumine jne).

Põhivara tegeliku saadavuse kajastamiseks nende asukohtades ja organisatsioonis liikumise kõikidel etappidel kasutatakse vormil nr INV-1 “Põhivara inventuurinimekirja”.

Inventuuri nimekiri koostatakse kahes eksemplaris eraldi iga põhivara asukoha ja rahaliselt vastutava isiku kohta. Inventuuri nimekirjale kirjutavad alla komisjoni liikmed ja põhivara ohutuse eest vastutav isik. Üks eksemplar antakse üle raamatupidamisele ja teine jääb rahaliselt vastutavale isikule.

Rendile võetud põhivara kohta koostatakse inventuur kolmes eksemplaris iga rendileandja kohta eraldi, märkides ära rendi tähtaja. Inventuuri nimekirja üks eksemplar saadetakse rendileandjale.

Raamatupidamises võrreldakse inventuurilehtede andmeid põhivara analüütilise arvestuse andmetega ning võrdluse tulemuste põhjal koostatakse lahknevuste tuvastamisel vastavusakt vormil nr INV-18.

Sobivuse akti koostab raamatupidaja kahes eksemplaris, millest ühte säilitatakse raamatupidamises, teine antakse üle rahaliselt vastutavale isikule. Põhivara ülejääkide või puudujääkide tuvastamisel peavad rahaliselt vastutavad isikud andma asjakohaseid selgitusi.

Inventuuri tulemused kajastuvad raamatupidamisarvestuses inventuuri lõpuleviimise kuul vastavalt föderaalseaduse "Raamatupidamise kohta" kehtestatud eeskirjadele. Inventuuri käigus tuvastatud varem arvestuseta põhivara tuleb arvesse võtta inventuuri toimumise kuupäeva turuväärtuses ja käsitleda majandustulemuste suurenemisena organisatsiooni muude tuludena. Sel juhul tehakse raamatupidamisarvestusse järgmine kanne:

Deebetkonto 01 "Põhivara"

Krediidikonto 91-1 “Muud tulud”.

Inventuuri käigus tuvastatud põhivara puudujääk loetakse selle realiseerimiseks ja kajastatakse raamatupidamises järgmiste kannetega:

Deebetkonto 01 “Põhivara”, alamkonto “Põhivara võõrandamine”

Krediidikonto 01 "Põhivara"

– kantakse maha puuduva põhivara algmaksumus;

Deebetkonto 02 “Põhivara kulum”

Krediidikonto 01 “Põhivara”, alamkonto “Põhivara võõrandamine”

– sellelt objektilt inventeerimise hetkel kogunenud kulumi summa kantakse maha;

Deebetkonto 94 "Väärisesemete kahjud ja puudused"

Krediit 01 “Põhivara”, alamkonto “Põhivara pensionile jäämine”

– puuduva põhivara jääkväärtus kantakse maha.

Kui tehakse kindlaks, et puuduse süüdlane on rahaliselt vastutav isik, siis omistatakse puudujääk süüdlasele. Puudujäägi hüvitab süüdlane põhivara turuväärtuse ulatuses ja see kajastub raamatupidamises järgmiste kannetega:

Krediidikonto 94 "Väärisesemete kahjud ja puudused"

– puuduva põhivara jääkväärtusele;

Deebetkonto 73 “Arveldused personaliga muudeks toiminguteks”, alamkonto 73-2 “Arveldused materiaalse kahju hüvitamiseks”

Krediidikonto 98 "Edasilükkunud tulu"

– puuduoleva põhivara turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe;

Deebetkonto 50 "Kassa"

Krediidikonto 73 “Arveldused personaliga muudeks toiminguteks”, alamkonto 73-2 “Arveldused materiaalse kahju hüvitamiseks”

– süüdlase poolt puudujäägi hüvitamiseks kassasse makstud summa eest;

Deebetkonto 98 "Edasilükkunud tulu"

Krediidikonto 91-1 "Muud tulud"

– puuduoleva põhivara turuväärtuse ja jääkväärtuse vahe.

Kui põhivara puuduse süüdlast ei tuvastata või kohus keeldub puudust süüdlaselt sisse nõudmast, kantakse puudujäägist tekkinud kahjud maha majandustulemuste vähenemisena organisatsiooni muude kulude osana, kirjendades:

Deebetkonto 91-2 “Muud kulud”

Krediidikonto 94 "Väärisesemete kahjustamisest tingitud puudused ja kaod".

Põhivara rentimise arvestus, regulatiivsed dokumendid, raamatupidamiskanded - meie artiklis käsitletakse kõiki rendilepingute raamatupidamise funktsioone.

Üürilepingu põhimõisted

Üürisuhteid reguleeriv alusdokument on peatükk. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 34.

Liisinguobjektiks võib olla mitmesugune vara, millel on omadus mitte kaotada oma loomulikke omadusi ekspluatatsiooni ajal, mis on õigusvaldkonnas ühendatud mõistega "mittetarbitavad asjad". See funktsioon võimaldab teil tagastada originaalobjekti autoriõiguse omanikule, muutmata selle funktsionaalseid ja kvaliteediomadusi. Need on maatükid, hooned, seadmed, transport ja muud sarnased objektid, tavaliselt organisatsioonide põhivara.

Põhivara osana tunnustatud objekt vastab PBU 6/01 (kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi 30. märtsi 2001. a korraldusega nr 26n) punktis 4 kehtestatud kriteeriumidele. Siin on ainult 4 kriteeriumi:

objekt on ette nähtud kasutamiseks organisatsiooni tegevuses, sealhulgas üüritehingutes üürnikule üleandmiseks;
rajatist kasutatakse pikema aja jooksul, mis ületab 12 kuud, või kauem kui 12 kuud tavapärast töötsüklit;
objekt peab tulevikus tootma tulu;
selle edasimüümine ei ole ette nähtud.

Siin on lisatingimus: kriteeriumid peavad olema täidetud kõik korraga.

Uurige, milliseid PBU-de seadusandjad kavatsevad sellest aastatel 2018-2021 arendada.

Üürileandja (kinnisvara omanik) rendib selle välja ja üürnik võtab selle vastu. Üldjuhul jääb kasutusrendi ajal liisinguandjaks tehingu eseme omanik, omanikuvahetust ei toimu. Üürnik kasutab ja omab vara ajutiselt, üürilepingu kehtivuse ajal, olemata selle omanik.

Omandiõigusi saab üle anda vaid juhul, kui lepingus on ette nähtud vara ostmine rendilepingu lõppedes. Näiteks kui eraldiseisev rendilepingu liik, liisingleping sisaldab sellist tingimust, vormistatakse tagasiost mõne muu lepingulise suhte - ostu-müügi raames, kuna liising on sisuliselt liising, ning liisingulepingu üleandmise tingimused. omandiõigus on reguleeritud ostu-müügilepinguga.

Üürilepingute kohtupraktika kohta vt.

Põhivara arvestus koos rendileandjaga

Kes peaks pidama arvestust põhivara – rendiobjektide üle oma bilansis?

Majaomanik. Nagu iga omanik, on ka tema kohustatud pidama oma vara üle arvestust.

Milliseid bilansikontosid kasutatakse renditud põhivara kajastamiseks?

Kontod 01 “Põhivara” ja 03 “Tuluinvesteeringud” alghinnas.

Kontoplaanis (kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi korraldusega 31. oktoober 2000 nr 94n) on konto 01 eraldatud kogu põhivarale, sealhulgas liisingule. Koos sellega on kirjas PBU 6/01, et tulusateks investeeringuteks tuleks lugeda põhivara, mille otstarve on rendile anda. Nende arvestamiseks on konto 03.

Kuidas õigesti eristada kontodel 01 ja 03 olevate objektide arvestust?

Valik on lihtne. Põhineb PBU 6/01 (punkt 5) sõnastusest kasumlike investeeringute kohta.

TÄHTIS! PBU 6/01 sisaldab tulu teenivaid investeeringuid põhivarana, mille otstarve on eranditult rentimine. Samas on eesmärk selgelt teada - nende objektide rentimisest tulu teenimine.

Milliseid kontosid kasutatakse üüritulu kajastamiseks?

Kontod 90 “Müük” ja 91 “Muud tulud ja kulud”.

Kui organisatsioon saab oma põhitulu kinnisvara üüritehingutest, näeb PBU 9/99 (kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi 6. mai 1999. aasta korraldusega nr 32n) punkt 5, et rendimakseid tuleb lugeda tuluks. Kasutada tuleks arvu 90.

Samal ajal on PBU 9/99 punktis 7 üürimaksed teiste nimekirjas, kuid hoiatusega: "Võtke arvesse punktis 5 sätestatut." See tähendab, et kui organisatsioonil on peale renditegevuse ka muid põhivaldkondi, siis muude tuludena renditulu koguneb kontole 91.

Organisatsioon liigitab oma tulud iseseisvalt ühte või teise liiki ja sisestab selle teabe oma raamatupidamispoliitikasse.

Kuidas näeb välja põhivara rentimise arvestus raamatupidamiskirjete tasemel, on kirjeldatud tabelites. Kogu tekstis kasutatakse järgmisi lühendeid:

OS - põhivara;
DV – tulusad investeeringud.

Kui OS-i rent on põhitegevus

Postitused
Dt 03 / DV organisatsioonis		Kaug-Ida rajatis on kasutusele võetud. Postitamine algse maksumuse ulatuses
Dt 03 / DV üürile anda	Kt 03 / DV organisatsioonis	Kinnistu on üle antud üürnikule
	90 kt / tulu	Liisingmaksed sisalduvad tuludes
Dt 90 / KM		Tasutud käibemaks
		Kaug-Ida rajatise amortisatsioon

Kui operatsioonisüsteemi rent on teist tüüpi tegevus

Postitused
Dt 01 / OS organisatsioonis		OS-i objekt on kasutusele võetud. Postitamine algse maksumuse ulatuses
Dt 20-26 (kulukontod)		Kulum, kui toodet kasutati tootmiseks
Dt 01 / OS üürile anda	Kt 01 / OS organisatsioonis	Kinnistu on üle antud üürnikule
	Kt 91 / Muud tulud	Üürimaksed muude tulude hulgas
Dt 91 / KM		Tasutud käibemaks
Dt 91 / Muud kulud		Üüripinna amortisatsioon

Juhtmete seletused:

1. Amortisatsioon kantakse kontole 91.

Vara kasutati algselt tootmiseks ja amortisatsioon kanti kulukontodele. Pärast rentimist kantakse see kontole 91, nagu ka tulu, osana muudest tuludest. See vastab PBU 10/99 (kinnitatud Venemaa rahandusministeeriumi 6. mai 1999. aasta korraldusega nr 33n) normile, mis nõuab tulude ja kulude kajastamist aruandluses, võttes arvesse nendevahelist suhet ( tulude ja kulude sobitamise põhimõte).

2. Objekti arvestust jätkatakse kontol 01.

Peale üürile andmist kasutatakse kinnisvara ainult üürimiseks. Kas see toob kaasa selle raamatupidamise ülekandmise kontole 03? Ei, järgmistel põhjustel:

Ei saa lugeda, et vara on mõeldud eranditult üürile andmiseks. See osteti algselt tootmiseks ja seda saab pärast rendilepingu lõppemist uuesti tootmiseks kasutada.
Sellist regulatiivset nõuet ei ole. Aruandluse ja maksustamise eesmärgil edasikandmine ei ole mõttekas.

Näited: tööpink, auto.

Organisatsioonil on aga õigus lepinguid sõlmida. Organisatsioon, kelle rentimine on seotud muu tegevusega, võib sõlmida rendilepingu. Sellisel juhul ostetakse objekt eranditult rentimiseks. Siis on mõistlik kasutada objekti arvestuseks kontot 03 ja tulude ja kulude arvestuseks kontot 91.

Objektide esialgse maksumuse ja amortisatsiooni kohta lugege artiklist .

Üürnikult renditud põhivara arvestus

Renditud vara ei ole üürniku enda omand, seetõttu tuleks selle kajastamiseks kasutada bilansivälist kontot 001. Objektide hindamine, mille juures need bilansiväliselt kajastada, on märgitud üürilepingus. Objekt on arvel deebetina 001 vara vastuvõtmise ja üleandmise hetkel. Üürilepingu lõppemisel ja vara tagastamise fakti kohta tehakse kanne laenu 001 alla.

Üürimaksed on üürniku kulu. Need kajastuvad omahinnas või muudes kuludes, olenevalt rendiobjekti funktsioonidest.

Järgmised materjalid tutvustavad teile üürisuhete nüansse:

Tulemused

Liisinguobjektide üle peetakse arvestust liisinguandja (kinnistu omaniku) poolt bilansikontodel ning esemete bilansivälist arvestust korraldab rentnik.

Üürileandja teeb valiku:

objektide raamatupidamiskontod 01 või 03 vastavalt nende esialgsele otstarbele - tootmiseks kasutamiseks või eranditult rentimiseks;
Tulukontod 90 või 91 tegevusalade kaupa – põhi- või muud toimingud.

Inventuur viiakse läbi mitte sagedamini kui üks kord aastas. Selle eesmärk on "selgitada ettevõtte põhivara tegelik olemasolu ja kvalitatiivne seisukord, kontrollida tehnilist dokumentatsiooni ja selgitada raamatupidamisandmeid." Selle tulemusena koostatakse ühes eksemplaris inventuurinimekiri (vorm nr. inv 1), millele kirjutavad alla inventuuri läbi viinud komisjon ja rahaliselt vastutav isik. Inventuur edastatakse raamatupidajale, kes võrdleb neid raamatupidamisandmetega ja koostab võrdleva inventuuri, mis teeb kindlaks puudujäägid või ülejäägid.

Kindlaksmääratud ülejäägid kajastatakse turuväärtuses kui varem arvele võtmata põhivara: Dt 01 “Põhivara” Kt 91 alamkonto “Muud tulud”.

Puuduse või kahjustuse korral kantakse põhivara bilansist maha järgmiste tehingute abil:

1. alghinnas: Dt 01/5 Kt 01;
2. kogunenud kulumi summale: Dt 02 Kt 01/5;
3. jääkväärtus: Dt 94 Kt 01/5.
4. Puudujääk kantakse süüdlasele maha turuväärtuses:

a. Dt 73/2 “Arveldused personaliga muudeks toiminguteks”, Kt 94 “Väärisesemete puudused ja kaod või kahjustumine” - jääkväärtusele;

b. Dt 73/2, Kt “Eeldatud tulu” - turu- ja jääkväärtuse vahe summale.

5. Kuna süüdlane hüvitab puudujäägi Dt 50, Kt 73/2, siis samal ajal kantakse edasilükkunud tulu osa kontolt 98/4 kontole 91 “Muud tulud ja kulud” kirjavahetuses Dt 98/4. Kt 91.

Kui puudujäägi allikat ei tuvastata, kantakse jääkväärtus muude kuludena maha.

Näide 7, inventuuri käigus selgus printeri puudujääk 20 000 rubla väärtuses, kogunenud amortisatsioon oli 3000 rubla, turuväärtus inventeerimise hetkel oli 15 000 rubla. Peegeldame puudujääki raamatupidamises:

1) Esialgse maksumuse mahakandmine:

Dt 01/5 Kt 01 20000rub.

2) Kogunenud kulumi mahakandmine:

Dt 02 Kt 01/5 3000 hõõruda.

3) Kajastame puudujäägi jääkväärtuse summas:

Dt 94 Kt 01/5 17 000 hõõruda.

4) Arvestame puuduse süüdlase arvele:

Dt 73/2 Kt 94 17 000 hõõruda. - jääkväärtusele,

Dt 73/2 Kt 98/4 2000 hõõruda. - turu- ja jääkväärtuse vahe.

5) Puudujäägi tagasimaksmise eest vastutav isik kandis kassasse 3000 rubla:

Dt 50 Kt 73/5 3000 hõõruda.

Tuleviku tulude osa kantakse muudesse tuludesse maha:

2000/15000*3000=400 rubla.

Dt 98/4 Kt 91 400 hõõruda.

Põhivara ümberhindlus viiakse läbi, et viia nende bilansiline väärtus jooksevhindadega vastavusse. See kehtib eriti inflatsiooni ajal. Seda korratakse sageli mitu korda ja ümberhindluse sagedus kajastub organisatsiooni arvestuspõhimõtete korralduses. Vastavalt PBU 6/01-le on ainult äriorganisatsioonidel õigus oma põhivara ümberhindlust asendada (jooksev maksumus) mitte rohkem kui üks kord aastas. Mõnikord kasutavad nad spetsialistide hindaja teenuseid. Raamatupidamises tähistab hindaja kulu tavategevuseks tehtud kulutusi (konto 26). Tuleb märkida, et ümberhindlus ei tähenda alati põhivara väärtuse vähenemist, s.o. selle allahindlus ja võib-olla ka objekti väärtuse tõus – ümberhindlus.

Raamatupidamises kajastub põhivara ümberhindlus raamatupidamises järgmises järjekorras:

1) algmaksumuse suurendamise summaks: Dt 01 Kt 83 “Lisakapital”, alamkonto 1;
2) samal ajal kogunenud kulumi ülejäägi summa eest: Dt 83/1 Kt 02

Alla märkimisel:

1) bilansilise väärtuse vähendamise võrra: Dt 84 “Jaotamata kasum (katmata kahjum)” Kt 01;
2) samaaegselt arvestusliku kulumi ületamise summa võrra: Dt 02 Kt 84.

Ümberhindamist saab teha otsese ümberarvutamise teel, kasutades turuhindu kinnitavaid dokumente, sel juhul määratakse ümberarvutuskoefitsient järgmise valemi abil:

Saadud koefitsient korrutatakse enne ümberhindamist kogunenud kulumi summaga.

Kui põhivara oli eelnevalt ümber hinnatud, siis lisakapitali vähenemisena kantakse maha eelmise ümberhindluse summa piires kulumi summa: Dt 83/1 Kt 01. Üle eelmise ümberhindluse summa: Dt 84 Kt 01. Samas tehakse kanded arvestusliku kulumi summale: Dt 02 Kt 83/ 1 (eelmise kasvu sees); Dt 02 Kt 83/1 (ületades varasemaid ümberhindlussummasid).

Ümberhindluse tulemused kajastatakse raamatupidamises alles selle aasta lõpus, mil see tehti. Need võetakse I kvartali bilansis arvesse järgmise aasta alguse algbilansis.

Näide 8 . Ümberhindluse tulemusena hinnati arvuti algmaksumusega 32 000 rubla väärtuseks 28 000 rubla. Ümberhindluse ajal oli kogunenud kulum: 6400 rubla. Peegeldame ümberhindluse tulemusi:

1) Määrake amortisatsiooni ümberarvutuskoefitsient:
28000/ 32000=0,875
2) Korrigeerime amortisatsiooni suurust:
6400 * 0,875 = 5600 hõõruda.
3) Kanname maha katmata kahjumi allahindluse summa: 4000 rubla. (32000-2800 = 4000 rubla.)

Dt 84 Kt 01 4000 hõõruda.

4) Jaotamata kasumi mahakandmine: (6400-5600=800 rubla)

Dt 02 Kt 84 800 hõõruda.

Seega põhivara ümberhindluseks antud metoodilise juhendi punkti 46 kohaselt:

- algne soetusmaksumus või jooksevväärtus, milles need on raamatupidamises arvele võetud eelmise aasta 31. detsembri seisuga;
- kogu objekti kasutusaja eest kogunenud kulumi summa määratud kuupäeva seisuga;
-dokumenteeritud andmed objektide ümberhindluse jooksva väärtuse kohta aruandeaasta 01.01 seisuga.

Ettevõte (firma) saab kinnisvara rentida. Kõik poolte kohustused ja õigused määratakse kindlaks üürilepingu sõlmimisel, milles kirjeldatakse vara nii, et seda oleks võimalik üheselt määrata ning näidatakse üüriperiood. Sõltuvalt üürisuhte kestusest eristatakse kahte tüüpi üürilepinguid:

· lühiajaline (praegune) - perioodiks kuni 1 aasta;
· pikaajaline (rahaline) - perioodiks üle 1 aasta.

Kui periood ületab 1 aasta, kuulub leping kohustuslikule registreerimisele.

Üürimaksed on organisatsiooni tavapärased kulud. Need kajastuvad lepingus, mis sätestab selle tasu tingimused ja suurused. Liisingumaksete kajastamiseks raamatupidamises vormistatakse vastuvõtmise ja üleandmise akt vormil OS-1. Üürivara kajastamiseks, s.o. vara, mis ei kuulunud ettevõttele, kasutada bilansiväliseid kontosid: 001 “Renditud põhivara”. "Bilansivälised kontod on kolmekohalised ja erinevad tavalistest bilansikontodest selle poolest, et neile ei kehti kahekordse kirjendamise nõue." Vara bilansis vastuvõtmiseks tehakse kanne: Dt 001 ja näidatakse üürilepingus märgitud vara väärtusena märgitud summa.

Üürileandja väljastab üürnikule iga kuu arve. Üürnik teeb igakuise kande: Üüri summaks: Dt 20 Kt 60 ja märkida summa. Peale tasumist tehakse kanne: Dt 60 Kt 51 (tasutud üürisumma). Lepingu lõpetamise hetkel kantakse renditud vara bilansiväliselt kontolt maha: K001 (summa).

Rendile antud vara kantakse üürileandja raamatupidamisarvestusse. See on jätkuvalt kontol 01. Liisinguandja kajastab jooksvaid liisingutehinguid järgmiste kannetega:

1) üürnikule rendile antud põhivara eest tasumiseks esitatud arve summalt üüri summas koos käibemaksuga: Dt 76, 62 Kt 91
2) eelarvesse kogunenud käibemaksu summalt: Dt 91 Kt 68
3) üüri laekumine: Dt 51 Kt 76, 62
4) renditud põhivara kulumi arvestus tulude vähendamiseks: Dt 91 Kt 02.

Kui üürileandja peab ruumide üürile andmist üheks oma tavapäraseks tegevuseks, siis üürisumma kajastub tema enda allkontol kontol 90 “Müük”. Väljarendile antud põhivara remondikulud kantakse rendileandja poolt maha materjali-, arveldus- ja kassakontode krediteerimise tulude vähenemisena konto 91 “Muud tulud ja kulud” deebetisse: Dt 91 Kt 10, 70, 69.

Lähtudes Valgevene Vabariigi rahandusministeeriumi 30. novembri 2007. a määrusega nr 180 kinnitatud varade ja kohustuste inventuuri juhendi (edaspidi juhend) normidest, on inventuur teatud järjestus praktilised tegevused organisatsiooni vara ja kohustuste olemasolu, seisukorra ja hinnangu dokumenteerimiseks, et tagada raamatupidamis- ja aruandlusandmete usaldusväärsus. Samuti aitab see kaasa raamatupidamise kontrollifunktsiooni elluviimisele, võimaldades tuvastada erinevat tüüpi varadesse (varadesse) investeeritud majandusüksuse kapitali põhjendamatu vähenemise juhtumeid.

Mis tahes inventuuri aluseks on materiaalsete varade tegeliku kättesaadavuse, varaliste õiguste ja kohustuste täielik või valikuline kontroll organisatsioonis spetsiaalselt loodud komisjoni poolt. Inventuuri juhtumid määratakse:

Valgevene Vabariigi seadus raamatupidamise ja aruandluse kohta (artikkel 12);

Valgevene Vabariigi rahandusministeeriumi 30. novembri 2007. a resolutsioon nr 180;

Valgevene Vabariigi Rahandusministeeriumi 15. märtsi 2004. a resolutsioon nr 34;

muud Valgevene Vabariigi normatiivaktid vara ja kohustuste valikinventuuri läbiviimiseks.

Enne organisatsiooni raamatupidamise aastaaruande koostamist viiakse läbi kohustuslik täielik inventuur. Normatiivaktid näevad selle rakendamiseks ette erikorra ning inventuuri tulemuste põhjal selgitatakse raamatupidamisandmeid.

Seetõttu ei saa kohustuslikku aastainventuuri asendada ühegi väliselt sarnase protseduuriga - siseaudit (audit) või välisaudit, finants- ja majandustegevuse audit (kuigi kui organisatsioonil on vara ja kohustusi vähe, siis inventuurikomisjoni kohustused võib määrata revisjonikomisjoni).

Põhivara inventuuri läbiviimisel kehtestatakse põhivara kontrollimiseks erikord:

organisatsioon sai vastavalt rendilepingule;

vastavalt rendilepingule üle teistele organisatsioonidele.

Vastavalt juhendi punktile 36 koostatakse hoiu- või rendile antud põhivara inventuuri tegemisel eraldi inventuur Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud vormis.

Hoiule võetud, rendile antud põhivara inventarinimekirja üks eksemplar saadetakse omanikule (või tema esindajale), rendileandjale.

Teisisõnu, liisitud põhivara inventuuri läbiviimisel tuleks arvesse võtta järgmist:

esiteks inventuuri viib läbi üürnik (tavaliselt üürileandja määratud tähtaegadel);

teiseks ei kuulu kontrollimisele mitte ainult renditud vara, vaid ka liisinguõiguse dokumentide olemasolu;

ning lõpuks, kolmandaks, kontrollitakse poolte poolt arvesse võetud kulude täielikkust (alates kogunenud amortisatsioonist kuni remondi- või rekonstrueerimis-, rendiobjekti kaasajastamise kulude summani) ja tõendavate dokumentide olemasolu.

Vaatame nüüd lähemalt eelpool mainitud liisitud põhivara inventuuri nüansse.

Majaomaniku inventar

Inventuurikomisjon (tervikuna) alustab tööd inventuuri läbiviimise korralduses märgitud aja jooksul.

Enne vara tegeliku saadavuse kontrollimist saab inventuurikomisjon raamatupidamistöötajatelt inventuurinimekirjad koos liisitud objektide nimekirjaga. Sel juhul väljastab raamatupidamine iga üürniku kohta kaks inventuuri eksemplari (üks eksemplar rahaliselt vastutavale isikule ja üks raamatupidamisosakonnale). Liisinguobjektid kantakse inventari iga üürniku kohta, sõltumata raamatupidamises kasutatavast kontost (bilansikontod 01 või 03).

Inventuurikomisjon kontrollib üürnikule üleantud dokumentide olemasolu, mis kinnitavad põhivaraobjekti tasuliseks kasutamiseks andmise fakti:

Üürilepingud;

üleandmise ja vastuvõtmise akt;

Rendileandja poolt antud inventarikaartide koopiad.

Pärast seda saadab inventuurikomisjon üürnikule kirja sooviga viia läbi renditud põhivara inventuur ja esitada selle tulemused määratud aja jooksul (periood määratakse üürniku territoriaalset kaugust ja tehnilist teostatavust arvestades vara inventuuri läbiviimisest, kuid hiljemalt rendileandja enda poolt läbiviidud inventuuri lõpetamise tähtajaks).

Pärast üürnikult vastava teabe saamist (see võib olla inventuurinimekiri, mille üürileandja varem üürnikule saatis) koostab inventuurikomisjon ettenähtud korras inventuurinimekirjad, millele inventuuri lõpetamisel kirjutavad alla kõik liikmed. komisjoni ja rahaliselt vastutava isiku(te) kohta.

Kui üürileandja raamatupidamisosakonna esitatud raamatupidamisandmete ja üürniku esitatud andmete vahel esineb lahknevusi, peab inventuurikomisjon (enne iga-aastase inventuuri lõppu), kokkuleppel organisatsiooni juhiga (kinnisvara omanik) , saadab spetsialisti (töötaja) üürniku juurde kontrollkontrolli või kordusinventuuri läbiviimiseks.

Näide. PUE "Mix Plus" (Minsk) inventuurikomisjon 2011. aastal OÜ-le "Mara" (Brest) rendile antud tööstushoone inventuuri käigus, tuginedes üürniku poolt 15. novembril 2012 esitatud inventarinimekirjale, tuvastas:

2) üürnik tegi 2012. aastal kapitaliinvesteeringuid summas 150 miljonit rubla, mida kinnitab 10. juuli 2012. a tööde lõpetamise akti koopia;

3) aga üürnik tegi 01.11.2012 seisuga Mara OÜ esitatud inventarinimekirja järgi täiendavaid kapitaliinvesteeringuid summas 50 miljonit rubla.

Arvestades, et eraettevõttes Mix Plus inventeerimise ajal sellise summa kohta kulusid tõendavad dokumendid puuduvad, saadeti üürileandja töötaja ühepäevasesse lähetusse kontrollkontrolli läbiviimiseks ja kulude summade vastavusse viimiseks.

Lähetatud töötaja aruande ja täiendavalt esitatud dokumentide alusel tehti rendileandja raamatupidamisarvestusse järgmised kanded:

D-t 009 “Antud tagatised” - 150 miljonit rubla. – kajastatakse kohustus osta üürniku poolt kinnistule tehtud lahutamatud parendused jääkväärtuses;

D-t 009 “Antud tagatised” - 50 miljonit rubla. – suurendatud on kohustust üürniku poolt kinnisvarasse tehtud kapitalikulude summa osas.

Pange tähele, et sel juhul ülejääki ei kapitaliseerita, kuna objekt ise on teise organisatsiooni kasutuses. Liisinguandja teeb tagastamise hetkel bilansivälisel kontol 009 pöördkanded ning lahutamatute parenduste lunastusväärtus kapitaliseeritakse koos tagastatud rendiobjektidega.

Üürniku inventar

Vastavalt raamatupidamise reeglitele (Standardne kontoplaan, Põhivara raamatupidamise juhend) peab rentnik üldjuhul arvestust renditud vara kohta bilansivälisel kontol 001 “Renditud põhivara”.

Seetõttu koostab üürniku inventuurikomisjon oma iga-aastase kohustusliku inventuuri läbiviimisel iseseisvalt või rendileandja nõudmisel eraldi inventuurid rendile antud ja bilansivälisel kontol 001 “Renditud põhivara” kajastatud põhivara kohta. Inventuurid koostatakse kolmes eksemplaris organisatsioonile mittekuuluva vara kohta (üks eksemplar rahaliselt vastutavale isikule, raamatupidamisosakonnale ja vara omanikule) iga rendileandja kohta, märkides ära rendiperioodi.

Samal ajal kontrollib rendilepingu alusel organisatsiooni vastuvõetud põhivara inventuurikomisjon:

üürilepingu olemasolu;

üleandmise ja vastuvõtmise akti olemasolu;

üürileandja poolt üle antud inventarikaartide või üürniku poolt avatud inventarikaartide koopiate olemasolu. Kontrollitakse inventarikaartide (inventariraamatu) täitmise õigsust. Inventarikaardid (inventariraamat) peavad sisaldama põhivara põhiandmeid: kasutuselevõtu kuupäev, kasulik eluiga; amortisatsiooni arvutamise meetod; amortisatsioonist vabastamine (vajadusel); objekti individuaalsed omadused, teave rekonstrueerimise, lõpetamise, lisavarustuse, kaasajastamise, ümberhindluse jms kohta;

kinnisvaraomaniku luba allrendile anda (kui see toimus);

kasutada rendi- (allrendi)lepingus märgitud sihtotstarbel;

renditud põhivarasse tehtud kapitaliinvesteeringute vastavus rendilepingu tingimustele (üürniku või üürileandja kulul).

Kapitaliinvesteeringud renditud põhivarasse on rentniku omand, kui rendilepingus ei ole sätestatud teisiti. Sel juhul saab üürnik tehtud kapitaliinvesteeringud üle anda üürileandjale (kui ta on nõus investeeringuid bilansis vastu võtma).

Nende kulude suurus ja vajalikkus tuleb üürniku ja üürileandja vahel kokku leppida.

Inventuuri käigus kontrollib komisjon tehtud kulude kinnitamiseks vajalike dokumentide olemasolu:

Mitteeluruumide üürile andmisel vastuvõtmise ja üleandmise akt, nende tehnilise seisukorra määramine;

Ettenähtud korras kinnitatud ning bilansipidaja ja liisinguandjaga kokku lepitud kalkulatsioon, mille on koostanud projekteerimis- ja kalkulatsioonitööde teostamiseks riiklikku luba omav organisatsioon;

Tööleping;

Tööde vastuvõtmise akt;

Makse dokumendid.

Kui üürniku kapitalikulude summa kajastatakse põhivara eraldi kirjena (liisinguvara lahutamatud parendused), siis avab üürnik OS-6 vormil inventarikaardi. Sellega seoses kontrollib üürnik inventuuri käigus amortisatsiooniarvestuse õigsust.

Renditud põhivara kapitalikulud, mis lähevad pärast rendilepingu lõppemist üle liisinguandjale, amortiseerib rentnik igakuiselt rendiperioodi jooksul, lähtudes liisinguandja poolt nende kulude aluseks olevale objektile kehtestatud amortisatsioonikulu arvutamise meetodist. tekkinud.

Seega tuleb määratud objektile rakendada amortisatsiooninorme, mis vastavad liisingu põhivaraobjektile kehtivatele standarditele.

Näide. OÜ "Mara" (Brest) koostas aastainventuuri käigus rendile antud tööstushoone inventuurinimekirja seisuga 1. november 2012, võttes arvesse 2012. aasta jooksul selle parendamiseks tehtud kapitaliinvesteeringuid. Inventuuri üks eksemplar saadeti rendileandjale.

Seoses tuvastatud lahknevustega teostas OÜ Mara 1. detsembril eraettevõtte Mix Plus esindaja (töötaja) juuresolekul üürile antud hoone kontrollkontrolli ja kapitalikulude paikapidavuse dokumentaalse kontrolli. tehtud.

Inventuurikomisjon määras:

1) objekti jääkväärtus oli 60 miljonit rubla. (andmed vastuvõtuakti järgi);

2) 2012. aastal tegi üürnik kahel korral kapitalikulutusi summas 200 miljonit rubla, mida kinnitavad tööde sooritamist tõendavate aktide koopiad.

Kontrollimise lõppedes koostas komisjon inventuuri õigsuse kontrollkontrolliks AKT-i kolmes eksemplaris vastavalt Juhendiga kehtestatud vormile (üks eksemplar anti üle kinnistu omanikule).

Galina Starovoitova (Himtšenko)

Valgevene Raamatupidajate Ühingu konsultant

Mõlemad ettevõtte omanduses ja ajutiseks ladustamiseks või renditud. Täidetakse siis, kui tekib vajadus tasakaalustada plaaniline (näiteks aastane) või plaaniväline (enne esinduse müüki) jääk.

FAILID 2 faili

Vormi tabeli all peavad olema komisjoni liikmete ja ettevõttes rahalist vastutust kandvate isikute allkirjad. Ilma selleta ei ole komisjonil õigust kontrollida ja vorm võidakse lugeda kehtetuks.

Selline inventuurinimekiri ei hõlma läbisõidul olevaid põhivarasid, samuti immateriaalset põhivara (vormi INV-1a järgi läbitud).

Vormi INV-1 väljade täitmine

Kuna INV-1 kasutatakse nii ettevõtte kinnisvara kui ka renditava vara puhul, oleme need eesmärgid eraldanud, soovimata segadust tekitada.

Kaht tüüpi põhivara (põhivara) kasutava ettevõtte kontrollimisel tuleb täita kaks eraldi aruannet.

Variant A. Ettevõttele kuuluv OS

Andmete sisestamisel INV-1 saab keskenduda laoartiklite laonimekirjale (vormile), kust kantakse üle suurem osa välju.

Sarnaselt teistele laoarvestuse dokumentidele trükitakse see 2 eksemplaris.

Selles versioonis on veerud 3–5 täidetud sidekriipsudega. Märgitakse ka esemed, millel pole passi ega seerianumbrit. Harvem jäetakse täitmata valmistamisaasta, kuid ka selline olukord on võimalik, eriti varem registreerimata töövahendi puhul. Kui tööseade on valmis (näiteks tornkraanaga paigaldus), tuleks teises veerus märkida seadme kirjeldus.

— INV-1 kauplusele kuuluvate tööriistade ja seadmete jaoks.

Variant B. OS renditud teiselt firmalt

Erinevalt teistest raamatupidamisdokumentidest trükitakse see 3 eksemplaris:

vastutava isiku jaoks,
üldaruandlust koostava raamatupidamisosakonna jaoks,
põhivara andnud rendileandjale.

Viimase juriidilise isiku andmed tuleb sisestada vormile operatsioonisüsteemi asukoha järel reale.

Nagu vormilt näha, saab veergudesse 3-5 sisestada andmed rendi- ja liisingulepingute kohta.

— INV-1 renditud kinnisvaraga ettevõtte jaoks.

Üldised punktid

Kõikidel juhtudel on kohustuslik täita dokumendi päis, kuhu kantakse andmed inventuurikorralduse kohta.

— aga “toimingu tüüp” võib tühjaks jätta.

INV-1 võimaldab sisestada rohkem kui 22 positsiooni. Selleks tuleb leheküljest nr 2 lihtsalt välja printida vajalik arv eksemplare. Pange tähele, et koguväärtused arvutatakse nii praeguse lehe kui ka dokumendi kui terviku kohta.