Mu vend tapeti 9 kuud tagasi. Talle jäi võlgadega erastamata korter. Kas korteri võib pärida õde? Ema ja isa on läinud.

Kas teenistuskorteri pärimine pärast üürniku surma on seaduslik?

Head päeva! Munitsipaalteenistuskorteris, kus vastutavaks üürnikuks on isa, on sisse kirjutatud tema pereliikmed, abikaasa ja poeg. Mis saab korterist pärast üürniku surma? Kas poeg suudab selle tulevikus lahti võtta ja erastada? Sellel...

Kuidas pärida erastamata korterit, kui sisse on kirjutatud 7 inimest?

Soovin teada, kes pärib omamata korteri. Selles korteris on registreeritud 7 inimest. See tähendab, et pärast selle inimese surma, kellele see korter on registreeritud. Selle võivad pärida kõik 7 registreeritud inimest. Või ainult see, kes käivitab süsteemi esimesena...

Kes on pärija, kui erastamata korteri üürnik sureb?

Tere Kui erastamata korteri üürnik on surnud ja sinna on koos temaga sisse kirjutatud ka surnud 2 poega (kellest üks ajutiselt teise kohta sisse kirjutatud) Sooviksin teada selle eluaseme pärimisõigust?

Kas on võimalik pärandada oma osa erastamata korterist, kui üürnik on surnud?

TERE HOMMIK.TEAKE,meie korter on registreerimata,päris üürnik surnud,korterisse on sisse kirjutatud kolm inimest.Kas vanaisa saab oma korteriosa kellelegi pärandada ilma teiste elanike nõusolekuta.

Mis saab erastamata korterist pärast vastutava üürniku surma, kui sellesse on sisse kirjutatud alaealine (12-aastane) laps?

Minu poeg, 12 aastane, on ämma juures (isa suri 5 aastat tagasi) korterisse sisse kirjutatud. Ämm keeldub kategooriliselt korterit erastamast. 1. Mis saab tema surma korral korterist? 2. Kas on võimalik osa korterist erastada (seega...

289 hind
küsimus

probleem on lahendatud

Kes saab isa osa, kui korterit ei erastata?

Tere, mu isa suri ja ta oli korterisse sisse kirjutatud, koos minu ema, tema venna ja tema kahe tütrega, korter pole erastatud, kes saab minu isa osa sellest korterist? Ja teine ​​küsimus on see, et tema (isa) on korteri omanik...

Erastamata korteri võõrandamine pärimise teel

Olukord: 2-toaline korter EI OLE erastatud, sinna on registreeritud: vanaema, tema tütar, lapselaps ja lapselaps. Lapselapsel on naine, kes pole korterisse sisse kirjutatud, kuid sünnitab peagi lapse. Tütar ja tütretütar pole seal 10 aastat elanud, kuigi on sisse kirjutatud. Lapselaps koos...

Probleemiks on erastamata korteri pärimine

Tere õhtust. Mul on probleem. Korterit ei erastatud. Erastamise dokumendid esitati, kuid siis nädala pärast vanaema suri. Läksime dokumentidele järele, kuid nad ütlesid, et administratsioonilt pole piisavalt tõendit. See oli ainult registreeritud ...

Kuidas vormistada korterite pärandit, kui sellest on möödas üle 10 aasta?

Tere päevast Majas on kaks korterit, üks erastatud 1k.kv. ja 2. erastamata 2k.kv., üks kuulus minu vanaemale, teine ​​minu vanavanaemale, peale nende surma 2000. aastal pidi pärijaks saama minu ema, ainsa pärijana, aga 2014. aastal ema ...

02. aprill 2016, 00:07, küsimus nr 1204551 Sergei, Peterburi

Kas mul on õigus pärida erastamata korter?

Isa elab erastamata korteris. Elan koos emaga teises sissekirjutusega majas. Kas ma päran oma isakodu? Või on vaja korter erastada?

Erastamata või väljaostmata korter on valla või muu valitsusasutuse omand.

Head lugejad! Artiklis räägitakse tüüpilistest juriidiliste probleemide lahendamise viisidest, kuid iga juhtum on individuaalne. Kui soovite teada, kuidas lahendada täpselt oma probleem- võtke ühendust konsultandiga:

AVALDUSID JA KÕNED VÕETAKSE 24/7 ja 7 päeva nädalas.

See on kiire ja TASUTA!

Selliste eluruumide üleandmine Venemaa kodanikele vormistatakse asjakohaste lepingutega, mis vastavalt eluasemeseadustikule (LC) kajastavad nende:

• õigused;
• kohustused;
• kinnisvara opereerimise kord.

Lisaks näevad määrused ette huvitatud isikute tegevuse üürniku surma korral.

Sotsiaaleluruumide käitamine

Munitsipaal- või osakondlike eluruumide toimimist reguleerib Vene Föderatsiooni elamuseadustik.

Elamispinna kasutusõiguse seadustamiseks ja poolte kohustuste fikseerimiseks koostatakse sotsiaalüürileping (SLA), milles omanik tegutseb üürileandjana (eluruumiseadustikus kasutatakse mõistet) ja kodanik tegutseb. üürnikuna.

Dokument ei saa olla vastuolus Vene Föderatsiooni eluasemekoodeksiga.

Vastavalt artiklile 67 antakse üürnikule (üürnikule) õigus:

• kolida sisse kodanikke, kellel ei ole temaga perekondlikke suhteid;
• eluruumid osaliselt või täielikult tagasi üürida;
• lubada ajutist elamist teistel isikutel;
• asendada või vahetada eluruume;
• nõuda eluaseme- ja kommunaalteenuste osutamist, kapitaalremonti ja ühisvara korrashoidu seaduses sätestatud mahus ja tähtajas.

Lisaks on tööandjal kohustus:

• kasutage eluaset rangelt ettenähtud otstarbel;
• hooldage eluase nii, et selle esialgne seisukord ei halveneks;
• tagada jooksvad remonditööd;
• ettenähtud korras läbi viima ja vara kasutamise eest raha maksma.

Kui üürnikule sotsiaalüürilepingu alusel eluruumi kasutusõigust andvad tegurid on muutunud, on ta kohustatud sellest vara omanikule seaduse või lepinguga kehtestatud tähtaegadel teatama.

Riigi-, osakonna- või munitsipaalorganil on õigus leping üles öelda eluruumi kasutamise reeglite rikkumise korral ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.

Lõpetamine toimub kohtuotsusega, millele järgneb.

Vallakorter peale üürniku surma

Kui munitsipaalkorteris sureb vastutav üürnik, on Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 69 alusel õigus eluruumi kasutada tema pereliikmetel, kelle hulka kuuluvad ainult seaduses nimetatud isikud.

Kes selle endale saab?

Seadusandlik akt määrab, et:

1. Pereliikmeteks loetakse antud piirkonnas koos tööandja abikaasa, lapsed (lapselapsed seaduses täpsustamata) ja vanemad. Puudega ja ülalpeetavate, ühise majapidamises osalevate isikute korterisse kolimisel saab neid ettenähtud korras tunnistada täisväärtuslikeks pereliikmeteks ning erijuhtudel kohtu otsusega sellist staatust. saab määrata teistele kodanikele, kellel ei ole otsest perekondlikku sidet.
2. Perekonnaliikmetel ja nendega võrdsustatud isikutel on põhiüürnikuga identsed õigused ja kohustused ning solidaarselt vastutavad perekonnaliikmed, kelle teovõime on kohtu poolt piiratud.
3. Kõik ülalnimetatud kodanikud peavad olema märgitud sotsiaalüürilepingusse.
4. Kui üürniku ja kodaniku perekondlikud suhted katkevad, kuid viimane jätkab elamist elamispinnal, siis säilivad tema õigused ning ta vastutab DSN-is nimetatud ruumide käitamisega kaasnevate kohustuste eest.

Pärast üürniku (üürniku) surma kuulub munitsipaalkorter ümberregistreerimisele uue sotsiaalüürilepingu vormistamise teel.

Registreerimisõigust omav isik valitakse vastavalt kehtivale seadusandlusele, mis annab sellise õiguse eranditult elavatele perekonnaliikmetele või kohtus sellised eesõigused saanud isikutele.

Kuidas õigust ümber registreerida?

Määratletakse registreerimisõigused ja kord, mis sätestab:

• igal individuaalse sotsiaalse üürilepingu alusel eluruumi kasutaval kodanikul, kes on otsustanud luua pere teise isikuga, kes kasutab teist ruumi, on õigus nõuda üldise DSN-i registreerimist ükskõik millisele pereliikmele;
• Igal teovõimelisel pereliikmel on õigus kokkuleppel kinnistu omanikuga (vallaga) teiste liikmete nõusolekul asendada algne üürnik. Sama reegel kehtib üürniku surma korral kõikide pereliikmete või nendega samaväärsete isikute kohta.

Pärast üürniku (üürniku) surma muutub korterelamus (MKD) asuv ühisvara ühisvaraks ning jagatakse võrdsetes osades kõigi pereliikmete ja nendega võrdväärsete isikute vahel.

Registreeritud pereliikmed

Kehtivate õigusaktide normide kohaselt on kõigil munitsipaalkorterisse sisse kirjutatud (registreeritud) üürniku pereliikmetel õigus edasi elada ja sõlmida nende nimel sotsiaalüürileping.

Lepingu vormistamise tingimuseks on kõigi pereliikmete ja põhiüürniku kandidatuuriga üürileandja nõusolek.

Seadus piirab selliseid õigusi teovõimetute kodanikega.

Alaealiste õigused

Sellel elamispinnal on eluaegne elamisõigus üürniku surma hetkel veel täisealiseks saanud isikutel, kes on hõlmatud sotsiaalüürilepinguga ja on korterisse registreeritud (registreeritud).

Sarnane reegel kehtib mitte ainult munitsipaal-, vaid ka eraelamukinnisvara kohta.

KKK

Õigusaktis tõlgendatakse üheselt üürniku surma korral munitsipaaleluruumi õiguste ülemineku asjaolusid, kuid igapäevaelus tekib olukordi, kus kodanik ei suuda orienteeruda kehtivas regulatsioonis ega valida probleemi lahendamiseks õiget teed.

Lapselaps registreeritud

Korterisse registreeritud kodanikel ei ole alati õigust pärast algse üürniku surma sotsiaalüürilepingut automaatselt enda nimele ümber registreerida.

Üheks selliseks olukorraks võib olla lapselapsega koos elav vanaema, kusjuures viimane on korterisse sisse kirjutatud mitte pereliikmena, vaid registreeritakse üürniku soovil.

Üürnikul on see õigus vastavalt elamuseadustikule, kui ruumide pindala vastab elatustasemele.

Ehk siis lapselaps kasutab elamispinda kõrvalseisjana ja tal puudub vallavara registreerimise õigus.

See probleem lahendatakse järgmises järjekorras:

1. Lapselapsele sotsiaalüürilepingu vormistamiseks esitatakse avaldus valla eluasemeosakonnale. Tõenäoliselt lükatakse ümberregistreerimine tagasi.
2. Omades käes kirjalikku keeldumist ja suhet kinnitavaid dokumente, tunnistajate ütlusi ja muid argumendid, mis kinnitavad lapselapse staatust vanaema pereliikmena, pöördub elamispinda taotlev kodanik hagiavaldusega kohtusse.
3. Kohtu otsusega koostab ta lepingu enda nimel.

Kodanikud, kellel oli elamisõigus ja munitsipaaleluruumi lepingu sõlmimine enne 1999. aastat, tuli lisada korraldusse ja praegu sotsiaalüürilepingusse.

Eaka ema eest hoolitsemine

On ka raskemaid olukordi. Näiteks:

• kodanik hooldab oma eakat ema, kes on munitsipaaleluruumi üürnik;
• tütar ei ole korterisse sisse kirjutatud, kuid kannab kõik eluaseme ülalpidamise kulud;
• põhiüürnik keeldub oma tütart sotsiaalüürilepingusse kaasamast, kuna tal on kehtivate õigusaktide alusel selleks ainuõigus;
• Tütrel on kahtlus, et tema emal on psüühikahäire, millest annab tunnistust tema viibimine psühhiaatriakliinikus.

Minu tütar vajab elamispinda, kuna elab hostelis ja on invaliid, rühm 2. Kuidas saab ta oma emale eluasemeõiguse?

Sellistel asjaoludel on vaja teada, et tütre õigused munitsipaalelupinnale ema surma korral ei säili, kuna see oleks vastuolus Vene Föderatsiooni elamuseadustikuga.

Besperstova Alla Anatoljevna

Advokaadi abi pärimisasjades: konsultatsioonid, vaidluste ja küsimuste lahendamine, pärandi vormistamine

Kirjutatud artiklid

Selleks, et mõista, kuidas erastamata korteri pärimine toimub, peate teadma Vene Föderatsiooni tsiviil- ja eluasemekoodeksit, mis näitavad, et kogu erastamata vara kuulub riigi- või munitsipaalasutustele. Riigile kuuluvas korteris elamise aluseks on sotsiaalne üürileping (Vene Föderatsiooni elamuseadustiku 8. peatükk).

Sellele dokumendile on alla kirjutanud ühelt poolt omavalitsuse esindaja ja teiselt poolt korteris elav isik. See on kiireloomuline ja lõpeb tavaliselt eluruumis elava kodaniku surmaga.

Samal ajal kaotavad ülejäänud selles elamurajoonis registreeritud ja surnud isikuga koos elavad kodanikud ajutiselt omandiõiguse, kuid neid ei saa nende kasutuses olevast kinnistust välja tõsta.

Sotsiaalüürileping võimaldab vara käsutada raamides, mis ei ole sellega vastuolus.

Seega saab korterit välja üürida, müüa, vahetada (muu moodi ei saa).

Selle lepingu sõlminud isikul on õigus registreerida korterisse kõik oma sugulased, kui nad on tema perekonnaliikmed. Vastasel juhul (kui elama lubatakse isikuid, kes ei ole üürniku perekonnaliikmed), on üürnikul kohustatud elamisõiguse andmiseks läbi viima täiendavad toimingud.

Erastamata eluruumi on tegelikult võimalik pärandada, testamendi koostamise reeglite kohaselt võib selles mainida mis tahes vara, sh omanikule isiklikult mittekuuluvat vara, kui on kavatsused selle täisomandisse omandada.

Selline klausel võimaldab korteri omandiõiguse säilitada surnu omastele.

Erastamata vara pärimise tunnused on järgmised:

• Pärida saavad ainult surnu lähisugulased (vajalik on 1. järgu suhe - abikaasa, lapsed, lapselapsed);
• eluase päritakse tingimusel, et selle endine omanik on esitanud erastamisavalduse (ja pärijad erastamisest ei keeldu);
• pärimisõigus on ainult neil sugulastel, kes elavad koos pärandajaga või olid sisse kirjutatud nimetatud elupiirkonda (seda reeglit ei järgita alati);
• pärijal on õigus vara erastada või sõlmida vallaasutustega uus sotsiaalüürileping (sõlmib pärija, kes elab pärandajaga tema surmani ühes elamispinnas).

Kodaniku surm on sotsiaalüürilepingu automaatse lõpetamise põhjus (Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikkel 83).

Kui surnud tööandjal ei ole lähisugulasi või isikuid, kes saaksid pärandit nõuda, tagastatakse väljanõudmata vara tegelikule omanikule – riigile.

Näide: Kodanik Lyubina A.R. suri 85-aastaselt. Ta elas üksi sotsiaalüürilepingu alusel talle kuuluvas korteris, tal polnud lapsi ja ta kasutas eakate hooldamiseks sotsiaalteenuste abi. Tema matuseid korraldasid tema nõod, kes hiljem korterile nõude esitasid. Kuna kodanik polnud ametlikku testamenti koostanud, anti pärimisasi kohtusse, kes otsustas tunnistada kodu ainuomanikuks riigi. Selle otsuse aluseks oli potentsiaalsete pärijate pikaajaline viibimine väljaspool riiki ja nende tegelik mitteosalemine surnud vanatädi saatuses.

Ümberregistreerimine ja erastamine

Erastamata eluruumi ümberregistreerimiseks ja uue sotsiaalüürilepingu vormistamiseks on otseliini pärija kohustatud võtma ühendust oma asukohajärgse vara arvele võtva osakonnaga.

Eluasemebüroo töötajad peavad andma üksikasjalikku teavet selle kohta, kuhu ja millal pöörduda.

Leping vormistatakse elamuametis või -halduses ja võimaldab lahendada küsimuse, kes saab korteri pärast omaniku surma, kui korter pole erastatud.

Kui pärija nimetatud lepingut sõlmida ei soovi, on tal õigus esitada dokumente erastamiseks, kui see on põhimõtteliselt võimalik.

Seega ei saa te erastada:

• ühiselamutoad;
• kodaniku ametitegevuse ajaks välja antud eluase;
• kahjustatud vara, olenemata sellest, kas selle remonditööd on ette nähtud;
• sõjaväelaagrite territooriumil asuvad korterid.

Eluruumi erastamiseks, mille erastamine algas alles omaniku surmani, peate esmalt üürima korteri riigilt ja alles pärast seda asuma omandiõiguste saamiseks dokumentide koguma.

Nõutavad dokumendid on:

• pärija pass;
• katastri- ja tehniline pass;
• testaatori surmatunnistus;
• nõusolek teise abikaasa erastamiseks;
• kinnisvara väärtuse tõend;
• tollimaksu tasumise kviitung.

Erastamismenetluse alustamiseks on kõige parem pöörduda juristi poole. Advokaadi abi on vajalik ka teiselt abikaasalt selleks protseduuriks loa saamise korral.

Lisaks peavad sarnase loa saama kõik täisealised kodanikud, kes elavad koos dokumendi esitanud isikuga samas elamispinnas.

Nõusolek erastamiseks saadakse lastelt, kes on saanud 14-aastaseks (kui nad on täisealiseks saanud, saavad nad taas erastamisest osa võtta; täisealised kodanikud on sellest õigusest ilma jäetud).

Annetus

Erastamata korterid annetamisele ei kuulu. on võimalik alles pärast erastamistunnistuse saamist.

Erastamata korteri võib pärida, aga kinkida ei saa.

Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik sätestab, et kinkelepingu saab väljastada eranditult omaniku isiklikus omandis oleva eluaseme kohta ja kuna sotsiaalüürileping võimaldab ainult ajutist vara kasutusõigust, ei saa kinkimismenetlust läbi viia. lõpetatud.

Kui kauge sugulane lubab oma korteri võõrandada õetütrele, vennapojale, vennale, õele või onule, on ta kohustatud mitte ainult testamendi tegema, vaid ka lubama valitud sugulasel mõnda aega endaga ühe katuse all elada. . Vastasel juhul saab riik teiste (otsete pärijate) puudumisel erastamata elamute omanikuks. Pärimisõiguse tõestamine saab olema keeruline.

Täpselt nii erastamata korterit on seaduse järgi võimatu pärida. Juriidilisest aspektist kõne See puudutab üürilepingu (või tellimuse) ümberregistreerimist, mitte pärimist.

Miks see nii on? See on lihtne: saate üle kanda ja vastu võtta ainult oma asju.

Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 1112 alusel saab surnu pärida ainult seda, mille omanik ta oli - autod, kinnisvara, autoriõigused, rahalised vahendid.

Siiski on üks nüanss - kodanik tema elukoht. Sellega, et tema paremasse maailma lahkumise ajal see erastatakse. Kuid jällegi hakatakse seda käsitlema eraomandina, mitte munitsipaalomandina. Erastamata elamispind jääb sama seadustiku artikli 672 kohaselt seaduslikule omanikule – riigile. Ja seda ei saa enam pärandimassi arvata.

See kõik muidugi ei tähenda, et endistele elanikele antakse käsk välja pääseda. Tsiviilseadustiku sama artikli 672 lõike 2 kohaselt võib orvuks jäänud perekond endistviisi turvaliselt elada oma seinte vahel.

Tõsi, mitte pärijate, vaid uue tööandja leibkonnaliikmetena, mis, nagu näeme, pole sama asi.

Artikkel 1112. Pärimine

Pärand hõlmab asju ja muud vara, mis kuulus pärandajale pärandi avanemise päeval, sealhulgas varalisi õigusi ja kohustusi.

Pärand ei hõlma õigusi ja kohustusi, mis on lahutamatult seotud pärandaja isiksusega, eelkõige õigust alimentidele, õigust saada hüvitist kodaniku elule või tervisele tekitatud kahju eest, samuti õigusi ja kohustusi, mille pärimise teel võõrandamine ei ole käesoleva seadustiku ega muude seadustega lubatud .

Isiklikud mittevaralised õigused ja muud immateriaalsed hüved ei kuulu pärandi hulka.

Paragrahv 672. Riigi- ja munitsipaalelamufondis asuvate eluruumide üürileping sotsiaalseks kasutamiseks

1. Riigi- ja munitsipaalelamufondis antakse sotsiaalkasutusse eluruumid kodanikele eluruumi sotsiaalüürilepingu alusel.
2. Tema pereliikmetel, kes elavad üürnikuga sotsiaalüürilepingu alusel, on kõik üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused võrdsetel alustel üürnikuga. Tööandja ja tema pereliikmete soovil võib lepingu sõlmida ühe pereliikmega. Üürniku surma või eluruumist lahkumise korral sõlmitakse leping ühe eluruumis elava pereliikmega.
3. Eluruumi sotsiaalüürileping sõlmitakse elamuseadusandluses sätestatud alustel, tingimustel ja viisil. Sellise lepingu suhtes kohaldatakse käesoleva koodeksi artiklite , , , , lõigete 1–3 eeskirju. Eluruumi sotsiaalüürilepingule kohaldatakse muid käesoleva seadustiku sätteid, kui elamuseadusandlus ei sätesta teisiti.

Mis on põhjused?

Erastamise kavatsus. Senine praktika on selline, et erastamata korteri pärandamiseks piisab erastamise kavatsusest. Peate lihtsalt mõistest "kavatsus" õigesti aru saama ja mitte tajuma seda näiteks millegina, mille teie onu kunagi vestluse käigus välja viskas.

Kavatsus tähendab antud juhul: teatas ametlikult erastamisest, kuid ei oodanud selle lõppemist(ja selleks kulub kaks kuud – erastamisseaduse punkt 8) ja suri. Sel juhul võivad pärijateks saada lohutamatud sugulased.

Või nad ei pruugi. Tõenäoliselt ei rõõmusta riik, et tema vara jagatakse. Need, kes otsustavad võidelda omavalitsusega Themise müüride vahel, võivad tugineda ülemkohtu resolutsioonile "Vene Föderatsiooni seaduse "Vene Föderatsiooni elamufondi erastamise kohta" kohtute kohaldamise mõnes küsimuses nr 8 24. augustist 2008.

Kuidas veenduda, et tööandja väljendas sellist kavatsust enne surma:

• ta esitas erastamisavalduse ja sellega seotud paberite paketi;
• vastust ei deklareerinud (selles tuleks kindlasti veenduda enne võimudega “showdowni”, et vältida ebameeldivaid vahejuhtumeid. Tihti juhtub, et vanaisa tahtis esmalt oma ala erastada, siis mõtles ümber, aga ei öelnud midagi tema sugulastele ja nad saavad sellest teada alles tema surmast.

Sotsiaalüürileping. Välja antud uus ühiskondlik leping rentimine koos pereliikmega(mees, naine, lapsed, vanemad, samuti tööandjaga ühist majapidamist pidanud isikud). Eeldusel, et kandidaat elab vaidlusaluses Vateras. Siis saab ta seda täiesti ohutult uue üürnikuna kasutada või oma kinnistule võõrandada.

Ja eluasemeseadustiku artikkel 69 annab äsja palgatud üürnikule õiguse liikuda oma peres ja isegi inimestel, kes pole varem temaga koos elanud.

Artikkel 69. Eluruumi üürniku pereliikmete õigused ja kohustused sotsiaalüürilepingu alusel

1. Sotsiaalse üürilepingu alusel eluruumi üürniku pereliikmeteks on temaga koos elav abikaasa, samuti selle üürniku lapsed ja vanemad. Teised sugulased ja puudega ülalpeetavad loetakse eluruumi üürniku pereliikmeteks sotsiaalüürilepingu alusel, kui nad on üürniku poolt oma pereliikmetena elama asunud ja peavad temaga ühist majapidamist. Erandjuhtudel võib kohtus sotsiaalüürilepingu alusel eluruumi üürniku perekonnaliikmeteks tunnistada teisi isikuid.
2. Sotsiaalse üürilepingu alusel eluruumi üürniku perekonnaliikmetel on üürnikuga võrdsed õigused ja kohustused. Sotsiaalüürilepingu alusel eluruumi üürniku teovõimelised ja kohtu poolt piiratud teovõimelised pereliikmed kannavad üürnikuga solidaarset vastutust sotsiaalüürilepingust tulenevate kohustuste eest.
   (muudetud 24. aprilli 2008. aasta föderaalseadusega nr 49-FZ)
3. Eluruumi sotsiaalüürilepingusse tuleb märkida sotsiaalüürilepingu alusel eluruumi üürniku pereliikmed.
4. Kui kodanik sotsiaalüürilepingu alusel lakkab olemast eluruumi üürniku perekonna liige, kuid jätkab elamist asustatud eluruumis, säilivad tal samad õigused nagu üürnikul ja tema pereliikmetel. Nimetatud kodanik vastutab iseseisvalt oma vastavast sotsiaalüürilepingust tulenevate kohustuste eest.

harva, aga juhtub ka seda, et vald keeldub kindlalt lepingut või korraldust uuesti väljastamast. Sel juhul on teil ainult üks tee – vahekohtusse.

Esitame hagi. See peab näitama:

• teie passiandmed;
• kostja andmed (eluasemepoliitika osakond);
• täielikult - kohtu nimi;
• mida soovite saada;
• alus - eluasemeseaduste artiklid.

Lisaks taotlusele on teil vaja järgmisi dokumente:

• sotsiaalüürileping (tellimus);
• isikliku konto väljavõte;
• elukohatõend;
• tuvastamine.

Pärast seda, kui kohus on teie kasuks otsustanud, saate enda kohta “ruudud” üles kirjutada.

Kes ei saa pärida?

Inimesel, kes ei elanud tööandja juures ega olnud isegi sisse kirjutatud, pole mingit võimalust. Kui kodanik elas enne surma üksi ja peale tema ei olnud sellel aadressil registreeritud kedagi, läheb ala järjekorras järgmisena vaesele perele.

Oletame, et teil oli lahkunuga lähedane suhe: hoolitsesite tema eest enne tema surma ja andsite olulise panuse tema majapidamisse. Ja mis kõige tähtsam, saate seda tõestada. Proovige oma eesmärki saavutada Themise teenijate kaudu.

Vaja öelda, Selliseid entusiaste on palju, kuid neil ei vea sageli – teie vastane(Department of Housing Policy) on varrukas mõned võimsad ässad. Need on ootenimekirjas olevad vaesed inimesed, eluasemekoodeks ja Vene Föderatsiooni põhiseadus.

Seetõttu on parem pöörduda pädeva advokaadi poole, see suurendab oluliselt teie eduvõimalusi.

Kui te ei soovi oma asja riigile tagastada, ole valmis selleks, et ta ei talu seda nii kergesti. Peate oma huvide eest võitlema. Kui surnul polnud aega isegi eluaset erastada, ootab teid ees kohtuprotsess, mis tähendab, et ärge lükake kogenud advokaadi külastamist edasi.