Arv 16 tähendab kõrvalekallete olemasolu materjalide kulukriteeriumides. Kui see on olemas, on vaja asjaolu tuvastada ja seda äritehingutes kuvada, et hõlbustada hilisemaid arveldustoiminguid.

Eesmärk ja kasutamine

Kontot 16 kasutatakse teabe kokkuvõtmiseks omandatud materiaalsete varade väärtuste erinevuste kohta. Need arvutatakse hanke või ostu tegeliku maksumuse ning raamatupidamislike hindade piires.

Seda kasutavad ettevõtted, kes arvestavad materjale kontol 10 ja kasutavad ka kohese kulumisega väheväärtuslikke esemeid, kajastades need kontol 12 arvestusväärtuses.

Ostmise ja hankimise tegelikes kuludes arvestatud soetatud varade kulude erinevuste summad, samuti raamatupidamishinnad kuuluvad mahakandmisele konto 16 deebetile või kreeditile kontolt 15 “Materjalite hankimine ja soetamine”. ”. Sellised väärtused võivad sisaldada järgmisi tooteartikleid ja -ühikuid:

• kütusevarud;
• mineraalväetised;
• ahter;
• seemned;
• istutusmaterjalid;
• ehitustehnika jne.

Omandatud varade soetusmaksumusega seotud kontole kogunenud erinevused kantakse maha tootmiskulude arvestusega seotud kontode, aga ka muude valdkondade deebetisse proportsionaalselt tootmiskulude arvestuses kasutatud materjalide väärtustega. tootmisprotsess.

Selle konto raames tehakse analüütilist arvestustegevust materiaalsete ressursside rühmade kohta, mille kõrvalekalded on ligikaudu samad.

Seega selgub, et tavapäraselt kasutatakse kontot 16 varude arvestusliku väärtuse ja tegeliku maksumuse vahe arvestamiseks. Seda suunda kasutavad sageli organisatsioonid, mis kajastavad varude väärtust arvestusväärtuste raames. Traditsiooniliselt võtavad nad arvesse materiaalsete ja tootmisvahendite ostmist konto 15 abil.

Täielik kirjavahetus näidetega

Raamatupidamistehingute ajal on konto 16 suuremahulised, seetõttu kasutatakse seda laialdaselt koos järgmiste valdkondadega.

Deebetiga

Laenuga

• 08 – investeeringud pikaajalistesse varadesse;
• 15 – materjalide hankimine ja ostmine;
• 20 , 23 – vastavalt põhi- ja abitootmine;
• 25 – kulukad üldise tootmismahuga alad;
• 28 - abielu;
• 29 – teenindusfarmid;
• 44 – rakendusplaani kulud;
• 60 – arveldustehingud tarnijatega;
• 76 – saadaolevate ja võlgnevuste arveldamine;
• 79 – toimingud talus;
• 90 , 91 – jooksvate ja muude tegevuste tulud ja kulud;
• 97 – eelseisvad kuluvaldkonnad.

Peamised tehingud ja äritehingud

Kui arvestada konto 16 põhitehinguid, näevad need välja sellised.

1. Dt 16 Kt 15– materjalide maksumuse ja tegeliku maksumuse vahelise hälbe fakti kajastamine.
2. Dt 16 Kt 15– materjalide maksumuse kõrvalekallete kajastamine.
3. Dt 15 Kt 16– kajastab materjalide kulunäitaja ja tegeliku kuluparameetri vahelise hälbe fakti.
4. Dt 20 Kt 16– ilmnes kõrvalekallete otsene kogunemine.

Hälvete, arvutuste ja muude toimingute mahakandmine

Mahakandmise mõõdud kuvatakse järgmistes kirjetes.

1. Dt 08 Kt 16– mahakandmine tegeliku kulunäitaja kõrvalekaldumise igakuise perioodi lõpus.
2. Dt 20 Kt 16– materiaalse põhivara väärtuse hälvete mahakandmine.
3. Dt 23 Kt 16– mahakandmine tegeliku kulunormi kõrvalekalde tõttu.
4. Dt 29 Kt 16- sama, mis eelmisel juhul.
5. Dt 44 Kt 16– toiming, mille käigus kantakse materjalide kulunäitaja tuvastatud kõrvalekalded maha müügikulude arvelt.
6. Dt 91 Kt 16– müüdud materjalide kõrvalekallete summade mahakandmine.
7. Dt 26 Kt 16– toimus kuu lõpus mahakandmine seoses materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekaldega raamatupidamislikest hindadest.
8. Dt 25 Kt 16– mahakandmine tegeliku maksumuse kõrvalekalde alusel.

Tootmisressurssidega seotud puhkusekorraldus tuleb dokumenteerida ettevõtte poolt aktsepteeritud dokumentatsiooniga vastavalt tootmisprotsessi spetsiifikale. Näiteks võib see olla kauba sisemise liikumisega seotud saateleht, aialeht, marsruudikaart vms.

Ülekantud materjalide arv peab kajastuma üksuses, kus tegevusarvestust teostatakse. See võib olla tk., kg., m., l., sq. m.

Materjalide tootmisprotsessi vabastamise protsessis viiakse nende hindamine läbi ühel järgmistest meetoditest:

• iga tooteühiku arvelt;
• keskmise kulu parameetri järgi;
• esimeste laovarude hinnaga (ostuaja järgi).

Need standardid on määratletud Varude arvestuse juhendi raames. Selle kinnitab rahandusministeerium ja võimaldab oluliselt lihtsustada raamatupidamistoiminguid.

Ettevõte peab aruandeperioodi jooksul rakendama varude grupi jaoks üht etteantud meetoditest. Valitud meetod tuleks fikseerida ettevõtte raamatupidamispoliitika raames.

Mis puudutab arveldustoiminguid, siis need viiakse läbi üsna lihtsalt. Kulusid kajastav kulude rühmitamine toimub elementide kaupa:

• materiaalset laadi kulud;
• personali töötasu;
• sissemaksed sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks;
• põhivara kulum;
• muud kulud.

Need kulud moodustavad kulud. Hälve arvutatakse tegeliku kulu, mis sisaldab juurdehindlust, makse ja muid lisandusi, ja laekunud summa vahe.

Regulatiivne raamistik

Materjali- ja tootmisväärtuste arvestus toimub erinevate dokumentide alusel. Mõistmise hõlbustamiseks on need jagatud mitmeks tasandiks.

• Esimene tase. Presidendi poolt vastu võetud õigusaktid, haldusdokumendid ja dekreedid.
• Teine tase. Üldtunnustatud raamatupidamisstandardid arvestuse pidamiseks.
• Kolmas tase. Erinevad metoodilised soovitused.
• Neljas tase. Ettevõttes endas vastu võetud dokumendid.

Seega on kontol 16 raamatupidamises oluline roll ja seda kasutatakse suure hulga tehingute kajastamisel.

Ettevõtte bilansis olevate varude arvestushinna ja tegeliku maksumuse erinevuste summade kajastamiseks kasutatakse meie artiklis kaupade ja kulude erinevuste arvestamise funktsioone materjalid, samuti aitavad teil tüüpiliste tehingute näitel mõista kontol olevaid tehinguid 16.

Konto 16: Tehingute arvestus

Kontot 16 kasutatakse ettevõtetes, mis kajastavad sissetulevate/väljaminevate varude kogust arvestushinnas. Arvestushinna ja kauba tegeliku maksumuse (tootmiskulud, müügikulud, tarnijalt ostmise kulu jne) vahelise kõrvalekalde tuvastamisel kajastub selle kõrvalekalde suurus kontol 16:

Tootmissektori ettevõtted kasutavad kontol 16 kuu jooksul kogunenud ülekulutuste kajastamisel järgmisi kirjeid:

Saabunud laoartiklite positiivsete kõrvalekallete (säästu) arvestust kajastatakse järgmistes kirjetes:

Varude esemete likvideerimisel vääramatu jõu (loodusõnnetus, avarii, natsionaliseerimine vms) tagajärjel või puudujäägi korral kantakse kontol 16 kõrvalekallete summa maha järgmiste kannetega:

Kulude erinevuste kajastamine kontol 16 laoartiklites

Vaatleme näidet laokaupade arvestusliku hinna ületamise kohta nende tegelikust maksumusest.

Kauplemisettevõte Monolit Plus ostis partii autoosi (315 ühikut) hinnaga 984 rubla/tk. Kohaletoimetamise kogumaksumus oli 309 960 rubla, käibemaks 47 282 rubla. Autoosade soodushind on 1018 rubla.

Monolit Plusi raamatupidaja tegi järgmised märkused:

Deebet	Krediit	Kirjeldus	Summa	Alusdokument
10	15	Varuosade partii kajastatakse soodushindadega (315 ühikut * 1018 rubla)	320 670 rubla
15	60	Arvesse võetakse saadud varuosade tegelik maksumus (309 906 – 47 282 RUB)	262 624 rubla	Kviitungi arve
19	60	tarnetelt kogunenud käibemaks	47 282 rubla	Arve laekunud
15	16	Autoosade broneerimishinna ja nende ostukulude vahe kanti maha (320 670 – 262 624 RUB)	58 046 rubla	Raamatupidamistõend-arvestus

Vaatleme juhtumit, kus toote ostmise hind on kõrgem kui raamatupidamises kajastatud.

Beloshveyka tootmisettevõte ostis puuvillase riide partii (418 meetrit) hinnaga 189 rubla/m. Kohaletoimetamise kogumaksumus oli 79 002 rubla, käibemaks 12 052 rubla. Kanga soodushind on 154 rubla/m.

Kui kangas saabus, tegi Beloshveyki raamatupidaja järgmised märkmed:

Deebet	Krediit	Kirjeldus	Summa	Alusdokument
10	15	Puuvillakanga partii sisestati lattu soodushindadega (418 m * 154 rubla)	64 372 rubla	Kviitungi arve, Raamatupidamise tõend-arvestus
15	60	Arvesse läheb saadud kanga tegelik maksumus (79 002 – 12 052 RUB)	66 950 rubla	Kviitungi arve
19	60	tarnetelt kogunenud käibemaks	12 052 rubla	Arve laekunud
16	15	Autoosade arvestushinna ja nende soetamiskulude vahe kanti maha (66 950 – 64 372 RUB)	2578 rubla	Raamatupidamistõend-arvestus

Konto 16: varude kõrvalekallete summade mahakandmine

2015. aasta märtsis ostis metallurgiaettevõte Factorial lehtmetalli (650 tonni), et müüa edasi Basis LLC-le:

• lehtmetalli maksumus – 1 418 300 rubla, käibemaks 216 351 rubla;
• partii kohaletoimetamise maksumus - 371 000 rubla, käibemaks 56 593 rubla;
• metalli arvestushind on 1800 rubla/t.

Alates 1. märtsist 2015 kuulusid Factoriali rekordid:

Märtsis müüs Factorial Basis LLC-le 420 tonni metalli hinnaga 1 722 000 rubla, käibemaks 262 678 rubla.

Factorial kajastas kaupade vastuvõtmist ja mahakandmist järgmiste tehingutega:

Deebet	Krediit	Kirjeldus	Summa	Alusdokument
16	60	Arvestusse võeti lehtmetall (1 418 300 – 216 351 RUB)	1 201 649 RUB	Kviitungi arve
19	60	Käibemaksu summa kajastatud	216 351 rubla	Arve laekunud
68 käibemaks	19	Käibemaks kohaletoimetamise kulult on mahaarvatav	216 351 rubla	Arve laekunud
41	16	Lehtmetall kapitaliseeriti arvestushinnaga (RUB 1800 * 650 t)	1 170 000 hõõruda.	Raamatupidamistõend-arvestus
15	60	Metallipartii kohaletoimetamise kulud kajastuvad raamatupidamisarvestuses (371 000 rubla – 56 593 rubla)	314 407 rubla	Sertifikaat osutatud teenuste kohta
19	60	Käibemaksu summa kajastub saatekulul	56 593 rubla	Sertifikaat osutatud teenuste kohta, sissetulev arve
68 käibemaks	19	Käibemaks kohaletoimetamisel on mahaarvatav	56 593 rubla	Arve laekunud
16	15	Raamatupidamishinna ja metalli maksumuse vahe suurus kajastub raamatupidamises (1 201 649 rubla + 314 407 rubla – 1 170 000 rubla)	346 056 rubla	Raamatupidamistõend-arvestus
62	90.1	Lehtmetalli müüb LLC “Bazis”	1 722 000 hõõruda.	Tarneleping
90.3	68 käibemaks	Müüdud metallilt kogunenud käibemaksu summa	262 678 rubla	Kviitungi arve, Väljaminev arve
90.2	41	Müüdud lehtmetalli arvestuslik väärtus kajastub kuludes (420 t * 1800 rub.)	756 000 hõõruda.	Raamatupidamistõend-arvestus

Hälvete summa mahakandmisel tegi Factoriali raamatupidaja järgmise arvutuse:

1. Lehtmetalli bilansiline väärtus märtsis (koos bilansiga) seisuga 03.01.2015 on 1 755 000 rubla. (325 t * 1800 rubla + 650 t * 1800 rubla).
2. Hälvete summa märtsis 2015 (koos saldoga) on 378 056 rubla. (32 000 rubla + 346 056 rubla).
3. Müüdud kaupade kõrvalekallete osa (protsent) on 21,55% (378 056 RUB / 1 755 000 RUB * 100%).
4. 2015. aasta märtsi mahakandmise kõrvalekaldenäitaja on 162 918 RUB. (756 000 RUB * 21,55%).

Faktoriaalsesse arvestusse tehti järgmine kanne:

Aruandeperioodi lõpus konto 16 saldode tühistamine

Seisuga 1. august 2015 oli JSC “Töökoda nr 1” bilansis:

2015. aasta augustis ostis “Töökoda nr 1” OÜ-lt “Stroitel” materjalipartii summas 61 400 rubla, käibemaks 9 366 rubla, mille arvestuslik hind oli 68 300 rubla. Ehitus- ja remondimaterjalid summas 59 500 rubla. lammutati tootmiseks.

AS “Töökoda nr 1” raamatupidaja tegi 2015. aasta augusti tulemuste põhjal järgmised märkused:

Deebet	Krediit	Kirjeldus	Summa	Alusdokument
10	15	Ehitusmaterjalide partii võeti vastu JSC “Töökoda nr 1” lattu soodushindadega	68 300 hõõruda.	Kviitungi arve, Raamatupidamise tõend-arvestus
15	60	Materjalide partii maksumus kajastub raamatupidamises (61 400 rubla - 9 366 rubla)	52 034 rubla	Kviitungi arve
19	60	Materjalide tarnimisel on arvestatud käibemaksu	9366 rubla	Arve
15	16	Arvesse võetakse arvestushinna ja ehitusmaterjalide maksumuse kõrvalekalde suurust (68 300 RUB – 52,34 RUB)	16 266 rubla	Raamatupidamistõend-arvestus
20	10	Ehitusmaterjalid üle viidud tootmisse	59 500 hõõruda.	Arve, limiit ja tarbimise nimekiri
20	19	Hälbeindikaatori ümberpööramine 2015. aasta augusti tulemuste põhjal ((3 850 RUB + 16 266 RUB) / (42 700 RUB + 68 300 RUB) * 59 500 RUB	10 783 rubla	Raamatupidamistõend-arvestus

Kauba ja materjalide kättesaamisel on lubatud kasutada soodushindu. Kuid sellistel tingimustel on vaja rakendada kontot 16 "Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle". See registreerib sellest tuleneva kulude erinevuse.

Sageli kasutavad organisatsioonid, mille tegevus nõuab suurel hulgal erinevat tüüpi materjale, erinevate tarnijate teenuseid. Sõltuvalt ostutingimustest, transpordikuludest ja muudest teguritest võivad sama homogeense toote hinnad erineda. Mõnikord peavad varud (kaubad) kohale jõudma enne, kui saabuvad dokumendid, mis sisaldavad teavet tegeliku maksumuse kohta.

Sellistel juhtudel võivad organisatsioonid kasutada soodushindu. Nende suurus kinnitatakse perioodiliselt ja jääb teatud aja (näiteks aasta jooksul) muutumatuks. Sel eesmärgil kasutatakse raamatupidamises kontot 16.

Majandusosakond vaatab vajadusel üle arvestushindade väärtuse, lähtudes ühest või mitmest tingimusest:

1. Kokkulepitud hinnad.
2. Materjalide tegelik maksumus.
3. Organisatsiooni poolt kinnitatud planeeritud hinna suurus. Kasutatakse materjalide sisemiseks liigutamiseks.
4. Keskmised hinnad määratakse siis, kui sama rühma kaupu on palju.

Reaalselt kujunenud kauba maksumust ei saa muuta, välja arvatud harvad erandid. Tegelik maksumus sisaldab järgmisi kulusid:

• otse tarnijale makstud summad;
• tollimaksud ja nendega seotud mittetagastatavad maksud;
• kogunenud tasu vahendusorganisatsioonidele;
• kulud kauba kohaletoimetamiseks, hankimiseks, ladustamiseks;
• muud kulud.

Kui õiget hinda pole võimalik kohe määrata, kasutavad organisatsioonid raamatupidamishindu. See säte tuleks kajastada arvestuspoliitikas.

Materjalide kapitaliseerimine toimub kontol 15 “Materiaalsete varade hankimine ja soetamine” analoogselt tavapärase kaupade ja materjalide vastuvõtmisega. Järgmiseks moodustatakse sellest tulenev vahe reaal- ja arvestushindade vahel, kasutades kontot 16. Kapitalisatsioon ise kajastub 41-s või 10-s.

Saadud kulude erinevus kantakse seejärel tootmiskuludesse, müügikuludesse ja muudesse kuludesse.

Sellest tulenevaid kõrvalekaldeid võetakse vastavates kontodes igakuiselt arvesse. Mahakandmine toimub proportsionaalselt aktsepteeritud arvestusliku väärtusega. Selleks jagatakse kuu alguses saadud ja kuu jooksul tekkinud hälvete koguväärtus laekunud laoartiklite ja kuu lõpu jäägi summaga. Tuvastatud protsent (pärast saadud tulemuse korrutamist 100-ga) kuulub mahakandmisele.

Lubatud on ka lihtsustatud võimalused kõrvalekallete otse kulukontole kandmiseks, kui nende väärtus ei ületa 10%. Kõrvalekaldeid saab täielikult arvesse võtta materjalide maksumuses, kui nende väärtuse erikaal on kuni 5%.

Postitused

1. Materjalide või kaupade vastuvõtmine arvestushindadega:

   Dt 15 - Kt 60 - tarnijalt saadud materjalid;

   Dt 19 - Kt 60 - vastuvõetud materjalide käibemaks;

   Dt 15 - Kt 60 - muud kaasnevad kulud sisseastumisel (transport jne);

   Dt 10 - Kt 15 - materjalide vastuvõtmine soodushindadega;

   Dt 15 - Kt 16 - postitamine, kui raamatupidamislik hind on tegelikust kõrgem;

   Dt 16 - Kt 15 - kui soodushind on väiksem kui soetuskulud;

2. Erinevuste kuludeks mahakandmine:

   Dt 44 (20, 25, 26) - Kt 16 - tekkiv materjalide (kaupade) maksumuse vahe kantakse maha. Kui arvestuslik hind on tegelikust maksumusest väiksem, omistatakse positiivne erinevus kuludele. Juhul, kui raamatupidamishinnad on kõrgemad, tühistatakse kulud sellest tuleneva vahe võrra. Sellest tulenevalt kantakse ostetud materjalid (kaubad) kuludesse tegelikus maksumuses.

Konto 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” on mõeldud selleks, et koondada teave soetatud materiaalsete varade maksumuse erinevuste kohta, mis on arvutatud tegeliku soetusmaksumuse (hanke) ja raamatupidamishindade alusel, samuti erinevuste suurust iseloomustavad andmed. .

Kontole 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” saab avada järgmised alamkontod: 16-

01 "Tooraine ja tarvikute maksumuse kõrvalekalle";

16-

02 “Ostetud pooltoodete ja komponentide, konstruktsioonide ja osade maksumuse kõrvalekalle”;

16-

03 "Kütusekulu kõrvalekalle";

16-

04 "Konteinerite ja pakkematerjalide maksumuse kõrvalekalle";

16-

05 "Varuosade maksumuse kõrvalekalle";

16-

08 "Ehitusmaterjalide maksumuse kõrvalekalle";

16-

10 "Tööriistade, inventari, inventari maksumuse kõrvalekalle";

16-

Soetatud materiaalsete varade maksumuse vahe summa, mis on arvestatud tegelikus soetusmaksumuses (hanke) ja arvestushindades, debiteeritakse või krediteeritakse kontolt 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” kontolt 15 “Hankimine ja soetamine”. materiaalsetest varadest." Erinevused soetatud materiaalsete varade maksumuses, mis on arvutatud tegelikus soetusmaksumuses (hankemaksumuses) ja kontole 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” kogunenud arvestushindades, kantakse maha (pööratud -

kui erinevus on negatiivne) tootmiskulude kontode (müügikulude) või muude asjakohaste kontode deebetisse. Müüdud materiaalsete varadega seotud kõrvalekallete summa kantakse maha konto 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” kreedit konto 91 “Muud tulud ja kulud” alamkonto 02 “Muud kulud” deebetisse. Kaupade müümisel kantakse nende kõrvalekallete summa konto 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” kreedit arvelt konto 90 “Müük” alamkonto 02 “Kulu” deebetisse.

Materjalide maksumuse kõrvalekallete mahakandmine üksikute tüüpide või materjalirühmade kaupa toimub proportsionaalselt materjalide arvestusliku maksumusega, lähtudes kuu (aruandeperioodi) alguse kõrvalekalde saldo ja jooksva seisu suhtest. kuu (aruandeperioodi) kõrvalekalded kuu (aruandeperioodi) alguse materjalide ja kuu (aruandeperioodi) jooksul laekunud materjalide jäägi summast bilansilises väärtuses. Saadud väärtus, korrutatuna 100-ga, annab protsendi, mida tuleks kasutada kulutatud materjalide arvestusliku maksumuse suurenemise (hinnatõusu) kõrvalekalde mahakandmisel.

Üksikute materiaalsete varade liikide või rühmade kõrvalekallete suuruse arvutamise kord kajastub organisatsiooni arvestuspõhimõtetes.

Konto 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” analüütiline arvestus toimub üksikute materiaalsete varade liikide või rühmade kohta.

Tabel 2.5. Konto 16 "Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle" vastab kontodele Deebet Kreedit 15 "Materiaalsete varade hankimine ja soetamine" 08 "Investeeringud põhivarasse" 7 9 "Ettevõttesisesed arveldused" 15 "Hanked ja soetamine materiaalsed varad" 8 0 "Aktaalne kapital " 20 "Põhitootmine" 23 "Abitoodang" 25 "Tootmise üldkulud" 26 "Üldised ärikulud" 29 "Tootmise ja rajatiste teenindamine" 44 "Müügikulud" 79 "Ärisisesed arveldused" 80 "Aktaalne kapital" 91 "Muud tulud ja kulud" 94 "Väärisesemete kahjustamisest tulenevad puudused ja kahjud" 97 "Eelmaks jäänud kulud" 99 "Kasum ja kahjum"

Veel teemal Konto 16 “Materiaalsete varade maksumuse hälve”:

1. I I Konto 14 "Materiaalsete varade väärtuse vähendamise reservid"

Igal organisatsioonil on õigus ise otsustada, kas kasutada oma raamatupidamises kontot 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle” või mitte. See valik on raamatupidamispoliitika element. Millistel juhtudel on sellist kontot soovitatav pidada? Proovime selle välja mõelda.

Omandatud materiaalsete varade maksumuse kõrvalekallete eraldi arvestamise võimalus on otseselt ette nähtud raamatupidamise regulatiivse regulatsiooni süsteemi dokumentidega - kontoplaaniga ja selle rakendamise juhendiga, mis on kinnitatud Rahandusministeeriumi korraldusega. Vene Föderatsiooni 31. oktoobri 2000. a nr 94n ja Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 28. detsembri 2001. aasta korraldusega nr 119n kinnitatud varude arvestuse juhend (edaspidi juhend).

Samal ajal viitab kontoplaani kasutamise juhend võimalus kasutada sarnast skeemi mis tahes varude (st materjalide, kaupade) arvestuses ning metoodilistes juhendites kirjeldatakse kõrvalekallete arvestamise korda ainult seoses materjalid.

Kõrvalekalded võetakse arvesse kontol 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle”, mille kasutamine tuleb fikseerida organisatsiooni raamatupidamispoliitikas.

Sellise skeemi valimisel tekib loomulikult küsimus: millistel olukordadel ja juhtudel on arvu 16 kasutamine tõhus ja õigustatud?

Kontoplaani kasutamise juhend sätestab, et konto 16 eesmärk on koondada teave soetatud varude maksumuse erinevuste kohta, mis on arvutatud tegelikus soetusmaksumuses (hanke) ja raamatupidamishindades, samuti erinevuste suurust iseloomustavad andmed.

Summade erinevuste mainimist võib ignoreerida, kuna praegu ei kasutata seda terminit enam PBU9/99 “Organisatsiooni tulu” ja PBU10/99 “Organisatsiooni kulud”. Ja asjaolu, et see säilitati kontoplaani rakendamise juhendis, viitab suure tõenäosusega Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi tähelepanematusest raamatupidamiseeskirjade asjakohaste muudatuste sisseviimisel.

Lisaks ei keela raamatupidamise regulatiivse regulatsiooni süsteemi dokumendid veo- ja hankekulude akumuleerimist kontole 16, mille raamatupidamislikud tunnused jäävad käesoleva artikli reguleerimisalast välja.

Soodushinnad

Kontoplaani kasutamise juhendi tsitaadi kohaselt on konto 16 kasutamine võimalik juhul, kui organisatsioon kasutab analüütilises raamatupidamises ja materjalide ladustamiskohtades arvestushindu.

Materjalide arvestushindadena saab kasutada järgmist (juhendi punkt 80):

· kokkuleppehinnad. Sel juhul arvestatakse transpordi- ja hankekulude osana eraldi muid tegelikus materjalide maksumuses sisalduvaid kulutusi. Et selliste hindadega raamatupidamine oleks korralikult korraldatud, on vaja pikaajalisi lepinguid. Veelgi enam, koostatud nii, et aruandeperioodi jooksul (vähemalt üks kuu) teatud tüüpi materjalide lepinguhind ei muutu;

· materjalide tegelik maksumus eelneva kuu või aruandeperioodi (aruandeaasta) järgi. Materjalide jooksva kuu tegeliku maksumuse ja nende arvestushinna kõrvalekalded võetakse arvesse transpordi- ja hankekulude osana. Kuna arvestushindade kasutamine eeldab nende suhtelist stabiilsust, on materjalide tegeliku maksumuse kasutamine arvestushindadena meie hinnangul õigustatud, kui selle maksumuse suurust mõjutavad tegurid (turuhinnad, tarnijad jne) on samuti suhteliselt võrdsed. stabiilne;

· planeeritud hinnad. Lepinguliste hindade kõrvalekalded planeeritud hindadest võetakse arvesse transpordi- ja hankekulude osana. Planeeritud hinnad töötab välja ja kinnitab organisatsioon vastavalt asjaomaste materjalide tegelikule maksumusele. Need on mõeldud kasutamiseks organisatsioonis. Seda tüüpi hindade kasutamine arvestushindadena hõlmab valmistoodete arvestuse korraldamist konto 40 "Tooted (tööd, teenused)" abil. Selleks, et selline raamatupidamiskorraldus oleks mõttekas, on vajalik tingimus, et teenuste korralduses oleks olemas ka töötajad, kes on võimelised töötlema ja analüüsima raamatupidamise standardsete (planeeritud) ja tegelike kulude võrdlemise tulemusena saadud teavet. valmistooted;

· grupi keskmine hind. Transpordi- ja hankekulude osana arvestatakse materjali tegeliku maksumuse ja grupi keskmise hinna vahet. Grupi keskmine hind on planeeritud hinna liik. Kehtestatakse juhtudel, kui materjalide kaubanumbrid koondatakse, ühendades üheks kaubanumbriks mitu suurust, marki, tüüpi homogeenseid materjale, millel on väikesed hinnakõikumised. Samal ajal salvestatakse laos sellised materjalid ühele kaardile.

Vaatamata sellele, et planeeritud hindu ja gruppide keskmisi hindu kasutatakse eranditult ettevõttesiseseks otstarbeks (st need ei mõjuta ei aruandlusnäitajaid ega tulumaksu maksubaasi suurust), kehtestab metoodiline juhend nende ülevaatamise kohustuse. kui need hinnad erinevad turust rohkem kui 10%.

Tundub kõige ratsionaalsem kasutada arvestushindu (ja vastavalt kasutada kontot 16) järgmistel tingimustel:

· majandusüksuse tegevuses kasutatavate erinevate varude (eelkõige materjalide) olemasolu;

· pikaajaliste lepingute olemasolu materjalitarnijatega;

· ostetud materjalide eest tasumise korraldamine selliselt, et varude tegelik laekumine ei langeks kokku tasumise aluseks olevate saatedokumentide (ja muude sarnaste) dokumentide laekumisega, samuti erinevate makseviiside kasutamise võimalus - eelnev , järgnevad, akreditiivide kaudu jne;

· põhitootmises oluliste materjalide kasutamine. Kui põhitootmine ei ole materjalimahukas ja soetatud varud on ette nähtud kasutamiseks abitootmises (näiteks põhivara remondiks), ettevõtte korrashoiu- ja juhtimistegevuses, kasutatakse raamatupidamise hindade (ja konto 16) kasutamist. vaevalt võib seda õigustatuks pidada. Kirjeldatud olukordades möödub materjalide tegeliku lattu saabumise hetkest nende tootmisse üleviimiseni reeglina üsna pikk ajavahemik, mille jooksul saab suure täpsusega moodustada varude tegelikku maksumust. .

Planeeritud hindadega materjalide arvestust pidavates organisatsioonides töötatakse välja hinnakiri.

Nomenklatuur-hinnasilt koostatakse konto 10 “Materjalid” alamkontode kontekstis. Alamkontode sees on need jagatud rühmadesse (tüüpidesse). Materiaalsete varade nimed registreeritakse, näidates kaubamärki, klassi, suurust ja muid eristavaid tunnuseid. Igale sellisele nimele määratakse nomenklatuuri number (kood). Järgmisena näidatakse mõõtühik, arvestushind ja hilisemad hinnamuutused (uus hind ja millal see kehtib).

Hinnasildi nomenklatuuri saab välja töötada ka juhtudel, kui organisatsioon kasutab teist tüüpi arvestushindu. Tegemist ei ole ühtse raamatupidamise vormiga, mistõttu saab seda organisatsioonisiseselt arendada. Eeltingimus, mida vormi väljatöötamisel tuleb täita, on lisada sinna kõik vajalikud andmed (loetletud eespool). Loomulikult peab vorm olema määratud organisatsiooni raamatupidamispõhimõtetes.

Ühendusskeem

Kontoplaani kasutamise juhend sätestab, et soetatud varude soetusmaksumuse erinevuse summa, mis on arvestatud tegelikus soetusmaksumuses (hanke) ja arvestushindades, kantakse maha konto 16 “Kõrvalekalded materiaalse vara maksumus” kontolt 15 „Materiaalsete varade hankimine ja soetamine”.

Kontol 16 kogunenud erinevused soetatud varude soetusmaksumuses, mis on arvutatud tegelikus soetusmaksumuses (hankemaksumuses), ja raamatupidamishindades kantakse maha (pööratakse - kui erinevus on negatiivne) tootmiskulude kontode deebetisse (müügikulud) või muud asjakohased kontod.

Seega, kui kasutatakse kontot 16, on konteerimisskeem järgmine:

Deebet 60 Krediit 51

Varude tarnijatele tehtud maksete summa eest

Deebet 15 Krediit 60

Sissetuleva varude maksumuse summale tegeliku soetusmaksumuse järgi

Deebet 15 Krediit 60

Kolmandate osapoolte organisatsioonide töö ja teenuste hulga eest, mille saab vastavalt regulatiivsetele dokumentidele lisada varude ostmise tegelikesse kuludesse

Deebet 10 Krediit 15

Ostetud materjalide maksumuse summale arvestushindades

Deebet 16 Krediit 15

Materjalide maksumuse (transpordi- ja hankekulud) positiivsete kõrvalekallete summa eest, st kui materjalide tegelik maksumus ületab maksumust arvestushindades

Deebet 15 Krediit 16

Negatiivsete kõrvalekallete suurus materjalide maksumuses (transpordi- ja hankekulud), kui materjalide maksumus arvestushindades ületab nende tegelikku maksumust

Deebet 20, 23, 44 jne. Krediit 10

Kasutatud materjalide maksumuse summale arvestushindades

Materjalide maksumuse positiivsete kõrvalekallete summa või

Deebet 20, 23, 44 jne. Krediit 16

Materjalide maksumuse negatiivsete kõrvalekallete summa tagasipööramine.

Üks kahest viimasest lähetusest väljastatakse samaaegselt materjalide tootmiseks mahakandmisega.

NÄIDE

Kuu jooksul ostis organisatsioon materjale kokkulepitud hinnaga 200 tuhat rubla. (ilma käibemaksuta), soodushindadega - 220 tuhat rubla.

Materjalide soetamise ja hankimise kulud (materjalide soetamisega seotud kolmandate isikute tööd ja teenused) moodustasid 100 tuhat rubla. Kuu jooksul kanti tootmiseks maha materjale 200 tuhande rubla väärtuses. (soodushindadega).

Lihtsustuse mõttes eeldame, et kuu alguses materjalide bilanss puudub.

Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:

Deebet 15 Krediit 60

200 tuhat rubla. - ostetud materjalide maksumuse summa eest

Deebet 15 Krediit 60

100 tuhat rubla. - kolmandate isikute organisatsioonide töö ja teenuste eest tasumiseks

Deebet 10 Krediit 15

220 tuhat rubla. - materjalide maksumuse summale arvestushindades

Deebet 16 Krediit 15

80 tuhat rubla. - materjalide maksumuse kõrvalekallete suuruse eest

Deebet 20 Krediit 10

200 tuhat rubla. - materjalide maksumuse summale arvestushindades

Deebet 20 Krediit 16

72,7 tuhat rubla. (80: 220 x 200) - mahakantud kõrvalekallete summa eest.

Kuu lõpus on konto 10 saldo 20 tuhat rubla, konto 16 saldo on 7,3 tuhat rubla. (materjalide maksumuse kirjutamata erinevused).

Materjalide maksumuse kõrvalekallete mahakandmine üksikute tüüpide või materjalirühmade kaupa toimub proportsionaalselt materjalide arvestusliku maksumusega, lähtudes kuu (aruandeperioodi) alguse kõrvalekalde saldo ja jooksva seisu suhtest. kuu (aruandeperioodi) kõrvalekalded kuu (aruandeperioodi) alguse materjalide ja kuu (aruandeperioodi) jooksul laekunud materjalide jäägi summast bilansilises väärtuses.

Saadud väärtus, korrutatuna 100-ga, annab protsendi, mida tuleks kasutada kulutatud materjalide arvestusliku maksumuse suurenemise (hinnatõusu) kõrvalekalde mahakandmisel. See tähendab, et kõrvalekallete arvutamise ja mahakandmise skeem on sarnane transpordi- ja hankekulude arvutamise skeemiga.

Raamatupidamise korraldamine konto 16 abil hõlmab teatud tüüpi kulude eraldamist, mis tekivad mis tahes varude rühma ostmisel. Juhul, kui ettevõttes liigub ka teisi varude gruppe (ja mitte ainult põhi- ja abimaterjale), ei ole meie hinnangul otstarbekas nende arvestamisel kasutada teist tegelike kulude moodustamise skeemi.