Näiteks võib see sisaldada teavet ehitusprojekti lõpetamise edasilükkamise kohta. Oma allkirja valimise õigus jääb ühisehitusse astuda otsustanud osalejale. Reeglina lisab iga arendaja sellesse veeru, et osanik ei vaidle vastu hoone kasutuselevõtu uue tähtaja kehtestamisele. Kui ta sellisele dokumendile alla kirjutab, võetakse talt õigus saada arendajalt trahvi. Ta vabastatakse karistuse tasumisest ilma enda jaoks tagajärgedeta. Vastasel juhul jääb nõuete esitamise õigus aktsionärile. Täitmise näide Põhilepingus sätestatud tingimuste selgitamiseks kasutatakse reeglina lisakokkulepet.

Kõik arendajaga täiendava lepingu sõlmimise nüansid

Tähelepanu

Kui ehitusettevõtja soovib teatud tingimustel või objektiivsetel põhjustel sõlmida ühisosaluse lepingusse täiendusi, siis dokumendis sätestatud õigused jõustuvad alles pärast osaosaluslepingu lisalepingu riikliku registreerimist. lõpetatud. Kõik kahepoolsed aktid tuleb vormistada kirjalikult või kasutades elektroonilise allkirja kontrollimise vahendeid, kui kehtivatest õigusaktidest ei tulene teisiti. Omakapitali osaluslepingu täiendava lepingu registreerimine Muudatused, täiendused ja muud dokumendid, mis mõjutavad DDU tähendust ja millele on alla kirjutanud osaleja ja arendaja, tuleb registreerida riiklikus registris (vastavalt föderaalseaduse nr 17 artiklile 17). 214).

Omakapitali osaluslepingule lisalepingu registreerimine

Ehituses kaasosaluse lepingu lisaleping registreeritakse järgmiste dokumentide alusel:

• osaleja, taotleja isikutunnistus ja seaduses sätestatud juhtudel volikiri või eestkostetunnistus;
• riigilõivu tasumise kviitung;
• lepingu originaal 2 eksemplaris;
• litsents, kui avalduse esitab notar;
• juriidiliste isikute asutamisleping ja harta;
• laenuleping, kui omakapitali osalust rahastatakse laenatud vahenditest.

Lisalepingu sõlmimise reeglid Lisalepingu algatajaks on reeglina arendaja.

Omakapitali osaluslepingu lisalepingu registreerimise kord

Tähtis

Maja ehitamine võtab rohkem kui ühe aasta. Sel perioodil võib ette tulla palju erinevaid sündmusi, mis nõuavad arendaja ja projektis osaleja vahel sõlmitud lepingu tingimuste muutmist. Seaduse järgi ei saa kord allkirjastatud lepingut ümber kirjutada. Kõik dokumendi muudatused ja täiendused tuleb vormistada täiendavate lepingute vormis, mida on võimalik poolte vahel vabatahtliku ja vaba tahteavalduse tingimustel korduvalt sõlmida.

Sel juhul tuleb omakapitali osaluslepingu juurde registreerida täiendav leping. Vastasel juhul loetakse dokument mitte sõlmituks koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.

Lisakokkulepped ddu-le

Föderaalseadus nr 214, kui arendaja ei saa mingil põhjusel kortereid aktsionäridele õigeaegselt tarnida, on ta kohustatud 2 kuud enne lepingus märgitud kuupäeva saatma kõigile aktsionäridele ettepaneku sõlmida täiendav leping uute tarnekuupäevade kohta . Millega arendaja riskib? Jättes aktsionäridega õigeaegselt alla lisalepingu sõlmimata, riskib arendaja suurte lisakuludega tarnetähtaegadest kinnipidamise eest sunniraha tasumisel. Iga viivitatud päeva eest tuleb tasuda viivis 1/300 keskpanga refinantseerimismäärast korteri maksumusest.
Lisaks on kodanikel erinevalt juriidilistest isikutest õigus saada topelttrahvi. Arendaja saab sundida aktsionäre allkirjastama täiendavat lepingut korterite üleandmise edasilükkamiseks kohtus ainult Art.-s sätestatud juhtudel.

Arendaja teeb ettepaneku allkirjastada ehituslepingu lisa. kas ma pean alla kirjutama?

DDU-le saab täiendava lepingu sõlmida nii lepingu allkirjastamise etapis kui ka selle kehtivusaja jooksul. Selle allkirjastamiseks on palju põhjuseid, kõige levinumad on lepingud:

• eluaseme üleandmise tähtaja edasilükkamise kohta;
• DDU lõpetamisel;
• kohtualluvuse muutmise kohta lepingu alusel;
• objekti kvalitatiivsete omaduste muutuste kohta;
• lepingupoole muutumise kohta;
• kokkulepe DDU maksetingimuste edasilükkamise kohta.

Tavaliselt on lepingu algatajaks (välja arvatud kaks viimast võimalust, mille algatavad osalejad) arendaja. Iga ehitusettevõte taotleb oma eesmärke, kuid reeglina on need kõik suunatud vastutuse kaotamisele ehituses teatud rikkumiste ja puuduste eest ning julgustada aktsionäre nõustuma uute ebasoodsamate lepingutingimustega.

Kokkulepe ehituses kaasosaluseks ja täiendavaks kokkuleppele

Lisaks võib arendaja nõuda aktsionärilt lepingu registreerimise viibimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kas on vaja sõlmida lisaleping. Aktsiaomanikul on kolm võimalust:

• nõustuda ja allkirjastada dokument;
• saatke arendajale keeldumine;
• ignoreerige seda dokumenti ja jätke see vastuseta.

Peaksite võtma täiendava lepingu sõlmimist väga tõsiselt ja hoolikalt uurima kõiki selle sätteid.

Info

Sageli lisab arendaja dokumenti klauslid, milles pole osalejaga kokku lepitud ja mis rikuvad tema õigusi. Kui aktsionär leiab enda jaoks ebasoodsaid tingimusi, on parem jätta sellisele dokumendile alla kirjutamata, seadus teda selleks ei kohusta. Lepingu sõlmimine on kodaniku õigus, kuid mitte kohustus.

Koos põhilepinguga peavad lisaks sellele olema järgmised punktid:

• koostamise kuupäev ja koht;
• teave allakirjutanute kohta;
• registreerimine ja põhiteave DDU kohta, millele lisa koostatakse;
• lisakokkuleppe teema, märkides ära punktid ja paragrahvid ning nende muudetud sõnastuse;
• jõustumise aeg ja kehtivusajad;
• poolte andmed ja allkirjad.

Enne lisalepingu allkirjastamist on soovitatav see uuesti hoolikalt läbi lugeda, et teada saada, kas arendaja on lisanud osi, milles aktsionäriga kokku ei lepitud. Kas registreerimine on vajalik Sellise olukorra tekkimisel tekib küsimus, kas on vaja registreerida omakapitali osaluslepingule lisaleping?

Täiendav kokkulepe arendaja näidise muutmise lepingule

Täiendava lepingu registreerimiseks tuleb riigiasutusele esitada järgmised dokumendid:

• aktsionäri pass;
• lisaleping (kaks originaaleksemplari);
• riikliku registreerimistasu tasumise kviitung (kodanike jaoks on see 350 rubla);
• laenuleping (kui projektis osalemiseks võeti hüpoteeklaen).

Lepingu registreerimise tähtaeg on viis päeva pärast kogu dokumentatsiooni esitamist. Allkirjastatud, kuid registreerimata dokument loetakse sõlmimata. Kehtib ainult täidetud ja registreeritud leping.

Osanik peaks arvestama, et kui ta allkirjastas, kuid ei registreerinud dokumendi, saab arendaja pöörduda kohtusse avalduse ning leping registreeritakse kohtuotsusega. See õigus on sätestatud tsiviilseadustiku artiklis 165.
Sisu

• 1 Ühise ehituslepingu lisalepingute liigid
• 2 Kuidas koostada täiendavat lepingut
• 3 Kas on vaja sõlmida täiendav leping?
• 4 Millistel juhtudel on parem lepingu allkirjastamisest hoiduda?
  • 4.1 Täiendav kokkulepe eluruumi võõrandamise edasilükkamise kohta
  • 4.2 DDU lõpetamise leping
  • 4.3 Kohtualluvuse muutmise kokkulepe

Ühise ehituslepingu lisalepingute liigid Lisaleping on poolte vahel sõlmitud õiguslikult siduv dokument lepingu sätete erinevate täienduste ja muudatuste tegemiseks. See allkirjastatakse alati vabatahtlikkuse alusel ja tähendab, et mõlemad pooled nõustuvad täielikult kõigi põhidokumendi teksti tehtud täiendustega.

Mis põhjustel pakutakse välja täiendavaid kokkuleppeid, kes saab neid algatada ja kas aktsionär on kohustatud sellistele dokumentidele alla kirjutama.

Kortermaja ehitamiseks kuluva mitme aasta jooksul võib ette tulla erinevaid sündmusi, mis nõuavad DDU muutmist. Aga lepingut ennast seaduse järgi ümber kirjutada ei saa - seetõttu on muudatused ja täiendused ette nähtud lisakokkulepete näol.

Täiendavaid lepinguid saab sõlmida igal ajal osaluslepingu kehtivusaja jooksul, ka lepingu allkirjastamise staadiumis. Lisaks saab neid sõlmida mitu korda, kuid kõik peavad olema Rosreestris registreeritud, vastasel juhul loetakse need kehtetuks.

Allkirjastatud ja registreeritud lisaleping omab juriidilist jõudu ja eeldab, et mõlemad pooled nõustuvad kõigi muudatustega, mida käesolev dokument lisalepingu tekstis teeb.

Kes saab DDU-le täiendava lepingu ettepaneku teha?

Nii arendaja kui ka osanik võivad kutsuda teise poole lisalepingut sõlmima, kuid enamasti saab algatajaks ehitusfirma.

Tasub meeles pidada, et sageli pakuvad arendajad lisakokkuleppeid selleks, et end vastutusest vabastada ja näiteks mitte maksta trahvi eluaseme hilinenud üleandmise eest või sundida aktsionäri leppima tema jaoks ebasoodsamate tingimustega. Seetõttu peate olema väga ettevaatlik ja uurima dokumendi teksti mitte vähem hoolikalt kui DDU teksti.

Mõnikord räägitakse väliselt mingitest täiesti neutraalsetest ja ebaolulistest muudatustest, näiteks maja uue/õige aadressi märkimisest, kuid samas on lepingu tekstis lisaks aadressile kirjas ka uus objekti üleandmise tähtaeg - hilisemal kuupäeval. Sellise lepingu allkirjastamisega võtab osanik end ilma võimalusest nõuda sunniraha DDU algtekstis märgitud korteri võõrandamise tingimuste rikkumise eest.

Täiendava lepingu sõlmimiseks on palju põhjuseid. Osanik võib omalt poolt teha arendajale ettepaneku mitmete lepingutingimuste muutmiseks. Näiteks tehingus osaleja nimi (näiteks perekonnanime muutmisel). Või DDU maksetähtajad. Või kui vara osteti ilma viimistluseta, aga siis pere otsustas, et soovib kohe majja kolida, siis saab sõlmida lepingu, milles sätestatakse korteri viimistlus.

Arendaja võib omakorda pakkuda:

• maja valmimise ajastamine,
• muutus hoone kvaliteedinäitajates (näiteks korruste arv, pindala jne),
• lepingujärgne jurisdiktsioon (näitab kohtu, kus lahendatakse võimalikud vaidlused arendaja ja aktsionäri vahel),
• jne.

Kas aktsionär on kohustatud allkirjastama täiendava lepingu?

Ei ole kohustatud. Sellise dokumendi allkirjastamine on inimese õigus, mitte kohustus, olenemata sellest, mida arendaja selle kohta ütleb. On olnud juhtumeid, kus ehitusfirmad sundisid osanikku alla kirjutama, väites, et muidu ei saa nad ehitust jätkata või tekib siis osanikul probleeme kodu omandiõiguse registreerimisega. Tegelikult see nii ei ole ja arendaja püüdis seega mängida inimeste seaduste mitteteadmisele ja vabaneda trahvinõuetest.

Kui arendaja teeb ettepaneku sõlmida täiendav kokkulepe, on aktsionäril kolm võimalust:

• allkirjastada dokument
• saata kirjalik keeldumine,
• ignoreerige pakkumist ja ärge allkirjastage midagi.

Vastamata jätmine tähendab, et DDU jätkab samadel tingimustel.

Lisaks võite pakkuda arendajale lepingu teatud punktide ümbersõnastamist. Igal juhul, nagu eespool mainitud, on vaja dokumenti hoolikalt uurida, võib-olla konsulteerida juristiga. Kui tekst sisaldab ebasoodsaid tingimusi, millega te nõustuda ei soovi, on parem oma allkirja selle alla mitte panna.

Ahenda Victoria Dymova Toetöötaja Pravoved.ru Sarnaseid küsimusi on juba kaalutud, proovige vaadata siit:

• Perekonnanime muutmine pärast enneaegse hoolduse lepingu sõlmimist
• Peale DDU sõlmimist hind langes, kas on võimalik vormistada lisakokkulepet erineva hinnaga?

Juristide vastused (1)

• Kõik õigusteenused Moskvas Lepingu koostamine Moskva ehituses jagatud osalemiseks alates 20 000 rubla. Dokumentide ja lepingute kontrollimine Moskva alates 5000 rubla.

Sarnased küsimused

• Perekonnanime muutmine pärast töölepingu sõlmimist 07.07.2015, 18:05, küsimus nr 897112 1 vastus
• Peale DDU sõlmimist hind langes, kas on võimalik vormistada lisakokkulepet erineva hinnaga? 03. september 2017, 07:28, küsimus nr 1741302 1 vastus
• Muutus korteri üldpinnas.

Korterite kujunduspinna muutmine

30. detsembri 2004. aasta föderaalseadusega nr 214 loetakse jagatud osaluslepingu (DPA) hinnaks rahasummat, mille ühisehituses osaleja peab arendaja kasuks maksma. Selline hind määratakse lepingus enne selle sõlmimist, on reeglina muutumatu ja makstakse ettenähtud korras.

Tähelepanu

Artikli 2 lõike 2 sätted. 5 Föderaalseadus nr 214 määrab kindlaks võimaluse muuta DDU hinda pärast selle sõlmimist. Seega toimub hinnamuutus tingimusel, et see on lubatud, kui see on lepingus märgitud, määratakse sellise muutmise kord, seda võimaldavad juhud ja tingimused, mille alusel see tehakse.

Sel juhul vormistatakse hinnamuutus poolte eraldi kokkuleppel. Lepinguhinna muutmise korra tunnused:

• Lepingu sõlmimine on vastuvõetamatu ilma vähemalt ühe poole tahteta.

Ühisehituse käigus korteri pinna vahetus

Info

Seega, kui DDU näeb ette hinna muutmise võimaluse tingimuse, siis on arendajal õigus nõuda aktsionärilt hinna muutmise lepingu sõlmimist, mille alusel ta on kohustatud tasuma lisatasu. Arendajal ei ole õigust nõuda lisatasu ilma aktsionäriga lepingut sõlmimata, kuna tegemist on ühepoolse lepingumuudatusega, mis on Art.

310

Tähtis

Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik. Samas ei saa arendaja ühepoolselt keelduda lepingu täitmisest aktsionäri lisamakse tegemisest keeldumise alusel. Sellistel juhtudel tehakse lepinguhinna muudatused, pöördudes arendaja poole kohtusse (p

2 spl. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 452). Sel juhul peab aktsionär arvestama, et:

• Vastavalt lõigetele. 2 punkt 1.1 art. 9 Föderaalseaduse nr 214 kohaselt on aktsionäril õigus nõuda ühisehituslepingu lõpetamist kohtu kaudu, kui temale üleantud ühiskasutuses oleval ehitusobjektil on olulised muudatused suuruses.

Korteri projekti ja pinna muutmine peale lepingu sõlmimist ilma täiendava kokkuleppeta

Seadus ei ole kehtestanud selliste muudatuste "olulisuse" kriteeriume ega reegleid, mis kehtivad juhtudel, kui sellised muudatused on ebaolulised.

• Põhineb Art. 4 Föderaalseadus nr 214, kui jagatud ehitusprojekti omandab aktsionär mitte ärilistel eesmärkidel, kohaldatakse ülaltoodud õigussuhetele tarbijate õiguste kaitset käsitlevaid õigusakte.
• Niisiis, vastavalt artikli lõikele 3. 16 föderaalseadus "Tarbija õiguste kaitse kohta" ei ole töövõtjal õigust ilma tarbija nõusolekuta tasu eest täiendavaid töid teha. Tarbijal on õigus keelduda sellise töö eest tasumisest ja kui neile on juba tasutud, siis nõuda tasutud summa tagastamist.

  
  Sellest loogikast lähtudes on osanikel õigus keelduda lepingus ette nähtud korteri elamispinna eest tasumisest.

• Veelgi enam, artikli lõike 1 kohaselt.

Korteri pinna muutmisest vastavalt ehitusseadustikule

Sellist muudatust ei tehta enamikul juhtudel aktsionäride kasuks. Samal ajal ei kohaldata praktikas tarbijakaitsealaseid õigusakte, mis kaitsevad nende õigusi. Eeltoodut arvestades on ainuke tõhus viis täiendavate “väljapressimiste” ja muude aktsionäride kaitseelementide ärahoidmiseks kõigi riskide pädev hindamine ja professionaalne lähenemine lepingutingimuste sõnastamisele. Küsimus Lisatasu arendajale korteri maksumuse eest Kas arendaja võib nõuda lisatasu ülemäärase pinna eest, kui tegeliku ja projekteeritud pinna vahe on 0,9 ruutmeetrit.
m? Vastus Kõik sõltub teie ja arendaja vahel sõlmitud lepingu tingimustest. Seega saab ta nõuda lisatasu, kui leping sisaldab tingimust hinna muutmise võimaluse kohta (klausel

2 spl. 5 föderaalseadus nr 214) pindalade lahknevuse korral ja lepinguga määratud maksimaalne kõrvalekalle pindalast on väiksem kui 0,9 ruutmeetrit.

Näpunäiteid aktsiaomanikele: mida teha, kui korteri pind erineb kujunduslikust

Kas ühisehituslepingu hind tuleb tasuda enne selle alusel nõuete loovutamist? Uurige "Lahenduste entsüklopeedia" materjalist "Ehitamisel kaasosaluse lepingu alusel nõudeõiguse loovutamine". Lepingud ja muud tehingud" süsteemi GARANT Interneti-versioon.

Hankige täielik juurdepääs 3 päevaks tasuta! Juurdepääs Kuid arendaja ei nõustunud selle asutuse otsusega ja pöördus kohtusse nõudega tunnistada see ebaseaduslikuks ja tühistada. Esimese astme kohus keeldus tema nõudmisi rahuldamast, kuid apellatsioonistaadiumis toetasid kohtunikud arendaja seisukohta. Nad jõudsid järeldusele, et ettevõtte tegevuses puuduvad tõendid haldusõiguserikkumise esinemise kohta. Ta märkis, et täiendava kokkuleppe sõlmimata jätmine seoses korteri tegeliku üldpinna (0,2 ruutmeetri võrra) muutumisega.
m rohkem) ei viita tarbijapettuse esinemisele.

Kokkulepe ehituses kaasosaluseks ja täiendavaks kokkuleppele

Peale PIB mõõtmist selgus, et korteri pindala oli 53 ruutmeetrit. m, mille alusel nõudis XXX LLC M.-lt lisatasu üleliigse pinna eest, mis oli lepingus ette nähtud. Lisatasu suuruse arvutamisel lähtuti 1 ruutmeetri maksumusest.
m, mis moodustas 70 tuhat rubla. (3,5 miljonit/50 ruutmeetrit). Pindalade vahe oli 3 ruutmeetrit. m, mistõttu oli lisamakse 210 tuhat rubla. (70 tuhat rubla × 3 ruutmeetrit). Kohtupraktika korteri pindala muutmisel jagatud osaluslepingu alusel Kohtupraktika ühisehituses osalejate ja arendajate vaheliste vaidluste puhul, mis on tekkinud liigse või puuduva ruutmeetriga ehitusprojekti üleandmise tulemusena, on üsna vastuolulised.
Samal ajal saab kohaldamisõiguse erinevusi jälgida mitte ainult erinevate jurisdiktsioonide kohtute, vaid ka erinevate instantside kohtute vahel, mis on suuresti tingitud DDU reguleerimise puudumisest Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikus. .
Teie kirjeldatud juhul räägime konkreetselt hinnamuutusest (selle tõusust). Venemaa justiitsministeeriumi 06.09.2005 korraldusega nr 82 kinnitati Ühisehituses osalemise lepingute riikliku registreerimise erisused, õigused, õiguste piirangud (koormatised) kinnisvaraobjektidele seoses ühiskasutusega. kinnisvaraobjektide ehitus. Vastavalt juhendi punktile 13, punktile 15 kuuluvad riiklikule registreerimisele ka ühisehituses osalemise lepingu muudatused. Samal ajal tehakse lepingupoolte vahelise kokkuleppe alusel ühtses riiklikus õiguste registris kirje objekti pindala muutumise kohta seoses selle täpsustamisega ettenähtud viisil ( Vene Föderatsiooni valitsuse 18.02.1998 määrusega nr 219 kinnitatud ühtse riikliku kinnisvaraõiguste ja sellega tehingute registri pidamise eeskirja punkt 67). Ja pindala muutus toob kaasa hinnamuutuse.

Lisakokkulepe korteri pinna muutmiseks vastavalt ehitusseadustikule

Vaatamata sellele on ka kohtud paljuski üksmeelsed. Seega juhinduvad kohtud pea kõikidel vaidluste lahendamise juhtudel asjaolust, et aktsionäridel puudub võimalus ehituse edenemist mõjutada, samas aktsepteerides ehitusprojekti põhitarbijana ruutjalgasid. Sellest lähtuvalt on paljud kohtulahendid suunatud aktsionäride rikutud õiguste taastamisele. Peamised järeldused kohtupraktikast:

• DDU-s tingimuse olemasolu, mille kohaselt korteri tegeliku pinna kõrvalekaldumine projektist ei too kaasa väiksema pindalaga objekti võõrandamise korral aktsionäri poolt makstava hinna muutumist. talle, on kohtud käsitatavad aktsionäride-tarbijate õiguste rikkumisena ja seetõttu on vaja kohaldada art. 16 Föderaalseadus "Tarbijate õiguste kaitse kohta".

Seda saab klaasida (punkt 3.1.) Seega näeb teie puhul arvutus välja järgmine: Erinevus ruutmeetri katastritunnuste andmetes. 246 pindala 43,1 ruutmeetrit. ja projekteerimispind ilma lodžata (42,72 ruutmeetrit) on 0,38 ruutmeetrit. Võrreldava materjali (0,35 ruutmeetrit) eest esitab arendaja lisatasu eest arve. Tšekk: 43,1 ruutmeetrit. (katastriregistri andmetel ilma lodžata) + 3,55 ruutmeetrit. (lodža)/2(lodža koefitsient) = 44,875 Sarnase pindala (44,85) märgib arendaja lisatasu arvel STI pindalana. Järeldus: Esitatud andmete põhjal näib arendaja väide ala muutmise kohta õigustatud. Mõõtude erinevused jäävad lubatud ümardusvigade piiresse (0,1 m2).
Sellest lähtuvalt peab aktsionär arvestama, et:

• Võimalus tagastada osa DDU alusel makstud vahenditest väiksema ruutmeetriga korteri üleandmise ja vastuvõtmise akti alusel üleandmise korral sõltub sellest, kas sellises lepingus on olemas asjakohane tingimus, mis eeldab võimalust hinna muutmine.
• Kui on tingimus, mis võimaldab lepingu hinda muuta, peab aktsionär sõlmima arendajaga vastava lepingu hinna muutmiseks. Kui arendaja keeldub lepingut sõlmimast, nõutakse raha tagasi kohtus alusetu rikastumisena saadud summadena (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 1102).
• Kui on olemas tingimus, mis vabastab arendaja vastutusest ehitusprojekti puuduste eest, mis muu hulgas väljendub lahknevuses objekti tegeliku pindala ja projekteerimisdokumentatsiooni vahel, on need tühised (art 4 punkt 4).

Viimane uuendus: 06/06/2019

küsimus:

Arendaja viivitab maja üleandmisega vastavalt DDU-le ja kutsub mind sõlmima täiendavat lepingut tarnekuupäeva edasilükkamiseks. Mida ma peaksin tegema? Kas tasub sellele lepingule alla kirjutada? Ja mis juhtub, kui ma sellele alla ei kirjuta?

Vastus:

See on haruldane lind, kes lendab Baikali järve keskele, ja haruldane lind Venemaal, kes võib kiidelda õigeaegselt valminud korterelamute kohaletoimetamisega. Ja igal aktsionäril hakkab juba ette peavalu, mida teha, kui ehitus hilineb ja korteri võõrandamise aeg vastavalt tingimustele Osaluslepingud (DPA).

Arendaja omakorda, püüdes vältida maksmist, kasutab ta oma seadusest tulenevat õigust ( FZ-214) seda tähtaega ümber ajastada lepingu teise poole - see tähendab aktsionäri - nõusolekul. Selleks saadab ta osanikule ametniku teatis maja tarnetähtaja edasilükkamise kohta ja pakub sellele allakirjutamist, muutes sisuliselt lepingu esialgseid tingimusi.

Mida seadus siin ütleb ja mis on aktsionäril kõige parem teha? Siin on protseduur tavaliselt järgmine.

Kuidas määratakse maja valmimisaeg?

Rahvaseadus “aktsionäride õiguste kaitsest” – – näeb ette üleminekuperioodi kohustuslik märkimine ühisehitusprojekti osanikule tingimuste loetelus. Samas mõistetakse “eseme üleandmist” juriidiliselt valmis korteri võõrandamine, ja maja kasutusele võtmata jätmine. Kuigi igapäevaelus võib sageli kuulda "maja valmimise tähtaegade" hilinemisest.

Seadus ei reguleeri, millises vormis üleminekuperioodi näidata. Peaasi, et see oleks ühe maja või selle kvartaliosa kõikidele aktsionäridele sama. Seetõttu näitavad erinevad arendajad seda perioodi erineval kujul, näiteks:

• Arendaja on kohustatud eseme üle anda aktsionärileühisehitus peale elamu kasutusse andmise loa saamist hiljemalt 30.12.2017; – või
• Arendaja on kohustatud ühiskasutuses oleva ehitusobjekti osanikule võõrandama ligikaudu 2017. aasta esimeses kvartalis; – või
• Arendaja kohustub korterelamu kasutusele võtma 15. novembriks 2017.a. Arendaja kohustub 10 päeva jooksul pärast sünnitust kasutusse mitme korteriga elamu läbida objektühisehitus ühisehituses osalejale.

Hoolimata erinevast sõnastusest on konkreetne kuupäev ( tähtaeg) korteri üleandmise osanikule saab alati järeldada DDU tingimustest. “Kvartalite” märkimisel on selleks kuupäevaks määratud kvartali viimane päev. Ja sellised ebamäärased sõnastused nagu “ligikaudu”, “ligikaudu” jne. vastuolulistel juhtudel kohus neid arvesse ei võta.

Kui Arendaja rikub maja üleandmise tähtaega ( sh. temast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel), on ta kohustatud sellest teavitama kõiki ühisehituses osalejaid hiljemalt kaks kuud ette enne lepingus määratud perioodi ja kutsuda neid muutma DDU lepingut, sõlmides sellele täiendava lepingu (Avaneb uuel vahelehel.">Punkt 3. Artikkel 6, Föderaalseadus-214).

Lisakokkulepe DDU-ga maja valmimistähtaja edasilükkamise kohta peab sisaldama viidet ehituse venimise põhjustele ja pakkuma välja uued tähtajad korteri osanikule üleandmiseks. Oluline on mõista, et tegemist on just ETTEPANEKUGA vabatahtlikult lepingut uuendada ja tähtaega edasi lükata, mitte aga kohustusliku tingimusega. Aktsionär võib oma äranägemise järgi sellega nõustuda või mitte.

Mis juhtub, kui osanik sõlmib lepingu maja tarnekuupäeva edasilükkamise kohta?

Kui Arendaja on piisavalt veenev ja aktsionär nõustub ( "Eh, okei, ma veensin sind") sõlmib DDU-ga täiendava kokkuleppe maja üleandmise ja korteri võõrandamise tähtaja muutmise kohta, siis kaotab ta:

1. Ta ei saa enam nõuda trahvi tasumine maja kohaletoimetamise viibimise tõttu ( karistuste kohta – vt allpool). Täpsemalt saab ta nõuda, kuid ainult juhul, kui Arendaja rikub lisalepingu alusel uut korteri võõrandamise tähtaega. Ja trahvi hakatakse arvestama sellest uuest kuupäevast.
2. Temalt võetakse õigus selleks DDU ühepoolne lõpetamine (lõpetamise kohta – vt allpool) ja tagastage oma raha, kui maja üleandmise tähtaega on rikutud rohkem kui 2 kuud (Avaneb uuel vahelehel."> punkt 1, punkt 1, artikkel 9, 214-FZ). Lepingu sellel alusel lõpetada peate ootama kuni Arendaja rikub uut tähtaega 2 kuud.

Kui sõlmitakse DDU-le lisaleping, siis maja esialgset tarnekuupäeva enam arvesse ei võeta. Õigusvaidluste korral Arendaja, ei saa aktsionär tugineda DDU algtingimustele.

Mis juhtub, kui aktsionär keeldub sellele lepingule alla kirjutamast?

Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku kohaselt on lepingutingimuste muutmine võimalik ainult poolte vastastikusel kokkuleppel ( välja arvatud üksikjuhtumid, mis ei ole selle teemaga seotud). Sellest järeldub, et aktsionär, olles lepingu võrdne pool, võib keelduda selle esialgsete tingimuste muutmisest. Sellest ei kaasne aktsionärile negatiivseid õiguslikke tagajärgi ( kuigi arendaja on ilmselt rahulolematu).

Muidugi, tegelikult lükkub maja üleandmise kuupäev ikkagi edasi ( sa ei saa sellega midagi teha), kuid aktsionär saab kõik sellega kaasnevad kahjud ise hüvitada esitamisega nõue sunniraha tasumiseks.

Maja üleandmise ja korteri osanikule üleandmise tähtaja rikkumise eest - kirjeldatud eraldi märkuses lingil.