Kuidas saada käendajalt hoiu- ja erakorraliste kulude hüvitamist. Hoiuleping Laosuhete tekkimine seaduse jõul

1. Laosuhte jätkamine pärast kautsjoni tagastamisnõude saamist

Kui kaua peaks organisatsioon pärast pankrotti jaemüügiks saadetud esemeid säilitama? Ja kuidas neid maha kanda?

1. Laosuhete tekkimine seaduse jõul

Raamatupidamine

Tulumaks

1. Ladustatud kaupade aegumiskuupäev

1. Piirangud asjade üleandmisel kolmandale isikule

2. Asja lepingut rikkudes kolmandale isikule üleandmise tagajärjed

3. Asja kolmandale isikule hoiustamise tagajärjel kautsjonipidajale tekitatud kahjude hüvitamine

1. Poolte tahte mõju hoiulepingu hüvitamise küsimuse otsustamisel

2. Asjaolud, mis ei vabasta teid hoidja teenuste eest tasumisest

3. Asjaolud, mis takistavad hoiustajalt tasu sissenõudmist

4. Tema valduses oleva asja hoidja poolt kinnipidamise ja müügi võimalus

1. Kautsjoni vara hoidmise kulude tõendamine

2. Võimalus vastutaval hoidjal saada nii tasu kui ka kulude hüvitamist

3. Väärtesemete riigi materiaalsest reservist vabastamisel hoiukulude hüvitamine

1. Pantniku vastutus asja kättesaamisel hoidjale äraviimisest teatamisel

2. Kautsjoni võimalus keelduda hoiuobjekti vastuvõtmisest ja nõuda kahjude hüvitamist vastavalt Art. 405 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik

1. Asja üleandmine käendaja poolt märgitud isikule

2. Asja kautsjoni taotlus hoidjalt

1. Võimalus nõuda kahju hüvitamist kautsjoni poolt, kes ei ole asja omanik

2. Tingimused, mille alusel saab rahuldada kautsjoni kahju hüvitamise nõude

3. Materiaalse tagavara esemete hoidjalt kahjude ja trahvide sissenõudmise iseärasused

4. Valdaja vastutus ladustamiseks vastuvõetud sõidukites asuva lasti kaotsimineku eest

5. Hoidja vastutuse vältimatus eseme kaotsimineku või kahjustumise eest

6. Hooldajale nõude esitamine alusetu rikastumise sissenõudmiseks asja kaotsimineku eest.

1. Kaotatud või kahjustatud esemete väärtuse määramine

1. Laosuhte jätkamine pärast kautsjoni tagastamisnõude saamist

1. Laosuhete tekkimine seaduse jõul

Pärast kautsjoni vara tagastamise avalduse saamist on hoidja kohustatud eseme talle viivitamatult tagastama. Vene Föderatsiooni tsiviilkoodeksis on kautsjonile vastav nõue: lepingu lõppedes asjale kohe järele tulla (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 899). Praktikas tekib küsimus: kas hoiusuhe jätkub, kui kautsjoni täitja esitas nõude vara tagastamiseks, kuid ei viinud kaupa välja?

Kui kautsjonipidaja kaupa pärast tagastamisnõude esitamist välja ei vii, siis säilib hoiusuhe ja käendajal on õigus saada hüvitist.

Kohtupraktika:

Vene Föderatsiooni kõrgeima vahekohtu 6. märtsi 2007. aasta otsus N 16596/06 asjas N A60-2141/06-C1

"... OÜ "SCM "Maxi-R" teatas 18. novembri 2005, 27. jaanuari 2006 N 2/01, 10. veebruari 2006 N 3/01 kirjaga ettevõttele "NPP Opus", et ta peab hoiuleping olema alates 01.10.2004 N 3/ОХ lõpetati ja paluti kaup tagastada.

Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 904 kohaselt on hoidja kohustatud käendaja esimesel nõudmisel hoiule võetud asja tagastama, isegi kui lepingus sätestatud hoiutähtaeg ei ole veel möödunud.

Kohus tuvastas, et 2006. aasta 1. jaanuari seisuga oli firma “NPP Opus” valduses ettevõtte “SCM “Maxi-R” vara summas 2 542 672 rubla 98 kopikat. Nõudes oma vara tagastamist, ei üritanud SCM Maxi-R LLC seda eemaldada.

Kohus märkis, et vaidluse arutamise päeval ei olnud SCM Maxi-R LLC oma kaupu välja viinud ning need olid endiselt NPP Opus LLC laos, millega seoses kautsjoni täitja artikli lõike 4 alusel. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 kohaselt on Föderatsioon kohustatud tasuma asja hoidjale proportsionaalset tasu asja edasise hoiustamise eest.

Tuvastatud asjaolude põhjal pidas kohus võimalikuks vastuhagi rahuldada...“

Artikkel 906. Säilitamine seaduse jõul

Kohtupraktika küsimused art. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik 906

1. Laosuhete tekkimine seaduse jõuga >>>

Hoiustamine võib tekkida mitte ainult tsiviiltehingutes osalejate vaba tegevuse tõttu, vaid ka haldus-, maksu- ja kriminaalõiguslikest suhetest. Kohtupraktikas on näiteid hoiustamissuhete tekkimisest seaduse jõul.

1.1. Järeldus kohtupraktikast: Kinnipeetud sõiduki paigutamisel parklasse tekib seadusest tulenev hoiusuhe.

Kohtupraktika:

Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 15. mai 2006. aasta otsus N GKPI06-240

"...Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 906 sätestab, et seaduse jõust tulenevatele ladustamiskohustustele kohaldatakse käesoleva seadustiku 47. peatüki reegleid, mis reguleerivad hoiuteenuste osutamisega seotud suhteid, välja arvatud juhul, kui kehtivad muud eeskirjad. seadusega kehtestatud.

Vastavalt Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 27.13 5. osale võib kinnipeetud sõiduki parkida ja hoiule anda.

Sellest tulenevalt tekivad föderaalseaduste nimetatud normide alusel kinnipeetud sõiduki parklasse paigutamisel ja ladustamisel seadusest tulenevad hoiukohustused, millele kehtivad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku peatüki 47 eeskirjad. Föderatsioon.

Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklitele 896–898 on kautsjonipidaja kohustatud maksma hoidjale tasu asja hoiustamise eest, samuti hüvitama talle selle hoidmise kulud..."

Vene Föderatsiooni Ülemkohtu otsus 25. juulist 2006 N KAS06-260

"...Turvameetmete hulgas ei ole nimetatud sõiduki parklasse paigutamist ja selle hoidmist, need toimingud viiakse läbi pärast nende meetmete rakendamist haldusõiguserikkumiste seadustiku § 27.13 5. osa alusel. Vene Föderatsioon Sõiduki parklasse paigutamisega ja hoidmisega seotud suhted tulenevad ülalnimetatud seadusest, kuid jäävad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 906 kohaldamisalast välja , neile kehtivad käesoleva seadustiku 47. peatüki eeskirjad, mis reguleerivad ladustamiskohustusi ja vastutust nende täitmata jätmise eest.

See tähendab, et käendajal pole mitte ainult õigus nõuda asja talle turvalist tagastamist, vaid ta on ka kohustatud vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklitele 896–898 maksma hoidjale hoiustamise eest tasu. , samuti hüvitama selle ladustamise kulud, sealhulgas need, mis on seotud ladustamiseks paigutamisega (transpordiga). Samal ajal, kui käendaja ei täida oma kohustusi, on hooldajal Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 359 lõike 1 alusel õigus asja (antud juhul sõiduki) endale jätta. kuni vastava kohustuse täitmiseni..."

Loodepiirkonna Föderaalse Monopolivastase Talituse 08.08.2008 resolutsioon asjas nr A42-85/2008

"...Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 25. juuli 2006. a määruses N KAS06-260 sätestatud seisukoha kohaselt tekivad sõiduki parklasse paigutamise ja hoiustamisega seotud suhted haldusõigusaktide alusel (Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 27.13 5. osa), kuid jäävad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 906 (edaspidi nimetatud) kohaldamisalast välja Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik), kohaldatakse käesoleva seadustiku 47. peatüki eeskirju, mis reguleerivad ladustamiskohustusi ja vastutust nende rikkumise eest.

Pantjaks ei ole antud juhul liikluspolitsei ametnik, kes sõidukite ohutu ja katkematu liikumise tagamiseks süüteo kõrvaldas, vaid isik, kelle asi on seaduse jõul hoiule pandud, nimelt: juht (omanik) , omaniku esindaja), olenemata selle tüübiõigusest hoiule antud sõidukile. Sellest tulenevalt on hoiule pandud sõiduki omanikul (pagipidajal) ja asja hoiule vastuvõtnud hooldajal tsiviilõigusega kehtestatud õigused ja kohustused. See tähendab, et hoiuleandjal pole mitte ainult õigus nõuda asja ohutut tagastamist, vaid ta on ka kohustatud vastavalt artiklitele 896–898 (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik) maksma ladustamise eest tasu ja hüvitama. selle ladustamise kulud. Samal ajal, kui käendaja ei täida oma kohustusi, on hooldajal Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 359 lõike 1 alusel õigus asja (antud juhul sõiduki) endale jätta. kuni vastava kohustuse täitmiseni..."

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 11. juuli 2007. aasta resolutsioon asjas nr A56-22503/2006

"...Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 2 lõike 3 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel haldusõigussuhetele kohaldada tsiviilõigust.

Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 27 lõike 1 1. osas loetletakse haldusõiguserikkumise korral menetluse tagamiseks meetmed, mis hõlmavad eelkõige sõiduki kinnipidamist ja selle kasutamise keelamist.

Sõiduki paigutamine spetsialiseeritud parklasse ja hoiustamine ei ole selliste meetmetena loetletud.

Esimese ja apellatsiooniastme kohtud jõudsid õigele järeldusele, et kinnipeetud sõiduki paigutamisega spetsialiseeritud parklasse ja selle hoidmisega seotud suhted tekivad Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustikuga kehtestatud normi alusel. , kuid jäävad haldusõiguse reguleerimisalast välja.

Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 906 kohaldatakse seaduse jõust tulenevate ladustamiskohustuste suhtes nimetatud seadustiku 47. peatüki eeskirju, kui seadusega ei ole kehtestatud muid eeskirju.

Seda õiguslikku seisukohta kinnitati Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 15. mai 2006. aasta otsuses N GKPI06-240 tsiviilasjas, mis käsitles eeskirja lõigete 6 ja 9 kehtetuks tunnistamist. Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 25. juuli 2006. a määrusega N KAS06-260 jäeti 15. mai 2006. a otsus muutmata..."

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 21. detsembri 2006. aasta resolutsioon asjas nr A56-16085/2006

1.2. Järeldus kohtupraktikast: Täitemenetluse käigus arestitud või konfiskeeritud vara võõrandamisel hoiusuhete tekkimise küsimust otsustavad kohtud erineval viisil.

1. positsioon. Täitemenetluse käigus arestitud või konfiskeeritud vara võõrandamisel tekib kohtutäituri ja hooldaja vahel hooldussuhe.

Kohtupraktika:

Vene Föderatsiooni kõrgeima arbitraažikohtu presiidiumi 17. oktoobri 2006. aasta resolutsioon N 7074/06 asjas N A07-32282/05-G-SMSH

“...Kassatsioonikohus lähtus alljärgnevast.

Vastavalt täitemenetluse seaduse artiklile 53 ja seadustiku artiklile 906 tekkisid pärast arestitud vara üleandmist ettevõttele Realcomp tsiviilkohustused selle hoidmiseks äriühingu ja selle vara omanike vahel.

Vara omamise, kasutamise ja käsutamise õigused kuuluvad ainult selle omanikule (seadustiku artikkel 209), mistõttu on õigus nõuda kahju hüvitamist ka selle kaotsimineku eest ainult vara omanikul.

Kohtutäitur ja Baškortostani Vabariigi föderaalse kohtutäiturite teenistuse peadirektoraat, kes ei ole ladustamiseks üleantud vara omanikud, vaid tegutsevad ainult seadusega vara käsutamiseks volitatud vahendajatena, ei omanda varale mingeid õigusi. arestitud ja hoiule antud, mistõttu ei ole ka juhtkonnal õigust esitada kohtusse nõuet selle vara kaotsimineku tagajärjel tekkinud kahjude sissenõudmiseks.

Vene Föderatsiooni Kõrgeima Arbitraažikohtu Presiidium leiab pärast hagiavalduses esitatud argumentide paikapidavust kontrollimist, et vaidlustatud kohtuakt kuulub tühistamisele järgmistel põhjustel.

Kautsjoniks võib olla seaduse või lepingu alusel tegutsev isik, kes ei ole vara omanik.

Antud juhul oli kohtutäituriks kohtutäituri teenistus, kes tegutses kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seaduse alusel.

Asjade kaotsimineku, puuduse või kahjustumise tõttu kautsjonipidajale tekitatud kahju hüvitab hoidja vastavalt seadustiku artiklile 393, kui seaduses või hoiulepingus ei ole sätestatud teisiti (seadustiku artikkel 902).

Hoidjaks 30.05.2003 lepingu nr 4 alusel oli Realcomp OÜ, kes peab hüvitama kadunud vara maksumuse vastavalt käendaja poolt käesoleva lepingu alusel esitatud nõudele.

Sellistel asjaoludel rikub vaidlustatud kohtuakt vahekohtute õigusnormide ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist ning vastavalt Vene Föderatsiooni vahekohtumenetluse seadustiku artikli 304 lõikele 1 kuulub see tühistamisele. ."

Vene Föderatsiooni kõrgeima vahekohtu otsus 21. jaanuarist 2010 nr VAS-9853/09 asjas nr A82-11294/2008-35

“...Kohus leidis, et 18. mail 2007. a tegi kohtutäitur S. A. Khalistova täitedokumentide alusel OÜ-le PP Teplo Max kuuluva vara inventuuri ja aresti inventuur ja vara arestimine sissenõudjale täitemenetluses - LLC "Partner Inter", keda esindab direktor Avdolyan S.A.

Selles hagis palus ettevõte välja nõuda arestitud vara hoidmise kulu ajavahemikul 18. juulist 2007 kuni 23. juulini 2008 summas 1 824 977 rubla.

Esitatud tõendeid hinnates jõudsid kohtud järeldusele, et poolte vahel oli vara hoidmise osas õigussuhe, mida reguleerivad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 47. peatüki normid, ja vara hoidmise kohustus. kohtutäituriteenus täituri poolt täitemenetluse raames üleantud vara hoidmise kulude hüvitamiseks hooldajale.

Kohus kohaldas Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklit 906 ja jõudis järeldusele, et seaduse jõust tulenevate hoiukohustuste suhtes kohaldatakse Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikuga kehtestatud reegleid, mis reguleerivad hoiulepingu sõlmimisel tekkinud õigussuhteid, välja arvatud juhul, kui muud eeskirjad. on seadusega kehtestatud.

Selles osas lükatakse ekslikuna tagasi kaebaja väide, et täitemenetluse raames toimub asja seaduse jõul hoidmine ilma tasu maksmata.

Esitatud nõuded osaliselt rahuldades lähtus kohus arestitud vara täitemenetluse raames hoiule andmise fakti tõendamisest, ettevõtte poolt vara hoidmisest, sellise hoiustamise tasulisest olemusest ja kandmise fakti kinnitusest. vara hoidmise kulud..."

Vene Föderatsiooni kõrgeima vahekohtu otsus 14. jaanuarist 2010 nr VAS-17881/09 asjas nr A52-1626/2009

“...Kohus leidis, et 1. juuli 2008. a vastuvõtmise akti kohaselt paigutati hagiavalduses märgitud kaup haldusmenetluse raames ROSTEK-Pskov CJSC Sebeži filiaali ajutise ladustamise lattu. süüteo juhtum.

14. oktoobri 2008. a vara vastuvõtmise ja üleandmise akti kohaselt anti konfiskeeritud kaup üle Sebeži rajooni OSB-le, vara asukohaks on aktis märgitud ajutise ladustamise ladu "ROSTEK - Pihkva" Sebeži linn.

Kaup konfiskeeriti laost ja anti 16. detsembri 2008. a arestitud vara arestimise akti alusel üle Pihkva oblasti riigivarahalduse föderaalsele ametile.

Esitatud tõendeid hinnates jõudis kohus järeldusele, et poolte vahel tekkis vara hoidmise osas õigussuhe, mida reguleerivad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 47. peatüki normid.

Nõustuda ei saa järelevalvekorras kohtutoimingute teistmise avalduses toodud argumentidega, et vaidlusaluste suhete suhtes ei kohaldata tsiviilõiguse norme.

Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 906 kohaldatakse seaduse jõust tulenevate ladustamiskohustuste suhtes peatüki 47 "Säilitamine" reegleid, kui seadusega ei ole kehtestatud muid eeskirju.

Osakonna viide kohtupraktikale sarnastes kohtuasjades ei ole aktsepteeritav, kuna igal konkreetsel juhul tuvastab kohus asja faktilised asjaolud ja kohaldab tuvastatud asjaoludele seaduse norme, võttes arvesse esitatud tõendeid..."

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 3. detsembri 2009. aasta resolutsioon asjas nr A52-1638/2009

"...Kinnine aktsiaselts "ROSTEK-Pskov" (edaspidi - äriühing, hageja) esitas Pihkva oblasti arbitraažikohtule nõude Pihkva oblasti kohtutäiturite föderaalse talituse (edaspidi - kohtutäiturite talituse) vastu. Büroo, kostja) 8640 rubla 00 kopika võla sissenõudmiseks laoteenuste eest.

Ettevõte saatis osakonnale 30. aprillil 2009 arve nr 165 summas 8640 RUB. 00 kop. kaupade ladustamiseks laos 14.10.2008-16.12.2008 vastavalt teenuste hinnakirjale. Juhtkond arvet ei tasunud.

Esitatud tõendeid hinnates jõudsid kohtud järeldusele, et antud juhul on 14. oktoobri 2008. a vara vastuvõtmise ja üleandmise akt koos 12. juuli 2008. a kauba vastuvõtmise ja üleandmise aktiga dokumendiks. tõendavad hoiulepingu sõlmimist nõuetekohases vormis, kuna need võimaldavad kindlaks määrata nii hoiule antud vara mahu kui ka hoidjaks oleva isiku, kes kandis hoiustamiskulud.

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 3. detsembri 2009. aasta resolutsioon asjas nr A52-1627/2009

"...Kinnine aktsiaselts "ROSTEK-Pskov" (edaspidi - äriühing, hageja) esitas Pihkva oblasti arbitraažikohtule nõude Pihkva oblasti kohtutäiturite föderaalse talituse (edaspidi - kohtutäiturite talituse) vastu. Büroo, kostja) 7290 rubla 00 kopika võla sissenõudmiseks laoteenuste eest.

Pihkva oblasti föderaalse kohtutäiturite talituse Sebeži rajooni kohtutäiturite osakonna kohtutäitur tegi 25. septembril 2008. a otsuse täitemenetluse algatamise kohta nr 41/3361/750/2/2008.

24. oktoobri 2008. a vara vastuvõtmise ja üleandmise akti kohaselt anti kaup üle kohtutäitur I. L. Kokovinale, vara asukohaks on aktis märgitud ajutise ladustamise ladu "ROSTEK - Pihkva" Sebeži linn.

Vastavalt 16. detsembri 2008. aasta arestimisaktile ja 16. detsembri 2008. aasta arestitud vara arestimisele võeti kaup ajutise ladustamise laost kinni ja anti üle Riigivarahalduse Föderaalse Agentuuri territoriaalsele administratsioonile. Pihkva piirkond.

Ettevõte saatis osakonnale 30. aprillil 2009 arve nr 172 summas 7290 RUB. 00 kop. kaupade hoidmiseks laos 24.10.2008-16.12.2008 vastavalt teenuste hinnakirjale. Juhtkond arvet ei tasunud.

Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 906 kohaldatakse seaduse jõust tulenevate ladustamiskohustuste suhtes 47. peatüki ("Säilitamine") reegleid, kui seadusega ei ole kehtestatud teisi eeskirju. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 896 sätestab, et tasu ladustamise eest tuleb maksta hoidjale pärast ladustamise lõpetamist ja kui ladustamise eest tasumine on ette nähtud perioodide kaupa, tuleb see tasuda asjakohaste osamaksetena iga perioodi lõpus. .

Esitatud tõendeid hinnates jõudsid kohtud järeldusele, et antud juhul on vara vastuvõtmise ja üleandmise akt 24.10.2008 koos kauba vastuvõtmise ja üleandmise aktiga 07.09.2008. hoiulepingu sõlmimist tõendav dokument nõuetekohases vormis, kuna need võimaldavad määrata nii hoiule antud vara mahu kui ka hoidjaks oleva isiku, kes kandis hoiukulud.

Kohtud, tuvastades, et Ettevõte hoidis vara ajavahemikul 24. oktoober 2008 kuni 16. detsember 2008, kohaldasid tekkinud õigussuhetele mõistlikult Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 47. peatüki sätteid..."

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 3. detsembri 2009. aasta resolutsioon asjas nr A52-1626/2009

"...Kinnine aktsiaselts "ROSTEK-Pskov" (edaspidi - äriühing, hageja) esitas Pihkva oblasti arbitraažikohtule nõude Pihkva oblasti kohtutäiturite föderaalse talituse (edaspidi - kohtutäiturite talituse) vastu. Büroo, kostja) 5750 rubla 00-kopikalise võla sissenõudmiseks laoteenuste eest.

Pihkva oblasti föderaalse kohtutäiturite talituse Sebeži rajooni kohtutäiturite osakonna kohtutäitur tegi 02.09.2008 otsuse täitemenetluse algatamise kohta nr 41/3061/595/2/2008.

14.10.2008 vara vastuvõtmise ja üleandmise akti kohaselt anti kaup üle kohtutäitur I.L Kokovinale, vara asukohaks on aktis märgitud ajutise ladustamise ladu "ROSTEK - Pihkva" Sebeži linn.

Ettevõte saatis osakonnale 30. aprillil 2009 arve nr 164 summas 5750 RUB. 00 kop. kaupade ladustamiseks laos 14.10.2008-16.12.2008 vastavalt teenuste hinnakirjale. Juhtkond arvet ei tasunud.

Esitatud tõendeid hinnates jõudsid kohtud järeldusele, et antud juhul on 14. oktoobri 2008. a vara vastuvõtmise ja üleandmise akt koos 1. juuli 2008. a kauba vastuvõtmise ja üleandmise aktiga dokumendiks. tõendavad hoiulepingu sõlmimist nõuetekohases vormis, kuna need võimaldavad kindlaks määrata nii hoiule antud vara mahu kui ka hoidjaks oleva isiku, kes kandis hoiustamiskulud.

Kohtud, tuvastades, et ettevõte hoidis vara ajavahemikul 14. oktoober 2008 kuni 16. detsember 2008, kohaldasid tekkinud õigussuhetele mõistlikult Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 47. peatüki sätteid..."

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 3. detsembri 2009. aasta resolutsioon asjas nr A52-1625/2009

"...Kinnine aktsiaselts "ROSTEK-Pskov" (edaspidi - äriühing, hageja) esitas Pihkva oblasti arbitraažikohtule nõude Pihkva oblasti kohtutäiturite föderaalse talituse (edaspidi - kohtutäiturite talituse) vastu. Büroo, kostja) 2880 rubla 00 kopika võla sissenõudmiseks laoteenuste eest.

14.10.2008 vara vastuvõtmise ja üleandmise akti kohaselt anti kaup üle kohtutäitur Vassiljeva V.B.-le, vara asukohaks on aktis märgitud ajutise ladustamise ladu "ROSTEK - Pihkva" Sebeži linn.

Ettevõte saatis osakonnale 30.04.2009 arve nr 156 summas 2880 rubla. 00 kop. kaupade ladustamiseks laos 14.10.2008-16.12.2008 vastavalt teenuste hinnakirjale. Juhtkond arvet ei tasunud.

Esitatud tõendeid hinnates jõudsid kohtud järeldusele, et antud juhul on 14. oktoobri 2008. a vara vastuvõtmise ja üleandmise akt koos 1. juuli 2008. a kauba vastuvõtmise ja üleandmise aktiga dokumendiks. hoiulepingu õiges vormis sõlmimise tõendamine, kuna see võimaldab kindlaks määrata nii hoiule antud vara mahu kui ka hoidjaks oleva isiku, kes kandis hoiustamiskulud.

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 3. detsembri 2009. aasta resolutsioon asjas nr A52-1624/2009

"...Kinnine aktsiaselts "ROSTEK-Pskov" (edaspidi - äriühing, hageja) esitas hagi Pihkva oblasti föderaalse kohtutäiturite talituse (edaspidi - amet, kostja) vastu kohtuasja sissenõudmiseks. Laoteenuste eest tasumisel võlg 495 rubla.

23.10.2008 vara vastuvõtmise ja üleandmise akti kohaselt anti kaup üle kohtutäitur Kokovina I.L.-le, aktis on vara asukohaks märgitud ajutise ladustamise ladu "ROSTEK - Pihkva" Sebeži linn.

Ettevõte saatis osakonnale 30.04.2009 arve nr 159 summas 495 rubla. 00 kop. kaupade hoidmiseks laos 23.10.2008-16.12.2008 vastavalt teenuste hinnakirjale. Juhtkond arvet ei tasunud.

Esitatud tõendeid hinnates jõudsid kohtud järeldusele, et antud juhul on 23. oktoobri 2008. a vara vastuvõtmise ja üleandmise akt koos 1. juuli 2008. a kauba vastuvõtmise ja üleandmise aktiga dokumendiks. hoiulepingu õiges vormis sõlmimise tõendamine, kuna see võimaldab kindlaks määrata nii hoiule antud vara mahu kui ka hoidjaks oleva isiku, kes kandis hoiustamiskulud.

Kohtud, tuvastades, et Ettevõte hoidis vara ajavahemikul 23. oktoober 2008 kuni 16. detsember 2008, kohaldasid tekkinud õigussuhetele mõistlikult Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 47. peatüki sätteid..."

2. positsioon. Täitemenetluse käigus arestitud vara võõrandamisel ei teki hoiustamise kohta tsiviilõigussuhteid, kuna tegemist on kohtutäituri haldustoimingutel põhinevate avalike õigussuhetega.

Kohtupraktika:

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 30. juuli 2008. aasta resolutsioon asjas nr A42-1104/2006

„...Eeltoodust järeldub, et tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine üldalluvuskohtute ja vahekohtute kohtutoimingute, samuti muude organite toimingute sundtäitmiseks seoses arestitud ja arestitud varaga, sellise vara ohutuse tagamiseks on võimalik kahju hüvitamine selle kaotsimineku (hävimise), puuduse või kahjustumise korral Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud viisil.

Samas on kohtud tuvastanud ja kohtuasja materjalidest tuvastanud, et Seltsi ja juhtkonna vahel sellist arestitud vara hoidmise lepingut ei sõlmitud, vara Seltsile hoidmiseks üle ei antud ning hageja ei ole tõendanud. muidu.

Kaebuse väide vajaduse kohta kohaldada tekkinud õigussuhetele Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 906 (seaduse jõu alusel säilitamine) sätteid on alusetu ja vastuolus selle normi mõttega.

Samal ajal vastavalt seaduse nr 119-FZ artikli 53 2. osale ja Vene Föderatsiooni valitsuse juulikuu dekreediga kinnitatud arestitud ja arestitud vara ladustamise korda ja tingimusi käsitlevate määruste punktile 3 7, 1998 nr 723, saab hoidja hoidmise eest vastavat tasu. Lisaks hüvitatakse talle vara hoidmiseks tehtud vajalikud kulutused.

Vastavalt Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi 03.08.1999 korralduse N 225 (mis kehtis vaidlusalusel perioodil) lisale nr 16 kehtestab vara hoidmise tasu suuruse kohtutäitur kohtumääruses. vahemikus 0,5–5% vara väärtusest, kuid mitte vähem 0,5 ja mitte rohkem kui 10 miinimumpalka. Hooldaja tasu on seotud täitetoimingute teostamise kuluartikliga.

Eeltoodut arvestades ei leia kassaatoril alust kaevatud kohtutoimingute tühistamiseks..."

Vt antud juhul ka kolmeteistkümnenda vahekohtu apellatsioonikohtu 28. märtsi 2008. a resolutsioon asjas nr A42-1104/2006.

Kolmeteistkümnenda vahekohtu apellatsioonikohtu 28. märtsi 2008. a resolutsioon asjas nr A42-1104/2006

«...Esimese astme kohus, keeldudes rahuldamast ühiskonna väljendatud nõudmisi, andis asja asjaoludele igakülgse hinnangu, kohaldades õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme.

Võlgniku vara arestimine, sealhulgas toimingud arestitud vara hoidmiseks üleandmiseks, mille viib läbi kohtutäitur vastavalt Art. Föderaalseaduse “Täitemenetlus” artiklid 51–53 on täitevasutuse võimu-haldustoimingud, mis viiakse läbi talle föderaalseadusega “Täitemenetluste kohta” antud volituste piires.

Esimese astme kohus märkis õigustatult, et antud juhul on arestitud vara hoidmise suhted avalik-õiguslikud, kuna kohtutäitur ei juhindu arestitud vara hoidmiseks üleandmisel tsiviilõigusest oma tahteautonoomia ja -vabaduse põhimõtetega. tema vara käsutamine...

Samas on arestitud vara täitemenetluse raames hoiustamise kohustuse tekkimise aluseks just kohtutäituri autoriteetsed tegevused. Märge artiklis Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 906 seaduse jõust tulenevate ladustamiskohustuste kohaldamiseks, peatüki eeskirjad. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 47 ei tähenda iseenesest, et see ladustamiskohustus on tehing.

Seega järeldas esimese astme kohus õigesti, et kohtutäituri toimingud vara arestimiseks ja O. I. Surudale hoiule andmiseks, samuti 26. juulil 2005. a tehtud vara inventuuri ja arestimise akt ei ole tehingud.

1.3. Järeldus kohtupraktikast: Asitõendite (sõiduki) hoidmisel kriminaalasja raames ei teki hoiusuhet asja omaniku ja hoidja vahel ning sõiduki kinnipidamise, parklasse paigutamise eeskirja normid. , ladustamine, samuti Vene Föderatsiooni valitsuse 18. detsembri 2003. aasta dekreediga N 759 kinnitatud käitamiskeeld ei kehti.

Kohtupraktika:

Uurali ringkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 20. juuli 2009. aasta resolutsioon N F09-5006/09-C5 asjas N A34-2911/2008-G34

„...Hagite rahuldamisel juhindusid esimese apellatsiooniastme kohtud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklitest 210, 309, 310, 906, 896, sõiduki kinnipidamise eeskirja punktist 6 selle paigutamine parklasse, ladustamine ja kasutamise keelamine, kinnitas Vene Föderatsiooni valitsuse 18. detsembri 2003. aasta dekreediga N 759 ning jõudis järeldusele, et Zauralye firmale kuuluv auto paigutati hoiule spetsialiseeritud parkla, millega seoses tekkis kostjal tasu hoiustamise eest ajavahemikul 07.10.2007 kuni 20.07.2008 summas 214 233 rubla 30 kopikat...

Esimese astme kohtu otsus ja apellatsioonikohtu otsus põhinevad materiaalõiguse ebaõigel kohaldamisel.

Olles jõudnud järeldusele, et kostjal on kohustus maksta hagejale tasu kinnipeetud sõiduki hoiustamise eest spetsiaalses parklas (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklid 906, 896), ei uurinud kohtud õigussuhete olemust. poolte ja asjas tähtsust omavate asjaolude kohta ning ei võtnud arvesse, et kostja ja ettevõtte Vector vahel sõiduauto Moskvich IZH 2140 hoidmiseks lepingulisi õigussuhteid ei tekkinud.

Viidates vaidluse lahendamisel Vene Föderatsiooni valitsuse 18. detsembri 2003. aasta dekreediga N 759 kinnitatud sõiduki kinnipidamise, parklasse paigutamise, hoiustamise ja kasutamise keelamise reeglitele, tegid kohtud. mitte arvestada, et nimetatud eeskiri määrab kindlaks sõidukite kinnipidamise, parkimise ja hoiustamise korra haldusõiguserikkumise menetluse raames.

Eeltoodut arvestades oleksid kohtud pidanud arvestama, et asitõendite säilitamise korda reguleerib Art. kinnitatud Vene Föderatsiooni kriminaalmenetluse seadustiku artiklid 81, 82, samuti asitõenditeks olevate asjade hoidmise ja müügi eeskirjad, mille säilitamine on kriminaalasja lõpuni või kriminaalasja ajal raskendatud. Vene Föderatsiooni valitsuse 20. augusti 2002. aasta määrusega N 620.

Nimetatud määruste punkti 9 kohaselt rahastatakse asitõendite säilitamise ja müügiga seotud tegevusi vahendite arvelt, mis on ette nähtud volitatud asutuse jooksvaks hoolduseks vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele... "

1.4. Järeldus kohtupraktikast: Kui tellija annab vara töövõtjale üle, tekib nende vahel seaduse jõul hoiusuhe.

Kohtupraktika:

Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 09.04.2009 resolutsioon asjas nr A56-27673/2008

"...Asja toimikus olevatele dokumentidele tuginedes tegid kohtud kindlaks, et tegelikult eksisteeris lepinguline suhe O. S. Trubatšova ja Axel-Car Pulkovo LLC vahel. Seega auto paigutamine parklasse, kust see varastati seoses sõiduki üleandmisega kostjale remonditöödeks. Sõiduk võeti remonti enne selle varguse hetke. värvkatte kahjustus) ja sõiduki võttis vastu kostja töötaja Kulikov (leht 44) väljastati Trubacheva O.S. 02.12.2006 tellimus. 04.25.2006 ja 05.04.2006 dateeritud Peterburi Siseasjade Direktoraadi uurimisosakonna tõenditest (juhtumileht 15 - 16) järeldub, et kannatanu O.S , alarmi võtmepult ja immobilisaatori võti Axel-Car Pulkovo LLC töötajatele. See tähendab, et auto sai tegelikult kostja valdusesse.

Vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 714 vastutab töövõtja kliendi käsutusse sattunud materjali, seadmete, töötlemiseks (töötlemiseks) üle antud asjade või muu vara säilitamata jätmise eest. töövõtja seoses lepingu täitmisega.

Samuti jõudsid kohtud järeldusele, et poolte vahel on tekkinud õigussuhe auto hoiustamise osas, kuna vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklile 906 kehtivad Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 47. peatüki "Säilitamine" reeglid. Föderatsiooni kohaldatakse seadusest tulenevatele ladustamiskohustustele.

Kohtud lükkasid põhjendatult tagasi kostja viite pooltevahelise kirjaliku hoiulepingu puudumisele, kuna antud juhul tekkis Axel-Car Pulkovo LLC-l sõiduki hoiustamise kohustus seaduse jõul (VT tsiviilseadustiku artikkel 714). Vene Föderatsioon) ..."

Allkirjastatud pitsatile

Kõiki hoolduslepingu (edaspidi leping) sõlmimisega seotud aspekte reguleerib Vene Föderatsiooni tsiviilseadus, eelkõige Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik.

Kui pooltel puudub võimalus vormistada dokumenti kirjalikus vormis, kuid on olemas väärtesemete üleandmist kinnitavad kviitungid, kviitungid või žetoonid, siis on sel juhul tekkivad kohustused samaväärsed lepingu kirjaliku vormiga.

Samas ka kirjaliku kokkuleppe puudumine ei ole põhjus vaidluste ja kohtumenetluste korral keelduda pooltel nõuet rahuldamast, kui on tunnistajaid, kes kinnitavad väärisesemete tegelikku hoiuleandmist.

Lähtuvalt hoiulepingu sõlmimise õiguslikust alusest saame esile tõsta kolm peamist omadust, mis määratleb selliste kohustuste võtmise iseärasused. Nende hulka kuuluvad:

Kaubapidaja peab asjad hoiule andma üksnes omal vabal tahtel. Igasugune hoidjapoolne mõjutamine väärisesemete omaniku mõjutamiseks on keelatud.
Üleandmine toimub tasuta, see tähendab, et hoidja ei saa materiaalset kasu.
Leping on vastavalt ühepoolne, selle sõlmimise algatajaks on väärtasjade omanik.

Samuti väärisesemete hoiustamisteenused võib olla teatud tüüpi äri mis tahes isikute või ettevõtete jaoks. Sel juhul on hoiuleping järelduse järgmised tunnused:

Sõlmitud leping hüvitatakse. Kautsjon kohustub tasuma hoiuteenuse lepingus kokkulepitud summa ettenähtud tähtaja jooksul.
Erinevalt klassikalisest hoiulepingu vormist võivad juhtudel, kui väärisesemete võõrandamine on ettevõtlustegevuse liik, lepingu algatada mõlemad suhte pooled.

Mis puudutab lepingu kehtivusaega, siis selle sõlmimisel saavad hoiuleandja ja hoidja kindlaks määrata konkreetse tähtaja või jätta hoiuleandja esimeseks nõudeks väärtesemete tagastamise tähtaja .

Iga sõlmitud leping peab tingimata sisaldama oluliste tingimuste kategooriaga seotud teave. Kõige olulisemate punktide puudumisel ja vastuoluliste olukordade ilmnemisel, mis nõuavad õigusasutuste poole pöördumist, lepingu võib kehtetuks tunnistada.

Laolepingu oluliseks tingimuseks võib olla selle ese, mille all mõistetakse konkreetset asja, mis on ühelt poolelt teisele ohutuse tagamiseks üle antud. Tuleb märkida, et kui võõrandatav asi sisaldab muid lepingus otseselt nimetamata esemeid, siis sellised väärtused ei ole lepingu esemeks.

Märkides, millised tingimused on lepingu sõlmimisel olulised, tuleb märkida, millised andmed ei mõjuta vormistatava dokumendi seaduslikkust. TO ebaolulised tingimused lisada võib selliseid tunnuseid nagu lepingu sõlmimise periood, koht, kus objekt lepingu kehtivuse ajal paikneb ja muu sarnane teave.

Nagu eespool mainitud, on hoolduslepingu esemeks väärtused, millel on materiaalne vorm. Lepingu esemel võivad olla nii individuaalsed tunnused kui ka see võib olla määratud üldiste tunnuste alusel. Kui lepingu alusel antakse üle unikaalsed väärtused, tuleb lepingu lõppedes need konkreetsed objektid tagastada.

Üldtunnustega määratletud asja ülekandmisel saab aga hoidja neid väärtusi hoida depersonaliseerimisega, st koos sarnaste asjadega. Sel juhul tuleks üks neist objektidest tagastada hoidjale.

Hoidma hoiule antud objekt puutumatuna, luues kõik vajalikud tingimused selle kohustuse edukaks täitmiseks.
Esmakordsel nõudmisel tagastage lepingus märgitud objekt, samuti kõik nende väärtuste hoiuperioodil saadud hüved.

Lepingueseme omanikul on ka kohustus, milleks on lepingu lõppemisel üleantud esemele õigeaegselt järele tulema.

Pärast hoiulepingu sõlmimist, kui selline tegevus on määratud hoidjale kasumlikuks, on sõlmitud ja lepingu ese antakse üle volitatud isikule, kannab hoidja täielikku vastutust väärtasjade ohutuse, kahjustumise ja kahjustamise eest. nende omanik.

Seda tüüpi vastutus tekib isegi siis, kui hoidja ei ole juhtunud juhtumis süüdi. Sel juhul on vaja hüvitada mitte ainult tekitatud kahju tegelik summa, vaid ka saamata jäänud materiaalse kasumiga seotud kahju.

Nende hoiulepingute puhul, mis on sõlmitud tasuta, tekib aga hooldaja vastutus vara kahjustamise eest vaid siis, kui süü on tegelikult tõendatud. Sel juhul see hüvitatakse ainult tegelik kahjusumma.

Enamasti on hoiule antud varal märkimisväärne kulu. Sellest tulenevalt on soovitatav ühe või teise väärisesemete hoidja valikut hoolikalt põhjendada, analüüsida sõlmitud hoidmislepingut ning võimalusi kahjude võimalikuks tagasimaksmiseks ebasoodsate sündmuste korral.

Hoiustamiseks saab üle anda mitte ainult varaobjekte, vaid ka dokumente. Sel juhul on ülekantud väärtuste tegelikku väärtust palju keerulisem hinnata. Seetõttu on nii oluline tagada võimalikult suur tõenäosus, et haldur maksab lepingu eseme kaotsimineku või kahjustumise korral materiaalset hüvitist.

Samuti tuleks hoolduslepingu alusel partnerit valida kontrollida maksevõimet hoidja, teostades analüütilisi meetmeid, kui lepingutingimusi rikutakse? ja hoidja peab tasuma hoiustajale omal kulul.

Kui üleantavad varad nõuavad teatud hoiutingimusi, peaksite enne lepingu sõlmimist kontrollima nende saadavust.

Hoolduslepingu sõlmimisel kannavad lepingulise suhte mõlemad pooled tsiviilvastutus. Kõik põhinõuded, mis sisaldavad poolte vastutuse tekkimise tingimusi ja selle suurust, on määratud seadusega.

Vaatamata sellele on hoiustajal ja halduril võimalus seada muud tingimused nende vahel sõlmitud lepingu sätete alusel.

Vastavalt õiguslikule raamistikule, eelkõige art. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 901 kohaselt tekib vastutuse maksimaalne määr, kui väärisesemete hoidja ei ole pakkunud nõuetekohaseid hoiutingimusi ja lepingu ese on kahjustatud või hävinud.

Hüvitise suurus sõltub sellest, mis alusel – tasulisel või tasuta – hoiuleping sõlmiti.

Professionaalset hoiuteenust osutav hoidja kohustub vastutama väärisesemete kahjustumise ja kaotsimineku eest, välja arvatud vääramatu jõu tõttu tekkinud sündmused, tekitatud kahju ulatuses.

Kui vara hoiustamine toimub tasuta, hüvitatakse hooldaja ettevaatamatusest või hooletusest tulenevad kahjud esemele tekitatud tegeliku kahju ulatuses. Nendel juhtudel, kui asja ei hävine, kuid selle omadusi ja omadusi rikutakse, hüvitatakse kahju vääriseseme väärtuse vähenemise piires.

Teatud juhtudel annab hoiuleandja hoiule ohtlike omadustega (plahvatusohtlikud, tuleohtlikud jne) väärisesemed, hoiatamata hoidjat esemete iseärasustest. Selline olukord on seadusega ette nähtud ja võimaldab hoidjal need väärisesemed hävitada, ilma et peaks hüvitama hoiustajale tekitatud kahju. Pealegi on kohustus täita ohtlike esemete omanik hüvitama hooldajale kõik kulud seotud selliste väärtuste sisuga.

Sõlmitud lepingu raames ei vastuta aga ainult hoidja. Kui hoiuleandja ja hoidja vaheline suhe on loodud nende vahel sõlmitud hüvitatava hoiulepinguga, kuid sellest hoolimata ei andnud lepingu eseme omanik väärtust hoiule kunagi üle, on ta. kohustatud hüvitama selle teenuse osutamisest saamata jäänud kasumi summa hoidja.

Hooldusleping on üks huvitatud isikute vaheliste õigussuhete liike ja seda kasutatakse edukalt Venemaa praktikas. Kõik sõlmitud lepingute peamised parameetrid on määratud tsiviilõigusega, kuid pooltel on õigus kohandada nüansse ja kirjutama need lepingusse, võttes arvesse teie soove.

Mis on turvaline ladu? Üksikasjad on selles videos.

Sellisel juhul jõustub komisjonilepingu poolte vahel tegelikult kauba ladustamise leping (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik).

Sel juhul on halduril (vahendaja) õigus:

asjad kaotavad oma tarbijaväärtuse).

Kui omanik likvideeritakse pankroti kaudu, ei ole võimalik talle kaupa tagastada, samuti on võimatu saada temalt hüvitist hoidja kulude eest. Organisatsiooni likvideerimisega kaasneb likvideeritud organisatsiooni õiguste ja kohustuste lõppemine ilma õigusjärgluseta, seega pole lihtsalt kedagi, kes pärast likvideerimist kaupa tagastaks. Pärast organisatsiooni pankroti teel likvideerimise kohta teate avaldamist meedias võis komisjoni esindaja pöörduda likvideerimiskomisjoni poole nõudega hüvitada tema kauba ladustamise kulud ning kohustada kommiendit kaubale järele tulema, kuid nüüd on see võimalus kadunud.

Seetõttu võib hoidja kauba kas müüa ja seeläbi oma kulutused kompenseerida või maha kanda, kui müük pole võimalik. Seadus ei kehtesta pärast käendaja likvideerimist perioodi, mille jooksul kautsjonisaaja on kohustatud kaupa hoiule võtma. Artikli 2 punkt 2 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 896 sätestab kohustuse hoida kaupu pärast ladustamislepingu lõppemist - veel pool perioodist, mille eest hoiuleandja peab tasuma (kui laotasu makstakse perioodiliselt või kui lepingus on ette nähtud edasilükkamine). teenuste eest tasumisel), kuid antud juhul pooled hoiulepingut ei sõlminud, mistõttu see tingimus ei kehti, pealegi on kautsjoni täitja likvideeritud. Vastavalt sellele antud juhul hoidja võib igal ajal alustada kauba müümist või utiliseerimist (maha kandmist)..

Hooldajal on õigus:

Summa, mille hoidja saab eseme müügist, tuleb jaotada järgmiselt:

kaupa müüa
tagastage see ise omanikule,
Utiliseerida (kui omanik kaubale mõistliku aja jooksul järele ei tule ja nemad ise
Summa, mille hoidja saab eseme müügist, tuleb jaotada järgmiselt:

Seega märkis Uurali ringkonna föderaalne monopolivastane teenistus: "Kui tarnija rikub kohustust hoiule võetud kaubad ära viia või need käsutada, on ostjal õigus kaup kas müüa või tarnijale tagastada" (resolutsioon dateeritud 7. aprill 2014 nr F09-1697/14 asjas nr A60-44604/2012).

Sel juhul on tarnija kohustatud hüvitama ostjale vajalikud kulud kauba müümiseks või tagastamiseks (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 514 punkt 3). Teavet selle kohta, kuidas need tarnijalt tagasi nõuda, leiate jaotisest Kuidas ostja saab hüvitada kaupade vastutustundliku ladustamisega seotud kulud.

Kaupade müük

Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik ei räägi ostja poolt hoiule võetud kaupade müümise korrast.

Vorm, milles pakkumisteade tuleb esitada, ei ole seadusega kinnitatud. Võimalike vaidluste vältimiseks on mõttekas vajalik info trükis avaldada.

Oksjoni võitja on isik, kes pakub kõrgeima hinna (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 447 punkt 4). Temaga peab ostja oksjonipäeval allkirjastama oksjoni tulemuste protokolli, millel on lepingu jõud (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 448 punkt 6).

Kui enampakkumine toimub seadusega kehtestatud reegleid rikkudes, võib kohus selle huvitatud isiku nõudel (näiteks mitteaktiivse tarnija nõudel) kehtetuks tunnistada ühe aasta jooksul alates enampakkumise kuupäevast. enampakkumine (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 449 punkt 1). See toob kaasa oksjoni võitnud isikuga sõlmitud lepingu kehtetuse (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 449 punkt 2).

Vaata ka Kuidas läbi viia pakkumist tarnija (töövõtja) valimiseks.

Kauba müügist saadud tulu tuleb üle kanda tarnijale.

Loomulikult kaasnevad kaupade ladustamise ja müümisega (eriti oksjoni teel) ostjale teatud kulutused. Ostjal on võimalik kauba müügi käigus saadud rahast maha arvata (kinni pidada) vastav summa (tasumisele kuuluv tagasimakse). See tähendab, et ostjal on õigus tasaarvestada vasturahalisi nõudeid ().

Tähelepanu! Lepinguga võidakse keelata hoiule võetud kauba ostja iseseisev müük.

Nõuanne

Mõttekas on kasutada sama transpordiliiki, millega kaup tarnijalt ostjale üle anti, juhul kui see toode tarniti loomulikult transpordis üksi (mitte koos muu kaubaga).

Fakt on see, et kohtud võrdlevad sageli transpordikulusid kauba ostjale üleandmisel ja tarnijale tagastamisel. Kui viimased ületavad oluliselt esimest, siis järeldavad kohtud, et ostja tegevus „ei viita hoolsusele ja hoolsusele võimalike kahjude minimeerimiseks“ (esimese apellatsioonikohtu 23. juuni 2014. a määrus asjas nr A39-267 /2014). Selle tulemusena on ostjal oht, et ta ei saa kauba tagastamisele kulunud raha täit tagasi.

Teine küsimus– mida teha, kui tarnija keeldub kaupa tagasi vastu võtmast (ei luba ostjat oma territooriumile transportida)?

Sel juhul tuleb kaup tagastada ostja lattu ja esitada hagi, millega kohustada tarnijat kaup välja viima, hüvitama kauba hoiule vastuvõtmisega seotud kulud ja tagastama tarnijale ( kõrvalehoidmine kauba vastuvõtmisest).

Veelgi enam, kui on suur oht, et tarnija keeldub kaupa vastu võtmast ja (või) kauba tagastamine nõuab märkimisväärseid jõupingutusi ja ressursse, siis on mõistlik loobuda katsetest kauba ise tagastada. Parem on kohe pöörduda kohtusse, nõudes tarnija kohustust kaup ära viia.

Kas kaupa on võimalik käsutada pärast Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 514 lõikes 2 sätestatud mõistliku tähtaja möödumist?

Jah, saate, hoolimata asjaolust, et Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik sellist õigust ette ei näe.

Ostja võib hoiule võetud kauba käsutada, kui:

Sel juhul on kaupade ringlussevõtt viis kauba ladustamise ja kaitsmise kulude vähendamiseks. Tarnija ei saa nõuda kauba tagastamist ega selle maksumuse hüvitamist.

Lisaks võib ostja nimetatud tingimuste olemasolul pärast kauba utiliseerimist nõuda tarnijalt kauba vastutustundliku ladustamisega, sealhulgas selle utiliseerimisega seotud kulude hüvitamist (vt nt Arbitraažikohtu otsust Uurali ringkond 4. septembril 2014 nr F09- 11799/13 asjas nr A50-13330/2013, Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 30. detsembri 2014. a otsusega nr 309-ES14-6077 jäeti rahuldamata. anda see kohtuasi üle käesoleva otsuse kassatsioonimenetluses läbivaatamiseks Vene Föderatsiooni Ülemkohtu majandusvaidluste kohtunike kolleegiumile ).

Praktiline näide: kohus lükkas tagasi tarnija argumendid, et kliendil ei olnud õigust kaupa käsutada, ning nõudis tagasi kauba vastutustundliku ladustamisega seotud kulud

OÜ "U." (tarnija) tarnis kommunaallepingu alusel ajavahemikul 22.10-16.11.2011 MUP “S.” (klient) pestud jõeliiv. Klient aga ei võtnud kaupa vastu, kuna see ei vastanud kvaliteedinõuetele ning pakkus 16.11.2011 kirjaga lepingu ülesütlemist.

1 aasta ja 10 kuu pärast on LLC "U." pöördus 12. septembri 2013. a kirjas valla ühtse ettevõtte „S. taotlusega korraldada tarnitud jõeliiva arvestus ja tagastamine summas 3230,6 tonni. Klient vastas, et liiva tagastamine ja äravedu on võimalik pärast seda, kui tarnija hüvitab kauba vastutustundliku ladustamise kulud kogusummas 1 862 960 rubla. 40 kopikat

OÜ "U." esitas vahekohtule nõude imporditud ja tasumata liiva tagastamise kohustuseks 3 230,6 tonni ning liiva naturaalse tagastamise võimatuse korral liiva maksumuse sissenõudmiseks 970 795 rubla. 30 kopikat, samuti intressid võõraste vahendite kasutamise eest summas 22 692 rubla. 33 kopikat

MUP "S." esitas omakorda vastuhagi tagasilükatud kauba vastutustundliku ladustamise kulude sissenõudmiseks summas 1 862 960 rubla.

Tarnija viitas asjaolule, et kliendil kui vaidlusaluse liiva hoidjal ei olnud õigust seda käsutada, kuna seda "ei ole ette nähtud kehtivate õigusaktidega, eriti Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikuga".

Kohus võttis arvesse:

Samuti märkis kohus: „Vallatellija... tagas ebakvaliteetse kauba ohutuse mõistliku aja jooksul, tema tegevus ebakvaliteetse kauba utiliseerimisel vähendas kauba ladustamise ja kaitsmise kulusid. Ebakvaliteetse kauba tagastamise võimatus tekkis [OÜ "U."] enda süül, kuna ta ei täitnud õigeaegselt kohustust viia ebakvaliteetne kaup ostja laost välja või käsutada muul viisil. .”

Kuna MUP "S." tõendas vaidlusaluse kauba ladustamise ja vastavate kulutuste tegemise fakti, siis tema vastuhagid rahuldati. Hagis OÜ "U." jäeti rahuldamata (Uurali Ringkonna Arbitraažikohtu 9. detsembri 2014. a resolutsioon nr F09-8344/14 asjas nr A07-23376/2013).

Ostja võttis ebapiisava kvaliteediga ettemakstud kauba hoiule. Mida teha (kaubad tagastada või müüa), kui tarnija ei ole kaupa ära viinud ja mõistliku aja jooksul utiliseerinud

Ostja saab valida enda jaoks sobivaima tegevussuuna. Asjaolu, et kauba eest on juba tasutud, ei mõjuta Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 514 lõike 2 lõikes 2 sätestatud õiguste olemasolu.

Samal ajal peate tegutsema, et tarnijale maksena üle kantud raha tagastada. Seetõttu võib kaupade müük olla kõige eelistatum. Muidugi on ebatõenäoline, et teil õnnestub tarnijale makstud summa tagasi saada. See aga võimaldab teil oma käibekapitali kiiremini täiendada (võrreldes raha väljanõudmisega kohtu kaudu). Ja summade vahe saab tarnijalt hiljem kohtus sisse nõuda. Näiteks oluliste defektidega kauba kohaletoimetamise korral peate viidata Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 518 lõike 1 ja artikli 475 lõike 2 sätetele (lisateavet leiate jaotisest Kuidas esitada tarnijale pretensioon seoses ebakvaliteetse kauba kättesaamisega).

Kui toote müügivõimalust on toote enda olemuse tõttu raske teostada, siis tasub proovida toode tagastada. Kui tarnija:

Viktor Anokhin, Dmitri Chvanenko,

Kautsjonil on hoiule antud asja vastu huvi kadunud. Mis juhtub, kui käendaja keeldub nii vara tagasi vastu võtmast kui ka hoiustamise eest maksmast?

Sel juhul hoiab hoidja asja veel pool perioodi, mille eest kautsjonimaksja peab tasuma (kui hoiutasu makstakse perioodiliselt või kui lepingus on ette nähtud teenuste eest tasumise edasilükkamine) ning seejärel nõuab, hoiule antud asjale viivitamatult järele tulla, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 punkt 2). Ja kuna käendaja keeldub sellele järele tulemast, siis (kui lepingus ei ole sätestatud teisiti) on halduril õigus:
- müüa asja iseseisvalt hoiukohas kehtiva hinnaga (kui asja maksumus ei ületa 100 miinimumpalka);
- Sel juhul ei hõlma hoidjale võlgnetavad summad mitte ainult hoiustasu, mida hoiustaja ei soovinud maksta, vaid ka Art. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 896) ja haldurile tekitatud kahju.
  
  Kaupade mahakandmiseks peate läbi viima inventuuri. Kauba võõrandamise kulud saab maha kanda muudena (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 49, punkt 1, artikkel 264). Kaupade inventeerimise, kõlbmatuks tunnistamise ja hävitamise kohta peab hoidja koostama aktid. Kulud tuleb kinnitada maksuregistrite väljavõttega toodete mahakandmise kohta.
  
  Põhjendus
  
  Aleksander Porotikovi soovituselõigusteaduste kandidaat, üheksateistkümnenda vahekohtu apellatsioonikohtu kohtunik, Sergei Aristov, Lawyer Sistema Lawyeri peatoimetaja, Alexandra Barinova, OZON Holdingu tütarettevõtte O-Courier LLC juriidilise osakonna juhataja
  
  Mida peaks ostja tegema, kui tarnija kaupa hoiule ei võta (ei utiliseeri)
  
  Tihti juhtub, et tarnija, olles saanud teate kauba hoiule võtmise kohta, ei kiirusta sellele järele tulema ega muul viisil utiliseerima.
  
  Ostja kannab aga jätkuvalt kauba ladustamisega seotud kulud. Mida ta peaks sel juhul tegema?
  
  Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik nägi sellise olukorra ette ja artikli 514 lõike 2 lõikes 2 andis ostjale kaks võimalust, mida ta saab kasutada, kui tarnija ei tegutse ja mõistlik ajavahemik on möödunud:
  - arvab maha talle võlgnetavad summad;
  - ülejäänu kantakse käendajale.
  - müüa kaupu või
  - tagastage see ise tarnijale.
  - enampakkumiste aja, koha ja vormi kohta (oma osaluse märkimine enampakkumise vormis);
  - oksjoni eseme kohta (hoius oleva kauba nimetus ja kogus, selle puudused (olemasolul));
  - müüdava kauba olemasolevate koormatiste kohta;
  - enampakkumiste läbiviimise korra, sealhulgas enampakkumisel osalemise registreerimine, enampakkumise võitnud isiku määramine;
  - alghinna kohta (arvestades eelnevat).
  - tarnija ei täida oma kohustust puudusega kaup kõrvaldada (või muul viisil kõrvaldada) mõistliku aja jooksul;
  - toode on kaotanud oma tarbijaväärtuse (kasutamiseks kõlbmatu) ja seetõttu ei saa seda müüa.
  - tõend ebakvaliteetse kauba hoiule võtmise fakti kohta;
  - tarnija tegevusetus tarnitud ebakvaliteetse kauba eemaldamiseks või muul viisil kõrvaldamiseks mõistliku aja jooksul (LLC "U." ei kõrvaldanud madala kvaliteediga kaupa tsiviilseadustiku artikli 514 lõike 2 nõuete kohaselt Vene Föderatsiooni seadustik, ei käsutanud neid iseseisvalt”);
  - tõendite puudumine madala kvaliteediga liiva tarbijaväärtuse ja maksumuse kohta (LLC "U." ei esitanud "tõendeid, mis kinnitaksid toote sobivust kasutamiseks, mis tahes tarbijaväärtuse olemasolu, selle müügivõimalust ja madalat hinda -kvaliteetne kaup“);
  - liiva ladustamise kulud.
  - võtab selle vastu, kuid keeldub raha tagastamast - peate pöörduma kohtusse hagiga kauba hoiustamise ja tagastamisega seotud makse ja kulude sissenõudmiseks;
  - vastu ei võta ja raha ei tagasta - tuleb pöörduda kohtusse makse tagasinõudmise, tarnija kohustuse kaubale järele tulla ja ladustamisega seoses tekkinud kulude sissenõudmisega.
- müüa asja iseseisvalt hoiukohas kehtiva hinnaga (kui asja maksumus ei ületa 100 miinimumpalka);
- müüa ese enampakkumisel Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikuga ettenähtud viisil (kui eseme maksumus ületab 100 miinimumpalka).
arvab maha talle võlgnetavad summad;
ülejäänu kantakse käendajale.

Sel juhul ei arvestata hoidjale võlgnetavate summade hulka mitte ainult hoiustasu, mida käendaja ei soovinud maksta, vaid ka järgmist:

tasumine ladustamise eest kuni eseme müügini, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 punkt 4);

Kuid hoidjad kasutavad oma õigust asju müüa harva. Sagedamini pöörduvad nad oma huvide kaitseks vahekohtusse ja nõuavad samal ajal hoiustamise (sh lepingu lõppemise järgse hoiustamise) võlgade ja võõra raha kasutamise eest intresside sissenõudmist. Kohtud tavaliselt rahuldavad sellised nõuded (FAS Moskva ringkonna 21. oktoobri 2010. a määrused nr KG-A40/12750-10 asjas nr A40-125007/09-9-980, FAS Volga ringkond 20. septembril 2010 kohtuasi nr A06 -225/2010, FAS North-Western District 27. mai 2010 asjas nr A56-14489/2009).

Sergei Aristovi soovitusel Lawyer Sistema Lawyeri peatoimetaja, Viktor Anokhin,õigusdoktor, professor, Vene Föderatsiooni austatud jurist, pensionil Voroneži piirkonna vahekohtu esimees, Dmitri Chvanenko, Ettevõtte "Russian Project" juriidilise osakonna juhataja

Kuidas saada käendajalt tasu hoiu- ja hädaabikulude eest

Asja hoiustamise eest peab kautsjonipidaja maksma hoidjale lepingus sätestatud tasu, välja arvatud juhul, kui pooled on loomulikult kokku leppinud, et hoiustamine on tasuta (vt nt. Venemaa Föderatsiooni 17. novembri 2009. a nr VAS-14838/09). Praktikas aga keelduvad käendajad sageli hoidjatasusid ja/või erakorralisi kulusid maksmast.

Kuidas hoiustamise eest tasu saada

Kui kautsjonipidaja keeldub kautsjonipidajale tasu maksmast, siis viimane peab tegutsema olenevalt sellest, kas asi on käendaja juures või on ta selle juba võtnud.

Teisel juhul on valik väike - tuleb saata nõue kautsjonipidajale (kui nõude kord on hoiulepingus sätestatud) ning seejärel pöörduda nõudega hoiuvõla sissenõudmiseks vahekohtusse.

Kui aga asi on endiselt hoidja käsutuses ja lepingus ei ole selliseks juhtumiks teistsugust korda ette nähtud, siis tasub teha järgmist.

Kõigepealt tuleb saata kautsjonipidajale kiri, milles nõutakse, et ta maksaks koheselt hoiustamise tasu ja tule hoiule antud asjale järele. Sel juhul peab hoidja kirja saatma järgmiste tähtaegade jooksul:

kohe pärast hoiutähtaja lõppu (kui leping on tähtajaline ja tasu kuulub tasumisele kogu ladustamise lõpetamisel). Vaata näidiskirja vormi;
antud asjaoludel tavapärase hoiutähtaja lõppemisel (kui pooled sõlmisid kokkuleppe "asja nõudmisel"). Sel juhul tuleb kirjas ära näidata mõistlik ajavahemik, mille jooksul hoidja on kohustatud asjale järele tulema. Vaata näidiskirja vormi;
veel poole möödumisel perioodist, mille eest kautsjonipidaja pidi tasuma (kui hoiustasu makstakse perioodide kaupa). Vaata kirja vormi näidis.

See kiri aitab ümber lükata kautsjoni võimalikud argumendid, mille kohaselt hoidis hoidja ise vara tagastamisest kõrvale.

Kui kautsjoni andja avaldab soovi asjale järele tulla, kuid hoiustamise eest ei tasu, siis on hoiuhaldajal mõttekas kasutada õigust oma valduses olev vara endale jätta (). Siiski peavad olema täidetud järgmised tingimused.

1. Kautsjonipidaja peab olema asja omanik. Selle põhjuseks on asjaolu, et Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku tähenduses võib kinnipidamise subjektiks olla asi, mis kuulub võlgnikule mis tahes õiguse alusel (vt Vene Föderatsiooni kõrgeima vahekohtu määratlust 3. september 2010 nr VAS-11275/10). Kui käendaja ei ole vara omanik, siis võõra vara kinnipidamine kohustuse täitmise tagamiseks ei ole lubatud.

2. Asja väärtus ei tohiks oluliselt ületada kautsjoni võlgnevuse suurust, „kuna seadustiku § 348 lõike 2 tähenduses tuleb kinnipidamisel järgida proportsionaalsuse põhimõtet“ (avaldaja resolutsioon). Volga-Vjatka rajooni monopolivastane föderaalne talitus, 14. juuli 2011 kohtuasjas nr A43-18667 /2010).

Kui hooldajale jääb vara, mille omanik ei ole käendaja või mille väärtus ületab oluliselt võlgnevust, on ta kohustatud asja pantijale tagastama ning vastutab ka asja säilitamata jätmise eest.

Kinnipidamise puuduseks on see, et hoiustaja ei pea hüvitama hoidja kulusid hoiustatavate asjade kinnipidamiseks (Uurali ringkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 29. juuni 2011. aasta resolutsioon nr F09-3282/11-C5 juhtumis nr. A07-13973/2010). Seetõttu on mõnikord mõttekas tagastada vara käendajale ja esitada nõue kohtusse ülaltoodud viisil.

Nõuanne

Tasu summa, mida tagatise andja on kohustatud maksma, peab sisaldama ka proportsionaalset tasu hoidmise eest pärast lepingus sätestatud tähtaja möödumist (kui leping oli tähtajaline). See õigus on sätestatud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 lõikes 4 ja seda kohaldatakse, kui pooled ei ole lepingus ette näinud teisiti. Erandiks sellest reeglist on aga hoidja kulud hoiustatavate asjade hoidmiseks.

Kui käendaja kirjale ei vasta või keeldub asjale järele tulemast ja hoiustamise eest tasumast, siis saab hoidja valida ühe järgmistest võimalustest.

Esiteks võite esitada nõude vahekohtusse. Samal ajal peaks nõuete summa sisaldama ka proportsionaalset tasu vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 lõikele 4, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Praktiline näide: kohus rahuldas hoidja nõude nõuda sisse hoiuvõlg pärast lepingu lõppemist, kuna hooldaja tõendas teenuste osutamist

LLC "Ts" vahel. (haldur) ja LLC "S." (pailor) sõlmiti kaupade ladustamise ja ümberlaadimise teenuse osutamise leping.

Leping lõppes 31. detsembril 2008, kuid poolte suhe kauba ladustamise osas jätkus. Hiljem esitas hoidja vahekohtule nõude 180 618 rubla sissenõudmiseks. 90 kopikat võlad hoiustamise eest 2009.a.

Kohus märkis: „Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 lõike 4 kohaselt, kui hoiustaja ei võta pärast hoiutähtaja möödumist laos olevat eset tagasi, on ta kohustatud tasuma hoiuleandja. hoidjale proportsionaalset tasu asja edasise hoiustamise eest... Poolte puudumisel sõlmitud lepingu vaidlusalusel perioodil, mida tõendavad teenuste tegeliku osutamise kohtuasja materjalid... kohaldas kohus õiguspäraselt [hooldaja] teenuste hinnad, mis kehtisid 2009. aastal.

Kohus rahuldas hagi täielikult (Volga rajooni föderaalse monopolivastase talituse 20. septembri 2010. a resolutsioon asjas nr A06-225/2010).

Teiseks võib hoidja pärast pantijale kirjalikku hoiatust müüa hoiule saadetud asja, välja arvatud juhul, kui pooled on lepingus kehtestanud selliseks toiminguks keeldu ja pantipidaja on selle asja omanik. Arvesse tuleb võtta järgmist:

kui eseme maksumus ei ületa 100 miinimumpalka, siis tuleb see müüa hoiukohas kehtiva hinnaga;
kui eseme maksumus on üle 100 miinimumpalga, tuleb see müüa enampakkumisel Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikuga ettenähtud viisil.

Summa, mille hoidja saab eseme müügist, tuleb jaotada järgmiselt:

pidada kinni hoidjale võlgnetavad summad,
ülejäänu kanda hoiustajale.

Sel juhul ei sisalda hoidjale võlgnetavate summade hulka mitte ainult hoiustasu, mida käendaja ei soovinud maksta, vaid ka:

tasumine ladustamise eest kuni eseme müügini, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 punkt 4),
haldurile tekitatud kahju.

Vaadake ka jaotist Mida saab hooldaja teha, et teenida hooldustasusid.

Kuid hoidjad kasutavad oma õigust asju müüa harva. Sagedamini pöördutakse oma huvide kaitseks ikka vahekohtusse.

Tähelepanu! Kautsjonipidaja võib teatud tingimustel vähendada tasu suurust või isegi keelduda haldurile tema teenuste eest tasumast.

Seega saab hoiustaja tasu suurust vähendada järgmistel juhtudel:

kui ta teavitab hooldajat mõistliku aja jooksul oma keeldumisest osa halduri teenuseid vastu võtta (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 888 lõige 2, punkt 1). Sel juhul peab hoiustaja tasuma ainult tegelikult osutatud ladustamisteenuste mahu (vt Moskva rajooni föderaalse monopolivastase teenistuse 15. aprilli 2010. aasta otsust nr KG-A40/2808-10 juhtumis nr A40- 104379/09-9-819);
kui hoidmine lõpetatakse enne ettenähtud tähtaja möödumist asjaolude tõttu, mille eest hoidja ei vastuta. Sel juhul on tal õigus ainult proportsionaalsele osale töötasust, kui lepinguga ei ole sätestatud teisiti (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 punkt 3, vt Volga rajooni föderaalse monopolivastase teenistuse resolutsioon 6. aprillil 2005 nr A49-10031/04-80/24).

Kui aga käendaja on hoidjale üle andnud tule-, plahvatusohtlikud või olemuselt üldohtlikud asjad, siis on tal kohustus tasuda kogu hoiustamise tasu (ka siis, kui hoiustamine lõpetatakse ennetähtaegselt), samuti hüvitada kahjud. põhjustatud, kui:

ta andis hoiule ohtlike omadustega asjad vale nime all ja
Nende vastuvõtmisel ei saanud hoidja nende ohtlikke omadusi välise kontrolliga kontrollida.

Veelgi enam, sellisel juhul on hoidjal õigus need asjad igal ajal kahjutuks teha või hävitada ning mitte hüvitada käendajale selle eest tekkinud kahju. Vastupidi, viimane vastutab kahjude eest, mis tekivad seoses selliste asjade hoidmisega haldurile ja kolmandatele isikutele (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 894 punkt 1).

Kautsjonipidaja ei või maksta hoidjale tasu, kui:

hoiuleandja, kes ei ole asja ladustamiseks üle andnud, teatab haldurile mõistliku aja jooksul oma keeldumisest kogu oma teenuste ulatuses (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 888 lõige 2, punkt 1);
ladustamine lõpetati ennetähtaegselt hoidja süül, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 896 lõige 2, lõige 3). Ja kui hoiustaja on osa maksest juba hoidjale üle kandnud, saab ta need summad tagastada.

Kohus võib keelduda tasu sissenõudmisest ka lihtsalt põhjusel, et hooldaja osutas teenust ebapiisava kvaliteediga. "Artikli 896 lõike 1 tähenduses koostoimes Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikuga nõutakse asja hoiustamise teenuste eest makstav tasu kautsjoni käest, tingimusel et hooldaja täidab oma kohustused nõuetekohaselt." Vene Föderatsiooni kõrgeima arbitraažikohtu presiidiumi 23. augusti 2005. aasta otsus nr 1928/05, FAS Volga-Vjatka rajoon 21. aprillist 2011 asjas nr A82-5243/2010).

Vaata ka Kuidas saada kautsjonilt hoiustamise eest tasu.

Kuidas hüvitada ladustamiskulusid

Tavalised ladustamiskulud sisalduvad tavaliselt preemiasummas. Seetõttu peab hoidja arvestama riskiga, et kui kautsjonipidaja on vabastatud hoidmise eest tasu maksmisest, siis ei ole võimalik temalt hoiukulusid sisse nõuda.

Leping võib sisaldada tingimust, mille kohaselt on käendaja kohustatud lisaks tasule tasuma hoidjale ka hoiukulud (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 897 punkt 1). Kohtutäitjad ei ole sellega alati nõus, sest sel juhul saavad nad selliseid kulutusi vältida vaid juhul, kui hoidja ei taga eseme turvalisust. Hooldaja jaoks on sellel teatud puudused, sest ta peab tõendama, et kulutused olid tegelikult mõistlikud ja asja ohutuse tagamiseks vajalikud (Vene Föderatsiooni kõrgeima arbitraažikohtu 17. septembri 2010. a otsus nr. VAS-11873/10).

Need reeglid ei kehti juhtudel, kui ladustamine on tasuta. Sel juhul on hoiuleandja kohustatud hüvitama hooldajale tema poolt asja hoiustamiseks tehtud vajalikud kulutused, kui seaduses või lepingus ei ole sätestatud teisiti (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 897 punkt 2).

Rahandusministeerium tegi ettepaneku, kuidas kauba utiliseerimise kulusid kinnitada

Denis Savilov, UNP ekspert

Aegunud toodete utiliseerimise kulud kinnitatakse aktide ja maksuregistrite väljavõtetega. Dokumentide loetelu täpsustas Venemaa rahandusministeerium 24. detsembri 2014 kirjas nr 03-03-06/1/66948 (vastus erataotlusele).

Toidukaubad, parfüümid, kosmeetika, ravimid, kodukeemia on kaubad, mida on lubatud müüa ainult nende kehtivusaja lõppedes (Vene Föderatsiooni seaduse 02.07.92 nr 2300–1 artikkel 5). Kui see ajavahemik on möödas, tuleb toode utiliseerida. Seda teeb jaemüüja või tarnija, kellelt ta need kaubad ostis. Kõik sõltub tarnelepingu tingimustest.

Rahandusministeerium ei olnud varem aegunud kauba utiliseerimise kulude arvestamise vastu (kiri 22.05.2014 nr 03-03-06/1/24238). Neid kulusid saab muudena maha kanda (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 49, punkt 1, artikkel 264). Kommenteeritud kirjas nimetasid ametnikud esmakordselt kõrvaldamiskulusid tõendavaid dokumente.

Kui taaskasutamist teostab ettevõte, kes ei ole jõudnud kaupa müüa, siis on vaja toimida: kauba inventeerimisel, kõlbmatuks tunnistamisel, hävitamisel. Ja kui lepingu alusel kõrvaldab kauba ettevõtte tarnija, vajab ta ostjalt kauba vastuvõtmise akte ja nende toodete hävitamise toiminguid. Mõlema ettevõtte puhul tuleb kulud kinnitada maksuregistrite väljavõttega toodete mahakandmise kohta.

Samuti on oluline lisada ostu-müügilepingusse tingimus, et ostja annab aegunud kaubad üle tarnijale utiliseerimiseks. Vastasel juhul võivad inspektorid tunnistada tarnija kulud alusetuks ja vastupidist saab tõendada ainult kohtus (Moskva rajooni föderaalse arbitraažikohtu resolutsioon 3. aprillist 2012 nr A40-44303/11-116-125).

Vaidlusi võib tekkida ka käibemaksu osas. Kohalikud maksuametnikud nõuavad mahakantud kauba väärtuselt maksu ennistamist. Kuid sellist alust koodis käibemaksu taastamiseks pole, tunnistavad kohtunikud seda (

LEPING nr __

Moskva "__" _____________ 201_

Piiratud vastutusega äriühing "____________", edaspidi "hoiustaja", keda esindab ühelt poolt peadirektor _______________________, kes tegutseb harta alusel ühelt poolt

ja piiratud vastutusega äriühing“_______________”, edaspidi “haldur”, keda esindab harta alusel tegutsev peadirektor _________________________ ja koos nimetatud “pooled”, on sõlminud käesoleva lepingu järgmiselt: .

LEPINGU SUBJEKT. ÜLDSÄTTED

1.1. Selle Lepingu alusel kohustub Haldur vastu võtma ja hoiule andma kohtutäitja poolt talle üle antud ___________ (edaspidi "asi") ning selle asja turvaliselt tagastama. Üksusi hoiustatakse järgmisel aadressil: RF, Moskva, st. __________________. Kauba pakkimise ja laadimise teostab kohtutäitja. Hoiustaja kohustub käesoleva lepingu alusel teenuste eest tasuma.

1.2. Asja hoiustamine toimub halduri poolt alates hetkest, mil asi on kohtutäitja poolt haldurile üle andnud ja kohtutäitja selle nõude esitab .

1.3. Asja üleandmist kautsjonihalduri poolt Hoidjale tõendab kohtutäiturile järgmise dokumendi väljastamine: kviitung (lisa nr 1), mis tagastatakse hoidjale hoiutähtaja lõppedes ja pärast tagastamist. punktis (vastavalt käesoleva lepingu sätetele).

POOLTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

2.1. Haldur kohustub:

2.1.1. Võtke Kaup vastu käesolevas lepingus määratud aadressil _______________________ aasta;

2.1.2. Tagage Kauba hoiustamine kuni _____________ aastaks järgmisel aadressil: RF, ____________.

2.1.3. Võtta kasutusele meetmed temale üleantud Asja ohutuse tagamiseks, mille kohustuslikud sätted on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides (tuleohutus-, sanitaar-, turvalisus jne), samuti äritavade ja asja olemusega kooskõlas olevad meetmed. käesolev leping, sealhulgas ladustamiseks üle antud eseme omadused.

2.1.4. Ilma Kästleja nõusolekuta mitte kasutada hoiustamiseks üleantud Asjat, samuti mitte anda selle kasutamise võimalust kolmandatele isikutele, välja arvatud juhtudel, kui hoiustatava Asja kasutamine on vajalik selle ohutuse tagamiseks.

2.1.5. Teavitage viivitamatult kohtutäitjat käesolevas lepingus sätestatud Kauba hoiutingimuste muutmise vajadusest ja kuni vastuse saamiseni ärge tehke Asjaga seoses mingeid meetmeid, välja arvatud Lepingu punktid 2.2 ja 2.3. .

2.2. Kui Asja kaotsimineku, puuduse või kahjustumise ohu kõrvaldamiseks on vajalik hoiutingimuste muutmine, on Hoidjal õigus muuta hoiustamisviisi, kohta ja muid tingimusi ilma Kohtutäituri vastust ootamata.

2.3. Kui hoiustamise ajal esineb reaalne Asja kahjustamise oht või Asi on juba kahjustatud või on ilmnenud asjaolud, mis ei võimalda selle ohutust tagada, ja ei ole oodata kohtutäituri õigeaegset tegutsemist, Hoidjal on õigus Kaup või osa sellest iseseisvalt müüa kohthoius kehtiva hinnaga

2.4. Punktis 2.1.1 nimetatud tähtaegade rikkumisel. Hoidja on kohustatud tasuma Kohtutäitjale viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest.

2.5. Hoiustaja kohustub tasuma Halduri teenuste eest vastavalt punktile 4.1. käesoleva lepingu kohast.

ASJADE ÜLEANDMINE LADUSTAMISEKS KOLMANDALE OSAPOOLE

3.1. Halduril ei ole õigust ilma kohtutäituri nõusolekuta Asja hoiule anda kolmandale isikule, välja arvatud juhtudel, kui ta on sunnitud seda kasutama sunnitud asjaolude sunnil kohtutäituri huvides ja on ilma jäetud võimalus saada tema nõusolek.

3.2. Hoidja on kohustatud Asja kolmandale isikule hoiule andmisest viivitamatult teavitama Kohtutäiturit.

3.3. Juhusliku surma või kahjustumise riski eseme hoiule andmisel kolmandale isikule kannab Hoidja. Asja hoiule andmisel kolmandale isikule jäävad kehtima käesoleva lepingu tingimused.

HOIUSTAMISE KULUD

4.1. Käesoleva lepingu kohaste teenuste kogumaksumus on __________ (____________________________) rubla 00 kop., koos käibemaksuga 18%.

4.2. Tasumine toimub rahaülekandega käesoleva lepingu punktis 11 nimetatud kontole.

PASTENTI KOHUSTUS ASI TAGASI VÕTTA

5.1. Säilitaja kohustub hoiutähtaja möödumisel hoiule antud Asemele viivitamatult järele tulema.

5.2. Kui kohtutäitur ei täida oma kohustust Asja tagasi võtta, sh hoidub Asja kättesaamisest kõrvale, on Halduril õigus pärast kohtutäiturile kirjalikku hoiatust Asi iseseisvalt müüa vastavalt kehtivatele õigusaktidele kehtestatud korras. Vene Föderatsiooni.

HOIDUJA KOHUSTUS ASJAD TAGASTADA

6.1. Hoidja on kohustatud tagastama pandipidajale just selle Asja, mis hoiule anti.

6.2. Hoidja peab asja tagastama seisukorras, milles see hoiule võeti, arvestades selle loomulikku riknemist, loomulikku kadumist või muud looduslikest omadustest tulenevat muutust.

SÄILITAMISE LÕPETAMINE KONTSERNI NÕUDLUSEL

7.1. Hoidja on kohustatud Kliendi esimesel nõudmisel hoiule võetud Asja tagastama.

LÕPPSÄTTED

10.1. Kõik käesoleva lepingu muudatused ja täiendused, täiendavad kokkulepped kehtivad tingimusel, et need on vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud poolte volitatud esindajate poolt.

10.2. Kõik teated ja teated tuleb esitada kirjalikult. Teatised ja teated loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui need saadetakse tähitud kirjaga, telegraafi, teletüüpi, teleksi, faksi teel või toimetatakse isiklikult poolte juriidilistele (posti)aadressidele kätte vastavate ametnike kviitungi vastu.

10.3. Käesolev leping on koostatud kahes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, üks eksemplar kummalegi poolele.

10.4. Käesolev leping jõustub hetkest, kui kautsjon annab asja üle Haldurile ja kehtib kuni Poolte poolt käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni.

POOLTE ANDMED

HOIDJA	BAILOR

Lisa nr 1

lepingule nr ______

alates _______________ aastast

R A S P I S K A

Moskva"__" _________ 201_

Piiratud vastutusega äriühing«____________________» , edaspidi "haldur", keda esindab harta alusel tegutsev peadirektor __________________________________, vastu võetud, Piiratud vastutusega äriühing "_____________", edaspidi "Hoiustaja", keda esindab harta alusel tegutsev peadirektor ____________________________, kandis üle järgmised esemed:

Milline on hoiule antud kadunud vara ning vara omava organisatsiooni poolt selle väärtuse hüvitamiseks laekunud summade arvestus ja maksuarvestus?

Selles küsimuses võtame järgmise seisukoha:

Hoiustajaorganisatsiooni poolt hoiule antud vara puhul mahaarvamiseks aktsepteeritud käibemaksu summat ei tohiks arvata kahjusumma hulka, mille eestkostetav organisatsioon hüvitab.
Raamatupidamises kantakse hoiuleandja poolt inventuurikuul kaotatud vara puudujäägi kontole ja arvatakse seejärel süüdlasega arveldamiseks.

Hoidjalt raamatupidamises vahendite laekumisel tekib kautsjonilt tulu, kui tema võlgnevus on suurem kui kaotatud vara tegelik väärtus.

Hoidjaorganisatsiooni kohtusse kassatsioonkaebuse esitamisel on olemas eeldused selle asjaolu kvalifitseerimiseks hoiustajaorganisatsiooni raamatupidamises tingimusliku varana.

Informatsioon tingimusliku vara kohta on toodud bilansi lisades.

Kasumi maksustamise eesmärgil kajastatakse halduri poolt kaotatud vara väärtuse näol kahju suurus mittetegevuskuludes, kajastades samal ajal mittetegevusega seotud tuludes kindlaksmääratud kahju hüvitamise summat vastavalt kokkuleppele. kokkuleppele.

Kui kohus teeb otsuse kahjusumma vähendamiseks, kuulub varem kajastatud tulu vähendamine.

Seisukoha põhjendus:

Vastavalt artikli lõikele 1 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 886 kohaselt kohustub üks pool (hooldaja) hoidma hoiulepingu alusel teise poole (kämpingupidaja) poolt talle üle antud asja ja selle asja ohutult tagastama.

Hooldaja on kohustatud hoidma asja lepinguga ettenähtud aja jooksul (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 889 punkt 1).

Vastavalt artikli 1 lõikele 1 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 902 kohaselt hüvitab kautsjonipidajale asjade kaotsimineku, puuduse või kahjustumise tõttu tekkinud kahjud üldjuhul käendaja.

Artikli 1 lõike 1 alusel. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 15 kohaselt võib isik, kelle õigust on rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui seadus või leping ei näe ette kahju hüvitamist väiksemas summas. Kahju all mõistetakse kulutusi, mida isik, kelle õigust on rikutud, on teinud või peab tegema rikutud õiguse taastamiseks, oma vara kaotust või kahjustumist (reaalne kahju), samuti saamata jäänud tulu, mille see isik oleks saanud tavaolukorras. tsiviilkäibe tingimused, kui tema õigust ei rikutud (saamata kasum) (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 15 punkt 2).

Organisatsiooni kantud kahju suurust ei sea tsiviilõigus sõltuvaks sellest, kas ta kasutas käibemaksusummade mahaarvamise õigust vastavalt maksuseadustele. Tarnijatele tasutud käibemaksusummade kandmisel tekkinud kahju kogusummasse praegu piiranguid ei ole (vt nt kaheksateistkümnenda vahekohtu apellatsioonikohtu 12. novembri 2012 otsused N 18AP-10470/12, 15. Arbitraažikohus 04.05.2012 N 15AP-2585 /12, üheksas vahekohus 24. juunil 2010 N 09AP-12587/2010).

Paljudel juhtudel on mõned kohtunikud seisukohal, et kahjusumma käibemaksu näol, kui see on osa hüvitamisele kuuluva vara hinnast (väärtusest), peab selle kahju eest vastutav vastaspool hüvitama. täis (vt näiteks Uurali rajooni föderaalse monopolivastase teenistuse otsuseid 14.08.2012 N Ф09-6939/12, 28.06.2011 N Ф09-3136/11-С5, 04.08. /2011 N Ф09-1173/11-С5, FAS North-Western District 22.06.2012 asjas N А56 -44279/2011, 02.22.2011 asjas nr A21-8004/2009).

Samas märgitakse Vene Föderatsiooni Ülem Arbitraažikohtu presiidiumi 23. juuli 2013 resolutsioonis N 2852/13, et kahju kulude, sealhulgas käibemaksu näol, saab kannatanule hüvitada, kui viimane tõendab. et talle esitatud maksusummad esindavad tema hüvitamata kahju. Kohtunike hinnangul on artikliga kehtestatud käibemaksusummade mahaarvamise õiguse olemasolu. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 171 välistab kahju kannatanud isiku varalise sfääri vähendamise ja välistab seega käesoleval juhul art. 15 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik. Vene Föderatsiooni Kõrgeima Arbitraažikohtu kohtunikud jõudsid järeldusele, et mahaarvamisele õigustatud isik peab selle olemasolust teadlik olema, täitma selle saamiseks kõiki seaduslikke nõudeid ega saa kanda vastavate summade laekumata jätmise riski üle kanda. tema vastaspool.

Seega ei ole organisatsioonil õigust nõuda käibemaksusummat arvestava kahju hüvitamist, kui tal on õigus maksusumma maha arvata, mis välistab tema varalise ulatuse vähenemise. Kahju tekitaja poolt käibemaksusumma tagastamine ja maksusoodustuse saamine eelarvest toovad kaasa “kannatanu” alusetu rikastumise, saades maksu kahekordselt - eelarvest maksusoodustuse vormis ja alates 2008. aastast alates. oma vastaspoolele kahju hüvitamise vormis.

Üheksanda vahekohtu apellatsioonikohtu 19. juuni 2013 resolutsioonis N 09AP-14309/13 jõudsid kohtunikud omakorda, võttes arvesse asjaolu, et käibemaksusummad võeti mahaarvamiseks, samuti järeldusele, et puudus tõendid selle kohta, et hagejal tekkis käibemaksuga kahju, kuna täpsustatud Hageja on juba esitanud käibemaksusumma mahaarvamiseks (vt ka Esimese Arbitraažikohtu 28. juuli 2016. a otsused N 01AP-3234/16, Üheteistkümnes apellatsioonikohus, 26. mai 2016 N 11AP-5006/16).

Sellega seoses asume seisukohale, et käibemaksu summat ei tohiks hoiustaja saadava kahju summa hulka arvata, kui hoiustaja on selle eelnevalt mahaarvamiseks aktsepteerinud.

Näitena käibemaksusummade arvestamise kohta deklareeritud kahju summas (kui mahaarvamisõigust ei ole võimalik teostada) võib tuua kolmeteistkümnenda vahekohtu apellatsioonikohtu 09.09.2016 otsuse N 13AP-14649/16. Ettevõte kohaldas seetõttu lihtsustatud maksustamissüsteemi vastavalt Art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku § 346.11 ei olnud käibemaksukohustuslane ja tal ei olnud õigust tasutud käibemaksu tagastamisele Vene Föderatsiooni maksuseadustiku 21. peatüki nõuete tõttu. Seetõttu ei saa kohtunike hinnangul tolli poolt kauba väljastamise ebaseadusliku viivitamise tõttu osapooltele tasutud käibemaksusummasid seoses kauba ladustamisega hüvitada taotlejale muudest allikatest ja need on seadusega arvestatud. viimase poolt väidetava kahju ulatuses.

Raamatupidamisõigusaktid ei sisalda hoiule antud vara arvestust reguleerivaid erieeskirju.

Tingimusi, millega PBU 10/99 kulude kajastamist seostab, meie hinnangul aga analüüsitud olukorras ei esinenud.

Seega näeb PBU 10/99 lõige 16 ette, et kulud kajastatakse raamatupidamises eelkõige juhul, kui on kindlustunne, et konkreetse tehingu tulemusena väheneb organisatsiooni majanduslik kasu. Kui (majandus)üksus on vara üle andnud, on kindel, et konkreetse tehingu tulemusel väheneb majanduslik kasu või kui vara üleandmise suhtes pole ebakindlust.

Kokkuleppe sõlmimisel ei ole kautsjonil kindlustunnet majandusliku kasu vähenemise suhtes, kuna haldur võttis kahjude hüvitamise enda peale ja tegi need isegi osaliselt. Seega ei ole puuduse avastamise ega ka arvelduslepingu sõlmimise päeval meie hinnangul kulutusi kadunud vara väärtuses veel tekkinud. Pärast arvelduslepingu täitmisest keeldumist on ka võimalus, et depoopank hüvitab tekkinud kahjud, kuna meie arvates ei ole keeldumise põhjuseks mitte kahjude hüvitamise kohustus, vaid nende arvestamise kord. , mis näeb ette käibemaksusummade arvestamise (nagu nähtub kassatsioonkaebusest). Isegi kui eeldada, et see kokkuleppe täitmisest keeldumise põhjus varjab vaid halduri soovimatust kahju hüvitada, on tõenäosus, et kohus teda selleks kohustab. See tähendab, et isegi siis, kui kokkuleppe tegelik täitmine lakkab ja hooldaja esitab kassatsioonkaebuse, ei ole käendaja majandusliku kasu vähenemine veel ilmne. Seetõttu asume seisukohale, et kui hoidja kaotab käendaja vara, ei ole viimasel kuni kohtu asjakohase otsuse tegemiseni kindlust oma majandusliku kasu vähenemise osas.

Seega, kui kohtumenetluse tulemus on kautsjoni jaoks positiivne, hüvitab hoidja tema kantud kahjud. Sellega seoses usume, et kaotatud vara bilansist mahakandmisel ei teki raamatupidamise eesmärgil kulu (muud kontol kajastuvad kulud).

Samal ajal, kui kohtuprotsessi tulemus on erinev (näiteks keeldutakse kahju hüvitamisest), kogeb kautsjonipidaja majandusliku kasu vähenemist kaotatud vara väärtuses, kuna hoidja ei hüvita talle kahju. kaotused. Seetõttu läheb kaotatud vara antud juhul raamatupidamises arvesse muude kuludena. Usume, et antud juhul on selliste kulude kajastamise kuupäev see periood, mil kohus teeb kahju hüvitamisest keeldumise otsuse.

Venemaa rahandusministeeriumi 29. juuli 1998. aasta korraldusega N 34n heaks kiidetud Vene Föderatsiooni raamatupidamise ja finantsaruandluse eeskirjade punktist 27 (edaspidi "määrused") on metoodiliste juhiste punkti 1.5. varaliste ja rahaliste kohustuste loetelu, mis on kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi 13. juuni 1995. aasta korraldusega N 49 (edaspidi metoodilised juhendid), metoodiliste juhendite N 119n punktist 22 tuleneb, et organisatsioon peab läbi viima vara inventuur, eelkõige varguse, kuritarvitamise või vara kahjustamise korral (vt ka Venemaa Rahandusministeeriumi kirja 25.12.2015 N 07-01-12/76134).

Inventuuri tulemuste põhjal tehakse kindlaks mahakandmisele kuuluv vara, samuti tegelik tekkinud kahju suurus.

Venemaa rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000. aasta korraldusega N 94n kinnitatud organisatsioonide finants- ja majandustegevuse raamatupidamisarvestuse kontoplaani kasutamise juhised (edaspidi juhised) näitavad, et kokkuvõtte tegemiseks. andmed nende hankimise, ladustamise ja müügi käigus tuvastatud materiaalsete ja muude varade kahjustustest tekkinud puuduste ja kahjude summade kohta, sõltumata sellest, kas need kuuluvad tootmiskulude (müügikulude) või süüdlaste raamatupidamisse, konto 94 Mõeldud on "Väärisesemete kahjustamisest tulenevad puudused ja kaod". Konto deebet kajastab eelkõige täielikult kahjustatud laokaupade tegelikku maksumust.

Eeltoodut arvesse võttes usume, et teostatud inventuuri põhjal kantakse kadunud vara tegelik väärtus konto deebetina maha ehk tehakse kanne “Deebetkrediit ()” - kuni majandusüksusel on alust puudujääk katta sobivatest allikatest.

Seega sätestab metoodilise juhendi nr 119n punkt 128, et olenevalt kahju konkreetsetest põhjustest kantakse materjalide tegelik maksumus konto „Väärisesemete kahjud ja puudused” kreedit deebetisse maha. raamatupidamisarvestusest tootmiskulude või (kulude) arvestus, kahjude arvestused, majandustulemused. Kordame veel üle, enne kui kohus teeb kahju hüvitamisest keeldumise otsuse, puudub meie hinnangul alus kaotatud kütusekulu arvestamiseks muude kuludena (ehk kulukontole), mis tähendab, et arvelduskonto kahjude (kahjude) eest vastatakse kontole ).
Lähtudes metoodilise juhendi punktist 5.1 ja eeskirja punktist 30, loetakse inventuuri käigus tuvastatud puudus süüdlasteks (hooldajaorganisatsioon).

Seetõttu tehakse inventuuri tegemisel hoiustaja raamatupidamises ka järgmine kanne:

Deebetkrediit
- kajastub halduri võlgnevus kahjude hüvitamiseks.

Metoodilise juhendi punkt 5.5 määrab, et inventuuri tulemused peavad kajastuma inventuuri lõpetamise kuu arvestuses. Sellega seoses usume, et ülaltoodud kanded on tehtud inventuuri toimumise kuul (selle valmimisel). See tähendab, et varade realiseerimine ei kajastu raamatupidamises mitte nende varguse või kahjustumise ilmnemise perioodil, vaid perioodil, mil lõppes puudujääki kinnitav audit, st inventuuri lõpetamisel.

Kõik esmaste raamatupidamisdokumentide vormid määrab kindlaks majandusüksuse juht ja need töötab välja isik, kellele on usaldatud raamatupidamine (6. detsembri 2011. aasta föderaalseaduse N 402-FZ “Raamatupidamine” (edaspidi 4. osa, artikkel 9) viidatud kui seadusele N 402 – föderaalseadus)). Seega ei näe seadus nr 402-FZ ette esmaste raamatupidamisdokumentide vormide kohustuslikku kasutamist, mis sisalduvad ühtsete vormide albumites. Oma vormide väljatöötamisel saavad organisatsioonid aga eeskujuks kasutada Venemaa riikliku statistikakomitee poolt heaks kiidetud ühtseid vorme. Organisatsiooni väljatöötatud vormid aktsepteeritakse raamatupidamises, kui need sisaldavad artikli 2. osas sätestatud kohustuslikke andmeid. Seaduse nr 402-FZ artikkel 9.

Niisiis dokumenteeritakse inventuuri tulemused organisatsiooni juhi määratud dokumentides. Nende väljatöötamisel võib võtta aluseks Venemaa riikliku statistikakomitee 18. augusti 1998. aasta resolutsioonidega N 88 ja 27. märtsil 2000 N 26 kinnitatud vorme.

Üldjuhul on dokumendid, mis on aluseks varade varguse, kahjustumise, puuduse tagajärjel tekkinud käsutamise kirjendamisele, eelkõige inventuuritulemuste fikseerimise dokumendid, näiteks korraldus (otsus, korraldus) varade varguse, kahjustumise, puuduse tõttu. inventar (vorm N INV-22 ); laoartiklite inventarinimekiri (vorm N INV-3); vastavusavaldus (vorm N INV-19); inventuuriga tuvastatud tulemuste arvestusaruanne (vorm N INV-26).

Usume, et hoidja poolt vara kaotamise fakti saab võrdsustada organisatsioonis iseseisvalt tuvastatud puuduste, varguste ja kahjudega. Tõepoolest, hoiule antud kaupade puudus ei erine tõenäoliselt organisatsioonis endas ladustatud kaupade puudusest, kuna mõlema omandiõigus kuulub organisatsioonile. Inventuuride nimekirjad ja sobituslehed, kui need vormid on organisatsiooni raamatupidamispoliitikaga ette nähtud kasutamiseks inventuuri läbiviimisel, tuleks meie arvates koostada (vt ka materjali: Lahenduste entsüklopeedia. Kauba utiliseerimise arvestus kui varguse, kahjustumise, puuduse tagajärg).

Üldjuhul võetakse organisatsioonile tekitatud kahjude hüvitamiseks saadud tulu arvesse muude tulude osana (PBU 9/99 “Organisatsiooni tulud” (edaspidi PBU 9/99) punkt 8). Selline tulu lõigete alusel. 10.2, 16 PBU 9/99 võetakse arvesse summades, mille kohus on välja mõistnud või võlgniku poolt tunnustatud aruandeperioodil, mil kohus tegi nende sissenõudmise otsuse või võlgnik neid tunnustas.

Samal ajal, nagu on sätestatud PBU 9/99 lõikes 2, kajastatakse tulu varade (raha, muu vara) laekumise ja (või) kohustuste tagasimaksmise tulemusena saadud majandusliku kasu suurenemisena, mis toob kaasa selle organisatsiooni kapitali suurendamine.

Süüdlase poolt kahju hüvitamise puhul aga meie hinnangul majandusliku kasu suurenemist ei toimu, kuna, ütleme lihtsamalt öeldes, sellise toimingu tulemusena kaovad organisatsiooni kulutused kaotsiläinud kahju soetamiseks. kaup ainult kompenseeritakse. Samas, kui hoiustajaorganisatsioonile määratakse rahasumma, mis on suurem kui kaotatud vara tegelik väärtus, siis arvestatakse selline erinevus muu tulu osana. Raamatupidamisse tehakse järgmine kanne:

Deebetkrediit, alamkonto "Muud tulud"
- vahe võetakse arvesse muude tulude osana (kohtulahendi aruandeperioodil).

See kahjuhüvitise summade kajastamise meetod on kooskõlas ülalpool välja pakutud meetodiga omaniku kaotatud vara kajastamiseks (st kui inventuuri lõpetamisel muid kulusid ei kajastata, kuna majandusliku kasu vähenemine ei ole kuid ilmne ja kaotatud kütuse maksumus sisaldub halduriga arveldades). Vastavalt sellele, kui kohus kohustab hoidjat kahju hüvitama, ei kajastu kaotatud summas ka muud tulud, vaid kajastatakse vaid summa, mis ületab kadunud väärtuste tegelikku väärtust.

Deebetkrediit
- raha on laekunud hoidjalt.

Usume, et sarnaselt kajastuvad tehingud kautsjoni poolt arvelduslepingu alusel kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Muud tulud kajastuvad raamatupidamises vaid juhul, kui väljamakseid tehakse (kahju kajastab hoidja) suuremates summades kui puuduva vara tegelik väärtus. Kuna arvelduslepingus olid väljamaksed ette nähtud mitmes etapis, siis kui sõltumatu hindaja määratud vara väärtus ületab selle tegelikku väärtust, tekib küsimus ülaltoodud erinevuse tulude koosseisus kajastamise korra kohta. Kas see tuleb kajastada ühekordse väljamaksena pärast hüvitise täielikku saamist või tuleks see arvestada muude tulude hulka proportsionaalselt saadud maksega?

PBU 9/99 ega juhised ei anna sellele küsimusele vastust. Asume seisukohale, et seda tulu on lubatud kajastada proportsionaalselt, lähtudes sellest, milline osa kaotatud vara maksumusest tasuti (kompenseeriti) kahe esimese maksega. Selliseks juhtumiks on raske ühemõttelist soovitust anda, kuid toimuva olemus on selge - muud tulud peaksid raamatupidamises kajastuma summas, mis ületab kaotatud tegeliku maksumuse. Kasutatav metoodika tuleks fikseerida arvestuspoliitikas (PBU 1/2008 "Organisatsiooni raamatupidamispoliitika" punkt 7).

Illustreerime seda hüpoteetilise näitega.

Oletame, et hooldaja kaotatud vara tegelik väärtus on 100 rubla. (käibemaksuta), selle vara väärtus on hindaja määratud 120 rubla. Hooldaja hüvitab kahju kahes võrdses makses.
Hoiustajaorganisatsiooni raamatupidamises saab teha järgmisi kandeid:

Deebetkrediit (41, 43, ...)
- 100 hõõruda. - inventuuri lõpukuupäeva seisuga kajastub kadunud vara väärtus;

Deebetkrediit
- 100 hõõruda. - vara väärtus sisaldub arveldustes hooldajaga;

Deebetkrediit
- 20 hõõruda. - kokkuleppe alusel tunnustas hoidja kahju sõltumatu hinnangu ulatuses, mistõttu arvestab kautsjoni täitja vahe tulevase tulu osana;

Deebetkrediit
- 60 hõõruda. - esimene makse on laekunud;

Deebetkrediit
- 10 hõõruda. - muu tuluna kajastatakse saadud maksega võrdeline summa;

Deebetkrediit
- 60 hõõruda. - teine makse on laekunud hoidjalt;

Deebetkrediit
- 10 hõõruda. - muu tuluna kajastatakse teise maksega võrdeline summa.

Nii oleks olukord kujunenud, kui puudujääk oleks täielikult hüvitatud. Analüüsitavas olukorras esitas hooldaja aga kassatsioonkaebuse kahju täies ulatuses hüvitamata. Seetõttu usume, et muid tulusid ei kajastata hetkel hoiustaja organisatsiooni raamatupidamises täies mahus. Sel juhul kantakse kontole kreeditjääk summas, mis on seotud kaotatud kütuse hüvitamata maksumusega (summas, mis ületab puuduoleva kütuse hinnangulise maksumuse tegelikust maksumusest).

Kui kohtuotsus kassatsioonkaebuses tehakse jooksval aastal ja hoiustajale laekuvat summat vähendatakse (näiteks tegeliku kütusekuluni), siis usume, et esmane kirje “Deebetkrediit” on reguleeritav (vähendamine):

Pööratud deebetkrediit
- on vähendatud (täielikult või osaliselt) kahjusumma ja hooldaja poolt kohtulahendiga tasumisele kuuluva summa vahet.

Kui samalaadne otsus tehakse ka järgmisel aastal, siis 2016. aastal ei ole alust teha raamatupidamisarvestuses parandusi, kuna algselt kontol kajastatud summa on ebaõige PBU 22/2010 „Raamatupidamisvigade parandamine“ punkti 2 tähenduses. ja aruandlus” ei ole , see on kajastatud kokkuleppe alusel, mida pole veel tühistatud ja kassatsioonkaebuse esitamine hooldaja poolt ei ole meie hinnangul veel aluseks korrigeerimiste kajastamiseks 2016.a. raamatupidamine. Seega, kui kohus teeb järgmisel aastal otsuse, siis meie hinnangul oleks soovitatav teha raamatupidamises kanne:

Deebetkrediit
- kohtuotsuse alusel on vähendatud kahjusumma ja hooldaja poolt kohtuotsusega tasumisele kuuluva summa vahet.

PBU 8/2010 „Hinnangulised kohustused, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad“ (edaspidi PBU 8/2010) sätete kohaldamise osas põhjendame järgmist.

PBU 8/2010 kehtestab hinnanguliste kohustuste, tingimuslike kohustuste ja tingimuslike varade kajastamise korra (PBU 8/2010 punkt 1).

Tuginedes klauslitele 5, 9 PBU 8/2010 jõuame järeldusele, et analüüsitud olukorras ei ole kautsjoniorganisatsioonil hinnangulisi ja tingimuslikke kohustusi (kuna kautsjonil ei ole minevikusündmustest tulenevaid kohustusi (kohustusi) (vastupidi, kahju hüvitamise kohustus tuleneb puudujäägi teinud hoidjal)).

PBU 8/2010 punkt 13 omakorda määrab, et tingimuslik vara tekib organisatsioonis selle majanduselu minevikusündmuste tulemusena, kui vara olemasolu organisatsioonis aruandekuupäeval sõltub sündmuse toimumisest (mitte- ühe või mitme tulevase ebakindla sündmuse toimumine, mis ei ole organisatsiooni kontrolli all.

PBU 8/2010 seostab tingimusliku vara tekkimist eeskätt majandusliku kasu suurenemisega ja nagu eespool arutlesime, võib majanduslikku kasu pidada tuluks, mis ületab kaotatud varude tegelikku maksumust. Seetõttu tasub tingimuslikust varast rääkida, kui selline “delta”, nimetagem seda nii, tekib. Kuid isegi kui see on olemas, pole arvelduslepingu sõlmimise ja täitmise korral ebakindlust majandusliku kasu saamisel - "delta" suurus määratakse, makseid laekub regulaarselt.

Kui kohtusse esitatakse kassatsioonkaebus hoiustajale tekitatud kahju suuruse osas, on meie hinnangul eeldused tingimusliku vara kajastamiseks raamatupidamises, kuna esiteks tekib see organisatsiooni jaoks tema minevikus toimunud sündmuste tulemusena. majanduselu (vara kaotamine); teiseks sõltub see ühe või mitme tulevase ebakindla sündmuse toimumisest (mittetoimumisest), mida teie organisatsioon otseselt ei kontrolli (kohus teeb vastava otsuse, määrab kindlaks hüvitise suuruse).

Seetõttu saab meie hinnangul tingimusliku vara tekkimist arutada ajavahemikus kaebuse esitamise päevast kuni kohtu vastava otsuse tegemise kuupäevani. Pärast kohtu otsuse tegemist kassatsioonkaebuses ei ole enam ebakindlust (majandusliku kasu suurust saab määrata, kahju hüvitatakse puuduse eest vastutavalt isikult). Järelikult ei ole tingimusliku vara tekkimise tingimused enam täidetud. Näiteks kui kohus teeb otsuse 2016. aastal, siis ei teki enam ebakindlust laekumise summa ja makseperioodi osas, mis tähendab, et puuduvad tingimused tingimusliku vara kajastamiseks.

Tingimuslikke varasid raamatupidamises eraldi ei kajastata. Info nende kohta on avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes (PBU 8/2010 punkt 14). Sellega seoses leiame, et hetkel hoiustaja organisatsiooni raamatupidamises täiendavaid kandeid ei tehta.

PBU 8/2010 lõige 27 omakorda sätestab, et kui tingimuslikust varast majandusliku kasu saamine on tõenäoline, peab organisatsioon aruandeperioodi lõpus avalikustama tingimusliku vara olemuse, samuti selle eeldatava väärtuse või hinnanguliste väärtuste vahemik, kui need on määratletavad.

Eelnevalt jõudsime järeldusele, et majanduslik kasu on hüvitise summa ületamine varade tegelikust väärtusest. Just see summa, eeldusel, et selle laekumine on organisatsiooni hinnangul tõenäoline, tuleks avalikustada raamatupidamise aastaaruande lisades. Nagu näeme, on tingimusliku vara kohta teabe avalikustamise vajadus 2016. aasta lõpus tingitud mitmest tegurist, eelkõige majandusliku kasu olemasolust ("delta") ja kohtu otsuse kuupäevast (2016. või 2017. peale selle tegemist kaob ju ebakindlus majandusliku kasu saamisel)).

Kuna öeldu on vaid meie ekspertarvamus, on organisatsioonil õigus juhinduda teisest vaatenurgast.

Edasi antud

Vastu võetud

Märkus

Vastavalt artikli 1 lõikele 1 Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklis 252 sätestatud Vene Föderatsiooni maksuseadustiku peatüki 25 tähenduses kajastatakse kulusid maksumaksja tehtud põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kuludena ning artiklis 2 sätestatud juhtudel. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 265 - tema kantud kahju.

Vene Föderatsiooni maksuseadustiku 25. peatüki normid näevad kasumi maksustamisel ette järgmised juhtumid varalise kahju vormis kahjumi kuludesse kaasamiseks:

materiaalsete varade nappuse näol tootmises ja ladudes, toimepanijate puudumisel kaubandusettevõtetes, samuti vargustest tulenevate kahjude näol, mille toimepanijaid ei ole kindlaks tehtud (seadustiku punkt 5, punkt 2, artikkel 265). Vene Föderatsiooni maksuseadustik);

loodusõnnetuste, tulekahjude, õnnetuste ja muude hädaolukordade kahjud (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 6, punkt 2, artikkel 265).

Nagu näeme, võime nende sätete sõnasõnalisest tõlgendamisest järeldada, et kui süüdlane (nagu analüüsitavas olukorras) on tuvastatud, siis on organisatsiooni poolt kantud kahju suurus kadunud vara väärtuse näol. maksustamisel arvesse ei võeta.

Vahepeal tuleks arvesse võtta, mis sisaldub art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 265 kohaselt on mittetegevuskulude ja nendega samaväärsete kahjude loetelud avatud. Seoses sellega leiame, et kautsjonil on õigus võtta lõigete alusel arvesse tegevusväliseid kulutusi. 20 punkt 1 art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklis 265 sätestatud kahju suurus hoiule antud ja halduri poolt kaotatud vara väärtuse kujul, kajastades samal ajal mittetegevustulus summat, mille eestkostja hüvitab vabatahtlikult või kohtus.

Paljudes oma kirjades andsid finantsosakonna esindajad sarnaseid selgitusi (Venemaa Rahandusministeeriumi kirjad 1. detsembrist 2014 N 03-03-06/1/61216, 20. juuli 2009 N 03-03- 06/1/480, vt ka materjal: Küsimus: Organisatsioon andis kauba hoiule raamatupidamine ("Tulumaks: tulude ja kulude arvestus", nr 3, märts 2015) ).

Samas ei välista me, et selline lähenemine vara kaotsimineku kahjude arvestamisel võib tekitada lahkarvamusi maksuametiga.

Kahjuks ei leidnud me teie olukorrale kohaldatavaid kohtuotsuseid.

Süüdimõistetud või jõustunud kohtuotsuse alusel väljamaksmisele kuuluva kahju (kahju) hüvitamise summad kajastatakse maksumaksja mittetegevusest tuleneva tuluna vastavalt maksuseadustiku lõike 3 otsesele reeglile. 250 Vene Föderatsiooni maksuseadustik. Seda tüüpi tulu saamise kuupäev tekkepõhise meetodi rakendamisel on kohtuotsuse jõustumise kuupäev või võlgniku poolt tunnustamise kuupäev (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 271 punkt 4, punkt 4). ).

Seoses vaadeldava olukorraga tähendab see, et kautsjoniorganisatsiooni tulu tuleks kajastada kuupäeval, mil kohus kokkuleppelepingu kinnitab.

Teie puhul aga esitas hooldajaorganisatsioon kahju suuruse vähendamiseks kohtule kassatsioonkaebuse. Kohtu otsus vähendada hüvitatava kahju suurust annab meie hinnangul aluse ka varem kajastatud mittetegevusest tuleneva tulu vastavaks vähendamiseks kautsjoni poolt. Teisisõnu peab ta korrigeerima oma maksukohustusi ettevõtte tulumaksu osas, esitades uuendatud maksudeklaratsioone (muidugi juhul, kui summades toimuvad muutused väljaspool aruande(maksu)perioodi ja vastavad deklaratsioonid on juba esitatud).

Samas tuleb märkida, et artikli 1 punkti 1 lõike 3 kohaselt. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 54 kohaselt on maksumaksjal õigus ümber arvutada selle maksustamisperioodi maksubaas ja maksusumma, mil tuvastati eelmiste maksustamisperioodidega seotud vead (moonutused). juhud, kus vead (moonutused) tõid kaasa liigse maksumaksmise

Ettevõtte tulumaksu ülemäärast tasumist võib põhjustada ka varem ülemäära arvestatud mittetegevusest tulenev tulu.

Kahjusumma hilisem vähendamine kohtu poolt toob kaasa hoiustaja varem kajastatud tegevusvälise tulu vähenemise, mille tulemuseks on ettevõtte tulumaksu maksubaasi moonutamine eelmisel aruande(maksu)perioodil, mis tõi kaasa selle maksu ülemäärasele maksmisele. Seetõttu on hoiustajal õigus korrigeerida jooksval perioodil ettevõtte tulumaksu maksustamisbaasi, kajastades vastavas summas tegevusväliseid kulusid.

Meil ei õnnestunud teie olukorra kohta ametlike ametiasutuste selgitusi leida. Kaudselt toetab meie seisukohta Venemaa Rahandusministeeriumi kiri 23. juunist 2010 N 03-07-11/267. Selles jõudsid finantsosakonna esindajad järeldusele, et müüjal on võimalik kajastada jooksval perioodil kulu varasemate perioodide eest ostjale tehtud allahindluse ulatuses.

Ettevalmistatud vastus:
Õigusnõustamisteenistuse GARANT ekspert
audiitor, RSA liige Zavjalov Kirill

Vastuse kvaliteedikontroll:
Õigusnõustamisteenuse GARANT arvustaja
audiitor, RSA liige Melnikova Jelena

23. september 2016

Materjal on koostatud juriidilise konsultatsiooni teenuse raames antud individuaalse kirjaliku konsultatsiooni alusel.