Ettekanne teemal "Majandussüsteemide tüübid". Käsu (planeeritud) süsteem Ettekanne majandussüsteemide tüüpide teemal

Slaid 1

Konsultatsiooni teema: “Majandussüsteemide tüübid”
Tomskaja Ž.V., Munitsipaaleelarvelise õppeasutuse 7. keskkooli kõrgeima kategooria õpetaja

Slaid 2

Ülesannete jaotus tööosade kaupa
Töö osa Ülesannete arv Maksimaalne esmane punktisumma % maksimaalsest esmasest hindest selle osa ülesannetest alates 59 Ülesannete liik
1. osa 20 20 33.9 Valikvastus
2. osa 8 13 22,0 Lühivastusega
3. osa 9 26 44.1 Üksikasjaliku vastusega
Kokku 37 59 100

Slaid 3

Majandussüsteem on väljakujunenud ja toimiv põhimõtete, reeglite, seaduste kogum, mis määravad majandustoote tootmise, turustamise, vahetamise ja tarbimise käigus tekkivate põhiliste majandussuhete vormi ja sisu. (Kaubad ja teenused)

Slaid 4

Majandussüsteemi tüüpi iseloomustavad: omandivormid, piiratud ressursside jaotamise meetodid; viise majanduse reguleerimiseks.

Slaid 5

Peamised majandusprobleemid:
Mida toota?

Kuidas toota?

Kellele toota?

Slaid 6


Segamajandus on majanduselu korraldamise viis, kus maa ja kapital on eraomanduses ning piiratud ressursside jaotamine toimub nii turgude poolt kui ka valitsuse olulise osalusega.

Slaid 7

1. Mida toota Põllumajanduse, jahinduse, kalanduse tooted. Toodetakse vähe tooteid ja teenuseid. Tootmise määravad kombed ja traditsioonid, mis muutuvad aeglaselt Määravad professionaalide rühmad: insenerid, majandusteadlased, arvutispetsialistid, tööstuse esindajad - “planeerijad” Määravad tarbijad ise Tootjad toodavad seda, mida tarbijad soovivad, s.t. midagi, mida saab osta
Slaid 8

Võrdlusjooned Traditsiooniline tsentraliseeritud (käsk-administratiivne, planeeritud) turg

1. Mida toota Põllumajanduse, jahinduse, kalanduse tooted. Toodetakse vähe tooteid ja teenuseid. Tootmise määravad kombed ja traditsioonid, mis muutuvad aeglaselt Määravad professionaalide rühmad: insenerid, majandusteadlased, arvutispetsialistid, tööstuse esindajad - “planeerijad” Määravad tarbijad ise Tootjad toodavad seda, mida tarbijad soovivad, s.t. midagi, mida saab osta
2. Kuidas toota? Nad toodavad samamoodi ja sellega, mida toodavad nende esivanemad. Määratakse kindlaks tootjate endi poolt.

Slaid 9

3. Kellele toota? Enamik inimesi eksisteerib ellujäämise piiril. Ülejääk läheb pealikele või maaomanikele, ülejäänu jaotatakse vastavalt tavadele, mida juhivad poliitilised liidrid, kes ja kui palju kaupu ja teenuseid saavad. Tarbijad saavad nii palju kui tahavad, tootjad saavad kasumit
Slaid 10
Suunab tootmist inimeste kasvavate ja muutuvate vajaduste rahuldamiseks Aitab kaasa kasvavatele kulutustele inimpotentsiaali arendamiseks Eeldab erinevate omandivormide kooseksisteerimist Tegutseb stabiilsuse sotsiaalse tagajana Kaitseb inimesi turumajanduses

Slaid 11

1. Mida toota Põllumajanduse, jahinduse, kalanduse tooted. Toodetakse vähe tooteid ja teenuseid. Tootmise määravad kombed ja traditsioonid, mis muutuvad aeglaselt Määravad professionaalide rühmad: insenerid, majandusteadlased, arvutispetsialistid, tööstuse esindajad - “planeerijad” Määravad tarbijad ise Tootjad toodavad seda, mida tarbijad soovivad, s.t. midagi, mida saab osta
Definitsioon Majanduselu korraldamise meetod, mis põhineb mahajäänud tehnoloogial, laialdasel füüsilisel tööl, mitmekülgsel majandusel Majanduselu korraldamise meetod, milles kapital ja maa, peaaegu kõik majandusressursid kuuluvad riigile Meetod majanduselu korraldamiseks, milles kapital ja maa on eraisikute omandis

Slaid 12

Omad
Omad
Privaatne
Avalik
Kodanike omand Nende loodud juriidiliste isikute omand
Riigivara Vallavara

Slaid 13

Tootmise majandusliku korraldamise peamised vormid:
Toimetulekumajandus - majandus, kus inimesed toodavad tooteid ainult oma vajaduste rahuldamiseks, ilma vahetust kasutamata, turumajandus Kaubamajandus - majandus, kus tooteid toodetakse müügiks ning tootjate ja tarbijate vaheline side toimub turu kaudu.
Tsentraliseeritud (käsu), turu- ja segamajandus Traditsiooniline majandus

Slaid 14

Plaanimajanduse (käsu)majanduse eelised:
Keskenduda kõigile rahuldava elatustaseme loomisele (kõigile inimestele oli tagatud madal, kuid suhteliselt rahuldav elatustase). Hindade stabiilsus. Õigeaegne töötasu maksmine. Usaldus tuleviku suhtes. Kolossaalse lõhe puudumine kodanike sissetulekutes ja väikese osa perede rikastumine teiste ühiskonnaliikmete vaesumise arvelt. Tööpuudust pole. Kodanike kõrgem sotsiaalkaitse riigi eest. Tasuta ja juurdepääsetav kõigile põhiteenustele (meditsiiniline, haridus).

Slaid 15

Plaanimajanduse (käsu)majanduse puudused:
Kaupade tootjatel puudub võime teha iseseisvaid äriotsuseid. Ettevõtete kohustus riikliku plaani rangelt ellu viia. Keskenduge "mahule", st. toota võimalikult palju kaupu, mitte toota kvaliteetseid tooteid. Ligikaudsed viie aasta plaanid, mis toovad kaasa mõne kauba puuduse ja teiste liialduse. Ettevõtte juhtkonna poolt ebamõistlikult kõrgete preemiate saamine alahinnatud planeeritud eesmärkide ületamise eest. Tarbijate vastumeelsus osta täpselt neid kaupu, mida kodumaised ettevõtted vastavalt riiklikule plaanile toodavad. "Mustade" turgude tekkimine nappide kaupade müümiseks spekulatiivsete hindadega. Puudujäägi lahendamine erikaupluste ja kupongikaardi süsteemi abil. Kaupade madal kvaliteet. Täiustatud tootmistehnoloogiate nõrk rakendamine, kuna see keskendub pigem plaanile kui kasumile. Madal põllumajanduse arengutase. Toidu probleem. Haldusaparaat, mis peab jälgima riigi majanduskava täitmist, on liiga kallis. Riigi toetus ka neile ettevõtetele, mis toodavad kahjumit ja toodavad kaupu, mille järele tarbijad ei nõua.

Slaid 16

Turumajanduse eelised:
Suurem valikuvabadus tootjatele ja tarbijatele. Majanduse juhtimine ei nõua suurt ametnike aparaati. Tarbijate varustamine neile vajalike kaupadega. Lai valik kaupu ja teenuseid. Pidev keskendumine kaasaegsete meetodite leidmisele uute kaupade tootmiseks, uute tehnoloogiate juurutamisele, mis tagavad ettevõtetele kvaliteetsed tooted ja kõrge kasumi. Ettevõtetevahelise konkurentsi mõju nende töö tõhususele, hindade alandamisele ning kaupade ja teenuste kvaliteedi parandamisele. Puudust ei tule tänu ettevõtjate kiirele reageerimisele tarbijate päringutele. Kõrge talude tootlikkus tänu maa eraomandile.

1 slaid

2 slaidi

Majandussüsteem on sotsiaal-majanduslike ja organisatsiooniliste suhete korrastatud kogum kaupade ja teenuste tootjate ja tarbijate vahel. Majandussüsteem

3 slaidi

Majandussüsteemide identifitseerimise aluseks võivad olla erinevad kriteeriumid: ühiskonna majanduslik seisund teatud arenguetapis (Peeter I ajastu Venemaa, Natsi-Saksamaa); sotsiaal-majandusliku arengu etapid (sotsiaal-majanduslikud formatsioonid marksismis); majandussüsteeme, mida iseloomustavad kolm elementide rühma: vaim (majandustegevuse peamised motiivid), struktuur ja sisu Saksa ajalookoolis; organisatsioonitüübid, mis on seotud ordoliberalismi majandusüksuste tegevuse koordineerimise viisidega; sotsiaal-majanduslik süsteem, mis põhineb kahel tunnusel: majandusressursside omandivormil ja majandustegevuse koordineerimise meetodil.

4 slaidi

5 slaidi

Traditsiooniline majandus põhineb traditsioonide ja tavade domineerimisel majandustegevuses. majandussüsteem, milles piiratud ressursside jaotamine toimub kooskõlas tavadega; muutuste ja arengu tempo selles on äärmiselt madal; inimesed teevad samu asju, mida nende vanemad enne tegid; suurem osa kaupadest tarbitakse samas kohas, kus neid toodetakse Traditsioonilise majanduse elemente leidub maailma kõige kaugemates piirkondades: isoleeritud hõimudes või rühmades (Kaug-Põhja rahvad, Aafrika rahvad) Traditsiooniline majandussüsteem.

6 slaidi

Käsumajandus on tingitud asjaolust, et enamik ettevõtteid on riigi omanduses. majandussüsteem, milles ressursid on riigi omand; olulisemad ressursside jaotamist mõjutavad otsused langetavad valitsusasutused Tüüpilised käsumajandussüsteemiga riigid: Kuuba, Põhja-Korea, Vietnam, Hiina, Albaania, NSV Liit, Ida-Euroopa riigid Juhtmajandussüsteem

7 slaidi

Turumajandust määratleb ressursside eraomand ning turgude ja hindade süsteemi kasutamine majandustegevuse koordineerimiseks ja juhtimiseks. majandussüsteem, milles riiklikul tasandil tehtavad majandusotsused on turul üksikute müüjate ja ostjate tehtud otsuste tulemus Turumajanduslik süsteem on tüüpiline riikidele: Argentina, India, Türgi, Indoneesia jt Turumajandussüsteem

8 slaidi

Segamajandus on majandussüsteem, kus riigi kõigi ressursside ja materiaalsete kaupade tootmisel, jaotamisel, vahetamisel ja tarbimisel on oluline roll nii riigil kui ka erasektoril. majandussüsteem, mis ühendab tootmisvahendite avaliku omandi elemente eraomandiga Segamajandussüsteem on iseloomulik enamikule kaasaegse maailma riikidele: Jaapanile, Rootsile, USA-le, Kanadale, Soomele jt. Segamajanduses lahendatakse viis peamist ülesannet: töökohtade loomine; tootmisvõimsuse täielik ärakasutamine; hindade stabiliseerimine; paralleelne palkade ja tööviljakuse kasv; maksebilansi tasakaal. Segamajandus

Slaid 9

Siirdemajandus - majandus, mis on muutumises, üleminekus ühest seisundist teise nii ühte tüüpi majanduse piires kui ka ühest majandustüübist teise, on ühiskonna arengus erilisel kohal. Praegu pakutakse postsotsialistlike riikide majanduses toimuvate üleminekuprotsesside uurimiseks erinevaid lähenemisviise. Majanduse ühelt tüübilt teisele ülemineku (ümberkujunemise) probleemi keerukus ja mitmekülgsus seisneb mitmete autoriteetsete uurijate arvates nii üksikute transformatsiooniprotsesside sügavates juurealustes kui ka nende vastasmõjus. Üleminekumajandus

10 slaidi

Kokkuvõtteks märgime, et majandussüsteemid on mitmemõõtmelised. Neid saab formaliseerida: ES = f (A1, A2, A3 ... An). Teisisõnu, majandussüsteem (ES) on määratud selle omadustega (A), kus selliseid omadusi on n. See tähendab, et majandussüsteemi ei saa määratleda ühe tunnuse alusel.

Esitluse eelvaadete kasutamiseks looge Google'i konto ja logige sisse: https://accounts.google.com


Slaidi pealdised:

Käsu- ja segamajandussüsteemid

Plaan: Juhtmajandussüsteem. Segamajandussüsteem. Sotsiaalselt reguleeritud turg. Majandussüsteem tänapäeva Venemaal.

Juhtmajandussüsteem See on majanduselu korraldamise viis, kus kapital ja maa on riigi omandis ning piiratud ressursside jaotamine toimub vastavalt keskvalitsuse juhistele ja plaanide kohaselt.

Käsumajandus õitses pärast Esimest maailmasõda. 20. sajandi käsumajandussüsteemiga riigi näide oli Nõukogude Venemaa.

Komandomajandussüsteemi tegevused olid järgmised: Mida toota, määras riigi planeerimisosakond; Kuidas toota, määras tööstusministeerium; Kellele müüa, määras Riiklik Varustuskomitee; Mis hinnaga müüa, määras riiklik hinnakomisjon; Kui palju töötajatele maksta, määras riiklik töö- ja palgakomitee; Tulude kasutamise määras rahandusministeerium; Mida tootmiseks ehitada, määras Riiklik Ehituskomitee; Mida välismaal müüa ja osta, määras väliskaubandusministeerium.

Planeerimine käsumajandussüsteemis on väga tark. Plaan peab: olema koostatud eraomaniku juhiste alusel, kes kannab täielikku rahalist vastutust; Rakendatakse tehingupartnerite vaba valiku alusel; Kontrollida, kas kliendi nõudlus on mõistlik; Tuginege olemasolevale majandusteabele.

Segamajandussüsteem See on erinevatel omandivormidel põhinev majanduselu korraldamise viis, milles piiratud ressursside jaotamine toimub turgude kaupa ja riigi olulisel osalusel.

Kahekümnenda sajandi lõpu tsivilisatsioonides valitses segamajandussüsteem. Segamajandussüsteemi aluseks on majandusressursside eraomand.

Mõnes riigis on avalik sektor. Siia kuuluvad ettevõtted, mille kapital kuulub täielikult või osaliselt riigile, kuid mis: Ei saa riigilt plaane; Töötan vastavalt turuseadustele; Sunnitud konkureerima eraettevõtetega võrdsetel tingimustel.

Segamajandussüsteemi põhielemendid:

Sotsiaalselt reguleeritud turg See on segamajandussüsteemi tüüp, milles ühiskond ja riik püüavad selgelt mitte ainult tagada majanduskasvu, vaid ka rakendada võimalikult täielikult majandusvabaduse kombineerimise ja ühiskonna elu eest vastutuse mõistliku jaotamise põhimõtteid. kodanike ja riigi vahel ning kodaniku solidaarsust.

Segamajandussüsteemi aluseks on iga teovõimelise kodaniku teadlik elupositsioon - "Ma vastutan oma heaolu eest ise!"

Kaasaegsel Venemaal: juhtimissüsteemi alused on hävitatud; Turusüsteemi mehhanism alles kujuneb; Tootmistegurid pole veel täielikult eraomandiks muutunud. Lähitulevikus tuleb Venemaal paratamatult taasluua turumehhanismid ja ehitada nende baasil segamajandussüsteem.

Täname tähelepanu eest. Ettekande koostas Kashini MBOU 5. keskkooli majandusõpetaja Anzhelika Aleksandrovna.


Teemal: metoodilised arendused, ettekanded ja märkmed

Matemaatika tund. 3. klass. (Zankovi süsteem) Teema: Murrud. Segaarvu teisendamine valeks murruks

Matemaatika tund 3. klassis Zankovi süsteemis teemal "Murrud. Segaarvu teisendamine ebaõigeks murdeks" + Arginskaja õpik...

Majandusmäng "Majanduskohvik" 2010. a

Majandusmängu "Majanduskohvik" läbiviimise materjal: mängureeglid, esitlus, menüünäidised....

Aeg on palju muutunud. Riik oli liikvel. Kolmanda aastatuhande künnisel kiiresti arenev inimteadmiste maailm seab kooliharidusele pidevalt väljakutseid...

“Majandussüsteemide test” – majandusteaduse põhiküsimused. Turusüsteem. Tootmise tegurid. Traditsiooniline süsteem. Planeerimine majanduses. Testimine. Kaubandus. Majandussüsteemide tüübid. USA. Tasuta hüvede õiglane jaotus.

“Turumajandus” – Turumajanduse tekkimise tingimused. Kujunduslik lähenemine. Turumajanduse toimimise mehhanismid. Turumajanduse põhijooned. Turumajanduse evolutsiooni peamised etapid (etapid). Turumajanduse eripärad. Leibkonnad. Peamised turutüübid. Tsivilisatsioonilised ja formatsioonilised lähenemised.

“Majandussüsteemide tüübid” – turumajandussüsteem. Segasüsteem. Majandussüsteem. Käsu (plaaniline) majandussüsteem. Kolm võimalust põhiliste majandusprobleemide lahendamiseks. Majandussüsteemide tüübid. Mida toota. Kõik tänapäeva maailmas eksisteerivad majandused tuleks liigitada segamajandusteks. Käsumajanduse eelised ja puudused.

“Majandussüsteemide mudelid” – segamajandus. Majandussüsteemide tüübid. Turusüsteemi toimimise tingimused. Käsu-haldusmajanduse üldskeem. Jaapani segamajanduse mudel. Käsumajanduse miinused. Traditsiooniline majandusteadus. Turumajanduse eelised. Majandussüsteem.

“Sotsiaalne turumajandus” – sotsiaalne turumajandus. Oskus. Inimeste elutingimuste hävitamine. Kaubad. Konkurentsi säilitamine. Vajadused. Rakendus. Majanduslik kasu. Majandustegevuse korraldamise viis. Mis on segamajandus. Tootmine. Majandussüsteemide tüübid. Ühiskond. Sotsiaalne ja ökosotsiaalne turumajandus.

“Majandussüsteemid ja nende tüübid” – Majandusteaduse põhiküsimused. Turumajanduslik süsteem. Kolm põhiküsimust. Eelised ja miinused. Mis on majandussüsteem. Tabel. Majandussüsteem. Segasüsteem. Otsuste tegemise meetod. Eelised. Käsu (plaaniline) majandussüsteem. Segamajandussüsteem.

Kokku on 18 ettekannet

Ülesanded

Härra juures X Hädasti oli vaja operatsiooni pimesoole eemaldamiseks. Ja tal on selle operatsiooni tegemiseks piisavalt raha. Olles lõpetanud oma pimesoole, hr. Xütleb: „Majandusteadlased eksivad, kui nad ütlevad, et vajadusi ei saa rahuldada. Isiklikult rahuldasin oma vajaduse täielikult. Kas olete nõus hr. X või mitte?


Ülesanded

Nadja Ivanova võis pärast keskkooli lõpetamist töötada Krasnõi Bogatyri tehases lõikurina, saades palka 300 000 rubla kuus, sekretäri-masinakirjutajana palgaga 400 000 rubla kuus või müüjana, sissetulekuga. 500 000 kuus. Nadya otsustas aga saada üliõpilaseks ja astus kõrgemasse majanduskooli, hinnates õigesti oma tulevase elukutse väljavaateid. Kui suur on tema valiku alternatiivkulu?


Ülesanded

Petya Sidorov otsustas tennist mängida. Kohtusse minek on kallis. Piiratud vahenditega peab Petya ilmselgelt muude vajaduste rahuldamiseks kuludest loobuma. Mis võib sel juhul toimida alternatiivse kuluna:

  • - teatrikülastuse kulud;
  • - jaapani keele õppimise kulud;
  • - toidu- ja riietuskulud;
  • - ratsutamistundide kulud?

Traditsioonilised ja turumajandussüsteemid § 3.4


Majandussüsteemide tüübid

Traditsiooniline

Meeskond

Turg

Segatud


Traditsiooniline süsteem

  • Alepõllunduse domineerimine.
  • Kauba-raha vahetust ei toimu.
  • Traditsioonidele pühendumine.
  • Tehnilise arengu puudumine.
  • Maa ja kapital on ühisomandis.


Turusüsteem

  • Tootja ise otsustab, mida, kuidas ja kellele toota.
  • Maa ja kapital on erakätes.
  • Riik tagab ühiskonnas korra seaduse raames.


Mis tüüpi süsteem iseloomustab teksti?

“...1922. aasta oktoobris võttis meie riik vastu uue maaseadustiku, mille järgi said talupojad õiguse... valida maakasutusvorme. Range tsentraliseerimine... kaotati. Tooraine hankimise ja valmistoodangu müügi küsimused lahendasid tehased iseseisvalt.


  • India majandusel on traditsioonilise majandussüsteemi elemente.
  • Orange'i riigi majandus on turumajandus, kuna selle valitseja hertsog Orange omab ja juhib kõiki selle riigi ettevõtteid.
  • Ettevõtlus- ja valikuvabadus on traditsioonilise majanduse oluline tunnus

Mõelge sellele.

Turumajanduses valitseb ettevõtlusvabadus. Kas võib öelda, et turumajanduses ettevõtjal on vabadus toota absoluutselt kõike, mida ta tahab?


Käsu- ja segamajandussüsteemid


Käsusüsteem

  • Riik reguleerib rangelt tootmist, vahetust ja levitamist.
  • Planeerimine.
  • Maa ja kapital kuuluvad valdavalt riigile.



Segamajandus

I – turumehhanismide ulatus

II – käsumehhanismide toimeulatus, s.o. riigi kontroll.


1. Mis kajastab kõige täpsemalt Venemaa majandussüsteemi?

a) käsumajandus;

b) turumajandus;

c) siirdemajandus;

d) traditsiooniline majandus.


2. Limonia riigis võivad eraettevõtted toota kaupu ja teenuseid mis tahes seaduslikul viisil. Selles riigis:

a) turumajandus;

b) traditsiooniline majandus;

c) käsumajandus;

d) ükski ülaltoodust ei kehti.


3. Eraomand, vaba hinnakujundus ja konkurents on aluseks:

a) mis tahes majandussüsteem;

b) traditsiooniline majandus;

c) käsumajandus;

d) turumajandus.


4. Kasumlikkuse motiivi eriline roll turumajanduses seisneb selles, et:

a) sunnib tootjaid tootma seda, mida tarbijad vajavad;

b) sunnib ostjaid ostma seda, mida tootjad toodavad;

c) hoiab inimesi riskimast;

d) õõnestab tarbija suveräänsust.