Eluruumide rekonstrueerimine ja ümberehitus. Eluruumide rekonstrueerimise ja ümberehitamise põhitingimused Eluruumide tehniline pass


Eluruumide ümberehitamine ja ümberehitamine toimub kooskõlas seaduse nõuetega kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organiga tema tehtud otsuse alusel (Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 26).
Eluruumi rekonstrueerimise ja ümberehitamise teostamiseks esitab selle ruumi omanik või tema poolt volitatud isik (edaspidi taotleja) ümberehitava või ümberplaneeritava eluruumi asukoha tunnustamisasutusele:
rekonstrueerimise või ümberehitamise taotlus Vene Föderatsiooni valitsuse kinnitatud vormis;
ümberehitatava või ümberplaneeritava eluruumi omandiõiguse dokumendid (originaalid või notariaalselt tõestatud koopiad);
ümberehitatava või ümberkujundatava eluruumi rekonstrueerimise või ümberehitamise projekt;
ümberehitatava või ümberplaneeritava eluruumi tehniline pass;
kirjalik nõusolek üürniku kõigi pereliikmete, sealhulgas ajutiselt äraolevate üürniku pereliikmete kohta, kes asuvad ümberehitaval või ümberplaneeritavas eluruumis sotsiaalüürilepingu alusel (kui taotleja on ümberehitatava eluruumi üürnik või ümber planeeritud, üürileandja poolt volitatud esitama käesolevas lõikes sätestatud dokumente ruumid sotsiaalse üürilepingu alusel.
Arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse organi järeldus eluruumi rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lubatavuse kohta, kui selline eluruum või maja, kus see asub, on arhitektuuri-, ajaloo- või kultuurimälestis .
Kooskõlastust teostaval asutusel ei ole õigust nõuda muude dokumentide esitamist, välja arvatud artikli 2 2. osas kehtestatud dokumendid. 26 Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks. Taotlejale väljastatakse dokumentide kättesaamistekviitung, milles on märgitud nende nimekiri ja kuupäev, millal need heakskiitvasse asutusse saabus.
Heakskiitmise või heakskiitmisest keeldumise otsus tuleb teha vastava taotluse ja muude artikli 2. osa kohaselt esitatud taotluse läbivaatamise tulemuste põhjal. Vastavalt Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artiklile 26 väljastab või saadab taotlejale dokumendid kinnitav asutus hiljemalt tööpäeva jooksul alates heakskiitmise otsuse tegemise kuupäevast dokumendid Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artiklis 26 sätestatud korras. sellise otsuse vastuvõtmisest. Selle dokumendi vormi ja sisu kehtestab Vene Föderatsiooni valitsus. Ette nähtud artikli 5. osas. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikli 26 kohaselt on dokument eluruumide rekonstrueerimise või ümberehitamise aluseks.
Kooskõlas Art. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikli 27 kohaselt on eluruumide ümberehitamise või ümberehitamise heakskiitmisest keeldumine lubatud järgmistel juhtudel:
1) artikli 2 teatud osade esitamata jätmine. 26 Vene Föderatsiooni eluasemekoodeksi dokumendid;
2) dokumentide andmine valele asutusele;
3) eluruumi rekonstrueerimise või ümberehitamise projekti mittevastavus seaduse nõuetele.
Eluruumide ümberehitamise või ümberehitamise kooskõlastamisest keeldumise otsus peab sisaldama keeldumise põhjust koos kohustusliku viitega artikli 1. osas sätestatud rikkumistele. 27 Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks.
Eluruumi ümberehitamise või ümberehitamise kooskõlastamisest keeldumise otsus väljastatakse või saadetakse taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle otsuse tegemisest ja selle saab taotleja kohtusse edasi kaevata.
Rekonstrueerimis- või ümberehitustaotluse läbivaatamise periood on üks kuu. Osakondadevaheline komisjon, tutvunud esitatud dokumentidega ja tutvunud objektiga, teeb otsuse, mis dokumenteeritakse protokollis (aktis). Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks poolthäälteenamusega, kui on kohal kvoorum. Üksikute komisjoniliikmete vastuväited kavandatavale otsusele esitatakse kirjalikult ja lisatakse protokollile (aktile). Osakondadevahelise komisjoni otsuse saab kahe nädala jooksul edasi kaevata kõrgemalseisvatesse ametkondadevahelistesse komisjonidesse, linnakomisjoni otsusega mittenõustumisel aga kohtusse. Prefekti (alprefekti) korraldus, mis lubab elamu ruumide ümberehitamist (ümberseadistamist), väljastatakse taotlejale ja saadetakse STI-le. Komisjon määrab oma otsuses ümberseade- või ümberehitustööde lõpetamise tähtaja, olenevalt nende keerukusest, mis ei tohiks olla pikem kui kuus kuud alates otsuse kinnitamise kuupäevast. Tehnilise inventuuri büroo teeb hoone tehnilises passis vastavad muudatused pärast ruumide ümberehitust ja nende mõõtmisi (mõõtmisi) mitterahaliselt büroo töötajate poolt. Pärast tehnilises passis muudatuste tegemist saadab STI nende kohta teabe kohalikule elamukomisjonile või kinnisvarahalduse komiteele, et need muudatused vastavasse andmepanka viia.
Eluruumi rekonstrueerimise või ümberehitamise lõpetamine kinnitatakse vastuvõtukomisjoni aktiga. Vastuvõtukomisjoni aruande peab heakskiitmist teostav organ saatma kinnisvaraobjektide registreerimisorganisatsioonile (organile) (Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 28).

3. Omavolilise ümberehitamise ja ümberehitamise tagajärjed
Eluruumide omavoliline rekonstrueerimine või ümberehitamine, mis on teostatud art 6. osas sätestatud aluse puudumisel. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 26 kohaselt või rikkudes rekonstrueerimis- või ümberehitusprojekti, mis on esitatud artikli 3 lõike 2 kohaselt. 26 Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks.
Isik, kes on omavoliliselt rekonstrueerinud või ümber kujundanud eluruumi, kannab seaduses sätestatud vastutust.
Omavoliliselt ümberehitatud või ümber kujundatud eluruumi omanik või sotsiaalüürilepingu alusel sellise eluruumi üürnik on kohustatud viima eluruumi endisele seisukorrale mõistliku aja jooksul ja organi kehtestatud viisil. kinnitamise läbiviimine.
Kohtuotsuse alusel võib eluruumi säilitada ümberehitatud või ümberkujundatud olekus, kui sellega ei rikuta kodanike õigusi ja õigustatud huve ega tekitata ohtu nende elule või tervisele, kui vastavat eluruumi ei taastata. nende varasemale seisundile mõistliku aja jooksul, teeb kohus heakskiitmist läbi viinud asutuse nõude (tingimusel, et RF elamuseadustiku artikli 29 4. osas sätestatud otsust ei tehta) otsuse:
omaniku suhtes sellise eluruumi müügil avalikul enampakkumisel, mille omanikule makstakse sellise eluruumi müügist saadud tulu, millest on maha arvatud kohtulahendi täitmise kulud, millega kaasneb sellise eluruumi uuele omanikule määramine. kohustusest viia see endisele seisukorrale;
sellise elamispinna sotsiaalüürilepingu alusel üürniku suhtes käesoleva lepingu lõpetamine, pannes selle elamispinna omanikule, kes oli nimetatud lepingu alusel üürileandja, kohustus viia see eluruum tema juurde. eelmine seisund.
Eluruumi uue omaniku kooskõlastamist teostav organ, mida ei taastatud endisele seisukorrale vastavalt artikli 3. osale. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 29 kohaselt või sellise eluruumi omaniku jaoks, kes oli üürileandja lepingu artikli 5. osa kohaselt. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 29 kehtestab vastavalt lepingule uue tähtaja selliste elamispindade varasemasse seisukorda viimiseks. Kui selliseid eluruume ei taastata kindlaksmääratud aja jooksul ja kooskõlastust teostava asutuse poolt eelnevalt kehtestatud viisil, müüakse see eluruum vastavalt artikli 5. osale avalikul enampakkumisel. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 29 on korras.

Artikkel 26. Korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise põhjused

1. Korterelamu ruumide rekonstrueerimine ja (või) ümberehitamine toimub seaduse nõuete kohaselt kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organi (edaspidi kooskõlastust teostav organ) otsuse alusel. selle tehtud.

2. Korterelamus ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise teostamiseks selle ruumi omanik või tema poolt volitatud isik (edaspidi käesolevas peatükis - taotleja) kooskõlastust teostava asutuse asukohas. korterelamus ümberehitatud ja (või) ümberplaneeritavad ruumid otse või multifunktsionaalse keskuse kaudu vastavalt nende poolt Vene Föderatsiooni valitsuse kehtestatud viisil sõlmitud suhtluslepingule:

1) rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise taotlus vormis, mille on heaks kiitnud Vene Föderatsiooni valitsuse volitatud föderaalne täitevorgan;

2) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide omandiõiguse dokumendid (originaalid või notariaalselt tõestatud koopiad);

3) kehtestatud korras koostatud ja teostatud korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise projekt ning kui ruumide rekonstrueerimine ja (või) ümberehitamine toimub 2010. a. korterelamu on võimatu ilma osa korterelamus olevast ühisvarast selle ruumiga ühendamata , samuti korterelamu ruumide omanike üldkoosoleku protokoll korterelamu kõigi ruumide omanike nõusolekul selliseks ümberehitamiseks ja (või) korterelamu ruumide ümberehitamine, mis on sätestatud käesoleva seadustiku artikli 40 2. osas;

4) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide tehniline pass;

5) kirjalik nõusolek üürniku kõigi pereliikmete (sealhulgas ajutiselt äraolevate üürniku pereliikmete) kohta, kes kasutavad ümberehitatud ja (või) ümberkujundatud eluruumi sotsiaalüürilepingu alusel (juhul, kui taotlejal on üürileandja volitused) esitama käesolevas lõikes sätestatud dokumendid sotsiaalüürilepingu alusel ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava eluruumi üürnikule);

6) arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse organi järeldusotsus korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lubatavuse kohta, kui see ruum või maja, kus see asub, on arhitektuuriline, ajalooline või kultuurimälestis.

2.1. Taotlejal on õigus jätta esitamata käesoleva artikli 2. osa lõigetes 4 ja 6 sätestatud dokumente, samuti juhul, kui korterelamu renoveeritud ja (või) ümberplaneeritud ruumide õigus on registreeritud Ühtses. Riiklik kinnisvararegister, käesoleva artikli 2. osa lõikes 2 sätestatud dokumendid. Korterelamus ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise taotluse läbivaatamiseks nõuab korterelamus ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava ruumi asukoha kooskõlastusasutus järgmisi dokumente (nende koopiaid või neis sisalduvat teavet). ), kui taotleja ei ole neid omal algatusel esitanud:

1) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide omandiõiguse dokumendid, kui õigus sellele on registreeritud ühtses riiklikus kinnisvararegistris;

2) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide tehniline pass;

3) arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse organi järeldusotsus korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lubatavuse kohta, kui see ruum või maja, kus see asub, on arhitektuuri-, ajalooline või kultuurimälestis.

3. Kooskõlastust teostaval asutusel ei ole õigust nõuda taotlejalt muude dokumentide esitamist peale dokumentide, mille nõudmine taotlejalt on käesoleva artikli osade 2 ja 2.1 kohaselt lubatud. Taotlejale väljastatakse taotleja dokumentide kviitung, milles on märgitud nende nimekiri ja kuupäev, millal need kooskõlastust teostavasse asutusse saabus, samuti dokumentide loetelu, mis saadakse osakondadevahelisel taotlusel. Dokumentide esitamise korral multifunktsionaalse keskuse kaudu väljastab kviitungi nimetatud multifunktsionaalne keskus. Riigiorganid, kohalikud omavalitsused ja riigiorganitele või kohalikele omavalitsusorganitele alluvad organisatsioonid, kelle käsutuses on käesoleva artikli osas 2.1 nimetatud dokumendid, on kohustatud saatma kooskõlastamist teostavale organile nõutud dokumendid. sellise asutuse poolt (nende koopiad või neis sisalduv teave) . Taotletavad dokumendid (nende koopiad või neis sisalduvad andmed) võib esitada paberkandjal, elektroonilise dokumendina või volitatud isiku poolt kinnitatud koopiatena taotletud dokumentidest, sealhulgas elektroonilise dokumendina.

4. Heakskiitmise või heakskiitmisest keeldumise otsus tuleb teha hiljemalt nelikümmend viis vastava taotluse ja muude käesoleva artikli osade 2 ja 2.1 kohaselt esitatud dokumentide alusel heakskiitmist teostava asutuse poolt. päeva jooksul alates käesolevale asutusele dokumentide esitamise kuupäevast, mille esitamise kohustus on käesoleva artikli kohaselt pandud taotlejale. Kui taotleja esitab käesoleva artikli 2. osas nimetatud dokumendid multifunktsionaalse keskuse kaudu, arvestatakse kooskõlastuse või tunnustamisest keeldumise otsuse tegemise tähtaega päevast, mil multifunktsionaalne keskus need dokumendid kooskõlastust teostavale asutusele edastab.

5. Kooskõlastamist teostav asutus väljastab või saadab taotluses märgitud aadressile või multifunktsionaalse keskuse kaudu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemise päevast sellise otsuse vastuvõtmist kinnitava dokumendi. taotlejale. Selle dokumendi vormi ja sisu kehtestab Vene Föderatsiooni valitsuse volitatud föderaalne täitevorgan. Kui rekonstrueerimis- ja (või) ümberehitustaotlus esitatakse multifunktsionaalse keskuse kaudu, saadetakse multifunktsionaalsele keskusele otsust kinnitav dokument, kui taotleja ei ole määranud muud kättesaamise viisi.

6. Käesoleva artikli 5. osas sätestatud dokument on korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise aluseks.

1. Korterelamu ruumide ümberehitamine ja (või) ümberehitamine toimub kooskõlas seaduse nõuetega kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organi (edaspidi kooskõlastust teostav organ) otsuse alusel. selle tehtud.

2. Korterelamus ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise teostamiseks selle ruumi omanik või tema poolt volitatud isik (edaspidi käesolevas peatükis - taotleja) kooskõlastust teostava asutuse asukohas. korterelamus ümberehitatud ja (või) ümberplaneeritavad ruumid otse või multifunktsionaalse keskuse kaudu vastavalt nende poolt Vene Föderatsiooni valitsuse kehtestatud viisil sõlmitud suhtluslepingule:

1) rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise taotlus vormis, mille on heaks kiitnud Vene Föderatsiooni valitsuse volitatud föderaalne täitevorgan;

2) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide omandiõiguse dokumendid (originaalid või notariaalselt tõestatud koopiad);

3) kehtestatud korras koostatud ja teostatud korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise projekt ning kui ruumide rekonstrueerimine ja (või) ümberehitamine toimub 2010. a. korterelamu on võimatu ilma osa korterelamus olevast ühisvarast selle ruumiga ühendamata , samuti korterelamu ruumide omanike üldkoosoleku protokoll korterelamu kõigi ruumide omanike nõusolekul selliseks ümberehitamiseks ja (või) korterelamu ruumide ümberehitamine, mis on sätestatud käesoleva seadustiku artikli 40 2. osas;

4) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide tehniline pass;

5) kirjalik nõusolek üürniku kõigi pereliikmete (sealhulgas ajutiselt äraolevate üürniku pereliikmete) kohta, kes kasutavad ümberehitatud ja (või) ümberkujundatud eluruumi sotsiaalüürilepingu alusel (juhul, kui taotlejal on üürileandja volitused) esitama käesolevas lõikes sätestatud dokumendid sotsiaalüürilepingu alusel ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava eluruumi üürnikule);

6) arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse organi järeldusotsus korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lubatavuse kohta, kui see ruum või maja, kus see asub, on arhitektuuriline, ajalooline või kultuurimälestis.

2.1. Taotlejal on õigus jätta esitamata käesoleva artikli 2. osa lõigetes 4 ja 6 sätestatud dokumente, samuti juhul, kui korterelamu renoveeritud ja (või) ümberplaneeritud ruumide õigus on registreeritud Ühtses. Riiklik kinnisvararegister, käesoleva artikli 2. osa lõikes 2 sätestatud dokumendid. Korterelamus ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise taotluse läbivaatamiseks nõuab korterelamus ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava ruumi asukoha kooskõlastusasutus järgmisi dokumente (nende koopiaid või neis sisalduvat teavet). ), kui taotleja ei ole neid omal algatusel esitanud:

1) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide omandiõiguse dokumendid, kui õigus sellele on registreeritud ühtses riiklikus kinnisvararegistris;

2) korterelamus ümberehitatavate ja (või) ümberplaneeritavate ruumide tehniline pass;

3) arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse organi järeldusotsus korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lubatavuse kohta, kui see ruum või maja, kus see asub, on arhitektuuri-, ajalooline või kultuurimälestis.

3. Kooskõlastust teostaval asutusel ei ole õigust nõuda taotlejalt muude dokumentide esitamist peale dokumentide, mille nõudmine taotlejalt on käesoleva artikli osade 2 ja 2.1 kohaselt lubatud. Taotlejale väljastatakse taotleja dokumentide kviitung, milles on märgitud nende nimekiri ja kuupäev, millal need kooskõlastust teostavasse asutusse saabus, samuti dokumentide loetelu, mis saadakse osakondadevahelisel taotlusel. Dokumentide esitamise korral multifunktsionaalse keskuse kaudu väljastab kviitungi nimetatud multifunktsionaalne keskus. Riigiorganid, kohalikud omavalitsused ja riigiorganitele või kohalikele omavalitsusorganitele alluvad organisatsioonid, kelle käsutuses on käesoleva artikli osas 2.1 nimetatud dokumendid, on kohustatud saatma kooskõlastamist teostavale organile nõutud dokumendid. sellise asutuse poolt (nende koopiad või neis sisalduv teave) . Taotletavad dokumendid (nende koopiad või neis sisalduvad andmed) võib esitada paberkandjal, elektroonilise dokumendina või volitatud isiku poolt kinnitatud koopiatena taotletud dokumentidest, sealhulgas elektroonilise dokumendina.

4. Heakskiitmise või heakskiitmisest keeldumise otsus tuleb teha hiljemalt nelikümmend viis vastava taotluse ja muude käesoleva artikli osade 2 ja 2.1 kohaselt esitatud dokumentide alusel heakskiitmist teostava asutuse poolt. päeva jooksul alates käesolevale asutusele dokumentide esitamise kuupäevast, mille esitamise kohustus on käesoleva artikli kohaselt pandud taotlejale. Kui taotleja esitab käesoleva artikli 2. osas nimetatud dokumendid multifunktsionaalse keskuse kaudu, arvestatakse kooskõlastuse või tunnustamisest keeldumise otsuse tegemise tähtaega päevast, mil multifunktsionaalne keskus need dokumendid kooskõlastust teostavale asutusele edastab.

5. Kooskõlastamist teostav asutus väljastab või saadab taotluses märgitud aadressile või multifunktsionaalse keskuse kaudu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul heakskiitmise otsuse tegemise päevast sellise otsuse vastuvõtmist kinnitava dokumendi. taotlejale. Selle dokumendi vormi ja sisu kehtestab Vene Föderatsiooni valitsuse volitatud föderaalne täitevorgan. Kui rekonstrueerimis- ja (või) ümberehitustaotlus esitatakse multifunktsionaalse keskuse kaudu, saadetakse multifunktsionaalsele keskusele otsust kinnitav dokument, kui taotleja ei ole määranud muud kättesaamise viisi.

6. Käesoleva artikli 5. osas sätestatud dokument on korterelamu ruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise aluseks.

Kommentaar Art. 26 Vene Föderatsiooni elamukompleks

1. Eluruumi rekonstrueerimist ja ümberehitamist võib teostada selle ruumi omanik või sotsiaalüürilepingu alusel eluruumi kasutav üürnik, kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organiga.

2. Eluruumi rekonstrueerimise või ümberehitamise teostamiseks esitab eluruumi omanik kohaliku omavalitsuse organile taotluse ümberehitamise või ümberehitamise kooskõlastamiseks.

Eluruumide rekonstrueerimise või ümberehitamise taotluse vorm kiideti heaks Vene Föderatsiooni valitsuse 28. aprilli 2005. aasta määrusega N 266.

Koos taotlusega esitab ruumi omanik kohaliku omavalitsuse organile kinnitamiseks notariaalselt kinnitatud ärakirja tema omandiõigust kinnitavatest dokumentidest. Nende dokumentide originaalid peab säilitama omanik. Eluruumi omanik esitab ka eluruumi tehnilise passi. Samuti tuleb vastavalt kehtestatud korrale esitada projekt eluruumide rekonstrueerimiseks ja (või) ümberehitamiseks. Erinevate omandivormide eluruumide rekonstrueerimise ja ümberehitamise projektid tuleb välja töötada kehtivaid regulatsioone järgides.

Tema poolt sotsiaalüürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik annab kirjaliku nõusoleku oma perekonnaliikmete, sealhulgas ajutiselt äraolijate, nõusoleku. Eluruumi üürnik ei ole kommenteeritava artikli 2. osas taotlejana kirjas. Eluruumi üürnik võib aga pöörduda avaldusega kohaliku omavalitsuse organi poole, kui ta on volitatud neid toiminguid tegema üürileandja poolt. Tähele tuleb panna, et kui üürileandjaks on kohalik omavalitsusorgan, siis selgub, et kohaliku omavalitsuse organ on volitanud üürniku pöörduma samasse omavalitsusorganisse ümberehituse ja ümberehituse taotlusega. See on paradoks.

Kui eluruum asub majas, mis on arhitektuuri-, ajaloo- või kultuurimälestis, siis tuleb koos rekonstrueerimis- ja ümberehitustaotlusega esitada arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse organi järeldus selle lubatavuse kohta. eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise kohta.

3. Kommenteeritav artikkel kehtestab ammendava loetelu dokumentidest, mis tuleb omanikul või üürnikul esitada eluruumi ümberehitamise või ümberehitamise kooskõlastamiseks. Kohaliku omavalitsuse organil ei ole õigust nõuda muude dokumentide esitamist peale kommenteeritava artikli 2. osas nimetatu.

Eluruumi ümberehitamise või ümberehitamise kooskõlastamise taotlus tuleb kohaliku omavalitsuse organis läbi vaadata 45 päeva jooksul taotluse ja kõigi vajalike dokumentide sellele organile esitamise päevast arvates. Kohaliku omavalitsuse organ peab määratud tähtaja jooksul tegema eluruumi ümberehitamise või ümberkujundamise kooskõlastamise või kooskõlastamisest keeldumise otsuse.

4. Eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise heakskiitmise otsust kinnitava dokumendi vorm on kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 28. aprilli 2005. aasta dekreediga N 266. See dokument määrab kindlaks remonditööde tegemise aja. ja ehitustööd, remondi- ja ehitustööde tegemise režiim, kuna ruumid asuvad kortermajas ning remondi- ja ehitustööd võivad toimuda müra ja muude kahjulike tagajärgedega. Sel juhul määratakse remondi- ja ehitustööde periood ja viis vastavalt taotlusele. Kui kooskõlastust teostav asutus muudab taotluses märgitud remondi- ja ehitustööde perioodi ja viisi, põhjendatakse otsuses sellise otsuse tegemist.

Nimetatud otsus saadetakse kaebajale kolme tööpäeva jooksul selle vastuvõtmise päevast arvates.

5. Ruumi rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise tööde alustamise aluseks on kohaliku omavalitsuse organi otsus eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise kooskõlastamise kohta.

6. Kõik need eeskirjad kehtivad ka korterelamutes asuvatele mitteeluruumidele.

Kui sageli puutuvad inimesed kokku eluruumide rekonstrueerimise ja ümberehitamise küsimustega, olles end pealiskaudselt tutvunud või nende tegevuste läbiviimise reeglitest praktiliselt midagi teadmata, hoolimata rekonstrueerimisele seaduslikkuse andmisest. Loomulikult ei ole korteris kosmeetiliseks remondiks (tapeedi, plaatide jms vahetus) luba vaja. Sageli aga kogevad inimesed planeeritud ümberkorraldamise loa saamise korra tahtmatul tähelepanuta jätmisel ja veelgi sagedamini ebaseaduslikele ümberkorraldustele seadusliku staatuse andmise tagajärgede tõttu tõeliselt ebameeldivaid üllatusi.

Seega reguleerib eluruumide rekonstrueerimise ja ümberehitamise küsimusi Vene Föderatsiooni elamukoodeksi (edaspidi RF elamukoodeks) 4. peatükk.

Rekonstrueerimise ja ümberehitamise määratlused on toodud artiklis. 25 Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks. Selle artikli esimene osa ütleb seda elamu renoveerimine esindab tehnovõrkude, sanitaar-, elektri- või muude seadmete paigaldamist, vahetust või võõrandamist, mis nõuab eluruumi tehnilise passi muutmist. Elamu ümberehitus- see on selle konfiguratsiooni muudatus, mis nõuab eluruumi tehnilise passi muutmist.

Koodeksi järgmises artiklis on toodud loetelu eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise aluste kohta, mis viiakse läbi kooskõlas seaduse nõuetega kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organiga (edaspidi elluviija). välja heakskiidu) tema tehtud otsuse alusel. Eluruumi rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise teostamiseks esitab selle ruumi omanik või tema volitatud isik (edaspidi taotleja) ümberehitatava eluruumi asukoha tunnustamisasutusele ja või) ümber planeeritud:

1) rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise taotlus vormis, mille on heaks kiitnud Vene Föderatsiooni valitsuse volitatud föderaalne täitevorgan;

2) ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava eluruumi omandiõiguse dokumendid (originaalid või notariaalselt tõestatud koopiad);

3) ettenähtud korras koostatud ja teostatud ümberehitatud ja (või) ümberplaneeritavate eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise projekt;

4) ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava eluruumi tehniline pass;

5) kirjalik nõusolek üürniku kõigi pereliikmete (sealhulgas ajutiselt äraolevate üürniku pereliikmete) kohta, kes kasutavad ümberehitatud ja (või) ümberkujundatud eluruumi sotsiaalüürilepingu alusel (juhul, kui taotlejal on üürileandja volitused) esitama käesolevas lõikes sätestatud dokumendid sotsiaalüürilepingu alusel ümberehitatava ja (või) ümberplaneeritava eluruumi üürnikule);

6) arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse asutuse järeldusotsus eluruumi rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lubatavuse kohta, kui see eluruum või maja, milles see asub, on arhitektuuriline, ajalooline või kultuurimälestis.

Sama artikli kolmas osa sisaldab olulist selgitust, et kooskõlastust teostav asutus pole õigust nõuda muude kui käesoleva artikli 2. osas sätestatud dokumentide esitamist. Taotlejale väljastatakse dokumentide kättesaamistekviitung, milles on märgitud nende nimekiri ja kuupäev, millal need heakskiitmist teostavasse asutusse saabus.

Heakskiitmise või heakskiitmisest keeldumise otsus tuleb teha vastava taotluse ja muude käesoleva artikli 2. osa kohaselt esitatud dokumentide läbivaatamise tulemuste põhjal, mille on esitanud tunnustamist teostav asutus, hiljemalt nelikümmend viis päeva alates nende dokumentide sellele organile esitamise kuupäevast. See dokument on aluseks eluruumi rekonstrueerimisel ja/või ümberehitamisel.

Heakskiitmist teostav asutus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kooskõlastamise otsuse tegemise päevast väljastab või saadab taotlejale taotluses märgitud aadressile sellise otsuse vastuvõtmist kinnitava dokumendi. Selle dokumendi vormi ja sisu kehtestab Vene Föderatsiooni valitsuse volitatud föderaalne täitevorgan.

Volitatud asutus võib keelduda eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise kooskõlastamisest järgmistel põhjustel:

1) ülaltoodud dokumentide loetelu esitamata jätmine;

2) dokumentide esitamine valele asutusele;

3) eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise projekti mittevastavus seaduse nõuetele.

Eluruumide ümberehitamise ja (või) ümberehitamise kooskõlastamisest keeldumise otsus peab sisaldama keeldumise põhjuseid, viidates kohustuslikult ühele või mitmele ülaltoodud punktist. Nimetatud otsus väljastatakse või saadetakse taotlejale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise päevast ja võib kaebaja kohtusse edasi kaevata.

Eluruumide rekonstrueerimise ja (või) ümberehitamise lõpetamine kinnitatakse vastuvõtukomisjoni aktiga. Vastuvõtukomisjoni aruande peab kooskõlastamist teostav asutus saatma asutusele või organisatsioonile, kes teostab kinnisvaraobjektide riiklikku registreerimist vastavalt föderaalseadusele "Riigi kinnisvarakatastri kohta".

Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks määratleb selgelt eluruumide omavolilise rekonstrueerimise ja (või) omavolilise ümberehitamise tagajärjed, millest üks on ülaltoodud toimingute sooritamine ilma volitatud asutuse otsuseta või rekonstrueerimis- ja (või) ümberehitusprojekti rikkumine.

Korterelamutes eluruumide omavolilist ümberehitamist lubanud isiku vastutus on sätestatud art. 2. osas. Vene Föderatsiooni haldusõiguserikkumiste seadustiku (edaspidi – KRFoAP) artikli 7.21 kohaselt ja määratakse haldustrahvina summas kaks tuhat kuni kaks tuhat viissada rubla.

Siiski pole see veel kõik! Omavoliliselt ümberehitatud ja (või) ümber kujundatud eluruumi omanik või sellise eluruumi üürnik sotsiaalüürilepingu alusel on kohustatud sellised eluruumid mõistliku aja jooksul ennistama ja kooskõlastust teostava asutuse kehtestatud viisil.

Kui kooskõlastuse läbiviija ei taasta vastavat eluruumi mõistliku aja jooksul endisele seisukorrale, teeb kohus selle organi taotlusel järgmised otsused:

1) omaniku vastu selliste eluruumide müügist avalikul enampakkumisel sellise elamispinna müügist saadud tulu väljamaksmisega omanikule, millest on maha arvatud kohtulahendi täitmise kulud, kusjuures sellise eluruumi uuele omanikule pannakse kohustus viia see endisele seisukorrale;

2) sotsiaalüürilepingu alusel sellise elamispinna üürniku suhtes lõpetada käesolev leping, pannes selle eluruumi omanikule, kes oli nimetatud lepingu alusel üürileandja, kohustuse viia see elamispind Eestisse. selle eelmine seisund.

Samas võib kohtuotsuse alusel säilitada eluruumi ümberehitatud ja (või) ümberkujundatud olekus, kui sellega ei rikuta kodanike õigusi ja õigustatud huve ega tekitata ohtu nende elule või tervisele.

Kokkuvõtteks märgin, et kooskõlastust teostav organ sellise eluruumi uuele omanikule, mis ei ole ettenähtud korras viidud varasemasse seisukorda, või sellise eluruumi omanikule, kes oli ettenähtud korras lõpetatud lepingu alusel üürileandja määrab sellise eluruumi endisele seisukorrale viimiseks uue tähtaja. Kui nimetatud elamispinda ei taastata kindlaksmääratud aja jooksul ja kooskõlastust teostava asutuse poolt eelnevalt kehtestatud viisil endisele seisukorrale, avalikule enampakkumisele.

Enamasti on vaja spetsialistide abi otsida nii eluruumide rekonstrueerimisel kui ka dokumentide koostamisel ja pädevatele asutustele esitamisel, et otsus saada lühikese aja jooksul ja ilma isiklikku aega raiskamata. ja närvid.