Slaid 3

Rootsi majanduse segasus, turusuhete ja valitsuse regulatsiooni ühendamine, valdav eraomand tootmises ja tarbimise sotsialiseerimine.

Slaid 4

Täistööhõive ja sissetulekute võrdsustamine Eesmärk

Slaid 5

"funktsionaalne sotsialism"

Sotsialism, mis ei põhine eraomandi kaotamisel ja tootmisjuhtimise radikaalsel muutmisel, vaid riigi poolt rahvatulu ümberjaotamise funktsiooni rakendamisel vastavalt sotsiaalsete vajaduste prioriteedile, et saavutada suurem sotsiaalne võrdsus.

Slaid 6

Prioriteet

Nende alluvate, ettevõtete ja firmade töötajate sotsiaalkindlustusprobleemide lahendamine.

Slaid 7

Rootsi juhtimismudeli olemus

Riik ei sekku ettevõtte tootmistegevusse

Slaid 8

Aktiivne tööturupoliitika peaks minimeerima turumajanduse sotsiaalseid kulusid

Slaid 9

Rõhk on infrastruktuurielementidel ja ühisfondidel.

Slaid 10

Tööjõu ja kapitali suhete eripära tööturul

Slaid 11

Juhtimisstiil

Üksikisiku arvestamine ärikeskkonnas on esikohal

Slaid 12

Võrdsus Kõik inimesed on väärtuslikud, sõltumata nende erinevatest võimetest

Slaid 13

Erinevus

Rootsi juhtimisstiil on teistest kultuuridest vähem hierarhiline: mitteametlikkus suhetes, väikesed erinevused juhtide ja töötajate staatuses, organisatsiooni struktuuri lõtv ja mitteformaalne planeerimine.

Slaid 14

Kontroll. Isegi suurtes Rootsi ettevõtetes näib kontroll mitteametlik ja kaudne.

Slaid 15

Vaidlused

Rootsi mudelil on oma sisemised vastuolud. Töötajatele tuleb anda ruumi oma otsuste tegemiseks, kuid piirid, mida nad ei tohi ületada, peavad olema selgelt määratletud.

Slaid 16

Kasutamine

Seda on vaja käsitleda konkreetselt Rootsi mudelina, sest see on seotud mõne olulise rootsi rahvuse kultuurilise eripäraga. Lisaks, nagu eespool märgitud, on rootslased väga edukad ebakindluse tingimustega kohanemisel. Nad ei kipu oma positsiooni teenusehierarhias liialdama. Kõik see võimaldab juhtidel panna oma alluvatele ärisfääris laiaulatuslikku vastutust.

Slaid 17

Eesmärgid

1) Täielik tööhõive ja võrdsus 2) Üldiste piiravate meetmete ja aktiivse tööturupoliitika kombinatsioon. 3) Üldine heaolupoliitika ja ametiühingute solidaarsuspoliitika selles valdkonnas 4) Täielik tööhõive ilma inflatsioonita 5) aktiivne tööturupoliitika.

Vaadake kõiki slaide

Slaid 1

Slaid 2

Slaid 3

Slaid 4

Slaid 5

Slaid 6

Slaid 7

Slaid 8

Slaid 9

Slaid 10

Ettekande teemal "Rootsi majandusarengu mudel" saab meie veebisaidilt alla laadida täiesti tasuta. Projekti teema: Majandus. Värvilised slaidid ja illustratsioonid aitavad kaasata klassikaaslasi või publikut. Sisu vaatamiseks kasutage pleierit või kui soovite aruannet alla laadida, klõpsake pleieri all vastavat teksti. Esitlus sisaldab 10 slaidi.

Esitluse slaidid

Slaid 1

Rootsi majandusarengu mudel

Mõiste "Rootsi mudel" ilmus 60ndate lõpus, kui Rootsi hakkas kogema kombinatsiooni kiirest majanduskasvust ja edukatest poliitilistest reformidest. Eduka ja rahuliku Rootsi kuvand vastandub endiselt ümbritseva maailma sotsiaalsete ja poliitiliste konfliktide kasvuga.

Slaid 3

Rootsi mudel Mudelis on põhiroll sotsiaalpoliitikal, sotsiaalsel õiglusel, sissetulekute võrdsustamisel, ebavõrdsuse tasandamisel ja demokraatliku sotsialismi ülesehitamisel heaolu alusel.

täieliku tööhõive poliitika rakendamine; elanike sissetulekute võrdsustamine maksude kaudu; avaliku sektori suur osakaal majanduses; eelarvevahendite ümberjagamine sotsiaalprogrammide kasuks; sotsiaalsete garantiide kättesaadavus kõigile elanikkonna segmentidele (haridus, tervishoid); ametiühingute suurenenud mõju riigi sotsiaal-majandusliku elu kõikidele valdkondadele.

Slaid 4

Tugevused: täistööhõive ja sissetulekute ühtlustamine; rahaliste vahendite ümberjagamine sotsiaalsetel ja majanduslikel eesmärkidel tsentraliseeritud kollektiivlepingute süsteem võimsate ametiühinguorganisatsioonide osalusel; solidaarsus kõrgelt arenenud tööturu ja suure avaliku sektori (ümberjagamise sfääri) aktiivse poliitika töötajate rühmade vahel

Nõrgad küljed: Tugevalt politiseeritud, eraomandi ülekaal tootmissfääris ja riigipoolsesse mittesekkumine, valitsuse rekordtasemele jõudnud kulutused, kõrged sotsiaalmaksud

Slaid 5

Rootsi majandus

Peamised tööstusharud Ressursid (puit, rauamaak) Hüdroenergia Masinaehitus Lennukite tootmine Tuumaenergia Relvastus Autod telekommunikatsioon

2012. aastal oli Rootsi SKT 368,4 miljardit dollarit, inflatsioon 0,9% Tööhõive tase oli 62,2% RKT elaniku kohta Rootsis oli 373 500 tuhat krooni (55 200 USD).

Rootsi majandusarengus võib eristada kolme etappi: (1870–1914) Rootsi muutus põllumajanduslikust riigiks tööstus-agraarriigiks. (1920–1970) Rootsist sai tööstusriik. (1970. aastast tänapäevani) Rootsi on kõrge elatustasemega postindustriaalse riigi staadiumis, mis paistab teiste riikide seas silma oma kõrgete kasvumäärade poolest.

Slaid 7

Rahvuslik idee

Poliitiline süsteem, juhtimiskogemus, neutraalsus mis tahes blokkides ja ühendustes – seda peaksime sellelt riigilt õppima.

Spordiriik Ökokinniline Loomade heaolu Tasuta hambaraviteenused Alkoholi ja tubakatoodete impordi kontroll Rootsi tavapärased plussid

Kui oled läbinud katseaja ja sõlminud tööandjaga töölepingu, on sind peaaegu võimatu töölt vallandada, isegi kui oled midagi ennekuulmatut korda saatnud - Rootsi ametiühing on nii tugev.

Slaid 8

Proovige slaidi oma sõnadega selgitada, lisage täiendavaid huvitavaid fakte, te ei pea lihtsalt slaididelt teavet lugema, vaid publik saab seda ise lugeda.

Pole vaja oma projekti slaide tekstiplokkidega üle koormata ja minimaalne tekst edastab paremini teavet ja tõmbab tähelepanu. Slaid peaks sisaldama ainult põhiteavet; ülejäänu on kõige parem öelda publikule suuliselt.

Tekst peab olema hästi loetav, vastasel juhul ei näe publik esitatavat teavet, on loost tugevasti häiritud, püüdes vähemalt midagi välja mõelda, või kaotab täielikult huvi. Selleks peate valima õige fondi, võttes arvesse, kus ja kuidas esitlus edastatakse, ning valima ka õige tausta ja teksti kombinatsiooni.

Oluline on oma ettekannet harjutada, mõelda, kuidas tervitate publikut, mida ütlete esimesena ja kuidas esitluse lõpetate. Kõik tuleb kogemusega.

Vali õige riietus, sest... Kõne tajumisel mängib suurt rolli ka kõneleja riietus.

Proovige rääkida enesekindlalt, sujuvalt ja sidusalt.

Proovige esinemist nautida, siis tunnete end vabamalt ja vähem närvis.

“Omandis ja ettevõtlus” – omandi liigid ja vormid. Ettevõtlikkus. Õigus turvalisusele. Kohaliku nõudluse maksevõime. Ülesandmine. Aktsionäri omand. Tegevus, mille eesmärk on süstemaatiline kasumi teenimine. Omandivormide klassifikatsioon. Eraomand. Ettevõtlustegevuse olemus.

“Turumajandus” – turumajanduse eripärad. Firmad. Omandisuhted. Peamised turutüübid. Turumajanduse põhijooned. Turumajanduse tunnused. Turumajanduse toimimise mehhanismid. Turumajanduse tekkimise tingimused. Tsivilisatsiooni lähenemine. Tsivilisatsioonilised ja formatsioonilised lähenemised.

"Majandussüsteemid ja nende tüübid" - Mis on majandussüsteem. Traditsiooniline majandussüsteem. Turumajandus. Eelised ja miinused. Majandussüsteemide tüübid. Turumajanduslik süsteem. Segamajandussüsteem. Turusüsteem. Kolm võimalust põhiliste majandusprobleemide lahendamiseks. Traditsiooniline süsteem. Majanduselu korraldamise viis.

“Majandussüsteemide testimine” – tasuta hüvede õiglane jagamine. Kaubandus. Testimine. Turusüsteem. Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. USA. Planeerimine majanduses. Majandussüsteemide tüübid. Traditsiooniline süsteem.

“Segamajandussüsteem” – segamajandus. Segamajandus. Tegurissetulek. Erasektor. Hinnakujundus. Varimajandus. Arenenud riikide segamajandus. Segamajandussüsteem. Põhijooned. Mitmekihiline tegelane. Majanduselu korraldamise viis. Tänapäeval on segamajandus terviklik süsteem.

“Majandussüsteemide modelleerimine” – Tootmisjuhtimissüsteem. Ecomod süsteemi funktsioonid. Hinnangud Venemaa majanduse kasvupotentsiaalile. Finantsstabiilsuse perioodi majandus. Pangandussüsteem. Kõrge inflatsiooni perioodi majandus. Funktsionaalsus ja terminali tingimused. Katsealuste käitumise kirjeldus. Tagajärgede prognoos. Iseseisvate riigiettevõtete majandusteadus.

1 slaid

Rootsi segamajanduse mudel Lõpetanud: EM-05 rühma õpilane Aleksei Leonov

2 slaidi

Segamajandus tähendab ühiskonna tüüpi, milles turumehhanismi täiendab riigi aktiivne tegevus. Segamajandus Õiguslik regulatsioon Valitsuse korraldused Finants- ja krediidiregulatsioon Rahasüsteem Majandusprogramm

3 slaidi

Rootsi Rootsil on oma lennuki- ja tuumaenergiatööstus, kaks riiklikku autoettevõtet, tugev relvatööstus, kõrgtehnoloogiline telekommunikatsioonitööstus ja kaks suurt farmaatsiakontserni.

4 slaidi

Mõiste “Rootsi mudel” tekkis seoses Rootsi kui ühe sotsiaalmajanduslikult arenenuma riigi esilekerkimisega. Rootsi poliitikal on selgelt kaks domineerivat eesmärki: täistööhõive ja sissetulekute võrdsustamine, mis määravad majanduspoliitika meetodid. Rootsi mudel

5 slaidi

Riigi aktiivne tööhõivepoliitika näeb ette tööhõive edendamise programmide väljatöötamise. Need programmid võivad hõlmata nii teatud elanikkonnakategooriaid: noori, naisi, puuetega inimesi kui ka konkreetseid töötuse ohu juhtumeid. Aktiivse tööhõivepoliitika põhisuund Rootsis on abistamine kutseõppe ja täiendõppe omandamiseks, mis toimub kas seadusandlikul tasandil eriprogrammide koostamise ja vastuvõtmise kaudu või riigi ja ettevõtete ühisel osalemisel organisatsioonis. tööalase koolituse ja personali ümberõppe kohta. Kõiki haridusvorme Rootsis rahastatakse täielikult riiklikest vahenditest. Palgatoetusi makstakse ka puuetega inimeste alalise töö tagamiseks. Täistööhõive

6 slaidi

Sissetulekute võrdsustamine on valitsuse sihipärane poliitika erinevate elanikkonnarühmade isiklike sissetulekute erinevuste tasandamiseks. Peamine viis tulude võrdsustamiseks on üksikisiku tulu progresseeruva maksustamise rakendamine. Majandusregulatsioon on Rootsis üsna laiahaardeline ja lai: riik ei kontrolli mitte ainult sissetulekuid ja kasumit, vaid ka kapitali, tööjõu ja hindade kasutamist monopolivastaste seaduste kaudu. Sissetulekute tasandamine

7 slaidi

Sissetulekute võrdsustamine Suurettevõtja Väikeettevõtja Leibkond Töötu, haige, vana RIIGI maksud maksud maksutoetused toetused ülekandetoetused

8 slaidi

Rootsi majandusarengu mudel Mõiste “Rootsi mudel” ilmus 60. aastate lõpus, kui Rootsis hakati kogema kombinatsiooni kiirest majanduskasvust ja edukatest poliitilistest reformidest. Eduka ja rahuliku Rootsi kuvand vastandub endiselt ümbritseva maailma sotsiaalsete ja poliitiliste konfliktide kasvuga.

Rootsi mudel Rootsi mudel Mudelis on põhiroll sotsiaalpoliitikal, sotsiaalsel õiglusel, sissetulekute võrdsustamisel, ebavõrdsuse tasandamisel ja demokraatliku sotsialismi ülesehitamisel heaolu alusel. täistööhõive poliitika täieliku tööhõive poliitika rakendamine; tulude võrdsustamine elanike tulude võrdsustamine maksude kaudu; avaliku sektori suur osakaal majanduses; eelarvevahendite ümberjagamine eelarvevahendite ümberjagamine sotsiaalprogrammide kasuks; sotsiaalsete garantiide kättesaadavus sotsiaalsete garantiide kättesaadavus kõigile elanikkonna segmentidele (haridus, tervishoid); ametiühingute mõju seisneb ametiühingute mõju suurenemises riigi sotsiaal-majandusliku elu kõigis valdkondades.

Tugevused: täistööhõive ja sissetulekute ühtlustamine; vahendite ümberjagamine sotsiaalsetel ja majanduslikel eesmärkidel, kollektiivlepingute tsentraliseeritud süsteem võimsate ametiühinguorganisatsioonide osalusel, töötajate rühmade vaheline solidaarsus, aktiivne poliitika kõrgelt arenenud tööturul ja suurel avalikul sektoril (ümberjagamise sfäär) Puudused: Tugevalt politiseeritud, eraomandi ülekaal tootmissfääris ja valitsussektori kulutustesse mittesekkumine rekordtasemel Kõrged varamaksud

Rootsi majandus Peamised tööstusharud Ressursid (puit, rauamaak) Hüdroenergia Masinaehitus Lennukite tootmine Tuumaenergia Relvastus Autotööstus telekommunikatsioon 1. 2012. aastal Rootsi SKT - 368,4 miljardit dollarit, 2. inflatsioon - 0,9% 3. Tööhõive tase - 62,2% SKT per 4 . elanik Rootsis tuhat krooni (USA dollarit). Rootsi majandusarengus võib eristada kolme etappi: (1870–1914) (1870–1914) Rootsi muutus põllumajanduslikust riigiks tööstus-agraarriigiks. (1920–1970) (1920–1970) Rootsist sai tööstusriik. (1970. aastast tänapäevani) (1970. aastast tänapäevani) Rootsi on kõrge elatustasemega postindustriaalse riigi staadiumis, mis paistab teiste riikide seas silma oma kõrgete kasvumäärade poolest.

Rahvuslik idee Poliitiline süsteem, juhtimiskogemus, neutraalsus mis tahes blokkides ja ühendustes – seda peaksime sellelt riigilt õppima. -Spordirahvas -Keskkonnavaimustus -Loomakaitse -Tasuta hambaravi -Alkoholi ja tubakatoodete impordi kontroll PLUSSID Rootsi tavalised PLUSSID Kui oled läbinud katseaja ja sõlminud tööandjaga töölepingu, siis on peaaegu võimatu vallandada teid oma töölt, isegi kui olete midagi valesti teinud - See on hämmastav, kui tugev on Rootsi ametiühing. Riigil on keskkonnakategoorias kõrge reiting ja 95% elanikkonnast on joogivee kvaliteediga rahul.

Rootsi ja Ukraina 2012. aasta majandusnäitajad. Näitajad ROOTSIUKRAINA SKT, miljard dollarit 368,4 miljardit dollarit, 173,9 miljardit dollarit SKT elaniku kohta, dollarit 7300 dollarit kulla- ja välisvaluutareservid, miljard dollarit 125,7 dollarit 36,4 dollarit Töötuse määr, % 0,9%1, 8%

Kokkuvõte Rootsi kogemus näitab, et tugev ja hästi organiseeritud tööturupoliitika on väga tootlik ja on tegelikult maksumaksja raha tõhus kasutamine. Sotsiaalpoliitika ja tööturu reguleerimine on just need, mis Rootsi mudelis enim tähelepanu tõmbavad.