Ettevõtte arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestus

Ettevõtted saavad pankades avada arveldus- ja arvelduskontosid.

Arvelduskonto on ettevõtte põhikonto, mille kaudu tehakse kõiki rahalisi tehinguid ilma nende loetelu piiramata.

Arvelduskontod avatakse eraldi tehinguteks. Arvelduskontod on: välisvaluutakontod, laenukontod, eriotstarbeliste vahenditega tehingute kontod jne.

Arvelduskonto avamiseks esitab ettevõte pangale järgmised dokumendid:

· avaldus konto avamiseks

· asutaja otsus luua ettevõte

· kohustuslikud dokumendid (notari poolt kinnitatud koopiad)

· ettevõtte registreerimistunnistus (koopia)

· maksuameti tõend, mis kinnitab maksukohustuslasena registreerimist

· allkirjanäidiste ja pitsati jäljendiga kaart (2 eksemplari)

Panga ja ettevõtte vahel sõlmitakse arveldus- ja sularahateenuste leping, milles lisaks õigusnormidele on sätestatud tariifid - pangateenuste maksumus.

Sularaha või sularahata ülekannete vastuvõtmine ja väljastamine vormistatakse kehtestatud vormis rahaliste arveldusdokumentidega:

· maksekorraldused

· maksetaotlused-korraldused

· arveldused sissenõudmiseks

· akreditiivid

· sularahamakse reklaam

Maksekorraldus on korraldus pangale kanda teatud summa ettevõtte kontolt raha saaja (tarnija) kontole. Maksekorraldus koostatakse 2-3 eksemplaris kopeerpaberil, esimene (mälestus)eksemplar vormistatakse ettevõtte allkirjade (vastavalt kaardile) ja selle pitseriga. Kohalikuks makseks antakse pangale 2 eksemplari, kaugmakse korral 3 eksemplari.

Maksenõue-korraldus on tarnija nõue ostjale ja ostja korraldus oma pangale tasuda tarnitud toodete (tööde, teenuste) maksumus arveldus- ja saatedokumentide alusel. Tarnija saadab oma pangast mööda minnes päringu-juhise ostja pangale.

Inkassoarveldused on vahendite (IFTS, sotsiaalfondid jne) vaieldamatu mahakandmise nõue.

Akreditiiv on ettevõtet teenindava panga korraldus tarnijat teenindavale mitteresidendist ettevõttele tasuda tarnija arved akreditiivi avamise avalduses märgitud tingimustel lähetatud kaupade või osutatud teenuste eest.

Tšekk (sularaha) on korraldus pangale väljastada ettevõtte kontolt tšekis märgitud summa sularaha. Sularahatšekid on range aruandekohustusega dokumendid ja neid väljastavad pangaasutused kehtestatud vormis avalduse alusel.

Sularaha sissemaksete teade väljastatakse sularaha arvelduskontole laekumisel. Raha laekumise kinnitamiseks väljastab pank hoiustajale kviitungi, mis toimib tõendava dokumendina.

Arveldusdokumentides kustutamine ja parandused ei ole lubatud.

Arvelduskontol tehingute kajastamiseks kasutatakse aktiivset kontot 51 “Arvelduskonto”, mille deebet kajastab raha laekumist ja krediit – nende mahakandmist (ülekannet, väljavõtmist). Konto 51 deebetjääk iga kuupäeva kohta peab vastama arvelduskonto rahajäägile (vastavalt pangaväljavõttele).

Kontol 51 tehingute kajastamise aluseks on pangakonto väljavõtted.

Väljavõte on pangas avatud ettevõtte isikliku konto koopia. Väljavõte sisaldab ettevõtte kontonumbrit ja kuupäevi, millal arvelduskontol tehinguid tehti (jooksev ja eelmine). Ettevõtte rahalisi vahendeid hoides loeb pank end oma võlgnikuks, s.o. tal on selle summa eest võlgnevused. Seetõttu kajastab pank arvelduskonto saldod ja laekumised arvelduskonto krediidina ning mahakandmised ja sularaha väljavõtmised deebetina. Väljavõtete töötlemisel on vaja seda omadust arvesse võtta ning arvelduskonto deebet poolel kajastada krediteeritud summad ja saldo ning kreedit poolel mahakandmised.

Ettevõte saab pangalt iga päev väljavõtte, millele on lisatud koopiad dokumentidest, mille alusel raha on krediteeritud või debiteeritud.

Organisatsiooni rahavoogude üldine skeem:

Välisvaluutas maksete tegemiseks avatakse pangas välisvaluuta arvelduskonto. Sularaha liikumised välisvaluutakontol kajastuvad organisatsiooni raamatupidamisarvestuses kontol 52 "Valuutakontod" olevate pangaväljavõtete alusel.

Eraldi võib esile tõsta akreditiivi makseviisi, mis on osapooltevaheliste sularahata maksete viis, mille puhul maksjapank (väljastanud pank) kohustub taotleja (akreditiivi alusel maksja) nimel. kohustus arveldada akreditiivi saajaga (akreditiivi alusel raha saaja) akreditiivis näidatud summa, kui saaja esitab pangale dokumendid vastavalt akreditiivi tingimustele määratud tähtaja jooksul. akreditiivi tekstis või tasuma, aktsepteerima või austama vekslit või volitama teist panka (täitvat panka) tegema makseid või tasuma, aktsepteerima või austama vekslit.

Akreditiividega tehtud tehingute kajastamiseks raamatupidamises kasutatakse kontot 55.1 “Akreditiivid”.

Kõik majandusüksused on kohustatud hoidma oma vaba raha pangakontodel. Ettevõtte riigi ja omavaheliste kohustuste eest tasumine toimub reeglina sularahata maksetena. Nende jaoks võib avada arvelduskontosid ja erikontosid.

Arvelduskontod avatakse äriüksustele, kellel on oma käibekapital ja iseseisev bilanss. Äritehingute tegemiseks vajalike arvelduskontode arvu ja pangad valib nende omanik. Arvelduskontodelt saavad majandusasutused teha igat liiki sularaha-, arveldus- ja krediiditoiminguid.

Arvelduskontol tehingute tegemise kord on reguleeritud Venemaa Panga määrustega.

Sularaha arveldamiseks pangas avab ettevõte arvelduskonto.

Arvelduskonto avamiseks esitatakse pangaasutusse järgmised dokumendid:

• 1) kehtestatud vormis avaldus konto avamiseks, millele on alla kirjutanud kontoomaniku juhataja ja pearaamatupidaja;
• 2) registreeriva asutuse väljastatud tõend ettevõtte riikliku registreerimise kohta (või selle notari kinnitatud koopia);
• 3) harta ja asutamislepingu pitsitud ja nummerdatud, notariaalselt kinnitatud ärakirjad. Kui ettevõttel on üks asutaja, lisatakse asutamislepingu asemel asutaja otsus ettevõtte asutamiseks;
• 4) juhi, juhataja asetäitja ja pearaamatupidaja allkirjanäidistega ning ettevõtte pitseriga ettenähtud vormis kaardid (kahes eksemplaris), notari poolt kinnitatud;
• 5) maksuhalduri dokument, mis kinnitab selle ettevõtte (organisatsiooni) registreerimist maksuhalduris;
• 6) esimese ja teise allkirja õigust omavate isikute määramise dokumentide koopiad;
• 7) koopia ettevõttele statistiliste koodide omistamise tõendist;
• 8) dokumendid, mis kinnitavad registreerimist Vene Föderatsiooni Sotsiaalkindlustusfondis.

Pärast nende dokumentide esitamist ja pangateenuste lepingu sõlmimist avatakse pangajuhi korraldusel ettevõttele konto, millele määratakse number ja luuakse isiklik konto.

Praegu on ettevõtetel võimalus omada piiramatul arvul rublaarveldus(arveldus)kontosid, tasuda eelarvet ja teha muid makseid mis tahes arvelduskontolt. Arvelduskontode arv ei ole seadusega piiratud.

Arvelduskontol raha liikumise arvestamiseks kasutatakse aktiivset bilansikontot 51 “Arvelduskontod”.

Kui ettevõttel on mitu arvelduskontot, on vajalik korraldada analüütiline arvestus arvelduskontode kontekstis.

Ettevõte saab igapäevaselt pangast konto väljavõtte, mille nõutavad andmed on:

• 1) kliendikonto number;
• 2) eelmise väljavõtte kuupäev ja selle lõppsaldo, mis on järgmise väljavõtte algsaldo;
• 3) arvelduskontolt krediteeritud ja debiteeritud summad;
• 4) rahaliste vahendite jääk arvelduskontol väljavõtte koostamise päeval.

Arvelduskontole raha debiteerimise ja krediteerimise seaduslikkust kinnitavad tõendavad dokumendid on lisatud pangaväljavõttele. Arvelduskontolt raha mahakandmise kord on reguleeritud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikuga.

Väljavõtet töötleb raamatupidaja igapäevaselt, sisestades väljadele arvelduskontole vastavad kontokoodid.

Kui ettevõttes pangakonto väljavõtet kontrollides avastatakse, et arvelduskontolt on ekslikult raha maha võetud, tuleb sellest koheselt teatada panga operatiivosakonda.

Kuni vea põhjuste selgitamiseni kajastub vaidlusalune summa raamatupidamisarvestuses: D 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”, alamkonto 2 “Arveldused nõuete osas” - K 51.

Kui arvelduskontole kanti ekslikult raha, mis ei olnud ette nähtud selle ettevõtte jaoks, siis tuleb teha raamatupidamisarvestuses kanded: D 51 - K 76-2.

Arvelduskontolt tehakse makseid reeglina konto omaniku nõusolekul. Siiski on siin erandeid.

IN vaieldamatultõigel ajal tegemata maksed eelarvesse, eelarvevälistesse fondidesse, sotsiaalkindlustusfondidesse, pensionifondidesse, tolliprotseduuride eest vastavalt kohtuasutuste täitekirjadele kantakse maha.

IN ilma aktsepteerimiseta tasutakse arveid elektri-, soojus- ning veevarustus- jale.

Kui arvelduskontol ei ole piisavalt vahendeid või neid ei ole, paigutab pank õigeaegselt tasumata dokumendid kaardiindeksisse nr 2 ja makstakse raha laekumisel.

Panga poolt maksejõuetuks tunnistatud ettevõtete kohustuste tasumise järjekorra määrab panga juhatus (juhatus).

Rahaliste vahendite liikumine läbi arvelduskonto dokumenteeritakse esmaste dokumentide abil.

Arvelduskontolt väljamaksete tegemisel kasutatakse esmaseid dokumente: sularahatšekid (palga, hüvitiste, reisikulude, ettevõtluskulude katteks sularaha saamisel), maksekorraldused ja nõuded (toodete ja teenuste eest pangaülekandega tasumisel).

Sularahatšekk - arvelduskonto omaniku korraldus pangale selles märgitud sularahasumma väljastamiseks teatud eesmärkidel. Tšekk väljastatakse käsitsi tindiga (pastapliiats) ühes eksemplaris, millele on märgitud summa, väljaandmise kuupäev, saaja nimi. Tšekkidele kirjutavad alla esimese ja teise allkirja õigust omavad isikud ning need on kinnitatud organisatsiooni pitseriga. Parandused ja kustutamised pole neis lubatud.

Maksejuhised - arvelduskonto omaniku korraldus pangale raha ülekandmiseks saajate: tarnijate, finantsasutuste, ülemuste ja kindlustusorganisatsioonide arvelduskontodele. Maksejuhistel on kõigi ülekandeliikide jaoks üks vorm.

Maksetaotlus sisaldab võlausaldaja lepingujärgset nõuet maksjale maksta raha panga kaudu. Maksja arvelduskontolt raha debiteerimist maksetaotluste eest saab teostada nii kontoomaniku nõusolekul (eelaktsepteerimisel) kui ka ilma (aksepteerimata).

Rahaliste vahendite vaba jäägi piires saab makseid teha ka kohustusi allkirjaga juhataja ja pearaamatupidaja.

Sularaha vastuvõtmine arvelduskontole (väljamaksmata töötasu jääk, organisatsiooni kassasse paigutatud materiaalsete varade müügist saadud tulu jne) toimub kontoomaniku kirjaliku korralduse „Rahalise sissemakse teade“ alusel. ”, välja antud ühes eksemplaris, kohustuslikus korras märgitud sularaha allikas. Rahalise sissemakse kuulutus sisaldab pangas raamatupidamiskande aluseks olevat kuulutust, korraldust, kviitungit.

Teade saadetakse pangas vastutavale juhile, kes kontrollib dokumendi andmete õigsust ja täitmist. Pärast kontrollimist registreeritakse dokument kassa laekumise päevikus ja kantakse seejärel kassasse. Klient kutsutakse kassasse, temalt võetakse sularaha vastu, see loetakse üle ja talle antakse raha vastuvõtmise kviitung kassakviitungi ja pitseriga, mis on aluseks kassaorderi vormistamisel. organisatsiooni raamatupidamisosakond ja rahaliste vahendite mahakandmine kassasse.

Näide. CJSC Centeri oktoobri sularahatulu oli 500 000 rubla, novembris 450 500 rubla, detsembris 505 000 rubla; sularahamaksed oktoobrist detsembrini - 1 000 000 rubla, sealhulgas töötasu ja ajutise puude hüvitised - 130 000 rubla. Suletud aktsiaselts "Keskus" tegeleb jaekaubandusega, kauplus on avatud iga päev 9-19, seitse päeva nädalas. Laekumised kantakse panka iseseisvalt kaks kuni kolm korda nädalas. Arvutage järgmise aasta esialgne sularahajäägi limiit, mille Center CJSC saab oma teeninduspangaga kokku leppida. Määrake võimalikud valdkonnad sularaha kulutamiseks.

Lahendus

Viimase kolme kuu tegelik rahatulu: 500 000 + 450 500 + 505 000 = 1 455 500 rubla.

Keskmine päevane tulu - 15 821 rubla. (1 455 500: 92 päeva). Keskmine tunnitulu - 1582,1 hõõruda. (15 821:10).

Viimase kolme kuu jooksul tegelikult sularahas makstud (välja arvatud palk ja sotsiaaltoetused) - 870 000 rubla. (1 000 000 - 130 000).

Keskmine päevane tarbimine - 9 457 rubla. (870 000: 92).

Taotletav limiit võib olla 10 000 rubla. Saadud tulu saab kulutada töötasu, sõidu- ja ärikulude katteks ning tarnijatega arveldamiseks.

Tehtud tööde ja osutatud teenuste eest summade saamiseks väljastab tarnija ettevõte maksetaotlus ja esitab selle panga teeninduskontorile.

Arvelduskontol tehingute kajastamiseks peab organisatsioon aktiivset sünteetilist kontot 51 “Arvelduskontod”, mille kanded tehakse pangaväljavõttele lisatud esmaste dokumentide alusel (tabel 1).

Tüüpiliste arvelduskonto tehingute skeem

Tabel 1

Organisatsioonid avavad pankades arvelduskonto, et osutada operatiivteenuseid rahaliste vahenditega mittesularahas. Arvelduskonto on vajalik järgmiste oluliste tegevuste jaoks:

• asutuse rahaliste vahendite hoidmine pangas;
• vajalike sularahasummade väljavõtmine;
• vastastikused arveldused osapooltega;
• töötasu ülekandmine töötaja kaartidele.

Igal ettevõttel on oma unikaalne arvelduskonto ning pangatöötajad teevad kõiki toiminguid alles pärast kliendilt nõusoleku ja kinnituse saamist.

Raamatupidamisosakonnas arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestus toimub kontol. 51 kontoplaan (Rahandusministeeriumi korraldus nr 94n 31.10.2000). Deebet 51 “Arvelduskonto” kajastab raha laekumist, maksed tehakse laenu pealt. Sellist raamatupidamist reguleeritakse vastavalt Vene Föderatsiooni kehtivatele õigusaktidele:

• Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik;
• Vene Föderatsiooni maksuseadustik;
• 402-FZ “Raamatupidamise kohta” 6. detsembril 2011;
• 86-FZ “Vene Föderatsiooni Keskpanga (Venemaa Panga) kohta” 10. juulist 2002;
• 2. detsembri 1990. aasta föderaalseadus nr 395-1 “Pankade ja pangandustegevuse kohta”;
• “Määrused sularahata maksete kohta Vene Föderatsioonis” (muudetud Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiividega 03.03.2003 nr 1256-U, 11.06.2004 nr 1442-U).

Peamised esmase dokumentatsiooni vormid arvelduskontol tehtavate tehingute arvestamisel on maksekorraldus ja maksetaotlus. Maksekorraldus on dokument, mis vastutab organisatsiooni rahaülekannete eest, see tähendab arvelduste eest tarnijate ja teiste vastaspooltega, laenusummade ja nende intresside tagastamise ning muude sularahata tehingute eest.

Maksenõue on raha saaja asjaajamisdokument, mis sisaldab nõuet kanda raha võlgniku arvelduskontolt võlausaldaja arvelduskontole. Vastastikused arveldused võivad toimuda maksja eelneval nõusolekul või panga poolt ilma selleta.

Kontol kajastub raha liikumine eelarvelistes asutustes olevatel pankade arvelduskontodel. 0 201 00 000 ja 0 201 01 000 - raha kontol. Raamatupidamist teostab organisatsioon KBK kontekstis, mis on talle esitatud PBS-i assigneeringute, rahastamismahtude ja kassakulude analüütilise arvestuse aruandes.

Arvelduskontol raha liikumise tehingud kajastatakse panga arvelduskonto kohta Tehingute päevikus nr 2 konto väljavõtetele lisatud dokumentide alusel.

Postitused

Raha ülekandmine, laekumine arvelduskontole - konteeringud kontole. 51 mittetulundusühingute puhul esitatakse tabelis.

Operatsiooni nimi	Deebet	Krediit
Sihtfinantseerimine on laekunud (tulu on eelnevalt kogutud)	51	76 (76.86)
Sihtfinantseerimine on laekunud (sissetulekut ette ei koguta), näiteks annetused	51	86 (86.02)
Pangast sularaha vastuvõtmine	50	51
Sularaha kohaletoimetamine panka	51	50
Palkade ülekandmine	70	51
Ülekanne tarnijale äritegevuseks mõeldud OS-i ostmiseks	60.2	51
Välisvaluuta müügist saadud vahendid kanti rublakontole	51	91.1
Panga vahendustasu on kontolt debiteeritud	91.2	51
Maksu- või kindlustusmakse tagastamine	51	68, 69
Raha laekus pangakontolt või summa saadeti teisele pangakontole (täpsustage saaja ja saatja panga alamkontod)	51	51
Laenu või laenu laekumine	51	66, 67
Laenu või laenu tagasimaksmine	66, 67	51
Maksude või kindlustusmaksete tasumine	68, 69	51

Vene Föderatsiooni territooriumil tehakse kõik sularahata maksed pangakontodele. Toimingud sellistel kontodel tehakse spetsiaalsete toimingutega arveldusdokumendid. Sellest, kuidas arvelduskontol rahalisi vahendeid arvestatakse, loe lähemalt järgmisest artiklist.

Esmane dokumentatsioon arvelduskontol tehtud tehingute kohta

Sularahata makseid teostavad krediidiasutused erireeglite alusel. vormid Need vormid on maksetaotlused ja korraldused.

Maksekorraldus on kontoomaniku administratiivse iseloomuga dokument, mis kohustab krediidiasutust kandma saaja kontole teatud summa raha. Juhiste abil väljastatakse rahaülekannete korraldused:

Maksetaotlustel on veidi erinev eesmärk. See on mitte maksja, vaid raha saaja haldusdokument. See sisaldab nõudeid rahaliste vahendite ülekandmiseks võlgniku kontodelt võlausaldaja arvelduskontole.

Sünteetiline ja analüütiline raamatupidamine

Arvelduskontol olevate tehingute sünteetiline arvestus toimub kontol nr 51. See konto on aktiivne. Selle deebet kajastab ettevõtte kontol olevate sularahata vahendite jääki, samuti sellele laekunud laekumisi ning kreedit kajastab mahakandmisi. Iga avatud konto kohta viiakse läbi analüütiline arvestus.

Postitused raha laekumisel arvelduskontole

Tüüpilised arvelduskontole laekumise tehingud on järgmised:

1. D51 – K50 – kassast sissemakstud raha laekumine arvelduskontole.
2. D51 - K58 - teisele ettevõttele antud intressi kandva laenu tagasimaksmine.
3. D51 – K60 – eelnevalt loetletud ettemaksu tagastamine tarnijale.
4. D51 – K62 – ostjatelt kauba eest tasumiseks saadud rahalised vahendid.
5. D51 – K62 – ostjalt ettemaksu saamine.
6. D51 - K76 - tarnija tasus nõude.
7. D51 – K76 – raha vastuvõtmine teistelt isikutelt.
8. D51 – K66, 67 – laenu või krediidi saamine.
9. D51 – K68, 69 – raha tagastamine eelarvevälistest fondidest.
10. D51 – K75 – sissemakse tegemine ettevõtte haldusfirmasse.
11. D51 – K86 – eelarvelise rahastamise saamine.
12. D51 – K91 – intresside kogunemine arvelduskontole.
13. D51 – K76 – dividendide laekumine.
14. D51 – K57 – raha laekumine kontole transiitülekannetega.

Kontolt maha kantud postitused

Arvelduskontole kantud mahakandmised on järgmised:

1. D50 – K51 – pangakontolt raha väljavõtmine ettevõtte kassasse sissemaksmiseks.
2. D58 – K51 – intressi kandva laenu andmine teisele ettevõttele.
3. D60 – K51 – tarnitud toodete eest makse ülekanne tarnijale.
4. D60 – K51 – ettemaks tarnijale.
5. D62 – K51 – ettemaksu tagastamine ostjale.
6. D66, 67 – K51 – laenu või krediidi “keha” tagasimaksmine, samuti selle intressid.
7. D68, 69 – K51 – võla tagasimaksmine maksetelt eelarvesse ja eelarvevälistesse fondidesse.
8. D70 – K51 – palkade ülekandmine töötajate pangakaartidele.
9. D71 – K51 – aruandekohustuslike summade ülekandmine aruandekohustuslaste pangakaartidele.
10. D76 – K51 – tasumine ostjale vastavalt tema nõudele.
11. D57 – K51 – vahendite mahakandmine transiitülekannete kaudu.
12. D51 – K51 – ülekande tegemine ühelt kontolt teisele.
13. D91 – K51 – vahendite mahakandmine pangateenuste eest tasumiseks.
14. D75 – K51 – dividendide maksmine.
15. D73 – K51 – ettevõtte töötajatele laenu väljastamine.

Organisatsiooni rahalisi vahendeid, mida kasutatakse sularahata makseteks teiste juriidiliste isikutega, tuleb hoida pankades. Pangad avavad organisatsioonidele arveldus-, arveldus-, valuuta- ja muid kontosid. Arvelduskontosid saab avada iga juriidiline isik, olenemata omandivormist. Arvelduskontod avatakse krediidiasutustes dokumentide alusel, mille loetelu on kehtestatud kehtivate õigusaktidega. See:

Ettenähtud vormis avaldus konto avamiseks;

Ettevõtte põhikirja ja asutamislepingu notari kinnitatud koopiad;

Ettevõtte registreerimistunnistuse notari poolt kinnitatud koopia;

Maksuhalduri tõend ettevõtte maksumaksjana registreerimise kohta;

Vene Föderatsiooni pensionifondis maksjana registreerimist kinnitava dokumendi koopia;

Koopia statistiliste koodide omistamise tõendist;

Ettevõtte juhi, asejuhataja ja pearaamatupidaja allkirjanäidistega kaart ning ettevõtte ettenähtud vormis pitsati jäljend, notari poolt kinnitatud.

Arvelduskonto on pangas konkreetse juriidilise isiku jaoks avatud isikliku konto koopia. Teave konto avamise kohta edastab pank viie päeva jooksul maksuametile, kus organisatsioon on registreeritud. Organisatsiooni teenuseid pangale osutatakse vastavalt pangakonto lepingule, mis määrab kindlaks panga ja kliendi kohustused, panga ja kliendi vaheliste arvelduste korra, poolte vastutuse tehingute saladuse tagamise eest. arveldus- ja muud kontod, samuti näidatakse osapoolte andmed. Pangakonto lepingus võib ette näha tasu organisatsiooni arvelduskontodele jäävate vahendite kasutamise eest.

Arvelduskonto avamise, ümberregistreerimise ja sulgemise kord on reguleeritud pangaseadusega. Praegu on organisatsioonidel lubatud avada arveldustehingute tegemiseks vajalikus summas arveid. Teavet erinevates krediidiasutustes avatud arvelduskontode kohta edastavad maksuametile nii teenindavad pangad kui ka organisatsioon ise.

Arvelduskontode tehinguid töödeldakse vastavalt Vene Föderatsiooni Keskpanga määrustele "Sularahata maksete kohta Vene Föderatsioonis" 3. oktoobril 2002 nr 2-P.

Raha laekumine arvelduskontole toimub vastavalt pangareeglitele tavaliste sularaha- ja arveldusdokumentide alusel. Näiteks arvelduskontolt võetakse sularaha välja sularahatšeki alusel ja krediteeritakse sularaha sissemakse kuulutus.

Arvelduskontodel oleva raha haldajad on haldur ja pealik. raamatupidaja. Nad allkirjastavad kõik dokumendid, mille järgi raha kontodelt maha kantakse. Kui kontol on rahalisi vahendeid, mille summa on piisav kõigi maksete rahuldamiseks, kantakse vahendid maha kliendi tellimuse laekumise järjekorras. Kui arvelduskontol ei ole piisavalt raha, kantakse need maha tsiviilseadustiku artikli 855 2. osas kehtestatud järjekorras.

Vaieldamatult kantakse organisatsiooni raamatupidamisest maha õigeaegselt tehtud maksed riigieelarvesse, sotsiaalfondidesse, maksed täitevdokumentide ja samaväärsete dokumentide alusel.

Arvelduskontole raha laekumine ja kulutamine dokumenteeritakse esmase dokumentatsiooniga, mille vorm sõltub makseviisist. Sularahamaksete tegemiseks kasutage:

Sularaha sissemakse teadaanne – sularaha sissemakse arvelduskontole. Rahalise sissemakse väljakuulutamiseks on ette nähtud tüüpvorm. Vorm koosneb kolmest eemaldatavast osast: tegelik rahalise sissemakse teade, kviitung ja korraldus. Rahalise sissemakse kuulutus tuleb täita ühes eksemplaris. Samaaegselt väljakuulutamisega tuleb väljastada kulukassa order, kuna sularaha võetakse organisatsiooni kassast välja.

Pangatöötaja peab kviitungile alla kirjutama, templi lööma ja tellerile tagastama. See kviitung esitatakse koos kassa laekumise orderiga, millega dokumenteeriti raha kassast väljavõtmine. Pank edastab täidetud tellimuse koos oma märkustega organisatsioonile koos pangaväljavõttega;

tšekiraamat (kassatšekk) – kviitung arvelduskontolt.

Sularaha väljavõtmiseks arvelduskontolt saab organisatsioon pangast kehtestatud vormis avalduse alusel sularahatšekkidega raamatu (tšekiraamat). Sularahatšekk koosneb kahest osast: ärarebitavast lehest ja tšeki vastulehest. Rebitavale lehele on märgitud raha laekumise eesmärk, arvelduskontolt väljavõetav summa, samuti raha saava isiku passiandmed. Tšekist saadud raha tuleb kulutada ainult sellel märgitud eesmärkidel. Sularaha kviitungi rebimisleht antakse üle pangatöötajale, kes väljastab sularaha. Leht jääb tšekiraamatusse ja organisatsioon peab seda säilitama 5 aastat. Tšekk kehtib 10 päeva. Kui see periood on möödas, siis pank tšekki ei aktsepteeri. Tšekiga saadud sularaha tuleb postitada organisatsiooni kassasse. Tuleb väljastada kassa laekumise order.

Sularahata maksete puhul kasutatakse: maksekorraldusi; maksetaotlused, arveldustšekid, inkassokorraldused.

Lepingus kaupade (tööde, teenuste) ostjaga (kliendiga) võib organisatsioon ette näha, et nende võla tasumine toimub vastavalt maksenõuetele. Maksenõude alusel kannab ostja (kliendi) pank raha maksja arvelduskontolt maha ja krediteerib selle saaja arvelduskontole.

Maksetaotluste jaoks on ette nähtud standardvorm. Maksetaotlus koostatakse reeglina 4 eksemplaris: pank tagastab esimese eksemplari organisatsioonile; teine ​​eksemplar jääb panka, kus organisatsiooni arvelduskonto on avatud; kolmas ja neljas eksemplar saadetakse panka, kus on avatud maksja (st ostja või kliendi) konto.

Pank debiteerib raha arvelduskontolt organisatsiooni korraldusel. Selline korraldus antakse maksekorraldusega (näiteks kaupade (töö, teenuste) eest tasumiseks, maksude ülekandmiseks eelarvesse või muu makse tegemiseks).

Maksekorraldus koostatakse reeglina 4 eksemplaris: - pank tagastab organisatsioonile esimese eksemplari; - teine ​​eksemplar jääb panka, kus organisatsiooni arvelduskonto on avatud; - kolmas ja neljas eksemplar saadetakse panka, kus raha saajal konto on. Kui raha kantakse üle organisatsioonile, millel on samas pangas arvelduskonto, piisab maksekorralduse 3 eksemplari väljastamisest.

Teave arvelduskonto raha liikumise kohta sisaldub arvelduskonto väljavõttes, mis on konkreetse organisatsiooni isikliku konto koopia. Seda esitatakse kliendile iga päev (kui tehingute arv on väike, siis võib-olla harvem). Pangaväljavõttel kajastuvad: kuupäev, dokumendi number, tehingukood, deebet- ja kreeditsummad, samuti päeva alguses ja lõpus olevad saldod. Dokumendi menetlemisel tuleb meeles pidada, et arvelduskontolt raha deebet või väljastamine kajastub deebetina ning laekumised ja saldod krediidina ehk see konto on panga jaoks passiivne. Koos väljavõttega saab organisatsioon ka esmased dokumendid, mille alusel raha maha kanti või krediteeriti.

Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestus toimub aktiivsel kontol 51 “Arvelduskontod”, kontode deebetis kajastatakse kontode rahajääki, laekumisi ja krediidi mahakandmist. Ettevõttes saab kontole avada alamkontod selle panga nime alusel, kellega arveldatakse.

Konto deebet kajastab summasid, mis on saadud:

Dt 51 Kt 62 - ostjatelt, hankeorganisatsioonidelt.

Dt 51 Kt 76/9 – teistelt võlgnikelt

Dt 51 Kt 66, 67 – lühi- või pikaajalised pangalaenud ja laenud

Konto 51 kreedit kajastab pangast laekunud või teistele kontodele või muudele organisatsioonidele üle kantud summasid

1. Dt 60 Kt 51 – tarnijatele ja töövõtjatele

3. Dt 69 Kt 51 – sotsiaalvõlg. kindlustus ja turvalisus

4. Dt 66, 67 Kt 51 – võlg laenude ja laenude tagasimaksmisel

5. Dt 76 Kt 51 – võlgnevus võlausaldajatele.

Raamatupidamisregister, milles kajastuvad arvelduskontol tehtud tehingud raamatupidamise päevikutellimuse vormil, on päevikutellimus 2-APK.