Väärtuse kasv ümberehituse tõttu. Põhivara remont, rekonstrueerimine ja kaasajastamine
Viimastel aastatel on korduvalt ilmunud infot eelnõude väljatöötamise kohta, mille autorid soovisid sundida tööandjaid maksma oma töötajate tuludelt üksikisiku tulumaksu mitte tööandja-maksuagendi registreerimiskohas, vaid kohapeal. iga töötaja elukoht. Hiljuti võttis föderaalne maksuamet selliste ideede vastu teravalt sõna.
Maksuhaldurid ja fondid leppisid kokku osamaksete jäägi korrigeerimises seisuga 01.01.2017
Fondide sissemaksete haldamise volituste üleandmine maksuhaldurile ei kulgenud plaanipäraselt. Paljud kindlustusvõtjad seisavad silmitsi tõsiasjaga, et kontrollid nõuavad tasumata sissemaksete tasumist, mis eksisteerivad ainult paberil. Ja lõpuks on Vene Föderatsiooni föderaalne maksuteenistus, sotsiaalkindlustusfond ja pensionifond välja töötanud mehhanismi ebaõigete andmete selgitamiseks.
Põhivara väärtuse kasv
Põhivara (FPE) võetakse arvestusse vastavalt (PBU 6/01 punkt 7). Ja reeglina põhivara algmaksumust muuta ei saa (PBU 6/01 p 14). Samal ajal, nagu paljude reeglite puhul, on ka erandeid. Millal põhivara esialgne maksumus võib veel tõusta, räägime meie konsultatsioonis.
OS-i esialgne maksumus võib suureneda...
Põhivara algmaksumus võib kasvada valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise ja ümberhindluse korral.
Raamatupidamise seisukohalt käsitletakse põhivara lõpetamist, moderniseerimist, rekonstrueerimist ja kaasajastamist sarnaste toimingutena, kuna nende arvestus ja dokumentatsioon on üldiselt sarnased. Seetõttu nimetame selles konsultatsioonis mugavuse huvides põhivara lõpetamist, moderniseerimist, rekonstrueerimist ja kaasajastamist ka lihtsalt “moderniseerimiseks”.
Operatsioonisüsteemi kaasajastamise kulud võetakse arvesse konto 08 “Investeeringud põhivarasse” deebetina (Rahandusministeeriumi 13.10.2003 korralduse nr 91n punkt 42). Sel juhul krediteeritakse need raamatupidamiskontod, millega on seotud põhivaraobjekti kaasajastamine.
Siin on tabelis mõned tüüpilised tehingud:
| Operatsioon | Konto deebet | Konto krediit |
|---|---|---|
| Muu põhivara kaasajastamisel kaasatud põhivara kulum | 08 | 02 “Põhivara kulum” |
| OS-i versiooniuuendustes kasutatud seadmed on maha kantud | 07 “Paigaldusseadmed” | |
| OS-i moderniseerimiseks maha kantud materjalid | 10 "Materjalid" | |
| Kolmandate osapoolte organisatsioonide tööd (teenused) OS-i moderniseerimiseks on võetud raamatupidamisse | 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega” | |
| OS-i moderniseerimisega seotud töötajate palgad | 70 “Arveldused töötajatega töötasu eest” | |
| Kindlustusmakseid arvestatakse selliste töötajate töötasust | 69 “Sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkindlustuse arvestused” |
Pärast põhivara maksumust suurendavate moderniseerimistööde lõpetamist kantakse akumuleeritud investeeringud põhivarasse põhivarana maha (Rahandusministeeriumi 31.10.2000 korraldus nr 94n):
Deebetkonto 01 “Põhivara” - Krediidikonto 08
Teostatud moderniseerimistööde vastuvõtmine vormistatakse vastava aktiga (Rahandusministeeriumi 13.10.2003 korralduse nr 91n p 71). Sellise aktina saate kasutada näiteks remonditud, rekonstrueeritud, kaasajastatud põhivara vastuvõtmise ja üleandmise seadust vormil nr OS-3 (Riigi Statistikakomitee määrus 21.01.2003 nr 7) .
Põhivaraobjekti uue, suurenenud, algmaksumuse andmed moderniseerimise tulemuste põhjal kantakse inventarikaardile põhivaraobjekti kajastamiseks vormil nr OS-6 (Riigi Statistikakomitee 21. jaanuari otsus 2003 nr 7) või muus dokumendis, milles organisatsioon peab arvestust põhivarade olemasolu ja liikumise kohta organisatsiooni sees (Rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003 korralduse nr 91n punkt 40).
Ümberhindluse tulemusena võib suureneda ka põhivara algmaksumus. Sel juhul korrigeeritakse mitte ainult kontol 01 kajastatud põhivara maksumust, vaid ka sellele ümberhindluse ajal kogunenud amortisatsiooni.
Põhivara esmase ümberhindluse käigus genereeritakse järgmised tehingud:
Deebetkonto 01 - Krediidikonto 83 “Lisakapital”
Deebetkonto 83 – Krediidikonto 02
Põhivara ümberhindluse ja selle tulemuste kajastamise korda organisatsiooni raamatupidamises kirjeldasime üksikasjalikumalt eraldi jaotises.
Loomulikult võib põhivara valmimise, lisaseadmete, rekonstrueerimise, kaasajastamise ja ümberhindluse tulemusena nende väärtus mitte ainult kasvada, vaid ka langeda.
- lõpetamised;
- moderniseerimine;
- rekonstrueerimine;
- moderniseerimine;
- tehniline ümbervarustus;
- osaline likvideerimine;
- ja muudel põhjustel.
| Tüüpilised vead amortiseeritava vara algmaksumuse arvutamisel | Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel, mille nõudeid on rikutud | Dokumendid, mis selgitavad nende artiklite üksikuid sätteid |
| OS-i soetamise või loomisega otseselt seotud kulusid algmaksumuses ei arvestata. Vara algne soetusmaksumus on suurem muude või tegevusalaga mitteseotud kulude, samuti kasumi maksustamisel arvesse võtmata kulude summa võrra. | Artikli 1 punkt 1 257 Vene Föderatsiooni maksuseadustik; Art. 264, 265, 270 Vene Föderatsiooni maksuseadustik | Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kirjad 01.08.2006 nr 03-03-4/2/185, 20.04.2006 nr 03-03-4/1/363, 17.04.2006 nr 03- 03-4/1/341, 03.04 .2006 nr 03-03-04/1/314, 03.02.2006 nr 03-03-4/1/178, 27.02.2006 nr. 03-03-04/1/145 |
| Organisatsiooni poolt loodud ja tootevalikusse kuuluvate operatsioonisüsteemide esialgne maksumus ei vasta nende loomise otseste kulude summale. | Artikli 1 punkt 1 257, artikli lõige 2. 319 Vene Föderatsiooni maksuseadustik | |
| Põhikapitali sissemaksena saadud vara väärtus on moonutatud (näiteks objekt, mille väärtus ei ole dokumenteeritud, võetakse vastu nullist erineval hindamisel). | Alapunkt 2, punkt 1, art. 277 Vene Föderatsiooni maksuseadustik | Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kirjad 10. augustist 2006 nr 03-03-04/1/625, 10. mai 2006 nr 03-03-04/1/429 |
| Jooksva perioodi kuludena kajastatakse OS-i valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, moderniseerimise või tehnilise ümbervarustuse kulud. | Artikli 2 punkt 2 257 Vene Föderatsiooni maksuseadustik | Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kiri 24. aprillist 2006 nr 03-03-04/2/118 |
| Remondikulud suurendavad põhivara algmaksumust. | Artikli 2 punkt 2 257 Vene Föderatsiooni maksuseadustik; punkt 1, 3 art. 260 Vene Föderatsiooni maksuseadustik | |
| Põhivara jääkväärtus määrati lihtsustatud maksusüsteemilt üleminekul valesti. | Artikli 3 punkt 3 Vene Föderatsiooni maksuseadustik 346.25 | Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kiri 8. juunist 2005 nr 03-03-02-04/1/140 |
| Liisinguvõtja poolt liisinguandja nõusolekul tehtud rendivara lahutamatute parenduste maksumus kajastub ebaõigesti või ei kajastu amortiseeritaval varal. | Lõige 4, lõige 1, art. 256, punkt. 5, 6 lk 1 art. 258 Vene Föderatsiooni maksuseadustik | Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kirjad 27. juulist 2006 nr 03-03-04/2/183, 28. augustist 2006 nr 03-03-04/1/640 |
IN Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 257 Sõnastatud on vaid üldreegel esialgse maksumuse arvutamiseks. Samas on kulusid, mis on küll seotud vara soetamisega, kuid reeglite järgi Ch. 25 Vene Föderatsiooni maksuseadustik kuuluvad teistesse kulugruppidesse. Näiteks põhivara ostmiseks või loomiseks saadud laenude ja laenude intressid kehtestatud piirmäärades Art. Vene Föderatsiooni maksuseadustik 269, võetakse arvesse mittetegevuskulude osana ( lk. 2 p 1 art. 265 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Kasumi maksustamisel ei võeta arvesse kogunenud intressi, mis ületab määratud piirmäärasid ( lk. 8 spl. 270 Vene Föderatsiooni maksuseadustik).
Kahjuks pole maksuseadusandlus alati selge. Seda kinnitavad OS-i importimisel tasutud tollimaksud - neid võib lugeda muudeks kuludeks või arvestada esialgse maksumusega ( lk. 1 punkt 1 art. 264,punkt 1 art. 257 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Mida sel juhul teha?
Vastavalt punkt 4 art. 252 Vene Föderatsiooni maksuseadustik Maksumaksja määrab iseseisvalt kulude arvestamise korra, mida saab samaaegselt omistada mitmele kulugrupile. IN Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kiri 20. veebruarist 2006 nr 03-03-04/1/130 organisatsioonidel soovitatakse juhinduda Vene Föderatsiooni maksuseadustiku ülaltoodud normist, kehtestades nende kulude arvestamise korra oma raamatupidamispõhimõtetes.
Kui õigustatud selline lähenemine on, on raske öelda. Mitmed eksperdid leiavad, et see ei vasta maksuseadusandluse nõuetele, kuna amortiseeritava vara soetamise või loomise kulusid ei saa kajastada kasumimaksustamise kuludena ( punkt 5 art. 270 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Ja rahandusministeerium oma varasemates kirjades - alates27.12.200 5 № 03-03-04/1/451 Ja alates09.11.200 5 № 03-03-04/1/349 - näitab, et tollimaksud ei ole föderaalsed maksud ja kuna need on otseselt põhivara soetamisega seotud kulud, tuleks need lisada selle esialgse maksumuse suurenemisse. Vahekohtu praktika selles küsimuses on mitmetähenduslik (vt. Loodepiirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 13. juuli 2006. aasta resolutsioon nr A26-10026/2005-213 Ja FAS MO 22. mai 2006 nr KA-A41/4376-06).
Vaadeldud näitest on selgelt näha, kui palju vastuolud ja pidevad muutused maksuseadusandluses raskendavad raamatupidamistööd. Loomulikult aitab selline olukord kaasa mitte ainult vigade, vaid ka lahkarvamuste tekkimisele maksuhalduriga. Seetõttu oleks vea avastamisel kasulik veel kord analüüsida sel ajal kehtinud õigusaktide nõudeid, rahandusministeeriumi ja föderaalse maksuteenistuse selgitusi ning vahekohtupraktikat selles küsimuses.
Algmaksumuse ebaõige määramise tagajärjed
Seega on OS-i hindamisel tuvastatud viga. Mõelgem, milliseid tagajärgi see võib kaasa tuua.
Esiteks, süstemaatilise (kaks või enam korda kalendriaasta jooksul) materiaalsete varade ebaõige kajastamise eest raamatupidamisarvestuses ja aruandluses võib organisatsiooni trahvida 5000 rubla. Aluseks on tulude ja kulude ning maksustamisobjektide arvestuse reeglite jäme rikkumine ( punkt 1 art. 120 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Kui selliseid rikkumisi korrati rohkem kui ühe maksustamisperioodi jooksul, suureneb trahvi suurus 15 000 rublani. ( punkt 2 art. 120 Vene Föderatsiooni maksuseadustik).
Teiseks toob kinnisvara algse maksumuse üle- või alahindamine kaasa mitmete finantsaruandluse näitajate moonutamise: aruandeperioodi maksumus, põhivara jääkväärtus, võlgnevus eelarvele kinnisvara- ja kasumimaksude eest aruandluse seisuga. kuupäeva. Odavad operatsioonisüsteemid võivad sattuda varude kategooriasse, kui nende maksumus on põhjendamatult alahinnatud. See tähendab, et organisatsiooni varad kajastuvad bilansis ebausaldusväärselt.
Vastavalt Art. 15.11 Haldusõiguserikkumiste seadustik finantsaruandluse vormi mis tahes artikli (rea) moonutamist 10% või rohkem loetakse raamatupidamisreeglite jämeaks rikkumiseks. Selle eest võib organisatsiooni ametnikke ehk selle direktorit ja pearaamatupidajat karistada rahatrahviga 20-30-kordse miinimumpalga ulatuses.
Kolmandaks hakatakse valesti arvestama kinnisvara- ja tulumaksu. Kinnisvaramaksu maksubaas moodustatakse selle jääkväärtuse alusel vastavalt raamatupidamisandmetele ( punkt 1 art. 375 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Kinnisvaramaksu summa on seotud kuludega, mis vähendavad maksustatavat kasumit ( lk. 1 punkt 1 art. 264 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Seega, isegi kui põhivara maksumust moonutatakse ainult raamatupidamises, tuleb tulumaks ikkagi ümber arvutada - sellele juhib rahandusministeerium tähelepanu 13. aprilli 2006. a kiri nr 03-06-01-04/84.
Trahv maksude alatasu eest on 20% tasumata summalt ( punkt 1 art. 122 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Kui maksubaasi alaväärtustamine tulenes raamatupidamiseeskirjade jämedast rikkumisest, määratakse organisatsioonile rahatrahv vastavalt punkt 3 art. 120 Vene Föderatsiooni maksuseadustik. Trahvi suurus on kaks korda väiksem, kuid mitte vähem kui 15 000 rubla. Neid kahte reeglit ei saa korraga rakendada ( punkt 2 art. 108 Vene Föderatsiooni maksuseadustik).
Trahvi määratakse ainult maksude hilinemise eest, kuid mitte nende ettemaksete eest. Kuid igal juhul peate maksma trahvi: 27. juuli 2006 föderaalseadus nr 137-FZ lahendatud on vaidlusi tekitanud trahvide kogunemise küsimus ettemaksete mitteõigeaegse või mittetäieliku ülekandmise korral ( punkt 3 art. 58 Vene Föderatsiooni maksuseadustik).
Näide 1.
2006. aasta septembris ostis Rassvet OÜ sõiduauto, mis võeti kasutusele samal kuul.
Raamatupidamis- ja maksuarvestuse järgi oli auto esialgne maksumus 294 000 rubla, kasutusiga 5 aastat. Ettevõtte raamatupidamispoliitika näeb ette lineaarse meetodi sõidukite amortisatsiooni arvutamiseks. Igakuiste amortisatsioonitasude suurus oli 4900 rubla. (294 000 RUB / 60 kuud).
Oktoobris varustati auto uue, 12 000 rubla maksva signalisatsiooniga. (ilma käibemaksuta).
Moderniseerimise tulemusena kasvas amortisatsioonikulu alates 2006. aasta novembrist 5103 rublani. ((294 000 RUB – 4900 RUB x 1 kuu + 12 000 RUB) / 59 kuud).
Kinnisvaramaksu arvestatakse maksimaalselt 2,2%.
Auto varustamine uue signalisatsioonisüsteemiga ei ole uuendus, kuna selle algsed omadused ei muutu ( punkt 27 PBU 6/01). Järelikult oli auto maksumus ebamõistlikult paisutatud.
Kuna häiresüsteemi maksumus on alla 20 000 rubla. (eeldusel, et organisatsioon otsustas põhivarale erinevat kululimiiti mitte kehtestada), kajastub see objekt varude osana. Varude pealt kinnisvaramaksu ei võeta. Oletame, et viga avastatakse peale majandusaasta aruannete esitamist.
Tabelis on andmed kinnisvaramaksu arvutamiseks 2006. aasta kohta enne ja pärast vea avastamist:
| Kuupäev | Auto jääkväärtus enne vea avastamist, hõõruda. | Auto jääkväärtus pärast vea avastamist, hõõruda. |
| 01.10.2006 | 294 000 | 294 000 |
| 01.11.2006 | 301 100 | 289 100 |
| 01.12.2006 | 295 997 | 284 200 |
| 01.01.2007 | 290 894 | 279 300 |
| 90 922 | 88 200 | |
| Kinnisvaramaks | 2 000 | 1 940 |
Maksuarvestuses ei loeta sõiduki uuendamiseks ka uue signalisatsiooni paigaldamist ( para. 2 p 2 art. 257 Vene Föderatsiooni maksuseadustik), kuid süsteemi ennast võetakse arvesse amortiseeritava vara osana. Kui selle kasulik eluiga on viis aastat, ei ole maksuarvestuses vaja amortisatsiooni korrigeerida.
Ülaltoodud näitest on selge, et vara esialgse maksumuse arvutamisel tehtud vea “hind” ei pruugi olla kõrge. Kuid selle parandamine nõuab suure tõenäosusega märkimisväärset tööjõudu, sest amortisatsioonitasude ümberarvutamine ja uuendatud deklaratsioonide koostamine nõuab palju vaeva ja aega, kui viga avastatakse näiteks aasta või paari pärast.
Vea parandamine
Ükskõik kui aeganõudev vigade kallal töötamine ka poleks, tuleb see ära teha. Ja mida täpselt teha tuleb, on kirjas Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi kirjad 11. aprillist 2006 nr 03-06-01-04/83 Ja alates17.07.200 6 № 03-06-01-04/148 . Neist järeldub, et organisatsioon peab tegema raamatupidamis- ja maksuaruandluses parandusi.
Korrastame raamatupidamist
Vara arvestusse võtmisel tehtud vigade parandamine hõlmab selle algse maksumuse ja kogunenud amortisatsiooni summa korrigeerimist. Pange tähele, et see ei ole nõudega vastuolus punkt 14 PBU 6/01, mille kohaselt on objekti algmaksumuse muutmine võimalik vaid selle valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise, osalise likvideerimise ja ümberhindluse korral, sest antud juhul räägime näitaja täpsustamisest.
Vastavalt korralduse nr 67n punkt 11 raamatupidamise korrigeerimised tehakse järgmises järjekorras:
– kui viga avastatakse enne aruandeaasta lõppu, tehakse parandused selle avastamise kuu raamatupidamisdokumentides;
– kui viga avastatakse perioodil, mil aruandeaasta on juba lõppenud, kuid majandusaasta aruanne ei ole veel kinnitatud, tehakse paranduskanded aruandeaasta detsembris;
– kui viga tuvastatakse pärast raamatupidamise aastaaruande kinnitamist, siis eelmise aruandeperioodi raamatupidamises parandusi ei tehta. Muudatused tehakse selle perioodi aruannetes, mil moonutused avastati ( korralduse nr 34n punkt 39).
Näide 2.
2005. aasta augustis ostis Sigma LLC seoses tootmise laiendamisega 1 770 000 rubla eest uusi tehnoloogilisi seadmeid, mis vajavad paigaldamist. (koos käibemaksuga - 270 000 rubla).
Töövõtja teostatud paigaldustööde maksumus ulatus 297 360 rublani. (koos käibemaksuga - 45 360 rubla). Töövõtja tehtud tööde akt allkirjastati novembris, tehtud tööde maksumus kajastub jooksva perioodi kuludes.
Ostetud seadmete amortisatsioon arvestatakse raamatupidamises ja maksuarvestuses võrdselt. Vastavalt põhivara klassifikaatorileobjekt kuulub 5. rühma. Selle organisatsiooni kehtestatud kasulik eluiga on 10 aastat. Kulum arvutatakse lineaarsel meetodil.
Liin võeti kasutusele novembris ja 1. detsembril alustas raamatupidaja amortisatsiooni arvestamist.
Need tehingud kajastuvad Sigma LLC raamatupidamiskontodel järgmiselt:
| Operatsiooni sisu | Deebet | Krediit | summa, hõõruda. |
august 2005 |
|||
| Arvesse on võetud paigaldamist vajavad seadmed | 07 | 60 | 1 500 000 |
| Kajastub ostetud seadmete käibemaksu summa | 19 | 60 | 270 000 |
| Seadmete tarnijale on tasutud | 60 | 51 | 1 770 000 |
| Seadmete üleandmine paigaldamiseks kajastatud | 08 | 07 | 1 500 000 |
november 2005 |
|||
| Seadmete paigaldustööd on vastu võetud | 20 | 60, 76 | 252 000 |
| Paigaldustööde käibemaksu summa kajastub | 19 | 60, 76 | 45 360 |
| Paigaldustööde eest tasumine töövõtjale on üle kantud | 60, 76 | 51 | 297 360 |
| Paigaldustööde maksumusele lisandub käibemaks | 68 | 19 | 45 360 |
| Seadmed kasutusele võetud | 01 | 08 | 1 500 000 |
| detsember 2005 | |||
| Seadmete maksumusele lisandub käibemaks | 68 | 19 | 270 000 |
| Igakuiselt alates detsembrist 2005 kuni objekti kasuliku eluea lõpuni | |||
| Kogunenud kulum (1 500 000 RUB / 120 kuud) | 20 | 02 | 12 500 |
Oletame, et see viga avastati alles aasta hiljem, novembris 2006. Raamatupidamisse tuleks teha paranduskanne, paigaldustööde maksumus lülitada seadme algmaksumusse ja arvutada kogunenud kulum ümber. Ja kuna 2005. aasta aruandlus on juba esitatud, peaksid need tehingud kajastuma 2006. aasta novembris.
| Operatsiooni sisu | Deebet | Krediit | summa, hõõruda. |
| Paigaldustööde maksumus on ümber pööratud | 20 | 60, 76 | (252 000) |
| Paigaldustööde maksumus sisaldub investeeringutes põhivarasse | 08 | 60, 76 | 252 000 |
| Seadmete esialgset maksumust suurendavad selle paigaldamise maksumus | 01 | 08 | 252 000 |
| Seadmete täiendav amortisatsioon kogunes ajavahemikul detsember 2005 kuni november 2006 (kaasa arvatud) (252 000 RUB / 120 kuud x 12 kuud) | 20 | 02 | 25 200 |
Korrigeerime maksuarvestust
Kui avastatakse vigu, mis põhjustavad maksusumma alahindamist, on organisatsioon kohustatud tegema maksudeklaratsioonis (samuti eelmiste aruandeperioodide avansiliste maksete arvutustes) vajalikud täiendused ja muudatused. punkt 1 art. 81, punkt 1 art. 54 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Kui enne hetke, mil maksumaksja sai teada, et maksuhaldur avastas teabe mittepeegeldamise või mittetäieliku kajastamise ja seetõttu vead, mis viisid tasumisele kuuluva maksusumma alahindamiseni, maksti puuduv maksusumma ja trahvisummad, selle järgi punkt 3 Ja 4 spl. 81 Vene Föderatsiooni maksuseadustik, on trahvi tasumisest vabastatud ettenähtud alustel punkt 3 art. 120 Ja Art. 122 Vene Föderatsiooni maksuseadustik (Vene Föderatsiooni kõrgeima arbitraažikohtu pleenumi resolutsiooni nr 5 punkt 26). Täiendatud deklaratsioon esitatakse maksuhaldurile vea tegemise ajal kehtinud vormil.
aastal rahandusministeerium 9. detsembri 2004. a kiri nr 03-03-01-04/1/174 juhib tähelepanu järgmisele asjaolule: kui maksustamisperiood ei ole veel lõppenud, ei vabasta see organisatsiooni vajadusest koostada korrigeerimisarvutused möödunud aruandeperioodide kohta.
Maksuseadustik ei kehtesta tasumisele kuuluva maksusumma suuremaks esitamise korral uuendatud deklaratsiooni esitamise kohustust. Sellegipoolest tasub seda teha ja siin on põhjus. Esiteks on selline deklaratsioon enammakse tasaarvestamise või tagastamise aluseks. Selleks peab maksumaksja kirjutama maksuhaldurile kirjaliku avalduse ( Art. 78 Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Teiseks aitab õigeaegne kohandamine vältida segadust inventuuri ajal maksuhalduriga arvelduste ühildamisel. Tuletame meelde, et vara ja kohustuste, sh kohustuste eelarve ees inventuur viiakse läbi enne raamatupidamise aastaaruande koostamist, samuti muudel selleks ettenähtud juhtudel. korralduse nr 34n punkt 27.
Tuleme tagasi meie näite juurde seadmete ostmisega.
Seadmete esialgse maksumuse alahindamine tõi kaasa kinnisvaramaksu maksubaasi alahindamise. Vea parandamiseks tuleks ümber arvutada vara jääkväärtus iga kuu 1. kuupäeva seisuga (kinnisvaramaksumäär on 2,2%).
| Kuupäev | Vara jääkväärtus enne vea avastamist, hõõruda. | Vara jääkväärtus pärast vea avastamist, hõõruda. (PS – 1 752 000 RUB, amortisatsioon – 14 600 RUB) |
| 2005 | ||
| 01.12.2005 | 1 500 000 | 1 752 000 |
| 01.01.2006 | 1 487 500 | 1 737 400 |
| 229 808 | 268 415 | |
| Kinnisvaramaks 2005. a | 5 056 | 5 905 |
| 2006 | ||
| 01.01.2006 | 1 487 500 | 1 737 400 |
| 01.02.2006 | 1 475 000 | 1 722 800 |
| 01.03.2006 | 1 462 500 | 1 708 200 |
| 01.04.2006 | 1 450 000 | 1 693 600 |
| 01.05.2006 | 1 437 500 | 1 679 000 |
| 01.06.2006 | 1 425 000 | 1 664 400 |
| 01.07.2006 | 1 412 500 | 1 649 800 |
| 01.08.2006 | 1 400 000 | 1 635 200 |
| 01.09.2006 | 1 387 500 | 1 620 600 |
| 01.10.2006 | 1 375 000 | 1 606 000 |
| Keskmine aastane kinnisvara väärtus | 1 431 250 | 1 671 700 |
| Kinnisvaramaksu ettemakse eest 9 kuud 2006 | 31 487,50 | 36 777,40 |
Kinnisvaramaks osutus 849 rubla võrra alahinnatuks. 2005. aasta jaoks
ja 5289,90 rubla võrra. 2006. aasta 9 kuu eest. Vea parandamiseks peaks organisatsioon täpsustama 2005. aasta deklaratsiooni ja 2006. aasta I kvartali, poolaasta ja 9 kuu ettemaksete arvestust.
Näites toodud vead amortisatsiooni mahaarvamise ja kinnisvaramaksu arvutamisel põhjustasid tulumaksu enammaksmise, mistõttu organisatsioon ei pruugi 2006. aasta maksuaruandes parandusi teha. Kuid ta on kohustatud koostama ajakohastatud tuludeklaratsiooni eelmisel aastal, kuna 2005. aasta novembris seadmete paigaldamise kulud olid valesti kuludeks liigitatud. Ja kuigi see on eraldi teema, märgime, et see rikkumine tõi kaasa töövõtjale makstud käibemaksu enneaegse tasaarvelduse.
Maksumaksete korrigeerimise ja trahvide kogumise toimingud peaksid kajastuma raamatupidamisarvestuses. Vastavalt Kontoplaan kogunenud trahvisummad kajastuvad konto 99 deebetis ja konto 68 kreeditis.
Raamatupidamise eeskiri “Põhivara raamatupidamine” PBU 6/01, kinnitatud. Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 30. märtsi 2001 korraldusega nr 26n.
Kinnitatud põhivara arvestuse juhend. Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003 korraldusega nr 91n.
Raamatupidamise eeskiri “Laenude ja krediitide arvestus ning nende kasutamise kulud” PBU 15/01, kinnitatud. Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 2. augusti 2001. aasta korraldusega nr 60n.
Raamatupidamise eeskiri “Varade ja kohustuste arvestus, mille väärtus on väljendatud välisvaluutas” PBU 3/2000, kinnitatud. Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 10. jaanuari 2000 korraldusega nr 2n.
Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 12. detsembri 2005. aasta korraldus nr 147n "Raamatupidamise eeskirjade "Põhivara raamatupidamine" muudatuste sisseviimise kohta PBU 6/01.
Vastavalt artikli lõikele 1 Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 257 muudetud kujul. 29. mai 2002. aasta föderaalseadus nr 57-FZ "Vene Föderatsiooni maksuseadustiku teise osa muudatuste ja täienduste ning teatud Vene Föderatsiooni seadusandlike aktide sisseviimise kohta" ei hõlmanud amortiseeritava vara esialgsesse maksumusse summasid Vene Föderatsiooni maksuseadustiku kohaselt kuludena arvesse võetud maksud.
Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 22. juuli 2003. aasta korraldus nr 67n “Organisatsioonide finantsaruannete vormide kohta”.
Kinnitatud Vene Föderatsiooni raamatupidamise ja finantsaruandluse määrused. Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 29. juuli 1998. aasta korraldusega nr 34n.
Vene Föderatsiooni valitsuse määrus nr 1, 01.01.2002 "Amortisatsioonigruppidesse kuuluvate põhivarade klassifitseerimise kohta".
Enne artiklis tehtud muudatusi. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku 28. veebruari 2006. aasta föderaalseaduse nr 28-FZ artikli 172 kohaselt jäi installimist vajavate operatsioonisüsteemide ostmisel sisendkäibemaksu mahaarvamise korra küsimus vastuoluliseks. Rahandusministeeriumi ja föderaalse maksuteenistuse spetsialistid rõhutasid võimalust kasutada mahaarvamisi mitte varem kui amortisatsiooni alguskuu 1. päeval (Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi kiri 3. mai 2005 nr 03- 04-11/94, Vene Föderatsiooni föderaalne maksuteenistus, 17. mai 2005 nr MM-6-03/) . Sellest hoolimata lubasid vahekohtud maksumaksjatel käibemaksu tasaarveldada juba objekti arvestusse võtmise ajal kontol 07 (vt nt Vene Föderatsiooni Kõrgeima Arbitraažikohtu Presiidiumi 24. veebruari 2004. a resolutsiooni nr 10865 /03).
Põhivara omanud organisatsioon seisab varem või hiljem silmitsi vajadusega seda parandada või rekonstrueerida. See, kuhu sellised kulud tuleks kanda, on olnud muret tekitanud juba aastaid. Proovime selle välja mõelda.
Maksuseadustiku artikli 257 lõige 2 sätestab, et põhivara algmaksumust saab muuta ainult nimetatud normiga rangelt määratletud juhtudel. Nimelt juhtudel:
- lõpetamised;
- moderniseerimine;
- rekonstrueerimine;
- moderniseerimine;
- tehniline ümbervarustus;
- osaline likvideerimine;
- ja muudel põhjustel.
Määratleme, mida iga kasutatud definitsioon tähendab. Maksuseadustiku artikli 257 lõige 2 märgib, et lõpetamis-, lisavarustus- ja moderniseerimistööd hõlmavad töid, mis on põhjustatud tehnoloogiliste või teenindusseadmete, hoone, rajatise või muu amortiseeritava põhivara objekti muudatustest, suurenenud koormustest või muudest uutest omadustest.
Põhivara rekonstrueerimine MKS 25. peatüki tähenduses on olemasoleva põhivara rekonstrueerimine, mis on seotud tootmise parandamise ning selle tehniliste ja majanduslike näitajate tõstmisega. Samas tuleks põhivara rekonstrueerimine läbi viia vastavalt projektile ning tootmisvõimsuse suurendamiseks, kvaliteedi parandamiseks ja tootevaliku muutmiseks.
Tehniline ümbervarustus hõlmab meetmete kogumit põhivara või selle üksikute osade tehniliste ja majanduslike näitajate parandamiseks, mis põhineb täiustatud seadmete ja tehnoloogia kasutuselevõtul, tootmise mehhaniseerimisel ja automatiseerimisel, vananenud ja füüsiliselt kulunud seadmete moderniseerimisel ja väljavahetamisel. uute, produktiivsematega.
Määratlustest järeldame, et antud töö (kaasajastamise või rekonstrueerimise) teostamise põhieesmärk on parandada või suurendada algselt vastu võetud põhivara toimimise standardnäitajaid või muuta objekti kasutusotstarvet.
Praktikas tuleb aga sageli ette olukordi, kus näiteks rekonstrueerimist tundub üsna raske eristada kapitaalremondist. Mida peaks raamatupidaja sellises olukorras tegema? Ja milliste dokumentide alusel on vaja kindlaks teha, et rekonstrueerimine või remont on tehtud. Vaatame seda üksikasjalikumalt.
Oluline punkt
Põhivara algmaksumus muutub valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise, tehnilise ümbervarustuse, vastavate rajatiste osalise likvideerimise ja muudel sarnastel põhjustel
Millest see kära?
Näib, miks selline eristus? Ja mis vahet on, kas tehakse ümberehitust või kapitaalremonti? Vastus on lihtne, nagu kõik geniaalsed – raamatupidamises. Maksuarvestuses võetakse remondikulud arvesse ühekordse summana tegelike kulude summas. Tingimusel, et organisatsioonil ei ole reservi põhivara remondiks (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku punkt 2, punkt 1, artikkel 253, Vene Föderatsiooni maksuseadustiku punkt 1, artikkel 260, punkt 5, Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 272).
Mis puudutab rekonstrueerimist, siis raamatupidamine on mõnevõrra erinev. Sellised kulud suurendavad põhivara esialgset maksumust, mida saab tulevikus maha kanda ainult amortisatsioonitasude kaudu (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artiklid 256–259). Loomulikult on selline mahakandmine äriüksustele äärmiselt kahjumlik, kuna kulude arvestamine tulumaksukulus ulatub üle aastate.
Samuti on vaja meeles pidada, et põhivara amortisatsiooni arvutamine pärast rekonstrueerimist raamatupidamises ja maksuarvestuses on erinev ning PBU 18/02 "Tulumaksukulude arvestus" (kinnitatud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi korraldusega) rakendamine. 19. novembri 2002 nr 114n) on vältimatu.
Öeldust nähtub, et raamatupidajal on vaja selgelt vahet teha, millal tehti remont ja millal tehti rekonstrueerimine. Pange tähele, et esimesel juhul kõrvaldatakse objektil vaid töö käigus tekkinud puudused ja vead ning rekonstrueerimise käigus parandatakse objekti omadusi. Loomulikult on ettevõttel kasulik kulud korraga maha kanda ja käsitleda remondina. Küll aga on täiesti kindel, et maksuamet sellega nõus ei ole. Ja igal sobival juhul eeldavad nad, et rekonstrueerimine on tehtud, ja nõuavad tulumaksu koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega.
Teised rekonstrueerimise määratlused
Vähe sellest, et tehtavate ehitus- ja paigaldustööde liikide eristamine ei tundu üsna keeruline, tuleb kasutada ka Nõukogude Liidu aegadest kehtinud seadusandlust ja muid õigusharusid peale maksuõiguse.
Märkigem, et MKS annab liiga üldise definitsiooni ning praktikas tundub üsna keeruline liigitada täpselt, mis liiki ehitus- ja paigaldustöid tehti.
Tavaliselt kasutavad raamatupidajad osakondade ehitusstandardite VSN 58-88 (r) lisa 1 “Ehitiste, kommunaal- ja sotsiaal-kultuuriliste rajatiste rekonstrueerimise, remondi ja hoolduse korraldamise ja läbiviimise eeskirjad” (kinnitatud riigikomitee korraldusega). Vene Föderatsiooni arhitektuuri jaoks NSVL Riikliku Ehituskomitee juures, 23. november 1988, edaspidi - BSN-i lisa 1).
BSN-i lisas 1 märgitakse, et ehitise rekonstrueerimine on ehitustööde ning korralduslike ja tehniliste meetmete kompleks, mis on seotud peamiste tehniliste ja majanduslike näitajate muutumisega. Näiteks korterite arv ja pind, hoone ehitusmaht ja üldpind, võimsus ja läbilaskevõime või selle otstarve, et parandada elamistingimusi, teenuse kvaliteeti, suurendada teenuste mahtu.
Rekonstrueerimise mõisted leiate ka ENSV Rahandusministeeriumi 29. mai 1984 kirjast nr 80, Vene Föderatsiooni territooriumil ehitustoodete maksumuse määramise metoodika MDS 81-35.2004 (kinnitatud 2004. aasta 29. mai resolutsiooniga). Venemaa Riikliku Ehituskomitee 05.03.2004 15/1), NSVL Riikliku Plaanikomitee kiri nr NB-36-D, NSVL Riikliku Ehituskomitee kiri nr 23-D, NSVL Stroybank nr 144 , NSVL Peavalitsuse 8. mai 1984 nr 6-14 “Uusehituse, laiendamise, rekonstrueerimise ja tegevuse tehnilise ümbervarustuse mõistete määratlemise kohta
18. juuli 2011. aasta seadus nr 215-FZ "Vene Föderatsiooni linnaplaneerimise seadustiku ja teatud seadusandlike aktide muutmise kohta" (välja arvatud teatud sätted) (edaspidi seadus nr 215-FZ) tõi palju selgust. Nende muudatustega viidi sisse ja täiendati Vene Föderatsiooni õigusakte. Eelkõige puudutasid uuendused linnaplaneerimise seadustikku. Seadusandja on olemasolevat rekonstrueerimise mõistet oluliselt täiendanud.
Seega saab alates 22. juulist 2011 kasutada uut, laiendatud tõlgendust nii „rekonstrueerimise“ definitsioonist kui ka selle alla liigitatavatest tööliikidest. “Uus” väljaanne sisaldab kapitaalehitusprojektide, joonobjektide (side- või elektriliinid, torustikud, teed jne) rekonstrueerimise määratlusi. Lisaks objekti parameetrite, nagu kõrgus, korruste arv, ruumala, muutmisele hõlmab rekonstrueerimine ka selliseid töid nagu: objekti pealisehitis, rekonstrueerimine või laiendamine, selle kandekonstruktsioonide väljavahetamine või taastamine, ehitise kandekonstruktsioonide väljavahetamine või taastamine. välja arvatud nende struktuuride üksikud elemendid, millel on sarnased või muud parandavad näitajad.
Ei maksu- ega raamatupidamisalastes õigusaktides ei ole „remondi” määratlust. Seetõttu pöördugem uuesti ehituseeskirjade juurde. Venemaa riikliku statistikakomitee 9. aprilli 2001. aasta kirjas nr MS-1-23/1480 on järgmine määratlus: remondikulud (jooksev, keskmine ja kapitali) tähendab põhivara ülalpidamiseks tehtud tööde maksumust. (nende üksikud osad ja konstruktsioonid) nende kasuliku eluea jooksul töökorras, mis ei too kaasa esialgsete standardsete tulemusnäitajate paranemist.
Tööstushoonete ja -rajatiste plaanilise ennetava remondi teostamise eeskirja MDS 13-14.2000 (kinnitatud NSVL Riikliku Ehituskomitee resolutsiooniga 29.12.1973 nr 279) punktis 3.1 on mõiste "remont" veel üks määratlus. määratledes selle tehniliste meetmete kogumina, mille eesmärk on säilitada või taastada nii hoone või rajatise kui terviku kui ka nende üksikute konstruktsioonide esialgsed kasutusomadused. Remont jaguneb tavaliselt jooksvaks ja suuremaks. Seadus nr 215 – föderaalseadus tegi oma "lesta" mõiste "remont". Nii et kapitaalremont on järgmiste osade asendamine või taastamine:
- kapitaalehitusprojektide ehituskonstruktsioonid või nende elementide vahetus (v.a kandvad);
- tehnilised tugisüsteemid ja nende võrgud;
- kandekonstruktsioonide üksikud elemendid sarnaste või muude parandavate näitajate jaoks.
Põhilised erinevused
Remondi ja rekonstrueerimise peamine erinevus seisneb selles, et esimese eesmärk on ennetavad meetmed, väiksemate kahjustuste ja rikete kõrvaldamine, et kaitsta põhivara ja enneaegset kulumist. Igasuguse remondi tulemusena ei muutu põhivaraobjekti otstarve, selle tehnilised ja majanduslikud näitajad, tehnoloogiline või teeninduseesmärk, ei parane toote kvaliteet ega suurene tootmispind.
Rekonstrueerimise eesmärk on parandada algselt kasutusele võetud põhivaraobjekti toimimise standardnäitajaid, suurendada võimsust ja kasulikku eluiga.
Seega on põhivara rekonstrueerimise ja remondi eristamisel määrav roll tehniliste ja majanduslike näitajate, tehnoloogilise või teenindusotstarbe muutumisel ning uute omaduste omandamisel. Seda järeldust kinnitavad Venemaa Rahandusministeeriumi 22. aprilli 2010. a kirjad nr 03-03-06/1/289, 24. märts 2010 nr 03-03-06/4/29.
Oluline punkt
Teostatud tööde maksumus ei saa olla määravaks teguriks remondi ja rekonstrueerimise eristamisel. Venemaa Rahandusministeeriumi kiri 24. märtsist 2010 nr 03-03-06/4/29.
Kohtupraktika
Kohtunikud jõuavad neid mõisteid arvesse võttes oma otsustes järeldusele, et remonditööd hõlmavad tööd, mis ei muuda põhivara tehnoloogilist ega teeninduseesmärki, ei paranda tootmist ega tõsta selle tehnilisi ja majandusnäitajaid. Näiteks on sellest seisukohast kinni peetud Moskva rajooni föderaalse monopolivastase teenistuse 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis nr KA-A40/5373-11. Vahekohtunikud märgivad oma otsuses, et tehtud tööde kvalifitseerimisel kulude kvalifitseerimisel remondiks või moderniseerimiseks tuleb lähtuda nende tööde eesmärgist ja fookusest, arvestades, et remont (kulud, mis ei suurenda objekti inventari väärtus) hõlmavad selliseid töid, mille järel objekti jõudlus ei parane (suurene). Remondi eesmärk on kõrvaldada olemasolevad rikked, mille olemasolu muudab põhivara käitamise ohtlikuks (võimatuks). Sarnast seisukohta väljendavad FASi loodepiirkonna 30. augusti 2010. a otsused nr A56-35754/2009, FAS Põhja-Kaukaasia ringkonna 24. juuni 2011. aasta otsused nr A53-18544/2010, FAS Moskva ringkonna 11. mai otsused. , 2011 nr KA-A41/3691-11.
Põhivara üksikute rikkis elementide väljavahetamine, mis ei ole seotud seadme tehnoloogilise või teenindusotstarbe muutumisega või selle tehniliste ja majanduslike näitajate muutumisega, ei ole moderniseerimine ja seda käsitletakse põhivara remondina (kiri). Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 3. augusti 2010. a määrus nr 03-03 -06/1/518). Sarnane seisukoht on väljendatud Volga piirkonna föderaalse monopolivastase teenistuse 17. mai 2011. aasta resolutsioonis nr A65-20282/2010).
Riigikohtu arvamus
Huvitava seisukoha võtavad kohtunikud Vene Föderatsiooni Kõrgeima Arbitraažikohtu presiidiumi 1. veebruari 2011. aasta resolutsioonis nr 11495/10. Nimetatud määruses märgivad vahekohtunikud, et sama tööd saab kvalifitseerida nii kapitaalremondiks kui ka ümberehituseks. Maksuhaldur kvalifitseeris ümberehituseks nafta põhjast puurkaevu pähe tõstmiseks mõeldud tootmisnööri osa väljalõikamise ja sellest kohast külgtüve puurimise töö, kuna rakendatud meetmete tulemusena suurenes õlitoodang. Küll aga võttis firma need maksustamisbaasi sisse kapitaalremondina. Kohtunikud märkisid oma otsuses, et naftatootmise suurendamine iseenesest ei ole piisav kriteerium kapitaalremondi või rekonstrueerimisena nimetatud töö kvalifitseerimiseks. Ja tehtavate tööde liik on vaja liigitada kaevu seisukorra järgi remondiks või rekonstrueerimiseks. Seega viitab kõrvalteede puurimine tühikäigukaevudes rekonstrueerimisele. Kuid kapitaalremondina tuleb tunnistada tehniliselt rikkis kaevudes või kihistuvete läbimurdmisest tingitud kihistu äärmise veekatkestuse tõttu tehtud tööd.
Raamatupidamine
Põhivara algmaksumuse muutmine, milles see arvestusse võetakse, on lubatud lõpetamise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, moderniseerimise, osalise likvideerimise korral (kinnitatud PBU “Põhivara arvestus 6/01” punkt 14 Venemaa rahandusministeeriumi 30. märtsi 2001. aasta korraldusega nr 26n, edaspidi PBU 6/01).
Põhivaraobjekti lõpetamise, moderniseerimise, rekonstrueerimise, kaasajastamise tööde lõpetamisel põhivarasse tehtud investeeringute kontol kajastatud kulud kas suurendavad selle põhivaraobjekti algmaksumust ja kantakse deebetina maha. põhivarakontole või kajastatakse eraldi põhivarakontol ning sel juhul avatakse tehtud kulutuste summa kohta eraldi inventarikaart (korraldusega kinnitatud „Põhivara arvestuse metoodilise juhendi punkt 42“). Venemaa Rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003. a määrus nr 91n, edaspidi juhised).
Selliste tööde kulud kajastatakse kontol “08” “Investeeringud põhivarasse”. Tehtud tööde lõpetamisel tuleb need maha kanda konto “08” “Investeeringud põhivarasse” kreeditkonto “01” “Põhivara” deebetisse (Metoodilise juhendi punkt 42, Juhend kontoplaani kasutades). Seoses moderniseerimise, rekonstrueerimise, lõpetamise või lisavarustusega võib objekti kasutusiga muutuda (PBU 6/01 punkt 20).
Rekonstrueeritud rajatise kulumit arvestatakse alates kõigi rekonstrueerimistööde lõpetamise kuule järgneva kuu esimesest päevast (PBU 6/01 punkt 21, Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 259 punkt 4).
Pange tähele
Remonditööde tegemisel tuleb koostada defektiakt.
Dokumentatsioon
Remondi-, rekonstrueerimis- ja muud kulud tuleb dokumenteerida. See nõue sisaldub maksuseadustiku artikli 252 lõikes 1. Maksuseadustik ei sisalda dokumentide loetelu, millega saab kinnitada remondi-, täiendus-, kaasajastamis- ja muude sarnaste kulude kulusid. Samuti ärge unustage, et tõendavad dokumendid peavad vastama seaduse nr 129-FZ artikli 9 nõuetele. Järelikult võivad kõik esmased dokumendid nende tööde teostamise kohta olla neid kulutusi kinnitavad dokumendid. Vaatleme seda punkti üksikasjalikumalt.
Kui organisatsioon tegi lõpetamis-, moderniseerimis-, moderniseerimis- ja rekonstrueerimistöid, tuleb selliste tööde kulud dokumenteerida vastavate dokumentidega. Nimelt:
- algmaksumuse muutus tuleb kajastada inventarikaardil vastavalt vormile nr OS-6 või vormile nr OS-6a (kinnitatud Venemaa Riikliku Statistikakomitee 21. jaanuari 2003. a resolutsiooniga nr 7);
- töö vastuvõtmise akt (kui töö tegi kolmas isik);
- tehtud tööde vastuvõtmise akt (vorm nr KS-2) ja tõend tehtud tööde maksumuse ja kulude kohta (vorm KS-3) (kinnitatud Venemaa Riikliku Statistikakomitee 11. novembri 1999. a resolutsiooniga nr 100 );
- kuluprognoos;
- juhataja korraldus tööde tegemiseks.
Remonditööde tegemisel tuleb täita järgmised dokumendid:
- defektne avaldus. Juhendi punkt 69 märgib, et see tuleb koostada, kui moodustatakse reserv põhivara remondiks. Maksuinspektoritega lahkarvamuste vältimiseks soovitame aga remonti tehes vormistada nimetatud dokumendi, kuna see näitab, et põhivaral on kõrvaldamist vajavaid defekte. Puudub ühtne puuduste aruande vorm, mistõttu on ettevõttel vaja see iseseisvalt välja töötada koos kohustusliku kajastamisega arvestuspoliitika lisas. Reeglina on “oma” defektide nimekirja koostamiseks aluseks tuvastatud seadmete defektide akt vormil nr OS-16 (kinnitatud Venemaa riikliku statistikakomitee 21. jaanuari 2003 resolutsiooniga nr. 7);
- juhataja korraldus remondi teostamiseks. Tavaliselt on seal märgitud, kes remonti teeb (majasisene või lepinguline), remondi korraldamise komisjoni koosseis, selle teostamise ajastus ja muu vajalik teave;
- remonditud, rekonstrueeritud, moderniseeritud põhivara vastuvõtmise ja üleandmise akt vormil nr OS-3 (kinnitatud Venemaa Riikliku Statistikakomitee 21. jaanuari 2003. a resolutsiooniga nr 7);
Remondi teostamisel ökonoomselt tuleb väljastada põhivara ajutise teisaldamise arve vormil nr OS-2.
- inventarikaart vormil nr OS-6 või vorm nr OS-6a (kinnitatud Venemaa riikliku statistikakomitee 21. jaanuari 2003. a resolutsiooniga nr 7);
- kuluprognoos.
Nagu näete, on dokumentide loetelu sama nii rekonstrueerimisel, kaasajastamisel, lõpetamisel, lisavarustusel kui ka remondil. Raamatupidaja peab nende dokumentide täitmisel eelkõige jälgima, et näiteks mõistet “rekonstrueerimine” ei asendataks sõnaga “remont”. Sest maksuamet üritab väga sageli asendada remonditööd rekonstrueerimisega.
Juhul kui:
Põhivara rekonstrueerimine (kaasajastamine, taastamine), muude sarnaste tööde tegemine;
Põhivara ümberhindlus vastavalt seadusele;
Muud seadusega kehtestatud juhud.
Kõik põhivara tehnoülevaatuse ja töökorras hoolduse kulud läbi igat liiki remondi alates 1. jaanuarist 2013 kajastatakse selle aruandeperioodi kuluna, mil need tekkisid. Seega ei teostata remondikulude broneerimist ega nende arvestamist edasilükatud kulude hulka.
|
Näide 19 Aruandeperioodil teostas organisatsioon omal jõul administratiivhoone rekonstrueerimise ja tootmistsehhi kapitaalremondi. Nende tegevuste tulemusena tekkisid alltoodud kulud.
|
Põhivara võõrandamise arvestus
Seega põhivara võõrandamine nende füüsilise kulumise, erakorraliste asjaolude tõttu kaotsimineku (hävimise), muude müügiga mitteseotud põhjuste, tasuta üleandmise, sissemaksena teise organisatsiooni põhikapitali jms tõttu. , tuleb dokumenteerida vara mahakandmise aktiga. = likvideerimine
Põhivara võõrandamine müügist, tasuta üleandmisest, põhikapitali sissemaksmisest jms põhjustel dokumenteeritakse põhivara vastuvõtmise ja üleandmise aktiga.
OS-i likvideerimine on seotud lahtivõtmise, seadmete demonteerimise jms protsessiga. Ettevõtte likvideerimisel tekivad neil kulud töötajatele kogunenud töötasu näol rajatise demonteerimise, kasutatud lisamaterjalide jms eest.
D91 K70,69,76 OS-i lahtivõtmise eest kogunenud töötasu ja selle eest mahaarvamised
OS-i lahtivõtmisel tekkinud D10 K91 jäägid kirjutati suurtähtedega
|
Näide 20 Tugeva füüsilise kulumise ja vananemise tagajärjel likvideerib organisatsioon põhivaraobjekti. Põhivara maksumus vastavalt kontole 01 on 117 990 tuhat rubla. Tegevusperioodi akumuleeritud amortisatsiooni summa on 97 932 tuhat rubla. Põhivara demonteerimiseks tehti järgmised kulud: Töötajate palk, võttes arvesse selle tekkepõhiseid laekumisi, on 1787 tuhat rubla; Kasutatud põhivara kulum - 640 tuhat rubla; Materjali tarbimine - 331 tuhat rubla. Põhivara likvideerimisel saadi edasiseks kasutamiseks sobivaid varuosi 112 tuhat rubla;
|
4. Põhivara likvideerimise tulemusena kapitaliseeritakse: - varuosad; - vanaraud
5. Kajastub põhivara likvideerimise finantstulemus (112 + 9 110 - 20 058 - 1 787 - - 640 - 331)
OS-i objekti rakendamine
D62 K91 ostja võlg saadud vara eest
Kogunenud müügimaksud D91 K68
D91 K99 majandustulemuse kasum
D51 K62 tulu laekus arvelduskontole
Põhivara võõrandamisel loodusõnnetuste tõttu
D02 K01 kogunenud kulumi summa kohta
D51 K62 tulu laekus arvelduskontole
D91 K01 põhivara jääkväärtuse mahakandmine
Puuduse korral laotulemuste põhjal
D51 K62 tulu laekus arvelduskontole
Põhivara võõrandamisel loodusõnnetuste tõttu
D94 K01 põhivara jääkväärtuse mahakandmine
Tasuta ülekande jaoks
|
Põhivara tasuta võõrandamisel käibemaksu summalt D91 K 68 D99 K91 majandustulemuse kahjum
|
3. Kohaletoimetamise kulud kajastatakse: - kulu ilma käibemaksuta; - käibemaksu summa
4. Põhivara tasuta võõrandamise ja transporditeenuste käibelt maksustatakse käibemaks ((500 + 20 835) x 20 / 100)
5. Kajastub tasuta ülekande finantstulemus (20 825 + 500 + 4 267)
Kui ümberhindlus viidi läbi ümberhindluse tulemusena, kajastage seda järgmiste kannetega:
deebet x.101.xx.000 krediit x.401.30.000 – bilansilise väärtuse suurenemine,
x.101.xx.310 laen x.106.11.310 - bilansilise väärtuse suurenemine.
Põhjendus
Kuidas tasu eest põhivara soetamist registreerida ja arvele võtta
Kas raamatupidamises on vaja muuta hoone algmaksumust? Asutus sai STI-lt hoonele uue tehnilise (katastri)passi. Hoone katastriväärtus on tõusnud
Vastus sellele küsimusele sõltub sellest, mille alusel on hoone väärtus muutunud.
Üldjuhul hoone ekspluatatsiooni ajal selle esialgne maksumus ei muutu. Erandiks on lõpetamise (uuendamise), rekonstrueerimise, kaasajastamise, osalise likvideerimise ja ümberhindluse juhud. See on kirjas standardi “Põhivara” punktis 19, ühtse kontoplaani juhendi nr 157n punktis 27.
Tehniline pass väljastatakse ehitise tehnilise inventuuri tulemuste alusel, kui selle tehnilised või kvaliteedinäitajad muutuvad kapitaalremondi, ümberehitamise, sidevõrkudega liitumise jms tagajärjel (vt nt p 3.44, 3.46). Venemaa Maaehitusministeeriumi 4. augusti 1998. a korraldusega nr 37 kinnitatud juhend. Seega, kui uue passi saamine ja hoone väärtuse muutus on seotud eeltoodud juhtumitega, siis hoone väärtuse suurenemine peab kajastuma raamatupidamises. Lisateabe saamiseks vaadake:
kuidas kajastada raamatupidamises põhivara komplekteerimist (uuendamist);
kuidas kajastada raamatupidamises põhivara kaasajastamist;
Kuidas kajastada raamatupidamises põhivara rekonstrueerimist.
Kõigil muudel juhtudel ärge muutke raamatupidamises hoone esialgset maksumust, isegi kui sellised muudatused tehakse uues tehnilises passis. See on seletatav asjaoluga, et Ühtse kontoplaani juhendis nr 157n ei ole esitatud nõudeid, et raamatupidamises kajastatav hoone maksumus peab ühtima tehnilises passis märgitud hoone maksumusega.
Kuidas viia läbi ja kajastada raamatupidamises ja maksustamisel põhivara lõpetamist (uuendamist).
Eelarveasutuste raamatupidamises:
Kajastage omavahenditest põhivara komplekteerimise (uuendamise) kulusid, kasutades järgmisi kirjeid:
Deebet 0.106.11.310 (0.106.21.310, 0.106.31.310) Krediit 0.105.36.440 (0.105.26.440, 0.302.11.730, 0.303.310...).
- arvestatakse põhivara komplekteerimise (uuendamise) kulusid (kulu tarbekaupadele, töötajate palgad, töötasu mahaarvamised jne).
Kui asutus lõpetab (uuendab) põhivara töövõtja kaasamisel, kajastage tema tasu, postitades:
Deebet 0.106.11.310 (0.106.21.310, 0.106.31.310) Krediit 0.302.31.730 (0.302.26.730…)
- arvestatakse lepingu alusel teostatud põhivara valmimise (uuendamise) kulusid.
Lõpetamis- (uuendus)tööde lõpetamisel suurendavad kontol 0.106.01.000 kajastatud kulud põhivara algmaksumust (ühtse kontoplaani juhendi nr 157n p 27). Tehke järgmised juhtmestikud:
Deebet 0.101.11.310 (0.101.21.310, 0.101.34.310...) Krediit 0.106.11.310 (0.106.21.310, 0.106.31.310)
- põhivara algmaksumust suurendati lõpetamise (uuendamise) kulude summa võrra.
See kord on kehtestatud juhendi nr 174n, Ühtse kontoplaani juhendi nr 157n (kontod 101.00, 106.01, 302.00) punktidega 9, 51, 53.
Eelarveasutuste tüüpilised lähetused. Põhivara raamatupidamine
| Operatsiooni sisu | raamatupidamiskanne | Dokumentatsioon | Alus | |||
| deebet | krediit | |||||
| Põhivara väärtuse ümberhindlus ja ümberhindluse kuupäeva seisuga arvestatud kulum: | Raamatupidamistunnistus (f. 0504833) | juhendi nr 174n, Venemaa Rahandusministeeriumi 30. märtsi 2015 korraldusega nr 52n kinnitatud juhised, punktid 13, 29 | ||||
| 1. Positiivse ümberhindluse (ülehindamise) summa kajastub: | ||||||
| - põhivara | 0.101.11.000-0.101.13.000, 0.101.15.000, 0.101.18.000, 0.101.21.000-0.101.28.000, 0.101.31.000-0.101.38.000 |
0.401.30.000 | ||||
| - amortisatsioon | 0.401.30.000 | 0.104.11.000-0.104.13.000, 0.104.15.000, 0.104.18.000, 0.104.21.000-0.104.28.000, 0.104.31.000-0.104.38.000 |
||||
Tööprotsessid ja aeg viivad selleni, et varem või hiljem võime silmitsi seista sellise probleemiga nagu põhivara kaasajastamine. See tähendab, et tegeleme põhivaraobjekti kuludega, mille tulemusena paraneb põhivaraobjekti kasutamise kvaliteet ja tõuseb selle algmaksumus. Selles artiklis vaatleme, kuidas põhivara moderniseerida programmis 1C: Enterprise Accounting 8.
Seega on programmis põhivara kaasajastamiseks vaja koguda jooksval perioodil tehtud kulud põhivarale kontole 08.03 “Põhivara ehitamine”.
Oletame, et on olemas põhivara “Puidutöömasin”, mis võeti kasutusele aasta alguses. Kulum arvestatakse selle pealt iga kuu kuu lõpus.
Mõne aja pärast otsustati osta võimsam mootor, mis parandaks masina jõudlust. Kuna masin on juba kasutuses, on vaja seda põhivara kaasajastada.
Mootori ostmine toimub läbi dokumendi "Laekumised (aktid, arved)", selle loomisel valige "Kaubad".
Kui organisatsioonil on mootori vahetamisel tekkinud lisakulud, siis koostame uuesti dokumendi toimingu tüübiga “Teenused” ja määrame kulukontole kohe konto 08.03.
Kuna põhivara kaasajastamise osa laekumisel oli märgitud raamatupidamisarvestus 10.06 ja kontole on vaja koguda kõik kulud 08.03, siis sisestame selle alusel dokumendi “Nõue-arve”.
Vahekaardil "Materjalid" märgime ostetud osa ja vahekaardil "Kulukonto" - meile vajaliku konto ja täidame väljad "Ehitusobjekt", "Kuluartiklid". Kui kaasajastamine puudutab ehitusobjekti, siis valitakse kaasajastatud ehitusobjekt samanimelisel väljal. Seadmete kaasajastamise puhul, nagu meie olukorras, luuakse selle täitmiseks paralleelselt ehitusobjekt, olgu selleks siis “Masinate moderniseerimine”.
Aruande "Konto bilanss" abil saame kontrollida, nähes selgelt, milline summa moodustas konto deebet 08.03.
Niisiis, kuidas täidetakse OS-i versiooniuuenduse dokument?
Peame ära märkima moderniseerimisele kuuluva põhivara korralduse ja asukoha. Ehitusobjekti vahekaardil märkida dokumendis “Nõudmine-arve” tuvastatud objekt, raamatupidamiskonto 08.03 ja vajutada “Arvuta summad”. Kogusumma, mida näeme nii raamatupidamises kui ka maksuarvestuses, langeb kokku bilansis oleva summaga.
Vahekaart "Põhivara": sellele lisame põhivara, mille kaasajastamist teostatakse, ja klõpsame nuppu "Levita", näeme taas kasutussummat ja -perioodi. Selles dokumendis on kolmas vahekaart "Amortisatsiooniboonus", mille märkeruut näitab, kas amortisatsiooniboonus arvestatakse kuludesse. Selle valiku korral näivad olevat täidetud täiendavad väljad. Vastavalt artikli lõikele 9 Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 258 kohaselt võib organisatsioon maksuarvestuses kohaldada moderniseerimisega seotud kulude eest amortisatsioonipreemiat.
Niipea kui dokument "OS-i moderniseerimine" on valminud, kantakse kulud kontolt maha 03/08.
Pärast moderniseerimist arvestatakse amortisatsiooni suurust ka kuu sulgemisel rutiinse toiminguga “Põhivara kulum”. Samal kuul, mil moderniseerimine tehti, on tekkepõhised summad samad ja järgmisel kuul tekib ajutine erinevus.
Tuleb märkida, et pärast põhivara moderniseerimist on amortisatsiooni suurus vastavalt raamatupidamis- ja maksustamise eesmärgile erinev. See juhtub seetõttu, et raamatupidamise ja maksuarvestuse amortisatsioonisummade arvutamise valemid on erinevad. Raamatupidamises kasutatakse vastavalt PBU 6/01 arvutustele järelejäänud kasulikku eluiga ja moderniseerimise aegset jääkväärtust. Ja maksuarvestuses Art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 259 - algselt aktsepteeritud kasulik eluiga ja esialgne maksumus. Selgub, et maksuarvestuse viitvõlgade summa on väiksem, tekib ajutine erinevus ja sellele vastavalt edasilükkunud tulumaksu vara.
Kui vajate programmis 1C: Enterprise Accounting 8 töötamise kohta lisateavet, saate meie raamatu hankidalink.
Põhivara esialgne maksumus võib muutuda lõpetamise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, moderniseerimise, tehnilise ümbervarustuse, asjakohaste rajatiste osalise likvideerimise ja muudel sarnastel põhjustel (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 257 punkt 2). . Nende mõistete üksikasjalikuks täpsustamiseks soovitab Venemaa rahandusministeerium võtta ühendust Venemaa regionaalarengu ministeeriumiga (15.02.2012 kirjad N 03-03-06/1/87, 23.09.2011 N 03- 03-06/1/584).
Nende meetmete rakendamise tulemusena omandavad OS-i objektid uusi omadusi ja nende algsed funktsionaalsed näitajad muutuvad.
Vara algset maksumust muutva töö omadused on toodud allolevas tabelis.
| Töö tüüp | Teostatud töö omadused |
| 1. OS-i rajatise lõpetamine, moderniseerimine, moderniseerimine | Töö, mis on põhjustatud operatsioonisüsteemi tehnoloogilise või teeninduse eesmärgi muutumisest, suurenenud koormustest ja (või) muudest uutest omadustest |
| 2. Rekonstrueerimine | Olemasolevate operatsioonisüsteemide rekonstrueerimine, mis on seotud tootmise parandamise ja selle tehniliste ja majanduslike näitajate tõstmisega ning mis viiakse läbi operatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projekti raames, et suurendada tootmisvõimsust, parandada kvaliteeti ja muuta tootevalikut |
| 3. OS-i tehniline ümbervarustus | Meetmete komplekt operatsioonisüsteemide või nende üksikute osade tehniliste ja majanduslike näitajate parandamiseks, mis põhineb täiustatud seadmete ja tehnoloogia kasutuselevõtul, tootmise mehhaniseerimisel ja automatiseerimisel, vananenud ja füüsiliselt kulunud seadmete moderniseerimisel ja asendamisel uute, tootlikumate vastu. |
Kasumimaksustamisel on nende tööde tegemise tagajärjed samad. Tulemuseks on põhivara algse maksumuse (ja mõnel juhul kasuliku eluea) muutus.
Näiteks Beeta-organisatsioon uuendas oma arvutit, et suurendada RAM-i. Täiendavalt tarnitava RAM-mooduli maksumus on 2360 rubla, sealhulgas käibemaks 360 rubla. Pärast lisamooduli paigaldamist suureneb arvuti esialgne maksumus 2000 rubla võrra.
Kui teil on moderniseeritud kinnisvara, mille maksumus oli varem alla 40 000 rubla. (enne 2011. aastat - alla 20 000 rubla, enne 2008. aastat - alla 10 000 rubla) ja kanti maha korraga, siis saab moderniseerimiskulusid maha kanda ka korraga (olenemata nende suurusest). Seda seisukohta on hiljuti järginud ka reguleerivad asutused (Venemaa rahandusministeeriumi kirjad 4. oktoobrist 2010 N 03-03-06/1/624, 25. märts 2010 N 03-03-06/1/173 , 2. aprill 2009 N 03-03 -06/2/74, 15. jaanuar 2009 N 03-03-06/1/16, Venemaa Moskva föderaalne maksuteenistus, 30. september 2010 N 16-15/ 102337@).
Märkigem, et varem oli finantsosakond teistsugusel seisukohal: moderniseerimiskulude arvestuse kord sõltus nende suurusest. Kui kulud ületasid amortiseeritava vara minimaalse maksumuse (sel ajal - 10 000 rubla), tuli moderniseeritud objekt amortiseerida. Selle esialgne maksumus moodustati uuesti, võttes aluseks moderniseerimiseks tehtud kulutused (Venemaa Rahandusministeeriumi kirjad 14.04.2005 N 03-01-20/2-56, 9. juuni 2004 N 03-02-05/ 3/50).
Oluline on eristada ülaltoodud tööd OS-i remondist. Lõppude lõpuks ei suurenda mis tahes tüüpi remondikulud vara maksumust, vaid neid võetakse kasumimaksustamisel arvesse muude kulude osana (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 260).
Remondi tulemusena jäävad OS-i tehnilised parameetrid muutumatuks. Renoveeritud objektid ei omanda uusi omadusi.
Näiteks asendas organisatsioon ametiauto mootori samasuguse sama võimsusega mootoriga. Samal ajal jäid auto tehnilised omadused samaks. See tähendab, et antud juhul parandas organisatsioon autot, et hoida seda töökorras. Järelikult ei suurene auto algne maksumus.
2. Kas tulumaksu arvestamise eesmärgil on võimalik hoone esialgset maksumust suurendada ülaltoodud töödega, samuti üksikute ruumide ümberehitusega kaasnevate kulude võrra?
Meie organisatsioon omandas haldushoone, kuna endisel omanikul ei olnud aastaid tehtud remonti (katus jooksis läbi, aknaraamid mädanenud, torud roostes, sissepääsu veranda kokkuvarisemine jne). otsustas teha kapitaalremondi koos katuse, vannitubade, kütte- ja elektrisüsteemide täieliku vahetusega, puitaknad - plastikakende vastu, põrandad jne. Samuti otsustati remontida fassaad koos valgustuse paigaldamise ja veranda korrastamisega. Need tööd ulatusid märkimisväärse summani, mille võrra organisatsioon otsustas RAAMATUPIDAMISEL tõsta hoone esialgset maksumust. Millised tagajärjed võivad tekkida, kui RAAMATUPIDAMISES suurendatakse esialgset maksumust ülemmäära võrra. renoveerimine? Milliseid dokumente peab see otsus toetama?
Kui kulude kajastamise hetkel ei ole ehitist kasutusele võetud, arvestatakse sellise ehitise kasutuskõlblikusse seisukorda viimise kulud selle algsesse soetusmaksumusse raamatupidamise ja maksustamise eesmärgil.
Kui hoone kasutusele võtta ja kajastada raamatupidamises põhivara osana, siis
kapitaalremondi kulud ei suurenda selle esialgset maksumust, vaid kajastuvad raamatupidamises osana selle aruandeperioodi kuludest, millega need on seotud. Kui organisatsioon otsustab suurendada põhivara esialgset maksumust remondikulude võrra, võivad reguleerivad asutused sellist äritehingu ebaõiget kajastamist lugeda tulude ja kulude arvestamise reeglite rikkumiseks. mille eest võib organisatsiooni trahvida.
Maksuarvestuse seisukohalt ei suurenda kasutusse võetud hoone remondikulud, mille algmaksumus on juba moodustatud, selle algmaksumust ja neid tuleks arvestada põhivara remondikuludena (artikkel Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 260).
Kuidas põhivara remonti läbi viia ja raamatupidamises kajastada
Remondikulud
Põhivara remondikulud sisalduvad organisatsiooni jooksvates kuludes (Venemaa rahandusministeeriumi 13. oktoobri 2003. aasta korraldusega nr 91n kinnitatud metoodiliste juhendite lõige 2, lõige 67). Välja arvatud objektide remondikulud, mille algmaksumust ei ole kujunenud. See tähendab, mida ei arvestata arvel 01 ( ). Sel juhul arvestage remondikulud objekti algmaksumusse, kui kajastate seda põhivara osana (PBU 6/01 punkt 8).
Kui põhivara läheb katki töötaja süül, saab remondikulud tema palgast maha arvata.
Põhivara remondi maksumuse arvestamine sõltub selle teostamise meetodist - leping või äri (majasisene).
Kui põhivara algset maksumust saab korrigeerida
Tavaliselt, kui esialgne maksumus on kindlaks tehtud, seda põhivara käitamise ajal ei muudeta. On vaid üksikud üksikjuhtumid, kus see on võimalik. Seega on põhivara algmaksumuse muutmine lubatud selle valmimise, lisavarustuse, rekonstrueerimise, kaasajastamise, osalise likvideerimise ja ümberhindluse käigus. See protseduur tuleneb PBU 6/01 lõikest 14.
On aga veel üks olukord, kus põhivara algmaksumust tuleb korrigeerida. Peate seda tegema, kui algse maksumuse moodustamisel tehti algselt viga. Fakt on see, et selline viga võib kaasa tuua tulude ja kulude arvestuse pidamise reeglite jämeda rikkumise. Ja see tuleb parandada. See juhis on PBU 22/2010 lõikes 4.
Kui viga pole ja mõned objekti soetamisega seotud kulutused tekkisid organisatsioonil pärast selle arvamist põhivarasse, ärge muutke algset maksumust. Ja arvestage kulusid tavategevuse kulude osana.
Kuidas maksustamisel arvestada põhivara remondi kulusid. Organisatsioon rakendab üldist maksustamissüsteemi
Tulumaks
Tulumaksu arvutamisel võtke muude kulude osana arvesse tootmisotstarbelise põhivara remondi kulusid (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 260 punkt 1, artikli 264 punkti 1 alapunkt 48).
Arvestage eraldi teenindavate tööstusharude ja talude põhivara remondikulud ( ).
Olukord: Kuidas tulumaksu arvestamisel arvestada hoone remondikuludega. Organisatsioon ostis hoone ja teostas põhjalikud renoveerimistööd. Hoone ei ole kasutusel, omand registreeritud
Kasutusele võtmata hoone remondikulud tuleks arvata selle algmaksumuse hulka. See on tingitud asjaolust, et esialgne maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on seotud ehitise kasutuskõlblikuks muutmisega (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 257 punkt 1). Kuna hoonet ei võeta kasutusele, loetakse nendeks kuludeks selle remondikulud. Ehitise kasutuselevõtul kajastatakse selle esialgne maksumus täielikult moodustatuna (Venemaa Rahandusministeeriumi kirjad 10.03.2009 nr 03-03-06/1/119, 26.04.2007 nr 03 -03-06/1/251). Pärast seda ei suurenda hoone remondikulud selle esialgset maksumust ja need võetakse arvesse muude kulude osana (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 257 punkt 2).
Olukord: kuidas tulumaksu arvestamisel arvestada lagunevate puitakende plastikakende ja puituste metalluste vastu vahetamise kulusid
Akende ja uste vahetamisel ruumi otstarve ja täituvus ei muutu. Lagunenud akende ja uste vahetamist ruumis loetakse kapitaalremondiks (määruse lisa 8 VI jagu, kinnitatud NSVL Riikliku Ehituskomitee määrusega 29.12.1973 nr 279). Seetõttu arvestage tulumaksu arvutamisel põhivara remondi kuludena uute akende ja uste maksumust (Venemaa Rahandusministeeriumi kirjad 25.02.2009 nr 03-03-06/1/87 ja 23. novembril 2006 nr 03-03 -04/1/794).
Kuidas parandada vigu raamatupidamises ja finantsaruandluses
Vastutus
Organisatsiooni ametnikke trahvitakse raamatupidamises ja aruandluses tehtud vigade eest. Ja kui selle tulemusena alahinnatakse ka makse, siis karistatakse organisatsiooni ennast ja trahvide summa suureneb.
Raamatupidamisnõuete, sealhulgas finantsaruannete jäme rikkumine on täis trahve. Selliste tegude eest ähvardab ametnikku rahatrahv summas 5000 kuni 10 000 rubla. Korduva rikkumise eest ähvardab rahatrahv 10 000 kuni 20 000 rubla. või diskvalifitseerimine üheks kuni kaheks aastaks.
Karistuse määrab maksuinspektsiooni taotlusel kohus (Vene Föderatsiooni haldusseadustik).
Igal konkreetsel juhul tuvastatakse süüteo toimepanija individuaalselt. Sel juhul lähtuvad kohtud sellest, et raamatupidamise korraldamise eest vastutab juhataja, selle korrektse pidamise ja aruannete õigeaegse koostamise eest aga pearaamatupidaja. Kohtunikud põhjendavad seda otsust Vene Föderatsiooni Ülemkohtu pleenumi 24. oktoobri 2006. aasta resolutsiooni nr 18 sätetega.