INVENTOR on viis kontrollida ja dokumenteerida organisatsiooni vara ja kohustuste olemasolu, seisukorda ja hindamist, et tagada Rraamatupidamisandmete ja raamatupidamisinfo kehtivusTvõrdsus.

Vastavalt föderaalseadusele "Raamatupidamise kohta" kõik organisatsioonid on kohustatud üritust pidamaAtõus. Inventuuri teema Kõik ettevõtte vara, olenemata selle asukohast ja Kõik rahaliste kohustuste tüübid, ja vara, mis ei kuulu ettevõttele, kuid on raamatupidamises kajastatud bilansivälistel kontodel, näiteks renditud põhivara, hoidmisel olev vara.

Inventuuri käigus otsustatakse: ülesandeid:

− vara tegeliku saadavuse tuvastamine;

− kinnisvara tegeliku saadavuse võrdlus raamatupidamisandmetega;

− kohustuste kajastamise täielikkuse kontrollimine;

− selliste toimingute ja nähtuste registreerimine, mida nende toimumise hetkel ei ole võimalik dokumenteerida (looduslik kadu, puudujäägid, ülejäägid, vargused, kaod).

Inventuuride arvu aastas, nende läbiviimise korra ja aja kehtestab juhendaja organisatsioon, kui see pole nii kohustuslik, nimelt:

− enne raamatupidamise aastaaruande koostamist (tavaliselt 1. oktoobri seisuga);

− rahaliselt vastutavate isikute vahetamisel;

− kui ilmnevad väärkohtlemised, samuti varguse või vara kahjustamise faktid;

− ettevõtte saneerimise või likvideerimise ajal;

− loodusõnnetuse, tulekahju ja muude äärmuslikest tingimustest tingitud hädaolukordade korral.

Inventuuri läbiviimine ettevõttes pea korraldusel on loodud seistesnaga praegune inventuurikomisjon, sealhulgas administratsiooni esindajad, raamatupidamistöötajad ja muud spetsialistid. Inventuur viiakse läbi järgmiselt Okei:

1. Ülevaatus vara inventuurikomisjon. Kontrollimine toimub loendamise, mõõtmise, kaalumise teel koos rahaliselt vastutava isiku (MRP) kohustusliku kohalolekuga. MOL-i sõnadest ei ole lubatud teha kandeid varude jääkide olemasolu kohta. Kontrolli käigus koostatakse inventuurinimekirjad, millele kirjutavad alla kõik inventuurikomisjoni ja MOL-i liikmed.
2. Tulemuste vastavusse viimine inventar koos raamatupidamisandmetega. Kõik leitud lahknevused võetakse arvesse võrdlusleht. Vastuolude ilmnemisel nõuab komisjon MOL-ilt kirjalikku selgitust. Pärast selle koostamist seadus ning määratakse kindlaks tuvastatud kõrvalekallete reguleerimise kord.
3. Tulemuste peegeldus inventuur raamatupidamises.

Inventuuri tulemused võivad olla:

a) vara tegeliku saadavuse täielik vastavus raamatupidamisandmetele;

b) ülejääk;

c) puudused.

Ülejääk ilmnevad tuvastamisel üleliigne kinnisvara tegelik olemasolu registreerimisandmete kohal. See võib osutuda võimalikuks, kui tuvastatakse varem registreerimata vara. Tuvastatud üleliigsed varud hinnatakse turuhindades Ja konto eest ettevõtte bilansis koos finantstulemuste omistamisega (sisaldub muude tulude all). Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:

D 10 – inventuuri käigus tuvastatud materjalide ülejäägid kapitaliseeritakse

Puudused toimuma, kui laoartiklite tegelik kogus vähem kui kajastub raamatupidamisdokumentides. Puuduste põhjused võivad olla:

− loomulik kahanemine;

− vead väärisesemete vastuvõtmisel ja väljastamisel;

− MOL-i kuritarvitamine;

− hädaolukord (näiteks õnnetus, looduskatastroof).

Puuduste kajastamise järjekord raamatupidamises sõltub nende tekkimise põhjusest.

Kajastus puudujääkide arvestuses loomuliku kaonormide piires.

Raamatupidamise seadus nr 129-FZ ning raamatupidamise ja finantsaruandluse määrused näevad ette varapuuduse mahakandmine loodusnormide piiresnkahju tootmis- või turustamiskuludele ja üle normi - süüdlasele. Loomuliku kao normide rakendamine on määratud ainult juhul kui sellised standardid on heaks kiidetud asjaomaste ministeeriumide ja osakondade määrused. Kehtestatud standardite puudumisel loetakse kaupade ja materjalide ladustamisel või inventeerimisel tuvastatud puudujääke loomuliku kao norme ületava kaoks ja see tuleb täielikult süüdlaste kanda. Vastavusavalduse alusel teeb raamatupidaja järgmised kanded:

D 94 – tuvastati kaupade ja materjalide puudus (hinnanguliselt tegeliku maksumuse alusel)

D 20 (23, 44, . . .) – puudujääk kajastub loomuliku kao normide piires

D 73-2 – loomuliku kaotuse norme ületav puudujääk omistatakse süüdlasele

Puudujäägi hüvitamine süüdlase poolt toimub kehtestatud korras. Kui süüdlast ei tuvastata või kohus keeldub temalt kahju sisse nõudmast, kantakse puudujääk majandustulemustesse:

D 91 – puudujäägi suurust arvestatakse muude kulude koosseisus

Vastavalt Vene Föderatsiooni töökoodeksile kahju suurus kaotuse või kahjustumise korral vara peab vastama tegelikele kahjudele turuhindade alusel, tegutsenud piirkonnas kahju tekkimise päeval, kuid ei tohi olla väiksem kui kaotatud vara väärtus.

Selle maksumus, mille tõttu kaotati erakorralised asjaolud vara debiteeritakse kontolt 91 "Muud tulud ja kulud":

D 91 – avarii tõttu kaotatud vara väärtus kantakse maha

Puudujääkide kompenseerimine ülejäägiga.

Inventuuri läbiviimisel võib ette tulla juhtumeid samaaegne tuvastamineülejäägid ja puudused samalt rahaliselt vastutavalt isikult. Sel juhul ette nähtud vastastikuseksmümberliigitamise tulemusel tekkinud ülejääkide ja puudujääkide netokompenseerimine. Selline tasaarvestus on võimalik ainult erandkorras. sama auditeeritud perioodi eest, samalt MOL-ilt, seoses väärisesemetegaOsamanimelised ja identsed esemedOisiksused.

Otsuse puudujääke kompenseerida ülejäägiga teeb juhendaja korraldamine inventuurikomisjoni esimehe poolt talle esitatud ettepanekute ja rahaliselt vastutava isiku selgituste alusel valehinnangu põhjuste kohta.

Siin on 2 võimalikku juhtumit:

1) puuduvate väärtuste loendamisel on neid rohkem kui ülejäägis leitud väärtusi. Sel juhul loetakse ülejäägiga katmata vahe süüdlase arvele;

2) väärisesemeid jääb üle rohkem kui on puudu. Sel juhul kajastatakse ülejäänud varade ülejääk (pärast tasaarvestamist) turuväärtuses ja kajastatakse muude tulude all.

Enkom LLC ettevõtte varude inventuur

Enkom OÜ-s varude inventuuri läbiviimise eesmärk on tagada raamatupidamisandmete usaldusväärsus. Inventuuri läbiviimise korra ja aja määrab Encom OÜ juht, välja arvatud juhud, kui inventuur on kohustuslik (enne raamatupidamise aastaaruande koostamist, materiaalselt vastutavate isikute vahetamisel, varguse, kuritarvitamise või vara kahjustamise faktide korral avalikustatakse saneerimise või likvideerimise käigus jne. d.)

Kogu Enkom LLC vara kuulub inventuurile, olenemata selle asukohast, sealhulgas vara, mida hoitakse või renditakse.

Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse alaline inventuurikomisjon. Inventuurikomisjoni kuuluvad Enkom LLC administratsiooni esindajad - raamatupidaja, varustusosakonna juhataja ja laopidaja.

Enne varude tegeliku saadavuse kontrollimist saab komisjon lao raamatupidamisraamatust inventuuri hetkel viimased kanded, mis on aluseks raamatupidamisandmetele põhineva inventuuri alguse kaubajäägi määramisel.

Enkom OÜ rahaliselt vastutav isik, laopidaja, annab kviitungi, kus on kirjas, et inventuuri alguseks kapitaliseeriti kõik tema vastutusel saadud väärisesemed ning utiliseeritu kanti kuludesse. Teave Encom LLC materjalide tegeliku saadavuse kohta kantakse laoarvestusse vähemalt kahes eksemplaris.

Vara tegelik saadavus inventuuri ajal määratakse loendamise, kaalumise ja mõõtmise teel. Enkom OÜ juht loob tingimused, mis tagavad täieliku ja täpse vara saadavuse kontrolli kindlaksmääratud aja jooksul (annab tööjõu ümberriputamiseks, veose teisaldamiseks, tehniliselt korras kaalumisseadmete ja mõõtekonteinerite jaoks).

Inventuuri käigus kontrollitakse ja dokumenteeritakse nende olemasolu, seisukorda ja hindamist. Kauba tegeliku saadavuse kontrollimine toimub rahaliselt vastutavate isikute kohustuslikul osavõtul.

Inventuuri käigus saadud inventuurivarad võtab vastu rahaliselt vastutav isik inventuurikomisjoni liikmete juuresolekul. Iga materjalide artiklinumbri kohta täidab laopidaja materjalisildi ja kinnitab selle materjalide ladustamiskohale. Sildil on kirjas materjalide nimetus, kaubaartikli number, mõõtühik, hind ja materjali saadavuse limiit.

Inventuuride ja kontrollide tulemuste põhjal tehakse asjakohased otsused puuduste kõrvaldamiseks varude hoidmisel ja arvestusel ning materiaalse kahju hüvitamisel.

Inventuuri käigus tuvastatud ülejäägid võetakse arvele turuhindades ja samal ajal kajastatakse nende väärtus majandustulemustes:

- Deebet 10"Materjalid" Krediit 91/1“Muud tulud ja kulud” – materjali ülejäägid kapitaliseeritakse.

Varude puudujäägid ja kahjustused kantakse raamatupidamisarvestuselt maha nende tegelikus maksumuses, mis sisaldab varude arvestuslikku hinda ning selle laoseisuga seotud transpordi- ja hankekulude osa:

- Deebet 94"Väärisesemete kahjustamisest tingitud puudused ja kaotused" Krediit 10“Materjalid - mahakantud materjalide nappus;

- Deebet 20"Esmane tootmine" Krediit 94“Väärisesemete kahjud ja puudused” – puudujääk kantakse maha loomuliku kahanemisena;

- Deebet 73/2"Arveldused personaliga muudeks operatsioonideks" Krediit 94“Väärisesemete kahjud ja puudused” – puudujääk kantakse maha rahaliselt vastutavale isikule.

Raamatupidamine peab materjalide liikumise ja jääkide kohta automatiseeritud arvestust materjalide arvestuskaartidel. Iga kaubanumbri jaoks avatakse eraldi kaart, mistõttu arvestust nimetatakse sordiarvestuseks ja see toimub ainult natuuras. Materjalide arvestuskaart on analüütiline raamatupidamise põhidokument, mis salvestab täieliku teabe teatud tüüpi materiaalsete varade kohta. See kajastab andmeid tarnijate kohta, registreeritud dokumentide arvu ja viiteid arvete vastavuse kohta. Raamatupidaja teeb kanded kaartidele esmaste dokumentide alusel tehingu päeval. Pärast iga kirjet kuvab ülejäänud materjalid. Sellega seoses on raamatupidamisosakonnal operatiivne teave Enkom LLC materjalivarude seisu kohta.

Inventuuri läbiviimise korra (inventuuride arv aruandeaastal, nende läbiviimise kuupäevad, iga nende käigus kontrollitud inventuuride loetelu jne) määrab organisatsiooni juht, välja arvatud juhud, kui inventuuri läbiviimine on kohustuslik.

Inventuuri läbiviimine on kohustuslik:

vara võõrandamisel üürile, väljaostmisele, müügile;

enne raamatupidamise aastaaruannete koostamist;

materiaalselt vastutavate isikute vahetamisel;

kui ilmnevad varguse, kuritarvitamise või vara kahjustamise faktid;

loodusõnnetuse, tulekahju või muude äärmuslikest tingimustest põhjustatud hädaolukordade korral;

organisatsiooni reorganiseerimise ja likvideerimise ajal;

muudel Vene Föderatsiooni õigusaktidega ettenähtud juhtudel.

Inventuuride läbiviimise korra ja ajastuse üldnõuded on määratud raamatupidamise seaduse artikliga 12 ja raamatupidamiseeskirja punktidega 26-28. Nõuded on täpsustatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 13. juuni 1995. a korraldusega nr 49 kinnitatud varaliste ja rahaliste kohustuste inventeerimise juhendis (edaspidi juhend). Vastavalt loetletud dokumentidele on inventuuri eesmärk tagada organisatsiooni raamatupidamisandmete ja finantsaruannete usaldusväärsus. Vara ja kohustuste inventuuri käigus kontrollitakse ja dokumenteeritakse nende olemasolu, seisukorda ja hindamist. On hästi näha, et metoodilises juhendis sõnastatud inventuurieesmärgid on mõnevõrra erinevad, kuigi sisuliselt on need peaaegu identsed.

Inventuuride läbiviimise kohustust ei ole organisatsiooni raamatupidamispoliitikas vaja ülaltoodud juhtudel märkida (v.a inventuuri läbiviimine enne majandusaasta aruannete koostamist).

Varud on organisatsiooni käibekapital, mille iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad kannavad oma väärtuse täielikult üle tööproduktile ühe tootmistsükli jooksul.

Vastavalt PBU 5/01 “Varude arvestus” (Venemaa Rahandusministeeriumi korraldus 06.09.2001 nr 44N) kuuluvad inventarile järgmised varad:

• kasutatakse toorainena, materjalidena, toodete tootmisel, töödel, teenuste osutamisel;
• mõeldud müügiks;
• kasutatakse organisatsiooni juhtimisvajaduste rahuldamiseks.

Varude arvestusüksuse valib organisatsioon iseseisvalt, olenevalt varude iseloomust, soetamise ja kasutamise korrast. Laoüksus võib olla tootenumber, partii või homogeenne rühm. Varud ja seadmed võetakse arvestusse tegeliku maksumusega. Varude tegelik maksumus määratakse sõltuvalt varude laekumise allikast erinevalt.

Tasu eest ostetud varude tegelik soetusmaksumus on tegelike soetuskulude summa ilma käibemaksuta. Varude ostmise tegelikud kulud hõlmavad järgmist:

• tarnijatele vastavalt lepingule makstud summad;
• teabe-, konsultatsiooni- ja vahendusteenuste eest tasutud summad;
• tollimaksud;
• materjalide ostmisega seoses tasutud mittetagastatavad maksud;
• varude hankimise ja kasutuskohta toimetamise kulud, sealhulgas kindlustuskulud ning tarnijate antud laenude kogunenud intressid, kui nad on kaasatud nende varude soetamisse;
• MPZ-de kasutamise kõlblikuks muutmise kulud.

Varude arvestuse juhendi kohaselt moodustavad hankeprotsessiga ja materjalide organisatsioonile tarnimisega otseselt seotud kulud nn transpordi- ja hankekulud. Transpordi- ja hankekulud sisaldavad:

• materjalide sõidukitesse laadimise ja nende transpordi kulud, mille ostja tasub lepingu alusel üle nende materjalide hinna;
• kulud organisatsiooni hanke- ja laoaparaadi ülalpidamiseks, sealhulgas organisatsiooni töötajate, kes on otseselt seotud ostetud materjalide hankimise, vastuvõtmise, ladustamise ja väljastamisega, erihankebüroode, ladude ja kohtades korraldatud agentuuride töötajate töötasu kulu. materjalide hankimisel (ostmisel), materjalide ettevalmistamise (ostmisega) ja nende organisatsioonile tarnimisel (saatmisel) vahetult tegelevatel töötajatel, mahaarvamistel nende töötajate sotsiaalseteks vajadusteks;
• hankepiirkondades korraldatud erihankepunktide, ladude ja asutuste ülalpidamise kulud (v.a. tööjõukulud koos mahaarvamistega sotsiaalseteks vajadusteks);
• tarne-, väliskaubandus- ja muudele vahendusorganisatsioonidele makstud juurdehindlused (lisatasud), komisjonitasud (teenuste maksumus);
• materjalide ladustamise tasud ostukohtades, raudteejaamades, muulide ja sadamate juures;
• materjalide soetamisega seotud laenude ja laenude intressimaksed enne nende arvestusse võtmist;
• materjalide otsehanke sõidukulud;
• transpordil tarnitud materjalide kaod (puudused, kahjustused) tarnelepingus sätestatud summade piires;
• muud kulud.

Kulud materjalide viimiseks sellisesse olekusse, kus need sobivad kasutamiseks organisatsiooni kavandatud eesmärkidel, sisaldama organisatsiooni kulusid ostetud materjalide töötlemiseks, töötlemiseks, rafineerimiseks ja tehniliste omaduste parandamiseks, mis ei ole seotud tootmisprotsessiga. Nimetatud töid saavad teha nii ostva organisatsiooni enda ressursside kui ka kolmandate osapoolte organisatsioonid. Kui selliseid töid teostavad kolmandad isikud, sisaldavad tarnekulud tehtud tööde maksumust ning kolmandate isikute poolt töökohta ja tagasi transpordi, peale- ja mahalaadimise kulusid.

Varude tegelik maksumus, milles need raamatupidamisse võetakse, ei muutu, välja arvatud Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud juhtudel.

Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, et materjalide tegelik maksumus sisaldab kommertslaenude ja laenatud vahendite kogunenud intressi. Veelgi enam, tegeliku maksumuse hulka võib arvata ainult need, mis kogunesid enne materjalide arvestusse vastuvõtmist. Vastavalt PBU 10/99 punktile 11 “Organisatsiooni kulud” kajastatakse pärast materjalide arvestusse võtmist kogunenud intressid organisatsiooni muude kulude hulka.

Materjalide hindamine, mille maksumus on soetamisel väljendatud välisvaluutas, viiakse läbi Vene rublades, arvutades ümber Vene Föderatsiooni keskpanga kursi, mis kehtis väärtuste arvestusse vastuvõtmise päeval.

Põhikapitali sissemaksesse kantud varude tegelik maksumus määratakse nende rahalise väärtuse alusel, milles asutajad on kokku leppinud.

Organisatsiooni enda toodetud materjalide tegelik maksumus määratakse nende tootmisega seotud tegelike kulude põhjal.

Kinkelepingu alusel või tasuta saadud varude, samuti põhivara ja muu vara võõrandamisest järelejäänud varude tegelik soetusmaksumus määratakse nende hetke turuväärtuse alusel arvestusse võtmise päeva seisuga.

Üleantud või võõrandatavate varade soetusmaksumusena kajastatakse mitterahalises vormis kohustuste täitmist sätestavate lepingute alusel saadud varude tegelik soetusmaksumus.

Jooksevarvestuses (laos) arvestatakse materiaalseid varasid tingliku arvestushinnaga, milleks on ostuhind või soetusmaksumus (planeeritav).

Ettevõttes kasutatavad materiaalsed varad liigitatakse järgmistesse liikidesse: tooraine, algmaterjalid, abimaterjalid, ostetud pooltooted, pakkematerjalid, kütus, varuosad ja muud varad.

Materjalide arvestuseks kasutatakse kontot 10 “Materjalid”, aktiivset bilansikontot, millele avatakse järgmised alamkontod:

1. "Tooraine ja tarvikud."
2. "Ostetud pooltooted ja komponendid, konstruktsioonid ja osad."
3. "Kütus".
4. "Konteinerid ja pakkematerjalid."
5. "Varuosad".
6. "Muud materjalid".
7. "Kolmandatele isikutele töötlemiseks edastatud materjalid."
8. "Ehitusmaterjalid".
9. "Inventar ja majapidamistarbed."
10. "Erivarustus ja riided laos."
11. "Kasutusel erivarustus ja kaitseriietus."

Tooraine ja põhimaterjalid moodustavad valmistatavate toodete, tööde ja teenuste materiaalse aluse.

Tooraine on tavaliselt põllumajanduse ja kaevandustööstuse tooted.

Abimaterjalid aitavad viia valmistatud tooted valmistoodeteni vastavalt kehtestatud spetsifikatsioonidele ja standarditele.

Ostetud pooltooted ja komponendid, konstruktsioonid ja osad on toorained ja materjalid, mis on läbinud teatud töötlusetapid, kuid mida ei klassifitseerita valmistoodeteks.

Konteinerid ja pakkematerjalid on teatud tüüpi inventar, mis on ette nähtud toodete pakendamiseks, transportimiseks ja ladustamiseks.

Kütus ja varuosad on väärtuslikud esemed, mida kasutatakse soojuse tootmisel, põhivara remondil ja mida oma sõidukid tarbivad.

Ehitusmaterjale kasutatakse vahetult ehitus- ja paigaldustöödel, ehitusdetailide ja -konstruktsioonide valmistamisel.

Spetsiaalne varustus ja riietus. Vastavalt eritööriistade, eriseadmete, eriseadmete ja eririietuse arvestuse juhendile (Rahandusministeeriumi korraldus 26.12.2002 nr 135N) sisaldab erivarustus:

• spetsiaalsed tööriistad ja seadmed - tehnilised vahendid, millel on individuaalsed omadused ja mis on loodud tingimuste loomiseks teatud tüüpi toodete ja teenuste tootmiseks;
• eriseadmed - tootmises korduvalt kasutatav töövahend, mis loob tingimused konkreetsete (mittestandardsete) tehnoloogiliste toimingute tegemiseks;
• eririietus - töötajate isikukaitsevahendid.

Spetsiaalsete tööriistade ja eriseadmete koostis sisaldab: tööriistad, stantsid, vormid, vormid, rullimisrullid, mustriseadmed, jahutusvormid, kolvid jne.

Spetsiaalne varustus sisaldab:

• spetsiaalsed tehnoloogilised seadmed (metallitöötlemine, sepistamine, termiline, keevitamine jne);
• juhtimis- ja testimisaparaadid ja -seadmed (stendid, konsoolid, valmistoodete maketid, testimisvõimalused), mis on ette nähtud konkreetsete toodete reguleerimiseks, testimiseks ja nende tarnimiseks kliendile;
• reaktoriseadmed;
• saaste eemaldamise seadmed jne.

Eririietus sisaldab:

Eririietus, erijalatsid ja turvavarustus (kombinesoonid, ülikonnad, jakid, hommikumantlid, lühikesed kasukad, erinevad jalanõud, labakindad, kaitseprillid, kiivrid, gaasimaskid jne).

Vastavalt organisatsiooni raamatupidamispoliitikale võib arvesse võtta järgmisi materjale: inventar, tööriistad, majapidamistarbed ja muud töövahendid.

Materiaalsete varade analüütiline arvestus on korraldatud ladustamiskohtade (laod, laoruumid) kaupa kaubanumbrite kontekstis, mis määratakse materjalidele vastavalt ettevõttes väljatöötatud nomenklatuurile.

Analüütiline arvestus toimub materjalide arvestuskaartidel (vorm nr 17).

11.2. MPZ liikumise dokumentatsioon

Varude liikumise toimingud dokumenteeritakse mitmesuguste esmaste dokumentidega, millest peamised on kinnitatud Vene Föderatsiooni riikliku statistikakomitee 30. oktoobri 1997. aasta resolutsiooniga nr 71a.

Materjalide vastuvõtt ettevõtte lattu vormistatakse vastuvõtukorraldusega (vorm M-4), millel on kajastatud materjali nimetus, saadud kogus, tingimushind ja ostuhind. Selle koostab rahaliselt vastutav isik väärtesemete lattu saabumise päeval ühes eksemplaris ja edastab seejärel koos saatedokumentidega raamatupidamisele.

Kui tegeliku koguse ja tarnija arvel märgitud andmete vahel esineb lahknevusi, vormistatakse Materjalide vastuvõtuakt (vorm M-7). Toiming on õiguslikuks aluseks nõuete esitamiseks tarnija või saatja vastu. Akt koostatakse kahes eksemplaris valikukomisjoni liikmete poolt, mille kohustuslik osavõtt on rahaliselt vastutav isik ja tarnija esindaja.

Materjalide oma sõidukitega tarnimise korral on nende vastuvõtmise aluseks saateleht.

Materiaalsete varade tagastamine tootmisest lattu kasutamata kujul väljastatakse Siseveoarvega (vormid M-13 ja M-14).

Materiaalsete varade vabastamine toodete, tööde ja teenuste tootmiseks toimub limiitkaartide (vorm M-8) ja arvenõuete (vorm M-11) alusel.

Limiitkaardid (vorm M-8) näitavad:

• vabastatavate materjalide nimetus;
• puhkuse piirang;
• tegelik puhkus kehtestatud limiidi vastu;
• puhkuse kuupäev;
• kasutamata limiidi jääk.

Limiit- ja vastuvõtukaardid väljastatakse kahes eksemplaris: esimene - materjali kasutavale osakonnale, teine ​​- lattu. Materjalide laost väljastamisel allkirjastab osakonna esindaja allkirja lao limiitkaardi koopiale, laopidaja aga osakonna limiitkaardi koopiale.

Materiaalsete varade müük vormistatakse materjalide kolmandale isikule väljastamise arvega (vorm M-15). Kuu lõpus esitatakse materjalide liikumist dokumenteerivad dokumendid raamatupidamisele raamatupidamise kontrollimiseks ja töötlemiseks.

Juhtudel, kui tüüpdokumendid puuduvad, antakse ettevõttele õigus iseseisvalt välja töötada laekumise ja kuludokumendid, säilitades neis nõutavad andmed.

11.3. Materjaliarvestuse korraldamine ladudes

Materjalide arvestust ladudes viib läbi laojuhataja (laopidaja), kellega on sõlmitud leping rahalise vastutuse kohta talle usaldatud väärisesemete eest.

Laopidaja võetakse tööle kokkuleppel pearaamatupidajaga ja vabastatakse ametikohalt alles pärast inventuuriartiklite täielikku inventuuri ja nende üleandmist vastavalt organisatsiooni juhi kinnitatud aktile.

Ladudes (ladudes) toimub materjalide kvantitatiivne (sordi)arvestus materjaliliikide ja kaubanumbrite kontekstis. Raamatupidamine toimub materjalide arvestuskaartidel (vorm M-17), mille põhiandmed on:

• materjali nimi;
• selle kaubanumber;
• asukoht (rest, riiul);
• mõõtühik;
• hind (registreerimishind).

Kaartidel peetakse arvestust naturaalsetes mõõtühikutes. Laoarvestuskaartide säilitamise tunnuseks on järgmise reegli järgimine - materjali uue bilansi kindlaksmääramine pärast iga nende liikumise toimingut.

Ladudes peetakse materjalide arvestust operatiivbilansi meetodil. Selle olemus seisneb selles, et iga 5-10 päeva järel kontrollib raamatupidamistöötaja materjalide arvestuskaartide kandeid, kinnitades kontrolli tulemusi oma allkirjaga. Laopidaja koostab iga kuu 1. kuupäeval bilansiraamatu ja esitab selle raamatupidamisele kontrollimiseks ja maksustamiseks. Raamatupidamises kontrollitakse bilansiraamatu andmeid raamatupidamises koostatud materjalivoogude aruandega. Kui tuvastatakse lahknevusi, kontrollitakse kirjeid kuni inventuurini.

11.4. Materjalide arvestus raamatupidamises

Olenevalt raamatupidamispoliitikas vastuvõetud sätetest saab raamatupidamisosakonnas materjalide arvestust korraldada vastavalt ühele järgmistest võimalustest.

Esimesel arvestusvalikul genereerib konto 10 “Materjalid” ostetud materjalide tegeliku maksumuse ilma käibemaksuta.

Tarnijate arveldused tarnitud väärtuste eest kajastatakse kontol 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega”.

Esmaste dokumentide (kviitungitellimused, tarnijaarved, arved, materiaalse vara vahetu soetamisega seotud isikute sõidukulude avansiaruanded, pangakonto väljavõtted) alusel koostatakse saadud materjalide maksumuse arvestuskanne:

Dt sch. 10 "Materjalid"

Dt sch. 19 "KM"

K-t sch. 71 “Arveldused vastutavate isikutega”

K-t sch. 51 "Arvelduskonto".

Lähtudes asjaolust, et jooksvas raamatupidamises võetakse materjale arvesse raamatuhindades (standard- või planeeritud maksumus), kajastab raamatupidamine kontol 10 “Materjalid” materjalide maksumust raamatuhindades ja materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekaldeid nendest. maksumus raamatuhindades. See tingib vajaduse jaotada tegeliku maksumuse kõrvalekalded arvestushinnast ladudes olevate materjalide ja toodete, tööde ja teenuste tootmiseks kulutatud materjalide vahel.

Jaotus tehakse vastavalt kõrvalekallete keskmisele protsendile, mille suurus määratakse järgmiselt:

Kus Kõrval- kõrvalekallete protsent;

Onm- materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekalle nende maksumusest arvestushindades kuu alguses, tuhat rubla;

Ohm- kuus ostetud materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekalle nende maksumusest soodushindadega, tuhat rubla;

Mnm- materjalide maksumus kuu alguses raamatupidamishindades, tuhat rubla;

Mm- materjalide maksumus kuus saadud raamatupidamishindades, tuhat rubla.

Ladudes olevate materjalide jäägiga seotud hälvete summa määratakse kuu lõpu materjalide jäägi hälvete protsendi korrutisena tinghinnaga, s.o.

Kus Co- materjalide bilansi kõrvalekallete suurus, tuhat rubla;

Mkm- materjalide maksumus kuu lõpus raamatupidamishindades, tuhat rubla.

Aruandekuul kulutatud materjalide hulgaga seotud hälvete summa Ср määratakse hälvete protsendi Po korrutisena aruandekuu jooksul kulutatud materjalide maksumusega arvestushinnas, s.o.

Kus kolmap- kulutatud materjalide kõrvalekallete summa kuus, tuhat rubla;

härra- kuus tarbitud materjalid arvestushinnaga, tuhat rubla.

Hälvete jaotuse arvutamine toimub avalduses väärtustüüpide ja -rühmade kontekstis. Materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekallete jaotus nende maksumusest arvestushindades on toodud tabelis. 11.1.

Tabel 11.1

Materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekallete arvutamine nende maksumusest raamatupidamishindades

Ei.	Näitajad	Soodushinnaga tuhat rubla.	Kõrvalekaldumine raamatu hinnast , tuhat rubla	Tegelik kulu , tuhat rubla
	Ülejäänud materjalid kuu alguses
	Saadud aruandekuu jooksul
	Kokku koos ülejäänud osaga
	Keskmine kõrvalekallete protsent
	Kasutatud kuu aja jooksul
	Materjalide jääk kuu lõpus (artikkel 3 - kirje 4)

Tootmiseks kulutatud materjalide maksumuse kohta tehakse järgmine arvestuskanne:

Dt sch. 20, 23, 25, 26

K-t sch. 10 "Materjalid".

Toodete, tööde ja teenuste tootmiseks kulutatud materjalide hindamine toimub ühel järgmistest viisidest:

• iga ühiku hinnaga;
• keskmise maksumusega;
• varude esmase soetamise soetusmaksumuses (FIFO meetod);
• varude viimase soetusmaksumuses (LIFO meetod).

Teises arvestusvariandis võetakse arvele 15 “Materjalide hankimine ja soetamine” kõik tegelikud kulud materjalide hankimiseks. Selle konto deebet kajastab materjalide ostmisega kaasnevaid tegelikke kulusid ilma käibemaksuta erinevate kontode kreedit: 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega”, 71 “Arveldused vastutavate isikutega”, 51 “Arvelduskonto”. Konto 15 kreedit kajastab ostetud ja kapitaliseeritud materjalide standardset (planeeritud) maksumust, mis on maha kantud konto 10 “Materjalid” deebetile. Materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekalded nende maksumusest arvestushindades kantakse konto 16 “Materjalimaksumuse kõrvalekalded” deebetile.

Kuu lõpu seisuga kontol 16 arvesse võetud materjalide maksumuse kõrvalekalded jaotatakse ladudes olevate materjalide jääkide ja jooksval kuul toodete, tööde ja teenuste tootmiseks kulunud materjalide maksumuse vahel.

Hälvete jaotamine toimub sarnaselt materjalide arvestuse korraldamisel esimese variandi järgi sätestatud korrale.

Sel juhul tehakse raamatupidamises järgmised kanded:

1. Materjalide soetamise (hanke) tegelike kulude summa kohta:

Dt sch. 15 “Materjalite hankimine ja soetamine”

Dt sch. 19 "KM"

K-t sch. 60, 71, 50, 51.

2. Hindamisel kapitaliseeritud materjalide maksumuse puhul algdokumentide kohaselt standardses (planeeritud) maksumuses:

Dt sch. 10 “Materjalid” - materjalide standardne (planeeritud) maksumus

Dt sch. 16 “Materjalide maksumuse kõrvalekalded” - tegeliku maksumuse kõrvalekallete suuruse kohta

K-t sch. 15 “Materjalide hankimine ja soetamine” - materjalide soetamise tegelike kulude summa ulatuses.

3. Materjalide maksumuse puhul, mis on hinnatud standardsete (planeeritud) kuludega, mis on kulutatud toodete, tööde ja teenuste tootmiseks vastavalt algdokumentidele:

Dt sch. 20, 23, 25, 26

K-t sch. 10 "Materjalid".

4. Raamatupidamisarvutuste kohaselt tarbitud materjalide maksumusega seotud kõrvalekallete summa kohta:

Dt sch. 20, 23, 25, 26

K-t sch. 16 “Materjalide maksumuse kõrvalekalded”.

5. Tasutud tarnija arvete maksumuse jaoks vastavalt pangaväljavõttele:

Dt sch. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega”

K-t sch. 51 "Arvelduskonto".

Juhtudel, kui materiaalsete ressursside osana võetakse arvesse eritööriistu, eriseadmeid, erivarustust (erivarustust) ja eririietust, korraldatakse nende arvestus järgmiselt.

Organisatsioon võib neid vahendeid omandada teistelt isikutelt, sealhulgas ostmise, annetamise, põhikapitali sissemaksena laekumise või organisatsiooni enda toodetud raha kaudu.

Organisatsiooni omandis, samuti majandusliku kontrolli või operatiivjuhtimise all olevaid erivarustust ja kaitseriietust võib võtta arvestusse tegeliku maksumusega, s.o tegelike soetus- või hankekulude summas ilma käibemaksuta.

Nende raha laekumist kajastab kanne:

Dt sch. 10/10 “Erivarustus ja tööriided laos”

Dt sch. 19 "KM"

K-t sch. 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega”

K-t sch. 75 “Arveldused asutajatega”

K-t sch. 98 “Eelmaks tulu”.

Eriseadmete kasutuselevõtmine toimub nõuete alusel ja seda kajastab kanne:

Dt sch. 10/11 “Kasutuses erivarustus ja kaitseriietus”

K-t sch. 10/10 “Erivarustus ja tööriided laos”.

Kui eriseadmete kasutusiga ületab 12 kuud, makstakse selle maksumus tagasi ühel järgmistest viisidest:

• lineaarsel viisil;
• proportsionaalne toodetud toodete mahuga.

Mahakantud eritehnika maksumuse kohta tehakse kanne:

Dt sch. 25, 26

Töörõivaste maksumus hüvitatakse vastavalt tööstusstandarditele, mis on kinnitatud Vene Föderatsiooni töö- ja sotsiaalarengu ministeeriumi 18. detsembri 1998. aasta määrusega nr 51. Tehakse järgmine kanne:

Dt sch. 26 “Üldised ärikulud”

K-t sch. 10/11 “Erivarustus ja kaitseriietus kasutusel”.

Eriseadmete alaamortiseerunud maksumus kantakse organisatsiooni muudesse kuludesse, kirjutades:

K-t sch. 10/11 “Erivarustus ja kaitseriietus kasutusel”.

Eritehnika ja riietuse remondikulud sisalduvad tavategevuse kuludes.

Organisatsioonile mittekuuluvad, kuid selle kasutuses või käsutuses olevad erivahendid ja kaitseriietus võetakse bilansivälistel kontodel arvele lepingus ettenähtud hindamisel või nende omanikuga kokkulepitud hindamisel.

Materjalide utiliseerimise arvestus. Materjalide kõrvaldamine toimub järgmistel juhtudel:

• toodete, tööde ja teenuste tootmiseks vabastamisel;
• kui müüakse väliselt;
• põhikapitali sissemaksmisel;
• kinkelepingu alusel üleandmisel;
• kui vahetuslepingu alusel üle antakse.

Vaatleme iga materjalide kõrvaldamise juhtumi raamatupidamises kajastamise korda.

Raamatupidamisosakonnas toodete, tööde ja teenuste tootmiseks vajalike materjalide tarbimise algdokumendid kuuluvad raamatupidamise kontrollimisele ja töötlemisele. Nende esmaste dokumentide põhjal koostatakse materjalide kasutamise arengutabel kuluvaldkondade lõikes. See salvestab järgmised andmed:

Dt sch. 20, 23, 25, 26

K-t sch. 10 "Materjalid".

Nagu varem mainitud, toimub tootmiseks kasutatavate materjalide hindamine organisatsiooni arvestuspoliitikas kajastatud maksumuse alusel.

Materjalide müük kolmandatele isikutele vormistatakse tellimuse, arve ja arvega. Sel juhul tehakse esmaste dokumentide põhjal järgmised kanded:

1. Müüdud materjalide tegelik maksumus:

Dt sch. 91/2 “Muud tulud ja kulud”

K-t sch. 10 "Materjalid".

2. Ostjale esitatud arve summa eest:

Dt sch. 62 “Arveldused ostjate ja klientidega”

K-t sch. 91/1 “Muud tulud ja kulud”

3. Eelarvesse tasumisele kuuluva käibemaksu summalt:

Konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreedit- ja deebetkannete võrdlemisel selgub materjalide müügi finantstulemus, mis kajastub kandes:

D-t.91/9 “Muude tulude ja kulude saldo”

Materjalide tasuta üleandmine dokumenteeritakse aktiga. Materjalid kantakse maha tegeliku maksumusega. Tehakse järgmised kanded:

Annetatud materjalide tegeliku maksumuse kohta:

Dt 91/2 “Muud tulud ja kulud”

K-t sch. 10 "Materjalid".

Materjali tasuta üleandmine maksustatakse käibemaksuga vastavalt art. punktile 1. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 146, kuna sel juhul toimub kaupade, tehtud tööde ja osutatud teenuste omandiõiguse üleminek.

Eelarvesse tasumisele kuuluva käibemaksu summa kohta tehakse kanne:

Dt 91/2 “Muud tulud ja kulud”

K-t sch. 68 “Maksude ja lõivude arvestused”.

Materjalide tasuta ülekandmise tulemus kantakse organisatsiooni finantstulemusse:

Dt 99 "Kasum ja kahjum"

K-t sch. 91/9 “Muude tulude ja kulude saldo”.

Sissemakseid teise organisatsiooni põhikapitali hinnatakse asutajate poolt kokkulepitud väärtuses, välja arvatud juhul, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega on ette nähtud teistsugune hindamismenetlus. Finantsinvesteeringutena käsitletakse sissemakseid põhikapitali.

Tehakse järgmised kanded:

Dt sch. 58 "Finantsinvesteeringud"

K-t sch. 91 "Muud tulud ja kulud"

Põhikapitali sissemaksega seotud materjalide võõrandamist kajastab kanne:

Dt sch. 91 "Muud tulud ja kulud"

K-t sch. 10 "Materjalid".

Tehtud investeeringute finantstulemust kajastab kanne:

Dt sch. 91/9 “Muude tulude ja kulude saldo”

K-t sch. 99 "Kasum ja kahjum".

11.5. Varude inventeerimine ja selle tulemuste kajastamine raamatupidamisarvestuses

Arvestus- ja aruandlusandmete usaldusväärsuse tagamiseks viivad ettevõtted materiaalsete varade inventuuri läbi vähemalt kord aastas ja mitte varem kui 1. oktoobril.

Inventuuri viib läbi organisatsiooni juhi korraldusega määratud komisjon rahaliselt vastutava isiku juuresolekul, kellelt on saadud kviitung, et kõik väärisesemed on kapitaliseeritud ja dokumendid on raamatupidamisele esitatud. osakond. Laod pitseeritakse enne inventuuri.

Laost laekunud ja laost inventuuriperioodil väljastatud materiaalsed varad kuuluvad registreerimisele eriväljavõttes rubriigis “Inventuuri perioodil laost vastu võetud (väljastatud).

Inventeerimine toimub iga ladustamiskoha jaoks materiaalsete varade kaalumise, mõõtmise, mõõtmise teel. Identifitseeritud väärtused kantakse inventarinimekirja, mille järgi koostatakse vastavad väljavõtted.

Inventuuri tulemusel saab tuvastada järgmist:

1. Väärtusesemete ülejäägid, mis kuuluvad kapitaliseerimisele ja hinnatakse turuväärtuses. See salvestab järgmised andmed:

Dt sch. 10 "Materjalid"

2. Materiaalse vara defitsiit, mis kantakse maha kontole 94 “Varade kahjustumisest tekkinud puudused ja kaod”. Materjalipuudus loomuliku kao normide piires kantakse kuludesse, kirjutades:

Dt sch. 25.26

K-t sch. 94 "Väärisesemete kahjustamisest tingitud puudused ja kaod".

Rahaliselt vastutava isiku süül tekkinud puudujäägid kantakse kontolt 94 “Väärisesemete kahjustamisest tekkinud puudused ja kaod” konto 73/2 “Materiaalse kahju hüvitamise arvestused” debiteerimisele.

Puudujäägi hüvitamine rahaliselt vastutava isiku poolt toimub turuhindades. Sel juhul võetakse arvesse materjalide turuhindades maksumuse ja nende tegeliku maksumuse vahe kuni hüvitamiseni 9 8/4 „Süüdlastelt sissenõutava summa ja puudujäägi raamatupidamisliku väärtuse vahe. väärisesemed."

Rahaliselt vastutava isiku poolt hüvitamisele kuuluva vahe summalt debiteeritakse kontot 73/2 “Materiaalse kahju hüvitamise arvestused” ja kontot 9 8/4 “Süüdlastelt sissenõutava summa ja kahju hüvitamise summa vahe. bilansiline väärtus väärisesemete nappuse eest” krediteeritakse.

Puudujäägi hüvitamisel teeb süüdlane järgmised kanded:

1. Dt sch. 50 "Kassa"

K-t sch. 73/2 “Materiaalse kahju hüvitamise arvestused”.

2. Dt sch. 9 8/4 "Süüdlastelt sissenõutava summa ja väärtesemete puudujäägi bilansilise väärtuse vahe"

K-t sch. 91/1 “Muud tulud ja kulud”.

Tüüpilised materjaliarvestuse arvestuskanded on toodud tabelis. 11.2.

Tabel 11.2

Tüüpilised raamatupidamiskanded materjalide arvestuseks organisatsioonides

järeldused

Väärtuslikud varud viitavad organisatsiooni käibekapitalile, mille iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad kannavad oma väärtuse täielikult üle tööproduktile ühe tootmistsükli jooksul.

Sünteetiline laoarvestus toimub kontol 10 “Materjalid” tegeliku maksumusega ning laoarvestuskaartidel laoarvestuskaartidel korraldatakse analüütiline arvestus iga materjali liigi, tüübi, klassi kohta looduslikes mõõtühikutes. Organisatsioon saab arveldada materjale kasutades kontosid 15, 16 ja 10 või kasutades ainult kontot 10 “Materjalid”. Organisatsiooni arvestuspoliitika määrab kindlaks tootmiseks kulunud varude hinnangu (FIFO, LIFO, kaalutud keskmise hinna meetod). Tarnijale tasutud käibemaks ei sisaldu materjalide tegelikus maksumuses, vaid esitatakse täielikult eelarvesse hüvitamiseks järgmistel tingimustel:

• saadud materiaalne vara (kapitaliseeritud);
• Käibemaks on maksedokumentides esile tõstetud;
• on arve.

Arvestus- ja aruandlusandmete usaldusväärsuse tagamiseks viiakse läbi varude inventuur. Kindlaks tehtud ülejäägid omistatakse organisatsiooni majandustulemustele ja puudujäägid võetakse arvesse kontol 94 „Väärisesemete kahjud ja puudused“. Puudujäägid kantakse maha, võttes arvesse nende tekkimise põhjuseid.

Enesetesti küsimused

1. Määratlege organisatsiooni inventar.
2. Millised väärtused on seotud organisatsiooni RPM-iga?
3. Millised väärtused on seotud organisatsiooni erivarustusega?
4. Millises hinnangus on varud bilansis ja jooksevarvestuses kajastatud?
5. Millised kulud sisalduvad varude tegeliku maksumuse hulka?
6. Milliseid varude hindamise meetodeid kasutatakse toodete, tööde ja teenuste tootmiseks kulutatud materjalide maksumuse määramisel?
7. Kuidas jagunevad materjalide tegeliku maksumuse kõrvalekalded nende maksumusest raamatuhinnas?
8. Milline on varude inventuuri läbiviimise kord?
9. Kuidas kajastuvad raamatupidamises varude inventuuri tulemused?
10. Millise hinnaga kompenseeritakse materiaalselt vastutavale isikule materjalipuudus?

Bibliograafia

1. Föderaalseadus "Raamatupidamise kohta" 21. novembril 1996 nr 129-FZ.
2. Raamatupidamise ja finantsaruannete pidamise eeskirjad Vene Föderatsioonis: Venemaa rahandusministeeriumi korraldus 24. märtsist 2000 nr 31n.
3. Raamatupidamismäärused “Organisatsiooni raamatupidamispoliitika” (PBU1/98): Venemaa rahandusministeeriumi korraldus 30. detsembrist 1999 nr 107n.
4. Raamatupidamise eeskirjad “Varude arvestus” (PBU5/01): Venemaa Rahandusministeeriumi korraldus 06.09.2001 nr 44n.
5. Raamatupidamismäärused “Organisatsiooni tulud” (PBU9/99): Venemaa rahandusministeeriumi korraldus 30. märtsist 2001 nr 27n.
6. Raamatupidamismäärused “Korraldamise kulud” (PBU10/99): Venemaa rahandusministeeriumi 30. märtsi 2001. aasta korraldus nr 27n.
7. Raamatupidamise eeskiri “Varade ja kohustuste arvestus, mille väärtus on väljendatud välisvaluutas” (PBU3/2006) 27.11.2006 nr 154n.
8. Varude arvestuse juhend: Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 28. detsembri 2001. a korraldus nr 119n, võttes arvesse muudatusi ja täiendusi 23. aprillist 2002 nr 33n.
9. Erofeeva V.A., Klushantseva G.V., Kemter V.B. Raamatupidamine maksustamise elementidega. Peterburi: Õiguskeskuse ajakirjandus, 2004.
10. Kondrakov N.P. Raamatupidamine. M.: INFRA-M, 2005.

trükiversioon

Lugeja

Töö nimetus	annotatsioon

Töötoad

Töökoja nimi	annotatsioon

Ettekanded

Esitluse pealkiri	annotatsioon

Teema: 2.4. "Inventuur ja varude ümberhindlus."

Plaan

1. Inventuuride inventuuri läbiviimise reeglid.

Varude ümberhindlus.

Varude inventeerimise tulemuste kajastamise kord raamatupidamises.

1.Inventuuride inventuuri läbiviimise reeglid.

Varude kasutamise efektiivsuse tõstmise peamiseks suunaks on tehniliselt varustatud ladude olemasolu kaasaegsete kaalude ja seadmetega, mis võimaldavad laotoiminguid ja laoarvestust mehhaniseerida ja automatiseerida.

Inventuur on oluline meetod varude ohutuse jälgimiseks. See võimaldab teil kontrollida raamatupidamise õigsust, selle usaldusväärsust ja varude ohutust.

Inventuuride inventuur tuleb läbi viia vähemalt kord aastas ja mitte varem kui 1. oktoobril. Inventuuri aja määrab otseselt organisatsiooni juht.

Raamatupidamise föderaalseadus kohustab raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ja kõigil muudel juhtudel perioodil, mil kontodel olevad väärisesemed on madalaim, läbi viima tooraine inventuuri.

Vastavalt Vene Föderatsiooni raamatupidamise ja finantsaruandluse pidamise eeskirjadele nõutakse varude inventuuri:

§ enne raamatupidamise aastaaruande koostamist;

§ organisatsiooni vara üleandmisel rentimiseks, väljaostmiseks, müügiks;

§ rahaliselt vastutava isiku vahetamisel;

§ varguse, kuritarvitamise või vara kahjustamise faktide ilmnemisel;

§ hädaolukorras;

§ organisatsiooni reorganiseerimise või likvideerimise ajal;

§ maleva varalise vastutuse korral meistri vahetumisel, enam kui 50% selle liikmete lahkumisel malevast, samuti ühe või mitme maleva liikme nõudmisel.

Inventuuri viib läbi organisatsiooni juhi korraldusega määratud komisjon rahaliselt vastutava isiku juuresolekul, kellelt on saadud kviitung, et inventuuri alguseks on kõik väärisesemed tema poolt kapitaliseeritud. , kõik kulu- ja laekumisdokumendid on esitatud raamatupidamisele või üle antud inventuurikomisjonile.

Varude inventeerimisel kontrollitakse toodete ja materjalide saadavust kindlal kuupäeval ümberarvutamise, kaalumise, nende mahu määramise ja tegelike andmete võrdlemise teel raamatupidamisandmetega. Materiaalse reservi inventuur tuleks läbi viia reeglina selles järjekorras, milles varad antud ruumis asuvad.

Inventuuri käigus kontrollitakse põhjalikult kõiki raamatupidamise esmaseid dokumente, samuti materiaalsete varade, puudujääkide ja ülejääkide ümber liigitamise osas tehtud otsuste õigsust. Samuti peaksite varude kasutamise ja ohutuse auditeerimisel organisatsioonis kontrollima:

§ laoruumide seisukord;

§ varude ohutus, materjalide arvestuse korra järgimine;

§ töö varude maksumuse normeerimisel;

§ laovarude õigeaegsus ja korrektsus, kadude mahakandmise paikapidavus vastavalt loomuliku kao normidele;

§ erirõivaste, erijalatsite ja eritoidu tasuta väljastamise normi vastavus ja kehtestamise õigsus.

Inventuuri käigus tuvastatud väärtused kantakse laonimekirja, mille andmete põhjal koostatakse seejärel sobivusakt. Laovara kantakse inventari iga üksiku kaubaartikli kohta, märkides ära tüübi, rühma, koguse ja muud vajalikud andmed (artikkel, hinne jne).

Varud koostatakse eraldi nende varude kaupa, mis on transiidis, tarnitud, ostjate poolt õigeaegselt tasumata ja asuvad teiste organisatsioonide ladudes.

Inventuuri tulemusel saab tuvastada järgmist:

· varude tegeliku saadavuse vastavus raamatupidamisandmetele;

· ülejääkväärtused, mis kuuluvad kapitaliseerimisele ja organisatsiooni sissetulekute hulka;

· varude nappus;

· ümberhindamine

Inventuuri käigus saadud andmete kajastamiseks laoartiklite tegeliku olemasolu kohta laoaladel ja nende liikumise kõikidel etappidel organisatsioonis kasutatakse inventuurivarade inventuuri vormil nr INV-3, mis on kinnitatud 2010. aasta otsusega. Venemaa riikliku statistikakomitee 18. augusti 1998. a nr 88. Täpsustatud inventarinimekirja kuuluvad ka raamatupidamises kajastatud materiaalsed varad.

Inventuuride tulemusel ülejäägiks osutunud vara arvestamiseks on organisatsioonide finantsmajandusliku tegevuse arvestuse kontoplaan ja selle kasutamise juhend ette nähtud kontole 91 “Muud tulud ja kulud”, alamkonto 91. -1 “Muud tulud”.

2. Varude ümberhindlus

Varude ümberhindlus viiakse läbi ettevõtte juhtkonna otsusel, et viia väärtus tänaste turutingimuste tegeliku väärtuseni ehk õiglase väärtuseni. Ümberhindlus ülespoole toimub peamiselt majanduses toimuvate inflatsiooniprotsesside tulemusena.

Allahindlus on tingitud osa väärtusest kaotsiminekust varude vananemise tõttu,

turutingimuste muutused erakorraliste asjaolude ja tööstusõnnetuste tõttu tarbijaomaduste kaotamise tõttu.

Ümberhindlus viiakse läbi ettevõtte juhi korraldusel ja selle läbiviimiseks moodustatakse komisjon.

Kohustuslik samm on inventuur. See viiakse läbi vastavalt standardreeglitele, kuid ümber arvutatakse ainult direktori korralduses kajastatud väärtused. Inventuur lõpeb akti vormistamisega.

Pärast raamatupidamisandmete vastavusse viimist väärtuste tegeliku olemasoluga arvutatakse ümberhindlusaktiga uus väärtus ja kulumi või ümberhindluse summa.

Ümberhindluse aktile on lisatud ümberhindlusleht, kuhu on kantud kõik positsioonid ümberhinnatud varude artiklinumbrite kaupa. Direktori korralduses tuleb näidata ümberhindluse rahastamisallikas.

Ettevõtte juhtkonna otsusel läbiviidavat ümberhindlust rahastatakse ettevõtte omavahenditest:

– jooksva perioodi majandustulemused;

– eelmiste perioodide majandustulemused;

– sihtfinantseerimise fondid;

– majanduse stimuleerimise vahendite jäägid.

Allahindlus nendes ettevõtetes, kus ümberhindlus tehti otsusega

halduskulud kajastatakse ettevõtte kuluna ja lisahindamist

ettevõtte tulu.

Ümberhindamisest tulenevad tulud ja kulud kajastatakse järgmiselt:

ajavahemik, mis vastab toimingu kuupäevale.

Inventuur on mis tahes organisatsiooni tegevuse vajalik element.

Täieliku ja usaldusväärse teabe saamiseks oma tegevuse ja varalise seisundi kohta peavad organisatsioonid läbi viima inventuuri. Selle läbiviimisel ja tulemuste registreerimisel tuleb juhinduda järgmiste eeskirjade sätetest:

• - 21. novembri 1996. aasta föderaalseadus nr 129-FZ (edaspidi seadus nr 129-FZ);
• - Venemaa Föderatsioonis raamatupidamisarvestuse ja finantsaruannete pidamise eeskirjad, mis on kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi 29. juuli 1998. aasta korraldusega N 34n (edaspidi määrused);
• - Vara ja rahaliste kohustuste inventeerimise juhend, kinnitatud Venemaa rahandusministeeriumi 13. juuni 1995. aasta korraldusega N 49 (edaspidi "inventuuri juhised").

Kogu organisatsiooni vara kuulub inventuurile, olenemata selle asukohast. Lisaks inventari ja muud tüüpi vara olemasolu ja seisukord, mis ei kuulu organisatsioonile, kuid on loetletud selle raamatupidamisdokumentides (hoius olevad, renditud, töötlemiseks vastu võetud), samuti vara, mille kohta ei ole arvestatud. põhjusel, kuuluvad kontrollimisele. Vara inventuur viiakse läbi vastavalt selle asukohale ja rahaliselt vastutavatele isikutele.

Varude inventuur viiakse läbi ainult rahaliselt vastutavate isikute juuresolekul. Materiaalsete varade tegelik olemasolu tehakse kindlaks nende loendamise, kaalumise või mõõtmise teel.

Põhivara inventuur viiakse läbi objektide ülevaatuse teel ja kandes inventuuri nende täielik nimetus, otstarve, inventari number ja peamised tehnilised või töönäitajad (inventuuri juhendi punkt 3.2).

Põhivara, mille väärtus jääb organisatsiooni arvestuspõhimõtetes kehtestatud piiridesse, kuid mitte rohkem kui 20 000 rubla. ühiku kohta võib kajastada raamatupidamises ja finantsaruannetes varude osana. Nende objektide ohutuse tagamiseks tootmises või töötamise ajal peab organisatsioon korraldama nõuetekohase kontrolli nende liikumise üle.

Enne inventuuri väljastab organisatsiooni juht korralduse (juhise) selle täitmiseks kinnitatud ajakavaga. See loetleb kontrollitava vara ja näitab inventuurikomisjoni koosseisu. Tellimus vormistatakse vormil N INV-22<1>ja registreeritakse ajakirjas (vorm N INV-23<1>), mis jälgib laokorralduste täitmist.

Vähemalt ühe komisjoni liikme puudumine inventuuri ajal on aluseks selle tulemuste kehtetuks tunnistamiseks.

Vara jäägi määramiseks raamatupidamisandmete järgi inventuuri alguses peavad komisjonil olema kontrollimise hetkel viimased kviitungid ja kuludokumendid või materiaalsete varade liikumise aruanded. Rahaliselt vastutavad isikud väljastavad kviitungid, kus on kirjas, et inventuuri alguseks on kõik vara kulu- ja laekumisdokumendid esitatud raamatupidamisele või üle antud komisjonile ning kõik nende vastutusel saadud väärisesemed kapitaliseeriti ning utiliseeritud on kantud maha. kulud. Sarnaseid kviitungeid annavad ka isikud, kellel on vara soetamise eest aruandekohustuslikud summad või volitused vara saamiseks.

Väärtesemete jääkide andmeid ei ole lubatud kanda varude arvestusse rahaliselt vastutavate isikute sõnadest või raamatupidamisandmete järgi ilma nende tegelikku saadavust kontrollimata.

Kui need dokumendid puuduvad, tuleb need hankida või täita. Kui raamatupidamisregistrites või tehnilises dokumentatsioonis avastatakse lahknevusi ja ebatäpsusi, tuleb teha vastavad parandused ja täpsustused.

Teave vara tegeliku saadavuse kohta fikseeritakse inventariarvestusse või inventeerimisaktisse vähemalt kahes eksemplaris. Inventuuri käigus saadud teavet varude ja põhivara kohta võib kajastada sellistes dokumentides nagu:

• - põhivara inventuurinimekiri (vorm N INV-1);
• - kaupade ja materjalide inventarinimekiri (vorm N INV-3);
• - saadetud kaupade ja materjalide laoaruanne (vorm N INV-4);
• - hoiule võetud kaupade ja materjalide inventarinimekiri (vorm N INV-5).

Varud koostatakse eraldi varude kohta, mis on teel, tarnitud, ostjate poolt õigeaegselt tasumata ja asuvad teiste organisatsioonide ladudes.

Kinnisvara kohta, mille inventeerimisel ilmnesid kõrvalekalded raamatupidamisandmetest (näitajate lahknevused raamatupidamisandmete ja laoarvestuse andmete järgi), tuleks koostada vastavusaruanded. Lisaks tuleks nendes aruannetes näidata varude ülejääkide ja puudujääkide summad vastavalt nende hinnangule raamatupidamises.

Inventuuri metoodilise juhendi punkti 4.1 kohaselt koostatakse eraldi vastavusavaldused väärtuste kohta, mis ei kuulu organisatsiooni, kuid on registreeritud (hooldajad, renditud, töötlemiseks vastu võetud).

Inventuuri tulemused.

Inventuuri tulemused vaadatakse üle ja analüüsitakse inventuurikomisjoni koosolekul. See peab välja selgitama tuvastatud vara puudujäägi ja ülejäägi põhjused ning pakkuma välja viisid, kuidas kõrvaldada avastatud lahknevused väärtuste ja raamatupidamisandmete tegelikus kättesaadavuses.

Inventuuri tulemused kajastuvad inventuuri lõpetamise kuu arvestuses ja aruandluses ning aastainventuuri puhul - raamatupidamise aastaaruandes (inventuuri juhendi punkt 5.5).

Andmed aruandeaastal läbiviidud inventuuride tulemuste kohta on koondatud spetsiaalsesse väljavõttesse vormil N INV-26.

Ühtne vorm N INV-26 “Inventuuriga tuvastatud tulemuste kirje” kiideti heaks Venemaa riikliku statistikakomitee 27. märtsi 2000. aasta resolutsiooniga N 26.

Üleliigsete varude arvestus.

Vastavalt artikli lõikele 20 Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 250 kohaselt kajastatakse maksuarvestuses tulu varude ülejäägi väärtuse ja muu inventuuri tulemusel tuvastatud vara kujul mittetegevuse tuluna. Selle tulu suurus arvutatakse tuvastatud ülejääkide turuväärtuse alusel, arvestamata käibemaksu ja aktsiisi.

Raamatupidamises võetakse vara ülejääk arvele inventeerimise kuupäeva seisuga turuväärtuses (ilma käibemaksuta) ja vastav summa kajastatakse muudes tuludes. Alus - p.p. Varude arvestuse juhendi "a" punkt 29, PBU 5/01 punkt 9 ja punktid 3 ja 7 PBU 9/99. Inventuuriga tuvastatud arvestuseta põhivara kulum määratakse objektide tegeliku tehnilise seisukorra alusel, märkides vastavates aktides info hinnangu ja kulumi kohta (inventuuri juhendi p 3.3). Inventuuri tulemusel tuvastatud üleliigsete varude maksumus kajastub kontode 10 “Materjalid”, 41 “Kaubad”, 43 “Valmistooted” deebetis vastavalt konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreeditile.

Varude puudujääkide arvestamine loomuliku kao normide piires.

Maksuarvestuses on kahjud, mis tulenevad puudustest ja (või) kahjustustest kaupade ladustamisel ja transportimisel Vene Föderatsiooni valitsuse kehtestatud viisil kinnitatud loomuliku kao normide piires, materiaalseteks kuludeks (artikkel 2, punkt 7, artikkel 254). Vene Föderatsiooni maksuseadustik). Kui loomuliku kao norme ei ole kinnitatud ja varem (enne Vene Föderatsiooni maksuseadustiku peatüki 25 jõustumist) vastu võetud norme pole, ei saa varude ladustamisel ja transportimisel tekkinud puudustest ja (või) kahjustustest tulenevaid kahjusid. kuludes, mis vähendavad maksustatavat kasumit.

Standardite puudumisel loetakse igasugune varude puudujääk üle normi (Inventuuri metoodilise juhendi punkt 5.1).

Samuti ei saa raamatupidamises kinnitatud loomuliku kao normide puudumisel tootmiskuludes (müügikuludes) arvesse võtta varude ladustamisel ja transportimisel tekkinud puudustest ja (või) kahjustustest tulenevaid kahjusid.

Varude kahjustumisest tekkinud puuduste ja kahjude summad kantakse materiaalsete varade kontolt maha nende tegeliku maksumusega. Raamatupidamises kajastub see toiming konto 94 “Väärisesemete kahjustamisest tingitud puudused ja kaod” deebetis ja laokontode kreeditis. Edaspidi kantakse vara puudujääk ja selle kahjustumine loomuliku kao normide piires tootmiskuludesse (müügikulud). Alus - p.p. "b" reglemendi punkt 28. Raamatupidamises tuleb teha kanne kontode 20, 23, 26, 44 deebetile ja konto 94 kreeditile.

Üle normi ületavate varude puudujäägi arvestamine.

Inventuurikomisjoni norme ületava varude puudujäägi tuvastamisel tuleks kindlaks teha vastutavate isikute kohalolek.

Kahjumäärasid saab rakendada ainult siis, kui tuvastatakse tegelik puudus. Väärtesemete kaotsiminek kehtestatud normide piires tehakse kindlaks pärast väärisesemete puudujääkide tasaarveldamist üleliigsusega ümberliigitamise alusel. Kui pärast sellist tasaarvestamist väärisesemete defitsiit siiski tekib, siis tuleks loomuliku kao norme kohaldada ainult selle vääriseseme nimetuse osas, mille kohta puudus tuvastati (inventeerimise metoodilise juhendi punkt 5.1).

Maksuarvestuses on varude ja põhivara nappusest töötaja poolt hüvitatud kahju suurus (täielikult või keskmise kuupalga piires) mittetegevusest tulenev tulu. Vastavalt lõigetele. 4 lk 4 art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 271 kohaselt on tekkepõhise meetodi kohaselt hetk, mil organisatsioon saab tulu töötaja poolt kahju hüvitamise summade kujul, kuupäev:

• - võlgniku poolt kahju suuruse tunnustamine, st töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppe kuupäev selle summa vabatahtliku hüvitamise kohta töötaja poolt;
• – kahju hüvitamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumine;
• - korraldused tööandjalt kahjusumma töötajalt sissenõudmiseks.

Kui organisatsioon kajastab kindlaksmääratud mittetegevustulu, saab ta kajastada töötaja tekitatud kahju summa mittetegevuskuludena täies mahus (st olenemata sellest, kas töötaja hüvitab kahju täies ulatuses või keskmise kuupalga piires). ). See tuleneb lõigetest. 20 punkt 1 art. 265 Vene Föderatsiooni maksuseadustik. Sel juhul kajastatakse kulu tuluga samal kuupäeval (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 8, punkt 7, artikkel 272). Kui tööandja otsustab täielikult või osaliselt keelduda süüdiolevalt töötajalt kahju sissenõudmisest, siis ei ole tal õigust maksustatavat kasumit hüvitamiskulude võrra vähendada. Sellised kulud ei ole ju majanduslikult põhjendatud.

Raamatupidamises kantakse vara puudus ja selle norme ületav kahju süüdlaste arvelt maha (eeskirja punkt “b”, p 28). Sel juhul pole organisatsioonil ei tulusid ega kulusid. Veelgi enam, puuduvate varude tegeliku maksumuse mahakandmine kajastub konto 94 deebetis vastavuses kontodega 10, 41, 43.

Näide. Kolorit LLC viis kinnisvara inventuuri läbi 2008. aasta IV kvartalis. Selle tulemusena tuvastati üleliigsed varud, mille turuhind on 200 000 rubla. Organisatsioon müüs need varad 2009. aasta esimeses kvartalis 283 200 rubla eest, sealhulgas käibemaks - 43 200 rubla.

Kolorit LLC raamatupidaja kajastas müüdud materjalide maksumust raamatupidamises 200 000 rubla ja maksuarvestuses 40 000 rubla. (RUB 200 000 x 20%).

Vastavalt 26. novembri 2008. aasta föderaalseadusele N 224-FZ on alates 2009. aastast tulumaksumäära alandatud 20%-ni.

Järelikult tekib raamatupidamises püsiv erinevus summas 160 000 rubla. (200 000 rubla - 40 000 rubla), seetõttu tuleks kajastada püsiva maksukohustuse tekkimist summas 32 000 rubla. (RUB 160 000 x 20%).

Kolorit LLC raamatupidaja peab tegema järgmised kanded:

2008. aasta neljandas kvartalis

Deebet 10 Krediit 91-1.

200 000 hõõruda. - kajastab inventuuri käigus tuvastatud varude ülejäägi suurust;

2009. aasta esimeses kvartalis

Deebet 62 Krediit 91-1

283 200 RUB - kajastatakse tulu üleliigsete varude müügist;

Deebet 91-2 Krediit 68, alamkonto "Arvutused käibemaksu eelarvega",

43 200 RUB - on arvestatud käibemaks;

Deebet 91-2 Krediit 10.

200 000 hõõruda. - müüdud üleliigsete varude maksumus kantakse maha;

Deebet 99 Krediit 68, alamkonto "Arvutused tulumaksu eelarvega",

32 000 hõõruda. - kajastub püsiv maksukohustus.

Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et varude inventeerimine on raamatupidamise lahutamatu osa, seda tuleb teostada plaanipäraselt vähemalt kord aastas, erandjuhtudel tulenevalt tootmisvajadusest.