Käibemaks

Käibemaks (KM)- kaudne maks, lisandväärtuse osa riigieelarvesse väljavõtmise vorm, mis tekib kaupade, tööde ja teenuste tootmisprotsessi kõikides etappides ja kantakse eelarvesse nende müümisel.

Väliselt sarnaneb käibemaks käibemaksuga: müüja lisab selle müüdud kaupade, tööde või teenuste maksumusele. Ostjal on aga õigus eelarvesse tasumisele kuuluvast summast maha arvata nende kaupade (tööde, teenuste) eest makstud maksusumma. Seega on see maks kaudne ja selle koorem ei lange lõpuks mitte kauplejatele, vaid kaupade ja teenuste lõpptarbijatele. See maksusüsteem on loodud selleks, et vältida maksude tasumist, kuna kaubad ja teenused jõuavad tarbijani kaugele; Käibemaksusüsteemi kohaselt tuleb kõikidele kaupadele ja teenustele maksta ainult see maks, mis maksustatakse kauba lõplikul müügil tarbijale. Intressimäär võib olenevalt toote tüübist erineda. Maksedokumentides on käibemaks eraldi real välja toodud.

Käibemaks kehtestati esmakordselt 10. aprillil 1954 Prantsusmaal. Tema leiutis kuulub prantsuse majandusteadlasele Maurice Lauret'le (1954. aastal Prantsuse majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumi maksude, tollimaksude ja käibemaksu direktoraadi direktor). Praegu nõuavad käibemaksu 137 riiki. Arenenud riikidest puudub käibemaks sellistes riikides nagu USA, kus see asendatakse müügimaksuga 3–15%.

Venemaa

Maksustamisperiood (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 163) kehtestatakse kvartalina.

Maksumäärad (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 164)

1. 0% määra rakendatakse näiteks ekspordi tolliprotseduuril eksporditavate kaupade müümisel.
2. 10% määra rakendatakse näiteks teatud toidukaupade, lastekaupade ja meditsiinikaupade müümisel.
3. 18% määr on põhimäär, mida kohaldatakse kõigil muudel juhtudel.

Maksude arvutamise kord (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 166)

Maksubaasi määramisel arvutatakse maksusumma maksumäärale vastava maksubaasi protsendina ja eraldi arvestuse korral - eraldi arvutatud maksusummade liitmise tulemusena saadud maksusummana. maksumääradele vastavate vastavate maksubaaside protsentuaalsete osadena. Maksubaasi (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 167) määramise hetk on varaseim järgmistest kuupäevadest:

1. kaupade (tööde, teenuste) saatmise (üleandmise) päev, omandiõigused;
2. tasumise päev, osaline tasumine eelseisvate kaubatarnete eest (tööde tegemine, teenuste osutamine), omandiõiguste üleandmine.
3. omandiõiguse üleminek on käesoleva peatüki tähenduses samaväärne selle saatmisega.
4. Kui maksumaksja müüb talle «laohoiulepingu» alusel ladustamiseks üle antud kauba koos laotunnistuse väljastamisega, määratakse nende kaupade maksustamisbaasi määramise hetkeks laotunnistuse müümise päev.
5. rahalise nõude loovutamise päev või vastava kohustuse lõppemise päev

Maksumaksjal on õigus vähendada maksu kogusummat kehtestatud maksusoodustuste võrra (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 171). Mahaarvamisele kuuluvad maksusummad, mis esitatakse maksumaksjale kaupade (töö, teenuste) ostmisel, samuti omandiõigused Vene Föderatsiooni territooriumil või mille maksumaksja maksab kauba importimisel Vene Föderatsiooni territooriumile ja teistele territooriumidele. tema jurisdiktsiooni all siseriiklikuks tarbimiseks lubamise, ajutise impordi ja väljaspool tolliterritooriumi töötlemise tolliprotseduuride puhul või tollivormistuseta üle Vene Föderatsiooni piiri veetavate kaupade importimisel.

Maksude eelarvesse tasumise kord ja tähtajad (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 174)

Käibemaksu maksustamisperioodiks määratakse kvartal. Maksu tasumine Vene Föderatsiooni territooriumil maksustamise objektiks tunnistatud tehingutelt toimub iga maksustamisperioodi lõpus, lähtudes kauba tegelikust müügist (üleandmisest) (sooritus, sealhulgas oma vajadusteks, töö, varustamine, sealhulgas oma vajadusteks, teenusteks) lõppenud maksustamisperioodi eest võrdsetes osades hiljemalt iga lõppenud maksustamisperioodile järgneva kolme kuu 20. kuupäevaks. Käibemaksudeklaratsiooni vorm kinnitati Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 15. oktoobri 2009 korraldusega nr 104n.

Maksu tagastamise kord (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 176)

Kui maksustamisperioodi lõpu seisuga ületab maksusoodustuste summa maksustamise objektiks kajastatud tehingutelt arvestatud maksu kogusumma, kuulub tekkinud vahe maksumaksjale hüvitamisele (tasaarvestusele, tagastamisele). Pärast maksumaksja maksudeklaratsiooni esitamist kontrollib maksuhaldur korrakohase maksurevisjoni läbiviimisel tagastamiseks nõutud maksusumma õigsust. Revisjoni lõppedes on maksuhalduril seitsme päeva jooksul kohustus teha otsus vastavate summade tagastamise kohta, kui lauamaksukontrolli käigus ei tuvastatud maksude ja tasude õigusaktide rikkumisi.

Kui maksurevisjoni käigus avastatakse maksude ja tasude õigusaktide rikkumisi, peavad maksuhalduri volitatud ametnikud koostama maksukontrolli akti. Maksuhalduri juhil (juhataja asetäitja) peab läbi vaatama maksuhalduri juhi (juhataja asetäitja) aruande ja muid materjale, mille käigus tuvastati maksu- ja tasuseaduste rikkumisi, samuti maksumaksja (tema esindaja) esitatud vastuväiteid. kes maksurevisjoni läbi viis. Maksuhalduri juht (juhataja asetäitja) teeb maksualase maksurevisjoni materjalide läbivaatamise tulemuste alusel maksumaksja maksukuriteo toimepanemise eest vastutusele võtmise või maksumaksja vastutusele võtmisest keeldumise otsuse. Samaaegselt selle otsusega tehakse järgmine:

• otsus tagastada kogu tagastamiseks nõutud maksusumma;
• otsus keelduda kogu tagastamiseks nõutava maksusumma tagastamisest;
• tagastamisele nõutava maksusumma osalise hüvitamise otsus ja tagastamisele nõutava maksusumma osalise tagastamisest keeldumise otsus.

Kui maksumaksjal on võlgnevusi maksude, muude föderaalmaksude, vastavate trahvide ja (või) tasumisele või sissenõudmisele kuuluvate trahvide võlgnevuste osas, tasaarvestab maksuhaldur iseseisvalt nimetatud võlgade ja trahvivõlgade tasumiseks tagastatava maksusumma. ja (või) trahvid.

Läti

Käibemaksuseadus jõustus 1995. aastal; Samal ajal kaotati käibemaks.

Iisrael

Selles valdkonnas on kindlaks tehtud järgmised peamised ELi teisese õiguse aktid:

• Esimene nõukogu direktiiv 67/227/EMÜ, 11. aprill 1967, liikmesriikide käibemaksu käsitlevate õigusaktide ühtlustamise kohta (ei kehti). See seadus võeti vastu eesmärgiga asendada EL-i liikmesriikides mitmetasandiline kumulatiivne kaudse maksustamise süsteem ning tagada maksuarvestuse olulise lihtsustuse ja kaudse maksuteguri neutraalsuse saavutamine konkurentsi suhtes EL-is. Veelgi enam, käibemaksu kehtestamine, mis asendab muid käibemakse, on muutunud liikmesriikide kohustuseks.

• Teine ja kolmas nõukogu direktiiv 68/227/EMÜ, 11. aprill 1967, ja 69/463/EMÜ, 9. detsember 1969 „Liikmesriikide käibemaksualaste õigusaktide ühtlustamise kohta – käibemaksu kehtestamine liikmesriikides " ( See ei tööta). Need aktid nägid mõnes liikmesriigis ette käibemaksu kehtestamise edasilükkamist.

• Kuues nõukogu direktiiv 77/388/EMÜ 17. mai 1977 “Liikmesriikide käibemaksualaste õigusaktide ühtlustamise kohta – ühtne käibemaksusüsteem: ühtne arvestusbaas” (ei kehti). Käesoleva seaduse sätted kajastavad käibemaksusüsteemi toimimise aluspõhimõtteid. Sellel aktil oli tohutult palju muudatusi ja täiendusi. See oli täieõiguslik maksuseadus. Eraldi tuleb ära märkida tema poolt käibemaksumäärade ühtlustamine liikmesriikides.

• Kaheksas nõukogu direktiiv 79/1072/EMÜ, 6. detsember 1979, “Liikmesriikide käibemaksualaste õigusaktide ühtlustamise kohta – Sätted käibemaksu tagastamise kohta maksukohustuslastele, kes ei asu riigi territooriumil” käesoleva seaduse sätted võimaldavad ühe liikmesriigi maksumaksjal saada käibemaksu tagasi teises liikmesriigis). Alates 01.01.2009 kehtib uus direktiiv.

• Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, „Liikmesriikide käibemaksualaste õigusaktide ühtlustamise kohta – Sätted käibemaksu tagastamise kohta maksukohustuslastele, kelle asukoht ei ole ühenduses” (käesolev õigusakt võimaldab kolmanda riigi maksumaksja, et saada EL-i liikmesriigis käibemaksu tagasi). Alates 01.01.2009 kehtib uus direktiiv.

• Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ ühise käibemaksusüsteemi kohta võib pidada Euroopa maksuintegratsiooni võidukäiguks. See akt, mis on jõus alates 1. jaanuarist 2007, võeti vastu, et asendada kehtivad integratsioonialased õigusaktid käibemaksu reguleerimise valdkonnas (eelkõige kuulus kuues direktiiv) ilma sellesse olulisi muudatusi sisse viimata. Muudatused puudutasid peamiselt dokumendi loogilist ülesehitust. Seadus koosneb 15 peatükist, 414 artiklist ja 14 lisast, milles on määratletud: subjekt ja kohaldamisala (1. peatükk); kohaldamisala (2. peatükk), maksukohustuslased (3. peatükk), maksustatavad tehingud (4. peatükk); maksustatavate tehingute tegemise koht (ptk 5), maksukohustuse tekkimine ja käibemaksu kogumine (ptk 6), maksustatav summa (ptk 7), määrad (ptk 8), maksuvabastused/maksusoodustused (ptk 9), mahaarvamised (ptk 10), maksukohustuslaste ja teatud kategooriate mittemaksukohustuslaste kohustused (11. peatükk), maksu eriskeemid (12. peatükk), erandisätted (13. peatükk), muud sätted (14. peatükk), lõppsätted (15. peatükk).

Maksumäärade tabel

Venemaa

EL riigid

Riik	Pakkumine		Lühend	Nimi
	Standard	Vähendatud
Austria	20 %	12% või 10%	USt.	Umsatzsteuer
Belgia	21 %	12% või 6%	BTW TVA MWSt	Belasting over de toegevoegde waarde Taxe sur la Valeur Ajoutée Mehrwertsteuer
Bulgaaria	20 %	7 %	DDS = DDS	Dank lisas Stoinosti
Suurbritannia	20 %	5% või 0%	käibemaks	Käibemaks
Ungari	27 %	5 %	ÁFA	általános forgalmi adó
Taani	25 %		emmed	Merværdiafgift
Saksamaa	19 %	7 %	MwSt./USt.	Mehrwertsteuer/Umsatzsteuer
Kreeka	23 %	13% või 6,5% (Egeuse mere basseini saarte puhul vähendatakse maksumäära 30%: 13%, 6% ja 3%)	ΦΠΑ	Φόρος Προστιθέμενης Αξίας
Iirimaa	21 %	13,5%, 4,8% või 0%	CBL käibemaks	Cain Bhreisluacha Käibemaks
Hispaania	21 %	8% või 4%	IVA	Impuesto sobre el valor añadido
Itaalia	21 %	10%, 6% või 4%	IVA	Imposta sul Valore Aggiunto
Küpros	17 %	8% või 5%	ΦΠΑ	Φόρος Προστιθεμένης Αξίας
Läti	21 %	10% alates 2011. aastast 12%	PVN	Pievienotās väärtuses maksus
Leedu	21 %	9% või 5%	PVM	Pridėtinės vertės mokestis
Luksemburg	15 %	12%, 9%, 6% või 3%	TVA	Taxe sur la Valeur Ajoutée
Malta	18 %	5 %	TVM	Taxxa tal-Valur Miżjud
Holland	19 %	6 %	BTW	Belasting over de toegevoegde waarde
Poola	23 %	8%, 5% või 0%	PTU/KM	Podatek od towarów i usług
Portugal	23 %	13% või 6%	IVA	Imposto sobre o Valor Acrescentado
Rumeenia	24 %	9% või 5%	TVA	Taxa pe valoarea adăugată
Slovakkia	20 %	10 %	DPH	Daň z pridanej hodnoty
Sloveenia	20 %	8,5 %	DDV	Davek na dodano vrednost
Soome	23 %	17% või 8%	ALV Emad	Arvonlisävero Mervärdesskatt
Prantsusmaa	19,6 %	7% või 5,5% või 2,1%	TVA	Taxe sur la Valeur Ajoutée
Rootsi	25 %	12% või 6% või 0%	Emad	Mervärdesskatt
tšehhi	20 %	14 %	DPH	Daň z přidané hodnoty
Eesti	20% (enne 1. juulit 2009 – 18%),	9 %	km	käibemaks (sõna-sõnalt "käibemaks")

Teised riigid

Riik	Pakkumine		Kohalik nimi
	Standard	Vähendatud
Albaania	20 %
Aserbaidžaan	18 %		ƏDV (Əlavə Dəyər Vergisi)
Austraalia	10 %	0 %	GST (kaupade ja teenuste maks)
Argentina	21 %	10,5% või 0%
Valgevene	20 %	10 %	PDV (padatak na dadadzena vartastsya)
Bosnia ja Hertsegoviina	17 %		PDV (porez na dodatu vrijednost)
Venezuela	11 %	8 %	IVA (Impuesto al Valor Agregado)
Vietnam	10 %	5% või 0%	GTGT (Gia Tri Gia Tang)
Guajaana	16 %	14 %
Gruusia	18 %	0 %	დღგ (DHG)
saar	3 %	0 %	GST (kauba- ja müügimaks)
Dominikaani Vabariik	6 %	12% või 0%
Island	24,5 %	14 %	VSK (Virðisaukaskattur)
	12,5 %	4%, 1% või 0%
Iisrael	16 %		Proua (מס ערך מוסף)
Kasahstan	12 %		ҚҚС (kosylgan құн salygy)
Kõrgõzstan	12 %	0 %
Kanada	5% kuni 13%	0 %	GST (kaupade ja teenuste maks) / TPS (taxe sur les produits et services)
Hiina	17 %	2,3,4,6,13 %	增值税
Liibanon	10 %
Makedoonia	18 %	5 %	DDV (Danok on Dodadena Vrednost)
Malaisia	5 %
Mehhiko	15 %	0 %	IVA (Impuesto al Valor Agregado)
Moldova	20 %	8% või 6% või 0%	TVA (Taxa pe Valoarea Adăugată)
Uus-Meremaa	15 %		GST (kaupade ja teenuste maks)
Norra	25 %	14% või 8%	MVA (Merverdiavgift) (mitteametlik) emmed)
Paraguay	10 %	5 %	IVA (Impuesto al Valor Agregado)
Peruu	18 %		IGV (Impuesto General a las Ventas)
Salvador	13 %		IVA (Impuesto al Valor Agregado)
Serbia	18 %	8% või 0%	PDV (Porez na dodatu vrednost)
Singapur	5 %		GST (kaupade ja teenuste maks)
Tai	7 %
Trinidad ja Tobago	15 %
Türkiye	18 %	8% või 1%	KDV (Katma değer vergisi)
Usbekistan	20 %	0 %	käibemaks (käibemaks)
Ukraina	20 %	0 %	PDV (lisatulu maks)
Uruguay	23 %	14 %	IVA (Impuesto al Valor Agregado)
Filipiinid	12 %		RVAT (reformeeritud käibemaks) / karagdagang buwis
Horvaatia	22 %	0 %	PDV (Porez na dodanu vrijednost)

Kauba müügi maksumus ilma käibemaksuta on märgitud ainult teatud juhtudel. Käibemaksu olemasolu sõltub sellest, kas kaup on käibemaksukohustuslane ja kas müüja on selle maksu maksja. Üldreeglina tuleks märkida kauba maksumus koos käibemaksuga. Küll aga võib müüja teatud juhtudel märkida hinna ilma käibemaksuta ja arveid mitte väljastada. Kui kauba maksumus on märgitud käibemaksuga (ilma käibemaksuta), käsitleme selles artiklis.

Kui on märgitud hind koos käibemaksuga

Üldreeglina peab müüja kaupade, tööde või teenuste müümisel ostjale esitama tasumiseks lisaks nende hinnale ka maksusumma (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 168 punkt 1).

Sellest, mis käibemaksuga maksustatakse, räägime täpsemalt selles rubriigis.

Selleks korrutatakse kauba hind maksumääraga (20 või 10%). Selle tulemusena esitatakse ostjale kauba maksumuse maksusumma.

Arveldus- ja esmastes dokumentides, arvetel tuleb vastav maksusumma eraldi reana esile tõsta (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 168 punkt 4).

Samas tuleb ette olukordi, kus lepingus ei ole kirjas, kas hind sisaldab käibemaksu või mitte. Vältimaks vaidlusi maksuameti ja oma partneriga lepingu lõpphinna üle, soovitame sellele tingimusele erilist tähelepanu pöörata. Selles küsimuses on olemas Vene Föderatsiooni kõrgeima arbitraažikohtu pleenumi arvamus (30. mai 2014. a resolutsiooni nr 33 punkt 17). Kohtunikud viitasid, et kui lepingus ei ole hinnale märgitud käibemaksu lisamist, siis maksusumma eraldab müüja lepingus kehtestatud hinnalt. See positsioon on ostjale kasulik, kuna ta on kaitstud müüja nõuete eest tasuda kokkulepitud hinnast suuremat käibemaksu. Samas on see positsioon kasulik müüjale maksuameti pretensioonide korral - käibemaksu ei pea tasuma omal kulul üle lepinguhinna.

Müüja on vabastatud käibemaksu tasumisest vastavalt Art. 145 Vene Föderatsiooni maksuseadustik

Käibemaksuvabad ettevõtted saavad oma kauba hinna ilma käibemaksuta kirja panna.

Väikesed organisatsioonid võivad saada käibemaksuvabastuse. Sellesse kategooriasse kuuluvad ettevõtted, mille 3 eelneva järjestikuse kalendrikuu tulud ei ületa 2 miljonit rubla. käibemaksuta. Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada maksuametile eriteatis.

Lugege, kuidas saada 2019. aastal käibemaksuvabastust.

Müüja rakendab erirežiimi

Erirežiimiga organisatsioonid (STS, UTII, ühtne põllumajandusmaks, PSN) võivad näidata müüdud kaupade maksumust ilma käibemaksuta. Nad on käibemaksu arvestamise ja tasumise kohustusest vabastatud.

Samal ajal, kui selline ettevõte siiski käibemaksuarve väljastab, peab ta tasuma maksu eelarvesse (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 173 punkt 5).

Käibemaksu kohta loe lähemalt lihtsustamise käigus.

Käibemaksuga maksustamata kaubad, tööd, teenused

Vene Föderatsiooni maksuseadustik näeb ette käibemaksusoodustused teatud tüüpi kaupade, tööde ja teenuste puhul. Selliste tehingute puhul märgivad organisatsioonid maksumuse ilma käibemaksuta. Soodustehingute loetelu on toodud Art. Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 149. Näiteks müük:

• meditsiinikaubad;
• haridusteenused;
• reisijateveo teenused;
• must- ja värviliste metallide jäägid;
• pangatoimingud jne.

Lisateabe saamiseks vaadake materjale:

• "Käibemaksuga mittekohustuslikud tehingud: tüübid ja funktsioonid" ;
• "Millised kaubad, mis ei ole käibemaksukohustuslased, on maksuseadustikus sätestatud?" .

Tulemused

Üldreeglina peab müüja kaupade, tööde või teenuste müümisel ostjale tasumiseks lisaks nende hinnale esitama ka käibemaksusumma. Sellest kohustusest on vabastatud ainult käibemaksu mittekohustuslased, samuti maksuvaba kaupa (tööd, teenust) müüvad isikud. Tuleb meeles pidada, et kui ettevõte, kes ei pea ostjale käibemaksu esitama, esitab siiski arve koos käibemaksuga, siis peab ta tasuma maksu eelarvesse. See on otseselt sätestatud artikli lõikes 5. 173 Vene Föderatsiooni maksuseadustik.

Mul on hea meel teid taas tervitada, kallid sõbrad! Blogi autor Ruslan Miftakhov võtab ühendust. Ma arvan, et tänapäeval on peaaegu kõik kuulnud ja isegi isiklikult kauplustes ostes kokku puutunud sellise lühendiga nagu "käibemaks".

Kuid mitte kõik ei saa aru, mida need tähed tähendavad ja kust need pärinevad. Seetõttu otsustasin lihtsate sõnadega selgitada, mis on käibemaks. Artikli lõpust leiate laheda video arvutiga emast, vaadake seda, te ei kahetse :)

See artikkel on kasulik ja huvitav nii tavainimestele, kes on sellest maksust huvitatud, kui ka neile, kes juba omavad või kavatsevad tulevikus oma ettevõtet alustada, et mõista, kuidas sellega töötada. Alustame.

Seega on käibemaks (KM selgitus) tasu, mida maksavad organisatsioonid, kes loovad tootele või teenusele täiendava täiendava turuhinna.

See on väike osa lisandväärtusest, mis tuleneb müügiettevõtte poolt pärast kaupade või teenuste müümist saadud tulude ja konkreetsete toorainete, tarvikute või toodete ostmiseks tehtud kulutuste erinevusest.

Samal ajal saab see organisatsioon toota tooteid ostetud toorainest või lihtsalt kaupa edasi müüa, loomulikult kõrgema hinnaga.

Käibemaks tekkis umbes sada aastat tagasi, asendades kogu tulult tasutud müügimaksu. Venemaal alustas see aga tegevust 1992. aastal.

Miks seda vaja on? Vastus sellele küsimusele on üsna lihtne: täna on käibemaks riigieelarve moodustamise peamine allikas ja selle lõpliku väärtuse arvutamine (mida käsitleme üksikasjalikumalt veidi hiljem) vabastab organisatsioonid topelttasude maksmisest riigieelarvele. eelarve.

Mis on selle panuse väärtus?

Venemaa seaduste kohaselt arvutatakse käibemaks kolme protsendimääraga:

1. Null tähendab, et seda tasu ei võeta kõigilt ekspordiks toodetud toodetelt (gaas, nafta, väärismetallid, kosmos).
2. 10% - viitab nn sooduskaupade kategooriatele: esmatarbekaubad, sotsiaalselt olulised (lastekaubad, ravimid, mitmed toidukaubad).
3. 18% on kõige levinum määr, mida kohaldatakse enamiku kaupade ja teenuste puhul (kõik, mis ei sisaldu kahes esimeses punktis).

Kes selle maksab?

Huvitav, kes seda maksu tegelikult maksab, kelle jaoks see maksukoormus on? Loomulikult teevad ettevõtted seda otse. Kuid väide, et see koorem langeb ainult ettevõtlusele, on vale.

Kes maksab toote eest, kui see läheb jaemüüki?

Täpselt nii – ostja, see tähendab sina ja mina. Ettevõte esitab maksuametile deklaratsioonid ja lõpuks maksab ostja kõrgema hinna, millele lisandub selle tasu võrra, hüvitades sellega kaudselt müüja tehtud kulutused.

Vaatame käibemaksu olemust lähemalt, võttes arvesse selle määratluse loogilist ahelat:

1. Kui üks ettevõte ostab teiselt materjale, komponente või lihtsalt valmistooteid, maksab ta need tarnijale, võttes arvesse nende hinnas sisalduvat käibemaksu.
2. Seejärel, kui on kindlaks määratud toote tulevane hind, sisaldab kulu varem ostetud toodete (materjalide) maksumust, mida on vähendatud maksusumma võrra (tasutud esimeses punktis). See mahaarvatav tasusumma kajastatakse maksukrediidina ehk teisisõnu on see sisendkäibemaks, summa, mis tuleb tulevikus maha arvata.
3. Toote lõpliku müügihinna määramisel (arvestades maksumust, soovitud kasumit, aktsiise) lõppostjale lisandub lõpphinnale käibemaks (seda maksame teie kui ostjad).
4. Seejärel arvutatakse toote eest saadud tulust 18% (määradest oli juttu eespool) ja saadakse väärtus, mida nimetatakse maksukohustuseks.
5. Sellest tulenevalt peab ettevõte maksma riigile summa, mis võrdub kohustuse (punkt 4) ja maksusoodustuse (punkt 2) vahega.

Et see oleks veelgi selgem, vaatame selle maksu arvutamist lihtsa näite abil:

Ettevõte ostis tootjalt uksi 10 000 rubla eest. Tootjale tasutud sisendkäibemaksu summa on 10 000 * 18% = 1800 rubla.

Seejärel müüs see ettevõte poe klientidele uksed uue hinnaga, võttes arvesse oma kasumit, ja sai tulu 20 000 rubla ulatuses. Kohustuse suurus on: 20 000 * 18% = 3600 rubla.

Seega peab see organisatsioon riigile maksma: 3600 – 1800 = 1800 rubla. Nõus, seda pole nii raske mõista, kui tundub.

Maksu mahaarvamise tunnused

Kõik ettevõtted on kohustatud esitama aruande – maksudeklaratsiooni – igas kvartalis ja hiljemalt kehtestatud tähtajaks (enne järgmise kuu 25. kuupäeva). Hilinemise korral peate maksma trahve ja trahve.

Kvartaliaruande täitmiseks ja eelarvesse makstava summa määramiseks, nagu eespool mainitud, määrake:

• maksubaas (kõik ettevõtte tulud);
• maksu mahaarvamine (või maksukrediit);
• tagastamisele kuuluv maksusumma.

Maksusoodustused vähendavad eelarvesse makstud summat, kuna need on tarnijale juba makstud. Kuid need võetakse mahaarvamiseks ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Kõik müügiks ostetud tooted kuuluvad selle tasu alla.
2. Organisatsioonil on kõik korrektselt täidetud esmased dokumendid (toodete saatelehed) ja arved (need esitab tarnija, kellelt peate nende korrektset täitmist nõudma).
3. Kõik tooted on selles ettevõttes läbinud raamatupidamise.

Oleme mahaarvamised ära teinud, nüüd mõtleme välja, mida tähendab käibemaksu tagastamise mõiste.

Nagu juba ütlesime, leitakse riigile tasumisele kuuluv summa maksukohustusest mahaarvamise summa lahutamisel. Seega, kui antud kvartali kohta (muide, aastas on 4 kvartalit ja ka aastahooaeg) on ​​mahaarvamise summa suurem kui arvutatud maks, tähendab see, et see organisatsioon on tegelikult enam maksnud. maks.

Seetõttu on tal õigus see enammakse eelarvest hüvitada, esitades vastava deklaratsiooni. Pärast seda, kui ülevaatus kontrollib kõigi arvutuste ja dokumentide õigsust, tehakse otsus enammakstud maksu tagastamise kohta.

Naljakas video tüüpilisest emast arvuti taga

Soovitan sellisest igavast maksuteemast veidi pausi teha ja tujutõstmiseks üks lahe video vaadata :) Meenutab mulle kuidagi mu ema, kui talle arvutis või nutitelefonis midagi seletada üritad =))

Sellega tänane artikkel lõpetatakse. Kas olete selle, nagu esmapilgul tundub, raske kogumise ja koormaga hakkama saanud? Ma loodan. Ootan ka teie tagasisidet, kommentaare ja hinnanguid. Aitäh teile kõigile ja kohtumiseni!

Parimate soovidega, Ruslan Miftakhov

Kui keegi, isegi kogenud raamatupidaja, kuuleb sõna "käibemaks", tekib teatav ehmatus. Ja sellel on objektiivsed põhjused, sest see on üks keerukamaid makse, mille arvutamist ja maksmist reguleerivad mitmed regulatiivsed dokumendid. Proovime täna mõista käibemaksu põhitõdesid.

Käibemaks on kaudne, kuna selle tegelik maksja on lõpptarbija. Väga lihtsustatult öeldes on lõpptulemuseks see, et käibemaksuga maksustatakse tavatarbijaid, kes ostavad poest kaupa või tellivad mis tahes teenuseid või töid. Uurime välja, kuidas see juhtub?

Käibemaks kujutab endast "lisandväärtust" või veelgi lihtsamalt seadusega kehtestatud protsendimäära juurdehindlust toodetud kaupadele, osutatud teenustele ja tehtud töödele. Lisaks suureneb "lisatud" väärtus igal etapil.

Hea näide

Selle salakavala maksu "keersuse" mõistmiseks peate ise mõistma selle mehhanismi ja tähendust.

Kogu ahela ettekujutamiseks vaatame seda punkti konkreetse näite abil. Selleks jälgime kõiki tootmisetappe ja järgnevat müüki, näiteks šampooni.

Esimene etapp on ettevõte, mis tarnib kosmeetikatootmistehase toorainet, s.o. Tooraine müümisel kujunes esimene “lisaväärtus”, mille tootja arvestas müügihinna sisse. Järgmiseks tootis kosmeetikatehas šampooni, pakkis selle ja müüs edasimüüjale. Nüüd koosneb toote hind kokkuostetud tooraine maksumusest, kuludest ja protsent tehase planeeritud kasumist ning käibemaks, mis lisandus hinnale “oma” osas tootmise poolt.

Loomulikult märkis kaubandusfirma šampooni üles ja lisas sellele ka käibemaksu. Ja nüüd on šampoon müügiletti jõudnud, tarbija on selle ostnud ja oma maksumuse tasunud koos käibemaksuga kõikidel etappidel. Iga selles ahelas osaleja tasus oma osa käibemaksust eelarvesse ja hüvitas selle müügihinna sisse arvestamisega.

Nüüd esitame sama illustreeriva näite numbritega ja eeldame, et:

• Tooraine maksumus on 118 rubla (selles maksumuses on 18% käibemaks 18 rubla);
• Šampooni müügihind kaubandusettevõtte tehases on 236 rubla (selles maksumuses on 18% käibemaks 36 rubla);
• Šampooni müügihind kaubandusettevõttes on 302 rubla (selles hinnas on käibemaks 18% määraga 46 rubla).

Peamise allikana maksab šampooni tooraine tootja kogu müügisummalt eelarvesse käibemaksu 18 rubla. Kosmeetikatootmisettevõte saab juba toorme „sisendkäibemaksu“ summa maha arvata 18 rubla, mis tähendab, et käibemaks tuleb tasuda (36–18) = 18 rubla. Nüüdsest kaubandusettevõttest võtab ta maha kosmeetikatehase poolt käibemaksuarvel esitatud käibemaksu summas 36 rubla ja maksab vastavalt eelarvesse 10 rubla (46–36).

Ja nüüd peaksime ülaltoodud teooria kohaselt iga ahelas osaleja poolt käibemaksu tasudes saama selle maksu summa toote lõpphinnas.

Käibemaksu summa toote lõpphinnas on 46 rubla = 18 rubla (tooraine tarnija) + 18 rubla (kosmeetikatehas) + 10 rubla (kaubandusettevõte).

Oleme selle maksu olemusega tegelenud ja nüüd asja täieliku mõistmisega saame liikuda edasi selle tasumist reguleerivate õigusaktide aspektide juurde.

Maksjad ja maksustamise objekt

Käibemaksukohustuslased on organisatsioonid ja ettevõtjad, kes on valinud OSNO maksustamisviisi. Selle maksu kogumise objektiks on järgmised toimingud vastavalt Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 146 normidele:

• Tööde, kaupade ja teenuste müük, tagatis ja omandiõiguse üleandmine Vene Föderatsiooni territooriumil;
• Tööde, kaupade ja teenuste üleandmine oma vajadusteks Vene Föderatsiooni territooriumil;
• Oma vajadusteks tehtud ehitus- ja paigaldustööd;
• Kaupade import Vene Föderatsiooni territooriumile.

Kaupade impordi puhul saavad käibemaksukohustuslasteks ettevõtjad ja organisatsioonid, kes rakendavad muid maksustamisviise, välja arvatud OSNO.

käibemaksumäärad

Käibemaksumäärasid reguleerib . Kokku on kolm panust:

• 18% on suurim summa ja see on määratud enamikule maksuobjektidele;
• 10% - see määr kehtib põhiosa toidukaupade, aga ka lastetoodete kohta;
• 0% - seda määra rakendavad eksportijad, kes on dokumenteerinud eksporditehingu fakti, esitades maksuhaldurile vajaliku dokumentide komplekti.

Mahaarvamised

Maksu arvutamisel on maksubaasiks kogu tulu summa, kuid me peame meeles selle maksu põhimõtet, milleks on igal etapil tekkiv lisandväärtus. Seega selleks, et käibemaksukohustuslane saaks täpselt oma “lisatud” väärtuse eelarvesse kanda, toimub mahaarvamine.

Mahaarvatakse “sisend” käibemaksu summa, s.o. Teie poolt tasutud käibemaks teie äritegevuse käigus teenuste, kaupade ja tööde ostmiselt. Pühendatud mahaarvamistele.

Tuleme tagasi meie näite juurde piimaga. Piimakombinaadi puhul on sisendkäibemaksu summaks põllumajandusettevõttelt pärit tooraine käibemaks. Need. Võttes maksubaasiks Teie tulu müüdud toote pealt ja arvutades sellelt käibemaksu, arvestatakse maha tooraine ostmisel tasutud käibemaksu summa. Seega tuleb käibemaksu tasuda ainult sellelt osalt tulust, mis tekkis tehases endas. Sama juhtub ka kaubandusettevõttes: olles arvestanud müüdud piimalt saadud tulult käibemaksu, arvab ta maha piimakombinaadi käibemaksusumma ja vastavalt tuleb tasuda kaubamarginaalilt vaid käibemaksusumma.

Makse kord

Käibemaksu tasumise aeg ja sagedus on kehtestatud Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikliga 174. Aruandeperiood on kvartal ja ülekanded selle maksu eelarvesse tuleb teha hiljemalt eelmisele kvartalile vahetult järgneva kuu 20. kuupäevaks. Aasta esimesel kvartalil on see 20. aprill, teisel - 20. juulil, kolmandal - 20. oktoober ja neljandal - järgmise kalendriaasta 20. jaanuar.

käibemaksu tagastamine

Samuti on olukord, kus arvestatud käibemaksu summa on väiksem mahaarvatavast käibemaksusummast. Sel juhul on teil õigus saada hüvitist tekkinud erinevuse eest. Selleks tuleb esitada maksuhaldurile ettenähtud vormis deklaratsioon, läbida lauakontroll ja kui selle tulemusel tagastamisele kuuluv summa kinnitust leiab, siis suunatakse Sind tagasi käibemaksutagastuskõlblikule arvelduskontole. .

Käibemaksu tagastuse rakendamise kord on reguleeritud.

13juuli

Mis on käibemaks

käibemaks ( Käibemaks) – see kaupade ja teenuste tarbimise maksuliik, millele igas tootmisetapis lisandub juurdehindlus riigis kehtestatud käibemaksumäära ulatuses.

Mis on käibemaks lihtsate sõnadega (selgitatud).

Lihtsamalt öeldes on käibemaks kaudse maksu erivorm, mille puhul toote igas tootmisetapis, selle müügi ajal, lisatakse selle maksumusele maksumarginaal kuni lõpptarbijale müügini. Vaatamata selle määratluse ehedusele on käibemaksu põhiolemus kaupade või teenuste otsese tarbimise maks. See omakorda tähendab, et ükskõik kui keeruline ja segane taoline maksusüsteem esmapilgul ka ei oleks, siis lõpuks tasub selle maksu põhiliselt lõpptarbija. Ehk siis võib öelda, et käibemaks on juurdehindlus, mille riik saab peaaegu iga lõpptarbijale müüdava kauba või teenuse pealt.

Tegelikult peab tavainimene (üksikisik, tarbija) käibemaksu kohta teadma:

• Hoolimata asjaolust, et definitsioon näitab juurdehindluse lisamist igas müügietapis, ei tähenda see, et toote lõplik maksumus sõltuvalt selliste juurdehindluste arvust suureneks. Selle tulemusena tõuseb hind, arvestamata toote maksumust ja tootja tulusid, vaid riigi kehtestatud käibemaksu intressimäära võrra. Selle põhjuseks on käibemaksu hüvitamise süsteem kõikidele maksumaksjatele, välja arvatud lõpptarbijale.
• Käibemaksumäär puudutab otseselt tavatarbijaid, sest nemad maksavad selle maksu lõpuks toote või teenuse ostmisel.
• Käibemaksumäärad erinevad olenevalt kaupade või teenuste grupist. Näiteks võib meditsiiniliste ravimite määr olla madalam kui luksustoodete puhul. Toodetel, mida riik ekspordib, on käibemaksumäär reeglina 0%.

Miks on vaja käibemaksu ja kes selle maksab?

Kui mõistate, milleks käibemaksu üldiselt vaja on, siis peaksite tähele panema olulist asjaolu, et sellel konkreetsel maksul on väga oluline roll konkreetse riigi eelarve täitmisel. Ja see on väga loogiline, kuna iga päev tehakse miljoneid müügi- või edasimüügitehinguid, millelt riik saab makse. Lisaks võimaldab selline maksusüsteem saada tootjalt makse, ootamata valmistoote tegelikku müüki lõpptarbijale.

Selle kohta, kes maksab otse käibemaksu ( kannab füüsiliselt raha riigikassasse) ja tegeleb kõigi raamatupidamistoimingutega, siis on need peamiselt: Juriidilised ja Eraisikud ( individuaalne) ettevõtjad. Lõpptarbija ei pea neid tasusid ise maksma, kuna need sisalduvad juba toote lõpphinnas. Sellegipoolest näitab tšekk eraldi veerus maksimaalse toetuse summa, mis selle ostu eest eelarvesse makstakse.

Kuidas käibemaks töötab

Parim variant käibemaksu toimimise üldiseks mõistmiseks on lihtne näide:

1. Oletame, et meil on teksade õmblemise tehas ja meie käibemaksumäär on 20%;
2. Teksapaari õmblemiseks peame ostma materjali tootjalt;
3. Kangatootja, müüb 100 USD eest. kuid müümisel peab ta maksuseaduste kohaselt lisama 20% käibemaksu, lõpuks ostame selle tegelikult 120 USD eest;
4. Ostes kanga koos käibemaksuga ja järgides kõiki formaalsusi, on meil õigus selle maksu hüvitamisele eelarvest. Ideaalis tagastab riik selle raha meile ( hüvitisskeemid võivad olla erinevad, olenevalt konkreetse riigi õigusaktidest);
5. Seejärel valmistame sellest kangast teksad. Võttes arvesse kulusid ja meie tulusid, moodustame meie jaoks vastuvõetava hinna 200 USD. Nüüd aga oleme ettevõtjatena maksuseaduse all ja oleme sunnitud oma teksapükse müües hinna sisse arvestama 20% MDV. Selle tulemusena müüme neid 240 USD eest. 200 jätame endale ja 40 saadame riigi eelarvesse;
6. Ostja, kes ostis teksad 240 USD eest, on eraisik ja kasutab neid sihtotstarbeliselt ilma neid edasi müümata. Seega ei pea ta maksuametile midagi maha arvama, kuna tegime seda hoopis meie, arvestasime toote lõpphinnas maksimaalse lubatud väärtuse.
7. Selle tulemusena tasus tarbija maksu ja tootjad said käibemaksu tagasi. Selline tootmisahel võib olla palju pikem, kuid skeemi olemus jääb samaks.

Käibemaks tegelikkuses.

Tuleb märkida, et kõik ülalkirjeldatud töötab üsna sageli hästi ainult paberil. Tegelikkuses võib selle skeemi toimimine ja hinnakujundus erineda olenevalt õigusaktidest või muudest teguritest. Nii võib näiteks kõige lihtsam viga arvel kaasa tuua selle, et tootjale ei hüvitata käibemaksu. See häda võib omakorda viia selleni, et tootja arvestab oma kahjud lihtsalt tootmiskuludesse. Selle tulemusena suureneb toote lõplik maksumus.