Juriidilisest aspektist räägime pangahoiusest, mille reeglid on kehtestatud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku samanimelise 44. peatükiga.

Hoiuste arvestuse osas on raamatupidamise reguleerivas raamistikus üldtuntud vastuolu. Vastavalt kontoplaani (edaspidi kontoplaan) rakendamise juhendile arvestatakse hoiuste olemasolu ja liikumist konto 55 “Erikontod pankades” alamkontol 55.3 “Hoiusekontod”; teisest küljest klassifitseeritakse PBU 19/02 “Finantsinvesteeringute arvestus” lõike 3 kohaselt krediidiasutuste hoiused finantsinvesteeringuteks:

Samas ei näe IPPS otseselt ette pangahoiuste arvestamist erikontol 58 „Finantsinvesteeringud“, mistõttu ilma pikemalt teoreetilist arutluskäiku laskumata kasutame hoiuste kajastamiseks kontot 55.03 „Hoiusekontod“. Samal ajal on võimalik kasutada selle asemel kontot 58 - see ei mõjuta oluliselt pangahoiuste tehingute töötlemise protseduuri 1C raamatupidamises. Üldiselt kehtestab organisatsioonis hoiuste arvestuse konkreetne meetod raamatupidamispoliitikaga.

Sissemakse tegemine punktis 1C 8.3 Raamatupidamine

Oletame järgmise äriolukorra:

25.01.2016 Meie organisatsioon sõlmis pangahoiuse lepingu ja kandis hoiukontole 1 000 000 rubla. 6 kuu jooksul 12% aastas. Leping näeb ette igakuise tekke ja intressi maksmise.

Seega on meie näites kaasatud postitused:

• Deebet 55.03 – krediit 51: raha ülekandmine organisatsioonilt hoiusele;
• Deebet 51 - krediit 55.03: eelmise kirje pöördkanne, see tähendab panga investeeritud vahendite tagasimakse.

Märkus: kui hoius on avatud välisvaluutas, siis konto 52 “Valuutakontod” vastab finantsinvesteeringute arvestuse kontole.

• Deebet 76 - Krediit 91.1: hoiusele laekuvate intresside kogunemine;
• Deebet 51 – krediit 76: hoiuse intressi maksmine.

Näidis kasutab demobaasi, mis põhineb Enterprise Accountingi konfiguratsioonil, väljaanne 3.0 (3.0.43.241).

Raha ülekandmine 1C hoiusele 8.3

Organisatsiooni arvelduskontolt pangahoiusele ülekande vormistamiseks 1C raamatupidamises 3.0 kasutatakse dokumenti " ". Selle loomiseks pöördume Pangaväljavõtete ajakirja Panga- ja sularahaosakonnas - käsurühma Pank - Pangaväljavõtted:

Selle päeviku vormi ülaosas on nupud pangadokumentide käsitsi (Kviitung ja mahakandmine) ja automaatseks (Üleslaadimine - alustab pangaga dokumentide vahetamise töötlemist) sisestamiseks:

Loome käsitsi dokumendi Arvelduskontolt mahakandmine. Vastavalt sellele avaneb nupule Mahakandmine klõpsates uus dokumendivorm, mille kohta tuleb täita kõik vajalikud andmed:

• Esiteks peate valima sobiva toimingutüübi – meie puhul on selleks Muu mahakandmine.
• Järgmisena näidatakse lisaks põhilistele standardandmetele ka deebetkonto - 55.03 ning vastav analüütika täidetakse ka pangakonto kujul ja.
• Samal ajal kehtestab organisatsioon vastavalt raamatupidamise regulatiivsele raamistikule vajaduse märkida iga konkreetse rahatehingu jaoks SDDS-i tüüp.

Väljundis on meil oodatav konteering, mis kajastab raha ülekandmist deposiidile (nupp Kuva liikumised):

Hoiustelt intressi kogumine ja laekumine jaotises 1C 8.3

Raamatupidamises kajastatakse vastavalt PBU 9/99 lõikele 7 hoiuse intressi muu tuluna. Maksuarvestuses liigitatakse hoiuste intressid mittetegevustuluks (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 250 punkt 6) ning kajastatakse laekuna ja arvestatakse vastava tulu hulka iga kuu lõpus, olenemata nende tasumise kuupäev (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 271 punkt 6). Seetõttu ei teki antud üldjuhul lahknevusi hoiuseintresside kajastamisel nende kahe arvestustüübi vahel.

Eeldusel, et pangahoiuse summa laekus panka 25.01.2016. ja panga poolt 24. juunil 2016 tagastatud intresside jaotus kuude lõikes arvutatakse järgmiselt:

Pangahoiuselt intressi arvutamise toimingu registreerimine programmis 1C Enterprise Accounting 8.3 toimub spetsiaalse dokumendi Operation abil. Selle loomine toimub vastavast loendist: jaotis Toimingud - käskude rühm Raamatupidamine - käsk Käsitsi sisestatud toimingud:

Dokumendi päises (ülemine mittetabeliosa) täidetakse tehingute üldandmed (kui neid on mitu).

Tehingu lisamiseks dokumendi tabeliosale:

• Klõpsake nuppu Lisa;
• Täidame vajalikud deebet- ja krediidikontod ning nende analüütika;
• Märkame summa. Selle välja täitmisel punktis 1C 8.3 täidetakse automaatselt dokumendi päise üksikasjad "Tehingu summa". Välja väärtuse muutmisel või uue rea lisamisel arvutatakse atribuut „Tehingu summa” automaatselt ümber.

Dokument Operatsioon punktis 1C 8.3 genereerib raamatupidamiskanded otse:

Järgmisena on vaja 1C Raamatupidamine 3.0 (8.3) arvesse võtta panga poolt hoiuse intresside tegelikku tasumist. Selleks sobib dokument Laekumine arvelduskontole. Loome selle, klõpsates nupul Pangaväljavõtete päeviku laekumine (vaata ülevalt, kuidas sinna jõuda) ja täitke avanevas uues dokumendivormis andmed:

• Esiteks peate valima sobiva toimingu tüübi - meie puhul sobib Muu kviitung.
• Lisaks on lisaks põhilistele standardandmetele märgitud laenukonto - 76.03.
• Vastav analüütika täidetakse ka vastaspoole, lepingu ja rahavoogude kirje näol. Samal ajal kehtestab organisatsioon vastavalt raamatupidamise regulatiivraamistikule vajaduse näidata iga konkreetse rahatehingu jaoks SDDS-i tüüp:

Väljundis on meil oodatud konteering, mis kajastab hoiuse intressi laekumist arvelduskontole:

Ülaltoodud kogunemise ja hoiuse intressi laekumise toimingud tuleb programmis 1C 8.3 Raamatupidamine 3.0 teha igakuiselt vastavalt lepingugraafikule:

Hoiuse tagastamine punktis 1C 8.3

Niisiis kandis pank pangahoiuse lepingu tähtaja lõpus raha deposiitkontolt organisatsiooni arvelduskontole, st tagastas hoiustatud raha.

See toiming vormistatakse 1C Raamatupidamine 3.0-s pangaväljavõtte alusel, mis kinnitab seda fakti, kasutades juba ülalmainitud dokumenti Kviitung arvelduskontole:

• Märkame toimingu tüübi Muu kviitung;
• Laenukonto – 55,03;
• Järgmisena täitke raamatupidamiskontode jaoks vajalikud analüüsid:

Dokumendi tulemus:

Koostame aruanded kontrollimiseks programmis 1C 8.3: Kontode 55.03 ja 76 käibebilanss hoiuse arveldusperioodi kohta ja igakuiste intervallidega:

Lõpuks…

Nagu näete, aitab Enterprise Accounting 3.0 konfiguratsioon platvormil 1C Enterprise 8.3 raamatupidajal lihtsalt ja täpselt hoida arvestust hoiuselepingu alusel tehtavate tehingute kohta. Loomulikult saate selle programmi abil hõlpsalt ja tõhusalt lahendada kõik raamatupidamisprobleemid, sealhulgas sellised haruldasemad ja "keerukamad" olukorrad, nagu näiteks raamatupidamisarvestus välisvaluutas,

Hoius on rahalised vahendid Vene Föderatsiooni valuutas või välisvaluutas, mille üksikisikud on paigutanud tagasimaksmisele tulude hoidmiseks ja teenimiseks pangahoiuse lepingu või pangakonto lepingu alusel, sealhulgas kapitaliseeritud (kogunenud) intress hoiuse summalt.

Sissemakse tulu makstakse sularahas intressidena. Tagatisraha tagastatakse hoiustajale tema esimesel nõudmisel föderaalseaduse ja vastava lepinguga seda tüüpi tagatisraha jaoks ette nähtud viisil.

Hoiused saavad vastu võtta pangad, millel on Venemaa Panga poolt välja antud asjakohane litsents ja mis osalevad pankades eraisikute hoiuste kohustusliku kindlustamise süsteemis. Osalemine hoiuste kindlustussüsteemis vastavalt 23. detsembri 2003. aasta föderaalseadusele. Nr 177-FZ “Isikute hoiuste kindlustamise kohta Vene Föderatsiooni pankades” on kohustuslik kõikidele pankadele.

Pangahoiustajateks võivad olla Vene Föderatsiooni kodanikud, välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, lisaks on 14–18-aastastel alaealistel õigus iseseisvalt, ilma vanemate, lapsendajate ja usaldusisiku nõusolekuta teha hoiuseid krediidiasutustes ja käsutada neid.

Hoiustajatel on võimalik omada piiramatul arvul hoiuseid ühes või mitmes pangas ja hallata oma hoiuseid, samuti saada tulu ja teha sularahata väljamakseid vastavalt hoiulepingule.

Pangaleping hoiustajaga

Raha laekumisel hoiusesse või hoiusesse sõlmitakse hoiustajaga leping. Leping koostatakse kirjalikult kahes eksemplaris, millest üks väljastatakse kliendile. Olenevalt lepingute kestusest, hoiuste suurusest ja nende tagastamise tingimustest saab pank oma intressimäärasid diferentseerida.

Samal ajal peab see näitama ja kokku leppima hoiuse intressi maksmise korra (kapitalisatsiooniga, kapitaliseerimata) ja tähtajad (päev, kuu, kvartal, aasta.). Nende tingimuste puudumisel lepingus makstakse intressi kord kvartalis ning tasumata intressid suurendavad hoiuse suurust (kapitalisatsioon), millelt siis arvestatakse intressi.

Sularaha sissemakseid saab vastu võtta nõudmiseni tagatisraha väljastamise tingimustel (nõudmiseni hoius) või tagatisraha tagastamise tingimustel pärast lepingus märgitud perioodi möödumist (tähtajaline hoius). Mis tahes liiki pangahoiuse lepingu alusel on pank aga kohustatud hoiusumma või selle osa väljastama hoiustaja esimesel nõudmisel. Pealegi on see reegel hädavajalik, s.t. lepingu tingimus, mille kohaselt kodanik loobub õigusest saada esimesel nõudmisel tagatisraha, on tühine.

Kodanikuga pangahoiuse lepingu sõlmimist ja temapoolset raha hoiustamist saab tõendada hoiuraamatuga. Hoiuraamat on üks pangahoiuse lepingu vorme. Hoiuraamatu kujul hoiuse registreerimise eripära seisneb ennekõike selles, et see vorm on iseloomulik hoiustaja - kodaniku ja panga vahelisele suhtele. Hoiuraamat võib olla kas nimeline või esitajaraamat ning esitaja-hoiuraamat on väärtpaber. Mõlemat tüüpi hoiuraamatud peavad sisaldama teavet panga ja hoiuse oleku kohta. Nimetatud hoiuraamat on sisuliselt dokument, mis tõendab pangahoiuse lepingu sõlmimist ja raha hoiustesse paigutamist.

Isikliku hoiuraamatu puudumine kliendi panka ilmumisel ei ole takistuseks hoiuse käsutamisel, kuna siduv õigussuhe hoiustaja ja panga vahel tuleneb poolte sõlmitud pangahoiuse lepingust. Nimelise hoiuraamatu selle kaotsimineku või kahjustumise korral saab hoiustaja oma taotlusel asendada. Esitajahoiuraamat on väärtpaber, omandiõigusi tõendav dokument, mille kasutamine või üleandmine on võimalik ainult selle esitaja juures (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 142).
Esitajahoiuraamat ei pea mitte ainult vormistama kodaniku raha deponeerimise pangas hoiustajakontole, vaid tõendama ka kõiki tema õigusi hoiustajana. Seetõttu ei saa pangal hoiuse väljastamisel, intresside maksmisel ja muude hoiustaja korralduste täitmisel olla aluseks ükski muu dokument peale esitajahoiuraamatu. Kui pank selle kaotab, ei saa esitaja-hoiuraamatut asendada. Kuna hoiuraamatut peab hoiustaja, siis ei pruugi selles märgitud hoiuseandmed kajastada hoiuse tegelikku seisu (näiteks hoiuse täiendamise korral kolmanda isiku poolt, intresside kogunemine vms).

Kui isiklikule kontole tehakse kandeid, mida hoiuraamatus ei ole, tehakse hoiustaja panka külastades vastavad kanded tema hoiuraamatusse. Hoiuraamatu kanded kajastavad kõiki sissetulevaid ja väljaminevaid tehinguid hoiusel (hoiusel), iga kande järel kuvatakse hoiuse jääk.
Kõik hoiuraamatu kanded on volitatud pangatöötajate poolt kinnitatud. Hoiuraamatus kajastatud andmed on panga ja hoiustaja vaheliste arvelduste aluseks, kui ei ole tõendatud vastupidist.
Igale hoiustajale avatakse iga hoiuse liigi jaoks isiklik konto. Deposiitkontol tehingute tegemisel on kohustuslik kontrollida kontodokumentidel olevate allkirjade vastavust hoiustaja allkirja näidisele.

Raamatupidamiskanded

Eraisikute hoiuste arvestust peetakse passiivsel kontol 423 “Hoiused ja muud eraisikute kogutud vahendid”. Selle konto kontekstis peetakse teise järgu bilansikontosid vastavalt raha kaasamise ajastusele:

• poste restante;
• kuni 30 päeva;
• ajavahemikuks 31 kuni 90 päeva;
• ajavahemikuks 91 kuni 180 päeva;
• perioodiks 181 kuni 1 aasta;
• perioodiks 1 aasta kuni 3 aastat;
• kauemaks kui 3 aastaks.

Deposiitkonto avamine eraisikule vormistatakse postitamisega:

• Dt 20202 “Krediidiasutuste kassa”
• Kt 423 "Hoiused ja muud eraisikutelt kogutud vahendid" - panga kassasse laekunud hoiuse summa ulatuses.

Sissemakse summa tagastamine toimub pöördpostituse teel:

• Dt 423 "Eraisikute hoiused ja muud rahalised vahendid"
• Kt 20202 “Krediidiasutuste kassa” - panga kassast tasutud tagatisraha summa eest.

Tagatisraha tagastamisel tasutakse kõik selle ajani kogunenud intressid.

Juhul, kui tähtajaline hoius või muu hoius, välja arvatud nõudmiseni hoius, tagastatakse hoiustajale tema nõudmisel enne tähtaja möödumist või enne muude pangahoiuse lepingus märgitud asjaolude ilmnemist, tasutakse hoiuse eest intressi. summas, mis vastab panga poolt nõudmiseni hoiustelt makstava intressi suurusele või on pangal õigus näha lepingus ette vähendatud intressimäär ennetähtaegselt väljavõetud hoiustele.

Pangal on kohustus hoiusummalt võtta intressi, mille suurus ja arvutamise kord määratakse vastava hoiuse lepingus. Kui lepingus ei ole tingimust tasumisele kuuluva intressi suuruse kohta, on pank kohustatud tasuma intressi tasumise päeval panga intressimäära (refinantseerimismäära) ulatuses (tsiviilseadustiku § 838 punkt 1). Vene Föderatsiooni koodeks).

Pank võib lepingus sätestada õiguse nõudmiseni hoiuse intressimäära ühepoolselt muuta. Veelgi enam, intressisumma vähendamise korral rakendatakse hoiustaja tehtud hoiustele uus intressisumma kuu aja möödudes teatamise kuupäevast, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Sõnumi vorm ei ole reguleeritud. Need võivad olla teadaanded meedias või panga ruumides vms. Hoiustaja teavitamise viis võib olla sätestatud lepingus.

Eraisikute tehtud hoiuste puhul, selle väljastamise tingimustel pärast teatud aja möödumist või lepingus sätestatud asjaolude ilmnemisel, see tähendab "tähtajaliste hoiuste" puhul ei saa pangahoiuse lepinguga määratud hoiuse intressi suurust maksta. panga poolt ühepoolselt vähendatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti .

Pangahoiuse summalt arvestatakse intressi panka selle laekumise päevale järgnevast päevast kuni selle hoiustajale tagastamisele või muul alusel hoiustaja kontolt mahakandmisele eelneva päevani (SMS § 839 punkt 1). Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik).

Kui pangahoiuse lepingust ei tulene teisiti, makstakse hoiustajale tema nõudmisel pangahoiuse summalt intressi iga kvartali lõpus eraldi hoiuse summast ning selle aja jooksul väljanõudmata intressid suurendavad hoiusummat. millelt kogutakse intressi.

Kogunenud intress peab kajastuma panga raamatupidamisarvestuses vähemalt kord kuus ja hiljemalt aruandekuu viimasel tööpäeval. Kaasatud ja paigutatud rahaliste vahendite intress koguneb pangale vastaval isiklikul kontol arveldatud põhivõla jäägilt tööpäeva alguses.

Sel juhul tuleb aruandekuu viimaste kalendripäevade eest kogunenud intress, mis langeb puhkepäevadele, kajastuma panga bilansis vastavatel raamatupidamiskontodel aruandekuule järgneva kuu esimesel päeval.

Raamatupidamiskanded intresside maksmiseks (laekumise) tasumisele kuuluvate summade kajastamiseks vastavatel eraldi isiklikel kontodel tuleb teha kas aruandekuu viimasel tööpäeval (sel juhul arvestatakse intressi aruandekuu viimaste nädalavahetuse päevade eest). vastava konto jäägil aruandekuu viimase tööpäeva lõpus ), või aruandekuule järgneva kuu esimesel tööpäeval (vahetult aruandlusele järgneva kuu 1. kuupäeva saldo moodustamisel üks). Vastavate raamatupidamiskannete tegemise päeva valik määratakse vastavalt Panga arvestuspoliitikale.

Ühe kuu jooksul hoiustelt kogunenud ja makstud jooksvad intressid kajastatakse järgmiste kannetega:

• Dt 70606 “Kulud”
• Kt 423 “Hoiused ja muud eraisikute poolt kaasatud vahendid” - hoiuse põhisummale lisamise teel tasutud intressisummalt;
• Kt 20202 “Krediidiasutuste kassa”, 20207 “Väljaspool krediidiasutuste ruume asuvates tegevuskassades sularaha - intresside tasumisel kassa kaudu.

Kogunenud intressi kajastamine juhul, kui intressi arvestamise perioodi alguskuupäev ja kogunenud intressi tasumise kuupäev langevad erinevatele kuudele või kui hoiusele intressi ei lisandu, fikseeritakse postitamisega:

• Dt 70606 “Kulud”
• Kt 47411 “Terenenud hoiuste intressid” - kogunenud intressi summale.

Laenusaaja panga poolt intresside tegelikule tasumisele tähtaegu rikkumata lisatakse järgmised kirjed:

• Dt 47411 “Hoiustelt kogunenud intress”
• Kt 423 “Eraisikute hoiused ja muud rahalised vahendid” – kogunenud intresside krediteerimine kontodele eraisikute hoiuste kajastamiseks.
• Dt 423 "Hoiused ja muud eraisikute kogutud vahendid"
• Kt 20202 “Krediidiasutuste kassa”, 20207 “Väljaspool panku asuvates kassade sularaha” - sularahamakse läbi panga kassa.

Kui hoiustelt (v.a tähtajalised pensionihoiused, mis on tehtud vähemalt kuueks kuuks) kogunenud intressimäär ületab Venemaa Panga refinantseerimismäära ja välisvaluutas hoiustelt 9%, siis osa ülejäägist ületab intressimäära. summa maksustatakse tulumaksuga üksikisikud. Maksumäär residendist eraisikule on 35%, mitteresidentidele – 30%.

Panga kohustus pidada kinni hoiuste kogunenud intressisummadelt üksikisiku tulumaks ei teki enne, kui eraisik teeb hoiule esmase avalduse. Kalendriaasta tulu saamise kuupäev on üksikisikule tulu (sealhulgas ettemaksete) väljamaksmise kuupäev või üksikisikule tulu ülekandmise kuupäev.

Organisatsioon paigutab rahalisi vahendeid (strukturaalne kahe valuuta deposiit). Paigutamise protseduur on järgmine: organisatsioon kannab rublad arvelduskontolt pangakontole, hoius paigutatakse Šveitsi frankides forvardkursiga. Tagasimaksed tehakse rublades (summa = paigutuse summa). Kuidas neid tehinguid raamatupidamises kajastada?

Kajastage kahe valuuta deposiidi tehingud järgmiste kirjetega:

Deebet 55-3 Krediit 51– raha kantakse spetsiaalsele deposiitkontole.

Deebet 51 Krediit 55-3– pank tagastab hoiuse vahendid organisatsiooni arvelduskontole.

Kuna hoiuseid kajastatakse finantsinvesteeringutena, saab neid kajastada ka kontol 58 “Finantsinvesteeringud”. Organisatsioon kehtestab oma raamatupidamispoliitikas deposiidil raha liikumise arvestusmeetodi.

Kui panga poolt organisatsiooni arvelduskontole krediteeritud hoiuse vahendite rubla väärtus erineb hoiustatud summast, kogeb organisatsioon vahetuskursi erinevust. Kaasake negatiivsed kursivahed muudesse kuludesse ja positiivsed kursivahed muudesse tuludesse.

Põhjendus

1. Soovitusest
Oleg Hea, Venemaa Rahandusministeeriumi maksu- ja tollitariifipoliitika osakonna organisatsioonide kasumi maksustamise osakonna juhataja
Kuidas vormistada, läbi viia ja kajastada raamatupidamistehinguid spetsiaalsetel pangakontodel

Hoiukonto

Kui organisatsioonil on vabu vahendeid ja ta kavatseb nende panka paigutamisest tulu saada, avatakse selle jaoks spetsiaalne hoiukonto, millelt kogub pank igakuiselt intressi. Pank avab sellise konto pangahoiuse lepingu (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel ) alusel, mis näeb ette:

• hoiuse tüüp;
• hoiustatav või hoiusele kantud summa;
• deposiitkonto hooldustasu suurus;
• säilitusaeg;
• poolte vastutus;
• lepingu lõpetamise tingimused;
• muud poolte vahel kokkulepitud tingimused.

Pärast hoiutähtaja möödumist kannab pank erikontolt raha tagasi organisatsiooni arvelduskontole.

Raamatupidamises kajastub raha liikumine hoiustes kontol 55-3 “Hoiusekontod pankades”.

Kajastage raha ülekandmine deposiidile, postitades:

Deebet 55-3 Krediit 51 (52)
– raha kantakse spetsiaalsele deposiitkontole.

Kui pank tagastab sissemakse summa, tehke pöördkanne.

Hoiuse intressi arvestamisel ja maksmisel tehke oma raamatupidamises järgmised kanded:

Deebet 76 Krediit 91-1
– hoiusele kogunenud intress;

Deebet 51 Krediit 76
– hoiuse intressid kantakse arvelduskontole.

Pangahoiuse lepingus võib ette näha kogu hoiuse intressi maksmise vahendite hoiustamisel hoiutähtaja möödumisel. Sel juhul koguneb deposiitkontole kogu raha hoiuperioodi jooksul intress ja seejärel kannab pank selle organisatsiooni arveldus- (valuuta)kontole. Kajasta sellised tehingud raamatupidamises järgmiste kannetega:

Deebet 55-3 Krediit 76
– hoiuse intress kantakse deposiitkontole;

Deebet 51 (52) Krediit 55-3
– hoiuse intressid kantakse arveldus(valuuta)kontole.

Konto 55-3 “Hoiusekontod” analüütilist arvestust peetakse iga hoiuse kohta eraldi.

Kuna hoiuseid kajastatakse finantsinvesteeringutena (PBU 19/02 punkt 3), saab neid kajastada kontol 58 “Finantsinvesteeringud”. Organisatsioon kehtestab oma raamatupidamispoliitikas deposiidil raha liikumise arvestusmeetodi.

2. Viiteartikkel:Valuutakursi erinevuste juhtumid raamatupidamises ja maksuarvestuses

Vara liik (kohustus)	Muuda muidugi	Raamatupidamine			Maksuarvestus
		Erinevuse tekkimise kuupäev	Erinevuste tüüp	Peegeldus raamatupidamises	Erinevuse tekkimise kuupäev	Erinevuste tüüp	Peegeldus raamatupidamises
Sularaha välisvaluutas kassas, pangakontodel (hoiused)	Vahetuskurss on tõusnud	Aruandeperioodi viimane kuupäev või rahavoo kuupäev kassasse (pangakonto, deposiit) (PBU 3/2006 punkt 7)	Kursusetöö (PBU 3/2006 lõige 4, punkt 3, punkt 11)	Deebet 50 (52, 55) Krediit 91-1 (PBU 3/2006 punkt 13)	Kuu viimane päev või rahaliste vahendite omandiõiguse üleminek sularahas (pangakontodel, hoiused) (Vene Föderatsiooni maksuseadustiku lõik 7, lõige 4, artikkel 271, lõik 6, lõige 7, artikkel 272)	Kursusetöö

Hoius ehk pangahoius on rahasumma, mis on ajutiselt paigutatud panka või muusse laenu andvasse asutusse intressina tulu saamise eesmärgil. Hoius on panga või muu krediidiasutuse võlg hoiustaja ees ehk kuulub tagastamisele.

Hoiuse raamatupidamises kajastatav dokument on “Pangahoiuse leping”. Erilist tähelepanu tuleks pöörata (tehingute korrektseks kajastamiseks raamatupidamises) lepingus olevale hoiuse tüübile, raha paigutamise perioodile, tekkeprotsendile ja intresside arvutamisele, samuti paigutamise lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimustele. tagatisraha.

Sissemakse paigutamise kajastamiseks 1C-s on kaks võimalust: Raamatupidamine: väljavõtte allalaadimine ja dokumendi käsitsi sisestamine.

Vaatame näidet selle kohta, kuidas kajastada programmis 1C: Raamatupidamine 8.3 vahendite paigutamist hoiusele ja hoiusele intressi kogumist lepingu ennetähtaegse lõpetamisega.

Näide

Organisatsioon LLC "Kaubandusmaja "Kompleks" paigutas 04.05.2017 vahendid krediidiasutuse hoiule: 5 000 000,00 rubla, 8% aastas, perioodiks 1 aasta. Intress tasutakse lepingu tähtaja lõpus. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral arvutatakse intressi ümber 2,5% aastas.

Raamatupidamises kajastatakse hoiust finantsinvesteeringuna. Finantsinvesteeringud võetakse arvestusse nende algse maksumusega, mis on võrdne hoiusele krediteeritud rahasummaga.

Sissemakse summa fikseerimiseks valiti alamkonto 55.03 (Sissemaksekontod).

Rahaliste vahendite ülekandmist hoiusele kajastame programmis 1C: Raamatupidamine 8.3.

Loome dokumendi “Arvelduskontolt mahakandmine”, minnes aadressile: "Pank ja kassa/pangaväljavõtted/ mahakandmised."

1. Saaja – märkige „krediidiasutus, kellele me raha deposiidiks kanname;
2. Summa: meie näites on see 5 000 000,00 rubla;
3. Leping, millel on vorm “Muu” ja vastav arveldusvaluuta;
4. DDS-i artikkel – vali artikkel “Sissemakse paigutus”;
5. Arvelduskonto - märkida alamkonto 55.03 (Hoiusekontod);
6. Makse eesmärgi väljale märgime, miks me raha üle kanname, millise lepingu alusel;
7. Märkige ruut "Kinnitatud pangaväljavõttega";
8. Klõpsake nuppu "Pühkige ja sulgege".

Peame programmis kajastama aprillikuu intresside arvutamise toimimist. Lähme Toimingud/Käsitsi sisestatud toimingud/Loo/Vali dokumendi tüüp – “Toiming”

1. “Alates” – märkige tehingu arvestuskuupäev 05.01.2017;
2. "Tehingu summa" – märkige 2017. aasta aprilli eest kogunenud intressisumma. Arvutatud valemiga 28 493,15 RUB = ((5 000 000* 8%)/365)*26 (kus lepingujärgne määr 8%, päevade arv aastas 365 , 26 päevade arv aprillis).

Dokumendi tabeliosas peame märkima tehingud “Tehingud pangaintressi arvestamiseks”.

Klõpsake tabeli jaotises "Lisa".

1. "Subconto 2Dt" - kataloogist "Vastaspooled" valige meie "PJSC Sberbank";
2. “Subconto 3Dt” – vali hoiuleping “55”;
3. “Krediit” – vali konto 91.01 “Muud tulud”;
4. “Subconto Kt2” – DDS-i artikkel “Intressinõue (tasutud);
5. Salvestage ja sulgege.

Järgmisena kogume programmilt ka intressi, eraldi dokumendis maikuu kohta, mis on: 33 972,60 rubla = ((5 000 000* 8%)/365)*31 (kus lepingujärgne 8% määr, 365 päeva aastas, 31 päevade arv mais).

Ja juuni eest: 32 876,71 rubla =((5 000 000* 8%)/365)*31 (kus 8% on lepingujärgne määr, 365 on päevade arv aastas, 30 on juuni päevade arv).

07.03.2017 lõpetab organisatsioon LLC “Kaubandusmaja “Kompleks” krediidiasutuses ennetähtaegselt hoiuse paigutamise lepingu. Selle toimingu kajastamiseks programmis 1C: Raamatupidamine 8.3 looge käsitsi režiimis dokument "Laekumine arvelduskontole", minge

1. “Leping” – vali “Muu” vaatega ja vastav maksevaluuta;
2. DDS-artikkel – märkige "Sissemakse tagastamine";
3. Arvelduskonto – vali alamkonto 55.03 (Hoiusekontod);
4. Tehke sissemakse 1C-sse (selle tagastus) ja sulgege.

Kuna organisatsioon lõpetas hoiuselepingu ennetähtaegselt, peame vähendatud intressimääraga intressisumma ümber arvutama ja programmis kajastama.

Selleks me läheme Toimingud/Käsitsi sisestatud toimingud/Loo – vali dokumendi tüüp “Toiming”.

1. “Alates” – märkige tehingu arvestuskuupäev 07.03.2017;
2. “Sisu” – täpsustame oma tegevuse sisu;
3. “Tehingu summa” – märkige 2017. aasta aprilli, mai, juuni, juuli eest kogunenud intressisumma). Summa arvutatakse valemiga: RUB 30 479,45 = ((5 000 000* 2,5%)/365)*(26+31+30+2) kus (lepingu alusel 2,5% alandatud intressimäär, 365 päevade arv aastas, 26 päevade arvu aprillis, 31 päevade arvu maikuus, 30 päevade arvu juunis, 2 päevade arvu juulis).

Klõpsake nuppu "Lisa tabeli jaotisesse".

Täitke dokumendi tabeliosa:

1. "Deebet" - valige alamkonto 76.09 "Muud arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega";
2. "Subconto 2Dt" kataloogist "Vastaspooled" valige meie "PJSC Sberbank";
3. “Subconto 3Dt” – vali hoiuleping “55”;
4. “Subconto 4Dt” – märkige vastaspooltega arveldamise dokument. Meie näites on see "Arvelduskontolt 0000-000001 mahakandmine 04.05.2017";
5. “Krediit”, vali konto 91.01 “Muud tulud”;
6. “Subconto Kt2” – DDS-i artikkel “Intressinõue (tasutud)”;
7. Salvestage ja sulgege.

Nüüd peame tegema muudatusi programmis 1C: Accounting 8.3 2017. aasta aprilli, mai ja juuni kogunenud intresside osas, kuna hoiuste paigutamisel on ülemäära kogunenud intressi.

Selleks me läheme Toimingud/Käsitsi sisestatud toimingud/Loo – vali dokumendi tüüp “Dokumendi tagasivõtmine”.

Korrigeerimine tuleb teha iga tehingu kohta eraldi dokumentides 2017. aasta aprilli, mai ja juuni hoiusele kogunenud intressi osas.

Programmi 1C: Raamatupidamine 8.3 hoiuse intressi laekumise kajastamiseks looge käsitsi dokument "Laekumine arvelduskontole"; selleks me läheme Pank ja kassa/Pangaväljavõtted/Kviitungid.

1. “Konto” – vali konto 51 “Arvelduskontod”;
2. "Milline." Number" ja "In. Kuupäev” – märkige pangakorralduse number ja kuupäev;
3. "Maksja" - valige meie "PJSC Sberbank";
4. “Summa” – märkige meie sissemakse summa: 5 000 000,00 RUB;
5. “Leping” – valige vaatega “Muu” ja vastav maksevaluuta;
6. DDS-i kirje - valige "Laenude ja laenude intressid";
7. Arvelduskonto - märkige alamkonto 76.09 ("Muud arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega");
8. Makse eesmärgi väljale: näitame, miks raha meile üle kantakse, millise lepingu alusel;
9. Väli “Arvelduskontod” täidetakse automaatselt, kui valid dokumendis “Laekumine arvelduskontole” tehingu tüübi;
10. Kui olete lõpetanud, kajastage tagatisraha 1C-s ja sulgege.

Programmis 1C: Raamatupidamine 8.3 kogunenud intresside summa kontrollimiseks peate genereerima aruande "Kontokaart", märkides valikus konto 76.09.

Sissemakse summa jääki saate vaadata programmis “1C: Raamatupidamine 8.3”, genereerides “Kontokaardi” aruande ja määrates valikusse konto 55.03.

Vaatlesime näidet raha deposiiti paigutamisest jaotises “1C: Raamatupidamine”, laadides alla väljavõtte ja sisestades dokumendi käsitsi, samuti arvutades lepingu ennetähtaegse lõpetamisega hoiusele intressi. Ükskõik milline meetod on üsna lihtne, kuid nõuab teatud teadmisi.

Hoiustustehingute arvestus raamatupidamisprogrammis 1C 8.3

Hoius (tuntud ka kui pangaülekanne) on teatud vaba rahasumma, mille ettevõte kannab intresside näol kasumi teenimiseks pangas või muus krediidiasutuses olevale deposiitkontole.

Raha paigutamine hoiule

1C raamatupidamises on see tavaline pangaoperatsioon DS-i ülekandmiseks.

Vahendite teise organisatsiooni arvelduskontole ülekandmise ja raamatupidamiskirjete moodustamise fakt dokumenteeritakse dokumendis "Arvelduskontolt mahakandmine". Dokument laaditakse alla kliendi-panga süsteemist või koostatakse käsitsi.

Vaatleme käsitsi dokumendi sisestamist. Selleks minge menüüsse "Pank ja kassa", valige "Pangaväljavõtted". Klõpsake nuppu "Mahakandmine". Uues dokumendis valige toimingu liik “Muud arveldused vastaspooltega” või “Muu mahakandmine”. Valige kataloogist “Vastaspooled” pank, kuhu soovime hoiustada. Lepingu tüüp vastaspoolega peaks olema „Muu”. Deebetkonto on tavaliselt määratud punktis 55.03 (“Sissemaksekontod”).

Raha deposiidile ülekandmise tulemusena saame postitamise 55.03 - 51.

Tagatisraha tagastamine

Tagatisraha tagastamine organisatsiooni arvelduskontole toimub dokumendi “Laekumine arvelduskontole” abil. See vormistatakse samamoodi nagu dokument “Arvelduskontolt mahakandmine”. Näidatud on sama raamatupidamiskonto (55.03).

Tagatisraha tagastamise postitamine kviitungi vastu: 51 - 55.03.

Intress koguneb hoiusele

Hoiuse intresside kogunemise arvestus kajastub ka dokumendis “Laekumine arvelduskontole” tehingu liigiga “Muu”, ​​märgitakse ainult “Arvelduskonto” reeglina 91.01 (“Muud tulud” ).