Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestus. Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestus

Sissejuhatus

1 Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestuse kontseptsioon ja olemus.

2 Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestuse regulatsioon

3 Edasilükkunud kulude inventuur ja mahakandmise dokumenteerimine

4 Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestus


Sissejuhatus

Ettevõtete finantsmajandusliku tegevuse raamatupidamisarvestuse kontoplaanis ja selle rakendamise juhendis on sätestatud, et edasilükkunud kulud kuuluvad gruppi “Tootmiskulud”, on organisatsiooni omand ja kajastatakse kontol “Eeldatud kulud”. Selle konto analüütiline arvestus tuleks korraldada kululiigi järgi. Edasilükkunud tulu hõlmab tulevasi võla laekumisi eelmiste aastate aruandeperioodil tuvastatud puudujääkide eest; süüdlastelt sissenõutava summa ja puudujääkide ja kahjude tuvastamisel arvestusse võetud väärisesemete väärtuse vahe.

Valitud teema asjakohasuse määrab asjaolu, et tulevaste perioodide kuludel ja tuludel on oma raamatupidamisspetsiifika, erinevalt hetkel toimuvast kulude ja tulude arvestusest. Selleks, et ettevõtte finants- ja majandustegevuse raamatupidamises vigu vältida, peate teadma seda eripära.

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida tulevaste perioodide kulude ja tulude arvestust.

Selle eesmärgi saavutamiseks on määratletud järgmised ülesanded:

Tulevaste kulude, nende liikide ja raamatupidamislike tunnuste arvestamine;

Tuleviku sissetulekute ja iga tululiigi raamatupidamislike tunnuste uurimine.


1 Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestuse kontseptsioon, olemus

Mõisted "edasilükatud kulud" ja "tulu" on üks näide lahknevustest üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ja kehtiva praktika vahel, kuna need ei vasta täielikult vara ja kohustuse definitsioonidele. Sellest tulenevalt on nende kandmine bilanssi mõnevõrra küsitav, kuid oma olemuselt ei saa neid kajastada majandustulemuste aruandes, kuna see kajastab aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Sellised kulud ja tulud on aga olemas ja nende üle tuleks korralikult arvestada. Seda arutatakse käesolevas konsultatsioonis.

Edasilükkunud kuludena klassifitseeritud kulude olemus on määratletud PBU 18-s “Saldo”. Nimelt: edasilükkunud kulud kajastavad kulusid, mis on tekkinud jooksval või eelneval aruandeperioodil, kuid on seotud järgmiste aruandeperioodidega. S. Golov nimetab selliseid kulutusi “ammendamata (tarvitamata) kuludeks” ja viitab samas, et “ammendamata kulud” kajastuvad bilansivaras...”.

Edasilükkunud kulude täpsem loetelu on toodud kontoplaani konto 97 “Eeldatud kulud” selgitustes. Sellised kulud hõlmavad hooajatööstuste tootmiseelse tööga seotud kulusid; uute tootmisruumide ja üksuste arendamisega; ettemaksuna tasutud üürimaksed; kindlustuspoliisi tasumine; kaubandusliku patendi tasumine; ajalehtede, ajakirjade, perioodika ja teatmeväljaannete jm tellimus. Konto 97 “Eeldatud kulud” deebet kajastab tulevaste perioodide kulude akumulatsiooni ning kreedit kajastab nende mahakandmist (jaotamist) ja kajastamist aruandluse kuludes. periood. Lisaks kontoplaanis loetletud kuludele räägime ka interneti ja mobiilside kasutamise eest tasumisest.

Vene Föderatsiooni raamatupidamist ja aruandlust käsitlevad sätted (punkt 56) näevad ette, et „Aruandeperioodil tehtud kulud, mis on seotud järgnevate aruandeperioodidega, kajastatakse aruannetes eraldi kirjena edasilükkunud kuludena ja kuuluvad tootmisele omistamisele. või turustuskulud selle perioodi jooksul, millega need on seotud."

Tulevaste kulude arvestuse kontoplaanis on toodud konto 97 “Eelmaks jäänud kulud”. Selle konto deebet kajastab kulusid, mis kuuluvad selle aruandeperioodi (perioodi jooksul), millega need seotud on, toodete (tööde, teenuste) kuludesse.

Edasilükkunud kulud hõlmavad hooajaliste tööstusharude ettevalmistustööde ja tootmise hooajalisusega seotud kulusid; tootmise arendamise, käivitamise ja kasutuselevõtu kulud; kulud põhivara remondiks (kui ettevõte ei moodusta remondifondi ega reservi remondiks); üürileandjale ettemaksuna tasutud üürikulud; ajalehtede, ajakirjade ja muude teabeallikate tellimistasud; kultuuri- ja tehnikatööga kaasnevad kulud jne.

Ettevõte määrab igale rühmale oma tähtaja edasilükkunud kulude mahakandmiseks.

„Eelkasutatud kulude“ konto on mõeldud kokkuvõtlikuks teabeks antud aruandeperioodil tehtud, kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud kulude kohta.

Vastavalt Vene Föderatsiooni raamatupidamise ja aruandluse eeskirjade punktile 73 kajastatakse aruandeperioodil aruandeperioodil saadud tulu, mis on seotud järgmiste aruandeperioodidega, aruandeperioodil, kuid järgmiste aruandeperioodidega seotud tulud kajastatakse raamatupidamises. ja eraldi kirjena kajastamine tulevaste perioodide tuluna. Need tulud arvatakse majandustegevuse tulemuste hulka selle aruandeperioodi alguses, millega need on seotud. Nende hulka kuuluvad tagasinõutud summa ja süüdlastelt kadunud väärisesemete bilansilise väärtuse vahe, valuutakursi erinevused jne. Edasilükkunud tulu kajastatakse kontol 98 “Eelmakse perioodi tulud” ja kantakse vajadusel maha majandustulemustesse konto 98 deebetist konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreeditile.

2 Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestuse regulatsioon

Vastavalt Kontoplaani kasutamise juhendile kinnitatud. Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 31. oktoobri 2000. a korraldus nr 94n, konto 97 "Tulevikuperioodide kulud" on ette nähtud teabe kokkuvõtmiseks antud aruandeperioodil tehtud, kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud kulude kohta. Sarnane edasilükkunud kulude (FPR) määratlus on toodud Vene Föderatsiooni raamatupidamise ja finantsaruandluse määruste punktis 65 (kinnitatud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 29. juuli 1998. aasta korraldusega nr 34n).

Seega on kulude kajastamine edasilükkunud kuludena juba tehtud kulude jaotamise viis. Seetõttu peavad edasilükkunud kulud vastama PBU 10/99 “Organisatsiooni kulud” toodud kulude definitsioonile (varade võõrandamise tulemusel saadava majandusliku kasu vähenemine). Edasilükkunud kuludena ei saa arvesse võtta PBU 10/99 punktis 3 loetletud varade võõrandamisega seotud toiminguid, sealhulgas ettemakseid või ettemakseid.

Tähelepanu tuleb pöörata ka kulude kajastamise tingimustele (PBU 10/99 punkt 16), mille kohaselt kajastatakse kulud raamatupidamises, kui:

Kulud tehakse vastavalt konkreetsele kokkuleppele, õigustloovate aktide nõuetele ning äritavale;

Kulude suurust saab määrata;

On kindel, et konkreetne tehing vähendab (majandus)üksuse majanduslikku kasu.

Huvitava kurioosumina võib tuua FAS VSO 22. aprilli 2003 resolutsiooni nr A33-12803/02-С3н/Ф02-1010/03-С1, milles kõrgem kohus otsustas, et PBU 10/99 “Organisatsioon kulud” ei reguleeri tulevaste perioodide raamatupidamise väljaminekuid.

Kontoplaani juhendi kohaselt võib sellel kontol kajastatud kulud majandusliku sisu järgi jagada kahte rühma:

a) ettevalmistuskulud, mis on seotud tulevikus saadava (võimaliku) tuluga. Need on kulutused uute tootmishoonete arendamiseks, kaevandus- ja ettevalmistustöödeks, hooajatöödeks ettevalmistamiseks jne.

b) jooksva perioodi kulud, näiteks kallite seadmete remondiks. Selliste kulude puhul pole kajastamine vastavalt kontole 97 midagi muud kui ebatasasuste "tasumine", mis on tingitud märkimisväärse kulusumma meelevaldsest jaotusest mitme perioodi peale.

Pange tähele, et juhistes ei mainita perioodilisi ega jooksvaid kulusid, nagu teatud tegevusliigi litsentsi saamise kulud, kindlustuse eest tasumine või piiratud perioodiks üle antud tarkvara kasutusõiguste kulud. Samuti kadus juhendist viide üürimaksete ettemaksetele.

Ülaltoodud definitsioonis jääb kulude ja tulevaste perioodide vahelise seose olemus ebaselgeks. Millal kulud edasi lükatakse? Vastus sellele küsimusele on esitatud PBU 10/99 lõikes 19. See jagab tulevaste tuludega seotud kulud kahte tüüpi:

a) Tulevase tulu teenimisega otseselt seotud kulud. Ilmselgelt hõlmavad need tootmist iseloomustavaid ettevalmistuskulusid.

b) Tulevase tuluga seotud kulud kaudselt, ebaselgelt.

Vastavalt PBU 10/99 "Organisatsiooni kulud" lõikele 19 kajastatakse kulud kasumiaruandes, võttes arvesse tehtud kulude ja tulude vahelist suhet (tulude ja kulude sobitamise põhimõte). Sellest järeldub, et edasilükkunud kulud peaksid sisaldama kulusid, mis määravad otseselt tulevikus tekkiva (võivad) tulu. Nagu juba märgitud, on need ettevalmistuskulud, mis on otseselt seotud tootmisega.

Lisaks saab PBU 10/99 lõike 19 kohaselt kulusid mõistlikult jaotada aruandeperioodide vahel, kui

Kulud määravad tulu laekumise mitme aruandeperioodi jooksul

Kui tulude ja kulude suhet ei saa selgelt määratleda või see määratakse kaudselt.

Seega sõltub tulevaste tuludega kaudselt (kaudselt) seotud kulude arvestamise meetod raamatupidaja professionaalsest hinnangust. Selliseid kulusid saab eraldada, kuid ainult siis, kui nende seotus tulevaste tuludega on veenvalt põhjendatud. Kui tehtud kulude ja tulevaste tulude seos ei ole veenvalt põhjendatud, tuleks tehtud kulutused kajastada jooksva perioodi kuludena ilma jaotamata.

Kaevandustehaste arvestuse metoodiliste juhendite (kinnitatud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 28. detsembri 2001. aasta korraldusega nr 119n) punkti 94 kohaselt on tootmisesse lubatud materjalide maksumus, mis on seotud tulevase aruandlusega. perioodid (ettevalmistustööd hooajatootmises, kaevandamine ja ettevalmistustööd, uute ettevõtete, tootmishoonete, töökodade ja üksuste arendamine (käivituskulud), uut tüüpi toodete ja uute tehnoloogiate tootmise ettevalmistamine ja arendamine, maaparandus); krediteeritakse edasilükkunud kulude kontole. Tarnitud materjalide maksumust võib sellele kontole lisada ka muudel juhtudel, kui on vaja kulusid jaotada mitme aruandeperioodi vahel.

Vastavalt PBU 14/2000 “Immateriaalse vara arvestus” PBU 14/2000 (kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 16. oktoobri 2000. a korraldusega nr 91n) punktile 26, makstakse väljamaksed antud intellektuaalomandi kasutamise õiguse eest. Kindla ühekordse maksena tehtud varaobjektid, sealhulgas autoritasud, kajastatakse kasutajaorganisatsiooni raamatupidamises edasilükkunud kuludena ja kuuluvad lepingu kehtivusaja jooksul mahakandmisele.

Vastavalt Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 20. detsembri 1994. aasta korraldusega nr 167 kinnitatud PBU 2/94 "Kapitaliehituse lepingute (lepingute) arvestus" punktile 12 kaetakse töövõtja kulud, mis on seotud sõlmimine) ehituslepingud, mida saab eraldi jaotada ja on kindlus, et leping sõlmitakse, võivad olla seotud selle lepinguga ja enne selle sõlmimist kajastada tulevaste kuludena.

Vastavalt PBU 17/02 "Uurimis-, arendus- ja tehnoloogilise töö kulude arvestus" (kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 19. novembri 2002. a korraldusega nr 115n) punktile 11, kulude mahakandmine. iga lõpetatud uurimis-, arendus- ja arendustöö puhul tehakse tehnoloogiline töö ühel järgmistest viisidest:

Lineaarne meetod;

Kulude mahakandmise meetod proportsionaalselt toodete (tööde, teenuste) mahuga.

Teadus-, arendus- ja tehnoloogilise töö kulude mahakandmise perioodi määrab organisatsioon iseseisvalt, lähtudes teadus-, arendus- ja tehnoloogilise töö tulemuste eeldatavast kasutamise perioodist, mille jooksul on organisatsioonil võimalik saada majanduslikku kasu (tulu), kuid mitte rohkem 5 aastat. Sel juhul ei tohi näidatud kasulik eluiga ületada organisatsiooni eluiga.

Vastavalt PBU 15/01 „Laenude ja laenude ning nende teenindamise kulude arvestus” (kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 2. augusti 2001. aasta korraldusega nr 60n) lõigetele 18 ja 19, et ühtlaselt (igakuiselt) arvestama tasumisele kuuluvate intresside või allahindluste summasid Väljastatud vekslite tuluna saab koostaja organisatsioon need esialgselt arvesse tulevaste perioodide kuludena. Samamoodi võib emiteeriv organisatsioon müüdud võlakirjade pealt laenuandjale võlgnetavate summade ühetaoliseks (igakuiseks) kaasamiseks võtta need summad esialgselt arvesse edasilükkunud kuludena.

Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi DNP kirjas 20.04.2000 nr 04-02-05/6 avaldati arvamust, et kinnisvara koormamise tasu võib kajastada majandustulemustes. organisatsiooni kas korraga või kandes sellised kulud kontole "Kulud" tulevastele perioodidele" ja nende hilisemale mahakandmisele vastavalt organisatsiooni poolt kinnisvara rendilepingu kehtivuse ajal vastu võetud arvestuspõhimõtetele. Samas, kui lepingu esemeks on maa rentimine, tuleks kinnisvara õiguste koormamise tasu kajastada majandustulemustes korraga, arvestades, et sellised lepingud sõlmitakse pikaks perioodiks (tavaliselt 49 krooni). aastat).

Vastavalt Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 17. veebruari 1997. a korralduse nr 15 "Liisingulepingu alusel tehtavate tehingute kajastamise kohta raamatupidamises" punktile 12 tagasiostu puhul enne liisingu lõppemist. lepingu alusel debiteeritakse ennetähtaegselt kogunenud maksed kontolt “Edasilükatud kulud” ja kui rentnik otsustab kasutada oma allikaid, siis organisatsiooni enda allikate kontode deebetisse ("Jaotamata kasum (katmata kahjum)") kirjavahetuses konto 76 "Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega", alamkonto "Liisingumaksete võlg".

Kui liisingulepingu tingimuste kohaselt on renditud vara kajastatud liisinguvõtja bilansis, siis ennetähtaegselt ülekantud maksed debiteeritakse kas kontolt “Eeldatud kulud” või kui liisinguvõtja otsustab kasutada oma vara. oma allikad, organisatsiooni enda allikate kontode deebetile vastavalt kontole 02 "Põhivara kulum". Samal ajal võetakse nimetatud summa arvesse deebetina kontole 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”, alamkontole “Liisingumaksete võlg” kirjavahetuses kontoga 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”, alamkontole “ Liisingukohustused”.

Konto 97 saldod kajastuvad bilansis organisatsiooni aktivana. Vara kajastatakse üldjuhul majandusüksuse kontrolli all oleva ressursina, millel on potentsiaal toota tulevikus majanduslikku kasu (vt IFRS-i finantsaruannete koostamise ja esitamise põhimõtted).

Objektiivne "kasu toomise võime" kriteerium (nagu ka tulude tingimuslikkus kuludest) on toodud Venemaa turumajanduse raamatupidamise kontseptsioonis (kinnitatud rahandusministeeriumi juures tegutseva raamatupidamise metoodilise nõukogu poolt). Venemaa Föderatsiooni 29. detsembril 1997). Kontseptsioon ei ole normdokument, vaid see sõnastab turumajandusega riikides kasutatavad raamatupidamise üldpõhimõtted.

Vara loetakse organisatsioonile tulevast majanduslikku kasu pakkuvaks, kui see võib olla:

a) kasutatakse eraldi või koos mõne muu objektiga müügiks mõeldud toodete, tööde või teenuste tootmisel;

b) vahetatud teise vara vastu;

c) kasutatakse võlgade tasumiseks;

d) jaotatakse organisatsiooni omanike vahel.

Ilmselgelt ei vasta „tasatud“ kuludest moodustunud „varad“ ühelegi loetletud tingimusele. „Silutud“ kulude arvestamine kontol 97 toob kaasa fiktiivsete varade ilmumise bilanssi ja bilansi struktuuri moonutamise, mis mõjutab negatiivselt finantsaruannete usaldusväärsust. Lisaks on see arvestusmeetod vastuolus konservatiivsuse nõudega (PBU 1/98 "Organisatsiooni raamatupidamispoliitika" punkt 7), mille kohaselt tuleks raamatupidamises teabe loomisel järgida teatud ettevaatlikkust otsustes ja hinnangutes, et et varad ja tulud ei ole ülehinnatud ning kohustused ja kulud ei olnud alahinnatud.

Konto 97 kasutamine on vastuvõetav suurte perioodiliste tegevuskulude tasandamiseks, nagu seadmete plaaniline remont, mõne litsentsi maksumus, s.o. teadaoleva tähtajaga kulud, mis on tavapärase tootmisprotsessi lahutamatu osa. Selliste kulude täielik kajastamine jooksval perioodil võib viia ebaõigete järeldusteni organisatsiooni finantsseisundi halvenemise kohta, kui võrrelda jooksva perioodi majandustulemusi eelmiste perioodide tulemustega.

Vastuvõetavam oleks aga mainitud kulude eelreservidesse aruandluse usaldusväärsuse seisukohalt ja reservide arvelt mahakandmine. Just selline lähenemine vastab ettevaatlikkuse nõudele.

Igal juhul ei tohiks edasilükkunud kulude hulka arvata suuri "äkilisi" või määramata tähtajaga väljaminekuid, samuti väiksemaid korduvaid kulusid. On irratsionaalne (isegi väikeettevõtte jaoks) 1300 rubla maksete mahakandmine 5 aasta jooksul. tegevusloa saamiseks.

Edasilükkunud perioodide tulude arvestus Aruandeperioodil saadud tulu, mis on seotud järgnevate aruandeperioodidega, kajastub bilansis eraldi kirjena edasilükkunud tuluna (Vene Föderatsiooni raamatupidamise ja finantsaruandluse määruste punkt 81) .

Edasilükkunud tulu hõlmab tulevasi võla laekumisi eelmiste aastate aruandeperioodil tuvastatud puudujääkide eest; vahe süüdlastelt sissenõutava summa ja puudujääkide ja kahjude tuvastamisel arvestusse võetud väärisesemete väärtuse vahel (Rahandusministeeriumi korraldusega kinnitatud organisatsioonide finantsmajandusliku tegevuse raamatupidamisarvestuse kontoplaan). Venemaa 31. oktoobril 2000 N 94n).

3 Edasilükkunud kulude inventuur ja mahakandmise dokumenteerimine

Vastavalt raamatupidamiseeskirja punktile 27 on enne raamatupidamise aastaaruande koostamist kohustuslik vara ja kohustuste inventuur (v.a vara, mille inventuur viidi läbi mitte varem kui aruandeaasta 1. oktoobril). Edasilükkunud kulude kontol loetletud summade inventeerimine toimub vara ja finantskohustuste inventeerimise metoodilistes juhendites (Venemaa Rahandusministeeriumi 13. juuni 1995. a korraldus N 49) kehtestatud viisil, samuti selle alusel. organisatsiooni poolt arvestuspõhimõtete korraldusega kinnitatud korrast. Organisatsioonile korraldusega määratud inventuurikomisjon määrab dokumentide alusel kindlaks summa, mis kajastub edasilükkunud kulude kontol ning mis on kantud tootmis- ja turustuskuludele (või organisatsiooni vastavatele rahaallikatele) dokumenteeritud perioodi jooksul vastavalt organisatsiooni käsutuses olevate dokumentide, arvutuste ja arvestuspõhimõtetega . Inventuuri tulemused registreeritakse vormil N INV-11 "Tulevikukulude inventuuri akt", mis on kehtestatud Venemaa riikliku statistikakomitee 18. augusti 1998. aasta resolutsiooniga N 88 "Raamatupidamise esmase dokumentatsiooni ühtsete vormide kinnitamise kohta". sularahatehingute registreerimine ja inventuuritulemuste registreerimine. Käesolev akt on koostatud kahes eksemplaris. Üks eksemplar edastatakse raamatupidamisele, et kanda selle tulemused võrdluslehele vastavalt inventuuri korralduses kehtestatud tähtaegadele; teine ​​eksemplar jääb organisatsiooni töötajale, kes kontrollib nende dokumentide täitmist, mille alusel need edasilükatud kulud tekkisid.

Inventuuri tulemuste põhjal ilmnes kaupluses müügihinnaga kaubapuudus 100 000 rubla ulatuses. Kaubandusmarginaal - 10 000 rubla. Rahaliselt vastutav isik tunnistas puudust ja nõustus selle ära tasuma. Raha puudujäägi eest võla tagasimaksmiseks hoiustatakse kassasse.

Raamatupidamises tehakse järgmised kanded:

Deebet 94 Krediit 41 90 000 hõõruda. – kaubapuudus kantakse maha;

Deebet 41 Krediit 42 10 000 hõõruda. – kaubandusliku marginaali ümberpööramine;

Deebet 73-2 Krediit 94 90 000 hõõruda. – puuduse summa süüdlaselt sissenõudmiseks;

Deebet 73-2 Krediit 98-4 10 000 hõõruda. – puuduoleva kauba müügihinna ja tegeliku maksumuse vahe;

Deebet 50 Krediit 73-2 100 000 hõõruda. – kahjutasu on kantud kassasse;

Deebet 98-4 Krediit 91-1 10 000 hõõruda. – tulu kajastub kogutud summa ja puuduolevate väärisesemete tegeliku maksumuse vahena.

Sel juhul ei kajastata edasilükkunud tuluna mitte kogu puudujääki - 100 000 rubla, vaid ainult potentsiaalset kasumit, mis sisaldus puuduva kauba hulgas. Puudujääk ulatus 100 000 rublani ja rahaliselt vastutav isik nõustus selle tasuma. Samas 90 000 rubla. organisatsioon maksis nende kaupade eest tarnijale, kuid kui need kaubad müüdi, saaks kaubandusorganisatsioon 10 000 rubla. saabunud. Seetõttu on praegustes oludes tulevane sissetulek 10 000 rubla.

Edasilükkunud kulude määratlusest järeldub, et nende mahakandmise kord peab olema kehtestatud organisatsiooni haldusdokumendiga. Sellise järjekorra määramise aktsepteeritud meetodid peaksid kajastuma organisatsiooni raamatupidamispõhimõtetes. Kui kasutatakse tulevaste perioodidega seotud tehtud kulude mahakandmise meetodit, mida arvestuspoliitikas ei ole täpsustatud, on vaja vastu võtta asjakohane haldusdokument (näiteks juhi poolt allkirjastatud korraldus organisatsioonile).

Olenemata hetkeolukorrast tuleb mahakandmise summa dokumenteerimiseks koostada raamatupidamisdokument (krediit Edasilükatud kulude kontole). Sellisel dokumendil peavad olema nõutavad andmed: koostamise kuupäev; koostamise alus; korrespondentkonto, kuhu kantakse mahakandmine; periood, mille peale kulud jaotatakse; kehtestatud perioodi üksikute kuude mahakandmise summad; dokumendi koostaja ametikoht ja allkiri.

Edasilükkunud kulude sünteetiline arvestus toimub järgmiste raamatupidamiskontode kannete abil: konto 97 deebet "Eeldatud kulud" kontode lao- ja tootmiskulude krediit (10, 13, 23, 25, 26 jne) - summa tegelikult tehtud kulutustest; deebetkonto 20, 23, 25, 26 jne. krediit kontole 97 - eelnevalt tehtud kulutuste summa, mis on seotud toodete (tööde, teenuste) maksumusega antud aruandeperioodil. D-t sh.97 Arve s.60, 71, 76 jne - kajastab jooksval perioodil tehtud kulude summasid, kuid on seotud tulevaste perioodidega D-t sh 20, 26, 44 jne. Arvekonto 97 - edasilükkunud kulud on kantakse maha aruandeperioodil, millega need on seotud, organisatsiooni kehtestatud viisil.

Samuti on kontol 97 kajastatud põhivara remondi kulud, mis tehakse aasta alguses: D-t konto 97 K-t konto 02, 10, 70, 69 jne - kajastatakse põhivara remondi kulude summa. Dt 20, 23, 25, 26, 44 jne Kt 97 - kuludesse kantud põhivara remondi kulude summa. Edasilükkunud kulude arvestus toimub konto 97 “Eelmakse kulud” debiteerimisel vastavate materjali-, arveldus- ja muude kontode kreedit. Igakuiselt või muul ajal kantakse konto 97 deebetile kantud kulud maha kontode 20, 23, 25, 26, 44, 99 deebetisse. Edasilükkunud kulude mahakandmise aeg, samuti vastavad kulud vm. allikad, kuhu need kulud maha kantakse, on reguleeritud seadusandlike ja muude määrustega või organisatsioonide endi poolt kindlaks määratud. Näiteks aasta alguses kontol 97 kajastatud põhivara remondikulud kantakse igakuiselt maha kas proportsionaalselt toodangu mahuga kuude lõikes või proportsionaalselt põhivara remondiks planeeritud kuludega või ühtlaselt kuu kaupa. Tulevaste kulude kogukoosseisust kajastatakse kontol 20 “Põhitoodang” eraldi arvestuskirjel ainult tootmise ettevalmistamise ja arendamise kulud. Ülejäänud kulud kantakse kontolt 97 maha kogumise ja jaotamise (25, 26) või muude kontode deebetile.

4 Tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestus

Konto 98 "Eelmaks jäänud tulu" on mõeldud selleks, et koondada teave aruandeperioodil saadud (kogunenud), kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud tulude kohta, samuti eelseisvate võlgade laekumine eelmiste aastate aruandeperioodil tuvastatud puudujääkide eest ja erinevused. süüdlastelt sissenõutava summa ja puudujääkide ja kahjude tuvastamisel arvestusse võetud väärisesemete väärtuse vahel.

Alamkontosid saab avada kontole 98 “Eelmaks jäänud tulu”:

98-1 "Tuleviku perioodide tulud",

98-2 "Tasuta kviitungid",

98-3 „Eelseisvatel aastatel tuvastatud puudujääkide võlgade laekumine”,

98-4 “Süüdlastelt sissenõutava summa ja väärtesemete puudujäägi bilansilise väärtuse vahe” jne.

Alamkontol 98-1 “Tuleviku perioodide laekumine” on arvestatud aruandeperioodil laekunud, kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud tulude liikumist: üüri- või korterimaksed, kommunaalmaksed, tulu kaubaveo eest, reisijateveo eest kuus. baas- ja kvartalipiletid, sidevahendite kasutamise abonemenditasud jne.

Konto 98 “Edasilastud tulu” kreeditpoolel kajastuvad sularaha või võlgnike ja võlausaldajatega arvelduste kontode kirjas tulevaste aruandeperioodidega seotud tulude summad ning deebeti poolel - võlgnike ja võlausaldajatega arveldamise kontodele kantud tulude summad. vastavad kontod selle aruandeperioodi alguses, kuhu need tulud on kaasatud.

Alamkonto 98-1 “Tuleviku perioodide arvelt saadud tulu” analüütiline arvestus viiakse läbi iga tululiigi kohta.

Alamkonto 98-2 “Tasuta laekumised” võtab arvesse organisatsioonile tasuta saadud varade väärtust.

Konto 98 “Eeldatud tulu” kreedit vastavalt kontodele 08 “Investeeringud põhivarasse” jt kajastab tasuta saadud varade turuväärtust ning konto 86 “Sihtfinantseerimine” kirjavahetuses - eelarve suurust. äriorganisatsiooni eraldatud vahendid kulude rahastamiseks. Kontol 98 “Eeldatud tulu” kajastatud summad kantakse sellelt kontolt maha konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreedit:

tasuta saadud põhivarale - kulumit arvestatuna;

muude tasuta saadud materiaalsete varade eest - kuna tootmiskulud (müügikulud) kantakse raamatupidamisele maha.

Alamkonto 98-2 “Tasuta laekumised” analüütilist arvestust peetakse iga väärtasjade tasuta laekumise kohta.

Alamkontol 98-3 “Eelseisvad võlalaekumised eelmistel aastatel tuvastatud puudujääkide eest” arvestatakse eelmiste aastate aruandeperioodil tuvastatud puudujääkide eelseisvate võlalaekumiste liikumist.

Konto 98 “Eeldatud tulu” kreedit, mis vastab kontole 94 “Väärisesemete kahjud ja puudused” kajastab eelmistel aruandeperioodidel (enne aruandeaastat) tuvastatud väärisesemete puudujääkide summasid või isikute poolt süüdi tunnistatud summasid või summasid. määrati sissenõudmise eest neile kohus. Samal ajal krediteeritakse need summad kontole 94 “Väärisesemete kahjud ja kahjud” vastavalt kontole 73 “Arveldused personaliga muude toimingute eest” (alamkonto “Materiaalse kahju hüvitamise arveldused”).

Kuna puudujäägi võlg on tasutud, krediteeritakse konto 73 “Arveldused personaliga muude toimingute eest” kooskõlas kassakontodega, kajastades samal ajal laekunud summasid konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreedit (selgitatud eelmiste aastate kasum). aruandeaastal) ja deebetkontole 98 “Eelmakse tulu”.

Alamkontol 98-4 „Süüdlastelt sissenõutava summa ja väärisesemete puudujäägi maksumuse vahe“ on arvestatud süüdlastelt kadunud materjali ja muude väärtasjade eest sissenõutud summa ning Väärtpaberipunktis loetletud väärtuse vahe. organisatsiooni raamatupidamisdokumente.

Konto 98 “Edasilastulu” kreeditis, mis on kirjas kontoga 73 “Arveldused personaliga muude toimingute eest” (alamkonto “Materiaalse kahju hüvitamise arveldused”), on vahe süüdlastelt sissenõutava summa ja 2008. aasta seisuga 2010. aasta seisuga. kajastub väärisesemete nappuse maksumus. Kuna kontol 73 “Arveldused personaliga muudeks toiminguteks” arvestusse võetud võlg tasutakse, kantakse vahe vastavad summad kontolt 98 “Eelmaks jäänud tulud” konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreeditile.

Finantsjaotuskonto 98 „Eelkasutatud tulu” peab kajastama antud aruandeperioodil tulevaste aruandeperioodide arvel saadud varasid, kuid tingimusel:

1) vastaspooled (korrespondendid) ei saa kunagi varasid tagasi nõuda. Kui selline võimalus on olemas, siis tuleks rääkida võlgnevustest, mitte tulevaste aruandeperioodide tuludest. Ja tegelikult investeerib tulevaste perioodide tulu saanud organisatsioon selle reeglina oma käibesse ja seetõttu on saadud tulevast tulu katvad varad juba oma vormi muutnud, võivad muutuda kahjumiks, mis tähendab, et olla kohustustes juba saadud tulu, näidatud on omavahendite allikad ja vara võib vastata "tühjale";

2) edasilükkunud tulu varad, isegi kui need vastavad "tühjale", peavad katma passiivse kirje "Näitlastulu" millegi muuga. Kontoplaani koostajad aga loobusid sellest seni muutumatust reeglist ja lubavad juhtumeid, kui juba laekunud varade asemel võetakse arvestusse varad, mille laekumist veel oodatakse. See on praeguse kontoplaani oluliselt uus funktsioon.

Vaatleme nelja alamkontot, mis sisuliselt on põhimõtteliselt iseseisvad kontod.

Konto 98.1 "Tuleviku perioodide tulu"

See on traditsiooniline edasilükkunud tulu konto. Selle konto kreedit peaks kajastama laekunud varad, mida tulude ja kuludega vastavusse viimise reegli kohaselt saab ja tuleks kajastada tuluna mitte selle aruandeperioodi, vaid tulevaste aruandeperioodide kohta. Peamine kriteerium nende tulude kajastamisel alamkonto 98.1 “Tulevate perioodide arvelt saadud tulu” krediidi all on see, et nende tulude arvelt laekunud varasid osapooled (korrespondentid) tagasi ei nõuta.

Konto 98.1 “Tuleviku perioodide tulud” deebet kajastab kontodele 90 “Müük” ja 91 “Muud tulud ja kulud” kantud summad. Kontot 90 “Müük” tuleks krediteerida tavategevusest saadava tulu summana ja kontol 91 “Muud tulud ja kulud” - tulusumma.

Konto 98.2 "Tasuta kviitungid"

Traditsiooniline raamatupidamistava hõlmas tavaliselt kinkelepingu alusel tasuta saadud varade kirjendamist, debiteerides kontolt annetatud vara ja krediteerides selle kontoplaaniga seoses kontot 83 “Lisakapital”. See oli loogiline, kuna staatilise tasakaaluteooria järgi suureneb sel juhul ettevõtte kapital, kuid tulu ei suurene. Eelmine kontoplaan põhines just sellel kontseptsioonil.

Uue kontoplaani koostajad eeldavad antud juhul dünaamilise kontseptsiooni järgi, et tasuta saadud varad on ettevõtte tulu, mitte ainult kapitali suurendamine. Need lähtuvad asjaolust, et äsja saadud, ehkki tasuta vara, kasutab saaja organisatsioon tulu teenimiseks ja seetõttu on kingitus tulu, kuid sellisest kingitusest saab tulu ainult tulevikus. Sellest tuleneb konto 98 “Eelkasutatud tulu” kasutamine.

Otsust mõjutasid ka maksutavad. Viimase kümne aasta jooksul on maksuamet liigitanud tasuta saadud vara maksustatava tulu hulka. Ja kogu kingituse maksumusele lisandus tulu- ja kinnisvaramaks.

Uues kontoplaanis seisame antud juhul silmitsi veel ühe omadusega: tasuta saadud vara kapitaliseerimine ei lähe otse kontolt 98.2 “Tasuta laekumised”, vaid vahekontode kaudu.

Seega, kui vara, näiteks põhivara, saadi tasuta, peab raamatupidaja tegema kanded:

Deebet 01 "Põhivara" Krediit 08.4 "Põhivara ost"

Deebet 08.4 "Põhivara ost" Krediit 98.2 "Tasuta laekumine"

Peamine raskus tekib seoses saadud varade hindamisega.

Sel juhul ei ole oluline, millise väärtusega kinkija neid arvesse võttis või mis väärtuses ta saatedokumentides märgib, vaid oluline on see, et hinnang tuleb anda kinkija kättesaamise päeva turuväärtuses. need vahendid, st nende omandiõiguse ülemineku ajal .

Kuna kasutusel on tasuta saadud põhivara, siis amortiseeritakse ja tehakse kanded igakuise kulumi summa kohta:

Deebet 20 „Põhitoodang” (ja/või muud kulukontod)

Krediit 02 "Põhivara kulum"

See kirje on tavaline ja traditsiooniline. Vene Föderatsiooni ülemkohus aga selgitas, et kui põhivara saadi tasuta, siis amortisatsiooni antud juhul ei ole ning raamatupidajal pole põhjust seda arvestada. Kui aga seda kannet ei tehta, siis alahinnatakse valmistoodangu maksumust ja ettevõttel tekib täiendav maksustatav tulu.

Maksuhaldur ütleb, et selle kande saab teha, kui raamatupidaja soovib ettevõtte vajadusteks näiteks vähendada dividendidelt makstavat kasumit, kuid selle tulemused ei tohiks mõjutada maksustatava kasumi suurust.

Ühtlasi tehakse kanne tasuta saadud põhivara arvestusliku kulumi summa kohta:

Deebet 98.2 "Tasuta laekumised" Krediit 91.1 "Muud tulud"

Kui käibekapitali, näiteks materjale, saadakse tasuta, siis tehakse kanne:

Deebet 10 “Materjalid” Krediit 98.2 “Tasuta kviitungid”

Materjalide tootmiseks mahakandmisel tehakse kaks kannet:

Deebet 20 "Põhitoodang" (või muud kulukontod) Krediit 10 "Materjalid"

Deebet 98.2 "Tasuta laekumised" Krediit 91.1 "Muud tulud"

Seega “kingituse” kättesaamisel see küll laekub, kuid seda veel tuluks ei loeta, küll kajastatakse tulevaste aruandeperioodide tuluna, kuid tulu deklareeritakse alles siis, kui materjalid tootmiseks maha kantakse.

Paradoks on selles, et kui selline vara varastatakse juba enne selle tootmiseks mahakandmist, siis just varguse aktiveerumise hetkel tuleb see kontoplaani juhendi mõtte kohaselt kajastada tuluna.

Ja lõpuks, kui seisame silmitsi sihipärase rahastamisega, siis kõigepealt on vaja raha kapitaliseerida:

Deebet 51 "Arvelduskontod" Krediit 86 "Sihtfinantseerimine"

Deebet 86 "Sihtfinantseerimine" Krediit 98.2 "Tasuta laekumised"

Konto 86 “Sihtfinantseerimine” on antud juhul suletud. Kuid edasine arvestussüsteem kordab meie öeldut tasuta saadud põhi- ja käibekapitali arvestuse kohta.

Konto 98.3 "Eelsed võla laekumised eelmistel aastatel tuvastatud puudujääkide eest"

Eeldatakse, et kontode saldo, millel varad kajastatakse, on hetkel õige, st inventuuri tulemusena puudujääk raamatupidamises ei kajastu. Tüüpiline näide. Ühel eelnevatest aruandeperioodidest tuvastatud puudujääk kanti esimese astme kohtu otsusega kahjumisse. Kõrgem kohus otsustas aga organisatsiooni kasuks ja raamatupidaja märgib nüüd taas varem mahakantud nõuete tekkimist.

Konto 98.4 "Süüdlastelt sissenõutava summa ja väärtesemete puudujäägi bilansilise väärtuse vahe"

See alamkonto toimib reguleeriva vastena kontole 73.2 “Materiaalse kahju hüvitamise arvestused”. Ja rangelt võttes pole sellel peaaegu mingit pistmist tulevase sissetulekuga.

Alamkontode 98.3 “Eelmisel aastatel tuvastatud puudujääkide võlgade laekumised” ja 98.4 “Süüdlastelt sissenõutava summa ja väärisesemete puudujäägi bilansilise väärtuse vahe” erinevused taanduvad sellele, et esimesel juhul , siis lihtsalt kompenseeritakse varem kahjumina maha kantud puudujääk ja kogu summa loetakse tuluks ning teisel juhul loetakse tuluks ainult juurdehindlus.

Konto 98 “Eelkasutatud tulu” analüütiline arvestus

Analüütilist arvestust teostatakse kõigi nelja vaadeldava konto kontekstis.

Sisuliselt on ükskõik milline neist puhtalt iseseisev tähendus ja ainult kontoplaani koostajate tahtel ühendati need väga mitmekesised toimingud konto 98 “Eeldatud tulu” nimetuse alla.

Üldiselt tuleb öelda, et tulevaste aruandeperioodide tulude kajastamisel tuleb pidada objektipõhist raamatupidamist, kus iga juhtum on objekt:

· või raha laekumine tulevase sissetuleku vastu;

· või iga annetuslepingu alusel eraldatud objekti tasuta kättesaamine;

· või iga eelneva aruandeperioodi puudujäägi korral;

· või iga konkreetse aruandeperioodi jooksul tuvastatud väärisesemete puuduse korral.

Maksustamise eesmärgil kajastatakse tulu sellel aruandeperioodil (maksustamisperioodil), mil see tekkis, sõltumata rahaliste vahendite, muu vara (töö, teenuste) ja (või) varaliste õiguste laekumisest (maksuseadustiku artikli 271 punkt 1). Vene Föderatsioon). Sellest tulenevalt ei aktsepteerita maksustamise eesmärgil kõiki tulusid, mis kajastatakse raamatupidamises edasilükkunud tuluna ja kajastatakse tuluna järgmistel aruandeperioodidel. Ainsad erandid on tasuta saadud vara või varalised õigused, mis vastavalt artikli 251 lõikele 8 arvatakse mittetegevustulu hulka, kuid vastavalt raamatupidamise reeglitele kajastatakse kontol 98 “Edasilastud tulu”.

Vastuvõtmisel tasuta saadud vara ei kuulu maksubaasi hulka:

· sihtfinantseerimise raames;

· organisatsioonilt, kui vastuvõtva poole põhikapital (aktsia-)kapital (fond) koosneb vähemalt 50 protsendist üleandva organisatsiooni sissemaksest;

· organisatsioonilt, kui üleandva poole põhikapital (aktsia-)kapital (fond) moodustab vähemalt 50 protsenti vastuvõtva organisatsiooni sissemaksest;

· eraisikult, kui vastuvõtva poole põhikapital (aktsia-)kapital (fond) koosneb vähemalt 50 protsendist selle eraisiku sissemaksest.

Saadud vara ei kajastata maksustamise eesmärgil tuluna ainult juhul, kui ühe aasta jooksul alates selle laekumisest nimetatud vara (v.a sularaha) ei anta üle kolmandatele isikutele.

Tulu hindamine vara (töö, teenuste) tasuta vastuvõtmisel toimub turuhindades, mis määratakse kindlaks, võttes arvesse maksuseadustiku artikli 40 sätteid, kuid mitte madalamal kui jääkväärtus - amortiseeritava vara ja toodangu puhul ( ostu)kulud - kaupade (töö, teenuste) eest. Hindade andmed tuleb kinnitada maksumaksja - vara (töö, teenuste) saaja poolt dokumentaalselt või sõltumatu hinnanguga.

Aruandeperioodil organisatsiooni poolt kantud, kuid järgmiste aruandeperioodidega seotud kulud kajastuvad bilansis eraldi kirjena edasilükkunud kuludena ja kuuluvad mahakandmisele kontode deebetisse:

20 “Põhitoodang” - põhitoodanguga (selle toodanguga, mille toodang (tööd, teenused) oli ettevõtte või organisatsiooni loomise eesmärk) seotud kulud;

23 “Abitoodang” - abitöökodade ja kõrvaltoodangu edasilükkunud kulud;

25 “Tootmise üldkulud” - ettevõtte põhi- ja abitootmise teenindamiseks tulevikus tehtavad kulud;

26 “Üldärikulud” - ettevõtte haldus- ja ärikulud, mis on oma olemuselt seotud tulevaste perioodide kuludega;

44 “Müügikulud” - toodete müügi (müügiga) seotud edasilükkunud kulud jne.

Kulud kantakse maha perioodi jooksul, millega need on seotud, organisatsiooni poolt igal konkreetsel juhul kehtestatud viisil (ühtlaselt, proportsionaalselt toodangu mahuga jne), tuginedes arvutustele, mis on tehtud pärast makse sooritamist või kulude lõpetamist. tehtud töö.

Jaotatav summa;

Vastav konto, millele mahakandmine tehakse;

kalendriperiood, millele edasilükkunud kulud on jaotatud;

Kulude tekkimise kalendriperioodi üksikute kuude mahakantud summad.

Ettevõtte tehtud kulud kajastatakse kontol 97 ilma käibemaksuta.

Konto 97 analüütiline arvestus toimub tulevaste perioodide kululiikide kaupa. Selleks avatakse iga tulevase kululiigi jaoks eraldi analüütiline konto.

Esmane dokument Toimingute sisu

Vastav
deebet krediit
Arengutabel - põhivara kulumi arvestus Uut tüüpi toodete väljatöötamisel arvestati amortisatsiooni põhivaralt, mis on seotud kaevandamise ettevalmistamisega ja hooajatöödega. 97 02
Immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvutamine Amortisatsioon arvestati mäetöödel ja hooajatöödel kasutatavatelt immateriaalsetelt varadelt uut tüüpi toodete väljatöötamise käigus 97 05,04
Nõudlusarve (vorm nr M-11), limiidikaart (vorm nr M-8) Materjalid kanti maha raamatuhinna või tegeliku maksumusega kaevandamise ettevalmistamiseks, hooajatöödeks, uut tüüpi toodete väljatöötamiseks jne. 97 10
Abitoodangu kulude jaotusnimekiri Tulevaste perioodidega seotud tööde käigus osutatavad abitootmise teenused kantakse maha 97 23
Üldkulude jaotusleht Tulevaste perioodide tööga seotud üldised tootmiskulud kantakse maha 97 25
Üldkulude jaotusleht Tulevaste perioodide tööga seotud üldised ärikulud kantakse maha 97 26
Taotlus-arve (vorm nr M-11) Tulevaste perioodidega seotud töödes kasutatud valmistoodang kantakse maha 97 43
Sertifikaat tehtud tööde, osutatud teenuste, tarnijate ja töövõtjate arved Võlg tarnijatele või töövõtjatele tulevaste perioodidega seotud töös tehtud tööde või osutatud teenuste eest kantakse maha 97 60,76
Palgaarvestus (vorm nr T-49), isiklik konto (vormid nr T-54, 54a) Tulevaste perioodidega seotud tööga seotud töötajate kogunenud töötasu 97 70
Palgaarvestus (vorm nr T-49) Sotsiaalmaks on arvestatud tulevaste perioodidega seotud töödel osalevate töötajate töötasult 97 69
Eelaruanne, ametiülesanne lähetusse saatmiseks ja selle täitmise aruanne (vorm nr T-10a), arved, laekumise order (vorm nr M-4) Tulevaste perioodidega seotud reisi- ja ärikulud kantakse maha 97 71
Raamatupidamise tõend, järgmiste perioodide kulude jaotusaruanne Osa tulevaste perioodide kuludest, mis olid seotud jooksva aruandeperioodi kuludega, kanti maha 20, 23, 25, 26 97
Raamatupidamistõend, tulevaste kulude jaotuse väljavõte Käesoleval aruandeperioodil kanti maha osa tulevaste perioodide müügiga seotud kuludest. 44 97

Edasilükkunud kulud on aruandeperioodil tehtud, kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud kulud. Põhiosa organisatsioonide tulevastest kuludest moodustavad kulutused tootmise ettevalmistamiseks ja arendamiseks. Lisaks hõlmavad edasilükkunud kulud: hooajaliste tööstusharude põhivara remondikulud; põhivara või selle üksikute osade (ruumide) rentimise kulud; reklaamikulud; litsentside ostmiseks; järgnevateks perioodideks üle kantud telefoni- ja raadiosideteenuste eest tasumisega seotud kulud jne.

Tulevaste kulude arvestus toimub aktiivse konto 97 “Tulevikukulud” debiteerimisega vastavate materjali-, arveldus- ja muude kontode (10, 50, 51, 69, 70, 76 jne) kreedit arvelt. Igakuiselt või muul ajal kantakse konto 97 deebetile kantud kulud maha kontode 20, 23, 25, 26, 44 jne deebetisse. Tulevaste perioodide kulude mahakandmise aeg, samuti vastavad kulud või muud allikad, kuhu need kulud maha kantakse, on reguleeritud seadusandlike ja muude määrustega või organisatsioonide endi poolt kindlaks määratud.

Tulevaste kulude kogukoosseisust kajastatakse kontol 20 “Põhitoodang” eraldi arvestuskirjel ainult tootmise ettevalmistamise ja arendamise kulud. Ülejäänud tulevaste perioodide kulud kantakse kontolt 97 maha kogumise ja jaotamise (25, 26) või muude kontode deebetile.

Aruandeperioodil saadud, kuid tulevaste perioodidega seotud tulude arvestamiseks kasutada passiivset kontot 98 “Eelmaks jäänud tulu”. Krediidi poolel võetakse raamatupidamises arvesse tulevaste perioodidega seotud tulud, tulevaste võlgade laekumine, süüdlastelt tagasinõutud puuduolevate väärtuste ületamise tulemusena nende bilansiline väärtus. Konto deebet kajastab tulevaste tulude mahakandmist varaarvestuse kontodele, arveldustele, kontole 91 “Muud tulud ja kulud”.

Kontole 98 “Eeldatud tulu” saab avada järgmised alamkontod:

  • 98-1 "Tuleviku perioodide tulud";
  • 98-2 "Tasuta kviitungid";
  • 98-3 „Varasematel aastatel tuvastatud puudujääkide võlgade eelseisvad laekumised”;
  • 98-4 “Süüdlastelt sissenõutava summa ja väärtesemete puudujäägi bilansilise väärtuse vahe” jne.

Alamkontol 98-1 on arvesse võetud aruandeperioodil saadud, kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud tulud - üüri- ja korterimaksed, kommunaalmaksed, sidevahendite kasutamine jne. Saadud või kogunenud tulud kajastuvad konto krediidil 98, alamkonto 1 ning sularaha ja arvelduskontode deebet; tulude mahakandmine jooksva aruandeperioodi kulude katteks - alamkonto 98-1 debiteerimisega ja vastava sularaha või arvelduskontode krediteerimisega.

Alamkonto 98-2 arvestab tasuta saadud varade väärtust. Tasuta saadud varad kajastatakse turuväärtuses kinnisvaraarvestuse kontode (08 “Investeeringud põhivarasse”, 10 “Materjalid” jne) deebetis alamkonto 98-2 kreedit arvelt. Äriühingule kulude finantseerimiseks eraldatud eelarvevahendite summa kajastatakse alamkonto 98-2 kreeditina ja konto 86 “Sihtfinantseerimine” deebetina.

Alamkontol 98-3 võetakse arvesse eelmistel aastatel tuvastatud puudujääkide eelseisvaid laekumisi ja võlgu. Laenu alamkontol 98-3 kajastatakse eelmiste aastate aruandeaastal tuvastatud puudujääkide summad, mille on tunnistanud süüdi süüdi olevad isikud või mis on nendelt välja mõistetud kohtuasutuste poolt, kirjavahetuses kontoga 94 „Väärasjade kaotsimineku ja kahjustumise puudujäägid. ” Samal ajal krediteeritakse need summad kontot 94 ning debiteeritakse kontot 73 “Arveldused personaliga muude toimingute eest” ja alamkontot 2 “Materiaalse kahju hüvitamise arveldused”.

Kuna puudujäägi võlg on tasutud, krediteeritakse alamkontot 73-2 ja debiteeritakse sularaha või muu vara kontosid. Seejuures kajastub tasutud võlg konto 98 alamkonto 3 deebetis ja konto 91 “Muud tulud ja kulud” kreedit.

Alamkontol 98-4 võetakse arvesse süüdlastelt kadunud väärisesemete eest sissenõutud summa ja nende arvestusliku väärtuse vahe. Tuvastatud vahe kajastub konto 98 alamkonto 4 kreeditis ja konto 73 alamkonto 2 deebetis. Tuvastatud vahe võla tagasimaksmisel krediteeritakse alamkontot 73-2 ja debiteeritakse sularaha või muu vara kontosid. . Samal ajal kantakse vahe tagasimakstud osa alamkonto 98-4 deebetile ja konto 91 kreeditile.

Konto 98 analüütilist arvestust viivad läbi:

  • - alamkontole 1 - igale tululiigile;
  • - alamkontole 2 - iga väärtasjade tasuta kättesaamise eest;
  • - alamkonto 3 jaoks - iga puuduse tüübi jaoks;
  • - alamkonto 4 jaoks - puuduvate väärtuste tüübi järgi.

Tulevaste perioodide tulude ja kulude kontrollimise peamine eesmärk on objektiivne uuring tulevaste perioodide kulude ja tulude tekke- ja mahakandmise seisukorrast, koonddokumentides ja raamatupidamisregistrites teabe kuvamise täielikkuse ja õigeaegsuse kohta, tulevaste perioodide tulude ja kulude arvestuse õigsusest vastavalt majandusaasta aruannetele. vastuvõetud arvestuspoliitika, majandusüksuse aruannetes saldode kuvamise usaldusväärsus ja kõrvalekallete korrigeerimise õigeaegsus ettevõttes.

Esitatakse tulevaste perioodide tulude ja kulude talusisese kontrolli ülesanded joonisel fig. 12.6.

Riis. 12.6. V Tulevaste perioodide tulude ja kulude sisekontrolli ülesanded

Kontojääkide kontrollimine 69 “Eeldatud tulu” 39 “Eeldatud kulud” võimaldab teil teha kindlaks nende kontode tehingute kajastamise täpsuse ja täielikkuse.

Nende kontode avamise kohta sõlmitud lepingute ja juhi korralduste uurimine võimaldab kindlaks teha nende lepingute ja korralduste olemasolu ja seaduslikkuse, samuti tulevaste perioodide tulude ja kulude viitlaekumise ja mahakandmise.

Kontrollinud tehingute dokumenteerimise õigsust, tuvastab inspektor nende tulude ja kulude tekke ja mahakandmise usaldusväärsuse, seaduslikkuse, samuti nende tehingute raamatupidamises ja aruandluses kajastamise õigsuse. Tulude ja kulude sünteetilise ja analüütilise arvestuse seisukorra hindamine aitab kontrolleril nende omavahelist tasakaalu kontrollida. Tulevaste perioodide tulude ja kulude tekke ja mahakandmisega seotud tehingute maksuseaduste täitmise kontrollimine ettevõtte poolt aitab kontrollida maksuarvestuse kajastamise õigsust.

Kontrolliobjektid Ettevõttel on tulevaste perioodide tulud ja kulud.

Edasilükkunud kulusid saab omakorda täpsemalt täpsustada, näiteks edasilükkunud kulud hõlmavad uute organisatsioonide, tootmishoonete, töökodade ja üksuste arendamisega seotud kulusid, põhivara kasutamise rendi tasumisega seotud kulusid, liitumiskulusid. perioodikale ning tulevaste maksete ja maksete reserv võib sisaldada lisapensionide maksmise kulusid, töötajate puhkusekulusid, garantiikohustustega seotud kulusid.

Tuleviku tulud on juba laekunud või mitte sellel aruandeperioodil laekuvad vahendid, vaid teistel, ees ootavatel vahenditel. See tähendab, et me võime seda käsitleda nii, et kui võlgnikud maksavad oma võlad tagasi ja võlausaldaja ettevõte saab oma tulevase tulu või tooted saadetakse klientidele ja müüv ettevõte saab raha.

Teabeallikas põllumajandusettevõttesiseseks kontrolliks ettevõttes on olemas esmased dokumendid, nimelt majandustehingute kajastamiseks kasutatavad raamatupidamisregistrid, pearaamat, eelkontrolli aktid, kontod, maksekorraldused, arved, limiitkaardid, laekumise orderid, kviitungid, rendilepingud, tšekid, patendid, kassaaparaadi orderid , kuluaruanded ja muu dokumentatsioon. Samuti raamatupidamiskontod, raamatupidamisregistrid ja aruandlusvormid Vorm nr. 1 "Saldo, vorm nr. 3 "Rahavoogude aruanne" ja muu dokumentatsioon.

Ettevõtte tulu tekib toodete tarnimise ajal, st kui toodete omandiõigus läheb müüjalt ostjale ja samal ajal tekib õigus nõuda nende maksumuse tasumist. Seega sel juhul tulevast sissetulekut ei ole.

Seoses toodete tarnimise ja raha laekumise tulevikuväljavaadetega on need küsimused omased ettevõtte tegevuse planeerimisele, mitte raamatupidamisele, mis on mõeldud äritegevuse faktide fikseerimiseks.

Tulevaste perioodide tulude ja kulude tekke- ja mahakandmist ning tulevaste maksete ja väljamaksete esitamist kinnitavate dokumentide kontrollimiseks on võimalik kontrollida nii ühte dokumenti kui ka mitut sama või omavahel seotud tehingut kinnitavat dokumenti.

Dokumentide kontrollimise tehnikad kohaldatakse raamatupidamisdokumentidele, raamatupidamisregistri kannetele, esitatavatele aruannetele, statistilistele ja operatiivmaterjalidele. Dokumentaalse kontrolli objektiks on informatsioon, mis iseloomustab sooritatud äritehinguid.

Kasutades ametlik kontroll Vastutav töötleja saab kontrollida õiget dokumenti, mis peaks sisaldama kogu raamatupidamisarvestuse tõendamiseks vajalikku teavet.

Kasutades aritmeetiline kontroll Kontroller kontrollib tulevaste perioodide tulude ja kulude tekke- ja mahakandmisi.

Kasutades regulatiivne audit kontrollib konkreetse toimingu seaduslikkust.

Loogiline kontroll võimaldab tuvastada võimalikud vargused, kasutades tegelikke tulemusi ja seotud dokumente.

Samuti saate tulevaste perioodide tulude ja kulude kontrollimiseks kontrollida mitmeid dokumente ja läbi viia:

- vastukontroll (Erinevates ettevõtetes või allüksustes asuva sama dokumendi kahe eksemplari võrdlus). Näiteks kannab meie ettevõte igakuiselt maha märkimisväärse summa vahendeid põhivara kasutamise liisingumaksete tasumiseks. Ettevõtte omanik seadis kahtluse alla selle toimingu rakendamise ja igakuise mahakandmise summa. Seda toimingut saame abi saamiseks kontrollida, esitades päringu ettevõttele, kellelt objekti rendime. See päring aitab kontrollida meie ettevõttes asuvas lepingus sisalduvat teavet, nimelt rendimakse suurust, rendiperioodi jms;

- vastastikune kontroll (võrdletakse erineva nimetuse ja laadi dokumente, mis kajastavad sama toimingu erinevaid aspekte). Näiteks saab ettevõtte juht kontrollida majandustehingute kajastamise õigsust, nimelt perioodika tellimisel tehtud kulude tekke ja mahakandmise õigsust;

- analüütiline kontroll aruandlus ja bilansid (sünteetilise ja analüütilise raamatupidamise kontrollimine).

Kontroll ettevõttes ei sõltu ainult dokumentide kontrollimise meetoditest, vaid ka erinevate kontrolli teostamise meetodite, meetodite ja tehnikate oskuslikust kombineerimisest.

Tulevaste perioodide tulude ja kulude kontroll ettevõttes toimub teatud etappides (joonis 12.7).

Riis. 12.7. V

vastavalt joonisele fig. 12.7 esimeses etapis tehakse ettevõttes kontrolli subjekti ja objekti kindlaksmääramiseks üldtoimingud, mille kohaselt määratakse ja analüüsitakse normatiivseid õigusakte, asutamisdokumente, korraldusi ja muid majandusüksuse dokumente, mis kajastama tulevaste perioodide tulude ja kulude mahakandmise kulusid, siis toimub vajaliku teabe valik ja kogumine. Järgmisena tutvutakse majandusüksuse finants- ja statistilise aruandlusega, tutvutakse ettevõtte juhtorgani asjaajamisdokumentidega ning tutvutakse varasemate kontrollitoimingute materjalidega.

Inspektoritel on vaja sõnastada probleemsed küsimused, mis vajavad uurimist ja läbitöötamist, mille tulemusena tehakse järeldused tulevaste perioodide tulude ja kulude jälgimise kohta. Pärast uurimistulemuste töötlemist määratakse kindlaks saadud kontrollandmete esitamise vorm ja esitatakse see ettevõtte juhile koos püstitatud probleemide lahendamise ettepanekute sõnastamise ja esitamisega.

Seega on sisekontroll ettevõttes varguste ärahoidmise ja edaspidise vältimise vahend, millele aitavad kaasa tulevaste perioodide tulude ja kulude jälgimise metoodika ning etapid. On kindlaks tehtud, et siseauditi abil saab juht (omanik) usaldusväärset ja õigeaegset teavet auditi objekti kohta, et teha tõhusaid juhtimisotsuseid.

Tulevased kulud- need on kulud, mida organisatsioon on kandnud eelmisel ja/või aruandeperioodil, kuid need tuleb lisada toodete (tööde, teenuste) maksumusesse organisatsiooni järgmistel tegevusperioodidel.

Dt 94 Kt 98-3 - kajastab süüdlaste poolt tunnistatud või samaaegselt kohtu poolt sissenõudmisele mõistetud väärisesemete puudujääki.

Dt 73-2 Kt 94 - materiaalsete varade maksumus omistatakse süüdlasele.

Dt 70 Kt 73-2 - puudujäägi summa peetakse kinni süüdlase töötasust.

Dt 50, 51 Kt 73-2 - puudujäägi summa tasutakse kassasse või arveldusarvele.

Kuna puudujääkide võlg on tasutud, võetakse saadud summad muude tulude hulka aruandeaastal tuvastatud eelmiste aastate kasumina - Dt 98-3 Kt 91-1.

Alamkontol 3 peetakse analüütilist arvestust iga väärisesemete kahjust tuleneva kahju ja puudujäägi liigi kohta.

Alamkontol 4 võetakse arvesse erinevust süüdlastelt kadunud materiaalsete ja muude varade eest sissenõutud summa ja nende väärtuse vahel, millega need on kantud organisatsiooni bilansis.

See vahe tekib alamkontole 73-2 “Materiaalse kahju hüvitamise arvestused” kantud kadunud väärisesemete maksumuse ja kontol 94 “Väärasjade kahjustumise puudused ja kaod” kajastatud väärtuse vahel, kuna konto 94 deebet sisaldab konto:

  • puuduvate või täielikult kahjustatud laokaupade puhul - nende tegelik maksumus;
  • puuduva või täielikult kahjustatud põhivara eest - nende jääkväärtus;
  • osaliselt kahjustatud materiaalsete varade eest - kindlaksmääratud kahjude summa.

Puudus omistatakse süüdlasele:

Dt 73-2 Kt 94 - puuduvate väärisesemete arvestusliku väärtuse eest;

Dt 73-2 Kt 98-4 - turuväärtuse ja raamatupidamisliku hinna vahe summaks;

Dt 50,70 Kt 73-2 samal ajal Dt 98-4 Kt 91-1 - hüvitis süüdlase poolt vahe summas.

Alamkonto 4 analüütilist arvestust peetakse iga väärisesemete kahjust tuleneva kahju ja puuduse liigi ning iga süüdlase kohta.

Sünteetiline raamatupidamisregister - ajakirja tellimus nr 15.

Kui organisatsioon kasutab automatiseeritud raamatupidamise vormi, kasutades tarkvaratoodet 1C: Enterprise, on sünteetilise raamatupidamise registriteks konto 98 (pearaamat) käive, konto 98 analüüs, bilanss jne. Analüütilise raamatupidamise registrid on käive. bilanss kontole 98, konto 98 analüüs alamkontode kaupa, käive alamkontode vahel, kontokaart 98, kontokaart 98 allkontode kaupa jne.

Ettevõtte tegevuse majandustulemuste kujundamisel on oluline roll tulevaste perioodide kuludel ja tuludel. Edasilükkunud kulude mõiste hõlmab käesoleval aruandeperioodil kasutatud kulusid, kuid kaupade, tööde või teenuste maksumus kajastub ettevõtte järgmistel tegevusperioodidel.

Edasilükkunud tulu - materiaalse ja rahalise säästu suurenemine varade laekumise või võla tagasimaksmise tõttu. Neid äri- ja tootmistoiminguid teostatakse erinevatel raamatupidamiskontodel: 97. “Eelmaks perioodid”, 98. “Eelmaks perioodid”.

Konto asjakohasus 97

Venemaa Rahandusministeeriumi 24. detsembri 2010. a korraldusega nr 186n tehti muudatusi konto 97 “Edasilükkunud kulud” kasutamises raamatupidamises, konto kasutamine loetakse vabatahtlikuks. Ettevõtlusega tegeledes saab sageli osa ettevõtte kulusid tootmiskuludesse jaotada etappide kaupa.

Praegune PBU võimaldab kulusid ühtlaselt jaotada, selleks on vaja raamatupidamistehinguid kajastada kontol 97. Pearaamatupidaja otsustab iseseisvalt konto pidamise vajaduse. 97. See ettevõtte raamatupidamise kirje peab olema määratletud raamatupidamispõhimõtete määruses.

Edasilükkunud kulud hõlmavad:

  • Hooajalise tootmisprotsessi eeltöö;
  • Uute tootmisoperatsioonide, seadmete ja seadmete uurimine;
  • OS-i remont jooksva aasta jooksul (kui pole planeeritud reservi);
  • Toote kohustusliku sertifitseerimise teenuste eest tasumine;
  • Litsentsi ostmine jne.

Aktiivse konto 97 deebetis peetakse arvestust RBP üle, mis vastab Kt-le materiaalse ja arveldusliku iseloomuga kontodega: 10,50,51,70,69,76. Kuu või muu aruandeperioodi lõpus kontolt 97 kantakse need kulud maha Dt kontodele 20,23,25,26,44.

BPO raamatupidamine

Näide BPO raamatupidamine: äritegevuse organisatsioon omandas litsentsi summas 51 300 rubla. Litsents väljastati 5 aastaks, kuluks maha kantud ühtlaselt 60 kuu peale, s.o. 51300/60 (kuud) = 855 hõõruda. Litsentsi saamise kulude arvestus kajastub järgmistes tehingutes:

BPR on kaudselt või otseselt seotud ettevõtte tulevase tuluga. Selliste kulude jaotamisel vajab raamatupidaja selget põhjendust nende seotuse kohta tulevase tulu teenimisega. Vastasel juhul on aruandeperioodidel parem kajastada kulusid tavaliste tootmiskuludena.

Peate teadma seda: bilansi koostamisel kajastuvad ühel aruandeperioodil kasutatud RBP-d, kuid kogu summa jaguneb mitmeks, bilansi ühel varareal: 1110,1150,1210,1260.

Ettemaks, mitte edasilükatud kulud

Tootmiskulude kindlaksmääramisel peate meeles pidama nende kulude selget jaotust. On kulusid, mida kontol ei arvestata. 97, need on edasiminekud:

  1. teadus- ja arendustegevuse kulud;
  2. Trükiväljaannete tellimine;
  3. Üüriga seotud maksed.

Edasilükkunud tulude arvestus

Edasilükkunud tuluks loetakse tulu, mis moodustub kontol 98 “Eelmaks jäänud tulu”. Neid iseloomustavad järgmised toimingud:

  • Sissetulekud, mis saadakse järgnevate ajaetappide arvelt (alamkonto 98.1). Näiteks: tasu korteri üürimise eest, tasu kaubaveo eest, reisijateveo eest pikaajaliste piletitega jne.

Alamkontol 98.1 tehtud tehingute arvestusega kaasnevad järgmised tehingud:

Dt76 Kt98,1 – üür kogunenud;

Dt98,1 Kt91,1 – majandustulemus;

  • Kviitung tasuta kasutamiseks (alamkonto 98.2). Nende hulka kuuluvad muu kui sularaha saadud vara. Seotud juhtmestik:

Dt 08,10,41 Kt98.2 – materiaalse vara kapitaliseerimine;

  • Varasemate aastate puudujääkide laekumised (alamkonto 98.3). Sellel alamkontol peetakse arvestust aruandeperioodi võlgade laekumiste kohta eelmiste aastate puudujääkide osas; raamatupidaja teeb järgmised kanded:

Dt94 Kt98,3 – defitsiit määratud;

Dt76 Kt94 – mahakandmine puudujäägi eest vastutavale töötajale;

Dt98,3 Kt91,1 – tavategevusega mitteseotud tulusumma suurenemine;

  • Erinevus on summa, mis tuleb süüdlastelt sisse nõuda, ja materiaalse vara puudujäägi bilansiline väärtus (alamkonto 98.4).

Dt98.4 Kt91.1 - ettevõtte tuludesse aktsepteerimine summas, mis ületab tuvastatud puuduse;

Dt73.2 Kt98.4 – töötajate tuvastamine, kes on süüdi tuvastatud laoartiklite puuduses.

Peate seda teadma: bilansirida "Eelkasutatud tulu" ja kohustuste rida "Jaotamata kasum" suhtlevad üksteisega tihedalt, moodustades ettevõtte omanikule võlgnetava kasumi kasvu.

Tulevaste perioodide tulude ja kulude inventuur

Tulevaste perioodide tulude ja kulude kontrollimisel uurib moodustatud inventuurikomisjon äritehingutesse kaasatud esmaste dokumentide õigsust.

BBP inventuuri tulemuseks on vormi nr INV-11 “Eeldatud kulude inventuuri akt” täitmine, mis kajastab aruandeperioodil kasutatud kulude kogusummat, ülejäänud summaga järgnevate aruandeperioodide jaoks. Akti koostamine - 2 eksemplaris: esimene jääb raamatupidamisosakonda, teine ​​- komisjoni.

Need kulud ja tulud peavad olema dokumenteeritud ja majanduslikult põhjendatud. BPO ja korduvad kulud tuleb selgelt eristada. Nendele argumentidele tugineb maksuamet kulude ja tulude arvestuse õigsuse tunnustamisel.