Immateriaalne vara(Immateriaalne vara), see on vara, mis vastab samaaegselt järgmistele nõuetele (PBU 14/2007 punktid 2–4; Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikli 258 punkt 3):

• vara ei ole asi;
• vara on võimeline tooma organisatsioonile majanduslikku kasu, s.t. mõeldud kasutamiseks toodete valmistamisel, tööde tegemisel või teenuste osutamisel, organisatsiooni juhtimisvajadusteks pikemaks ajaks, s.o. kasulik eluiga üle 12 kuu või tavaline töötsükkel, kui see ületab 12 kuud;
• (majandus)üksus ei kavatse vara müüa 12 kuu jooksul või tavapärase tegevustsükli jooksul, kui see ületab 12 kuud;
• organisatsioonil on õigused sellele varale (patendid, sertifikaadid, muud kaitsedokumendid, leping intellektuaalse tegevuse tulemusele või individualiseerimisvahendile ainuõiguse võõrandamise kohta, dokumendid, mis kinnitavad ainuõiguse üleminekut ilma lepinguta jm), mille alusel saab organisatsioon piirata teiste isikute juurdepääsu varale;
• vara tegelik (esialgne) maksumus on usaldusväärselt määratav.

Mis viitab immateriaalsele varale

• teadus-, kirjandus- ja kunstiteosed;
• programmid elektroonilistele arvutitele;
• leiutised;
• kasulikud mudelid;
• aretuse saavutused;
• ärisaladused();
• kaubamärgid ja teenusemärgid;
• ärialane maine, mis on tekkinud seoses ettevõtte kui kinnisvarakompleksi (tervikuna või osaliselt) omandamisega.

Mitte kohaldada immateriaalsele varale

• Teadus- ja arendustegevus, mis ei andnud positiivset tulemust, ei olnud lõpetatud või ei olnud vormistatud ettenähtud korras;
• asjad, milles väljenduvad intellektuaalse tegevuse tulemused ja samaväärsed individualiseerimisvahendid (näiteks CD-d, millele on salvestatud programmid);
• juriidilise isiku asutamisega kaasnevad kulud (korralduskulud);
• organisatsiooni töötajate intellektuaalsed ja ärilised omadused, nende kvalifikatsioon ja töövõime.

Immateriaalse vara kajastamine raamatupidamises ja finantsaruannetes

Immateriaalne vara: üksikasjad raamatupidajale

• Immateriaalse vara loomine: sisendkäibemaksu mahaarvamisel

  ...) soetatud (loodud) objekti maksumus. Immateriaalne põhivara vastavalt Planeeringu rakendamise juhendile... ehitus- ja paigaldustööde teostamiseks, immateriaalse vara loomiseks; maksumaksjalt võetavad maksusummad... (teenuste osutamine) immateriaalse vara loomise eest. Mahaarvamiste rakendamise kord on antud... immateriaalne põhivara. Kui maksumaksja loob immateriaalset vara (ise ja (või) ... immateriaalse vara loomise lepingute alusel, tehakse need pärast vastuvõtmist ...

• Lihtsustatud maksusüsteem "tulu miinus kulud": immateriaalse vara moderniseerimine varem iseseisvalt loodud tarkvara kujul

  Arvestatud kontol 04 "Immateriaalne põhivara")? Organisatsioon rakendab lihtsustatud maksusüsteemi "... kehtivate raamatupidamisseaduste järgi immateriaalse vara objekti juba moodustatud algmaksumusest... immateriaalse varaga (edaspidi immateriaalne vara) reguleerib PBU 14/2007 " Immateriaalse vara arvestus" ... immateriaalse vara ümberhindluse ja väärtuse languse korral. Muudel põhjustel, näiteks moderniseerimisel... vastavalt Vene Föderatsiooni maksuseadustiku 25. peatüki sätetele immateriaalne vara amortiseeritakse, kuid nende suurenemine...

• Immateriaalse põhivara raamatupidamise kontrollimine

  ...: – asutuse õigused immateriaalsele varale on dokumenteeritud; – kogu organisatsiooni immateriaalne vara kajastub... immateriaalse vara raamatupidamises. Immateriaalse vara loomise korral lisaks eelpool nimetatud väljaminekutele immateriaalse vara algmaksumuses lisaks... põhivara ja immateriaalse vara loomisel vahetult kasutatav immateriaalne vara, mille algmaksumus ...

• Vene Föderatsiooni maksuseadustiku muudatuste kohta arendajatele ja investoritele

  Ehitus- ja paigaldustööde teostamine, immateriaalse vara loomine, esitatavad maksusummad... sisu: maksumaksja puhul immateriaalset vara (oma omal jõul ja (või... immateriaalse vara loomise lepingute alusel) teostatakse peale... tööd immateriaalse vara loomisel ja valmis (olemasoleva) immateriaalse vara võõrandamisel).

• Immateriaalne põhivara on täielikult amortiseerunud, kuid on jätkuvalt kasutusel: raamatupidajana raamatupidamises ja maksuarvestuses

  Organisatsioonil on täielikult amortiseerunud immateriaalne põhivara (immateriaalne põhivara). Iga-aastase... raamatupidamise protseduuri raames immateriaalse põhivara täielikult amortiseerunud objektid, mida jätkatakse tegevuses... organisatsiooni poolt immateriaalse vara kasuliku eluea muutused raamatupidamise aastaaruandes, võrdlusandmed... " (edaspidi Selts) immateriaalse vara objekti "Automatiseeritud dokumentatsiooni tugisüsteem...

• Mittefinantsvarade õiglane väärtus

  Asutuse registreerimine; põhivara, immateriaalse põhivara, mittetoodetud vara ja materjalivarude võõrandamine... konto 01 (immateriaalse vara kasutamise osas) Kasutusrendi saamine sisse... konto 01 (immateriaalse vara kasutamise osas ja teiste piiratud kasutusõigused... konto 01 (immateriaalse vara kasutamise ja maa kasutusõiguse osas...

• Erinevused mittefinantsvarade arvestamisel IFRSi ja US GAAP järgi

  Immateriaalne põhivara ja materiaalne põhivara Immateriaalse vara arvestust reguleerivad IAS 38 Immateriaalsed varad ... ja ASC 350 Immateriaalsed varad: Firmaväärtus ja muud immateriaalsed varad ... GAAP on keelatud. Sisemiselt loodud immateriaalse vara arvestus Sisemiselt loodud immateriaalne vara... immateriaalse vara arendamine, kasutamine või müük. Sellele kriteeriumile vastavuse tõend...

• Pikaajaliste lepingute arvestus

  Kui IFRS 38 “Immateriaalne vara” kajastamiskriteeriumid on täidetud, saab osa sellistest kuludest kapitaliseerida... kui on täidetud IFRS 38 “Immateriaalsed varad” kajastamiskriteeriumid, saab osa sellistest kuludest kapitaliseerida... osana. immateriaalse vara “ROC” osa) 5. Kulud… rakendamise kajastamise kriteeriumid IFRS 38 “Immateriaalne vara” osa sellistest kuludest võib… kapitaliseerida immateriaalse vara “R&D” osana või kapitaliseerida…

• Kajastame inventuuri tulemusi

  Varad. Arvestamatud põhivara, immateriaalse põhivara, materiaalsete varude kirjed, mis tuvastati... 56х 0 401 10 172 – immateriaalne vara 0 209 72 56х – materiaalne... 172 0 101 хх 410 – immateriaalne vara 0 х 10441

• Kuidas arvestada kaupluse kujunduse väljatöötamise kulusid

  Objekti immateriaalse varana arvestamine eeldab ühekordset valmimist seitse... 12 kuud). Immateriaalse vara kajastamiseks on vajalik võimalus tuua... immateriaalse vara enda olemasolu kinnitavad dokumendid ja (või) ainuõigus... immateriaalse vara objekti kasuliku eluea määramine võib teostada näiteks... vastavate lepingutega ette nähtud. Immateriaalse vara puhul, mille perioodi pole võimalik kindlaks määrata...

• Mittefinantsvarad: raamatupidamiskirjed korrigeeritud

  250, 280 Immateriaalne põhivara Immateriaalse varaga tehingute arvestuseks kasutatakse raamatupidamist... analüütilist raamatupidamisarvestust immateriaalse vara kajastamiseks: Immateriaalne põhivara - muu vallasvara... korrigeeritakse ka immateriaalse vara vastuvõtmise ja käsutamise registreerimist: Sisu tehing... - 153 Inventuuri käigus tuvastatud immateriaalse põhivara arvestamata kapitaliseerimine 0 ... põhivara, immateriaalse põhivara, mittetoodetud vara, amortisatsiooni, ...

• Muudatused juhendis nr 174n. Eelarvearvestuse jaoks uued raamatupidamiskanded

  Kahju põhivara, immateriaalse vara, mittetoodetud varade ja äritehingute... põhivara, immateriaalse vara, mittetoodetud vara vastuvõtmisel: a) üleandmisel... raha, immateriaalne vara, mittetoodetud varad: a) põhivara võõrandamisel rahalised vahendid, immateriaalne vara, mittetoodetud... põhivara tasuta võõrandamine, immateriaalne vara, mis on vastu võetud vastavalt seadusele...

• Kaubamärk ja kaubamärk: kuidas arvestada?

  ... “Ainuõigused immateriaalse vara kajastamise kriteeriumina”, postitatud BMC ametlikule veebisaidile ... immateriaalne vara, mida kasutatakse vahetult immateriaalse vara loomisel; muud kulud, mis on otseselt seotud... aruandeaastatega. Eraldi tuleb kajastada raamatupidamises immateriaalse põhivara kulumi summa ületamine selle ümberhindluse summast, krediteeritud ... immateriaalse põhivara ümberhindluse summast. Immateriaalse vara amortisatsioon Immateriaalse vara soetusmaksumus koos...

• Vara ilma käibemaksuta

  Sealhulgas põhivara ja immateriaalne põhivara, omandiõigused tulevikus... põhivara ja immateriaalse vara osas - proportsionaalses summas... põhivara ja immateriaalse põhivara suhtes - proportsionaalses summas... paljud ettevõtted on kasutada aktiivselt immateriaalset vara. Immateriaalne vara võimaldab tõsta ettevõtte väärtust...koodeks ei lahenda immateriaalse vara ja materiaalse kandja müügi küsimust. Materjal...

• Eelarveasutuste käskkirja nr 65n tehtud muudatuste läbivaatamine

  Vahendid”; 320 «Immateriaalse põhivara väärtuse suurenemine»; 330 „Väärtuse suurendamine... immateriaalse vara realiseerimine, sh tulu immateriaalse vara müügist, tulu... seosed immateriaalse vara defitsiidiga; immateriaalse vara võõrandamise toimingud. Märgime ka... “Immateriaalse põhivara amortisatsioon”, mis sisaldab immateriaalse põhivara väärtuse vähenemise summat... nende amortisatsiooni tulemusena; 422 “Immateriaalse vara väärtuse langus”, vastavalt...

15.08.2018

Ettevõtte varad - mis need on, nende tüübid

Igal ettevõttel on oma vara, need kogu tema vara kutsutakse st vara. Varad võivad olla nii materiaalsed, immateriaalsed kui ka rahalised, tüüp sõltub nende asukoha olekust. Vaatame, millised võivad olla erinevat tüüpi varad.

Alustame materiaalsetest, nad nimetavad kogu organisatsiooni vara, mis omab materiaalset teostust. Need võivad olla erinevad maatükid, aga ka neile püstitatud ehitised, tootmiseks vajalikud seadmed, aga ka tooraine, millest tooteid valmistatakse.

Immateriaalseks nimetatakse näiteks patendid, registreeritud kaubamärgid st kõike, mis saadi vaimse tööga. Tasub märkida, et see ei hõlma inimvõimeid, mis organisatsiooni heaks töötavad, sest neid ei saa inimesest eraldada, seega saavad nad kuuluda ainult talle.

Nagu nimigi ütleb, võib rahalistel varadel olla oma kehastus rahalises mõttes, need võivad olla erinevat tüüpi paberid, mis kannavad väärtust, samuti sularahas olevad rahalised vahendid, mida hoitakse erinevates valuutades, samuti rahareservid, mis igal organisatsioonil peavad olema.

Edasi jagatakse ka kõik varad, millel on tootmises mingit kasu kahte tüüpi. Esimesed neist on mittevooluline nende peamine eripära on see, et need on pikaajalised.

Need võivad olla erinevad organisatsiooni panused, aga ka kõik otseselt tootmisega seotud materiaalsed varad, kuid samas ei kuiva need iga tsükliga ära ja jäävad oma materiaalsesse olekusse.

Lisaks hõlmab see peaaegu kõiki immateriaalseid varasid, see tähendab erinevaid autorsust tõendavaid dokumente, kaubamärke, aga ka andmebaase, kuid ainult neid, millele organisatsioonil on tähtajatu omandiõigus.

Teine tüüp on need varad, mis aktsepteerivad otsene osalemine tootmises ja neid kasutatakse pidevalt, nimetatakse neid läbiräägitavateks. Käibevara tarbitakse tootmise käigus lõpuni ära, kui palju tootmistsüklit jätkub, kuid maksimaalne kasutusaeg võib olla vaid üks aasta.

Teisisõnu kasutatakse selliseid varasid otse tootmises ja ainult seni, kuni need otsa saavad. Nende varade põhjal tehakse organisatsiooni analüüs, mis võib otsustada selle saatuse.

Fakt on see, et igat tüüpi organisatsiooni jaoks seadus kehtestab minimaalse kapitali suuruse, mida nimetatakse põhikapitaliks ja kui netovara summa rahaliselt on väiksem kui minimaalse võimaliku põhikapitali summa, peab organisatsioon sisenema likvideerimisfaasi.

On üsna loogiline, et kui vara, mida tootmises kasutama peab, kipub otsa saama, siis peab organisatsioon seda kuidagi täiendama.

Võib esineda varade täiendamist kaks teed, Nendest meetoditest sõltub ka varade nimetus, need võivad olla neto- või brutosummad. Brutovara saab osta nii krediidiasutustelt laenatud raha kui ka organisatsiooni enda raha eest. Netovara soetatakse eranditult organisatsioonile kuuluvatest fondidest.

Selle tulemusena on netovara summa rahalises ekvivalendis, mis saadakse täielikult müüa kogu vara mis ettevõttel on. Organisatsiooni netovara arvutamise kord on kehtestatud seadusega, see on organisatsioonide jaoks oluline, sest nad seisavad igal aastal silmitsi selliste arvutustega ja seega määratakse iga organisatsiooni potentsiaal.

Teisisõnu, selliste varade summa sisaldab kogu organisatsioonile kuuluvat mis tahes tüüpi vara, kuid ainult juhul, kui see vara ei ole võlgadega koormatud.

Sellest tasub ka rääkida mittetuuma varasid, mitte igal organisatsioonil neid pole. Seda tüüpi varad võivad kuuluda organisatsioonile, kuid need ei ole otseselt seotud selle tegevuse liigiga ega too otsest kasu tootmisele.

Selliste varade näiteks võiks olla näiteks nafta tootmise ja müügiga tegelev organisatsioon, millel on oma puhkemaja. Sellised varad on alati kandma organisatsioonile kahju, seega saavad neid endale lubada vaid hiiglaslikud ettevõtted.

Varadest rääkides ei saa jätta rääkimata likviidsus st rahaks konverteeritavus. Kõige likviidsemad varad on need, mis toovad organisatsioonile võimalikult lühikese aja jooksul maksimaalset kasumit.

Pikaajalised ehk põhivarad ei muutu kunagi kõige likviidsemaks, sest neid kasutatakse tootmises lõpmatult palju kordi. Mis tahes vara likviidsus arvutatakse organisatsiooni muude varadega võrreldes.

Raamatupidamine on ehk kõige keerulisem teema, millega ettevõtja peab tegelema. Loomulikult töötab peaaegu igas organisatsioonis selliste arvutuste tegemiseks spetsiaalne töötaja. Kõige edukamate tegevuste läbiviimiseks peab aga ettevõtte direktor ise mõistma fundamentaalseid finantstermineid. Näiteks: ettevõtte varad – mis need on? Mis need on? Ja mis on nende arvutamise valem?

Ärivara – kogu ettevõtte füüsiline ja rahaline vara

Organisatsiooni vara on kogu ettevõttel oleva vara väärtus, mida kasutatakse tootmiseks ja osutatavatest teenustest kasumi teenimiseks.

Ettevõtte ressurssidel on kolm allikat, mis põhinevad toimimisvormil:

1. Materjal(materjal) on tunda otsese käe puudutusega: korter ja garaaž, hooned ja tehased, tööriistad ja seadmed, maa, transport, tooraine, lõpptoode, ehted.
2. Immateriaalne(mittemateriaalseid) ei saa puudutada, vaid ainult autoriõiguse valdaja saab neid asjata kasutada, ülejäänu peab maksma: intellektuaalne arendus, patent, arvutiprogramm, kaubamärk, logo, ärireputatsioon, tehnoloogia, organisatsioonilised ideed, privileegid.
3. Rahaline(rahalised) tähendavad kõiki sularahata ja sularaharessursse: raha, valuuta, kindlustuspoliis, väärtpaberid, aktsiad, võlakirjad, väljastatud laenud, hoiused, sularaha.

Ettevõtte vara iseloomustavad kolm peamist parameetrit:

• nad teenivad igal juhul kasumit: varem või hiljem, palju või vähe,
• suurendada nende väärtust aja jooksul,
• ettevõttel on võime kontrollida ressursside kasutamist,
• vara kuulub juba juriidiliselt, paberil, mitte sõnades, ettevõttele.

Ettevõtte likviidsus

Likviidsus on võime muuta mis tahes vara kiiresti "päris" rahaks, kui seda kiiresti vaja läheb.

Ressursid ise võib liigitada nende likviidsuse astme järgi:

• mittelikviidsed (transport, seadmed, hooned),
• madala likviidsusega (tooraine, kaubad, materjalid),
• keskmise likviidsusega (hoiused kuni kuus kuud, laenud),
• väga likviidne (oma raha sularahas, sularaha kassas, valuuta, arvelduskontod).

Kuidas määrata ettevõtte kõige likviidsem, see tähendab rahaks konverteeritav ressurss? Tehke võrdlus: kõige likviidsemaks muutub see, mis toob võimalikult lühikese aja jooksul maksimaalse sissetuleku.

Märgime, et kõige likviidsemad ressursid on samal ajal kõige lühiajalisemad ja ringluses ning mittelikviidsed on põhivara.

Organisatsiooni kohustuste varaga kaetud määr on bilansinäitajate likviidsus, mille järgi saab järeldada: kui palju ettevõtte tulud tema kuludega sammu lähevad.

Bilansi likviidsussümbolid varade ja kohustuste jaoks

Varad ja kohustused

Et mõista, mis on ettevõtte varad, peate mõistma kohustuste mõistet. Varad ja kohustused käivad bilansis alati koos.

Kui varad on vara (asjad või finantsid), mis alati tulu toovad ja suurendavad (varud, hoiused), siis kohustused on vara, mis küll igapäevaseid vajadusi rahuldab, kuid nõuab siiski kulutusi remondiks ja amortisatsiooniks (korter, auto) .

Toome näite, kuidas vara ja kohustus toimivad. Teil on 2 miljonit rubla, mida kavatsete kasutada vastavalt oma soovile. Nende fondide rakendamiseks on kaks võimalust. (Kõik arvud on tinglikud ja valitud arvutamise hõlbustamiseks.)

Valik 1. Hoiustate 2 miljonit rubla aastaintressiga 10. Seejärel muutub teie 2 miljonist aasta pärast 2200 miljonit rubla. Teisisõnu, teie 2 miljoni allikas tõi teile 200 tuhat lisatulu.

Variant nr 2. 2 miljoni eest ostad uude majja ühetoalise korteri ja kolid sinna sisse. Remondile kulutate 200 tuhat rubla ja korraldusele ja sisustusele veel 200 tuhat rubla. Eluaseme- ja kommunaalteenuste kuumakse on umbes 4 tuhat rubla, mis tähendab, et aastas kulutatakse kommunaalteenustele 48 tuhat rubla. See tähendab, et korteri ostmine tõi teile 448 tuhande rubla suuruse kulu.

Tulemused: vara suureneb ise (kui sama intressimääraga panna tagasi 2200 miljonit rubla, on aasta pärast summa 2420 miljonit rubla ja nii edasi) ja kohustus kulutab raha pöördumatult (keegi ei tagasta kulusid remont ja kommunaalmaksed)..

Kohustuste kohta tuleb aga öelda, et need on vältimatud, kuna need rahuldavad meie hetkevajadusi ja käivad üldiselt inim- või tööstustegevusega kaasas.

Ettevõtte kohustused– need on 1) kohustused teiste isikute ees, mida ärimees peab täitma (tasuma pangalaenu, ostma tarnijalt toorainet, maksma töötajatele palka, tegema sissemakseid riigiasutustesse) ja 2) sissemakseid oma põhikapitali edasiseks tegevuseks. ettevõtte toimimine.

Näited varadest ja kohustustest

Ideaalis peaksid ressursside näitajad arveldusperioodi lõpus ületama kohustuste näitajaid või olema nendega vähemalt võrdsed. Sel juhul saame rääkida edukast äriarendusest. Vastasel juhul tasub analüüsida rakendatava strateegia tulemuslikkust, sest aktiivsete ressursside tulu pikema aja jooksul negatiivsena püsides võib ettevõte varem või hiljem pankrotti minna.

Käibe- ja põhivara

Organisatsiooni vara kasutatakse tema tegevuse käigus. Tootmisprotsessis endas osalemise põhjal jaotatakse raamatupidamisaruannetes jooksvaid ja pikaajalisi ressursse.

Ettevõtte põhivara on vara ja finantsvara, mis kaudselt toetavad kaupade tootmisprotsessi, kuid ei ole sellega täielikult seotud. Teisisõnu, need on väljaspool ettevõtte ringlust või tootmistsüklit: nad ei "kulu" ja võivad seetõttu olla pikaajalised. Kui võtta tingimuslikuks arvestusperioodiks üks kalendriaasta, nagu tavaliselt tehakse, siis püsib pikaajalisi ressursse üle 12 kuu.

Pikaajalised (või põhi-) ressursid hõlmavad nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid ressursse, aga ka rahalisi ressursse:

• maa,
• erareservuaarid ja aluspinnas,
• metsad,
• ehitised ja ehitised,
• transport,
• varustus,
• kaubamärgid,
• patendid,
• väärtpaberid,
• rahalised kohustused.

See tähendab, et põhiressursid on väga kindel vundament, tänu millele oli võimalik luua ettevõte (põhikapital, omandatud vara, töötajad) ja korraldada selle tootmistegevust.

Kui organisatsioon on juba olemas ja valmis tööd alustama, tulevad mängu tööressursid.

Ettevõtte käibevaraks on vara ja finantsid, tänu millele realiseeritakse jooksev tootmisprotsess. Kuna nad osalevad täielikult toote loomise toimingutes, nimetatakse neid sageli operatiivseteks ja lühiajalisteks, kuna need tarbitakse ära ühe aasta jooksul.

Mida käibevara hulka arvatakse

Praegused (või praegused) ressursid hõlmavad materiaalset ja immateriaalset vara:

• masinad,
• varustus,
• transport,
• tehnoloogiad,
• korralduslikud ideed.

Käibevarade hulgas leidub ainult lühiajalisi finantsvarasid, st neid, mida saab kiiresti välja võtta ja kulutada tootmisvajadusteks: näiteks varud, sularaha, väärtpaberid, laenud. Kuid kõiki pikaajalisi finantsressursse (aktsiad, võlakirjad, hoiused) ei saa käibevara hulka lugeda.

Põhi- ja kõrvalvarad

Sõltuvalt äritegevuse suunast ja ettevõtte tegevuse liigist eristatakse põhi- ja kõrvalressursse.

Põhivarad on vara ja rahalised vahendid, mida kasutatakse otseselt tootmis- ja turundustegevuse elluviimiseks. Need on peaaegu kõik ettevõtte säästud, kuna need vastavad tegevuse tüübile ja seetõttu on ilma nendeta võimatu areneda ja kasumit teenida.

Mittepõhivarad on mis tahes vara ja rahalised vahendid, mida organisatsioon praegu ei kasuta ja mis tekitab ainult kulusid. Sarnane olukord on tagajärjeks:

• erastamine,
• ümberprofileerimine, üleminek uuele turusegmendile,
• kinnisvara ostmine madala hinnaga pankrotistunud ettevõtjalt.

Enamasti on põhivaraks vara (endiste tehaste, lasteaedade ja laagrite, koolide, kliinikute, sanatooriumide, puhkeasutuste hooned ja ruumid).

Parim näide mittepõhiressursist on võlgnike vara, mille pank arestib rahaliste kohustuste võlgade tasumiseks. Sageli püüavad pangad äsja omandatud kinnisvara võimalikult kiiresti maha müüa, kuid mõnikord on seda lühikese ajaga raske teha, mistõttu on pangad sunnitud mõnda aega ballasti hoidma.

Kuigi riik jätab sellise vara omanikele õiguse edasiseks tegutsemiseks, võib ettevõtte jaoks mittetöötava ja tulu mittetoodava põhivara pikaajaline ülalpidamine ettevõtjale kulukaks osutuda: nad peavad vara eest maksma. maksud, samuti teha makseid eluaseme- ja kommunaalteenuste eest.

Seega oleks kõige ratsionaalsem lahendus objekti müümine või omandiõiguse üleandmine. Kuid mittepõhivara omanikud peaksid olema valmis selleks, et nende eest pakutakse madalaimat hinda.

Netovara

Moodustamise allika alusel eristatakse bruto- ja netoressursse.

Brutovara koosneb omakapitalist ja laenudest, mis on võetud intressiga (krediit). Tavaliselt ei võeta selliseid ressursse lõpparvestuse tegemisel arvesse.

Netovara on raha kogusumma, mida oleks võimalik saada, kui kogu toodang müüakse. Lihtsamalt öeldes tähendab netoressurss kogu ettevõtte lõppväärtust, millest on maha arvatud kõik võlad.

Just netoressursside näitajate järgi hinnatakse ettevõtte heaolu taset.

Varade netojäägi arvutamiseks lahutatakse varade summast kohustuste summa.

Ettevõtte bilansis oleva netovara arvutamine

Iga ettevõtja teab, et valitud turusegmendis on võimatu edukalt areneda, kui te ei analüüsi aeg-ajalt peamisi finantsnäitajaid, mis hõlmavad netoressursse.

Netosäästu arvutamisel peate oma saldot kontrollima järgmiste asjaolude osas:

• kord kvartalis (valikuline) ja kord aastas (nõutav),
• majandusaasta aruandes kuvamine.

Rahandusministeeriumi 2014. aasta korralduses nr 84n antud ettevõtte netoressursi arvestust saavad kasutada:

• Riigi Ühtne Ettevõte, Munitsipaalettevõte,
• ühistud,
• äripartnerid.

Kui suur on ettevõtte netovara bilansis? Eraldi erinäitaja, reakoodiga 3600, vastavalt Rahandusministeeriumi 02.07.2010 korraldusele nr 66n. Nende arvutamiseks tuleks varade väärtusest (lühi-, pikaajaline) lahutada kohustuste ja tulevaste tulude summa.

Bilansi netovara arvutamise valem näeb välja järgmine:

(Ak – Duch – Zva) – (P – Db) = CHA, Kus

Ak- vara,

Duch- asutajate võlg põhikapitalile (kui see on olemas),

Zva- ettevõtte aktsiate ostmise kulud kaasomanikelt (kui neid on),

P- kohustused,

db- tulevane sissetulek,

CHA– netovara.

Netovara arvutamise tulemuste hindamine

Bilansi netovara arvutuste tulemus võib olla näitaja, mis määrab suuresti ettevõtte edasise arengustrateegia. Kui analüüs toob välja negatiivse netoressursi, siis viitab see ettevõtte võimalikule pankrotti, sest tulud ei käi kulutustega sammu.

Erandiks on hiljuti avatud organisatsioon, mis vajab oma majandusnäitajate stabiliseerimiseks pikemat perioodi.

Hindamisel on oluline roll ka põhikapitalil. Võrrelge netoressursi arvutamisel saadud tulemust: kui see on suurem kui põhikapital, siis saab ettevõte kasumit teenides edasi eksisteerida; kui vähem, siis ootab ettevõtet paratamatu krahh ja see tuleks vabatahtlikult sulgeda, sest tulevikus ajab see oma omanikud pankrotti.

Vahi all

Ettevõtte vara on ettevõtte koguvara ja finantsvara, mille olemasolu määrab ettevõtte olemasolu ja tegevuse. Kuid maksimaalse kasumi saamiseks on oluline aeg-ajalt teha arvutusi võrgukasutajate kohta ja kohandada arendusstrateegiaid. Ainult sel juhul võite loota, et teie ettevõte ei ole mitte ainult täna majanduslikult tasuv, vaid jätkab arengut ka homme.

Igal organisatsioonil on vara – hooned, fondid, seadmed, tootevarud. Kõik see moodustab ettevõtte vara, mille hindamine võimaldab hinnata majanduslikku seisu, korraldada äritegevust, kujundada eelarvepoliitikat ja jaotada ressursse ümber kasumlikkuse suurendamiseks.

Definitsioon

Lihtsa definitsiooni andmiseks on varad ettevõttele kuuluv vara ja omandiõigused, rahavarud ja kasumit teeniv intellektuaalomand. Majanduslikust vaatenurgast on varad rahalised vahendid, mis on saadud väljastpoolt või ettevõtte tegevuse tulemusena ja mida kasutatakse kasumi teenimiseks. Teisisõnu, need on ressursid – kõik, mis ettevõtte käsutuses on.

Vastavalt Rahandusministeeriumi korraldusele on Venemaal välja töötatud ühtne varade ja kohustuste arvestuse vorm - ettevõtte bilanss. Kõik varad sisalduvad ühes dokumendi kahest jaotisest.

Struktuur ja tüübid

Ettevõtete ressursid on struktureeritud vormi, käibekiiruse, tegevuses kasutamise, rahaallikate, omandi- ja müügivõimaluste järgi. Varade klassifitseerimisel on erinevaid lähenemisviise, mis võimaldavad mõista nende olulisust organisatsiooni jaoks erinevatest vaatenurkadest.

Raamatupidamises

On põhi- ja käibevara, nii need jagunevad ka raamatupidamises. Need erinevad kasutuse poolest (kaubeldavad on kasutusel aasta, pikaajalised - üle 12 kuu).

Põhivara jaguneb immateriaalseks (ilma füüsilise väljenduseta) ja materiaalseks (näiteks põhivaraks). Käibevarad on väga likviidsed ressursid: nende hulka kuuluvad raha, varud, lühiajalised investeeringud jne. Ressursside kirjete kaupa struktuur kajastub bilansivarades.

Majanduslikust vaatenurgast

Ettevõtete ja ettevõtete ressursse saab liigitada ka puhtaks, rahaliseks, mittelikviidseks/likviidseks, lühiajaliseks/pikaajaliseks, mittetootlikuks, informatsiooniks.

Neto on kogu vara, mis kuulub organisatsioonile ja kuulub ainult sellele. Nende väärtus määratakse kõigi ettevõtte käsutuses olevate ressursside summana, millest on lahutatud laenatud vahendid:

Netovara = Varad bilansis - Laenatud kapital

Varasid saab jagada likviidsuse järgi — nende rahaks muutmise kiirus:

• absoluutselt likviidsed – rahalised vahendid rahvus- ja välisvaluutas, sularahas ja arvelduskontodel;
• ülilikviidsed – need, mida saab rahaks konverteerida mitte rohkem kui 30 päeva jooksul, ilma et see kaotaks praktiliselt oma väärtust turul (lühiajalised investeeringud ja võlgnike võlad);
• keskmiselt likviidne - konverteeritakse rahaks kuu kuni kuue kuu jooksul (mitte lühiajalised ja mitte lootusetud nõuded, tooted laos);
• nõrgalt likviidne ja mittelikviidne – pika müügiperioodiga; Sellesse alagruppi kuuluvad põhivara, demonteeritud seadmed ja halvad nõuded.

Majandustegevuse käibemäära järgi jagunevad varad:

1. Lühiajaline - need on organisatsiooni jooksvaks tegevuseks vajalikud vahendid. Need võivad olla rahalised ja tagada ettevõtte toimimise (näiteks lõpetamata toodang, tarnitud tooted või kaubad) ning neil on kiire käive.
2. Pikaajalised on ettevõtte ressursid, mis on olnud organisatsiooni bilansis pikka aega. Nende peamine omadus on see, et nende fondide maksumus muutub nende kasutamisel ning määrab toodete hinna ja kasumlikkuse. Nende koostis on näidatud järgmisel joonisel.

Tootmises osalemise astme järgi jaotatakse varad tootmiseks ja mittetootmiseks. Tootmistooteid kasutatakse otseselt valmistoodete (seadmed, materjalid jne) loomisel. Tootmisvälised varad on kantud bilansis, kuid ei ole seotud kaupade tootmisega (näiteks büroohooned).

Finantsvarad kuuluvad sageli eraldi varade rühma. Need hõlmavad sularaha ja raha pangakontodel, väärtpabereid, teiste ettevõtete aktsiaid, kontosid, teiste organisatsioonide kohustusi maksta saadud toodete eest ja muid finantsinstrumente.

Infovarad on mõeldud tootmisprotsessi korraldamiseks. Need toovad ettevõttele ka kasumit. Nende hulka kuuluvad intellektuaalomandi õigused, leiutised, patendid, dokumenteeritud teadmised, tööstuslikud kogemused, kaubamärgid, kaubamärgid ja arvutiprogrammid.

Rahvusvahelises finantsaruandluses

Varade kajastamise kriteeriumid rahvusvahelises praktikas on mõnevõrra erinevad Venemaa omadest. Peamine punkt on see, kuidas vara kajastatakse. Vene praktikas on vara see, mis kuulub organisatsioonile omandiõiguse alusel. Samas ei pea kõik kasumit tootvad ressursid tingimata ettevõttele kuuluma. Näiteks kui ta rendib seadmeid või hoonet, siis sellist vara bilansis varana ei näidata. Rahvusvahelises finantsaruannete koostamise praktikas kehtib objekti kvalitatiivse hindamise põhimõte: kas see on organisatsiooni kontrolli all, kuidas seda kasutatakse ja kuidas see mõjutab selle maksevõimet.

Sellega seoses on mitmeid konkreetseid mõisteid, mida Venemaa praktikas kasutatakse harva:

1. Rahalised varad on sellised vahendid ja õigused kohustustele, millel on teatud väärtus, mis hindade muutumisel ei muutu. See on otseselt sularaha kassas ja arvelduskontol olevad summad, mõned võlakirjad, debitoorsed arved.
2. Mitterahalised ressursid on esemed ja õigused, mille reaalväärtust hinnatakse ajas ja hindade muutustega ümber: põhivara, varud, valmistoodang ladudes, kohustused, mis väljenduvad mitterahalises toodangu tarnimises.
3. Müügil olevad pikaajalised varad. Rahvusvahelises raamatupidamises eraldatakse eraldi grupp nendele ressurssidele, mida ei kasutata äritegevuses, vaid soetatakse hilisemaks müügiks.

Varade hindamine bilansis

Bilanss on dokument, mis kajastab organisatsiooni varade olemasolu ja seisukorda, nende kirjendatud ja koguväärtust (viimane kantakse reale 1600). Varade väärtust ja struktuuri analüüsides saab teha järelduse ettevõtte edukuse, kohustuste täitmise ja kasumi teenimise võime kohta.

Analüüsiks kasutatakse paljusid näitajaid, millest mõnda käsitletakse allpool.

Koguvarade maksumus ja keskmine väärtus

Ressursikulu on rahas väljendatud hinnang ettevõtte varale, mis toodab või võib seda tulevikus toota. See koosneb kahest positsioonist: käibe- ja põhivara summa (bilansis on need vastavalt read 1100 ja 1200). Seega määratakse koguvarade väärtus ridade 1100 ja 1200 summana. Teisisõnu, see on bilansi valuuta: varade jao rea 1600 summa.

Organisatsiooni koguressursside keskmine väärtus (ASA) leitakse aritmeetilise keskmisena aasta alguse (A 1) ja aasta lõpu (A 2) väärtuse vahel. See on kirjutatud valemina:

SSA = (A 1 + A 2)/2

Aasta keskmise kulu arvutamisel kasutatakse sama põhimõtet: näitajad võetakse ühe arvestusperioodi seisuga, kuid erinevate aastate bilanssidest. Jagaja võrdub õpitavate aastate arvuga (kaks aastaks - 2, kolmeks - 3 jne). Jooksvate ja püsiressursside keskmised näitajad arvutatakse sarnaselt.

Reaalvarade suhe

Reaalvaraks on immateriaalne põhivara, põhivara, varud (tootmine) ja pooleliolev toodang – kõik, mis on seotud äritegevusega. Analüüsiks kasutatakse tavaliselt suhet - reaalvarade koguväärtuse ja nende bilansi koguväärtuse suhet. Eduka tootmisettevõtte väärtus peaks olema üle 0,5 (50%). Vähenemine tähendab tootmisvõimsuse vähenemist või ettevõtte üleminekut muudele mittepõhitegevusele.

Varade immobiliseerimine tähendab nende ringlusest kõrvaldamist. See tähendab, et hinnatakse nende varade osakaalu, mis ei ole seotud käibega ja ei too tulu või mida kasutatakse muul otstarbel kui sihtotstarve. Immobilisatsioonikoefitsient näitab, kui tõhusalt kasutatakse ettevõtte ressursse. Immobiliseeritud vahendite seisu kajastav näitaja arvutatakse ettevõtte püsi- (põhi-) ja käibe- (käibe-) varade suhtena.

Mida madalam on see näitaja, seda rohkem on ettevõttel likviidseid ressursse ja vastavalt ka seda suurem on tema maksevõime.

Püsivara indeksi suhe

Püsivarad on ettevõtte bilansi esimeses osas kajastatud varad, st rahalised vahendid, mis ei ole ringluses. Püsivara indeks näitab, millist osa sellest ettevõte omakapitali arvelt ülal hoiab või millise osa omavahenditest moodustab vara, mille müük on keeruline. Selle väärtus määratakse kogu põhivara (bilansi positsioon 1100) jagamisel ettevõtte omavahenditega (1300):

IPA = põhivara/omakapital

Selle koefitsiendi normaalväärtus on nullist üheni. Selle suurenemine viitab ettevõtte finantsseisundi halvenemise ohule.

Loe ka

Teabevahetus Venemaa Keskpanga ja Vene Föderatsioonis registreeritud finantsturu osaliste vahel. Keskpanga isikliku konto ja selle võimaluste uus versioon. Uue versiooni eelised ja puudused. Samm-sammuline algoritm konto loomiseks

Üks peamisi mõisteid, mis on seotud organisatsiooni vara ja finantsseisundiga, on mõiste "vara". Mis on varad? Me ütleme teile oma materjalis.

Varad: määratlus

Üldises mõttes on ettevõtte vara tema vara ja raha kogum. Asjade lihtsustamiseks pannakse terminite “vara” ja “vara” vahele sageli võrdusmärk. Samal ajal ei ole organisatsiooni vara ainult tema omand, sealhulgas sularaha. Varaks loetakse ka omandiõigusi ja muid rahalise väärtusega õigusi.

Mõiste “varad” definitsiooni leiate Venemaa turumajanduse raamatupidamise kontseptsioonist (kinnitatud 29. detsembril 1997). Märgitakse, et ettevõtte vara on majandusvara, mille üle organisatsioon sai oma majandustegevuses toimunud faktide tulemusel kontrolli ja mis peaks tooma talle tulevikus majanduslikku kasu.

Mida vara hulka arvatakse

Mõistet “vara” kasutatakse laialdaselt raamatupidamises ja finantsaruandluses. Seega on bilansi kujul (Rahandusministeeriumi korraldus 02.07.2010 nr 66n) rühmitatud teave organisatsiooni finantsseisundi kohta aruandekuupäeva seisuga 2 plokki: varad ja kohustused. Seetõttu aitab bilansivorm raamatupidamise ja aruandluse seisukohalt vastata küsimusele, mis on vara. Allpool on toodud varade näited.

Seega on organisatsiooni varade hulgas:

• immateriaalne põhivara;
• põhivara;
• aktsiad;
• saadaolevad arved;
• finantsinvesteeringud;
• sularaha jne.

Oluline on arvestada, et varade kajastamise kriteeriumid, samuti varade omadused raamatupidamises ja aruandluses on määratud konkreetsete raamatupidamist reguleerivate aktidega, mis reguleerivad teatud varade arvestust.

Varade analüüs

Organisatsiooni varade koostise, struktuuri ja väärtuse muutuste uurimine on üks peamisi organisatsiooni varalise ja finantsseisundi analüüsi valdkondi. Seega toodetakse üksikute varaliikide erikaal organisatsiooni koguvaras, määratakse nende struktuur ja varade kvaliteet.

Lisaks pööratakse tavaliselt suurt tähelepanu ettevõtte varade dünaamikale. Näiteks varade suurendamisel arvutatakse varade kasvutempo ning uuritakse nende vastavust tulude, kulude ja kasumi muutumise määrale.