2.4 Kindlustusseltsi kasumlikkuse näitajate analüüs

Kasumlikkus näitab, kui palju kasumit kindlustusandja saab igalt kindlustusmaksete rublalt, ja seob kasumi kui rahaliste vahendite allika summa kindlustusfondi moodustamiseks tehtud töö mahuga.

Kindlustustegevuse kasumlikkuse analüüsimiseks on vaja kindlustusorganisatsiooni kasumiaruande põhjal arvutada järgmised näitajad.

1) kahjusuhe

K ub.n = leht(100-112)/(010+080)=(2448760-65865)/(5275+6257583)=0,38

K ub.k = leht(100-112)/(010+080)= (2587789-54025)/(1312+5338695)=0,47

Näitaja tõus viitab kahjumlikkuse kasvule ja kindlustusseltsi kasumlikkuse vähenemisele.

2) edasikindlustusandjate osakaalu koefitsient

K d.p..n = rida(012+082)/(010+080)=(40+1512688)/(5275+6257583)=0,24

K d.p..k = rida(012+082)/(010+080)=(39+921671)/(1312+5338695)=0,17

Indikaatori langus viitab edasikindlustustegevuse vähenemisele.

3) kulusuhe

Kulumaterjalidele = Line(050+160)/(010+080)=(569+846237)/ (5275+6257583)=0,13

Kulumaterjalidele = Line(050+160)/(010+080)=(96+476697)/ (1312+5338695)=0,09

Näitaja näitab, et kindlustusandja kulude osakaal kindlustustulus on vähenenud.

4) investeeringute tulutaseme koefitsient

To u.d.i.n = leht(020+180-(060+190))/(010+080) =(233+341033-

(69+101180))/(5275+6257583)=0,04

To u.d.i.k = rida (020+180-(060+190))/(010+080)

=(97+449846-(71+328035)/ (1312+5338695)=0,02

Indikaatori langus viitab investeeringute tasuvuse vähenemisele.

5) investeerimistegevuse efektiivsuse suhe

K ef.n = rida((180+120)-(060+190))/(120+130)=

=(341033+(-164705))-(69+101180))/(17044827+8292348)= 0,003

Mõjutamiseks =Lehekülg((180+120)-(060+190))/(120+130)=

=((449846+70375)-(71+328035))/(16588792+9343224)= 0,01

Suhtarvu tõus viitab investeerimisprojektide paranemisele, mis viitab kasumlikkuse tõusule.

6) tasuvuskordaja

Kindralile =1+ K ud.k – (K ub.k + K ef.k + K eff.k)

algusesse = 1+0,04-(0,38+0,003+0,13)=0,53

lõpus = 1+0,02-(0,547+0,01+0,09)=0,45

Koefitsient on suurem kui 0, mis tähendab, et ettevõtte tegevus on kasumlik

7) kapitali tasuvuse suhe

Et r.k. n = E/SK=218361/5783010=0,04

Et r.k. k = E/Sk = 134333/8958757 = 0,01

Dünaamika näitab, et aruandeperioodil omakapitali tootlus langes.

8) kindlustustegevuse tasuvuskordaja

K r.s.d.n = esmaspäev/RVD=218361/(-846237-569)= -0,26

K r.s.d.k = esmaspäev/RVD = 134333/(-476697-96) = -0,28

Näitaja muutus näitab, et ettevõtte tootlus aruandeperioodil kasvas.

2.5 Kindlustusseltsi äritegevuse analüüs

Ettevõtte finantsseisundi stabiilsus on peamiselt tingitud äritegevusest. Peamiste näitajate dünaamika hindamisel on vaja võrrelda nende muutumise kiirust. Kõige optimaalsem on järgmine suhe:

T Pn > T R > T A >100%,

0,6 >0,85>1,06

kus T Pn > T R > T A – vastavalt maksueelse kasumi, müügimahu ja varade suuruse muutumise määr.

Sel juhul näeme, et suhe ei ole optimaalne, kuna kasum on vähenenud.

Arvutame ja analüüsime kindlustusorganisatsiooni äritegevust iseloomustavaid koefitsiente:

1) varade käibekordaja:

K oa.n =PSP/A=Str.(10+80)/varad=(5275+6257583)/26114083=0,24

K oa.k =PSP/A=Str.(10+80)/varad=(1312+5338695)/27601114=0,19

kus PSP - kindlustusmaksed - neto edasikindlustus.

Näitaja langus viitab varade käibe efektiivsuse halvenemisele.

2) omakapitali käibekordaja

K sk.n =PSP/SK=Str.(10+80)/SK==(5275+6257583)/5783010=1,08

K sk.k =PSP/SK=Str.(10+80)/SK=(1312+5338695)/8958757=0,6

Näitaja langus viitab aktsiakapitali käibe efektiivsuse vähenemisele.

3). investeeritud varade käive

K i.n = DI/(I+FV)=str.(20+180)/str.b.(120+130)

=(233+341033)/ (17044827+8292348)=0,01

K ia.k =DI/(I+FV)= rida(20+180)/str.b.(120+130)

= (97+449846)/ (16588792+9343224)=0,02

kus DI on investeerimistulu,

Ja – investeeringud,

FV - finantsinvesteeringud.

Investeeritud varade käive kasvab dünaamiliselt ja vastavalt sellele kasvab ka äritegevus.

Ettevõtte finantsseisundit ei saa väljendada ühegi näitajaga. Seda iseloomustavad mitmed näitajad, millest igaüks peegeldab ainult finantstegevuse konkreetset aspekti, ja selle kohta saab täieliku hinnangu ainult konkreetsete näitajate kogumi hindamisel.

Analüütiku käsutuses on mitmesuguseid spetsiaalseid tööriistu, mis põhinevad konkreetsetel finantsaruannetel või nende komponentidel. Finantsaruannete analüüsi eesmärk on määrata kindlaks ettevõtte finantsiline elujõulisus ja majandustulemused, samuti leida võimalusi äritegevuse tõhususe parandamiseks.

Selliste spetsiifiliste analüüsivahendite hulka kuuluvad rahavoogude analüüs, kogutulu kõikumiste kohta aruandlus jne. Kuna kõiki probleeme korraga lahendada on võimatu, ei ole terviklik analüüs ühekordne tegu, vaid keerukas mitmefaasiline protsess, uuringute kogum sammud optimaalse tulemuse otsimiseks.

Finantsseisundi analüüs hõlmab erinevaid analüüsiliike, et hinnata usaldusväärselt majandusüksuse hetke finantsseisundit ja selgitada välja selle põhjustanud põhjused, samuti näidata olemasolevaid võimalusi ja reserve finantsseisundi parandamiseks.

Seda ettevõtmist analüüsides võime rääkida paljudest puudujääkidest ettevõtte arengustrateegias. Positiivne on vaba rahavoo ja omakapitali suurenemine. Samuti on märgata finantsstabiilsuse kasvu ja kindlustusseltsi reservipotentsiaali kasvu. Negatiivse poole pealt tuleb märkida kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse vähenemist. Ebapiisavalt tõhus edasikindlustuskaitse ja liigne sõltuvus edasikindlustusandjate usaldusväärsusest viitavad ebaõigele poliitikale edasikindlustuse tegevuse ja arengu osas.

Üldiselt võib ettevõtet pidada kasumlikuks, sellel on arenguväljavaated ja teatud aja jooksul - maksevõimeline, mis on ettevõtte tegevuse põhinäitaja. Kuid me ei tohi unustada vajadust vead õigeaegselt parandada.

Finantsstabiilsuse suurendamiseks on vaja osa kasumist suunata omakapitali suurendamiseks.

Kapitali käibe kiirenemine aitab kaasa ka laenukapitali vajaduse vähenemisele.

Uuritava ettevõtte finantsseisundit analüüsides tuleks tähelepanu pöörata selle finantsstabiilsust ja normaalset finantsseisundit iseloomustavatele teguritele, mis tagavad ettevõtte eesmärkide saavutamise ning eriti hoolikalt kontrollida pankroti tunnuseid, mis eelkõige , on järgmised punktid:

1) suutmatus võlgu õigeaegselt tasuda järgmistel põhjustel:

Korduvad tegevuskahjumid;

Finantseerimine tähtaja ületanud võlgnevustest;

Pikaajaline finantseerimine lühiajalistest fondidest;

Oma käibekapitali puudumine;

Madala likviidsuse näitajad;

Võlakohustuste ja omakapitali suhte suurendamine;

Suhete halvenemine pankadega;

2) suutmatus jätkata äritegevust;

Võtmepersonali kaotuse tõttu;

Varude taseme languse jms tõttu;

3) rahapuudus töötajatele palkade maksmiseks;

4) uuritavate ettevõtete kohustuste ülejääk oma vara suhtes

bilansi ebarahuldava struktuuri tõttu, s.o madala likviidsusastme tõttu jne.

Lühiajalise laenu vajaduse vähendamiseks peate:

Suurendada oma käibekapitali;

Vähendage praeguseid rahalisi vajadusi.

Oma käibekapitali suurendamiseks on omakorda vaja:

Omakapitali suurendamine (registreeritud kapitali, jaotamata kasumi ja reservide suurendamine, kasumlikkuse suurendamine läbi kulude kontrolli ja agressiivse kaubanduspoliitika);

Tutvustage pikaajalist laenamist. Pikaajaline laen on

selle eelised: intressimäärad on madalamad kui lühiajalisel laenul, hüvitis pikeneb aja jooksul.

Vastavalt vähendada praeguseid rahalisi vajadusi

vajalik:

Vähendage saadaolevaid arveid. Edasilükatud maksete kestuse lühendamisel tuleb aga püüda mitte ohustada kliente kaotada. Siin võib kasuks tulla vekslite, faktooringu ja spontaanse rahastamise arvestamine. Enne keskmise edasilükkamise pikkuse vähendamise otsustamist peate oma turgu uurima.

Kui konkurentide edasilükkamise kestus on lühem, võite proovida enda oma lühendada. Hinnates oma praeguseid maksete edasilükkamisi, tuleks uurida, millele pikaajalised maksete edasilükkamised kaasa aitavad: kas käibe kasvule või kahjumi kasvule? Samuti on vaja vähendada kahtlaste klientide osakaalu, tuletades võlgnikele süstemaatiliselt meelde lähenevat maksetähtaega. Kasulik on leida võimalus oma äri- ja finantsteenuste vahelise suhtluse tõhustamiseks, et peatada koheselt müük klientidele, kes hilinevad maksetega või ei maksa kauba eest üldse;

Suurendada võlgnevusi arveldustähtaegade pikendamisega.

Samuti võib ettevõtte arenguks osutuda vajalikuks muuta ettevõtte strateegilist suunda ja poliitikat.

Järeldus

Konkurentsivõimelises majanduskeskkonnas eeldab ettevõtte juhtimine, et majandusteabele võimalikult objektiivne hinnang anda ja seda juhtimisotsuste õigeaegseks vastuvõtmiseks kasutada, ettevõtte seisukorda käsitleva finantsinformatsiooni kvaliteetset töötlemist. Selline raamatupidamise ja finantsaruandluse andmete põhjal genereeritava majandusinformatsiooni töötlemine toimub finantsanalüüsi tehnikate kasutamise alusel.

Enamik Venemaa spetsialiste ja ettevõtjaid pole veel õppinud finantsanalüüsi tulemusi laialdaselt kasutama. Raamatupidamine peab oma põhitöö eesmärgiks finantsaruandlust. Raamatupidamist ennast peetakse aga analüüsiks teabe andjaks, mitte eesmärgiks omaette.

Finantsanalüüsi tulemused võivad olla kasulikud paljudele kasutajatele. Samal ajal nõuab majanduse ümberstruktureerimine uusi lähenemisviise selle meetodite hindamisel. Ajalooliselt omandas finantsanalüüs turusuhetele üleminekuga teoreetiliselt kiiresti ja muutus isoleeritud rakendusdistsipliiniks. Selle rakendamise algoritm erinevates versioonides on aga paljude äriüksuste ja valitsusasutuste töömeetodite aluseks.

Viited

1. Bank V.R., Bank S.V., Tarasknina A.V. Finantsanalüüs: õpik. toetust. - M.: Prospekt, 2009.

2. http://www.reglament.net

3. Ermasov S.V., Ermasova N.B. Kindlustus: õpik, 2008

4. Richard J. Ettevõtte majandustegevuse audit ja analüüs. Moskva: Audit, UNITY, 2007

5. Kolass B. Ettevõtte finantstegevuse juhtimine. Probleemid, mõisted ja meetodid. Moskva: rahandus, UNITY, 2007

Metoodika ülesehitamiseks kindlustusandja finantsstabiilsuse näitajad Analüüsisime olemasolevaid meetodeid ja nende põhjal töötasime välja indikaatorid, mis vastavad ülaltoodud nõuetele. Selle metoodika teabebaasi moodustasid kindlustusorganisatsioonide avatud aruandlused, mida nad on kohustatud avalikustama kehtiva seadusandluse alusel.

Toome välja kaheksa kindlustusandja finantsstabiilsuse näitajate rühma. Iga näitajate rühm sisaldas koefitsiente, mis kajastasid uuritava teguri mõju kindlustusseltsi finantsstabiilsusele.

1. Üldise maksevõime näitajad. See näitajate rühm iseloomustab kindlustusandja kapitali (omakapitali ja kindlustusreservide) piisavust kindlustusorganisatsiooni kohustuste täitmiseks.

2. Kindlustusreservide piisavuse näitajad. Kindlustusreservide piisavus tähendab nende struktuuri ja suuruse vastavust kindlustusandja poolt kindlustuslepingutest tulenevatele kohustustele. Kindlustusreservide hindamine selles metoodikas toimub nende piisavuse seisukohalt lähtuvalt kogutud kindlustusmaksete mahust, aga ka kindlustusreservide struktuurist.

3. Likviidsusnäitajad. Likviidsusnäitajad kajastavad kindlustusseltsi finantsseisundit ja näitavad investeeringute üldist struktuuri, mis peaks olema selline, et kindlustusseltsil oleks igal ajal vabu likviidseid vahendeid või kapitaliinvesteeringuid, mida saab kergesti konverteerida likviidseteks vahenditeks. Teisisõnu peab kindlustusseltsil igal ajahetkel olema kindlustusvõtjatele väljamaksete tagamiseks kasutatav summa.

4. Edasikindlustusturust sõltuvuse näitajad. Osa riskide edasikindlustusele ülekandmine võimaldab lahendada mitmeid olulisi probleeme: kindlustusandja tegevuse pikaajalise stabiliseerimise probleem kogu kindlustusportfelli negatiivsete tulemuste korral aastaringselt; tegevusulatuse laiendamise (suure hulga riskide võtmise) ja konkurentsivõime suurendamise probleem; oma vara kaitsmise probleem ebasoodsates tingimustes. Kindlustusorganisatsioon peab aga hindama selle lahenduse majanduslikku efektiivsust. Selle metoodika näitajad on suunatud kindlustusseltsi sõltuvuse edasikindlustusturust kindlustusmaksete, maksete ja reservide osas.

5. Investeerimisaktiivsuse näitajad. Investeerimistulu on kindlustusandjale lisaks kindlustustegevusest saadavale tulule täiendav tuluallikas.

Ajutiselt vabade rahaliste vahendite paigutamise tõhususest ja usaldusväärsusest ei sõltu mitte ainult kindlustusandja sissetulek, vaid ka maksevõime, st võime tasuda kõiki oma kohustusi. Sellega seoses on kindlustusreservide paigutamine riigi range kontrolli all.

Antud metoodikas hindavad kindlustusandja investeerimistegevuse näitajad kindlustusseltsile aruandeperioodil saadud investeerimistulu võrdluses refinantseerimismääraga ning hindavad ka kindlustusandja investeerimistegevuse tulemuslikkust.

6. Finants- ja majandustegevuse näitajad. Vaadeldav kindlustusandja finantsseisundi üldnäitajate rühm iseloomustab makromajanduslikku olukorda ja sisaldab kindlustusseltsi tegevuse põhilisi kvantitatiivseid tunnuseid: juhtimiskulude osakaal seltsi investeerimistulus, kindlustusmaksetes, puhaskasumi ja investeeringu suhe. ettevõtte tulud.

7. Kasumlikkuse ja saavutatud tulemuste näitajad. Kindlustusseltsi üldist tulemuslikkust iseloomustavad kasumlikkuse ja saavutatud tulemuste näitajad. Kindlustusseltsi tegevust hinnatakse tema majandustulemuste analüüsi põhjal. Kindlustusseltsi kasumlikkuse hindamiseks võrreldakse puhaskasumit kindlustusandja omavahendite summaga, samuti kindlustusreservide suurusega.

8. Äritegevuse näitajad. Äritegevuse suhtarvud võimaldavad analüüsida, kui tõhusalt ettevõte oma vahendeid kasutab.

Ettevõtte äritegevus rahalises aspektis väljendub eelkõige tema rahaliste vahendite käibe kiiruses. Äritegevuse analüüs seisneb erinevate käibe ja kasumlikkuse finantssuhtarvude taseme ja dünaamika uurimises, mis on ettevõtte finantstulemuse suhtelised näitajad.

Allpool on toodud koefitsiendid ja nende soovitatavad väärtused, mille alusel tehakse ettepanek hinnata kindlustusandja finantsseisund. Näitajate soovituslikud väärtused töötatakse välja kaasaegse kindlustustegevuse analüütikute hinnangute põhjal nende näitajate väärtuse kohta, samuti kindlustustegevust reguleerivate õigusaktide nõuete alusel.

Kindlustusorganisatsiooni finantsstabiilsuse määramise väljatöötatud metoodikat kirjeldavad näitajad

Üldised maksevõime näitajad

Kindlustusmakse kaetus omavahendite ja kindlustusreservidega, indikaatori soovitatav väärtus ei ole madalam kui 150%
K1 = (aktsia + kindlustuseraldised) / (riskikindlustusliikide netopreemia) * 100%

Omakapitali ja kindlustusreservide osakaal ettevõtte varades
K2 = (aktsia + kindlustusreservid) / koguvara * 100%
Standard ei ole madalam kui 80%.

Omavahendite osa kindlustuslepingutega mitteseotud seltsi kohustustes, soovitatav koefitsiendi väärtus ei ole madalam kui 100%
K3 = omavahendid / mittekindlustuskohustused * 100%

Kindlustusreservide omavahenditega kaetuse tase
K4 = omavahendid / tehnilise kindlustuse eraldised - neto * 100%
Standard ei ole madalam kui 50%.

Kindlustusmaksete laekumiste vormis raha sissevoolu piisavus kindlustusmaksete jooksvate kulude, äritegevuse jooksvate kulude, juhtimise, tegevuskulude katmiseks, välja arvatud investeerimistegevusega seotud kulud
K5 = (kindlustusmaksed – neto edasikindlustus) / kindlustustoimingute tegemise kulud * 100%
Standard on üle 700%.

Kindlustusreservide piisavuse näitajad

Kindlustusmaksete osakaal riskantsete kindlustusliikide kindlustusreservides
K1 = kindlustuseraldised / riskikindlustusliikide netopreemia * 100%
Standard ei ole suurem kui 100%.

Sularahas deklareeritud, lahendamata kahjude reservi katmise tase
K2 = raha / reserv deklareeritud, lahendamata kahjude jaoks * 100%
Standard ei ole suurem kui 100%.

Teenimata preemiate reservi kaetuse tase saadaolevate arvete lõikes (soovitatav väärtus - alla 100%)
K3 = saadaolevad arved kindlustustoimingute, kaaskindlustuse / teenimata kindlustusmaksete reserv) * 100%

Kindlustusandja likviidsusnäitajad

Bilansi kogulikviidsus = käibevara / (lühiajalised kohustused + kindlustusreservid) * 100%, standard - 100-130%
Raha likviidsus = (raha + lühiajalised finantsinvesteeringud) / (lühiajalised kohustused + kindlustusreservid) * 100%, standard - 100
Jooksev likviidsus = käibevara / lühiajalised kohustused * 100%, standard - 600-900%
Tasumata arvete osakaal varades = võlgnevused ilma kindlustuskohustusteta / vara, kokku * 100%, standard mitte rohkem kui 40%

Edasikindlustusturust sõltuvuse näitajad

Edasikindlustusele üle kantud kindlustusmaksete osa
K1 = edasikindlustusele üle kantud kindlustusmaksed / (otsekindlustuse kindlustusmaksete kogusumma + edasikindlustusele laekunud) * 100%

Edasikindlustaja poolt kaetud kindlustusmaksete osa
K2 = (edasikindlustusandja poolt kaetud kindlustusmaksete summa) / maksete kogusumma * 100%
Soovitatav väärtus 5–50%

Edasikindlustusandjate osakaal kindlustusreservides
K3 = edasikindlustusandja osa kindlustusreservides / kindlustusreservide kogusumma * 100%
Soovitatav väärtus 5–50%

Investeeringute tulemuslikkuse näitajad

Kindlustusorganisatsiooni investeerimistegevuse tasuvus
K1 = investeerimistulu / perioodi keskmine investeerimismaht * 100%

Investeerimistulu osakaal kindlustusseltsi kapitalis ja reservides
K2 = investeeringutulu / kapitali ja reservide summa * 100%

Investeerimistegevuse efektiivsus
K3 = investeerimistulu / perioodi kindlustusreservide keskmine väärtus * 100%

Omakapitali tasuvus
K4 = investeeringutulu / (põhikapital + reservkapital) * 100%

Koefitsientide K1-4 standardväärtus on väärtus, mis moodustab vähemalt 1/3 aruandeperioodi refinantseerimismäärast

Elukindlustuse reservide investeeringutasuvus
K5 = Elukindlustusreservi investeerimisest saadud tulu / perioodi elukindlustusreservi keskmine maht * 100%
Standardväärtus on elukindlustustariifi struktuuris sisalduvast tulumäärast suurem näitaja.

Finants- ja majandustegevuse näitajad

Majandamiskulude osa kogunenud kindlustusmakses = juhtimiskulud / kogunenud kindlustusmakse * 100%, standard - mitte rohkem kui 30%
Kindlustus- ja finants-majandustegevuse kasumlikkus = puhaskasum / tulu investeerimis- ja kindlustustegevusest * 100%, standard - 1% -15%

Saavutatud tulemuste tasuvuse näitajad

Kindlustusandja kasumlikkus omavahendite ühiku kohta = puhaskasum / perioodi omavahendite keskmine väärtus * 100%, standard - mitte vähem kui 5%
Puhaskasumi osa kindlustusreservidest = puhaskasum / perioodi kindlustusreservide keskmine väärtus * 100%, standard - vähemalt 5%

Kindlustusorganisatsiooni äritegevuse näitajad

Aruandeperioodi varade muutus = (varad aasta lõpus - varad aasta alguses) / varad aasta alguses * 100%, standard - 5-30%
Aruandeperioodi kindlustusmaksete kogumise mahu muutus = (aruandeperioodi kindlustusmaksed - eelmise perioodi kindlustusmaksed) / eelmise perioodi kindlustusmaksed * 100%, standard - 5-50%
Aruandeperioodi kindlustusreservide suuruse muutus = (kindlustusreservid aasta lõpus - kindlustusreservid aasta alguses) / kindlustusreservid aasta alguses * 100%, standard - 5-30%

Pärast näitajate väljatöötamist testisime seda metoodikat 15 ettevõtte peal, mis kuulusid 2007. aastal RBC reitingu järgi suurimate ettevõtete hulka ning tegime oma aruanded ka Internetis avalikult kättesaadavaks. Järjestasime uuritavad ettevõtted vastavalt nende kohale RBC reitingus ja määrasime ettevõtetele positsioonid 1.–15.

Analüüsides Venemaa parimaid ettevõtteid, jõudsime järeldusele, et 100% uuritavatest ettevõtetest on omakapitali adekvaatsuse määr alla normi, mis viitab sellele, et kindlustusorganisatsiooni varade osana on omakapital ja kindlustusreservid ebapiisavad. katta kõik võetud kohustused kindlustusorganisatsioon.

86,67% ettevõtetes on muude liikide kui elukindlustuse kindlustusreservide piisavuse näitaja väiksem kui soovitatav väärtus, seega moodustatakse kindlustusreserve väiksemas mahus kui kindlustusorganisatsiooni kogutud kindlustusmakse maht, võtmata arvesse edasikindlustusse üle kantud konto preemiad.

Raha likviidsuskordaja on alla normi 80% kindlustusandjatest, mistõttu on nende kindlustusorganisatsioonide bilanss mittelikviidne. Ebarahuldavaks osutusid ka 80% kindlustusandjate äritegevuse üldist dünaamikat kajastavad äritegevuse näitajad. Enamasti saavutati see tulemus bilansivaluuta languse tõttu aasta lõpus võrreldes aasta algusega. Saadud kindlustusorganisatsioonide finantsseisundit kirjeldavate koefitsientide väärtused näitavad tõsiste probleemide olemasolu Venemaa majanduse kindlustussektoris.

Metoodika testimise tulemuste järgi olid finantsiliselt kõige stabiilsemad ettevõtted reitingus 1. koha saanud ettevõte ja reitingus 9. koha saanud ettevõte. Finantsiliselt kõige ebastabiilsem ettevõte valitute seas oli edetabelis 10. kohal olev ettevõte. Saadud tulemuste põhjal võime järeldada, et ettevõtte koht enamikus reitingutes ei anna õigust hinnata tema finantsstabiilsust ja usaldusväärsust.

Meie hinnangul võib kindlustusturu seisu adekvaatsete ja usaldusväärsete näitajate teaduslik väljatöötamine tõsta kindlustusvõtjate kindlustunnet ja seeläbi aktiviseerida tarbijate rolli kindlustussuhetes.

Analüüsi käigus on vaja välja selgitada kindlustusseltsi usaldusväärsuse sõltuvus tema tegevuse tulemuslikkusest. See analüüs on soovitatav läbi viia, et selgitada välja peamised omakapitali suuruse muutuse tegurid.

Kindlustusseltsi finantsmajandusliku tegevuse tulemuslikkuse kõige üldisemaks tunnuseks on kasum. Sellega seoses lahendab analüüs järgmised probleemid:

• - määrata kindlaks saavutatud tulemuste piisavus organisatsiooni finantsstabiilsuse ja konkurentsivõime tagamiseks;
• - uurida erinevate tegurite mõju kasumile;
• - kaaluma peamisi suundi jõudluse edasiseks parandamiseks.

Organisatsiooni tulemuslikkust iseloomustavate majandusnäitajate kogumi määrab analüüsi sügavus. Aruandlusandmete põhjal saate analüüsida kasumit, kasumlikkust ja käivet.

Kasumi (majandusliku efekti) analüüsimisel saab arvesse võtta kasumit teenuste müügist, bilansikasumit ja puhaskasumit.

Kindlustusorganisatsiooni äritegevus väljendub dünaamilises arengus ja majandusliku potentsiaali efektiivses kasutamises. Äritegevuse analüüsimiseks kasutatakse organisatsiooni finantsseisundi hindamiseks käibenäitajaid. Käibenäitajad hõlmavad raha või nende allikate käivet:

Kindlustusmaksed - neto // Perioodi rahaliste vahendite või nende allikate keskmine väärtus.

Äritegevuse analüüs sisaldab järgmisi näitajaid:

Varade kogukäibe suhe:

Perioodi kindlustusmakse / Keskmine vara.

Kogukäibekordaja peegeldab kindlustusorganisatsiooni kogu kapitali käibemäära või kõigi olemasolevate ressursside kasutamise efektiivsust, sõltumata nende allikatest. Kogukäibekordaja peegeldab kindlustusorganisatsiooni kogu kapitali käibemäära või kõigi olemasolevate ressursside kasutamise efektiivsust, sõltumata nende allikatest;

Käibekapitali käive:

Kindlustusmaksed - neto // Keskmine käibekapital; omakapitali käive:

Kindlustusmaksed - neto // Omavahendite keskmine summa.

Omakapitali käibekordaja iseloomustab omakapitali käibe ja kassategevuse määra.

Omakapitali käibekordaja on perioodi kindlustusmakse suhe keskmisesse omakapitali. Aktsiakapitali tootlus peegeldab vahendite kasutamise aktiivsust, näitab ettevõtte omakapitali käibenumbrit või mitu rubla tulu on investeeritud omakapitali rubla kohta. Selle näitaja madal väärtus näitab osa omavahendite passiivsust;

Äritegevuse näitajad iseloomustavad ettevõtte majandusliku potentsiaali tasuvust tegevusmahu järgi, määrates ettevõtte kogukapitali ja omakapitali käibemäära.

Varade keskmine väärtus bilansis äritegevuse suhtarvude arvutamiseks määratakse aritmeetilise keskmise valemi abil

kus An, Ak on vastavalt varade väärtus analüüsitava perioodi alguses ja lõpus.

Kindlustusorganisatsiooni tegevuse tasuvust (ebatasuvust) analüüsitakse kasumlikkuse näitajate abil. Kindlustusorganisatsiooni erinevate tegevusvaldkondade kasumlikkuse analüüs võimaldab kindlaks teha nende mõju kindlustus- ja investeerimistegevuse üldisele finantstulemusele.

Kasumlikkuse näitajad (majanduslik efektiivsus) hõlmavad organisatsiooni tegevuse erinevaid aspekte iseloomustavaid näitajaid.

Majandustulemuste aruande andmete põhjal arvutatakse ja analüüsitakse organisatsiooni kindlustustegevuse varade tootluse dünaamikat ning kogukapitali ja omakapitali tootlust. Selles etapis analüüsitakse ettevõtte tegevusnäitajaid, mis kajastavad tegevuse tulemuse (kasum, kahjum) suhet tehtud kulutustesse või ettevõtte käibesse. Kasumlikkuse analüüs võib sisaldada järgmisi näitajaid:

Puhaskasumlikkus = Puhaskasum / / Perioodi kindlustusmakse.

Seda tasuvusnäitajat mõjutavad tegurid, mis moodustavad aruandeperioodi puhaskasumi ja kindlustusmakse suuruse;

Tegevuse tasuvus:

Puhaskasum / Kindlustusmaksed - neto.

Näitaja näitab, kui palju puhaskasumit teenitakse iga kogutud sissemakse rubla kohta;

Varade tasuvus:

Puhaskasum / Varade keskmine aastaväärtus.

Varade tootluse tase peegeldab ressursside jaotamise ja juhtimise efektiivsust. Indikaator on organisatsiooni varade kasutamise võime näitaja;

Omakapitali tootlus:

Puhaskasum/Omakapital.

Selle näitaja abil määratakse aktsiakapitalile kuuluv tulu;

Fondide või nende allikate kasumlikkus:

Kasum / Perioodi keskmine rahasumma või nende allikad;

Kindlustustegevuse tasuvus:

Kindlustustegevuse tehniline tulem / / Perioodi kindlustusmakse.

Tehniline tulem on määratletud kui kõnealuse tegevuse liigiga seotud tulude ja kulude vahe.

Kasumlikkuse näitaja peegeldab kindlustustegevuse efektiivsust käibe suhtes. Kindlustustegevuse kasumlikkus kajastab kasumi osakaalu igas kindlustusteenuste müügitulu rublas;

Kindlustustegevuse tasuvus, võttes arvesse investeerimistulu:

Kindlustus- ja investeerimistegevuse tehniline tulem / Perioodi kindlustusmakse.

See näitaja peegeldab kindlustustegevuse käibe efektiivsust, võttes arvesse ettevõtte investeerimistegevuse tulemusi. Kui kindlustusorganisatsioon töötab tõhusalt, peaks näitaja olema positiivne;

Varade tasuvus:

Puhaskasum / Keskmine vara.

See näitaja peegeldab ettevõtte kogukapitali (omakapital ja võlg) kasutamise efektiivsust,

Omakapitali tootlus peegeldab efektiivsust seoses ettevõtte investeeringute ja kapitaliseeritud vahenditega. Omakapitali tootluse näitaja määrab seose investeeritud omavahendite ja nende kasutamisest saadava kasumi summa vahel.

Kasumlikkuse analüüsimisel on vaja arvutada kindlustusorganisatsiooni kasumlikkus, kapitali tootlus.

1. Kindlustusorganisatsiooni kasumlikkus on aastase kasumi summa ja aasta maksete summa suhe.

Analüüsime kindlustusorganisatsiooni kasumlikkust iseloomustavaid peamisi koefitsiente, sellised koefitsiendid hõlmavad järgmist:

kahjusuhe, mis arvutatakse valemiga

kus ОУ - makstud kahju, tuhat rubla;

DOU - edasikindlustusandjate osa makstud kahjudes, tuhat rubla;

See suhtarv kajastab väljamakstud kahjude osakaalu kindlustustulus ning selle suhtarvu suurenemine viitab kindlustusseltsi kahjumlikkuse suurenemisele ja kasumlikkuse vähenemisele;

· edasikindlustusandjate osakaalu koefitsient, mis arvutatakse valemiga

kus PP - edasikindlustusele ülekantavad preemiad, tuhat rubla;

PSP - sai kindlustusmakseid, komisjonitasusid ja lisatasusid, tuhat rubla.

See suhtarv kajastab edasikindlustuse osakaalu ettevõtte kindlustustegevuses. Selle näitaja tõus näitab edasikindlustustegevuse suurenemist ettevõttes ja kujutab endast tasu riski eest;

· kulusuhe, mis arvutatakse valemi abil

kus RVD on juhtumi läbiviimise maksumus, tuhat rubla;

PSP - sai kindlustusmakseid, komisjonitasusid ja lisatasusid, tuhat rubla.

See suhtarv peegeldab kindlustusandja kulude osakaalu kindlustustulus ja selle suhtarvu suurenemine näitab kasumlikkuse vähenemist, investeeringute majandusliku efektiivsuse vähenemist;

· investeerimistulu taseme koefitsient, mis arvutatakse valemiga

PSP - sai kindlustusmakseid, komisjonitasusid ja lisatasusid, tuhat rubla.

See koefitsient kajastab kindlustusseltsi tulude taset kindlustustegevusest saadud ajutiselt vabade vahendite investeerimisest. Selle suhtarvu suurenemine viitab kindlustusseltsi investeeringutasuvuse kasvule ja seega ka kindlustusseltsi kasumlikkuse kasvule;

· investeeritud tegevuste efektiivsuskoefitsient, mis arvutatakse valemiga

kus DI on investeeringutulu, tuhat rubla;

RI - investeerimiskulud, tuhat rubla;

IFV - investeeringud ja finantsinvesteeringud, tuhat rubla.

See suhtarv peegeldab investeeritud vahenditest saadava tulu osakaalu ning selle suhtarvu tõus näitab investeerimisprojektide efektiivsuse ja kasumlikkuse kasvu;

kindlustusorganisatsiooni kasumlikkuse üldistav koefitsient, mis arvutatakse valemi järgi

See koefitsient kajastab kindlustusseltsi kindlustus- ja investeerimistegevuse tulemusi ning selle väärtus peaks olema K 12 >0;

2. Omakapitali tootlus arvutatakse valemi abil

SK - ettevõtte omakapital, tuhat rubla.

See näitaja iseloomustab kindlustusseltsi kapitali kasutamise efektiivsust;

3. Kindlustustegevuse tasuvus arvutatakse valemi abil

kus Pb on bilansikasum, tuhat rubla;

RVD - kohtuasja läbiviimise kulud, tuhat rubla.

See koefitsient iseloomustab kindlustusseltsi efektiivsust.

Analüüsi hõlbustamiseks ühendame kõik tehtud arvutused tabelisse.

Tabel 9

Kindlustusseltsi finantssuhtarvude analüüs

Koefitsient	Perioodi alguses	Perioodi lõpus	Muuda

Järeldame, et kahjukordaja on aasta lõpus negatiivne ja ulatub 0,51-ni. Suhtarvu tõus viitab kindlustusseltsi kahjumlikkuse kasvule ja kasumlikkuse vähenemisele.

Edasikindlustusandja osakaalu suhe on aasta lõpus -0,25. Selle näitaja tõus näitab edasikindlustustegevuse kasvu ettevõttes ja kujutab endast tasu riski eest.

Kulude suhe on samuti aasta lõpus negatiivne ja oli -0,17. Suhtarvu suurenemine viitab kasumlikkuse vähenemisele, investeeringute majandusliku efektiivsuse vähenemisele.

Investeerimistegevuse tulutaseme koefitsient on 0,1. Selle suhtarvu tõus viitab kindlustusseltsi investeeringutasuvuse kasvule ja seega ka kindlustusseltsi kasumlikkuse kasvule.

Investeerimistegevuse efektiivsuskordaja tõusis aasta algusega võrreldes 0,08 ja ulatus 0,15-ni. Koefitsiendi tõus näitab investeerimisprojektide efektiivsuse kasvu ja kasumlikkuse kasvu.

Üldine omakapitali tootluse suhtarv kasvas 0,12 võrra ja oli aasta lõpuks 0,18. Koefitsient peab olema suurem kui 0.

Kindlustusorganisatsiooni kapitali tootlus kasvas ja oli aasta lõpus 0,32. Kasvas ka omakapitali tootlus ja oli 0,18. See näitab organisatsiooni kapitali tõhusat kasutamist.

Seoses aruandeaastal toimunud kindlustusseltsi rahalise saneerimisega on kasumlikkuse näitajad paranemas. See näitab ettevõtte kapitali tõhusat kasutamist.

Kindlustusandjad on üks kasumlikumaid Venemaa ettevõtteid. Analüütilise krediidireitingu agentuuri (ACRA) eksperdid jõudsid sellele järeldusele. Nagu agentuuri uuringus märgitud, oli kindlustusorganisatsioonide omakapitali tootlus (ROE) enne makse 2016. ja 2015. aastal vastavalt 24 ja 28%. Võrdluseks: pangandussegmendis ulatus see näitaja neil perioodidel 14 ja 3%ni ning majanduses keskmiselt - 13 ja 11%.

Kuigi kindlustusorganisatsioonide kapitali tootlus osutus madalamaks kui aasta tagasi, püsib kapitali tootlus üsna kõrge, õhutades investorite huvi turu vastu, kirjutab ACRA.

Kindlustusseltsid saavad kasu keskpanga mõõdukalt rangest rahapoliitikast. Sektori kõrget kasumlikkust toetavad kasv uutes kindlustussegmentides ja kõrged reaalintressimäärad, mis võimaldavad vahendite paigutamisest tulu teenida. Netokahjum kahjukindlustussegmendis (muud kindlustusliigid peale elukindlustuse) vähenes mullu 61%-lt (2014-2015) 53%-le, märgitakse uuringus.

Kindlustusseltside seisukohalt paistab olukord aga hoopis teistsugune.

Tuleb tunnistada, et kindlustusandjatel on olnud kaks investeerimise seisukohalt edukat aastat, eelkõige tänu sellele, et liikluskindlustuse kahjum on tariifide tõusu taustal langenud ja elukindlustusest saadav tulu suurenenud, tunnistab riikliku reitinguagentuuri tegevdirektor, kindlustusinstituudi tegevdirektor".

„See aga ei tähenda, et olukord tööstuses oleks stabiilne, kindlustusfirmasid osta soovivatest investoritest pole järjekorda, kõik saavad aru, et sektoris riskid kuhjuvad,“ märgib ta.

Eelkõige saavad eksperdi sõnul märkimisväärset kasumit kindlustusärist peamiselt pankadega seotud kindlustusseltsid. Ülejäänud mängijad seisavad nüüd silmitsi liikluskindlustuse kahjumlikkuse kasvuga.

Nagu Venemaa Autokindlustuse Liidu (RUA) president hiljuti nentis, põhjustab liikluskindlustusturule märkimisväärset kahju kohtu kaudu märkimisväärseid summasid sisse nõudvate petturite tegevus.

“Esimesel poolaastal täheldati negatiivset trendi - ebavõrdne suhe kindlustus- ja mittekindlustusmaksete vahel viimaste kasuks ehk ettevõtetele mittepõhimaksed. Neid on peaaegu 1 miljard rohkem kui neid, mida tehakse seoses kahjustatud varaga. See viitab ettevõtlushuvile raha vastu, mis läks makseteks mitte tarbijatele, vaid hoolimatutele vahendajatele ja petturitele,” märkis Yurgens.

Eelkõige ulatus RSA andmetel ettevõtete kindlustusmaksete maht kohtus 2017. aasta esimesel poolel 7,9 miljardi rublani ja mittekindlustusmaksete maht 8,7 miljardi rublani. Samal ajal oli 2016. aasta esimesel poolel kohtu kaudu tehtud kindlustusmaksete maht 5,8 miljardit rubla, mittekindlustusmaksete maht 5,6 miljardit rubla.

ACRA märgib ka, et lähitulevikus ootavad kindlustusandjad kohustusliku liikluskindlustuse kahjumlikkuse kasvu tõttu kapitali tootluse vähenemist. Samas usub amet, et positiivne mõju kindlustusandjate omakapitali tootlusele aitab kaasa elukindlustussektori arengule.

Seega on 2017. aasta lõpus kapitali tootlus üsna kõrge (ca 20%), mis aitab säilitada investorite huvi sektori vastu, usub ACRA.

Kohustusliku liikluskindlustuse kahjumlikkus ei avalda kindlustusandjate tegevusele laastavat negatiivset mõju. Kindlustusseltsid “kindlustasid end õigeaegselt” ja lõid suure tootesarja inimestele, kes ei saa osta näiteks klassikalist KASKO kindlustust hinnaga 100 000+ rubla, kuid saavad endale osta frantsiisi, mis maksab mitu korda vähem, kuid on mugav. inimese jaoks, märgib Amarketsi juhtivanalüütik.

Olulist kasvu on tema sõnul näha elukindlustuse segmendis, kindlustuses, mis on seotud investeerimisotsustega. Kui hoiuseintressid langevad, muutuvad sellised tooted populaarsemaks, lisab ta.

FinExpertiza ettevõtte peadirektori sõnul muudab rahapoliitika, mille eesmärk on inflatsiooni sihtida, laenuressursside maksumuse üsna kalliks.

Sellises olukorras tekib kõrge kasumlikkuse tase nendes majandussektorites, kus on suured kapitalireservid. ACRA andmed illustreerivad seda suundumust väga hästi, usub ta.

Üle 2 miljardi suuruse kapitalireserviga kindlustusseltsid näitavad kasumlikkust 24%. Pangandussektoris on 2017. aasta I kvartali tulemuste järgi varade lõikes top 5 krediidiasutuse kasumlikkus 19% ja Top 20 - 11%.

„Kui rääkida ettevõtetest majanduse reaalsektoris, siis nende jaoks on laenuressursside kaasamise hind endiselt kõrge,“ nendib ekspert.