Bilanss on raamatupidamisaruandluse peamine vorm, mis teavitab kasutajaid organisatsiooni finantsseisundist aruandekuupäeva seisuga (PBU 4/99 punkt 18). Sellel aruandevormil olev teave on esitatud kahes osas: bilansi varad ja kohustused.

aastal rääkisime bilansis olevatest varadest. Seega on kohustused nende varade tekkimise allikad. Esitame tabelis bilansi varade ja kohustuste grupeeringu.

Bilanss: bilansi varad ja kohustused (tabel)

Suurendatult saab bilansi struktuuri esitada järgmiselt (Rahandusministeeriumi korraldus 02.07.2010 nr 66n):

Mis sisaldub bilansi varade ja kohustuste hulgas

Tuletagem meelde, et bilansi varade hulka kuuluvad organisatsiooni vara liigid, rahalised vahendid ja õigused.

Bilansikohustus on organisatsiooni kapitali, selle reservide ja kohustuste rühmitamine nende tagasimaksmise kiireloomulises järjekorras.

Esitame tabeli kujul bilansi varade ja kohustuste koosseisu.

Varade ja kohustuste tabel

I jagu "Põhivara"
1110	Immateriaalne põhivara
1120	Uurimis- ja arendustegevuse tulemused
1130	Immateriaalne otsinguvara
1140	Materjali otsimise varad
1150	Põhivara
1160	Kasumlikud investeeringud materiaalsetesse varadesse
1170	Finantsinvesteeringud
1180	Edasilükkunud tulumaksu vara
1190	Muu põhivara
II jagu "Käibevara"
1210	Reservid
1220	Ostetud varadelt käibemaks
1230	Arved arved
1240	Finantsinvesteeringud (v.a raha ekvivalendid)
1250	Raha ja raha ekvivalendid
1260	Muu käibevara
III jaotis "Kapital ja reservid"
1310	Põhikapital (aktsiakapital, põhikapital, osanike sissemaksed)
1320	Aktsionäridelt ostetud oma aktsiad
1340	Põhivara ümberhindlus
1350	Lisakapital (ilma ümberhindluseta)
1360	Reservkapital
1370	Jaotamata kasum (katmata kahjum)
IV jagu "Pikaajalised kohustused"
1410	Laenatud vahendid
1420	Edasilükkunud tulumaksu kohustused
1430	Hinnangulised kohustused
1450	Muud kohustused
V jagu "Lühiajalised kohustused"
1510	Laenatud vahendid
1520	Makstavad arved
1530	tulevaste perioodide tulud
1540	Hinnangulised kohustused
1550	Muud kohustused

Organisatsiooni finantsseisund kujutab endast oma rahaliste vahendite tagamist, nende paigutamise otstarbekust ja kasutamise efektiivsust, s.o. organisatsiooni suutlikkus oma tegevust rahastada.

Organisatsiooni finantsseisundit mõjutavad tootmis-, äri- ja finantstegevuse tulemused. Sellega seoses määrab tootmisprogrammi rakendamine nendes valdkondades organisatsiooni finantsseisundi jätkusuutlikkuse taseme. Seega on analüüsi põhieesmärk tuvastada finantstegevuses puudujääke ning otsida reserve finantsseisundi parandamiseks, et tagada organisatsiooni maksevõime.

Analüüsi peamised eesmärgid organisatsiooni finantsseisund on järgmine:

1) tootmisprogrammi elluviimise hindamine rahaliste vahendite laekumise ja nende kasutamise alusel;

2) võimalike finantstulemuste prognoosimine ja organisatsiooni finantsseisundi mudelite väljatöötamine;

3) meetmete väljatöötamine, mis on suunatud rahaliste vahendite terviklikumale kujundamisele ja tõhusamale kasutamisele ning organisatsiooni finantsseisundi parandamisele;

Teave organisatsiooni finantsseisundi kohta pakub huvi nii organisatsiooni juhtidele ja omanikele kui ka potentsiaalsetele investoritele, tarnijatele, maksuinspektoritele jne. Selle kohaselt jaguneb organisatsiooni finantsseisundi analüüs tavaliselt järgmisteks osadeks:

– sisemine, mida teostavad organisatsiooni majandusteenistused jooksvate ja strateegiliste finantspoliitikate väljatöötamiseks, mille eesmärk on tagada organisatsiooni normaalne toimimine ja pankroti ärahoidmine;

– väline, mida viivad läbi reguleerivad asutused, investorid ja muud huvitatud organisatsioonid, et teha kindlaks investeerimise tasuvus, tagada kasumi maksimeerimine ja riskide vähendamine.

Organisatsiooni finantsseisundi analüüs viiakse läbi raamatupidamise ja juhtimisarvestuse teabeallikate põhjal.

Organisatsiooni finantsseisundi analüüs algab bilansi analüüsiga, mis on omavahel seotud näitajate süsteem, mis kajastab rahaliselt organisatsiooni rahaliste vahendite seisu nii nende koosseisu kui allikate, sihtotstarbe ja tagasimaksetähtaegade osas. . Bilanss koosneb kahest osast: vara ja kohustus ning vara kajastab organisatsiooni rahalisi vahendeid ja kohustus kajastab nende fondide tekkeallikaid.

Organisatsiooni varade analüüs algab varade koostise ja dünaamika, põhi- ja käibekapitali suhte, samuti üksikute varaobjektide analüüsiga.

Bilansivara koostist saab esitada järgmise diagrammiga (tabel 2.2.29):

Bilansi varakirjete koosseis						Tabel 2.2.29
Põhivara	Immateriaalne põhivara
	Põhivara
	Ehitus pooleli
						Immobiliseeritud
	Pikaajalised finantsinvesteeringud
						vannitoa vara
Läbiräägitav
	Arved arved
	Lühiajalised finantsinvesteeringud
	sularaha

Bilansivarakirjete rühmitamise põhikriteeriumiks on nende likviidsuse aste, mida väljendab rahaks konverteerimise kiirus ja kahjumi minimeerimine, mille tulemusena jagatakse kõik bilansivarad pikaajalisteks (püsiajalisteks). ) ja praegune (vool).

Varade analüüsi käigus uurivad organisatsioonid eelkõige varade koostises ja struktuuris toimunud muutusi (tabel 2.2.30).

Tabel 2.2.30

Organisatsiooni varade analüüs

		Aasta alguseks		Aasta lõpus		Kõrvalekalded, +/-
	Näitajad
I. Põhivara, kokku:
	Immateriaalne põhivara
	Põhivara
	Ehitus pooleli
	Kasumlikud investeeringud emadesse
kõik väärtused
	Pikaajalised finantsinvesteeringud
II. Käibevara, kokku:
	Arved arved
	Lühiajalised finantsinvesteeringud
	sularaha
Varad kokku

Tabelist nähtub, et analüüsitud aasta jooksul kasvas organisatsiooni koguvara 8 478 tuhande rubla võrra, sealhulgas põhivara 6 662 tuhande rubla võrra, käibevara 1 816 tuhande rubla võrra. Selle tulemusena muutus varade struktuur, suurenes põhi- ja kassavara osakaal, samal ajal muudes kirjetes vähenes nii põhi- kui ka käibevara osakaal.

Põhivara põhiosa moodustavad põhivarad, mistõttu põhivara koostist uurides määratakse nende varade suhtarv.

aktiivsed ja passiivsed osad, jõu- ja töömasinad, analüüsida varade füüsilist ja moraalset kulumist ning nende kasutamise efektiivsust.

Varude analüüs viiakse läbi eesmärgiga seda optimeerida, et tagada normaalne tootmisprotsess. Suurte varude kogunemine iseloomustab äritegevuse aeglustumist, mis toob kaasa organisatsiooni finantsseisundi halvenemise. Samal ajal põhjustab varude puudumine jõude, tootmist ja kasumit. Organisatsiooni varustamine vajalike koguste varudega toimub läbi nende normeerimise, s.o. varude minimaalse koguse arvutamine rahas, et tagada tegevuse efektiivsus.

Debitoorsete arvete analüüs viiakse läbi tootmismahtude muutuste vaatenurgast, s.o. müügimahu kasvades nõuete maht alati suureneb, kuid oluline on kindlaks teha nende näitajate vahelise seose parameetrid ning tuvastada tähtaja ületanud nõuded. Viimase olemasolu tekitab rahalisi raskusi ja halvendab organisatsiooni finantsseisundit.

Rahaliste vahendite olemasolu näitab organisatsiooni maksevõimet, kuid suurte rahajääkide olemasolu kontodel võib pikka aega olla käibekapitali ebaefektiivse kasutamise tagajärg.

Organisatsiooni kohustuste analüüs hõlmab oma- ja võõrkapitali struktuuris toimunud muutuste ning lühi- ja pikaajaliselt kaasatud vahendite mahu kindlaksmääramist. Omandiõiguse järgi jaotatakse kasutatav kapital omakapitaliks ja laenukapitaliks ning kasutuse kestuse järgi eristatakse pikaajalist (püsi-) ja lühiajalist kapitali (joonis 2.2.16).

				Organisatsioonilised vahendid
Omakapital							Laenatud kapital
						Pikaajaline				Lühiajaline
	ja reservid					kohustusi				kohustusi

Riis. 2.2.16. Organisatsiooni vahendite klassifikatsioon

Organisatsiooni finantsseisundi määrab suures osas finantsallikate kasutamise struktuuri suhe. Omakapital on vajalik omafinantseeringu põhimõtte tagamiseks ja on organisatsiooni finantssõltumatuse aluseks. Samas ei ole tootmis- ja äritegevuse teostamine ainult omavahendite arvelt alati kasumlik, seetõttu kasutab enamik organisatsioone laenatud vahendeid, mis teatud tingimustel annavad omakapitalile suuremat tulu (tabel 2.2.31). .

Tabeliandmed näitavad, et rahaallikate suurenemisega 8478 tuhande rubla võrra. vähenes pikaajaliste kohustuste ning lühiajaliste laenude ja laenude osakaal.

Seejärel analüüsitakse üksikute kirjete puhul oma- ja võõrkapitali dünaamikat ja struktuuri.

Tabel 2.2.31

Organisatsiooni rahaallikate analüüs

			Alguseni				Kõrvalekalded, +/-
		Näitajad
	Kapital ja reservid, kokku:
	Põhikapital
	Oma aktsiad, tagasi ostetud
aktsionärid
	Lisakapital
	Reservkapital
	Jaotamata kasum (mitte-
kaetud kahju)
II. Pikaajalised kohustused,
	Laenud ja laenud
	Edasilükkunud tulumaksu kohustused
valitsus
	Muud kohustused
III. Lühiajalised kohustused,
		Laenud ja laenud
		Makstavad arved
		Muud kohustused
Rahaallikad kokku

10.4. Finantsstabiilsuse hindamine

Bilansi varad ja kohustused on omavahel seotud, s.o. Bilansi igal varajalal on oma finantseerimisallikad. Seega finantseeritakse põhivara peamiselt omakapitalist ja pikaajaliselt laenatud vahenditest ning käibevara moodustatakse lühiajalistest laenuvahenditest ja organisatsiooni omavahenditest. Lisaks rahastatakse käibekapitali püsiv osa organisatsiooni vahenditest ja muutuv osa lühiajalisest laenukapitalist (tabel 2.2.32).

				Tabel 2.2.32
Varade ja nende rahastamise allikate suhe
	Mittekaubeldav		Oma pea
			Pikaajaline võlg	Alaline
Läbiräägitav		Püsiv osa	Omad
			käibekapitali
		Muutuv osa	Lühiajaline laenukapital

Kuna omakapital kajastub bilansis kogusummana, siis selleks, et leida osa, millest käibekapitali püsiv osa finantseeritakse, on vaja omakapitali kogusummast maha arvata põhivara summa. (bilansi kolmanda kohustuse kogusumma miinus bilansi aktiva esimene jagu).

Oma käibekapitali suurust saab määrata ka käibevara summa ning lühi- ja pikaajaliste finantskohustuste summa vahega (bilansi varade II jao kogusumma miinus IV ja V jaod bilansi kohustustest) (tabel 2.2.33).

Tabel 2.2.33

Organisatsiooni omakapitali suuruse arvutamine

Valikud		Näitajad	Alguseni
	1. Põhivara, tuhat rubla.
		Kapital ja reservid, tuhat rubla.
		Oma käibekapital, tuhat rubla.
	4. Käibevara, tuhat rubla.
		Lühiajalised kohustused, tuhat rubla.
		Pikaajalised kohustused, tuhat rubla.
		Oma käibekapital

Peale omakäibekapitali suuruse arvutamist arvutatakse välja omakapitali jaotuse struktuur ja materiaalse käibekapitali varustamine omafinantseerimisallikatega, mis saadakse omakäibekapitali suuruse võrdlemisel materiaalse käibekapitali kogusummaga. .

Reservide ja kulude moodustamiseks vajalike vahendite ülejääk või puudumine on üks organisatsiooni finantsstabiilsuse hindamise kriteeriume.

Eristatakse järgmist: finantsstabiilsuse tüübid:

a) finantsseisundi absoluutne stabiilsus , kui varud ja eest-

oma käibekapitali ja pangalaenu summast vähem kulutamine laokaupade jaoks;

b) normaalne stabiilsus, milles on tagatud organisatsiooni maksevõime ning varude ja kulude suurus on võrdne tema enda käibekapitali ja pangalaenude summaga;

V) ebastabiilne finantsseisund kui varude ja kulude summa võrdub oma käibekapitali, pangalaenude ja ajutiselt vabade rahaallikate (reservfond, tarbimis- ja akumulatsioonifondid jt) kogusummaga;

G) finantskriis, milles varude ja kulude summa on suurem oma käibekapitali, laenude ja ajutiselt vabade rahaallikate summast; sel juhul saavutatakse tasakaal eelarvele, tarnijatele, töötajatele jne tasumata maksetega.

Analüüsi tulemusena uuritakse stabiilse finantsseisu taastamise võimalust käibekapitali käibe kiirendamise kaudu; varude ja kulude mõistlik vähendamine; oma käibekapitali täiendamine ja muud tegevused.

Organisatsiooni kapital on pidevas liikumises, liikudes ühest etapist teise. Esimeses etapis kasutab organisatsioon arenenud vahendeid tootmispõhivara, tooraine ja materjalide ostmiseks. Teises etapis sisenevad varud tootmisse, osa vahenditest läheb tööjõu- ja muude kulude katteks ning selle tulemusena toodetakse valmistooteid. Kolmandas etapis müüakse tooteid ja moodustub võlg ostjatelt tarnijatele. Peal neljas etapp Võlgade sissenõudmine toimub ja raha kantakse organisatsiooni kontodele. Mida kiiremini arenenud kapital läbib kõik ringluse etapid, seda rohkem tooteid müüb organisatsioon sama kapitalisummaga ja vastupidi, käibe aeglustumine nõuab täiendavate ressursside kaasamist ja halvendab organisatsiooni finantsseisundit.

Samas on üheks oluliseks punktiks materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse tõstmine kadude vähendamise ja ülekulu vältimise kaudu.

Kapitali kasutamise efektiivsust iseloomustab selle kasumlikkus (rentaablus), mis arvutatakse kasumi ja põhi- ja käibekapitali aasta keskmise maksumuse suhtega ning kasutamise intensiivsus - käibe suhtarvuga, mis on müügitulu suhe. aasta keskmisest kapitalikulust. Nende näitajate vahelist seost saab väljendada järgmiselt:

			tulu alates				tulu alates
ER =			rakendamine				rakendamine	RP × K
	kapitali summa		tulu alates		tulu alates		kapitali summa
	(aasta keskmine)		rakendamine		rakendamine		(aasta keskmine)

kus ER on majanduslik tasuvus; RP – müügitulu; TO OB – käibekordaja.

Kuna kapitalikäive on oluline organisatsiooni äritegevust iseloomustav näitaja, arvutatakse analüüsi eesmärgil järgmised näitajad:

1. Varade käibekordaja:

= müügitulu

K umbes aasta keskmise kapitalikulu kohta

2. Ühe pöörde kestus:

Sel juhul arvutatakse keskmised kapitalijäägid kronoloogilise keskmise järgi ja päevade arv on: aasta - 360, kvartal - 90, kuu - 30 päeva.

Kapitali käibe kiiruse määrab selle orgaaniline struktuur, s.o. põhi- ja käibekapitali suhe. Mida suurem on käibekapitali osakaal, seda suurem on käive ja vastupidi, põhikapitali osakaalu suurenemisega kapitali kogusumma käive aeglustub.

Käibe kiirenemise tulemusena vabaneb ringlusest osa vahendeid, mille suurust saab arvutada järgmiselt:

kus P OB on käibe kestuse muutus.

Kapitali kasutamise efektiivsus määratakse järgmiste näitajate arvutamisega:

1. Investeeritud kapitali kogutulu , määratud alates-

kasumi summa (kasum enne makse ja laenuintresse) kantakse investeeritud kapitali summale:

ER = SKVP + ZK,

kus ER on majanduslik tasuvus; VP – maksude ja intresside eelne kasum (brutokasum);

SK, ZK – vastavalt oma ja laenukapital.

2. Võlakapitali tulumäär , mis on arvutatud suhtes

Organisatsiooni laenude, laenude ja võlgade keskmisele aastasele kulule lisame laenude ja laenude eest makstud vahendite summa:

R ZK = organisatsiooni võlakohustuste summa (aastane keskmine) = ZKR.

3. Omakapitali tootlus, mille määrab puhaskasumi ja omakapitali aasta keskmise maksumuse suhe:

R SK = PE SK,

kus PE on organisatsiooni puhaskasum, mida saab väljendada järgmiselt:

PP = VP – N – PR,

kus N on tasutud maksude summa; P R – tasutud intressi suurus.

VP = ER × (SC + ZK); maksustamiskoefitsienti saab väljendada

kasutades valemit:

K N =

N = KN × VP = KN × ER (SK + ZK);

PR = RZK × ZK,

R SK =

ER(SK+ ZK) − KN × ER(SK + ZK) − RZK × ZK

ER(SK+ ZK)(1− KN ) − RZK × ZK

ER× SC(1− KN ) +

ER× ZK (1− KN ) − RZK × ZK

ER× SC(1−KN)

ZK [ER(1−KN) − RZK]

ER(1- K

) + [ ER(1− K

) − P

Vahe omakapitali tootluse ja investeeritud kapitali tootluse vahel pärast makse moodustab aga finantsvõimenduse, st:

EGF = ER(1- K

) + [ ER(1− K

) − P

VP−N

SK + ZK

ER(1− KN. ) + [ ER(1− K

N ) − R ZK ] ×

ER(SK + ZK) − KN × ER(SK + ZK)

SK + ZK

ER(1- K

) + [ ER(1− K

) − P

− ER(1− K

) = [ER(1− K

) − P

Finantsvõimenduse efekt näitab, millise protsendi võrra suureneb omakapitali tootlus seoses laenuvahendite kasutamisega organisatsiooni käibes. Veelgi enam, see tekib siis, kui majanduslik tasuvus on suurem kui laenuintress.

Finantsvõimenduse mõju realiseerub, võttes arvesse kahte tegurit:

a) investeeritud kapitali tulu pärast maksu tasumist ja laenu intressimäära vahe, s.o. [ ER (1 − K N ) − R ZK ] ;

b) finantsvõimendus, s.o. võla ja omakapitali suhe

ZK pealinn.

SK

Seega, kui meil on järgmine suhe:

ER (1− ​​K N ) − R ZK 0,

siis tekib finantsvõimenduse positiivne mõju, s.t. nendel tingimustel on omakapitali tootluse suurendamiseks kasulik kaasata laenukapitali.

Kui on olemas järgmine seos:

ER(1− KN ) − RZK< 0 ,

siis tekib finantsvõimenduse negatiivne mõju, s.t. kulutatakse omakapitali, mis halvendab organisatsiooni finantsseisundit ja võib viia pankrotti.

Juhul, kui maksude arvutamisel võetakse arvesse intressikulusid, s.o. maksusäästu tõttu väheneb laenude reaalne intressimäär, seda saab väljendada valemiga: R ZK (1 − K N), siis finantsmõju

Kogu finantsvõimendus arvutatakse järgmiselt:

EDF = [ ER(1 − KN ) − RZK (1 − KN ) ] × S ZK K = [ (ER− RZK )(1 − KN ) ] × SK ZK .

Vaatleme finantsvõimenduse mõju olemust kahes variandis, arvestamata maksude arvutamisel ja arvesse võtmata laenuintresse (tabel 2.2.34).

									Tabel 2.2.34
	Organisatsiooni finantsvõimenduse mõju arvutamine
			Välja arvatud				Kaasa arvatud huvi
		protsenti juures
	Näitajad						maksustamisel
		maksustamine
		organisatsioonid						organisatsioonid
	1. Omakapital
	2. Laenatud kapital

kapital, %

Tabeli 2.2.34 jätk

Välja arvatud

Kaasa arvatud huvi

protsenti juures

Näitajad

maksustamisel

maksustamine

organisatsioonid

organisatsioonid

Laenu intressimäär

Laenu intressi summa

Tulumaksumäär

Maksustatav tulu

Tulumaksu summa

10. Puhaskasum

11. Omakapitali tootlus, %

12. Finantsvõimenduse mõju

Esimeses versioonis teine ​​organisatsioon sai finantsvõimenduse efekti 6,8%, s.o.

EGF 2 = [30(1-0,24)-16] × 250 250 = 6,8% ja kolmas organisatsioon: EGF 3 = [30(1-0,24)-16] × 125 375 = 20,4%

Teises variandis finantsvõimenduse mõju sõltub kolmest tegurist: a) investeeritud kapitali kogutulu erinevusest

pärast makse ja intressimäära:

ER (1− ​​K N) − R ZK = 30 (1− 0,24) − 16 = + 6,8%;

b) intressimäära vähendamine maksusäästu tõttu:

R ZK − R ZK (1− K N) = 16 − 16 (1− 0,24) = + 3,84%;

c) teise organisatsiooni finantsvõimenduse tase:

Kui ZK K = 250 250 = 1, siis EGF = (6,8 + 3,84) × 1 = 10,64%.

Kolmanda organisatsiooni jaoks on finantsvõimendus järgmine:

Kui ZK K = 125 375 = 3, siis EGF = (6,8 + 3,84) × 3 = 31,92%.

Organisatsiooni varade ja kohustuste struktuuri optimeerimise protsessi kasumi suurendamiseks nimetatakse võimenduseks ning eristatakse tootmis-, finants- ja tootmis-finantsvõimendust.

Tootmisvõimendus kujutab tootmiskulude püsi- ja muutuvkulude ning selle toodangu mahu struktuuri muutmise mõju kasumi dünaamikale ning arvutatakse brutokasumi (enne intresse ja makse) kasvutempo ja kasvumäära suhte järgi. müügist füüsilises mõttes:

Organisatsioonid

Näitajad

Ühikuhind, hõõruda.

Muutuvkulud ühiku kohta. tooted, hõõruda.

Püsikulude summa, tuhat rubla.

Tasakaalustav müügimaht, tk.

Tootmismaht, tk.

Esimene variant

Teine variant

Tootmise kasv, %

Müügitulu, tuhat rubla.

Esimene variant

Teine variant

Kulude summa, tuhat rubla.

Esimene variant

Teine variant

Kasumi suurus, tuhat rubla.

Esimene variant

Teine variant

Brutokasumi kasv, %

Tootmisvõimenduse suhe

Eeltoodud andmete põhjal tagab iga tootemüügi protsentuaalne kasv esimesele organisatsioonile brutokasumi kasvu aasta võrra

2,17%, teine ​​– 2,64%, kolmas – 3,24%.

Finantsvõimendus näitab omakapitali ja laenukapitali suhte ning kasumi suuruse suhet, mis on määratud puhaskasumi kasvutempo ja brutokasumi kasvutempo suhtega, s.o.

K FL = PE %.

OP%

See suhtarv näitab, mitu korda ületab puhaskasumi kasvutempo brutokasumi kasvutempo, mille tagab finantsvõimenduse mõju.

Üldine näitaja on tootmis- ja finantsvõimendus , mis on määratud toodangu ja finantsvõimenduse määra korrutisega. Seega, kui müügimahu kasv on 20%, brutokasum on 64,8% (ettevõttel B) ja puhaskasum 70%, siis:

	Allveelaevale				K FL =		1,08 ;	K PFL = 3 × 1,08 = 3,24.

A1. Kõige likviidsemad varad - nende hulka kuuluvad kõik ettevõtte rahalised vahendid ja lühiajalised finantsinvesteeringud (väärtpaberid). See rühm arvutatakse järgmiselt:

A1 = lk 1250 + lk 1240

A2. Kiirelt realiseeritavad varad – saadaolevad arved:

A2 = lk 1230

A3. Aeglaselt realiseeritavad varad - bilansi vara II jaos kirjed, sh varud, käibemaks ja muud käibevarad:

A3 = lk 1210 + lk 1220 + lk 1260

A4. Raskesti müüdavad varad – bilansivara I jaos kirjed – põhivara:

A4 = lk 1100

Bilansikohustused on rühmitatud vastavalt nende tasumise kiireloomulisusele.

P1. Kõige kiireloomulisemad kohustused - need hõlmavad võlgnevusi:

P1 = lk 1520

P2. Lühiajalised kohustused on lühiajalised laenatud vahendid, võlg osalejate ees tulude maksmiseks ja muud lühiajalised kohustused:

P2 = rida 1510+1540+1550

P3. Pikaajalised kohustused on IV ja V jaoga seotud bilansikirjed, s.o. pikaajalised laenud ja laenud, samuti tulevaste perioodide tulud:

P3 = lk 1400+1530

P4. Püsivad kohustused ehk stabiilsed on bilansi III jaos “Kapital ja reservid” kirjed:

P4 = lk 1300

Saldo loetakse absoluutselt likviidseks, kui on olemas järgmised seosed: A1≥P1, A2≥P2, A3≥P3, A4≤P4

Ettevõtte bilansi varade ja kohustuste rühmitamise andmed on süstematiseeritud järgmises tabelis.

Ettevõtte bilansi varade ja kohustuste rühmitamine

Aruandeaasta kohta

(tuhat rubla.)

Lisa 19

Ettevõtte maksevõime suhtarvud

L 11 - 2. Absoluutne likviidsuskordaja L 2 = L 2 0,1-0,7 (olenevalt organisatsiooni tegevusalast) näitab, millise osa praegusest lühiajalisest võlast suudab organisatsioon lähitulevikus sularaha ja samaväärsete finantsinvesteeringute abil tagasi maksta 3. “Kriitilise hinnangu” koefitsient L 3 = vastuvõetav 0,7-0,8; eelistatavalt L 3 1 näitab, millist osa organisatsiooni lühiajalistest kohustustest saab kohe tagasi maksta nii sularaha, lühiajalistes väärtpaberites olevate vahendite kui ka arveldustulu abil

Tabeli jätk. 19

4. Voolusuhe	L 4 =		nõutav väärtus 1,5; optimaalne L 4 =2,0-3,5	näitab, millist osa jooksvatest laenu- ja arvelduskohustustest saab tagasi maksta kogu käibekapitali mobiliseerimisega
5. Käibekapitali manööverdusvõime koefitsient	L 5 =		indikaatori langus aja jooksul on positiivne tegur	näitab, milline osa toimivast kapitalist on varudes ja pikaajalistes nõuetes immobiliseeritud
6. Käibekapitali osakaal varades	L 6 =	L 6 =	L 6 0,5	oleneb organisatsiooni tegevusalast
7. Omavahenditega eraldamise koefitsient	L 7 =	L 7 =	L 7 0,1 (mida rohkem, seda parem)	iseloomustab organisatsiooni enda praeguseks tegevuseks vajaliku käibekapitali olemasolu

20. lisa

Ettevõtete äritegevuse suhtarvud

Ei.	Näitajad	Arvutusmeetod	Selgitused
A. Käibe üldnäitajad
1.	Kapitali kogukäibe suhe	d 1 =	d 1 =	näitab vara kasutamise efektiivsust. Peegeldab käibemäära (käivete arv organisatsiooni kogu kapitali perioodil)
2.	Töötavate (mobiilsete) varade käibekordaja	d 2 =	d 2 =	näitab organisatsiooni kogu käibekapitali (nii materiaalse kui rahalise) käibemäära
3.	Immateriaalse vara tootluse suhe	d 3 =	d 3 =	näitab immateriaalse vara kasutamise efektiivsust
4.	Kapitali tootlikkus	d 4 =	d 4 =	näitab ainult organisatsiooni põhivara kasutamise efektiivsust
5.	Omakapitali tootluse suhe	d 5 =	d 5 =	näitab aktsiakapitali käibemäära. Mitu tuhat rubla? tulu moodustab 1 tuhat rubla. investeeritud omakapital

Tabeli jätk. 20

Õppeperioodil vähenes põhivara bilansiline väärtus 13 korda (40 092,00 tuhandelt rublalt 2 920,00 tuhandele rublale). Suurim põhivara kogus oli Seltsi bilansis perioodil III kvartal 2011 kuni II kvartal 2012 - 3267,00 tuhat rubla, kõige väiksem põhivara oli Seltsi bilansis perioodil alates III kvartalist III kvartalis. kvartal 2010 kuni teine ​​kvartal 2011 - 522,0 tuhat rubla.

Põhivara väärtuse muutus on tingitud amortisatsioonikulude mahakandmisest. Kulum arvutati lineaarsel meetodil, põhivara kasulik eluiga määrati amortisatsioonigruppidesse kuuluvate põhivarade klassifikaatori alusel, kusjuures Võlgniku arvestuspoliitika näeb ette põhivara minimaalse võimaliku kasuliku eluea valiku.

Ettevõtte käibevara 2014. aasta I kvartali bilansi järgi on 758 172,00 tuhat rubla. ja koosneb: saadaolevad arved - 166625,00 tuhat rubla. (21,9%), reservid - 590 157,00 tuhat rubla. (77,84%), sularaha - 823 (0,12%) ja muud - 564 (0,074%).

Ettevõtte käibevarade struktuuris moodustavad suurima osakaalu varud - 77,84%.

Tabelis toodud andmete kohaselt oli ettevõtte nõuete väärtus kogu analüüsitud perioodi jooksul olulise tähtsusega ning sellel oli käibevara struktuuris oluline koht, mida ei saa pidada positiivseks trendiks, kuna selline näitaja Ettevõtte käibevaras olevate nõuete väärtus viitab trendidele osapoolte mittemaksete osas ning võlgniku juhtkonna ebaefektiivsele turundus- ja juhtimispoliitikale. Pealegi pole teada nõuete täielik sissenõudmine.

Debitoorsete arvete maksimaalne väärtus oli 2013. aasta III kvartalis (821 879,00 tuhat rubla), minimaalne - 2012. aasta I kvartalis - 107 411,00 tuhat rubla.

2014. aasta I kvartali bilansi andmetel on Seltsi võlgnevused 578 304,00 tuhat rubla, millest 578 034,00 tuhat rubla. - on lühiajalised võlgnevused.

Ettevõte sai 2014. aasta I kvartali seisuga kahjumit 182 776 tuhat rubla.

Bilansikirjete struktuuri analüüs võimaldab teha järgmised järeldused:

Suurima osakaalu ettevõtte varade struktuuris 2014. aasta I kvartali seisuga moodustavad käibevarad (99,6%), põhivarad moodustavad vastavalt 0,38%.

Käibevara osatähtsuses moodustavad suurima osa varud - 77,84% ja nõuded ostjate vastu - 21,9%, mille täieliku sissenõudmise väljavaade on teadmata.

Võlgnik ei esitanud mõistlikku teavet varade likviidsuse määramiseks.

Seadus järelevalvemenetluses turuväärtuse hindamist ette ei näe

Ettevõtte bilansianalüüsi tulemuste põhjal saab teha järgmised järeldused:

1. Varadega seoses on ebasoodne tegur:

Ettevõtte kõige likviidsemate varade ebapiisav kogus.

2. Seoses kohustustega on ebasoodsad tegurid:

Märkimisväärne arv võlgnevusi,

Katmata kahjude suurenemine.

5. Tasuvustegevuse võimalikkuse analüüs

Kulude analüüs

Tabel 14 - Müüdud kaupade, toodete, tööde, teenuste maksumuse dünaamika

Nimi

Arvestusperioodid

I veerand 2011. aastal

II veerand 2011. aastal

III veerand 2011. aastal

IV veerand 2011. aastal

I veerand 2012. aasta

II veerand 2012. aasta

III veerand 2012. aasta

IV veerand 2012. aasta

I veerand 2013. aasta

II veerand 2013. aasta

III veerand 2013. aasta

IV veerand 2013. aasta

I veerand 2014. aasta

Maksumus, tuhat rubla.

Perioodi maksumuse suurenemine (vähendamine).

Müügitulu, tuhat rubla.

Puhaskasum (kahjum), tuhat rubla.

Tasuvusanalüüs

Tasuvusanalüüs viiakse läbi selleks, et määrata kindlaks vajalik tootmismaht (müügi), mille juures ettevõte saaks ilma kõrvalise abita katta kõik oma kulud ilma kasumit teenimata.

Tasuvuspunkt määratakse toote müügimahtude ja tootmiskulude andmete põhjal. Arvutuste eelduseks on kulude jagamine muutuv- ja püsikuludeks.

Tasuvuspunkt arvutatakse järgmise valemi abil:

S*=Z/ (1-k), k=W/S, kus:

S* - kasumlikkus

Z- püsikulud

W- muutuvkulud

S- kõigi toodete müügimaht

Kuna ettevõte ei pea arvestust püsi- ja muutuvkulude kontekstis, ei ole võimalik tasuvusanalüüsi teha.

Järeldused ettevõtte kasumiläve tekkimise võimaluse kohta

Ettevõtte tegevuse uuringu tulemusena selgus, et 2012. aasta II kvartali seisuga oli Seltsi põhiline tootmistegevus kahjumlik. Kahjumi tekkimine on tingitud Seltsi tegevuse madalast kasumlikkusest ning vajadusest teha olulisi kulutusi tootmis- ja majandustegevusele kõige likviidsemate varade puudulikkuse taustal. Lisaks on ettevõttel märkimisväärne hulk võlgnevusi.

Ettevõttel on madal vara-, personali- ja tehnoloogiline potentsiaal ning seetõttu ei võimalda ressursipotentsiaali optimeerimise ja kulude vähendamise meetmete rakendamine ettevõttel kasumlikku tegevust teostada ja maksevõimet taastada.