Juhtub, et inimene saab tööd ja seetõttu tekib vajadus kolida teise linna, piirkonda jne.

Uues kohas inimesel loomulikult eluruumi ei ole, seetõttu annab tööandja talle reeglina ametliku eluaseme, millega seoses sõlmitakse ametlik eluruumi üürileping.

Selle lepingu alusel ei anta eluaset igaveseks, vaid ainult nii kauaks, kuni inimene selles organisatsioonis töötab.

Sellise lepingu tunnused

Esimene omadus on see, et eluase, mis sellise lepingu alusel antakse, ei kuulu inimesele, vaid kehale. Või täpsemalt: riigi- või munitsipaalorgan. Sellega seoses peab see organ sellise lepingu sõlmimise võimaluse üldiseks tagamiseks väljendama oma kirjalikku nõusolekut, mis peab olema korrektselt dokumenteeritud eridokumendis. Vastasel juhul ei saa lepingut sõlmida.

Lepingus tuleb kirjeldada üüritavat korterit. See on korter, mitte tuba. Selle pindala ja elamistingimused peavad vastama kõigile vajalikele standarditele. Lepingus on kirjas ka põhjus, miks eluase eraldatakse ja kes sellesse korterisse elama lubatakse.

Mida peaksid sellise lepingu pooled tegema?

Eluruumi omanik peab jälgima antud eluruumi, seda õigeaegselt remontima, samuti parandama hooviala. Samuti vastutab ta üürikorteri täieliku kommunaalteenuste eest. Kui tööleping on lõppenud ja üürniku elamise jätkamiseks ei ole seaduslikke takistusi, peab omanik selle eluaseme isikule üürile andma. Kui elanik soovib vastupidi lepingut varem lõpetada, ei tohiks omanik seda takistada.

Inimene, kellele korter üürile antakse, peab selle eest ennekõike õigeaegselt tasuma. Ja ka selles elades ärge häirige avalikku korda ja järgige teatud reegleid. Vastasel juhul võidakse ta sellest korterist välja tõsta. Samuti ei saa rikkuda korteris olevaid asju, kogu varaga tuleb hoolikalt ja tähelepanelikult ümber käia.

Kui tema süül tekib remonti vajadus, siis peab ta selle ise teostama, omal kulul. Muide, on üks meeldiv nüanss. Kui korter, mida inimene üürib, lakkab olemast ametlik eluruum, on tal õigus tõstatada selle erastamise ja omanikuks saamise küsimus. Eriti kui see inimene on tunnistatud madala sissetulekuga inimeseks või on eluaseme ootenimekirjas, see tähendab, et tal pole oma eluaset, mitte ainult selles paikkonnas, vaid üldse mitte!

Allpool on elamispindade üürimise tüüpvorm ja lepingu näidis, mille versiooni saab tasuta alla laadida.

STANDARDLEPING ametliku eluruumi üürimiseks N ________________________________________________________________________ __________________________ (koha nimi) (päev, kuu, aasta) __________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Vene Föderatsiooni subjekti _____________________________________________________________________________, tema nimel tegutsev kohalik omavalitsusorgan või muu tema poolt volitatud isik, _____________________________________________________________________________, volikirja nimi, selle kuupäev ja number), edaspidi ühelt poolt üürileandja, ja kodanik(ud) ____________________________________________________________________________________________________________________________________, (perenimi, eesnimi, isanimi) edaspidi Üürnik, ühelt poolt Teiselt poolt "____" elamispinna andmise otsuse alusel ______ ______ _______ 20 , sõlmisime selle lepingu järgmiselt. I. Lepingu ese 1. Üürileandja annab Üürnikule ja tema pereliikmetele tasu eest üle ________________________________________________________________________ (riik, munitsipaal - täpsustage vajadusel) vara Valda ja kasutusse Üürnikule ja tema pereliikmetele Üürnikule ja tema pereliikmetele. Riiklik õiguste registreering kuupäev "____" ___ 200_ N ___, mis koosneb korterist üldpinnaga _______ ruutmeetrit. meetrit, asukohaga ____________________, dg. ____, ruut ___, seal ajutiseks elamiseks. 2. Eluruumid antakse seoses _________________________ ____________________________________________________________________ (töö, teenistus, ametikohale määramine Vene Föderatsioonis, ____________________________________________________________________________. valitsusamet Vene Föderatsiooni moodustavas üksuses või valitav ametikoht - vajadusel märkida) 3. Pakutava eluruumi omadused, tehniline seisukord ning selles asuvad sanitaar- ja tehnilised ning muud seadmed sisalduvad eluruumi tehnilises passis. 4. Koos Üürnikuga kolivad eluruumi tema pereliikmed: 1) ____________________________________________________________________; (Üürniku perekonnaliikme perekonnanimi, eesnimi, isanimi ja temaga suhte aste) 2) _______________________________________________________________; (Üürniku pereliikme perekonnanimi, eesnimi, isanimi ja temaga suhte aste) 3) ____________________________________________________________________. (Tööandja perekonnaliikme perekonnanimi, eesnimi, isanimi ja suhte aste temaga) 5. Leping on sõlmitud perioodiks ____________________________________________________________________________________________ (töösuhe, teenistus, Vene Föderatsiooni valitsusasutuse ametikoht, ____________________________________________________________________________ valitsuse ametikoht Vene Föderatsiooni moodustavas üksuses või valitav ametikoht) II. Üürniku ja tema perekonnaliikmete õigused ja kohustused 6. Üürnikul on õigus: 1) kasutada elamispinda elamiseks, sh koos pereliikmetega; 2) korterelamu ühisvara kasutamiseks; 3) kodu puutumatuse ja eluruumi omavolilise äravõtmise lubamatuse kohta. Kellelgi pole õigust siseneda ametlikesse eluruumidesse ilma seal seaduslikult elavate kodanike nõusolekuta, välja arvatud föderaalseaduses sätestatud viisil ja juhtudel või kohtuotsuse alusel. Teeninduseluruumides seaduslikult elavaid kodanikke ei saa sellest ruumist välja tõsta ega nende kasutusõigust piirata, välja arvatud Vene Föderatsiooni elamukoodeksis ja teistes föderaalseadustes sätestatud viisil ja alustel; 4) lõpetada käesolev leping igal ajal; 5) säilitada bürooeluruumi kasutusõigus selle ruumi omandiõiguse ülemineku ajal, samuti õigus majanduse juhtimisele või operatiivjuhtimisele, kui eluruumi uus omanik või juriidiline isik, kellele see eluruum läheb üle. on töötajaga töölepingu pool -Tööandja; 6) saada toetusi eluaseme ja kommunaalteenuste eest tasumiseks Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artiklis 159 sätestatud viisil ja tingimustel. Tööandjal võivad olla muud seaduses sätestatud õigused. 7. Üürnik on kohustatud: 1) kasutama eluruume sihtotstarbeliselt ja Vene Föderatsiooni elamuseadustikuga kehtestatud piires; 2) täitma eluruumi kasutamise eeskirja; 3) tagama eluruumide ohutuse; 4) hoidma elamispinda heas korras. Eluruumide omavoliline ümberehitamine või ümberehitamine ei ole lubatud; 5) teostada eluruumide korralist remonti; 6) tasuda õigeaegselt eluaseme ja kommunaalteenuste eest (kohustuslikud maksed). Eluruumide ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustus tekib käesoleva Lepingu sõlmimise hetkest. Eluruumide ja kommunaalteenuste eest tasumisega hilinenud tasumine toob kaasa trahvide sissenõudmise Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artiklis 155 sätestatud viisil ja summas; 7) kolida elamu kapitaalremondi ajal koos pereliikmetega teise Üürileandja poolt antud eluruumi (kui remonti ei saa teha ilma väljatõstmiseta). Kui Üürnik ja tema perekonnaliikmed keelduvad sellesse elamispinda kolimast, võib Üürileandja nõuda kolimist kohtu kaudu; 8) lubama Üürileandja esindaja eelnevalt kokkulepitud ajal eluruumi, et kontrollida selles asuva eluruumi, sanitaar- ja muude seadmete tehnilist seisukorda, samuti teha vajalikke töid; 9) rikete tuvastamisel eluruumis või selles asuvas sanitaar- ja muudes seadmetes viivitamatult rakendama võimalikke abinõusid nende kõrvaldamiseks ning vajaduse korral teavitama neist Üürileandjat või vastavat tegevus- või juhtimisorganisatsiooni; 10) kasutada eluruume arvestades naabrite õigusi ja õigustatud huve, tuleohutusnõudeid, sanitaar-, hügieeni-, keskkonna- ja muid seadusest tulenevaid nõudeid; 11) eluruumi vabastamisel andma see 3 päeva jooksul Üürileandjale üle nõuetekohases seisukorras, tasuma Üürniku poolt tegemata ja tema kohustuste hulka kuuluva eluruumi jooksva remondi maksumuse, samuti tasuma üürileandjale võlgnevus eluruumide ja kommunaalteenuste eest; 12) vabastama käesoleva lepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi. Ruumi vabastamisest keeldumise korral kuulub Üürnik ja tema pereliikmed kohtulikul teel väljatõstmisele. Tööandjal lasub muud seaduses sätestatud kohustused. 8. Üürniku ja tema pereliikmete ajutine eemalviibimine ei too kaasa nende käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste muutumist. 9. Üürnikul ei ole õigust elamispinda vahetada ega allüürile anda. 10. Üürniku pereliikmetel on õigus kasutada eluruume üürnikuga võrdsetel alustel, kui Üürniku ja tema pereliikmete kokkuleppel ei ole sätestatud teisiti. 11. Üürniku pereliikmed on kohustatud kasutama teenistuseluruumi sihtotstarbeliselt ja tagama selle ohutuse. 12. Üürniku teovõimelised perekonnaliikmed vastutavad üürnikuga solidaarselt eluruumi kasutamisest tulenevate kohustuste eest, kui Üürniku ja tema perekonnaliikmete kokkuleppel ei ole sätestatud teisiti. Üürnikuga perekondlike suhete lõppemisel ei säili endistel pereliikmetel eluruumi kasutamise õigust, kui Üürniku ja tema endiste perekonnaliikmete kokkuleppel ei ole sätestatud teisiti. III. Üürileandja õigused ja kohustused 13. Üürileandjal on õigus: 1) nõuda õigeaegset tasumist eluruumi ja kommunaalteenuste eest; 2) nõuda käesoleva Lepingu lõpetamist, kui Üürnik rikub elamut käsitlevaid õigusakte ja käesoleva lepingu tingimusi; 3) teeb otsuse eluruumide erastamise kohta. Üürileandjal võivad olla muud seaduses sätestatud õigused. 14. Üürileandja on kohustatud: 1) võõrandama Üürnikule teiste isikute õigustest vabad ja elamiseks sobivad eluruumid tuleohutus-, sanitaar-, hügieeni-, keskkonna- ja muudele nõuetele vastavas seisukorras; 2) võtta osa ühisvara nõuetekohasest korrashoiust ja remondist korterelamus, milles eluruum asub; 3) teostada eluruumide kapitaalremonti; 4) võimaldama Üürnikule ja tema pereliikmetele elamu kapitaalremondi või rekonstrueerimise ajaks (kui remonti või rekonstrueerimist ei saa teostada ilma) paindliku eluruumiga (ühe inimese kohta vähemalt 6 ruutmeetrit elamispinda) üürniku väljatõstmine) ilma käesolevat lepingut lõpetamata. Üürniku ja tema pereliikmete ümberpaigutamine manööverdusfondi eluruumidesse ja tagasi (kapitaalremondi või ümberehituse lõpetamisel) toimub Üürileandja kulul; 5) informeerima Üürnikku maja kapitaalremondist või rekonstrueerimisest hiljemalt 30 päeva enne tööde algust; 6) osaleda elamu, selles asuva sanitaar- ja muu seadmete õigeaegses ettevalmistamises kasutamiseks talvetingimustes; 7) tagama Üürnikule kommunaalteenuste osutamise; 8) võtma üürnikult käesoleva lepinguga kehtestatud aja jooksul vastu eluruume vastavalt käesoleva lepingu lõike 7 punktis 11 sätestatud tingimustele; 9) järgima eluruumide rekonstrueerimisel ja ümberehitamisel Vene Föderatsiooni elamuseadustikuga kehtestatud nõudeid; 10) andma seoses käesoleva lepingu lõpetamisega muid elamispindu kodanikele, kellel on vastavalt Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artiklile 103 õigus saada muid eluruume. Üürileandjal lasub muud seaduses sätestatud kohustused. IV. Lepingu lõpetamine ja lõpetamine 15. Üürnik võib käesoleva Lepingu igal ajal üles öelda. 16. Käesoleva lepingu võib poolte kokkuleppel igal ajal lõpetada. 17. Käesoleva Lepingu lõpetamine Üürileandja nõudel on kohtus lubatud juhul, kui: 1) Üürnik ei tasu eluruumi ja (või) kommunaalteenuste eest rohkem kui 6 kuud; 2) üürniku või tema perekonnaliikmete poolt eluruumi hävitamine või kahjustamine; 3) naabrite õiguste ja õigustatud huvide süstemaatiline rikkumine; 4) eluruumi muuks otstarbeks kasutamine. 18. Leping lõpetatakse seoses: 1) eluruumi kaotsiminekuga (hävingumisega); 2) Üürniku surmaga; 3) töölepingu lõppemisel; 4) selle kasutusaja lõpus; 5) Vene Föderatsiooni valitsuse ametikohal, Vene Föderatsiooni moodustava üksuse valitsuse ametikohal või valitaval ametikohal ametiaja lõppemisega. 19. Käesoleva Lepingu ülesütlemisel või ülesütlemisel töölepingu lõppemise, teenistusaja lõppemise, riigi-, munitsipaal- või valitaval ametikohal töötamise tähtaja lõppemise tõttu on Üürnik ja Üürniku ja Üürniku liikmed. tema pere peab elamispinna vabastama. Eluruumide vabastamisest keeldumise korral võidakse kodanikud välja tõsta ilma muid eluruume andmata, välja arvatud Vene Föderatsiooni elamuseadustikus sätestatud juhtudel. V. Lepingu alusel tasumine 20. Üürnik tasub eluruumide eest tasu Vene Föderatsiooni elamuseadustikus sätestatud viisil ja summas. VI. Muud tingimused 21. Käesolevast lepingust tulenevad poolte vahel tekkida võivad vaidlused lahendatakse seaduses ettenähtud korras. 22. Käesolev leping on koostatud 2 eksemplaris, millest üks jääb Üürileandjale, teine ​​Üürnikule. Üürileandja _______________ Üürnik __________________ (allkiri) (allkiri) M.P.

Vene Föderatsiooni elamuseadustiku kohaselt on ametlike eluruumide rentimisel eluasemeõigussuhte tekkimise aluseks ametlike eluruumide üürileping (Venemaa elamuseadustiku artikli 104 3. osa). Föderatsioon).

Bürooruumide rentimise suhete lepingulist vormistamist aga alati ei tehtud. Seega andis Moskva eluasemepoliitika osakond ja eluasemefond Moskvas RSFSRi eluasemekoodeksi kehtivuse ajal kodanikele elamispinnad teenusloa alusel ilma üürilepingut sõlmimata ja mõnel juhul ilma tagatisraha väljastamata, kuid linnavalitsuse ja elamuküsimuste avaliku komisjoni otsuse või juhatuse otsuste alusel.

Moskvas alates 31. juulist 2003 (alates Moskva eluasemepoliitika ja eluasemefondi osakonna 31. juuli 2003 korralduse N 219 "Üürile andmise ja üürilepingute sõlmimise korra kohta") allüürile )" kuni 1. augustini 2006 andis Moskva elamupoliitika osakond ja eluasemefond tööandjatele büroo-eluruume vastavalt Moskva prefektide korraldustele 5-aastase üürilepingu alusel. juhul oli rendileandjaks reeglina linnaosa omavalitsuse tervishoiuosakond.

Üürileandjad andsid need ruumid omakorda edasi rendile anda ka 5-aastaseks perioodiks oma töötajatele. See võimalus on sätestatud näiteks Moskva eluasemepoliitika ja elamufondi osakonna Edela-halduspiirkonna büroo 25. juuli 2005. aasta korralduses N 05.56.00156.

Tegelikult anti teeninduseluruume allüürilepingu alusel isegi Vene Föderatsiooni elamuseadustiku kehtivuse ajal, nii et eluruumide andmise aluse kadumise korral saaks üürnikud nendest eluruumidest välja tõsta. ruumid niipea kui võimalik ja ei pea kohaldama art 2. osa. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 103, mis kehtestab üürnike kategooriad, keda ei saa välja tõsta ilma muude eluruumide andmiseta, s.o. välja tõsta ilma muud eluaset andmata.

Alates 1. augustist 2006 vastavalt Moskva eluasemepoliitika ja eluasemefondi osakonna 7. juuli 2006. aasta korraldusele N 669 “Moskva valitsuse 2. mai 2006. aasta määruse N 306-PP “Mskva valitsuse 2. mai 2006. aasta määruse N 306-PP rakendamise meetmete kohta. 2005. aasta linnaeluasemeprogrammide ja 2006. aasta linnaeluasemeprogrammide rakendamise tulemuste põhjal Moskvas tuleks ettevõtete (organisatsioonide) töötajatele anda elamispindu ainult büroopindade üürilepingute alusel.

Ametliku eluruumi üürilepingu alusel kohustub üks pool - üürileandja - võõrandama teisele poolele - üürniku (kodanik seoses tema töösuhte olemusega üürileandjaga, seoses teenindamisega, seoses määramisega Vene Föderatsiooni avalikule ametikohale või Vene Föderatsiooni moodustava üksuse avalikule ametikohale või seoses valimisega valitsusorganites või kohalikes omavalitsusorganites valitavatele ametikohtadele) eluruume valdamise ja kasutamise eest tasu eest. ajutine elamine selles.

Üldreeglina on leping tähtajaline. Kuid seadusandja 3. osas Art. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikkel 104 määratleb selle lepingu tähtaja väga täpselt: leping sõlmitakse Vene Föderatsioonis töötamise, teenistuse või valitsuse ametikohal töötamise ajaks, Vene Föderatsiooni moodustavas üksuses valitsuse ametikohal või Vene Föderatsioonis. valitud ametikoht.

Lepingus olev tähtaeg on väga oluline ka seetõttu, et olenevalt sellest saab töölepingud liigitada teatud perioodiks sõlmitud lepinguteks (näiteks sõjaväelise staatuse seaduse § 15 lõike 1 lõike 3 kohaselt Personal”, teatud kategooria sõjaväelastele on ette nähtud ametlik eluruum ajateenistuse esimeseks viieks aastaks) või ametiülesannete täitmise perioodiga määratud perioodiks (näiteks postiljonid).

Selleks, et tagada selles küsimuses õiguskindlus nii kodanike-tööandjatele kui ka juriidilistele isikutele ning ametlike elamispindade tagamise õigust omavate kodanike kategooriate põhjendamatu kitsenemise või laiendamise lubamatuks, on vaja vastu võtta vastavad määrused tasandil. Vene Föderatsiooni ja iga seda moodustava üksuse omavalitsuste moodustamine, mis koostaks ammendava loetelu üürnike kategooriatest, kellele antakse Vene Föderatsiooni elamufondist bürooruumid; ammendav loetelu tööandjate kategooriatest, kellele antakse ametlikud elamispinnad teatud Vene Föderatsiooni moodustava üksuse elamufondist (Moskvas koostatakse praegu nende juriidiliste isikute loetelu, kelle töötajatel on õigus saada ametlikke eluruume ); ammendav loetelu üürnike kategooriatest, kellele antakse büroo-eluruumid konkreetse omavalitsuse elamufondist. Lisaks on Moskva seadusandliku organi õigusaktiga kinnitatud üürnike kategooriate nimekirja puudumise tõttu praegu Moskvas bürooruumide pakkumine peatatud.

Bürooruumide üürilepingu alusel üürileandjad võivad olla vastavalt Art. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikli 93 kohaselt eluruumi omanik või Vene Föderatsiooni valitsusasutus, Vene Föderatsiooni moodustavad üksused, kohalik omavalitsusorgan, sealhulgas riigi ühtne ettevõte, riigi- või munitsipaalasutused või teine ​​omaniku volitatud isik, kes tegutseb tema nimel.

Bürooruumide üürileping üürniku ja üürileandja vahel sõlmitakse kindlal viisil ning vastava lepingu sõlmimise alustele ja tingimustele.

Samas tuleb märkida, et lepingu sõlmimise kord ei ole määratletud ei RF elamukoodeksi ega muude normatiivsete õigusaktidega ning seda ei ole ka õiguskirjanduses uuritud.

Elamuseadusandluse normide põhjal võime järeldada, et hetkel on kehtestatud järgmised lepingu sõlmimise tingimused ja alused.

Esiteks on vajalikuks tingimuseks otsus liigitada eluruumid büroopindadeks. Samas, nagu eelpool mainitud, ei ole hetkel veel kindlaks määratud organ, kelle pädevusse kuulub otsuse tegemine munitsipaalelamufondis asuvate eluruumide liigitamise ja ametlike ruumide hulgast väljaarvamise kohta. See õiguslik ebakindlus on aidanud kaasa kohtuvaidluste tekkele.

Seega esitas hageja G. Moskva elamupoliitika osakonna ja eluasemefondi vastu hagi, milles palus kohustada viimast korterit ametlike nimekirjast välja arvama. Alates 2003. aastast ei pea Edela halduspiirkonna osakonna büroo aga föderaalomandisse kuuluvates korterites elavaid kodanikke oma pädevusse mittekuuluvaks.

Kohus tunnistas selle otsuse õigustatult õigusvastaseks Art. RSFSRi eluasemeseadustiku artiklid 101, 105, mis sätestavad, et eluruumide teenindusruumideks klassifitseerimine, kodanikele andmine, samuti nende eluruumide väljaarvamine teenindusruumide hulgast on kohalike omavalitsuste ja juhtkonna ülesanne. . Sarnane reegel sisaldub artikli 2 2. osas. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 92, mis sätestab, et ülaltoodud toimingud viiakse läbi riigi või munitsipaalelamufondi haldava organi otsuste alusel.

Teiseks on sellisteks tingimusteks töölepingu sõlmimine või teenistusse asumine või ametisse nimetamine Vene Föderatsiooni või Vene Föderatsiooni moodustava üksuse valitsuse ametikohale või valitavale ametikohale (see säte on täpsustatud lepingu punktis 2). näidisleping).

Lisaks peab igat liiki spetsialiseeritud eluruumide üürilepingute sõlmimiseks ning ka bürooruumide üürileping ei ole antud juhul erand, sõlmimisel peab olema alus, s.o. omanikupoolse otsuse tegemine konkreetse büroo-eluruumi andmise kohta.

Bürooruumide üürilepingu eseme saab määrata lähtudes art. 1. osast. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 104, mis sätestab, et eluruumid antakse eraldi korterina.

Neid reegleid aga alati ei järgitud. Nii oli varem lubatud kommunaalkorteris tuba anda teeninduseluruumina ja praktikas oli isegi segaelamufond, s.o. korteris - üks tuba oli teenindusruum ja teine ​​kuulus eraomandina kodanikule. Selles olukorras tunnistas kohus oma otsuses sellise segafondi olemasolu vastuvõetamatuks.

Vene Föderatsiooni elamuseadustiku normid ei täpsusta teeninduseluruumide üürniku õigusi. Sellest aga ei pruugi järelduda, et üürnikul ei ole spetsialiseeritud eluruumi üürilepingu alusel kõigile üürnikele omaseid õigusi. Kuna esiteks oleks see otseses vastuolus artikli 3 osaga. Vene Föderatsiooni elamuseadustiku artikkel 100, mis sätestab, et lepingus peavad olema sätestatud poolte õigused ja kohustused. Teiseks, Vene Föderatsiooni valitsuse määrus, millega kiideti heaks näidisleping, nagu märkis P.P. Vassiljev, ei tohiks RF elamukoodeksiga vastuolus olla. Kuid näidislepingu sätted täiendavad ja täpsustavad Vene Föderatsiooni elamuseadustiku norme. See on peamiselt tingitud asjaolust, et Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks on põhiõigusakt, mis ei saa ega peaks hõlmama kõiki ametlike eluruumide rentimise suhete reguleerimise aspekte.

Lisaks on Art. RF eluasemeseadustiku artikkel 65 sätestab üürileandja kohustused ja tsiviilõiguse teaduse üldsätete alusel vastavad kõik lepingust tulenevad kohustused reeglina teise poole vastavatele õigustele, antud juhul üürilepingu alusel üürnik.

Bürooruumide üürilepingu alusel üürniku õigusliku staatuse eripäraks on see, et vastavalt artikli 5. osale. 100, punkt 6, osa 3, art. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 67 kohaselt on tal selline konkreetne kohustus nagu teavitada üürileandjat lepinguga kehtestatud tähtaja jooksul lepingujärgse eluruumi kasutamise õiguse andmise aluste ja tingimuste muutumisest. Selle kohustuse olemasolu tuleks tunnistada põhjendatuks, kuna lepingujärgse eluruumi kasutusõigust andvate aluste ja tingimuste muutumine tähendab ametieluruumi üürimise õigussuhte enda muutumist, millest teine ​​pool tuleb teavitada ja selline muudatus tuleb ka vastavalt vormistada.

Üürileandjale antakse bürooeluruumi üürilepingu alusel vastavalt näidislepingu punktile 13 konkreetne õigus teha otsus eluruumi erastamise kohta.

Näidiseeskirja punkti 16 kohaselt ei kuulu aga teenistuseluruumid erastamisele, s.o. näidislepingu ja näidismääruse normide vahel on vastuolu.

Arvestades, et näidisleping võeti vastu Vene Föderatsiooni elamuseadustiku alusel palju hiljem kui näidissäte, on mõlemad aktid õigusjõult võrdsed, tuleks juhinduda näidislepingu sätetest.

Sellest lähtuvalt tuleb näidissäte ise viia näidislepinguga kooskõlla, jättes näidissätte punktist 16 välja ametieluruumide erastamise keelureegli.

Teenindusmajutus antakse üksikisikutele nende tööülesannete täitmise ajaks. Bürooruumide üürileping on mõeldud üürniku ja vara omanikuna tegutseva volitatud esindaja õiguste ja kohustuste kindlustamiseks. Sel juhul jääb üürnikul ainult korteri või toa kasutusõigus. Selline eluase saab muuta oma staatuse mitteametlikuks alles pärast kümneaastast pidevat ruumide kasutamist lepingu alusel.

Teeninduselamu on riigi või omavalitsuse erifondi kuuluv pind. See toimub volitatud asutuste vastava otsuse alusel.

Sellise eluaseme kohta kehtivad järgmised juriidilised tunnused:

Kallid lugejad! Me käsitleme standardseid meetodeid juriidiliste probleemide lahendamiseks, kuid teie juhtum võib olla ainulaadne. Meie aitame leida oma probleemile tasuta lahendus- lihtsalt helistage meie juriidilisele konsultandile:

See on kiire ja tasuta! Kiirelt saate vastuse ka veebisaidil oleva konsultandi vormi kaudu.

• eluase kaasatakse spetsialiseeritud fondi ainult omaniku nõusolekul;
• kinnisvara saab kasutusse anda ainult neile töötajatele, kellel ei ole konkreetses töökohas oma kinnisvara;
• kui töötaja lahkub töölt, võetakse talt õigus kasutada ametlikku eluruumi (välja arvatud madala sissetulekuga kodanikud);
• kinnisvara kasutamine teeninduskinnisvarana on võimalik alles pärast selle määramist vastavasse kategooriasse;
• eluruum peab olema varustatud vastavalt selle piirkonna omadustele, kus see asub;
• eluase peab vastama sanitaartehnilistele nõuetele;
• elaniku kohta ei tohi olla alla 6 m2.

Teenindusmajutus on saadaval ainult teatud kategooria kodanikele. Kolmandate isikute õigused sellisele kinnisvarale on välistatud. Vastavalt seadusele võivad ametikorterit taotleda:

• korrakaitsjad;
• sõjaline;
• põhiseaduskohtunikud;
• riigiduuma saadikud ja föderatsiooninõukogu liikmed;
• postkontori, gaasiteenistuse töötajad, korrapidajad, mehaanikud, tehnikud;
• looduskaitsealadel, rahvusparkides või metsanduses töötavad isikud;
• lastele spetsialiseeritud asutuste töötajad.

Kui elamispind eemaldatakse erifondist, saab selle ümber registreerida sotsiaalüürilepingu alusel. Omavalitsuse, föderaalsubjekti või föderaaltasandi elamuvalitsusel on õigus teha otsuseid ametliku eluaseme kohta.

Töölepingu sõlmimise kord

Bürooruumi üürileping sõlmitakse pärast tööandja vastava otsuse tegemist. Selleks antakse korraldus töötajale elamispinna andmiseks. Samuti dokumenteeritakse kinnisvara kasutusse andmine ning töötaja saab vastava käskkirja.

Tööleping on piiratud kehtivusajaga dokument. Tekstis võib olla märgitud konkreetne kuupäev või märge, et leping kehtib seni, kuni inimene organisatsioonis töötab. Kui töösuhe lõpetatakse, siis leping lõpetatakse.

Lepingu tekstis peab olema kirjas täpne informatsioon vara kohta. Selle asukoha aadress, pindala, tubade arv ja muu oluline teave pannakse kirja.

Lisaks tuleb täpsustada poolte õigusi ja kohustusi, samuti keelatud toiminguid. Eelkõige hõlmavad keelatud tegevused kinnisvara vahetamist, rentimist või mis tahes kasutamist ärilistel eesmärkidel. Üürnikul on õigus parandada elamistingimusi, kui see ei ole vastuolus seadusega. Näiteks oskab ta remonti teha.

Tekstis peab olema märgitud, kes peale töötaja veel korteris elama hakkavad. Kui lepingu kehtivuse ajal pere koosseis muutub (näiteks sünnib laps), tuleb lepingus märgitud andmeid uuendada. Dokumendile kirjutavad alla mõlemad pooled – nii elamispinna andjad kui üürnik.

Poolte õigused ja kohustused

Nagu iga tehinguga, kaasneb büroopinna rentimisega iga lepingupoole jaoks vastuvõetavate toimingute märge. Õigused ja kohustused on võimalikult üksikasjalikult määratletud ja tagatud kirjalikult. Peamised lubatud ja keelatud toimingud sisalduvad elamuseadustikus.

Omaniku jaoks

Omanik peab tagama üürnikule elamiseks sobiva ja ohutusnõuetele vastava elamispinna. Teised isikud ei tohi kinnistule tungida.

Vajadusel teeb omanik ruumides remonti ja valmistab ette ka ümbruse. Üürnikul peab olema takistusteta kommunaalteenustega varustamine. Kui midagi läheb katki või hävib, tehakse remont omaniku kulul ning üürnikule (vajadusel) antakse muu eluase.

Mõnel juhul ei kaota tööandja pärast vallandamist või töösuhte lõpetamist muudel põhjustel õigust elamiseks antud eluruumis. Selliste isikute kategooria on kehtestatud seadusega. Kui töötaja kuulub kodanike eeliskategooriasse, reserveerib tööandja talle lepinguga määratud elamispinna või annab mõne muu elamiseks sobiva objekti.

On mitmeid asjaolusid, mille korral töösuhte lõpetamine ei ole büroopinna üürilepingu lõpetamise põhjuseks. Seega pakutakse eluase:

• pensionärid;
• ametiülesannete täitmisel hukkunud või teadmata kadunuks jäänud kaitseväelase või korrakaitsja perekond;
• töötajad, kes said tööülesannete täitmisel või kutsehaiguse tagajärjel 1. või 2. grupi puude.

Lisaks kohustustele on omanikul ka õigused. Tal on õigus nõuda üürnikult üüri õigeaegset tasumist, samuti elukohareeglite järgimist ja kasutusse antud varaga hoolikat kohtlemist.

Üürniku jaoks

Ametlike eluruumide üürnikud on kohustatud:

• tasuda õigeaegselt ja täies ulatuses kommunaalmaksed;
• tasuma üüri õigeaegselt;
• ei tohi rikkuda naabrite õigusi ja õigustatud huve;
• ärge kasutage korpust muuks otstarbeks;
• ära üüri seda kolmandatele isikutele;
• ärge kasutage kinnisvara ärilistel eesmärkidel.

Kui üürniku süül ilmnevad rikked või häired, on ta kohustatud teostama remondi ja kõrvaldama kõik rikked. Kui omanik peab vajalikuks kapitaalremonti, ei ole üürnikul õigust sellesse sekkuda. Ta peab määratud kuupäevaks ruumid vabastama.

Teatud õigused on ka ametlikus eluruumis elaval töötajal. Ta saab kasutada kinnistut elamiseks. Lepingut aga omanikuvahetuse korral ei lõpetata.

Kui aga üürnikul on mingil põhjusel vaja välja kolida, on tal õigus leping igal ajal üles öelda.

Töölepingu vormistamise tunnused

Eluruumi üürilepingu teksti koostamisel on mitmeid tunnuseid:

• rendileandja on riik või omavalitsus;
• tööandjast saab seadusega määratud isik;
• leping vormistatakse kirjalikult;
• sõlmimine on võimalik mõlema poole kokkuleppel;
• on piiratud kehtivusajaga;
• tekst peab sisaldama viidet ühe valitsusorgani otsusele anda ruumid;
• leping ei näe ette vahetus- ega allrendi võimalust;
• üürikinnisvara ei kuulu jagamisele;
• üürnikul on õigus muuta eluruumi sihtotstarvet, kui see on olnud omandis üle 10 aasta;
• lepingu esemeks saab olla ainult kogu vara.

Lepingu tekst peab sisaldama järgmist:

• teave tööandja kohta;
• teave omaniku kohta;
• lepingu eseme üksikasjalik kirjeldus;
• elamispinna andmise alused;
• töötegevuse liik (juurde tuleb lisada tööraamatu koopia);
• lepingupoolte vahelise suhte tüüp;
• poolte õigused ja kohustused;
• lepingu aeg;
• eluaseme mugavuste tase;
• Valmistamise kuupäev;
• poolte allkirjad.

On olemas tüüplepingu vorm, mis on kinnitatud Vene Föderatsiooni valitsuse 26. jaanuari 2006. a määrusega nr 42.

Ametliku töölevõtmise juriidilised nüansid

Kui plaanitakse, et ruumid kaotavad peagi ametliku eluruumi staatuse, tuleb tööandjat selle eest hoiatada. Eluruumi otstarbe muutmise otsus on õigus teha ainult kinnistu omanikul.

See võib juhtuda, kui näiteks munitsipaalomandist kinnisvara läheb riigi bilanssi. Sellistes olukordades on üürnikul võimalus eluruum ümber registreerida sotsiaalüüriks ja sellest tulenevalt tulevikus ka erastada.

Mõnel juhul saavad töötaja ja tema pereliikmed õiguse elada ametlikus eluruumis ka pärast töö lõpetamist ettevõttes. Selle põhjuseks võib olla raske rahaline olukord või kodaniku tungiv vajadus elamispinna järele.

Üldjuhul ametieluruumide erastamist ei toimu. Mõnel juhul on see siiski vastuvõetav. Reeglina toimub erastamine kohtus. Selleks palgatakse kogenud juristid.

Sõlmitud eluruumi üürileping tuleb säilitada kuni selle kehtivusaja lõpuni ehk seni, kuni sellel on õigusjõud. Vastuoluliste olukordade tekkimisel võib tööleping saada kohtuotsuse aluseks.

Eriti tähelepanuväärsed on küsimused, mis puudutavad alaealiste õigusi, sealhulgas neid, kes on sündinud pärast bürooruumide üürilepingu sõlmimist. Seaduse järgi on üürnikul õigus oma pereliikmed ruumidesse registreerida.

Omaniku luba pole vaja küsida. Piisab allkirjastatud töölepingu esitamisest.

Lepingu vormistamisest ja lõpetamisest keeldumise põhjused

Üürilepingu kehtivuse ajal võib vara omanik vahetuda. Sellisel juhul tuleb andmete uuendamiseks leping uuesti allkirjastada.

Kui uus omanik keeldub lepingut sõlmimast ja töötaja jätkab tööd samas organisatsioonis, lahendatakse küsimus kohtus. Seaduse järgi ei kaota üürnik õigust ruumides elamiseks, mistõttu kohustab kohus omanikku sõlmima uue lepingu.

Lepingu saab lõpetada, kui pooled omavahel kokku lepivad. Näiteks võib see juhtuda siis, kui töötaja kolib tööolude tõttu uude elukohta.

Samuti võite nõuda lõpetamist ühepoolselt. See on lubatud, kui üks õigussuhetes osalejatest ei täida oma kohustusi.

Oletame, et omanikul on õigus nõuda lepingu lõpetamist, kui üürnik ei maksa kuue kuu jooksul. Lisaks võib lõpetamise põhjuseks olla eluruumi ebasobivus elamiseks.

Konfliktiolukorra lahendamiseks peavad pooled pöörduma kohtusse. Kui leping kohtu otsusega lõpetatakse, on üürnikul kohustus ruumid vabastada kolme päeva jooksul. Keeldumise korral toimub sunniviisiline väljatõstmine.

Kui tekivad raskused, pöörduge õigusabi poole. Meie veebisaidilt saate tasuta õigusabi. Esitage küsimus eksperdile spetsiaalses aknas.

Nüüd teate, kuidas ja milliste omadustega bürooruumide üürileping sõlmitakse. Ainult advokaat saab aru kõigist juriidilistest aspektidest. Kirjeldage oma olukorda meie saidil valves olevale spetsialistile.

Selline dokument nagu ametlik üürileping on lepingu eriliik, milles elamukinnisvara eraldatakse sihtotstarbelisest fondist. Milliseid nõudeid tuleb selle koostamiseks täita, milliste nüanssidega arvestada ja kuidas eluruumi üürilepingut lõpetada, saate ise välja selgitada, tutvudes esitatud teemaga põhjalikult.

Teenuse rentimine: mis see on?

Kinnisvara erikategooriaks on spetsialiseeritud eluase: sotsiaalse eesmärgiga objektid, paindliku fondi ruumid, teeninduskinnisvara. Teenindusmajutus eraldatakse sõjaväelastele ja nende lähedastele perioodiks, mil nad täidavad määratud töötoiminguid. Leping sõlmitakse etteantud perioodiks.

Bürooruumid eraldatakse üürnikele vastavalt valitsuse 26. jaanuari 2006 määrusele nr 42. Akt sisaldab teenistuskorteri üürilepingu näidist, mis on oma olemuselt puhtalt nõuandev: soovi korral saab sellele lisada täiendavaid tingimusi, mis ei lähe vastuollu käesoleva õigusaktiga.

Milliseid funktsioone võetakse arvesse

Ametliku eluruumi registreerimisel on üürileandjaks riigiasutus ja üürnikuks töötaja. Enne lepingu sõlmimist peab töötaja saama ametlikult valitsusasutuselt eriotsuse korteri eraldamiseks reservfondist. Seega, kui kaitseväelane vajab eluaset, teeb tema kohta otsuse kaitseministeerium.

Bürooelamu üürilepingu vormistamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata tehingu objektile.

1. Kinnistu on dokumendis täpselt kirjeldatud: aadress, pindala, tubade arv ja muu teave.
2. Vastavalt Art. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 104 kohaselt ei saa teeninduskorterina kasutada ruumi või korteri osa, vaid ainult kogu korterit.
3. Eluase peab vastama artiklis sätestatud standarditele. 15 Vene Föderatsiooni eluasemekoodeks. Korter peaks olema mugav, kuid arvesse tuleks võtta piirkonna iseärasusi.
4. Bürooruumide üürileping peab sisaldama teavet üürnikule eluaseme andmise põhjuste kohta.
5. Märgitud on info kõigi korterisse elama hakkavate elanike kohta.
6. Lepingu tingimused on täpsustatud.
7. Poolte õigused ja kohustused lepitakse läbi ja vormistatakse kirjalikult, mille kohta saab üksikasjalikku teavet Vene Föderatsiooni elamukoodeksist.

Meie veebisaidilt saate alla laadida ja tutvuda tüüplepinguga.

Kas lepingut saab ennetähtaegselt lõpetada?

Vastavalt Art. 83 LC RF ja art. Vene Föderatsiooni eluasemeseadustiku artikli 101 kohaselt on juhtumeid, kus ametliku töölepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalus realiseerub. Enamasti toimub see vastavalt ühe poole soovile.

• kui tehing lõpetatakse üürniku soovil, saab ennetähtaegse lõpetamise teha kolimisega seotud põhjustel;
• kui initsiatiiv tuleb üürileandjalt, on vajalik kohtus tehtud täiendav otsus. Selle peamised põhjused on: kuue kuu üüri- või kommunaalmaksete tasumisest keeldumine, vara kahjustamine, kinnisasja ebaseaduslik kasutamine, naabrite huvide rikkumine;
• Vastastikusel kokkuleppel koostöö lõpetatakse, kui korter on hävinud ja ei kõlba enam elamiseks.

Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral peab üürnik kolme päeva jooksul korterist lahkuma. Selle aja jooksul peab ta täitma ka kõik vajalikud dokumendid. Kahju tekkimisel ja remonditööde tegemisel tuleb üürnikul kulud hüvitada. Kui üürnik keeldub korterit vabatahtlikult vabastamast, võidakse tema suhtes väljatõstmiseks rakendada vägivaldseid sanktsioone. Muud majutust sellistel juhtudel ei pakuta.

Lepingu lõpppunktides on kirjas ka vaidluste lahendamise kord, kui need tekivad. Enamasti kasutavad nad lühiteavet konfliktiolukordade lahendamiseks vastavalt käesolevale seadusandlusele.

Mida lepingu koostamisel meeles pidada

Sihtotstarbeline kinnisvara võib varem või hiljem kaotada ametliku eluaseme staatuse, misjärel tekib võimalus seda üürida sotsiaalüüri tingimustel. See tähendab üürniku jaoks suuri võimalusi, sealhulgas ruutmeetrite erastamise osas. Pikeneb ka tulevase lepingu kehtivusaeg.

Bürooruumide üürilepingu vormistamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata sõjaväele. Uude asukohta saabumisel antakse teenindaja perele elamiseks sobiv kinnisvara. Sel juhul koostatakse eluasemeleping, mis sõlmitakse otse ajateenistust läbiva kodanikuga. Käesolev leping on muudetud tööleping. See sisaldab selgelt määratletud nõudeid eluasemele, samuti teavet kodanike kategooriate kohta, kellel on õigus saada ruutmeetrit.

Teeninduskorteri üürilepingu näidise saate alla laadida meie kodulehelt.

Kuidas õigesti sõlmida maaosa annetamise lepingut

Maatükkide erastamine on protseduur, mis võimaldab hankida mis tahes suurusega maatüki. Saadud maad saab kasutada põllumajandusprobleemide lahendamiseks või eramaja asukoha leidmiseks. ...

Meie riigi seadusandlus näeb ette, et kõik madala sissetulekuga kodanikud võivad pääseda korteri ootejärjekorda ehk neil on õigus saada riigilt tasuta eluase. See õigus on tagatud Art. 49 Vene Föderatsiooni elamukompleks,...

Kuidas dachas registreeruda

Üsna kaua aega tagasi kuulutati registreerimisasutus põhiseadusevastaseks. Kuid selle asemel nõuavad nad nüüd jätkuvalt registreerimist elukohas. Ilma selleta võib valitsusasutustega suhtlemine olla keeruline. Seaduses...

Maa jagamise leping

Kehtiv seadusandlus reguleerib selgelt maatükkide jagamist puudutavaid sätteid. Maaseadustik sätestab aga kahjuks ainult üldised mõisted ja määratlused, põhidetailid...

Kuidas saada tasuta maatükki

Küsimus, kuidas tasuta maatükki saada, on aktuaalne paljude Venemaa kodanike jaoks. Kellele antakse krundi saamise õigus ja kuidas seda tehakse, sellest artiklis räägime...

27.06.2016 - Oksana Veselova

Tere! Olen noor spetsialist (õpetaja) Arhangelski oblastis. Hiljuti eraldati mulle bürookorter...puitmaja (kuigi suuliselt hoiatati kohe, et selles pole võimalik elada... pole isegi kommunikatsioone! Kõik on mäda. Remondisime abikaasaga kõik, paigaldasime gaas ja vesi) ja nüüd olen selle küsimuse pärast mures...

24.12.2015 - Raisa Semenova

Saan 2-toalise korteri olen lahutatud ja elan koos pojaga.