Turustuskontod Esiteks on neil kontrollifunktsioon individuaalsete kulude kujundamisel ja nende jaoks kehtestatud kalkulatsioonide järgimisel ning neid kasutatakse ka üksikute tooteliikide (tööde, teenuste) vahel mõistlikuks jaotamiseks nende täielikuks arvutamiseks. tegelik kulu.

Jaotuskontode struktuur sisaldab kahte kontode rühma: kogumine-jaotus ja eelarve-jaotus.

Kollektsioon ja levitamine Need on aktiivsed kontod. Need hõlmavad kulusid, mida ei saa otseselt seostada konkreetsete tooteartiklitega, kuna need on kollektiivsed ning seejärel kantakse maha ja jaotatakse nende üksuste vahel tingimuslikult, kaudselt. Seetõttu nimetatakse selliseid kulusid kaudseteks kuludeks.

Kollektiivse jaotuskontode eripäraks on nende tasakaalu puudumine. Seetõttu neid bilansis ei kajastata. Need kontod täidavad raamatupidamisfunktsiooni, jälgides selliste üldkulude hinnanguliste eraldiste järgimist nagu 25 - üldised tootmiskulud või 26 - üldised ärikulud, 44 "Müügikulud" jne. Nad koguvad nende eest kulusid hinnanguliste deebetkirjete kontekstis. Aruandeperioodi deebetisse kogutud kulud kantakse nende kontode arvestusobjektide krediidist maha.

Eelarve ja jaotus kontod annavad kontrolli kulude ja tulude aruandeperioodidevahelise jaotuse õigsuse üle.

Tulude ja kulude vastavusse viimise printsiibi ja nende ajalise viitamise vastavale aruandeperioodile tagab eelarve jaotuskontode olemasolu kontoplaanis. Nende hulka kuuluvad: konto 96 “Edaspidiste kulude reservid”, 97 “Eelmakse perioodi kulud” ja 98 “Tuleviku tulud”.

Kontodel 96 ja 97 on palju ühist. Mõlemal deebetil kajastuvad ettevõtte tootmis- ja majandustegevusega seotud tegelikud kulud ning nende kreeditajal kantakse need kulud vastavalt kehtestatud standarditele ühtlaselt maha vastavatele arvutusobjektidele.

Erinevus nende vahel seisneb selles, et kontol 97 “Tulevikukulud” kajastatakse deebetis kulutusi, mida tehakse vahel, korraga ja suurtes kogustes ning seejärel kantakse need järk-järgult maha (tagasimakstakse) krediidile. Sellest tulenevalt kajastub sellel kontol veel mahakandmata kulude jääk konto deebetis, mistõttu liigitatakse see aktiivseteks kontodeks.

Konto 96 “Reservid tulevasteks väljaminekuteks” kajastab esmalt tulevaste kulude katteks vajaliku reservi loomist krediidiga, nende arvestamisel normi kohaselt tootmiskulusse ning seejärel kajastatakse deebetis tegelikud tehtud kulutused. Sellest tulenevalt kajastub sellel kontol kasutamata reservi jääk konto krediidis, seega kuulub see passiivsete kontode hulka. Kui loodud reserv on ebapiisav, võib see konto muutuda oma vastandiks - kontoks 97 “Tulevikukulud”.

Konto 98 “Eeldatud tulu” võimaldab tulusid ühtlaselt seostada vastava aruandeperioodi majandustulemustega. Selle konto krediidis kajastuvad esmalt tulevaste aruandeperioodide tulud ning vastaval aruandeperioodil kantakse selle konto deebetilt, võttes arvesse tehtud kulutusi, tulu aruandeperioodi majandustulemustesse. Edasilükkunud tulude veel mahakandmata jääk kajastub konto 98 kreeditis, seega kuulub see passiivsetele kontodele.

Bilansivälised kontod

Bilansivälised kontod on mõeldud ajutiselt ettevõtte kasutuses või käsutuses olevate, kuid selle juurde mittekuuluvate varude arvestuseks. Lisaks kasutatakse samu kontosid tingimuslike õiguste ja kohustuste kajastamiseks. Neid kontosid kasutatakse ka üksikute äritehingute kontrollimiseks.

Bilansiväliste kontode loend vahemikus 001 kuni 011 on toodud standardses kontoplaanis peamiste sünteetiliste kontode loendi lõpus ja sellel on kolmekohaline tähistus:

001 “Rendile antud põhivara”;

002 „Hoiamiseks võetud inventuurivarad“;

003 “Töötlemiseks vastuvõetud materjalid”;

004 “Komisjoniks vastu võetud kaup”;

005 “Paigaldamiseks vastu võetud seadmed”;

006 “Ranged aruandlusvormid”;

007 “Maksejõuetute võlgnike kahjumiga maha kantud võlg”;

008 “Tagatised kohustuste ja laekunud maksete katteks”;

009 “Emiteeritud kohustuste ja maksete väärtpaberid”;

010 “Põhivara kulum”;

011 "Põhivara rendile antud."

Bilansivälistel kontodel kajastatud rahalisi vahendeid ei arvestata bilansi kogusummadesse ja need kajastatakse bilansis.

Bilansiväliste kontode eripäraks on see, et rahaliste vahendite arvestuseks kasutatakse lihtsat raamatupidamissüsteemi, s.o. Nendel kontodel arvestuse pidamiseks topeltkirjet ei kasutata. Vahendite laekumisel kajastub nende väärtus ainult bilansivälise konto deebetis ning raha väljavõtmisel kantakse nende summa maha sama konto kreeditkontolt.

Näiteks kaupade ladustamiseks vastuvõtmisel kajastub selle väärtus konto 002 “Hoidmiseks võetud varude varad” deebetis ning kauba utiliseerimisel kantakse selle väärtus maha sama konto krediidi arvelt.

Eelarve jaotuskontod on mõeldud jooksval aruandeperioodil kajastatud, kuid muude aruandeperioodidega seotud tulude ja kulude kirjendamiseks.

Peamised eelarvejaotuse kontod hõlmavad järgmisi kontosid:

passiivne konto 96 “Edaspidiste kulude reservid”;

aktiivne konto 97 “Edasilastud kulud”;

passiivne konto 98 “Edasilastud tulu”.

Konto 96 “Reservid tulevaste kulude katteks” on mõeldud reservsummade kogumiseks, mida kasutatakse eelseisvate puhkuste eest tasumiseks, pika teenistuse aastatasu maksmiseks, põhivara remondiks, samuti valmistatud toodete garantiiremondiks ja hoolduseks, s.o. ettemääratud suurte maksete ja väljamaksete jaoks, et need kulud ühtlaselt tootmiskuludesse kaasata.

Näide 5.4

Arvestuse pidamine kontol 96 “Edaspidiste kulude reservid”

Jaanuarist maini krediteeritakse kuus 10 000 rubla. moodustada puhkuseks reserv, kaasates selle summa tootmiskuludesse ning alates juunist kogutakse ja makstakse puhkusetasu moodustatud reservist.

Kulud, mille katmiseks on eelnevalt moodustatud reserv, kogutakse järk-järgult aasta jooksul konto 96 kreeditile ja nende vahendite kasutamine näidatakse konto 96 deebetis.

Näiteks puhkusereservi loomine kajastub järgmises kirjes:

Krediit 96 “Reservid tulevaste kulude jaoks”

Puhkusetasu kogumisel moodustatud reservi arvelt koostatakse järgmised kirjavahetuse kontod:

Deebet 96 “Edaspidiste kulude reservid”

Krediit 70 “Arveldused töötajatega töötasu eest”

Konto 97 “Eeldatud kulud” on ette nähtud käesoleval aruandeperioodil kajastatud, kuid järgnevatel aruandeperioodidel jaotatud kulude kajastamiseks.

Tulevased kulud hõlmavad kulusid uut tüüpi toodete või tehnoloogiate arendamiseks, perioodika (ajakirjade ja ajalehed) tellimusi jms.

Näide 5.5

Arvestuse pidamine kontol 97 “Edasilastud kulud”

Ettevõte kulutas uue toote disaini väljatöötamiseks 48 000 rubla. Need kulud tehti jooksva aasta novembris ning tooteid hakatakse tootma alates järgmise aasta jaanuarist (tabel 1).

Tabel 1

12 kuu jooksul alates jaanuarist kantakse tootearenduskulude summa võrdsetes osades maha uue toote maksumusest järgmiselt:

Deebet 20 “Põhitoodang”

Krediit 97 "Edasilastud kulud"

Konto 98 “Eelkasutatud tulu” on ette nähtud aruandeperioodil saadud, kuid tulevaste aruandeperioodidega seotud tulude kajastamiseks. Näiteks ettemaksuna saadud üür, s.o. kvartali ettemaks või kvartali sõidukaartide eest tasumine vms. Lisaks peetakse kontol 98 arvestust tasuta laekunud vahendite üle.

Ettevõtte eest saadav üür on tema tulu ja kui see laekub mitu kuud ette, siis selle kohene tulude arvestusse kandmine tähendab tulumaksu tasumise järsku tõusu. Et seda ei juhtuks, kajastub kogu üürisumma esmalt konto 98 krediidil ja seejärel kolme kuu jooksul võrdsetes osades konto 98 deebetist maha jooksvate tulude kajastamiseks mõeldud kontole. .

Näide 5.6

Arvestuse pidamine kontol 98 “Edasilastud tulu”

Ettevõte sai I kvartali renti 120 000 rubla.

Eelarve jaotuskontode eripäraks on see, et need kajastavad kogusummasid, mis seejärel mitme kuu jooksul ühtlaselt maha kantakse vastavatele kulu- või tulukontodele, et mitte järsult tõsta tootmiskulusid ega tulumaksu.

V. sobitamine.

I. Põhikontod on mõeldud rahaliste vahendite ja nende allikate kättesaadavuse ja liikumise registreerimiseks ja kontrollimiseks, s.o. ettevõtte majandustegevuse põhialused. Seoses tasakaaluga jagunevad need aktiivseteks, passiivseteks ja aktiivseteks-passiivseteks.

Põhilisi aktiivseid kontosid nimetatakse tavaliselt laokontodeks (materjalikontodeks), kuna need on ette nähtud töövahendite, tööobjektide, rahaliste ressursside jms arvestamiseks. Kõik laokontod on seotud bilansiga ja neil saab olla ainult deebetsaldo, mis kajastub bilansi aktivas ja kinnitatakse laoarvestuse tulemusel (sellest ka nimi - laoseisu).

Peamised aktiivsed kontod on: 01 “Põhivara”; 10 "Materjalid"; 41 "Tooted"; 50 "Kassa"; 51 "Arvelduskonto" jne.

Põhilisi passiivseid kontosid kasutatakse rahaliste vahendite ja sihtfinantseerimise seisu ja muutuste jälgimiseks ja kontrollimiseks.

Sellesse gruppi kuuluvad bilansi kohustustega seotud kontod: 80 “Aktaalne kapital”, 82 “Reservkapital”, samuti arvelduste ja kohustuste seisu iseloomustav kontogrupp: 60 “Arveldused tarnijate ja töövõtjatega”, 68 “Arveldused maksude ja tasude eest”, 70 “Arveldused töötajatega töötasu eest”, 66 “Arveldused lühiajaliste laenude ja laenude eest” jne. Kogu põhiliste passiivsete kontode grupil on krediidijääk.

Põhilistel aktiivne-passiivsetel kontodel on samaaegselt aktiivsete ja passiivsete kontode struktuur, olenevalt nende põhieesmärgist jooksevarvestuses. Peamiste aktiivsete-passiivsete kontode rühma kasutatakse ainult arvutuste tegemiseks, mille olemus muutub.

Seega kasutatakse osade võlgnike ja võlausaldajatega arvelduste arvestamiseks kontot 76 “Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega”. Pealegi võib muutuda saadud arvutuste iseloom, s.t. ühel juhul tegutseb organisatsioon võlgnikuna teise organisatsiooni – võlausaldaja – suhtes ja teisel juhul vastupidi. Sellistel juhtudel muutub arvestusperioodi jooksul rakendatud sellise konto struktuur, s.o. aktiivsest kontost passiivsele ja vastupidi. Seetõttu kajastab sellise konto deebet üheaegselt tehinguid nõuete suurendamiseks ja võlgnevuste vähendamiseks ning laenu puhul debitoorsete arvete vähenemist ja võlgnevuste suurenemist. Sellise aktiivse-passiivse konto saldot näidatakse üksikasjalikult - deebet ja kreedit korraga. Bilansis kajastatakse selle konto jääk eraldi vastavalt vastavatele kirjetele: deebet varades, krediit kohustustes.

II. Regulatiivseid kontosid kasutatakse raamatupidamisobjektide põhjalikuks kirjeldamiseks, põhikontodel näidatud rahaliste vahendite hinnangu korrigeerimiseks (selgitamiseks). Reguleeriv konto võib reguleeritud kontol näidatud vahendite väärtust kas suurendada (täiendada) (lisakontod) või vähendada (vastupidised kontod). Sõltuvalt sellest jagunevad need täiendavateks, loenduriteks ja täiendavateks. Kontrakontosid kasutatakse aktiivsete ja passiivsete kontode reguleerimiseks ning vastavalt sellele võivad need olla lepingulised ja kontrapassiivsed kontod.

Usaldusväärse ja täpse teabe saamine arvesse võetud rahaliste vahendite ja kasutatud allikate hinnangu kohta on kontrolli alus ja vara säilitamise vahend. Reguleerivate kontode olemasolu loob tingimused raamatupidamisandmete võrreldavuseks ja arvestusobjekti tegeliku väärtuse määramiseks.

Reguleeritavatel kontodel võib olenevalt reguleeritud objektist olla nii aktiivsete kui ka passiivsete kontode struktuur.

Näiteks konto 02 “Põhivara amortisatsioon” on passiivne.Konto saldo näitab amortisatsiooni suurust konkreetsel hetkel, mida võrreldakse konto 01 “Põhivara” jäägiga, mis kajastatakse alati nende algses soetusmaksumuses. Nende summade vahe näitab põhivara jääkväärtust, s.o. tegelik hinnang organisatsiooni põhivara seisule hetkel.

III. Jaotuskontod on mõeldud äriprotsesside kajastamiseks teatud kulude esialgse arvestuse ja nende jaotuse jälgimise kaudu arvutusobjektide või aruandeperioodide vahel, et töö maksumust õigesti määrata. Turustuskontodel võetakse tavaliselt arvesse mitut tüüpi toodete tootmise või müügiga seotud kaudseid kulusid, aga ka edasilükkunud kulusid.

Jaotuskontosid on kahte tüüpi. Kogumis- ja jaotuskontosid kasutatakse raamatupidamises selleks, et kajastada aruandeperioodi kulusid konkreetse äriprotsessi puhul, mida ei saa seostada konkreetse objektiga, kuna need kuuluvad jaotamisele üksikute arvestusobjektide vahel. Nendel kontodel on aktiivne konto struktuur. Kogumis- ja jaotuskontode deebetis kajastatakse rahalises väärtuses kasutatud vahendid (kulud), mis jaotatakse mitme arvestusobjekti vahel tehtud tööde või osutatud teenuste maksumuse arvestamiseks. Kogumis- ja jaotuskontode kreedit kajastab asjaomaste objektide tegelike kulude mahakandmist.

Konkreetsete objektide kulude jaotamine (mahakandmine) toimub igakuiselt juhendis sätestatud viisil.

Näiteks organisatsioonide kontot 26 “Üldkulud” kasutatakse üldkulude arvestamiseks. Selle konto deebet kajastab halduskuludega seotud kulusid, mis jaotatakse selle konto krediidi arvelt ja sisalduvad proportsionaalselt üksikute tooteliikide (tööd, teenused) maksumuses.

Kollektiiv- ja jaotuskontode analüütiline arvestus toimub vastavalt kehtestatud kulude nomenklatuurile kuluartiklite lõikes, kontodel puuduvad saldod ja need ei ole bilansiga seotud.

Aruandlus- ja jaotuskontosid kasutatakse tulevaste aruandeperioodide arvelt tehtud tulude ja kulude kirjendamiseks, et need jaotada vastavate perioodide vahel ja kaasata need selle perioodi majandustegevuse näitajatesse, millega need on seotud (olenemata nende toimumise aeg).

Sellesse gruppi kuuluvad sellised kontod nagu: 97 "Edasilastud kulud" - aktiivne konto, 98 "Eelkasutatud tulu" - passiivne konto.

IV. Kuluarvestus on mõeldud tegelike kulude arvestamiseks ning valmistatud toodete ja tehtud tööde maksumuse määramiseks.

Omahind määratakse arvestuskontode deebetis kajastuvate kulude summade arvutamise teel.

Need kontod hõlmavad: 20 “Põhitoodang”, 23 “Abitoodang” jne.

Arvestuskontod viitavad oma struktuuris aktiivsetele kontodele, mille deebetisse kogutakse kõik kulud, mis summeeruvad saadud toodete, tehtud tööde maksumusele ning kreedit kulub tööde tegeliku maksumuse mahakandmiseks. Nende kontode saldo võib olla ainult deebet, mis tähendab pooleliolevat tööd.

Arvutuskontode analüütiline arvestus toimub arvutusobjektide ja arvutusartiklite kontekstis.

Sellisteks kontodeks on näiteks kontod: 08 “Investeeringud põhivarasse”; 23 "Abilavastused".

V. Tootmis- ja majandustegevuse tulemuste määramiseks kasutatakse võrdlevaid (tulemuslikke) kontosid.

Majandustegevuse tulemus selgub teatud kontode deebet- ja kreeditkäibe summade võrdlemisel.

Võrdlevad kontod hõlmavad kontot 90 "Müük", mille eesmärk on võtta kokku teave organisatsiooni tavategevusega seotud tulude ja kulude kohta ning määrata nende jaoks finantstulemus. Aruandeaasta jooksul tehakse kanded alamkontodele 90-1 “Tulu”, 90-2 “Müügikulu”, 90-3 “Käibemaks”, 90-4 “Aktsiisid”. Alamkontode 90-2 “Müügikulu”, 90-3 “Käibemaks”, 90-4 “Aktsiisid” ja kreeditkäibe igakuise deebetkäibe võrdlemisel alamkontol 90-1 “Tulu” saadakse majandustulemus. (kasum või kahjum) määratakse.aruandekuu müügist. See majandustulemus kantakse igakuiselt (koos lõppkäibega) alamkontolt 90-9 “Kasum/kahjum müügist” kontole 99 “Kasum ja kahjum”. Seega ei ole sünteetilisel kontol 90 “Müük” aruandekuupäeval saldot.

Konto 99 “Kasum ja kahjum” on aktiivne-passiivne, kuna Selle konto saldo võib sõltuvalt saadud tulemusest muutuda. Deebetsaldo näitab kahjumit ja kreeditsaldo kasumit. See konto on mõeldud aasta lõpliku (lõpliku) finantstulemuse tuvastamiseks. See saavutatakse, kui võrrelda antud konto deebet- ja kreeditkäibe summasid kogu aruandeperioodi kohta. Lõplik finantstulemus (kasum või kahjum) kajastatakse bilansis erikirjel: kasum passiva poolel, kahjum bilansi aktivate poolel.

Kõik vaadeldavad kontod, olenemata nende kuulumisest ühte või teise gruppi, millel on saldod (raha või allikate olemasolu), näidatakse bilansis ja seetõttu nimetatakse neid bilansikontodeks.

põhivara ning immateriaalse ja muu põhivara arvestuseks (01 “Põhivara”, 03 “Tulu toovad investeeringud materiaalsesse põhivarasse”, 04 “Immateriaalne põhivara”, 07 “Seadmed paigalduseks”, 08 “Investeeringud”, 09 "Edasilükkunud tulumaksu vara");

tootmisvarude arvestuseks (10 “Materjalid”, 11 “Kasvatavad ja nuumloomad”, 14 “Materiaalsete varade maksumuse vähendamise reservid”, 16 “Materiaalsete varade maksumuse kõrvalekalle”);

toodete, tööde ja teenuste valmistamise ja valmistamise kulude arvestusest (15 “Materiaalsete varade hankimine ja soetamine”, 20 “Põhitoodang”, 21 “Omatoodangu pooltooted”, 23 “Abitoodang”, 25 “Tootmiskulud üldkulud”, 26 “Üldkulud”, 28 “Tootmise defektid”, 40 “Toodete (tööd, teenused) väljastamine”, 44 “Müügikulud”, 46 “Lõpetatud pooleliolevad etapid”, “97 “ Edasilükkunud kulud”);

2. Mittetootliku tarbimise konto (29 „Teenindustööstused ja kodumajapidamised“);

3. Käibekontod:

valmistoodangu ja müügi arvestuseks (41 “Kaubad”, 42 “Kaubandusmarginaal”, 43 “Valmistoodang”, 45 “Saadetud kaup”, 90 “Müük”, 91 “Muud tulud ja kulud”);

rahaliste vahendite ja investeeringute arvestuse kohta (50 “Sularaha”, 51 “Arvelduskonto”, 52 “Valuutakontod”, 55 “Spetsiaalsed pangakontod”, 57 “Ülekanded teel”, 58 “Finantsinvesteeringud”);

· rahaliste vahendite arvestamiseks arveldustes (, 62 „Arveldused ostjate ja klientidega“, 73 „Arveldused personaliga muudeks toiminguteks“, 75 „Arveldused asutajatega“ alamkonto „Arveldused põhikapitali sissemaksete eest“) , , 77 " Edasilükkunud tulumaksu vara",);

4. Kontod jaotamise arvestuse kohta (84 “Jaotamata kasum (katmata kahjum), 99 “Kasum ja kahjum”).

majandustulemuste arvestuse kohta (98 “Eelmaks perioodid”, 99 “Kasumid ja kahjumid”).

2. Laenatud allikate arvestuse kontod:

võlgnevuste arvestamiseks (60 „Arveldused tarnijate ja töövõtjatega“, 71 „Arveldused vastutavate isikutega“, 75 „Arveldused asutajatega“ alamkonto „Arveldused tulude väljamaksmiseks“, 76 „Arveldused erinevate võlgnike ja võlausaldajatega“) , 79 „Ettevõtlusesisesed arveldused“);

püsivate kohustuste arvestuse kohta (68 „Arveldused eelarvega“, 69 „Arveldused sotsiaalkindlustuse ja -kindlustuse osas“, 70 „Arveldused personaliga töötasu eest“).

Vastavalt raamatupidamiskontode otstarbele ja struktuurile võib need liigitada järgmiselt:

põhikontod;

regulatiivsed kontod;

jaotuskontod;

arvestuskontod;

Kontoplaan sisaldab arvesse võetud väärtusi, mis on ajutiselt organisatsiooni valduses, kuid ei kuulu sellesse. Bilansiväliste kontode arvestuse olemus seisneb selles, et need kajastavad sündmusi ja tehinguid, mis hetkel ei mõjuta organisatsiooni bilanssi ega selle finants- ja majandustegevuse tulemusi. Bilansiväliste kontode kanded hoitakse kas deebetis või kreeditis, see tähendab, et bilansiväliste kontode ja muude raamatupidamiskontode vahel puudub vastavus.

Vara, kohustuste ja äritehingute raamatupidamine toimub Vene Föderatsiooni valuutas. Vastavalt 10. juuli 2002. aasta föderaalseaduse nr 86-FZ "Vene Föderatsiooni keskpanga (Venemaa Panga) kohta" artiklile 27 on Vene Föderatsiooni ametlik rahaühik (valuuta) rubla. Muude rahaühikute toomine Vene Föderatsiooni territooriumile ja rahaasenduste väljastamine on keelatud.

Vara, kohustuste ja muude majandustegevuse faktide dokumenteerimine, raamatupidamis- ja aruandlusregistrite pidamine toimub vene keeles. Vastavalt Vene Föderatsiooni 25. oktoobri 1991. aasta seaduse nr 1807-1 “Vene Föderatsiooni rahvaste keelte kohta” artiklile 3 on vene keel Vene Föderatsiooni riigikeel kogu selle territooriumil. . Säte Vene Föderatsiooni riigikeele kohta on kirjas ka 12. detsembril 1993 vastu võetud Vene Föderatsiooni põhiseaduse artiklis 68, mille kohaselt on vene keel Vene Föderatsiooni riigikeel.

Lisateavet raamatupidamise ja aruandlusega seotud küsimuste kohta leiate JSC “BKR-Intercom-Audit” raamatust “ Raamatupidamine ja aruandlus (põhipunktid)».

Mõeldud rakendamisprotsessi arvestamiseks ja finantstulemuste tuvastamiseks. Sellesse rühma kuulub üks konto 90 “Müük”. 1991. aasta kontoplaani järgi sisaldasid tegevuskontod kontosid 46 “Toodete müük (tööd, teenused)”, 47 “Põhivara müük ja muu realiseerimine”, 48 “Muu vara müük”.

Müügiprotsessi arvestus kontol 90 “Müük” toimub tekkepõhiselt alates aasta algusest. Müügiga seotud tulude ja kulude summade akumuleerimiseks kontole 90 “Müük” on soovitatav avada alamkontod:

90-1 "tulu"

90-2 "Müügikulud"

90-3 “Käibemaks”

90-4 "Aktsiisid"

90-9 "Kasum/kahjum müügist".

Alamkontode loendi saab määrata iga organisatsioon, olenevalt müügiga seotud tegelikest kuludest.

Igale alamkontole kogunevad aastaringselt vastavad summad. Kuid üldjuhul suletakse konto 90 “Müük” igakuiselt, kui tuvastatud majandustulemus kantakse kontole 99 “Kasum ja kahjum”.

Toodete, tööde, teenuste müük kajastub raamatupidamises järgmiste kannetega:

1) Müügitulu kajastamisel raamatupidamises:

a) saatmiseks:

Konto 62 deebet “Arveldused ostjate ja klientidega”

Krediit kontole 90-1 “Tulu”;

b) maksmiseks:

Deebetkonto 51 “Arvelduskontod”, muud sularahakontod

Krediit kontole 90-1 “Tulu”;

2) Müüdud kaupade, toodete, tööde, teenuste maksumus kantakse maha:

a) toodete müümisel:

Krediit kontodele 43 “Valmistooted”, 45 “Saadetud kaup”;

b) tööde ja teenuste teostamisel:

Deebetkonto 90-2 “Müügikulu”

Kreedit kontole 20 “Põhitoodang”, muud tootmiskulude arvestuse kontod;

c) kauba müümisel:

Deebetkonto 90-2 “Müügikulu”

Krediit kontole 41 “Kaubad”.

Samal ajal pööravad jaekaubandusorganisatsioonid kaubandusliku marginaali summa ümber:

Deebetkonto 90-2 “Müügikulu”

Krediit kontole 42 “Kaubandusmarginaal”;

d) müüdud toodete ja kaupade müügikulud kantakse maha:

Deebetkonto 90-2 “Müügikulu”

Krediit kontole 44 “Müügikulud”;

3) müügist saadud tulu summalt maksustatakse käibemaksu:

Deebetkonto 90-3 “Käibemaks”

Krediit kontole 68 “Maksude ja tasude arvestused”.

Samamoodi kajastatakse ka muude maksumaksete ja müügitulult tasutud tasude laekumine;

4) Võrreldes deebet- ja kreeditkäivet kontol 90 “Müük”, selgub müügi majandustulemus:

a) kasum:

Deebetkonto 90-9 “Kasum/kahjum müügist”

Krediit kontole 99 “Kasum ja kahjum”;

b) kaotus:

Deebetkonto 99 “Kasum ja kahjum”

Krediit kontole 90-9 “Kasum/kahjum müügist”.

Aruandeaasta lõpus avanesid kontole kõik alamkontod
90 “Müük” on suletud alamkonto 90-9 “Kasum/kahjum müügist” sisemiste kannetega.

Näiteks: Organisatsioon, mille põhitegevuseks on toodete tootmine, määrab saadetistest saadava tulu ja tal on 1. detsembri 20__ seisuga kontol 90 “Müük” alljärgnevad saldod:

90-1 "Tulu" 6000 hõõruda.

90-2 "Müügikulud" 3800 hõõruda.

90-3 “Käibemaks” 10 00 hõõruda.

90-9 “Kasum/kahjum müügist” (kasum) 1200 hõõruda.

Detsembrikuu eest müüdi ja maksid ostjad järgmised tooted:

Müügihinnaga 700 rubla.

Tegelik maksumus 520 rubla.

Müüdud toodetega seotud müügikulud moodustasid detsembris 78 rubla.

Vaatleme valmistoodete müügi kajastamise ja konto 90 “Müük” sulgemise korda aasta lõpus:

Tabel 4.3.1

20__. detsembri majandustehingute registreerimise päevik.

Ei.		Juhtmed		Summa (rub.)
		Deebet	Krediit
	Müügitulu kajastamine kajastub raamatupidamises		90-1
	Müüdud kauba tegelik maksumus kantakse maha	90-2
	Müüdud toodetega seotud müügikulud kantakse maha.	90-2
	Saadud klientidelt toodete võlgade tasumiseks
	Tulu summalt maksustatakse käibemaks	90-3
	Selgus tootemüügi majandustulemus		90-9
	Aasta jooksul kogunenud tulu kantakse maha	90-1	90-9	6700
	Aasta jooksul kogunenud müügikulu kantakse maha	90-9	90-2	4398
	Aasta jooksul kogunenud käibemaks kantakse maha	90-9	90-3	1117

Riis. 2. Müügi kajastamise skeem

Kontol 90 “Müük” kajastuvad ülaltoodud toimingud järgmiselt (vt joonis 2)