Kokkulepe
elamu ost-müük koos maaga

G. ……………………………."….." ……………………. 20….. g.

……………………….……………………………………………………………………….,
(täisnimi)
pass ………. Nr………………… välja antud …….……………….…………………………………… “……” ………………….. 20…. linn, allüksuse kood………………………registreeritud:
linn…………………… tänav …..…………..….………..… maja …… hoone …… apt. …..edaspidi “müüja” ja…………………………………………………………………………………………………… ………………………… .,
(täisnimi)
pass ………. Nr………………… välja antud ………….………….…………………………………… “……” ………………….. 20…. linn, allüksuse kood ………………………………………… registreeritud aadressil:
linn…………………… tänav …..…………..….………..… maja …… hoone …… apt. …..
edaspidi "ostja", ühiselt "pooled" ja eraldi kui "pool", on sõlminud käesoleva lepingu elamu koos maatükiga ostu-müügi leping(edaspidi "leping"):

1. Lepingu ese

1.1. Müüja annab Ostjale üle Müüja vara omandiõiguse elamu koos maaga, ning Ostja võtab vastu ja tasub Müüjale elamu koos maatükiga.
1.2. Kinnitatakse Müüja omandiõigus elamule

(eluhoone omandiõigust kinnitav dokument)

1.3. Samaaegselt elamu omandiõiguse üleminekuga annab Müüja Ostjale omandi üle maatüki, millel maja asub.

1.4. Kinnitatakse Müüja omandiõigus maatükile

……………………………………………………………………………………………………...
(maa omandiõigust kinnitav dokument)

1.5. Lepingu punktis 1.2 nimetatud elamu omadused:
maja üldpind……………………. m². elutuba …………………………… ruutmeetrit.
Maja asub aadressil: linn ……………………….…….., tänav ………..……………………….……, maja number ……. ..….
1.6. Lepingu punktis 1.4 nimetatud maatüki omadused:
…………………………………………………………………………………………………………………… 1.7. Elamu ja krunt ei ole kellelegi teisele müüdud, kinkimata, hüpoteekiga seatud, ei ole vaidlustatud, ei ole aresti all ja on vabad kolmandate isikute õigustest.
1.8. Käesoleva lepingu allkirjastamise hetkel ei ole elamusse elu- ega viibimiskohana registreeritud kodanikke.

2. Lepingu kestus

2.1. Käesolev leping jõustub

(alates hetkest, mil pooled lepingule alla kirjutasid või kuupäevast)

ja kehtib kuni

…………………………………………………………………………………..………….…...
(lepingu lõppemise kuupäev või sündmus)

3. Poolte kohustused

3.1. Müüja on kohustatud
3.1.1. Andma Ostjale üle punktis 1.2 nimetatud elamu. käesoleva lepingu seisukorras, mis sobib elamiseks ning vastab sanitaar-, tule- ja tehnilistele tingimustele.
3.1.2. Esitage Ostjale elamu ja krundiga seotud dokumendid:
……………………………………………………………………….……………..………….…...
3.1.3. Teatage Üürnikule kirjalikult kõigist omandisse üleminekul esinevatest varjatud puudustest.
3.2. Ostja on kohustatud
3.2.1. Võtta vastu maja koos maatükiga vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile.
3.2.2. Tasuda maja ja maa eest vastavalt käesoleva lepingu tingimustele.
3.3. Müüjal on õigus
3.3.1. Omal äranägemisel, kui Ostja keeldub maja ja/või maad vastu võtmast või selle eest tasuma:
- nõuda lepingujärgset täielikku tasumist;

3.4. Ostjal on õigus
3.4.1. Omal äranägemisel, kui maja ja/või krunt ei vasta lepingutingimustele:
- nõuda ostuhinna proportsionaalset alandamist;
- puuduste tasuta kõrvaldamine;
- keelduda lepingu täitmisest.
- puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamine;
- keelduda lepingu täitmisest, kui puudused on parandamatud või puuduste kõrvaldamine nõuab ebaproportsionaalseid kulutusi.
3.4.2. Keelduda lepingu täitmisest ja nõuda tasutud summa tagasi, kui Müüja keeldub maja ja/või maa võõrandamisest.

4. Makse kord

4.1. Elamu koos krundiga kogumaksumus on:
………………………………………………………………………….……(..………..………) hõõruda.
Näidatud hind on kehtestatud Poolte kokkuleppel, on lõplik ja seda ei saa muuta.
4.2. Lepingu alusel makseviis:
……………………………………………………………………….……………..………….…...

……………………………………………………………………….……………..………….…...
(ostja poolt sularaha ülekandmine müüjale käesoleva lepingu allkirjastamisel, raha ülekandmine müüja poolt Ostja määratud pangakontole, muu)
4.3. Kõik elamu ja maatüki omandiõiguse ostjale ülemineku riikliku registreerimisega seotud kulud kannab ……………………………..…………..……

5. Ülekande aktsepteerimise kord

5.1. Elamu koos maatükiga võõrandamine vormistatakse Poolte allkirjastatud kahepoolse vastuvõtuaktiga, mis on Lepingu lahutamatu osa.
5.2. Elamu juhusliku kaotsimineku või kahjustumise risk läheb Müüjalt Ostjale üle hetkest, kui Pooled või Poolte volitatud esindajad allkirjastavad vastuvõtuakti.
5.3. Vastuvõtuaktile allakirjutamisest kõrvalehoidumist ühe poole poolt käsitletakse käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumisena.
5.4. Müüja omandiõigus elamule ja krundile läheb ostjale üle pärast kinnisvaraõiguse ja sellega tehingute kohustuslikku riiklikku registreerimist.

6. Poolte vastutus

6.1. Pooled vastutavad käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku kehtivatele õigusaktidele.

7. Lepingu lõpetamise alused ja kord

7.1. Lepingu võib lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel või ühe poole kirjalikul taotlusel Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku kehtivates õigusaktides sätestatud alustel.

8. Lõppsätted

8.1. Pooled kinnitavad, et nad ei ole teovõimet ära võetud ega piiratud, ei ole eestkoste või eestkoste all, ei põe haigusi, mis ei lase neil mõista sõlmitava lepingu olemust ja sõlmimise asjaolusid, samuti ei ole nad on asjaolud, mis sunnivad neid sooritama selle tehingu enda jaoks ebasoodsatel tingimustel.
8.2. Käesolev leping on koostatud 3 (kolmes) venekeelses originaaleksemplaris, üks kummalegi poolele ja üks eksemplar registreerivale asutusele.

Osapoolte aadressid ja andmed

Müüja ostja
Aadress: ………………………………….. Aadress …………………………………….
(registreerimis- ja elukohas) (registreerimis- ja elukohas)


pass.……………………………pass.…………………………………………………………
välja antud………………………………….…välja antud………………………………….…
……………………………………….…………….………………………………
……………………………………….… ………….………………………………
telefon.…………………………… telefon.……………………………………………………………
……………………………………….… ………….………………………………
(täisnimi) (täisnimi)
……………………………………….…………….………………………………
(allkiri) (allkiri)
“……” ……………………. 20….. “……” …………………. 20….. g.

Märge:
Lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid:
- müüja ja ostja isikut tõendavad dokumendid;
- elamu müüja omandiõiguse riikliku registreerimise tõend;
- tõend müüja maatüki omandiõiguse riikliku registreerimise kohta;
- maatüki katastripass;
- abikaasade notariaalselt kinnitatud nõusolek ühiselt omandatud kinnisasja võõrandamiseks;
- avaldus omandiõiguse ühelt omanikult teisele ülemineku registreerimiseks;
- registreerimisel riigilõivu tasumine;
- Üleandmise akt.

• Laadige alla elamu ostu-müügilepingu näidis.

__________________

Vaata ka:

Elamu ostu-müügilepingu sõlmimine on kõige lihtsam ja levinum viis kinnisvara võõrandamiseks. Leping eeldab, et müüja nõustub vara omandiõiguse üle andma ning ostja nõustub selle vastu võtma ja tasuma eelnevalt kokkulepitud summa. Tehingu poolte vahelised suhted on reguleeritud Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku 30. peatükiga.

Elamu ostu-müügilepingu näidises tunnustatakse individuaalselt määratletud hoonet, mis koosneb ruumidest, aga ka abiruumidest, mis on mõeldud kodanike majapidamis- ja muude sellises hoones elamisega seotud vajaduste rahuldamiseks (RF RF Housing Code ). Kokkuleppel võib hoone omandisse anda kas tervikuna või teatud osana (osana).

Elamu ostu-müügilepingu pooled

Vormi osapooled on müüja ja ostja. Müüjaks on vara omanik või volitatud esindaja. Tehingus võivad osalejad olla kõik juriidilised isikud - eraisikud, üksikettevõtjad, juriidilised isikud.

Vene Föderatsiooni õigusaktid keelavad alla 14-aastastel isikutel maja ostu-müügilepingu sõlmimise. Vastavalt artikli 1 lõikele 1 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 28 kohaselt võivad alaealiste nimel kinnisvara käsutada ainult nende seaduslikud esindajad - vanemad, lapsendajad või eestkostjad. Kui pooled on 14–18-aastased isikud, saab elamu müüa ainult nende seaduslike esindajate kirjalikul nõusolekul (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 26 punkt 1).

Elamu ostu-müügilepingu näidis peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad kindlaks teha, millised ruumid ostjale üle antakse. Sealhulgas info ehitise asukoha kohta vastaval maatükil või muu kinnistu osana. Samuti on vaja märkida objekti üld- ja elamispind, korruste arv (korrus) ja muud omadused (parameetrid).

Maja ostu-müügilepingu vorm peab tingimata sisaldama hinnaklauslit. Kui hoone maksumust ei määrata, loetakse leping sõlmituks (Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 555).

Tasumine elamu ostu-müügilepingu alusel

Olenevalt olukorrast saab tasuda mitmel viisil:

• omavahendid;
• laenatud vahendid (hüpoteeklaenufondid);
• ema (perekonna) kapitali vahendid.

Rasedus- ja sünnituskapitali kasutamiseks peate võtma ühendust oma elukohajärgse Vene Föderatsiooni pensionifondi territoriaalse asutusega ja esitama dokumendipaketi vastavalt Vene Föderatsiooni valitsuse 12. detsembri dekreedi lõigetele 4–8, 2007 nr 862.

Elamu ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste tasumiseks 2020. aastal eraldatud sünnitus- (pere)kapitali vahendite suurus ei tohi ületada lepingu hinda ega ülejäänud tasumata summa suurust.

Lepingu vorm

Maja ostu-müügilepingu vorm vormistatakse mis tahes kirjalikus vormis. Kui hoone on kaas- (kaas-)omandis, siis kuulub tehing Arts p 1 kohaselt notariaalsele tõestamisele. 7 Föderaalseadus "Vene Föderatsiooni teatud seadusandlike aktide muutmise kohta" 2. juunil 2016 nr 172-FZ. Omandiõiguse ülemineku peavad registreerima Rosreestri ametiasutused.

Eramu ostu-müügilepingu näidis sisaldab järgmisi lisasid:

• elamu ja selle all oleva maatüki omandiõiguse dokumendid (koopia);
• maatüki katastripass (vajadusel).

Elamu ostu-müügilepingu tüüpvormiga kasutatakse järgmisi dokumente:

• kinnisvara vastuvõtmise ja üleandmise akt;
• täiendav kokkulepe;
• lahkarvamuste protokoll;
• Protokoll erimeelsuste leppimiseks.

Sellel lehel saate alla laadida elamu ostu-müügilepingu koos ülaltoodud lisadega. Täitke mall ja saage dokumentide pakett, mis vastab täielikult teie nõuetele ja Venemaa õigusaktide normidele.

Elumaja

№

Pass, välja antud linna järgi, osakonna kood,edaspidi üksikisikuna tegutsev,

Pass, mille on välja andnud linn, osakonna kood, edaspidi üksikisikuna tegutsev,

ühiselt Pooled ja eraldi - Pool on sõlminud käesoleva (edaspidi Leping) järgmiselt:

Lepingu objekt

1.1.

Vastavalt Lepingule anda omandisse ning vastu võtta ja tasuda elamu katastritunnusega:, mis asub aadressil:, üldpind: ruutmeetrit, korruste arv - (edaspidi nimetatud -), millel on järgmised individuaalsed omadused: .

1.2.

Üleantud vara kuulub omandiõiguse alusel, mille alusel tehti Ühtsesse Riiklikku Kinnisvararegistrisse registreerimiskanne nr.

1.3.

Samaaegselt asustatud maatüki (edaspidi maatükk) omandiõiguse üleminekuga, millel on järgmised individuaalsed tunnused: .

Nimetatud Maatükk kuulub omandiõiguse alusel, mille alusel tehti ühtsesse riiklikku kinnisvararegistrisse kinnistamiskanne nr.

1.4.

Et Lepingu sõlmimise päeva seisuga kuulub Maatükk omandiõiguse alla, ei ole vaidlustatud ega aresti all, ei ole pandi esemeks ega koormata kolmandate isikute õigustega.

1.5.

Et ruumides ei ole registreeritud/elavaid isikuid.

1.6.

Et riigis ei ole elamisõigust säilitavaid isikuid.

Lepingu hind ja tasumise kord

2.3.

Lepinguga kehtestatud hind (maksumus) on Poolte poolt kokku lepitud ja kinnitatud, on lõplik ja seda ei saa muuta.

2.4.

Lepingu kohane makse tehakse tööpäevade jooksul alates lepingujärgse omandiõiguse ülemineku riikliku registreerimise kuupäevast.

2.5.

Lepingu alusel tasumine toimub meie omavahenditest.sularaha ülekandmisega.

Lepingu olulised tingimused

3.1.

Lepingu alusel ostetud, hinna tasumise kohustuse tagamiseks on panditud alates omandiõiguse ülemineku riikliku registreerimise hetkest kuni vastavalt lõikele. 5 Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikkel 488. Tagatisväärtuse määravad Pooled võrdseks lõikes nimetatud väärtusega 2.1 Kokkulepe. Pandiõigus tekib vara omandiõiguse ülemineku riikliku registreerimise hetkest ja lõpeb tema Lepingust tulenevate kohustuste täitmise hetkel.

3.2.

Ülekandmiseks otse asukohta. Üleandmine vormistatakse Poolte või Poolte volitatud esindajate poolt allkirjastatud kahepoolse vastuvõtuaktiga. Vastuvõtuakt on Lepingu lahutamatu osa.

3.3.

Juhusliku surma või õnnetusjuhtumi kahjustamise risk läheb üle lõikes sätestatud üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise kuupäevast. 3.2 Kokkulepe.

3.4.

Omand läheb üle pärast omandiõiguse ülemineku riiklikku registreerimist kinnisasja õiguste ja sellega tehingute riikliku registreerimise õigusaktidega kehtestatud viisil.

Kinnisvara ostu-müügilepingud sõlmitakse alati kirjalikult - see on eeltingimus, kuna omandi ülemineku registreerimine tuleb registreerida Rosreestri ametiasutustes.

Kui tehingu raames võõrandatakse korter, siis on lepingus märgitud ainult see objekt koos kõigi tunnustega. Samal juhul, kui lepinguobjektiks on elamu, on siin võimalikud valikud.

Maja on võimalik müüa eraldi, iseseisva kinnisvaraobjektina või koos krundiga, millel see asub.

Maatükk on iseseisev kinnistu, millele tuleb ka õigus ümber registreerida.

Seega, kui ostja omandisse läheb üle kaks eset, tuleb need mõlemad lepingu teksti lisada.

Maja ostu-müügilepingu koostamisel maa samaaegse võõrandamisega ei tohiks suuri raskusi tekkida. Sellise lepingu ülesehitus on kõigile arusaadav - müüja annab maja ja selle all oleva maatüki (PL) omandi üle ostjale ning ostja kohustub nende objektide eest tasuma lepingus märgitud summa.

Tehingu ese ja hind on kohustuslikud andmed, mis tuleb lepingusse lisada.

Hoolimata asjaolust, et hind ei ole üldjuhul ostu-müügilepingute oluline tingimus, tuleb sellise lepingu objektiks kinnisvara puhul hind näidata – see on tsiviilseadustiku kohustuslik nõue. Venemaa Föderatsioon.

Leping peab koosnema järgmistest osadest:

• Lepingu nimetus, lepingu koostamise kuupäev ja koostamise koht;
• Teave tehingu osapoolte kohta. Märkige täisnimi, aadress, passi andmed;
• Tehingu objekt. Tuleb kajastada poolte kokkulepet iga tehinguobjekti - maja ja maatüki osas;

Kõigi nende objektide jaoks peate sisestama identifitseerimisandmed.

Teave mälu kohta näitab:

• täielik aadress;
• katastrinumber;
• katastriväärtus;
• kogupindala;
• lubatud kasutuse kategooria ja liik;
• sellisel saidil asuvad kinnisvaraobjektid;
• koormised nende olemasolul (servituut, pant, rent);
• maatüki omandiõiguse dokumentide andmed (registreerimistunnistus, väljavõte ühtsest riiklikust kinnisvararegistrist).

Kogu see teave on saadaval ühtse riikliku kinnisvararegistri väljavõttel, mis on ostjal soovitatav enne tehingu sõlmimist kätte saada.

Mis puudutab elamut, siis selle kohta sõlmitav leping peab sisaldama järgmist teavet:

• aadress;
• katastrinumber;
• katastriväärtus;
• kogupindala;
• Mälu, millel see asub;
• koormised (üür, pant);
• korruste arv;
• seinamaterjal;
• ehitusaasta;
• muu teave ühtsest riiklikust kinnisvararegistrist;
• dokumendid, mis kinnitavad müüja õigusi objektile.

• Tehingu summa. Peate selle täielikult, kuni rubla ja kopikani, üles kirjutama ning ka täht-sõnalt dešifreerima;
• Esemete ostjale üleandmise kuupäev vastavalt aktile. Akt on kohustuslik dokument, mis kinnitab, et vara on tegelikult ostjale üle antud;
• Poolte õigused ja kohustused;
• Osapoolte vastutus. Seaduse alusel saate ette näha trahvi makse hilinemise või esemete mitteõigeaegse üleandmise eest;
• Vaidluste lahendamise tingimused;
• Lepingu tingimuste kehtivusaeg;
• Muud pooltevahelised kokkulepped. Täiendavate kokkulepete sõlmimise või lepingu lõpetamise kord. Soovitav on märkida, et lepingu lõpetamise korral on pooled kohustatud tagastama teisele poolele kõik tehingu alusel saadud;
• Poolte allkirjad koos ärakirjadega.

Taotluses saate kinnitada objektide vastuvõtmise ja üleandmise akti.

Dokumendid maja koos maaga ostu-müügilepingu sõlmimiseks

Kui tehing on sõlmitud, maa ja maja võõrandatakse akti alusel, saab ostjast kinnisvara tegelik omanik, kuid juriidiliselt ei ole ta veel selle omanik.

Täisomanikuks saamiseks peate registreerima õiguste ülemineku Rosreestris.

Selleks tuleb külastada vastavat riigiasutust või MFC filiaali ja esitada müüjaga ühine avaldus.

Taotlusele tuleb lisada:

• poolte passide koopiad;
• originaal ostu-müügileping;
• originaal üleandmise ja vastuvõtmise akti;
• müüja teise abikaasa notariaalselt kinnitatud nõusolek tehingu tegemiseks (kui maja ja maa on soetatud seadusliku abielu ajal);
• müüja omandiõigust tõendavad dokumendid;
• riigilõivu tasumise kviitung.

Kui dokumendid esitatakse MFC kaudu, on oluline meeles pidada, et see on ainult vahendaja taotleja ja Rosreestri vahel, kes teostab otsest registreerimist.

Registreerimistoimingute lõpetamisel tehakse kinnistu ja maja uue omaniku kohta kanne ühtses riiklikus kinnisvararegistris ning ostjale väljastatakse vastav väljavõte. Registreerimistunnistusi praegu ei väljastata.

Maja ja maa ostu-müügilepingu nüansid

Ostjal tuleb enne tehingu tegelikku sõlmimist teha palju tööd. Tal on vaja üle kontrollida kõik omandiõiguse dokumendid, mille alusel müüja on müüdavate objektide omanik, ning nõuda tehniliste andmete kontrollimiseks ka objekti ühtsest riiklikust registrist väljavõtet.

See kontroll tuleb läbi viia nii salvestusseadmega kui ka kodus.

Kasutades avalikku katastrikaarti, saab objektist ka linnulennult vaadata.

Lepingus tuleb meeles pidada, et iga võõrandatud kinnisvaraobjekti kohta tuleb lisada kõik identifitseerivad andmed.

Täiendavate ehitiste, nagu supelmaja, ait, kelder, osas, kui need ei ole kapitaalehituse objektid ega ole kinnisasjana registreeritud, siis järgivad need lihtsalt maatüki saatust.

Neid saab lepingus täpsustada ilma täiendava identifitseerimiseta.

Kui mõni abihoonetest on registreeritud kinnistuna, siis toimib see tehingu eraldiseisva elemendina. Selline objekt peab olema lepingus koos maja ja krundiga.

Praktikas ei ole sellised ehitised enamikul juhtudel registreeritud ja neid tunnustatakse vallasvarana.

Müügimees oskab iseseisvalt õigesti määrata hinda, lähtudes sarnase kinnisvara maksumusest, müüki pandud. Sellist teavet on lihtne leida Interneti kaudu.

Kallim variant on pöörduda professionaalse hindaja poole: sel juhul saab koduomanik kas ametliku dokumendi – Hindamisakti, mis sisaldab lisaks vara omadustele ka turuanalüüsi.

Turuväärtuse hindamisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu:

1. Asukoht: piirkonna infrastruktuuri arendamine, transpordi kättesaadavus, keskkonnatingimused, läheduses asuvad rajatised.
2. Maja pindala ja maa pindala.
3. Materjal, millest maja on ehitatud.
4. Kommunikatsiooni olemasolu või puudumine.
5. Ehitusaasta.
6. Maja seisukord.
7. Sisemised täiustused.
8. Muude objektide saadavus saidil.
9. Maa kvaliteet jne.

Tiitlidokumentide analüüs tehakse seaduslikkuse, omandiõiguse, kasutamise ja käsutamise kindlakstegemiseks omanikele.

Müügiaja lühendamiseks ja õiguste ülemineku registreerimise korra lihtsustamiseks on soovitav, et müüjal oleksid kõik omandiõigust tõendavad dokumendid. Kui krunt ei ole katastrikojas registreeritud või maja on omavoliline ehitis, on soovitav läbida kinnistamisprotseduur. See lihtsustab oluliselt kinnisvara müüki, pealegi mõjutab selliste dokumentide puudumine reeglina kinnisvara väärtust negatiivselt.

Omandiõigust tõendav dokument on omandiõigustunnistus. See dokument võib puududa: näiteks omandiõigus läks üle selle praegusele omanikule enne riikliku registreerimissüsteemi loomist. Kui õigust ei ole registreeritud, võib müüja pealkirjaga pöörduda Registripidaja poole dokumendid:

• müügiveksel, leping või vahetustehingud, mis on läbinud riikliku registreerimise;
• kinnisvara ostmisel on vajalik tõend vastava maksu tasumise kohta;
• kui vara on päritud, on lisaks pärimistunnistusele vajalik vastava maksu tasumise tõend;
• kui maja on ehitatud: eraomandiõigusele elamu ehitamiseks krundi andmise leping või arendusõiguse leping, sõlmitud enne 26.08.1948) ja registreerimistunnistus.

Kuna ennekõike on ostjal huvi kontrollida tehingu puhtust ja kinnisasja koormiste puudumist, siis on enne kinnisvara ostuotsuse tegemist vaja taotleda väljavõte Ühtse riiklikust registrist.

Dokumentatsioon

Esitada tuleb järgmine dokumentide loend:

• Omandiõiguse dokumendid: omandiõigus ja omandiõiguse dokumendid;
• Elamu tehniline pass;
• Majaregistri väljavõte;
• Kõigi majja registreeritud isikute nõusolek lepinguga kehtestatud tähtaegadel väljaregistreerimise kohustusega;
• Maksuvõlgade puudumist kinnitav dokument;
• väljavõte ühtsest riiklikust registrist;
• Maa katastripass või teade andmete puudumise kohta Katastrikojas;

Kui vajalik:

• Abikaasa notari kinnitatud nõusolek;
• Eestkoste- ja eestkosteasutuste luba (nõusolek).

Eellepingu sõlmimine

Kui pooled kavatsevad sõlmida ostu-müügilepingu, on neil õigus sõlmida seda kavatsust vormistav eelleping. Peamine kokkulepe hiljem sõlmitakse eellepingus märgitud tingimustel, mis on samuti põhidokumendi vormis.

• lepingu eseme tingimused;
• põhilepingu olulised tingimused;
• periood, mille jooksul eeldatakse põhilepingu allkirjastamist. Kui pooled ei ole tähtaega kokku leppinud, loetakse see võrdseks 1 aastaga eellepingu sõlmimise kuupäevast. Kui üks pooltest keeldub põhjendamatult lepingut allkirjastamast, on teisel õigus pöörduda kohtusse. Kui pärast poolte või seadusega määratud tähtaja möödumist, põhilepingut ei ole allkirjastatud, põhilepingu sunniviisiline allkirjastamine on võimatu, ja eelleping lõpetatakse.

Ostu-müügi eelleping ei kuulu riiklikule registreerimisele.

Põhilepingu koostamine ja raha ülekandmine

Elamu koos krundiga ostu-müügileping vormistatakse kirjalikult ja selle peavad pooled allkirjastama. Soovi korral saab lepingu kinnitada notaris, kuid see ei ole eelduseks.

Dokument peab sisaldama:

1. Lepingu nimi.
2. Vangistuse kuupäev ja koht.
3. Lepingu ese, st täielik loetelu võõrandatud vara objektidest.
4. Iga võõrandatud objekti identifitseerimistunnused: asukoht, sihtotstarve (maa kategooria), inventari number, pindala, teave õiguste registreerimise kohta ühtses riiklikus registris.
5. Lepingu hind. Summa on märgitud nii kokku kui ka iga kinnistu kohta eraldi.
6. Lisatingimused: omandisse võtmise aeg, tagatised, tehinguga seotud kulude tasumise kord jne).

Sularahamakseid on soovitav sooritada tunnistajate juuresolekul: selleks võib olla kinnisvaramaakler, notar või pangatöötaja (raha paigutamisel poolte valitud panga hoiukambrisse). Pangal on ka võimalus kontrollida rahatähtede ehtsust.

Sularaha ülekandmise protseduuri lõppedes oleks ostjal soovitav nõuda müüjalt raha laekumise kviitungit. Pärast arveldamist sõlmivad pooled lepingu ja vara vastuvõtmise-üleandmise akti.

Registreerimine

Seadus nõuab ostu-müügitehingu vormistamisel kinnisasjale õiguste ülemineku registreerimist, seoses sellega leping on allkirjastatud vähemalt 3 eksemplaris: üks kummalegi poolele ja üks jääb registripidajale.

Riikliku registreerimise dokumendid:

• mõlema objekti omandiõiguse dokumendid;
• maja katastriplaan (registreerimistunnistus) ja maa katastriväljavõte;
• ostu-müügileping koos üleandmisaktiga;
• majas registreeritud isikute tõend;
• tollimakse kviitungid.

Lisaks võib teil vaja minna:

• abikaasa nõusolek, mis on kinnitatud notari poolt;
• eestkoste- ja eestkosteasutuste luba või nõusolek;

Mõlemad tehingu pooled taotlevad passi ja riikliku registreerimise avaldust. Menetlus võtab aega 10 tööpäeva.

Rahandus

Kui kinnisvara oli müüja käes vähem kui kolm aastat – ta on kohustatud esitama maksudeklaratsiooni vormis 3-NDFL ja maksavad maksumääraga 13%. Samal ajal on tal õigus maksusoodustusele, kuid summas, mis ei ületa 1 000 000 rubla, või õigus vähendada maksustatava tulu summat selle vara soetamisega seotud kulude võrra.

Ostjal on ka õigus kasutada oma õigust kinnisvara mahaarvamisele, mis ei ületa 2 000 000 rubla. Ei tasu unustada, et omanik, kellest saab ostja, on eraisikute maamaksu ja kinnisvaramaksu maksja.

Objekti hindamise maksumus spetsialiseeritud agentuuri poole pöördumisel sõltub reeglina protsessi töömahukusest ja objekti kaugusest ning on vähemalt 6000 rubla.

Kui võtate raha ülekandmiseks ühendust pangaga, maksavad selle teenused alates 12 rubla päevas.

Tehingu juriidilise puhtuse kontrollimine advokaatide poole pöördumisel maksab vähemalt 2000 rubla. Kui tehingut toetatakse täielikult, on sellise teenuse maksumus alates 35 000 rubla.

Pealkiri kindlustus on keskmiselt 0,3% summast kindlustus.

Kodanike jaoks on riigilõiv 6000 rubla (2000 rubla majaõiguse registreerimise eest ja 2000 maa eest, 2000 lepingu registreerimise eest); juriidilistele isikutele: 66 000 rubla (22 000 tuhat objekti kohta, 22 000 lepingu registreerimiseks).

Ühtse riikliku registri väljavõtte saamine paberkandjal maksab kodanikele 200 rubla ja organisatsioonidele 600 rubla.

Veealused kivid

Omandit pole registreeritud maja või maa jaoks. Müüja võib maad kuuluda mitte omandiõiguse, vaid näiteks eluaegse päritava kingiõiguse alusel.

Maja võib osutuda omavoliliseks ehitiseks, mida on hiljem üsna raske korralikult vormistada.

Võlts volikiri. Tehes tehingut, kus tegutseb volikiri, tuleb pöörduda volikirja väljastanud notari poole, et veenduda, et see ei ole kehtetuks tunnistatud. Samuti tasub veenduda, et volikirja andnud isik on õiguspädev. Hea mõte oleks veenduda, et omanik on üldse elus.

Kui maja müüdi ilma selles registreeritud isikute nõusolekuta võib tehingu vaidlustada kohtulikult. Sel juhul võib aga pääste olla kindlustus omandi kaotamise riski vastu, muidugi juhul, kui ostja selle eest eelnevalt hoolitseb.

Enne maja müüki on soovitav läbi viia kinnisvara professionaalne hindamine ja korrastada kinnistul olevad dokumendid, lõpetada krundile ja majale õiguste registreerimine.

Tehingu tegemisel dokumente tuleb põhjalikult kontrollida, oleks soovitav pöörduda juristi poole. Siiski ei tasu unustada, et isegi professionaalid ei saa anda 100% garantiid tehingu juriidilisele puhtusele, mistõttu oleks ostjal hea mõte pöörduda kindlustusseltsi poole.

Kõige usaldusväärsem viis raha ülekandmiseks on paigutada raha seifi: esiteks on raha ülekandmisel tunnistajad, teiseks tagab pank raha turvalise hoiustamise ning kolmandaks annab pank täiendavaid võimalusi raha ümberarvestamiseks ja kontrollimiseks. pangatähtede autentsus. Üleandmise vastuvõtmise akt allkirjastatakse alles pärast arvelduste lõppemist.

Viimane etapp on lepingu registreerimine ja vara õiguste üleandmine.