Hooldus…………………………………………………………………………………………..3

1.Ettevõtte finantsseisundi analüüsi teoreetilised alused……4

1.1. Finantsanalüüsi mõiste, tähendus ja ülesanded

ettevõtte olukord……………………………………………………………..4

1.2. Põhilised lähenemised ettevõtte finantsseisundi analüüsimisel...8

1.3. Ettevõtete finantsseisundit iseloomustavate näitajate süsteem………………………………………………………..…………… 12

2. Finantsseisundi hindamine

2.1.Vara struktuuri ja tekkeallikate analüüs………..18

2.2. Ettevõtte finantsstabiilsuse analüüs…………………………22

2.3. Finantsstabiilsuse suhtarvude analüüs………………………23

2.4. Ettevõtte likviidsuse ja maksevõime analüüs ………….25

2.5.

Majandustegevuse efektiivsuse hindamine…………………..27

3. Ettepanekud ettevõtte finantsseisundi parandamiseks……..30

Järeldus……………………………………………………………………………………31

Viited……………………………………………………………………………………33

Sissejuhatus

Kursusetöös analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse finantsseisundit ja majandustulemusi.

Kursusetöö eesmärk on omandada praktilised oskused ettevõtte majandusprobleemide väljaselgitamiseks, tuginedes peamiste majandusnäitajate terviklikule süsteemsele analüüsile.

Selles töös püstitatud ülesanded langevad kokku finantsanalüüsi ülesannetega:

ettevõtte finantsseisundi muutuste tuvastamine;

ettevõtte finantsseisundit mõjutavate asjaolude väljaselgitamine;

ettevõtte finantsseisundi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete muutuste hindamine;

ettevõtte finantsseisundi hinnang teatud kuupäeva seisuga;

ettevõtte finantsseisundi muutuste suundumuste kindlaksmääramine. :

Selle analüüsi läbiviimiseks kasutati järgmisi tehnikaid ja meetodeid:

horisontaalne analüüs vertikaalne analüüs,

koefitsientide analüüs (suhtelised näitajad),

Ettevõtte finantsseisundi analüüsimise peamised teabeallikad on aruandebilanss (vorm nr 1), kasumiaruanne (vorm nr 2), kapitalivoogude aruanne (vorm nr 3) ja muud aruandlusvormid, esmased ja analüütilised raamatupidamisandmed, mis dešifreerivad ja täpsustavad üksikuid bilansikirjeid.

1. FINANTSANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED

1.1. Finantsanalüüsi mõiste, tähendus ja ülesanded

olekettevõtetele

Ettevõtluse rahastamine on rahaliste suhete süsteem, mis areneb rahaliste ressursside moodustamise, paigutamise ja kasutamise käigus. Ettevõtte finantsseisund väljendub rahaliste vahendite moodustamises, paigutamises ja kasutamises: müüdud toodete (kaubad, tööd, teenused) eest saadud raha, pangalaenud ja -laenud, ajutiselt kogutud rahalised vahendid, võlad tarnijate ja muude võlausaldajate ees, ajutiselt saadaval vahendid erifondidest. Ettevõtete üleminekuga turutingimustele muutus teravaks küsimus nende finantsseisundi jätkusuutlikkuse ja selle parandamise võimaluste leidmise kohta. Nende küsimuste asjakohasuse määrab vajadus luua normaalsed töötingimused nii üksikutele ettevõtetele kui ka tööstusele tervikuna.

Finantsanalüüsi metoodika sisaldab kolme omavahel seotud plokki:

ettevõtte majandustulemuste analüüs;

ettevõtte finantsseisundi analüüs;

ettevõtte finantsmajandusliku tegevuse tulemuslikkuse analüüs.

Finantsanalüüsi põhieesmärk on saada väike hulk olulisi (kõige informatiivsemaid) parameetreid, mis annavad objektiivse ja täpse pildi ettevõtte finantsseisundist, kasumist ja kahjumist, varade ja kohustuste struktuuri muutustest ning arveldustes võlgnike ja võlausaldajatega.

Seega on finantsanalüüs osa finantsanalüüsist. Ettevõtte finantsseisundit iseloomustavad ettevõtte tavapäraseks tootmiseks, äriliseks ja muuks tegevuseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu, nende paigutamise ja kasutamise otstarbekus ja efektiivsus, finantssuhted teiste majandusüksustega, maksevõime ja finantsstabiilsus. Ettevõtte suutlikkus õigeaegselt makseid teha näitab selle head finantsseisundit.

Peamine (ja mõnel juhul ainuke) teabeallikas ettevõtte finantstegevuse kohta on finantsaruanded. Ettevõtte aruandlus turumajanduses põhineb finantsarvestuse andmete üldistamisel ning on infolüli, mis ühendab ettevõtet ühiskonna ja äripartneritega - ettevõtte tegevuse kohta teabe kasutajatega. Teatud juhtudel ei piisa finantsanalüüsi eesmärkide saavutamiseks ainult finantsaruannete kasutamisest. Teatud kasutajarühmadel, näiteks juhtkonnal ja audiitoritel, on võimalus kaasata lisaallikaid (tootmis- ja finantsarvestuse andmed). Enamasti on aga aasta- ja kvartaalne aruandlus ainus allikas ettevõtte finantsseisundi analüüsimiseks.

Tehakse finantsseisundi sise- ja välisanalüüs.

Ettevõtte juhtimise vajadusteks viiakse läbi siseanalüüs. Selle tulemusi kasutatakse ka finantsseisundi planeerimisel, jälgimisel ja prognoosimisel. Välisanalüüsi viivad läbi kõik analüüsitavad, kasutades avaldatud teavet. Selle analüüsi sisu määravad finantsressursside omanike ja reguleerivate asutuste huvid.

Nii sise- kui ka välisanalüüsi peamised eesmärgid on:

üldine hinnang finantsseisundile ja selle muutumise teguritele;

vahendite ja allikate vastavuse, nende paigutuse otstarbekuse ja kasutamise efektiivsuse uurimine;

finants-, arveldus- ja krediididistsipliini järgimine;

ettevõtte likviidsuse ja finantsstabiilsuse määramine;

finantsstabiilsuse pika- ja lühiajaline prognoosimine.

Nende probleemide lahendamiseks uurime:

Ettevõtlusfondide kättesaadavus, koosseis ja struktuur; nende muutuste põhjused ja tagajärjed;

Ettevõtte rahaliste vahendite kättesaadavus, koosseis ja struktuur, nende muutuste põhjused ja tagajärjed;

Pikaajaliste varade seisukord, struktuur ja muutused;

Käibevahendite olemasolu, struktuur tootmis- ja ringlussfääris, nende muutumise põhjused ja tagajärjed;

Debitoorsete arvete likviidsus ja kvaliteet;

Rahaliste vahendite olemasolu, koostis ja struktuur, nende muutmise põhjused ja tagajärjed;

Maksevõime ja finantspaindlikkus;

Varade tõhusus ja investeeringutasuvus.

Ettevõtte finantsseisundi analüüs on ettevõtte kõrgeima taseme juhtimisstruktuuride eesõigus, mis võib mõjutada finantsressursside ja rahavoogude kujunemist. Erahaldusotsuste tulemuslikkust või ebaefektiivsust, mis on seotud toote hinna määramisega, tooraine või toote tarnete partii suuruse, seadmete või tehnoloogia väljavahetamisega ja muude otsustega, tuleb hinnata toote hinna määramise ja muude otsuste tõhusust või ebatõhusust. ettevõtte üldine edu, selle majanduskasvu olemus ja üldiste finantstulemuste kasv.

Finantsanalüüsil kui majandusprotsesside ja -nähtuste mõistmise meetodil on ettevõtte juhtimissüsteemis oluline koht.

Finantsseisundi analüüsi peamised funktsioonid on järgmised:

objektiivne hinnang analüüsiobjekti finantsseisundile;

saavutatud seisundi tegurite ja põhjuste tuvastamine;

finantsvaldkonna juhtimisotsuste ettevalmistamine ja põhjendamine;

reservide väljaselgitamine ja mobiliseerimine finantsseisundi parandamiseks ja kogu majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks.

Analüüsi tulemused aitavad kaasa ettevõtte administratsiooni ja teiste analüüsiobjekti majandusinfo kasutajate teabesisu kasvule huvipakkuvate objektide seisukorra kohta.

Ettevõtte finantsseisundi parandamine sõltub paljude asjaolude soodsast koosmõjust. Selliseid hetki on turukeskkonnas erakordselt palju. Ettevõtte tulemuslikkus sõltub paljudest välistest ja sisemistest teguritest.

Eelkõige avaldavad tulevasele tulemusele erilist mõju välised (ettevõtte tegevusest sõltumatud) ja sisemised (olenevalt ettevõtte tegevusest) võimuvormid.

Välismõjude hulgas tuleb märkida sotsiaal-majanduslike tegurite mõju riigi üldisele arengule (inflatsiooni kasv, maksusüsteemi ebastabiilsus, regulatiivse õiguse ebastabiilsus, elanikkonna reaalsissetuleku taseme langus). , tööpuuduse kasv), turutegurid (siseturu läbilaskevõime vähenemine, monopoli suurenemine turul, valuutaturu ebastabiilsus, asenduskaupade pakkumise suurenemine).

Ettevõtte tulevast tulemust mõjutavate sisemiste vormide valik on tohutu. Nende hulka kuuluvad sellised tegurid nagu juhtimisalane (kõrge kauplemisriski tase, ebarahuldav suutlikkus mõista turutingimusi, ebatõhus finantsjuhtimine, tootmiskulude halendav juhtimine, ebaelastsus juhtimises, ebarahuldavalt usaldusväärne raamatupidamis- ja aruandlussüsteem), tootmine (solidaarsuse puudumine). ettevõte kui kinnisvarakompleks, vananenud ja kulunud põhivara, madal tööviljakus, kõrged energiakulud, ülekoormus avalike objektidega) ja turg (toodete madal konkurentsivõime, seotus piiratud töövõtjate ja klientide ringiga).

Kõigi nende tegurite mõju vähendab erineval määral tõenäosust, et saavutatakse kavandatud finantstulemus. Igal juhul tekib olukord, kus organisatsiooni soodne finantsseisund on ohus. Sel juhul on vaja finantsstabiilsust, mis praeguses olukorras toimub ettevõttes järk-järgult kolmes etapis, mis on näidatud joonisel 9.

Maksejõuetuse likvideerimine võib ja peaks toimuma tavajuhtimise seisukohalt vastuvõetamatud meetmetega. Kriisivastane juhtimine võimaldab mistahes kahjumi (ka tulevase), mille arvelt on võimalik saavutada ettevõtte maksevõime paranemine juba täna. Maksejõuetuse tekkimine tähendab, et kattereservide puudumisel kulub raha üle nende laekumise ehk tekib “kriisiauk”.

Praegu algavad enamasti “probleemid” ettevõtte võlausaldajatega. Laenuandjad üritavad oma raha tagasi saada vara arestimise teel. Kõik ettevõtte kontole laekuvad rahalised vahendid blokeeritakse mehaaniliselt ja kantakse võlausaldajate kasuks maha, ettevõtte tegevus külmutatakse ning trahvide ja sunnirahade kogunemine jätkub.

Stabiliseerimisprogrammi selle etapi põhiolemus on rahavoogude manööverdamine, et täita lünk nende kulutuste ja laekumise vahel.

Manöövrit teostatakse nii juba laekunud ja ettevõtte varadesse realiseerunud vahenditega kui ka nende vahenditega, mida on võimalik saada ettevõtte kokkuvarisemise korral. “Kriisiauku” täitmine saab toimuda rahavoo suurendamise (maksimeerimine) ja käibekapitali hetkenõudluse vähendamise (säästmise) abil.

Stabiliseerimisprogrammi meetmetena võib märkida järgmisi meetmeid, mis tagavad selle probleemi lahendamise.

• 1. Sularaha suurenemise aluseks on ettevõtte varade ümberpaigutamine rahasse. See nõuab ettevõtte tavalise juhi jaoks otsustavaid ja sageli šokeerivaid samme, sest sellega kaasnevad märkimisväärsed kahjud. Vastuvõetava kahjutaseme (allahindluse) määramise meetodeid selles töös ei käsitleta, kuid märgime, et kahjud on vältimatud.
• 2. Lühiajaliste finantsinvesteeringute müük on eriti primitiivne ja ennast kehtestav samm vahendite mobiliseerimiseks. Nagu tavaliselt, on see kriisiettevõtetes juba täiuslik. Veel üks märkus. Aktsiaturu tegeliku stagnatsiooni tingimustes on kasutu arvutada kallite väärtpaberite müügi allahindlust - need lähevad hinnaga, millega nad on nõus neid ostma.
• 3. Ka nõuete müük on ilmne ja sellega tegelevad praegu paljud ettevõtted. Selle meetme eripära stabiliseerimisprogrammi piires on see, et siin võivad allahindlused olla palju suuremad, kui kriisiettevõtte juhtkonnale tundub. Mõnel juhul võib hinnanguline allahindlus olla veidi alla 100%, mis, nagu ka lühiajaliste finantsinvesteeringute puhul, tähendab müüki mis tahes pakutava hinnaga.
• 4. Ettevõtte käibekapitali madal käive. Sel juhul on vaja reservide normeerimise teel kiirendada ettevõtte käibekapitali käivet.

Ettevõtte finantsstabiilsuse parandamise olemus seisneb peamiselt ebaefektiivsete kulude võimalikult kiires ja radikaalses vähendamises.

Tõsi, ettevõtte maksejõuetuse saab lühikese aja jooksul likvideerida “sündsate” varade müügiga, kui ettevõtte finantsstabiilsus ei taastu turvalisele tasemele, võivad maksejõuetust tekitavad põhjused jääda vankumatuks. See välistab pankrotiohu mitte ainult lühikese, vaid ka suhteliselt pikema aja jooksul.

Tõhusa tulemuse võib anda töökorralduse parandamine ja töötajate arvu optimeerimine ettevõttes. Kriisieelses keskkonnas jälgis enamik ettevõtteid ülemäärast personali ning kokkuvarisemise perioodil muutub personali vähendamine tungivaks vajaduseks ning see pole lihtne ülesanne.

Kui põhitootmises on lubatud töötajaid proportsionaalselt toodangu mahuga vähendada, siis abiosakondade ja juhtimisalade personal on vähem graatsiline (näiteks peate ettevõtet toodangu mahust sõltumatult kaitsma).

Vähendamine ei saa toimuda korraga. Seetõttu tuleb olla ettevaatlik töötajate vallandamisel, lisatasude ja toetuste maksmisest keeldumisel või riiklike hüvede (lõuna, haigla jne) äravõtmisel. Selge tegevus selles vallas viib korduvalt kurbade tulemusteni: järelejäänud töötajad ei suuda järsult suurenenud töömahuga toime tulla ning nende pühendumus oma ülesannete hästi täitmisele väheneb.

Lepingus sätestatud hindamisel võetakse arvesse kalleid väärtpabereid, mis ei kuulu organisatsioonile, kuid on selle kasutuses või käsutuses vastavalt lepingutingimustele.

Teine etapp on finantsinvesteeringute ümberhindamine. Finantsinvesteeringute esialgne maksumus, millega need raamatupidamisse võetakse, võib muutuda. Finantsinvesteeringute edasiseks hindamiseks jagatakse need kahte rühma:

• - investeeringud, mille hetke turuväärtust saab määrata (aktsiate saamine jms);
• - investeeringud, mille turuväärtust ei määrata (teiste organisatsioonide põhikapitali sissemaksed, antud laenud, määratud nõuded, võlakirjad jne).

Esimese grupi finantsinvesteeringud on kajastatud aruandeperioodi lõpu seisuga nende jooksvas turuväärtuses, korrigeerides nende väärtust eelmise aruandekuupäeva seisuga. Selliseid kohandusi võib teha kord kuus või kord kvartalis. Korrigeerimise tulemused kantakse äritegevuse kasumite ja kuludena maha kaubandusorganisatsiooni majandustulemustesse.

2. grupi finantsinvesteeringud kajastuvad raamatupidamises ja aruandluses nende algses soetusmaksumuses. Samas on võlakirjade puhul lubatud alg- ja nimiväärtuse vahe ühtlaselt maha kanda kauplemisorganisatsiooni majandustulemustesse ning mittetulundusühingu kulude vähenemine või tõus.

Lisaks saavad organisatsioonid võlaväärtpaberite ja antud laenude puhul arvutada oma väärtuse diskonteeritud väärtuses ilma raamatupidamiskirjeid tegemata.

Kolmas etapp on finantsinvesteeringute hindamine nende käsutamisel (lunastamine, müük, tasuta ülekandmine, ülekandmine sissemaksena teise organisatsiooni põhikapitali jne). Finantsvarad, mille jaoks on määratud jooksev turuväärtus, hinnatakse võõrandamise hetkel kõige värskema hinnangu alusel.

Finantsinvesteeringud, mille praegust turuväärtust ei ole kindlaks määratud, hinnatakse võõrandamise hetkel, kasutades ühte järgmistest meetoditest:

• - iga arvestusüksuse algmaksumuses;
• - keskmise algmaksumusega;
• - esimeste saadud finantsinvesteeringute esialgses maksumuses (FIFO meetod).

Kogu arvestusüksuse algmaksumuses sissemaksed teiste organisatsioonide põhikapitali (v.a aktsiaseltside aktsiad), teistele organisatsioonidele antud laenud, deposiidid krediidiasutustes ja korralduse alusel omandatud nõuded. nõudeõigus kantakse maha.

Kalleid väärtpabereid saab nende võõrandamisel hinnata keskmise algmaksumuse alusel, mis määratakse iga kallite väärtpaberiliigi puhul nende kuu alguse väärtuse ja arvu ning kuu jooksul laekunud väärtpaberite andmete põhjal.

FIFO-meetod (1. - kättesaamiseks, 1. - müügiks) on meetod, mille puhul määratakse müüdud kallite väärtpaberite arvestuslik väärtus, võttes arvesse nende väärtust saldo laekumise järjekorras, võttes arvesse kallite väärtpaberite maksumust aruandeperioodi algus;

Finantsinvesteeringute kontroll toimub paragrahvide 1100 «Lühiajalised finantsinvesteeringud» ja 2000 «Pikaajalised finantsinvesteeringud» raamatupidamises.

Need hinded on energilised, väljakutsuvad ja põhilised. Nende kontode deebetis kajastatakse finantsinvesteeringute saldod kuu alguses ja lõpus, toimingud investeeringute suurendamiseks; laenu jaoks - toimingud finantsinvesteeringute vähendamiseks.

Pikaajaliste ja lühiajaliste finantsinvesteeringute analüütiline kontroll toimub investeeringu liigi ja objektide kaupa, kuhu need investeeringud tehti (kalleid väärtpabereid müüvad ettevõtted, laenu võtvad ettevõtted jne). Samas peaks analüütilise raamatupidamise ülesehitamine tagama andmete hankimise finantsinvesteeringute kohta riigis ja välismaal.

Lühiajalisi finantsinvesteeringuid võib bilansis kajastada kas õiglases väärtuses või ostuhinnas või õiglases väärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam.

Kui lühiajalisi finantsinvesteeringuid kajastada nende objektiivses väärtuses, siis on vaja perioodiliselt arvestada selle väärtuse metamorfoose, jälgides näiteks olemasolevate investeeringute noteeringuandmeid börsil.

Kui investeeringud ei ole põhitegevus, siis määratakse objektiivne väärtus aruandekuupäeval. Kui investeerimine on põhitegevus, määratakse objektiivne väärtus perioodiliselt. Lühiajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutumine kasvu suunas kajastatakse tuluna ja langusena kuluna sellel aruandeperioodil, mil need metamorfoosid ilmnesid.

Toimub töötajate motivatsiooni langus ja sellega kaasnev töökvaliteedi halvenemine. Töötajate käitumises on esikohal mitte enam ettevõtte huvid, vaid teise töökoha otsimine. Jah, pealegi hakkavad töötajad sageli primitiivselt ettevõtetest varastama, kompenseerides nii kasumi vähenemist.

Samas võib oskuslikult teostatud palkade säästmisest saada tõhus tegur kriisivastases juhtimises.

Paljud välisjuhid kasutavad nüüd ära asjaolu, et enamikus ettevõtetes on töötajatele palgavõlgnevusi ja nende väljamakseid ei toimu regulaarselt.

Seega teatatakse esimesel kuul, et iga töötaja palka vähendatakse, kuid regulaarse väljamakse tingimusel. See poliitika aitab vältida vastasseisu tööjõu ja uue juhtkonna vahel.

Praeguse finantsvajaduse vähendamine on praktikas võimalik vaid võlgade ümberstruktureerimise vormis, mis sõltub ettevõtte võlausaldajate heasüdamlikust vabadusest. Võlgade restruktureerimine ise ei ole kriisijuhtimise spetsiifiline tööriist, sest seda saab kasutada ka siis, kui võlgnikettevõte on suhteliselt heas seisukorras. Kriisiolukord aga ühelt poolt soodustab mõnevõrra võlgade ümberkujundamist, teisalt aga õigustab selle vorme, mis tüüpseisundis on ebarahuldavad.

Seega tuleb märkida, et ettevõtte finantsseisundi parandamise peamiste suundadena saab kasutada meetmete kogumit maksejõuetuse likvideerimiseks, finantsstabiilsuse parandamiseks ja finantstasakaalu pikaajaliseks tagamiseks.

Ettepanekud OJSC "Roshalskaya ELEC" finantsseisundi parandamiseks

Diplom

Finants- ja krediidisuhted

Teoreetilised alused ettevõtte finants- ja majandustegevuse analüüsimiseks. Ettevõtte finants- ja majandustegevuse põhinäitajad. Ettevõtte finantsseisundi analüüs OJSC Roshalskaya ELEC näitel. Ettevõtluse tehniliste ja majanduslike näitajate analüüs perioodil 2008-2011.

Nagu ka muid töid, mis võivad teile huvi pakkuda
33117.		Kana ja alkohol	46,8 KB
	Suitsetamine on abielu sotsiaalne probleem nii suitsetajate kui ka mittesuitsetajate jaoks. Esimese jaoks on probleemiks vallandamisest loobumine, teise jaoks põgenemine lühikese abielu tulva eest...
33118.		Keskkonnaharidus Bulgaarias traditsioonide ja innovatsiooni vahel	17,99 KB
	Kasvatatakse vastutust looduse saatuse eest ja seda on kõige parem alustada juba varasest lapsepõlvest, mil lapsel kujunevad välja oma väärtused, mille eesmärk on sama vastutus keskkonna hoidmise eest.
33119.		Laste massitantsude õppimise meetodid	23,5 KB
	Massitantsud sisaldavad järgmisi elemente: lihtsad tantsusammud, vahelduvad sammud, kolmiksammud, külgsammud, vedrud, akordion, lihtsad ja keerulised hüpped, seljast mahavõtmine, galopid, külgmised sirged trampimised ja jalalöögid, jala tõus, plaks, korjaja jne.
33120.		Keskel rahvatantsu tantsukombinatsioonide õppimise metoodika	22 KB
	Keskele tuuakse rahvatantsu elemendid pärast nende valdamist baaris. Rahvatantsukombinatsioonid koostatakse vastavalt teatud seadustele: kombinatsioon sisaldab mitte rohkem kui 4 12. klassi liikumist ja see arv suureneb koos vanusega. Kõik rahvatantsukombinatsioonid esitatakse punktis 1; Trikielementide õppimisel sooritatakse pöördeid ringis ja diagonaalselt.
33121.		Muusikalis-rütmiline tegevus ja selle põhisuunad	25 KB
	Muusikalis-rütmiline tegevus on osa muusikalise kasvatuse metoodikast. Roll on muusade motoor-plastilises läbitöötamises. Muusikat on 3 tüüpi.
33122.		Töö korraldamine laste tantsurühmas	26,5 KB
	Spetsialist peab suutma tõhusate meetodite ja vormide abil planeerida tööd kultuurikeskuses, korraldada laste koolitust ja kasvatust, luua tantsulavastusi ja demonstreerida laval. Laste valimine meeskonda toimub kahel viisil: kollektiivne ja individuaalne. Heaks tõukejõuks on laste endi esinemine kontserdireportaažidega. Kuni juht pole veendunud, et õpilased on tantsu hästi õppinud, ei saa lapsi lavale viia, sest see kahjustab äri.
33123.		Klasside orienteeritud skeem ringis	21,5 KB
	Tunni alguses riietuvad lapsed tantsuvormidesse. Pärast baaris harjutuste omandamist toimuvad tunnid saali keskel. Klassid külas
33124.		Peamised kriteeriumid laste meeskonda valimisel	21,5 KB
	Valides lapsi koreograafilisse rühma, pööravad nad tähelepanu taotleja välistele lavaomadustele: jalad, jalgade seisund, jalg, tantsusamm, keha painduvus, hüpe. Laste õige valik on võimalik nende anatoomiliste, füsioloogiliste ja vaimsete omaduste hoolika uurimisega.
33125.		Laste meeskonnas töötamise põhimeetodid ja võtted	23 KB
	Põhimeetodid: verbaalne meetod on universaalne. Visuaal-kuulmismeetod on juhtiv, kuna ilma selleta on tantsu ja muusika tajumine võimatu. Selle meetodi põhisisu on tantsu esitamine ja elava muusika või TSO kasutamine.

Ettevõtte finantsseisundi parandamine peab toimuma maksejõulisuse, finantsstabiilsuse suurendamisele suunatud meetmete ning vastavate plaanide ja programmide rakendamisega.

Konkreetsete meetmete valik ettevõtte finantsseisundi parandamiseks peaks põhinema tema finantsseisundi analüüsi tulemusel saadud ja selle kvaliteeti iseloomustavatel kriteeriumitel.

Ettevõtte maksejõuetuse saab kõrvaldada järgmiste põhimeetmete rakendamisega ettevõtte finantsseisundi parandamiseks.

Ettevõtte lühiajaliste finantsinvesteeringute müümine on lihtsaim viis selle probleemi lahendamiseks, kuid allahindluse arvutamine ettevõtte väärtpaberite müümisel on väga keeruline, kuna neid saab müüa ainult selle hinnaga, millega nad on nõus neid ostma. .

Toorme üleliigse tootmisvaru müük tootmise tagamiseks toimub juhul, kui need on piisavalt kiiresti müüdud. Samas on osa toorainevarudest lubatud müüa ka kokkuostuhinnast madalama hinnaga.

Valmistoodangu varude müük hõlmab kahjumiga müüki, kuid kahjumi võib kompenseerida osa tulevikus saadavast rahast.

Debitoorsete arvete müümine on laialt levinud viis ettevõtte maksejõuetuse likvideerimiseks. Kui hinnanguline allahindlus on alla 100%, siis toimub ettevõtte nõuete müük mistahes arvestusliku hinnaga.

Investeeringute sularahasse kandmine toimub ettevõtte pooleliolevate investeerimisprojektide peatamise, lõpetamata ehitusprojektide ja paigaldamata seadmete müügi ning teistes ettevõtetes osaluse likvideerimise (aktsiate müük) kaudu. Investeeringute sularahasse kandmine toimub pärast investeeritud kapitali tasuvuse ajastuse ja mahu analüüsimist: kui konkreetne investeerimisprojekt hakkab tootma väljaspool ettevõtte finantsseisundi paranemise perioodi, võib selle elluviimise lõpetada. Strateegiliste investorite olemasolu ja paljutõotavad tehnoloogiad võivad aidata kaasa investeerimisprojektide edukale elluviimisele ja ettevõtte suundumisele säästva arengu teele.

Kahjumlike tootmis- ja mittetootmispindade müük. Paljud kahjumlikud tootmisrajatised kuuluvad ettevõtte peamisse tehnoloogilisesse ahelasse. Seetõttu on enamasti võimatu täpselt kindlaks teha, millist neist on mõtet alles jätta ja millised kõrvaldada. Selle probleemi lahendamise riski vähendamiseks on vaja tootmist järjestada vastavalt nende mõju määrale ettevõtte tehnoloogilisele tsüklile. Pingerida saab teha ekspertmeetodil, võttes arvesse järgmisi reegleid:

Esiteks on vaja müüa universaalseid tehnoloogilisi seadmeid kasutavaid tootmisväliseid rajatisi ja abitootmisrajatisi, kuna nende funktsioone saab üle anda välistele töövõtjatele;

Teiseks toimub unikaalsete seadmetega abitootmisruumide müük, kuna nende tootmishoonete teenuseid saab kompenseerida turult ostes;

Kolmandaks on vaja vabaneda kahjumlikest peamistest tootmisrajatistest, mis on tehnoloogilise tsükli alguses, kuna nende funktsioone saab üle anda välistele tarnijatele;

Lõpuks hüljatakse kahjumlikud tootmisrajatised, mis on tehnoloogilise tsükli viimases etapis. See meede on vastuvõetav peamiselt mitme tehnoloogilise ahelaga ettevõtetele, samuti ettevõtetele, mille pooltooted on iseseisva kaubandusliku väärtusega ja lõpptoodetest tulusamad. Peamiste tootmisüksuste likvideerimine on lubatud ainult viimase abinõuna.

Ettevõtte finantsstabiilsuse taastamise probleemi lahenduseks on ebaefektiivsete kulude võimalikult kiire vähendamine. Ettevõtte maksejõuetuse saab kiiresti likvideerida “mittevajaliku vara” müügiga.

Peamised meetmed ettevõtte finantsstabiilsuse taastamiseks on:

Kulukate objektide ettevõttest eemaldamine vähendab mittetootlikke kulusid objektidel, mida pole veel müüdud. Selle probleemi saab lahendada tütarettevõtete asutamisega. Ettevõttest eemaldatud rajatiste edasine finantseerimine on välistatud.

Töökorralduse parandamine ja töötajate arvu optimeerimine ettevõttes. Ettevõtte jaoks ebasoodsal perioodil muutub personali vähendamine tungivaks vajaduseks. Põhitootmises saab ettevõtte töötajaid vähendada proportsionaalselt toodetud toodete mahuga. Ettevõtte ja juhtimisvaldkonna abiosakondade töötajate arv sõltub vähem toodetud toodete mahust. Lisaks ei saa üheaegselt toimuda töötajate arvu vähenemine ettevõttes. Ebamõistlik tegevus viib sageli ebasoovitavate tulemusteni: allesjäänud töötajad ei tule ülesannetega toime, nende motivatsioon langeb, töö kvaliteet halveneb jne.

Palga kokkuhoid võib olla tõhus meede ettevõtte finantsseisundi parandamiseks. Enamikus ebastabiilses finantsolukorras ettevõtetes on töötasu jaotus ja seda makstakse ebaregulaarselt. Palgafondi säästmiseks kõigile teistele vähendatakse palka, kuid tagatakse regulaarne väljamaksmine.

Praeguse finantsvajaduse vähendamine on võimalik ainult ettevõtte võlakohustuste ümberstruktureerimisega. Kriisiolukord hõlbustab mõnevõrra võlgade restruktureerimist ja õigustab võlgade restruktureerimise vorme, mida ettevõte tavaliselt ei kasuta.

Võlakohustuste tagasiostmine allahindlusega. Ebastabiilne finantsolukord amortiseerib ettevõtte võlgu, mistõttu saate need tagasi osta olulise allahindlusega ja järgmistel tingimustel:

Lunastatakse võlad, mis määravad otseselt ettevõtte jooksvad rahalised vajadused;

Võlgade lunastamise hind sõltub hetke majandusliku käibekapitalivajaduse tasemest;

Võlgade tagasiostmise vastuvõetava hinna määrab ettevõtte enda allahindlus, s.o. võlgade lunastamine on investeerimisprojekt.

Võlgade konverteerimine põhikapitaliks võib toimuda põhikapitali laiendamise teel (formaalsete piirangute puudumisel) ja ettevõtte omanikele loovutades osa nende aktsiatest (aktsiate pakett).

Fikseeritud hinnaga toodete tarnimise tähtpäevalepingud võivad võlausaldajale huvi pakkuda, kui talle saab pakkuda ettevõtte võla tasaarveldamist tema ees ettemaksena nende toodete pikaajalise tarne eest. Sel juhul ei tohi toote lepinguline hind olla madalam selle prognoositavast maksumusest.

Ettevõtte finantstasakaalu ja pikaajalise arengu tagamine on võimalik ainult põhitegevuse rahavoogude suurenemisega. Peamised meetmed selle probleemi lahendamise tagamiseks on järgmised:

Toodete konkurentsieeliste suurendamine;

Rahalise komponendi suurendamine arveldustes;

Varade käibe suurendamine;

Tõhusa investeerimispoliitika rakendamine.

Nende tegevuste elluviimisel on vaja läbi viia turundusuuringuid, st korraldada tegevusi, mis tagavad klientide vajaduste muutumise ettevõtte tuluks. Ettevõttes on vaja luua turundusteenus, mis uuriks nõudlust, tootekanaleid ja hindaks ka konkurentide võimalusi. Selline analüüs on aluseks ettevõtte sortimendi ning kaubandus- ja kauplemispoliitika valikul.

Turundusanalüüsi tulemusena võib ettevõte keelduda tellimuste portfellist, mida ei toeta efektiivne nõudlus. Tootmisse tuleks jätta ainult need tellimused, mille eest tasumine toimub sularahas. See kiirendab oluliselt rahakäivet ja parandab seeläbi ettevõtte finantsseisundit.

Et mitte ainult tagada finantstasakaalu, vaid ka tugevdada oma positsiooni turul, peab ettevõte rakendama tõhusat investeerimispoliitikat. Seetõttu tuleks ettevõtte finantsseisundi parandamise meetmed siduda investeerimistegevuse efektiivsuse tõstmise ülesandega, millest tuleb edaspidi juttu.

Ettevõtte pankroti ennetamise meetmed on seotud tema rahanduse ja tootmise efektiivse juhtimise, strateegiliste eesmärkide ja taktika õige määratlemise ning elluviimisega.

Rahalise taastamise meetmete rakendamine on võimalik ainult ettevõtte asjakohase juhtimise korral. Paljud autorid nimetavad ettevõtte juhtimist kriisi ajal praegu "kriisivastaseks juhtimiseks".

Kriisivastane juhtimine on oma olemuselt terviklik ja süsteemne ettevõtte juhtimissüsteem, mis on suunatud ettevõttele ebasoodsate nähtuste ennetamisele ja kõrvaldamisele.

Ettevõtte finantsseisundi parandamiseks saab võtta meetmeid finantsseisundi parandamiseks ja pankrotiohu vältimiseks:

1. Vabade vahendite suunamine ettevõtete finantstegevusse. Ettevõte ei tegele tegelikult finantstegevusega, mis teatud asjaoludel (kvalifitseeritud personali olemasolu jne) võiks tekitada täiendavat tulu (kasumit).

2. Täiendavate vahendite hankimiseks töötada välja ja rakendada protseduurid jooksvate kulude kokkuhoiuks.

3. Põhiosa ettevõtte varast moodustab põhivara (need moodustavad 77% vara koguväärtusest). Ettevõtte finantsseisundi lahendamiseks saame põhiliste tootmisvarade haldamise kontekstis soovitada:

Kiirendatud amortisatsioonimeetodi rakendamine, mis viib üldfondi maksumuse vastavusse reaalsete turuhindadega;

Vananenud, kulunud, katkiste seadmete mahakandmine/müük;

Ruumide, inventari ja seadmete ülalpidamiskulude vähendamine;

Kasutamata (vananenud, kulunud jne) seadmete kasutuselevõtt annab ettevõttele lisatulu, lisaks tõstab tootmispõhivara osakaalu vähenemine võrreldes käibekapitaliga likviidsuskordaja väärtust.

4. Valmistatud toodete ja teenuste esialgset maksumust vähendatakse. See eeldab uusimate ressursisäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, uusimate kõrgtehnoloogiliste ja säästlikumate materjalide kasutuselevõttu ning kuluartiklite ülevaatamist kulude selgitamiseks.

Järeldus

Minu tehtud töö tulemuste põhjal saab teha järgmised järeldused.

Olen vaaginud kodumaiste majandusteadlaste erinevaid seisukohti ettevõtte maksejõuetuse (pankroti) mõiste kohta. Kaasaegses Venemaa seadusandluses on mõisted "maksejõuetus" ja "pankrot" samaväärsed. Samas on levinud arvamus, et pankrot on võlgniku süüdlase käitumisega seotud maksejõuetus, mille eesmärk on tekitada kahju võlausaldajatele.

Seega on maksejõuetus (pankrot) vahekohtu poolt tunnustatud võlgniku suutmatus täielikult rahuldada võlausaldajate taotlusi rahaliste kohustuste täitmiseks ja (või) kohustus tasuda kohustuslikke makseid [artikkel 1: 1].

Selles kursusetöös käsitletakse ettevõtte pankrotimenetluse individuaalseid hoiatusi ja läbiviimise korda, selle staadiumit ja võlausaldajate nõuete individuaalset rahuldamist, võlgniku ettevõtte vara turvalisuse tagamise seiremehhanismi, rahalise tagasinõudmise meetodeid. , välise juhtimise põhimõtted, pankrotimenetluse korraldus, pankrotimasside jaotamise järjekorra kehtestamine, kuna kõiki võlgnikule esitatud nõudeid ei ole võimalik rahuldada, samuti kokkuleppemenetluse kord.

Maksejõuetuse (pankroti)seaduse põhieesmärk on võlausaldajate ja võlgniku huvide tasakaal pankrotimenetluses. Selle eesmärgi saavutamine on maksejõuetuse olemuse tõttu äärmiselt keeruline, kui ühelt poolt on võlgnikul vähe vahendeid kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu tekib loomulik soov olemasolevad rahalised vahendid võimalikult varakult ära jagada. ja teisest küljest on mõnel juhul vaja laiendada ettevõtte – võlgniku – toimimist, kui see aitab tal kriisiolukorrast välja tulla.

Pankrotiohu korral kaitsvate finantsmehhanismide süsteem sõltub kriisiolukorra ulatusest. Kerge finantslanguse korral piisab hetke finantsseisu taastamisest, tasakaalust ning tulude ja kassakulude sünkroniseerimisest. Sügav finantskriis nõuab kõigi sisemiste ja väliste finantsstabiliseerimisvahendite täiuslikku rakendamist. Täielik finantskatastroof eeldab tõhusate saneerimisvormide otsimist, mis kõik võivad viia ettevõtte likvideerimiseni.

Ettevõtte pankrotiohu vähendamiseks on eelkõige vaja võimalikult palju vähendada saadava kahju suurust, ideaalis “kasumi” tulemuse saavutamiseks. Vähendage arvete summat, kasutades maksete eelarvesse tasaarveldamise meetodit, kuna Käibemaksu summa on üsna oluline. Lisaks tuleks tähelepanu pöörata suurema koguse absoluutselt likviidsete varade (sularaha ja lühiajalised finantsinvesteeringud) moodustamisele. Finantstööd ettevõttes ei tehta, kuid ajutiselt vabade vahendite summad (puhaskäibekapital) on üsna olulised ja neid ei kasutata kuidagi. Soovitame lisatulu teenimiseks pöörata tähelepanu täiendavatele finantsinvesteeringutele.