Punktis 3.12. "Metoodilised soovitused lepinguhindades ja ehitustööde kalkulatsioonides töötasu suuruse määramiseks ning ehitus-, paigaldus- ja remondi- ning ehitusorganisatsioonide töötajate töötasu" sätestab, et töö reisimise eest makstakse hüvitist 20 eurot. % või 15% (olenevalt sõiduajast töövälisel ajal töökohta) kuutariifimäär (ametipalk) koefitsiente ja lisatasusid arvestamata.

Milliseid koefitsiente ja lisatasusid on MDS-i selles lõikes silmas peetud? Klient väidab, et need on rahvarohkete tingimuste, elektriliinide turvatsoonis töötamise koefitsiendid jne. ja see 20% (15%) ei kuulu palgale, millest arvestatakse üldkulusid ja arvestuslikku kasumit? Kuidas peaksime sel juhul arvestama töö reisimisega kaasnevaid kulusid inseneridele, kelle palk sisaldub üldkuludes?

Vastus: Ajakiri nr 2 (46), 2007 “Konsultatsioonid ja täpsustused ehituse hinnakujunduse ja kalkulatsiooni ühtlustamise küsimustes”

Punktis 3.12. "Metoodilised soovitused töötasu summa määramiseks lepingulistes hindades ja ehitustööde kalkulatsioonides ning ehitus-, paigaldus- ja remondi- ning ehitusorganisatsioonide töötajate töötasud" () on märgitud, et töö reisimise eest makstakse hüvitist summas 20% või 15% (sõltuvalt sõiduajast töövälisel ajal töökohta) kuutariifimäär (ametipalk) arvestamata ainult piirkondlikke koefitsiente ja lisatasusid tööstaaži eest töötamise ajal. Kaug-Põhja piirkonnad või nendega samaväärsed alad.

Kõik vastavate kogude tehnilistes osades kehtestatud tööjõukulude ja töötajate ja masinaoperaatorite palkade suurenevad koefitsiendid, samuti suurenevad koefitsiendid, võttes arvesse töötingimusi (ülerahvastatud tingimused, töö elektriliinide turvatsoonis, lähedal). elavate objektide, ohtlike tingimustega tööjõu ruumides jne) tuleks arvestada töötajate ja masinaoperaatorite palgafondis, millest tuleks arvestada vastavaid hüvitisi seoses töö liikuva või reisiva iseloomuga.

Tööde liikuva või reisiva iseloomuga ja rotatsiooni korras tehtava töö eest makstavad hüvitised ei tohiks Ehituse hinnakujunduse ja hinnangulise standardimise koordinatsioonikeskuse hinnangul kuuluda palgale, millest hakatakse arvestama üldkulusid. Need allahindlused tuleb määrata arvutuslikult ja sisalduda ehituse (kapitaalremondi) eeldatava maksumuse koondarvestuse peatükis 9 (7).

Liikuva või reisiva töö iseloomuga või rotatsiooni korras töö tegemise lisatasude suuruse määramisel tuleks arvesse võtta ka objekti ehitamisel töötavate inseneride ja tehnikute töötasu.

Töötajate tasumiseks ette nähtud rahasumma ja ehituse lepinguliste hindade määramiseks võib kasutada ühte järgmistest meetoditest.

1. Ressursimeetodi rakendamisel, kui kohalike hinnangute (prognooside) koostamise käigus on tööjõumahukuse näitajate alusel vaja kindlaks määrata vahendite suurus praegusel (prognoositud) hinnatasemel töötasuks. , väljendatuna inimtundides, kasutatakse järgmist valemit:

Kus Z- hinnanguline rahaliste vahendite summa töötajate töötasudeks objekti (selle osa) praegusel (prognoositud) hinnatasemel, mis on arvesse võetud kohaliku ressursi hinnangu (hinnangu) otseste kulude osana, hõõruda. või tuhat rubla;

T– töö töömahukus (ehitustööliste ja masinaoperaatorite tööjõukulu), mis määratakse vastavalt GESN-2001, inimtunnid;

Z fakt– tegelik (arvutamise hetkel), vastavalt statistilisele aruandlusele või prognoositav (lepinguline) tulevaseks perioodiks ühe töötaja (ehitaja ja masinaoperaatori) keskmine kuupalk tellivas organisatsioonis, mis vastab koosseisult „Metoodilisele soovitused ehitustööde maksumuse planeerimiseks ja arvestamiseks” ( lisa 7);

t– ühe töötaja poolt konkreetses organisatsioonis tegelikult töötatud tundide keskmine kuus, mis ei ületa volitatud föderaalse täitevorgani kehtestatud standardväärtust, h/kuus.

Seda valemit saab kasutada ka ehitusmaksumuse määramisel baasindeksi ja muude meetodite abil.

2. Kasutades TER (FER) - 2001 arvestuslikku töötajate hüvitise suurust, saab töötajatele makstava hüvitise suuruse määramiseks kasutada järgmist valemit:

Z = (Z Koos + Z m) · JA alates , (2)

Kus Z Koos Ja Z m– objekti (selle osa) tasu kogusumma vastavalt ehitustöölistele ja masinaoperaatoritele hinnanguliste normide ja hindade tasemel seisuga 01.01.2000, rubla. või tuhat rubla;

JA alates– ehituspalga rahaliste vahendite hetke(prognoositud) taseme indeks, mis on määratletud ühe töötaja keskmise tegeliku kuupalga () ja keskklassi töötaja kuupalga suhtena, mis on arvesse võetud 2001.a. hinnang ja regulatiivne raamistik.

3. Rakendades otseste kulude osana tariifimäärade alusel töötasu vahendite suuruse määramise meetodit tööliigi ja töökompleksi, struktuurielementide ja rajatise kui terviku järgi, võib kasutada järgmist valemit:

(3)

Kus T– töötajate tööjõukulud konkreetse töömahu tegemiseks tüübi, kompleksi, konstruktsioonielementide või rajatise kui terviku kaupa, inimtunnid;

t R– hinnanguline töötundide arv töötaja kohta kuus (mitte vähem kui tegelik ja mitte rohkem kui standard), h;

KOOS 1 - 1. kategooria töötaja kuutariifimäär normaalsetes töötingimustes töötamisel, hõõruda;

TO m– vastava töökategooria tariifikoefitsient, aktsepteeritud kehtiva tariifigraafiku järgi;

TO i– koefitsiendid, mis võtavad arvesse lisatasusid ja hüvitisi tariifimääradele ja töötasudele raskete ja kahjulike, eriti raskete ja eriti kahjulike töötingimustega töö eest (vastavalt 0,12 ja 0,24), rekonstrueerimistööde, tehniliste ümberseadmete, kapitaalremondi, ettevõtte likvideerimise eest. tagajärjed õnnetused ja loodusõnnetused (0,10-0,25), töö reisimise ja liikuva iseloomu eest (vastavalt 0,15-0,20 ja 0,30-0,40), hüvitised kutseoskuste eest, teeninduspiirkondade laiendamine, oluliste eriülesannete täitmine (0,16-). 0,24) ja teised;

TO lk– seadusega kehtestatud piirkondlik töötasu koefitsient;

TO n– koefitsient, mis võtab arvesse organisatsioonis kehtivate lisatasude süsteemide ja vormide järgi tehtud lisatasusid, mis on määratud vastavalt olemasolevale tasemele ja poolte kokkuleppel lepingus aktsepteeritud;

PV– muud vahenditest tehtavad maksed otsekuludes sisalduva töötasu eest, rubla/kuus.

Märkused:

1. Koefitsient TO lk ei kehti juhtudel, kui tariifimäärad ja palgad organisatsioonis määratakse piirkondlikku koefitsienti arvesse võttes.

2. Boonusmakseid arvestav koefitsient ( TO n) ja muude maksete summa ( PV) saab määrata olenevalt aruandlusandmete põhjal töötajate töötasust.

sisaldub peatükis "Muud tööd ja kulud"

SSR-i 9. peatükis “Muud tööd ja kulud” on rahalised vahendid nende tööde ja kulude jaoks, mis ei kajastu soovitatavas kalkulatsiooninormide süsteemis. Konkreetsete ehitustingimuste puhul võib kokkuleppel tellijaga ja asjakohase põhjendusega käesolevas peatükis arvesse võtta ka muud liiki muid kulusid.

Tööd ja kulud, mis ei kajastu soovitatavas kalkulatsiooninormatiivide süsteemis, hõlmavad tööde kallinemist talvel; materjalide ja konstruktsioonide transpordi lisakulud, mis ületavad piirkonna ühtses transpordiskeemis arvestatut; vahe tegeliku elektrikulu ja TSC EM kogus arvestatava vahel jne. Konkreetseid ehitustingimusi arvestavad kulud hõlmavad töö mobiilsuse ja reisimisega seotud kulusid, rotatsiooni korras tööde tegemisega seotud kulusid, ehitus- ja paigaldusorganisatsioonide ühelt ehitusobjektilt teisele kolimisega seotud kulusid, transpordikulusid. suuremõõtmelised ja rasked kaubad jne P. Kokku on 9. peatükis arvesse võetud selliseid muid töid ja kulusid üle 35 liigi.

Näiteks, nagu eelnevalt märgitud, töötati välja soovitatavad hinnangustandardid suviste töötingimuste jaoks (täpsemalt positiivse õhutemperatuuri korral). Seetõttu on lisakulud ehitus- ja paigaldustööde tegemisel talvel (talvised hinnatõusud) uusehitamisel, rekonstrueerimisel ja tehnilistel ümberseadmetel kindlaks määratud 9. peatükis vastavalt ehituse teostamisel lisakulude arvestuslike standardite kogumiku standarditele. ja paigaldustööd talvel (GSN 81-05- 02-2000)/14/.

Talvise ehitus- ja paigaldustööde (NDZ) lisakulude hinnangulised standardid määratakse protsendina ehitus- ja paigaldustööde hinnangulisest maksumusest (CEM) ja on esitatud kahes osas:

jagu I - "Ehitusliikide hinnangulised standardid";

II jagu - "Struktuuride ja tööliikide lisakulude hinnangulised normid."

I jaotise standardeid kasutatakse kalkulatsioonidokumentatsiooni koostamisel ja talvel tööde teostamisega kaasnevate lisakulude arvestusliku piirmäära määramisel ning neid saab kasutada ka tellija ja töövõtja vaheliste tööde arveldamisel.

Peatöövõtjate ja alltöövõtjate vahel teostatud ehitus- ja paigaldustööde eest tasumisel rakendatakse II jao standardeid, sõltumata osakondlikust kuuluvusest.

NDZ kasutamisel tuleb arvestada, et need normid on aasta keskmised. LDZ-d määratakse temperatuuritsoonide kaupa sõltuvalt talveperioodi temperatuuritingimustest (kokku kaheksa tsooni) ja talveaja kestuse erikaalu keskmiste väärtuste järgi aastas. Baškortostani Vabariik kuulub IV temperatuuritsooni (talveperioodi keskmine osakaal on 0,45). Näiteks Valgevene Vabariigi tellistest elamute puhul on lisakulude norm 1,7% NSV peatükkide 1-8 ehitus- ja paigaldustööde eeldatavast maksumusest.

NDZ ei võta arvesse juurdepääsuteedelt lume koristamise ja hoonestusala esmase puhastamise kulusid. IV temperatuuritsooni lumekoristuspiiranguks võib võtta kuni 0,6% SSR-i peatükkide 1-8 ehitus- ja paigaldustööde eeldatavast maksumusest.

Talvise hinnatõusuga seotud lisakulusid saab arvutada valemi abil

Kus k w – talvel ehitus- ja paigaldustööde tegemisel standardsete lisakulude väärtust arvestav koefitsient.

Materjalide, toodete ja konstruktsioonide hinnanguliste keskmiste hindade kogudes (TSC MK 81-01-2001) võetakse transpordikulude summa vastavalt antud piirkonnale kinnitatud ühtsele transpordiskeemile. Iga konkreetse ehitusplatsi puhul võib TEP-is sisalduvate materjalide tarnimise transpordiskeem erineda TSC MK väljatöötamisel vastu võetud ühtsest. Kui kauba tarnimise tegelikud kulud erinevad TER-is arvestatutest rohkem kui 10%, on 9. peatükis vajalik määrata lisakulud materjalide ja toodete transportimisel töökohale. Samamoodi tuleb kauba kohaletoimetamise lisakuludega arvestada juhtudel, kui materjalide ümberlaadimiseks ühelt transpordiliigilt teisele luuakse ajutine ümberlaadimisbaas ja seda veoskeemi ei arvestatud ühtses veoskeemis / 2/.

Täiendavate transpordikulude suurus ( Atr ) saab määrata valemiga (v.a üldkulud ja hinnanguline kasum)

, (14)

Kus t fi , t ci – vastavalt transpordikulud vastavalt tegelikele ja ühtsetele arvutatud transpordiskeemidele, mis võeti vastu TEP-i väljatöötamisel vaadeldava materjali tüübi jaoks ( i - töö liik, k -materjali tüüp);

Mik – üksikute tööde arvestusliku maksumuse määramisel arvesse võetud materjalide, toodete ja konstruktsioonide mass.

TEP-is sisalduvate materjalide ja toodete transportimisel tekkivate lisakulude esialgseks arvutamiseks saab kasutada valemit

, (15)

Kus k t – ehitus- ja paigaldustööde hinnangulise maksumuse korrigeerimistegur, et võtta arvesse materjalide, toodete ja konstruktsioonide üle 30 km/2/ kaugusele transportimise lisakulusid (vt tabel 5).

Tabel 5

Hinnangulise maksumuse parandustegurid

ehitus- ja paigaldustööd raamatupidamiseks

lisakulud materjalide ja toodete transpordiks

TEP-i rakendamise üldjuhendis on sätestatud ehitusmasinate ekspluatatsiooni arvestuslike hindade (TCC em) määramisel arvesse võetav elektrienergia maksumus. Juhtudel, kui elekter saadakse mobiilsetest elektrijaamadest, arvestab 9. peatükk elektrienergia maksumuse erinevust. See erinevus määratakse kindlaks standardse elektritarbimise alusel 1 miljoni rubla kohta. ehitus- ja paigaldustööd selles ehitusharus ( N e ):

Kus C f Ja Ts u – vastavalt eeldatav ja TER-hinna sees 1 kWh elektrienergiat;

b e Ja p e – üldkulud ja hinnanguline kasum, mis arvutatakse mobiilsete elektrijaamade juhtide ja teenindustöötajate töötasude summast osana eeldatavast elektrihinnast.

Standardne elektritarbimine on 1 miljon rubla. tööstusliku ehituse ehitus- ja paigaldustöid saab vastu võtta 10,9 tuh kWh/2/.

9. peatükis sisalduv tööde ja kulude loetelu ei ole praegu kaugeltki ammendav ning seda saab konkreetsetest tingimustest ja iseärasustest lähtuvalt ehitamiseks täiendada. Lisaks võivad SSR-i 1., 8. ja 9. peatükis sisalduvad tööd ja kulud moodustada olulise osa ehituse eeldatavast kogumaksumusest ning nagu ülaltoodud töödest ja kuludest nähtub, on paljud neist põhjendatud ja PIC-andmete alusel kalkulatsioonidokumentatsiooni. Sellega seoses on vaja rõhutada PIC erilist rolli ehituse eeldatava maksumuse kujunemisel.

Enne Venemaa Ehitusministeeriumile elektroonilise pöördumise saatmist lugege läbi selle interaktiivse teenuse kasutamise reeglid, mis on toodud allpool.

1. Läbivaatamiseks võetakse Venemaa Ehitusministeeriumi pädevusse kuuluvad elektroonilised taotlused, mis on täidetud vastavalt lisatud vormile.

2. Elektrooniline kaebus võib sisaldada avaldust, kaebust, ettepanekut või taotlust.

3. Venemaa Ehitusministeeriumi ametliku Interneti-portaali kaudu saadetud elektroonilised pöördumised esitatakse läbivaatamiseks kodanike pöördumistega töötamise osakonnale. Ministeerium tagab taotluste objektiivse, igakülgse ja õigeaegse läbivaatamise. Elektrooniliste pöördumiste läbivaatamine on tasuta.

4. Vastavalt 2. mai 2006. aasta föderaalseadusele nr 59-FZ "Vene Föderatsiooni kodanike kaebuste läbivaatamise korra kohta" registreeritakse elektroonilised kaebused kolme päeva jooksul ja saadetakse olenevalt sisust struktuuriüksusesse. ministeeriumi osakonnad. Kaebus vaadatakse läbi 30 päeva jooksul alates registreerimisest. Elektrooniline pöördumine, mis sisaldab küsimusi, mille lahendamine ei kuulu Venemaa Ehitusministeeriumi pädevusse, saadetakse seitsme päeva jooksul alates registreerimise kuupäevast vastavale organile või asjaomasele ametnikule, kelle pädevusse kuulub kaebuses tõstatatud küsimuste lahendamine, teatades sellest pöördumise saatnud kodanikule.

5. Elektroonilist edasikaebust ei võeta arvesse, kui:
- taotleja perekonnanime ja nime puudumine;
- mittetäieliku või ebausaldusväärse postiaadressi märkimine;
- nilbete või solvavate väljendite esinemine tekstis;
- tekstis ohu olemasolu ametniku, samuti tema perekonnaliikmete elule, tervisele ja varale;
- mittekirillitsa klaviatuuripaigutuse või ainult suurtähtede kasutamine tippimisel;
- kirjavahemärkide puudumine tekstis, arusaamatute lühendite olemasolu;
- küsimuse esinemine tekstis, millele taotlejale on juba antud kirjalik vastus seoses varem saadetud kaebustega.

6. Taotlejale saadetakse vastus vormi täitmisel märgitud postiaadressil.

7. Kaebuse läbivaatamisel ei ole ilma tema nõusolekuta lubatud kaebuses sisalduva teabe, samuti kodaniku eraelu puudutava teabe avaldamine. Teavet taotlejate isikuandmete kohta säilitatakse ja töödeldakse kooskõlas Venemaa isikuandmeid käsitlevate õigusaktide nõuetega.

8. Saidi kaudu laekunud pöördumistest tehakse kokkuvõte ja need esitatakse teadmiseks ministeeriumi juhtkonnale. Vastused korduma kippuvatele küsimustele avaldatakse perioodiliselt rubriikides “elanikele” ja “spetsialistidele”