Tere.

Kõik sõltub organisatsiooni tüübist. Avalik-õiguslike ja mitteavalike aktsiaseltside, kindlustusorganisatsioonide, valitsusväliste pensionifondide ja mõne muu ettevõtte raamatupidajatel peab olema kõrgharidus (ja igasugune). Teiste organisatsioonide (välja arvatud krediidiasutused) raamatupidajatelt kõrgharidust ei nõuta.

Nõuded pearaamatupidajatele (muud raamatupidamisega usaldatud ametnikud) on raamatupidamise seadusandlusega kehtestatud ainult avatud aktsiaseltside (praegu JSC, PJSC) (v.a krediidiasutused), kindlustusorganisatsioonide ja valitsusväliste pensionifondide spetsialistidele. -aktsiainvesteerimisfondid, investeerimisfondide fondivalitsejad, muud majandusüksused, kelle väärtpaberid on organiseeritud kauplemisel kauplemisele võetud (v.a krediidiorganisatsioonid), riigieelarveväliste fondide juhtorganid, riigi territoriaalsete eelarveväliste fondide juhtorganid rahalised vahendid (raamatupidamise seaduse artikli 7 punkt 4).

Nimetatud isikud on eelkõige kohustatud:

• omama kõrgharidust;
• omama raamatupidamise, raamatupidamise (finants)aruannete koostamise või audiitortegevusega seotud töökogemust vähemalt kolm aastat viimasest viiest kalendriaastast ning raamatupidamis- ja auditeerimisalase kõrghariduse puudumisel vähemalt viis aastat välja viimase seitsme kalendriaasta kohta;
• ei ole kustutamata või silmapaistvat süüdimõistmist majanduskuritegude eest.

Artikli 5 punkt 5 Raamatupidamise seaduse artikkel 7 sätestab, et lisanõudeid võib kehtestada mis tahes ettevõtete ja organisatsioonide pearaamatupidajatele, kuid ainult föderaalseadustega. Näiteks võib tuua Vene Föderatsiooni kindlustustegevuse korraldamise seaduse. Niisiis, vastavalt selle artikli lõikele 2. 32.1 vastastikuse kindlustusseltsi pearaamatupidajal peab olema Venemaa Föderatsioonis tunnustatud kõrgharidust tõendava dokumendiga tõendatud kõrgharidus ja töökogemus majanduserialal või raamatupidamise tundmist eeldaval ametikohal vähemalt kaheaastane kindlustus, edasikindlustusorganisatsioon, vastastikune kindlustusselts ja (või) Vene Föderatsioonis registreeritudid.

Vastavalt artikli 7 lõikele 7 Raamatupidamise seaduse artikli 7 kohaselt peab krediidi- ja mittekrediidipõhise finantsorganisatsiooni pearaamatupidaja vastama Venemaa Panga kehtestatud nõuetele. Art. Venemaa Panga seaduse § 60 Venemaa Pangal on õigus esitada pearaamatupidaja, krediidiasutuse pearaamatupidaja asetäitja, krediidiasutuse filiaali pearaamatupidaja ja kandidaatide kvalifikatsiooninõuded ja nõuded ärilise maine kohta. nendele ametikohtadele, sealhulgas:

• kandidaadil on juriidiline või majanduskõrgharidus ning krediidiorganisatsiooni, mille tegevus on seotud pangatoimingutega, osakonna või muu allüksuse juhtimise kogemus vähemalt üks aasta, muu kõrghariduse korral aga vähemalt kaks aastat;
• pangakontovälise krediidiorganisatsiooni ainutäitevorgani või pearaamatupidaja kandidaadil, kellel on õigus teha rahaülekandeid pangakontosid avamata ja muid sellega seotud pangatoiminguid, on kõrgharidus.

Kuid on olemas dokument - pearaamatupidajate määrus, mis on kinnitatud NSVL Ministrite Nõukogu 24. jaanuari 1980. aasta resolutsiooniga N 59 -, mille normid lähevad vastuollu raamatupidamist käsitlevate õigusaktidega. Seega nimetatakse selle lõike 5 kohaselt pearaamatupidaja ametikohale kõrg-eriharidusega isikud. Vajalikel juhtudel võib kõrgema asutuse otsusega pearaamatupidaja ametikohale nimetada isiku, kellel puudub erialane kõrgharidus, kui tal on oma erialal vähemalt kolmeaastane töökogemus.

2014. aastal arutas Riigikohus pearaamatupidajate määrustiku punkti 5 kehtetuks tunnistamise asja (Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 22. oktoobri 2014. a otsus N AKPI14-965). Kohus jõudis järeldusele, et vaidlusalune norm on vastuolus kehtivate föderaalseadustega ning seetõttu kuulub nimetatud määruse lõige 5 alates otsuse jõustumise kuupäevast kehtetuks tunnistamisele.
Seega ei ole teatud töökogemuse juures ühegi ettevõtte pearaamatupidajal sugugi vajalik kõrgharidus.

Pole kahtlust, et kvalifitseeritud raamatupidaja on alati nõutud. Aga mis siis, kui kogemuste puudumisel on soov selles suunas areneda? Kuidas saada nullist raamatupidajaks ilma hariduseta? Tegelikult on kõik lihtne – vaja on kannatlikkust ja soovi eriala omandada. Ajaga kaasas käimine, kõigi nende nõuete arvestamine, mida finantsmaailm spetsialistile esitab, on kohustuslikud tingimused. Väga oluline on teada kõiki selle eriala eeliseid ja puudusi. Paljudel inimestel on võimalus võtta osalise tööajaga lisatööd ilma põhitöökohast ilma jäämata.

Mida peate teadma

Raamatupidaja on alati asjakohane, nõutud ja hästi tasustatud elukutse. See on firma direktori järel teine ​​inimene, ta suhtleb otse juhtkonnaga. Kogu palgaarvestust ja sissemakseid pensionifondi kontrollib raamatupidaja. Erinevatel kursustel ja seminaridel osaledes tõstab spetsialist oma teenuste maksumust. Töö nõuab tähelepanelikkust, pealehakkamist ja võib öelda, et pedantsust. Iga raamatupidaja eksimus võib kaasa tuua ettevõttele trahvi ja kahju. Olulist rolli mängib töötaja professionaalsus. Peate tundma raamatupidamis- ja maksuseadusandlust ning olema juriidiliselt asjatundlik, et kaitsta end igasuguste vigade eest. Kõrgharidus annab võimaluse erialaseid oskusi eri suundades laiemalt kasutada. Hariduse saavad:

• erikoolides;
• tehnilised õppeasutused;
• ülikoolid

Kuidas aga saada raamatupidajaks, kust alustada koolitust?

Mis on raamatupidaja vastutus?

Mida teeb raamatupidaja? Spetsialist saab täita mitmeid ülesandeid:

• Esmadokumentatsiooni kontroll, vastuvõtmine ja menetlemine.
• Lepingujärgsed maksed.
• Töötasu arvestamine ja väljastamine.
• Maksudokumentide kontroll ja esitamine.

Kui aga pole võimalust õppida ja teadusgraniiti närida, siis kas tõesti on võimalik nullist raamatupidajaks saada? Peaasi on soov ja alustada võib erialakursustega, kus lühikese ajaga saad tõeliselt selgeks raamatupidamise põhitõed ja mõistad töö spetsiifikat. Peate kindlaks määrama, millise taseme soovite saavutada. Kui see on piisavalt madal, võite piirduda ainult kursustega.

Raamatupidaja kutseoskused ei põhine ainult diplomil, vaid ka oskusel teha arvutusi ja olla kursis kutsetegevusega seotud küsimustega. Teooria ja praktika koos võimaldavad jõuda kõrgeima tasemeni.

Mida teha?

Niisiis, kuidas saada raamatupidajaks, millest alustada? Võite eelistada koolitust kaubanduslikel kursustel, need ei kesta kaua, vaid paar kuud. Pärast seda väljastatakse mitte ainult raamatupidaja, vaid ka audiitori diplom. Saate lõpetada ainult selles etapis ja jätkata tööd, tuginedes oma professionaalsetele andmetele. Mida on aga vaja selleks, et saada heaks raamatupidajaks? Vajalik on läbida erialane koolitus kõrgkoolides, täis- või osakoormusega, kestusega kuni 5 aastat.

Soovitatav on harjutada ja tegeleda õpiku materjalide abil eneseharimisega, kuna nullist raamatupidajaks saamine ilma hariduseta on üsna keeruline ja pingutamata. Internetiajastul saab tegeleda veebipõhise õppimisega ja osaleda seminaridel. Veebitunnid on tasulised, kuid odavamad kui statsionaarsed. Samuti saate uurida raamatupidamise teemalisi raamatuid ja vestelda foorumites, kust leiate vastused oma küsimustele. Iseõppimine võtab küll rohkem aega, kuid sel viisil omandatud teadmised tulevad praktikas kasuks.

Isikuomadused

Väga sageli annavad selle ala asjatundjad nõu, kuidas saada heaks raamatupidajaks – selleks on vaja oskusi ja mõningaid isikuomadusi, mis töös abiks on. See:

• visadus;
• vastutus;
• täpsus;
• tähelepanelikkus;
• ausus;
• suhtlemisoskused;
• loogika.

Muidugi ei mõjuta mitte ainult need omadused töö spetsiifikat. Kõrge tase on kõrgema majandus- või finantshariduse omandamine. Koolitus kestab kuni 6 aastat. See on prestiižsem ja võimaldab teil saada tööd juhtivates ettevõtetes ning olla alati kursis erialaste uuendustega.

Peate püüdma oma eriala kõrgusi omandada ja oma oskuste taset pidevalt tõsta. See kajastub oskuses teha raamatupidamistoiminguid, neid on palju:

• säilitada kogu dokumentatsioon;
• oskab arvutada töötasu;
• teadma raamatupidamise seadusi;
• oskama koostada erinevaid aruandeid;
• arvutiprogrammidest aru saama.

Ilma süstemaatilise väljaõppeta on erialal kõrgharidust võimatu omandada. Oma teadmiste taset tõstes saad võimaluse jõuda oma erialal kõrgele tasemele.

Assistendina tööle asumist ei tasu peljata, sest ilma hariduseta ei saa sa loomulikult nullist raamatupidajaks kohe. Väikeseid ülesandeid täites ja kogemusi omandades jõuad samm-sammult kõrgemale positsioonile.

Karjäär

Raamatupidaja edutamise etapid auastmete kaudu:

• assistent;
• nooremökonomist või raamatupidaja;
• raamatupidaja;
• pearaamatupidaja;
• finantsjuht

Neil, kes soovivad oma tegevuses suunda muuta, on suurepärane võimalus, näiteks saada ilma hariduseta nullist raamatupidajaks. Seda saab teha kursused läbides. Hariduse algstaadiumis omandatud põhioskused aitavad teil korrektselt põhilist rahaarvestust pidada. Saate teada, mis on kulutused, suurettevõtete ja väikefirmade rahavood ning saate palju vajalikku ja kasulikku teavet, mis on äris kasulik. Koolituse põhieesmärk on omandada raamatupidaja tehnikaid ja oskusi raamatupidamistarkvara kasutamisel. Praktika läbides ja kursustel teadmisi omandades saab ka algaja aru asjadest, mis esmapilgul arusaamatuks jäävad. Alustades koolitust nullist, saate ennast realiseerida, paljastades raamatupidamise põhitõed ja peensused. Olles saanud teie taset kinnitava dokumendi, võite proovida leida tööd enda valitud organisatsioonis. Koolitusel saadud teadmised võivad olla kasulikud oma ettevõtte avamisel ja juhtimisel.

Veealused kivid

Sellel erialal on ka oma lõkse ja puudusi:

• materiaalne vastutus;
• vigade eest peate maksma trahvi;
• teil peab olema stressitaluvus;
• ebaregulaarne töögraafik;
• suurte teabe- ja andmemahtude töötlemine;
• teatud loetelu dokumentidest, mida iga raamatupidaja peab teadma;
• Oluline on olla kursis muutustega nii raamatupidamis- kui ka maksuseadusandluses.

Igal tegevusel on oma puudused. Seetõttu ei tasu karta hakata raamatupidajaks. See tegevusvaldkond on alati köitnud suurt publikut.

Nüüd plussidest

Soov saada head palka, töötada puhtas ruumis ja omada karjäärikasvu ärgitab soovi saada eriala. Selle järele on alati nõudlus ja nõudlus püsib kõrge. Ja võõrkeeli oskades võib jõuda välisfirmade tasemele. Raamatupidamine on paljutõotav amet töökatele ja tõsistele inimestele, kes ei karda rasket tööd.

Kas ülikool on vajalik?

Oma erialal nullist tööle asudes ei ole vaja kõrgkooli lõpetada. Kuid mida ulatuslikum on teenus ja pakutavad teadmised, seda väärtuslikum on töö. Kuidas siis ilma hariduseta nullist raamatupidajaks saada?

• Kindlasti omandage erialased oskused.
• Tehke CV.
• Töötada vähemalt aasta.

Finantsmaailm areneb ega seisa paigal, iga kord uusi nõudeid esitades tuleb sellega arvestada spetsialistil, kes tahab ajaga kaasas käia.

Kas pearaamatupidajana on võimalik töötada ka ilma diplomita?
- Millised ettevõtted vajavad kindlasti kõrgharidusega pearaamatupidajat.

Pearaamatupidaja on kindlasti oluline ja vastutusrikas ametikoht. Enamik ettevõtteid palkab sellele tööle majanduskõrgharidusega kandidaate. Samas annab kohtupraktika põhjust kahelda diplomi vajalikkuses.

Kõrgharidus on rangelt kohustuslik

Peamine raamatupidamise valdkonda reguleeriv akt on 6. detsembri 2011. aasta föderaalseadus N 402-FZ “Raamatupidamise kohta” (edaspidi raamatupidamise seadus).
Raamatupidamise seadus sisaldab pearaamatupidaja kvalifikatsiooninõudeid. Kuid need ei kehti kõigile, vaid ainult teatud tüüpi organisatsioonide pearaamatupidajatele (raamatupidamise seaduse artikli 7 4. osa):
- avatud aktsiaseltsid (v.a krediidiorganisatsioonid);
- kindlustusorganisatsioonid;
- mitteriiklikud pensionifondid;
- aktsiainvesteerimisfondid;
- investeerimisfondide fondivalitsejad;
- riigieelarvevälised fondid ja nende territoriaalsed filiaalid.
Keda saab neis organisatsioonides pearaamatupidaja ametikohale tööle võtta?

Erinõuded pearaamatupidajate erinõuetele

Eespool loetletud organisatsioonide pearaamatupidajal peab olema (Raamatupidamise seaduse artikli 7 4. osa):
- kõrgharidus;
- eriline töökogemus.
Kogemused hõlmavad tööperioode raamatupidaja ja audiitorina.
Sellise tööperioodide minimaalne kestus sõltub raamatupidamise ja auditeerimise eriala kõrghariduse diplomi omamisest:
- kolm viimasest viiest kalendriaastast - kui teil on kõrgharidus;
- viis aastat viimasest seitsmest kalendriaastast - kõrghariduse puudumisel.
Pearaamatupidajal ei tohiks olla kustutamata või silmapaistvat süüdimõistmist majanduskuritegude eest.
Sellised kuriteod on loetletud jaotises. VIII Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeks. Nende hulka kuuluvad: vargus, pettus, omastamine, omastamine jne.
Raamatupidamise seadus teiste ettevõtete pearaamatupidajatele nii rangeid nõudeid ei sea. Kuid neid saab kehtestada valdkondlikes föderaalseadustes (raamatupidamisseaduse 5. osa, artikkel 7).

Märge. Nõuded pearaamatupidajatele tööstusseadustes
Näiteks peab panga pearaamatupidajal olema (10. juuli 2002. aasta föderaalseaduse N 86-FZ artikkel 60):
- õigus- või majanduskõrgharidus;
- pangaoperatsioonide osakonna juhtimise kogemus.
Kindlustusmaakleri pearaamatupidajal peab olema (Vene Föderatsiooni 27. novembri 1992. aasta seaduse N 4-015-1 artikli 32.1 punkt 2):
- kõrgharidus;
- töökogemus kindlustusseltsi raamatupidamis- või muus finantsosakonnas vähemalt kaks aastat.

Kvalifikatsiooni käsiraamat

Juhtide, spetsialistide ja muude töötajate ametikohtade kvalifikatsioonikataloog on kinnitatud Venemaa Tööministeeriumi 21. augusti 1998. aasta resolutsiooniga N 37 (edaspidi kvalifikatsioonikataloog). See kehtestab pearaamatupidajale järgmised nõuded:
- erialane (majanduslik) kõrgharidus;
- vähemalt viieaastane raamatupidamis- ja finantstöö kogemus, sh juhtivatel ametikohtadel.
Ka Kvalifikatsioonikäsiraamatus on kirjas, mida pearaamatupidaja peab tegema ja mida teadma, milliseid oskusi ja võimeid omama. Nende nõuete loetelu on üsna pikk. Mitte iga taotleja ei vasta neile. Nii et selle tõttu pole ettevõttel õigust teda palgata? See on vale.
Fakt on see, et kvalifikatsiooni käsiraamat on soovitusdokument. Nii on kirjas selle preambulis.
Ettevõtte juhil on õigus seda dokumenti eirata.

Vene Föderatsiooni ülemkohtu seisukoht

Alates NSVL aegadest on kohaldatud Pearaamatupidajate määrustikku, mis on kinnitatud NSVL Ministrite Nõukogu 24. jaanuari 1980. a otsusega N 59. See sätestab ka pearaamatupidaja kvalifikatsiooni nõuded. Eelkõige kõrghariduse erihariduse nõue (pearaamatupidaja eeskirja punkt 5).
Vene Föderatsiooni Ülemkohtu kohtunikud leidsid, et see säte on seadusega vastuolus. 29. detsembri 2012. aasta föderaalseadus nr 273-FZ "Haridus Vene Föderatsioonis" ei sisalda isegi sellist mõistet nagu kõrgharidus.
Pearaamatupidajate määrustiku punkt 5 tunnistati kehtetuks (Vene Föderatsiooni Ülemkohtu 22. oktoobri 2014. a otsus N AKPI14-965). “Tavaliste” ettevõtete pearaamatupidajatele ei ole kõrghariduse (näiteks majandus-) hariduse omamine kohustuslik.
Nüüd võib tulevaselt pearaamatupidajalt nõuda kõrgharidusdiplomi olemasolu ainult siis, kui ta kandideerib tööle organisatsioonidesse, mille märgib:
- art. Raamatupidamise seaduse § 7;
– valdkondlikud föderaalseadused.

Paljud soovijad mõtlevad tulevast eriala valides tõsiselt, kas kõrghariduse omandamiseks on tõesti vaja kulutada mitu aastat või piisab sobivate kursuste läbimisest? Mida eelistada neile, kes on oma tulevaseks erialaks valinud majanduse?

Enamik inimesi ei kahtle kõrghariduse vajalikkuses. Diplomi omamine ei taga aga sugugi äsja vermitud spetsialisti professionaalsust ja teadlikkust. Reeglina on sellise eriala puhul nagu raamatupidaja kõige olulisem info kiire töötlemise oskus. Pidevalt muutuva seadusandluse taustal vananevad varem, sh ülikoolis õppides, omandatud teadmised kiiresti.

Samas aitab instituudis õppimine oma tulevasele erialale laiemalt vaadata. Kaasnev muude majandusainete õpe (majandustegevuse analüüs, majandusteooria, statistilised uuringud, eelarvesüsteemi tunnused jne) võimaldab omandatud teadmisi praktikas paremini kasutada. Kõrghariduse eeliste hulgas on esile tõstetud järgmised punktid:

• oskus leida vajalikku teavet;
• üldteoreetiliste teadmiste saamine;
• praktika;
• konkreetsel teemal uurimistöö kirjutamine.

Lisaks nõuavad paljud tööandjad, eriti suurettevõtetes, spetsialisti diplomit.

Kuid kõrghariduse omamine ei garanteeri hilisemat tööle asumist. Paljud raamatupidajad loovad oma karjääri edukalt vaid lühikese õppekursusega. Peamine põhjus ülikoolis õppimisest keeldumisel on soovimatus raisata väärtuslikku aega.

Hetkel on huvilistele saadaval spetsiaalne lühiajaline koolitus. Eeliste hulgas on järgmised:

• Kursuste kuulamine maksab vähem kui täieõigusliku kõrghariduse omandamine.
• Saate kohe alustada oma ametialast tegevust, jättes kõrvale täis- ja osakoormusega õpingud.
• Sagedased muudatused seadusandluses nõuavad raamatupidajatelt pidevat professionaalse taseme tõstmist.

Millal on raamatupidajal vajalik kõrgharidus?

Neile, kes soovivad karjääri teha ja erialaselt kasvada, on siiski eelistatud kõrgharidus. Ilma selleta on seadusega keelatud töötada pearaamatupidaja ametikohal kindlustusorganisatsioonides, investeerimis- ja pensionifondides ning OJSC-des. Samuti ei saa ilma majandus- või juriidilise kõrghariduseta krediidiasutuse raamatupidamisosakonna juhatajaks saada.

Teistel majandustegevusaladel töötamiseks aga ülikoolidiplomit ei nõuta. Kutsestandardid lubavad pearaamatupidaja keskerihariduse olemasolu.

Praegune ja tulevane raamatupidaja peab ise otsustama, kas omandada kõrgharidus, sh kirjavahetus, või piirduda oma eriala kursustega. Ülikooli diplom jätab tööandjale kahtlemata soodsama mulje. Lisaks võimaldab kõrgharidus omandada laiemaid teadmisi. Kuid raamatupidaja karjääri edukas ülesehitamine sõltub eelkõige töötajast endast. Soov pidevalt arendada ja parandada oma professionaalset taset on mõnikord palju olulisem kui "volikirjad", olgu selleks siis maineka ülikooli kiitusega diplom või tunnistus kursuste läbimise kohta.