Kas sõjaväelased võivad kasutada kohustuslikku tervisekindlustuspoliisi? Tervishoiuministeerium puhastab kokkuhoiu huvides kohustusliku ravikindlustuse süsteemi “lisapatsientidest”

Vene Föderatsiooni territooriumil on välja töötatud seadus, mis võimaldab parandada kindlustuse peatamise või täieliku lõpetamisega seotud toiminguid. Erinevate optimeerimisprotsesside läbiviimiseks otsustati välja töötada dokumendid, millega kaotataks kohustuslik ravikindlustus neile töötajatele, kes töötavad siseministeeriumi ja föderaalse karistusteenistuse struktuuris.

10. augustil jõustus Vene Föderatsiooni territooriumil uus seadus, millega kaotati kohustusliku tervisekindlustuse registreerimine isikutele, kes töötavad siseministeeriumis ja föderaalses karistusteenistuses.

Ametliku teabe edastas föderaalse kohustusliku ravikindlustusfondi (FFOMS) juht Natalja Stadtšenko. Ta ütleb, et seadusega kaotatakse kohustuslik kindlustus neile isikutele, kes on varem sõlminud kohustusliku tervisekindlustuse. Pärast selle seaduse vastuvõtmist kujundatakse föderaalse kohustusliku ravikindlustusfondi eelarve hoolikamalt. Samuti näeb eelnõu vastuvõtmine ette vajaliku eelarve koostamise kvaliteedi parandamise kõigis Vene Föderatsiooni piirkondades.

Pärast vaadeldava eelnõu rakendamist moodustavad Vene Föderatsiooni moodustavates üksustes asuvad kohustusliku tervisekindlustuse organisatsioonid eelarve erinevalt. Uut kohustust kohaldatakse ka viimase abinõuna. Piirkondlik kohustuslik tervisekindlustus suudab kontrollida kõiki Vene Föderatsiooni kodanike kindlustamisel toimuvaid protsesse.

Kindlustatud kindlustatute arvu kindlaksmääramiseks riigis töötab valitsuskabinet välja täielikku arvutust võimaldava metoodika. Hoolimata asjaolust, et siseministeeriumi ja föderaalse karistusteenistuse töötajad ei pea enam kohustuslikku ravikindlustuspoliisi väljastama, kehtestab seadus ka teabe andmise standardi nendele asutustele, kes seda dokumenti väljastavad.

Igal kalendrikuul edastavad kohustusliku ravikindlustuse fondid kogu vajaliku teabe

Territoriaalsed ja föderaalsed kohustusliku haigekassad peavad iga kuu koostama teabe kindlustatute arvu kohta. Samuti on vaja kuvada objektiivsed näitajad, mis puudutavad inimeste koostöö peatamist või täielikku lõpetamist asutusega.

Kohustuslikust tervisekindlustusest on nüüd vabastatud ainult need inimesed, kes töötavad Vene Föderatsiooni siseasjade organites, samuti tuletõrjes, kullersides ja föderaalses karistusteenistuses. Samuti ei vaja tolliametnikud kohustuslikku tervisekindlustust. Dokument võeti vastu, kuna paljud sõjaväelasteks saavad kodanikud saavad riigilt topelttoetust.

Piirkondlikud ametiasutused maksavad töötute kindlustatud inimeste eest sissemakseid kohustusliku ravikindlustusfondi. Siseorganite töötajad saavad omakorda arstiabi, mida rahastab riik. Ettevõtlikud kodanikud ei sulge oma kohustuslikku tervisekindlustust ja saavad topeltabi.

Sõjaväelasi, kes kasutavad pigem tavalisi kui osakondade kliinikuid, trahvitakse; EAEU riikidest pärit migrantide naised ja lapsed jäävad ilma võimalusest saada tasuta arstiabi.

Föderaalse kohustusliku ravikindlustusfondi andmetel peetakse enam kui pooled venelastest (85 miljonit 146,5 miljonist) töötuks. Need on mitmesugused rühmad – lapsed, pensionärid, puudega inimesed, need, kellele valitsus on hüüdnime andnud. Neil on samasugune õigus arstiabile kui töötajatel. Kuna meil on ravikindlustus kohustuslik, siis tasutakse sissemakseid süsteemi iga kodaniku kohta. Töötajad maksavad sissemakseid oma palgast (õigemini, tööandja peab need kinni). Ja nende eest, kes ei tööta, maksab nende piirkond sissemakseid. Plaaniti, et 2017. aastal on sissemaksed mittetöötava elanikkonna eest (ja töötava elanikkonna jaoks - 1 triljon rubla).

Nende 619 miljardi rubla leidmine on keeruline. 2016. aastal kogesid 10 Vene Föderatsiooni moodustavat üksust "pidevad raskused mittetöötava elanikkonna sissemaksete tasumisel". Sellest öeldakse tervishoiuministeeriumi juhataja asetäitja Dmitri Kostennikovi 21. novembri 2016 kirjas, mis saadeti tööministeeriumile, välisministeeriumile, rahandusministeeriumile ja teistele osakondadele (Elul on koopia). Milliseid piirkondi täpselt pole täpsustatud, ka föderaalne kohustuslik tervisekindlustus pole meie päringule veel vastanud.

Loomulikult on peamine koorem, millest ametnikud soovivad süsteemi vabastada, parasiidid. Praegu on väljatöötamisel seaduseelnõu, mille kohaselt peavad kodanikud, kes mõjuva põhjuseta ei tööta, maksma meditsiinitaristu kasutamise eest maksu.

Võõrtöötajate lapsed ja naised jäävad kohustuslikust tervisekindlustusest ilma

Tervishoiuministeerium jätkab aga muude võimaluste läbimõtlemist ballasti mahalaadimiseks.Üks ettepanekutest on võtta EAEU riikidest (Valgevene, Kasahstan, Armeenia, Kõrgõzstan) ja nende perekondadelt ära õigus kohustuslikule tervisekindlustusele (seda ettepanekut käsitletakse Kostennikovi kirjas). Selleks on vaja teha muudatusi Euraasia majandusliidu lepingus.

See leping sätestab, et nendest riikidest pärit töömigrantidel ja nende peredel on samad õigused arstiabile kui Venemaa kodanikel (ja vastupidi, näiteks Valgevenesse tööle tulevatel venelastel on samad õigused kui valgevenelastel).

Tervishoiuministeerium teeb ettepaneku muuta sõnastust selliselt: " Kohustusliku ravikindlustuse alla kuuluvad EAEL liikmesriikide kodanikud, kes töötavad töökohariigis töölepingu alusel. kohustusliku tervisekindlustuse süsteem."

Tervishoiuministeeriumi üks argumente: Venemaale Valgevenest, Kasahstanist jne. nad reisivad palju sagedamini kui vastupidi, seega on Venemaal rohkem kulutusi, mis on ebaõiglane. Lisaks ei ole kõigis EAEU riikides kohustuslikku tervisekindlustussüsteemi, mis tähendab, et pariteeti rikutakse.

Tööministeerium on tervishoiuministeeriumi ettepanekut juba kaalunud (Tööministeeriumi juhataja asetäitja Aleksei Tšerkasov saatis 27. detsembril tervishoiuministeeriumile vastuse, Elul on koopia). Tööministeeriumi seisukoht on, et kohustuslikku tervisekindlustusse tuleks jätta ka EAEU riikidest pärit töörändajad, kes töötavad mitte töölepingu, vaid tsiviilõigusliku lepingu alusel. Nende migrantide palgast makstakse ju sissemakseid Venemaa kohustuslikku ravikindlustussüsteemi.

Lepingute erinevus seisneb näiteks selles, et tsiviilõiguse järgi ei saa töötaja palka rangelt kaks korda kuus ning teatud töömahu tegemisel ei pruugita haiguslehe ja puhkuse eest tasu maksta.

Samas ei vaielnud tööministeerium vastu EAEU riikidest pärit migrantide perekondade kohustuslikust ravikindlustusest väljajätmisele.

Sõjaväelased, kes ei esita oma kohustusliku tervisekindlustuse poliisi õigeaegselt, saavad trahvi 5 tuhat rubla

Tervishoiuministeeriumi teine ​​ettepanek on seaduseelnõu "Vene Föderatsiooni teatud seadusandlike aktide muutmise kohta kohustusliku tervisekindlustuse valdkonna isikustatud raamatupidamisarvestuse küsimustes". Seal ette nähtud meetmed peaksid vähendama kohustusliku ravikindlustuse süsteemi ebamõistlikke kulusid.

Eelnõus on selgemalt määratletud, kes ei ole kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud. Need on sõjaväelased, siseministeeriumi, eriolukordade ministeeriumi, riigikaitse jt töötajad. Neil on oma osakonnameditsiin, arstiabi saavad nad eelarve, mitte kohustusliku ravikindlustuse arvelt. Raamatupidamiskolleegium tegi eelnõu analüüsinud ettepaneku lisada sellesse nimekirja ka prokurörid ja uurimiskomisjoni töötajad (nad saavad arstiabi samadel põhimõtetel).

Ja kui need inimesed ei esita oma staatuse või ametikoha saamisel oma kohustusliku tervisekindlustuse poliise õigeaegselt, saavad nad trahvi 5 tuhat rubla. Ja kui kindlustusseltsid, maksuhaldurid ja piirkondlikud kohustusliku ravikindlustuse fondid esitavad kindlustatute ühtsele registrile valeandmeid (see tähendab näiteks, et nad märgivad kindlustatud sõjaväelaste hulgas), peavad nad maksma trahvi kuni 100 tuhat rubla (kui korduv - kuni 200 tuhat rubla).

Varem tunnistasid kindlustusandjad, et riik võiks selliste kodanikerühmade ravi eest maksta kaks korda.

Kodanik, kellel on õigus osakondlikule arstiabile (näiteks sõjaväelane) ja kellel on käes Vene Föderatsiooni kodaniku pass, taotleb kindlustusseltsilt kohustusliku tervisekindlustuse poliisi ilma oma osakondlikust kuuluvusest teavitamata, ütles dr. Alfastrahhovanie-OMS arendusdirektor Aleksander Troshin. - Selle tulemusena hakatakse sellisele kodanikule arstiabi osutamise vahendeid eelarvestama nii osakonna kui ka kohustusliku tervisekindlustuse kaudu.

Tõsi, nagu ma täpsustasin Kõrgema majanduskooli terviseökonoomika instituudi direktori Larisa Popovitši sõnul juhtub, et osakondade kliinikud lepivad kohustusliku tervisekindlustusega tegelevate kliinikutega kokku koostöös - ja siis lähevad sõjaväelased sinna üsna seaduslikult.

Veel üks eelnõus välja toodud uuendus: piirkondlikud kohustusliku ravikindlustuse fondid vastutavad selle eest, kas kindlustusseltsid annavad kindlustatu kohta korrektselt teavet. Raamatupidamiskoda aga vaidleb vastu: "Kavandatav uuendus on ilmselgelt teostamatu, kuna territoriaalsetele kohustusliku ravikindlustusfondidele ei ole antud piisavat haldusvõimu."

Rikastest inimestest suitsetajateni. Keda veel võib üle parda visata?

Majandusteaduste doktor, üks kohustusliku tervisekindlustuse süsteemi loojatest Vladimir Grišin ütles, et "paljudes riikides on teatud piirist suurema sissetulekuga inimesed kohustuslikust tervisekindlustusest välja jäetud."

Näiteks kui inimene saab aastas üle 10 miljoni rubla, ütles ta.

Tõsi, Venemaal poleks see meede mõttekas: rikkad inimesed niikuinii rajoonikliinikutes ei käi.

Varem ütles ta Life'ile, et suitsetamissõltuvuse all kannatavaid inimesi ei tohiks ravida kohustusliku tervisekindlustussüsteemi raames.

Kui inimene soovib teenust saada, läheb ta tasulise arsti juurde või läbi vabatahtliku ravikindlustuse, ütles ta. - See ärgitab teda vähemalt mõtlema, kas ta peaks suitsetama või mitte. Kas jätkame kõigi sõltuvusliikide kaasamist kohustusliku ravikindlustuse süsteemi? Keegi ei suurenda sissemakseid, meil ei jätku raha kõrgtehnoloogiliseks abiks, kuid me ravime sõltuvusi. Kõik on tõeline, aga kuidas see välja näeb? Ma ravin teda ja homme suitsetab ta jälle! Raha äravoolu, raha suitsu sisse,” rõhutas Grišin.

Ja Moskva sotsiaalarengu aselinnapea Leonid Petšatnikov tegi varem ettepaneku väljastada kohustuslik tervisekindlustus ainult neile, kes on läbinud tervisekontrolli. Tema idee kohaselt tuleb poliitikat muuta iga kolme aasta tagant – iga kolme aasta järel on inimene sunnitud läbima tervisekontrolli. See aitab haigusi õigel ajal avastada – nii on patsient tervem ja raha tema ravile kulutatakse säästlikumalt.

Alates 10. augustist karmistatakse kontrolli kohustusliku ravikindlustussüsteemi alusel arstiabi saajate üle

Muudetakse kodanike kohustusliku tervisekindlustuspoliisi (CHI) kontrollimise meetodit, mille järel osa venelasi sellest kindlustusest ilma jääb. Selliseid reegleid sätestav seadus jõustus 10. augustil.

Kahekordne tervisekindlustus jääb minevikku

Nagu selgitas föderaalse kohustusliku ravikindlustusfondi juht Natalia Stadchenko, dokumendi eesmärk on välistada kindlustus neile venelastele, kellel ei ole õigust kindlustuspoliisidele. Eelkõige on need sõjaväelased, kelle ravikulud kaetakse föderaaleelarvest, ja nendega võrdsustatud kodanike kategooriad - Vene Föderatsiooni siseministeeriumi töötajad, rahvuskaart, föderaalne tuletõrje, föderaalkuller. Side, kriminaalasjade täitevsüsteem, aga ka tolliasutused. Poliis peatatakse, kui kodaniku Venemaal või tähtajaline elamisluba tühistatakse, samuti kui ta on kaotanud pagulasstaatuse. Natalja Stadtšenko sõnul parandavad sellised meetmed kohustusliku ravikindlustusfondi, föderatsiooni moodustavate üksuste ja territoriaalsete kohustusliku ravikindlustusfondide eelarve planeerimise kvaliteeti.

Kehtiva seadusandluse kohaselt peavad piirkonnad maksma töötute kodanike eest sissemakseid kohustuslikku ravikindlustusfondi, kokku kulutavad nad selleks 618 miljardit rubla aastas. Samal ajal teevad katsealused osa kaastöödest nende eest, kes seda tegelikult ei vaja. Eelkõige säilitavad paljud ajateenistusse asunud inimesed ka kohustusliku tervisekindlustuspoliisi, alustades sellega "topeltravikindlustuse" protsessi. "Kui territoriaalsete kohustusliku haigekassade vaheline teabevahetus on loodud föderaalse maksuteenistuse, sõjaväekomissariaatide ja siseministeeriumiga, saab selliseid kodanikke õigeaegselt tuvastada," ütles riigiduuma tervisekaitsekomisjoni esimees. Parlamendi ajaleht.

Nüüd hakkavad föderaalsed ja territoriaalsed kohustusliku ravikindlustuse fondid iga kuu registreerima kogu esitatud teavet, misjärel nende kodanike kindlustus, kes seda tegelikult ei vaja, peatatakse või lõpetatakse.

Ärge lõpetage sellega

Valitsus tuli selle seadusandliku algatusega välja pärast kuberneride ühist pöördumist föderatsiooninõukogu poole. Asutavate üksuste juhid juhtisid 2016. aastal senaatorite tähelepanu asjaolule, et regionaaleelarvete kulutused mittetöötavate kodanike kohustusliku ravikindlustusfondi sissemaksetele on muutunud neile tõsiseks rahaliseks koormaks ning paljudel juhtudel on ka sellised kulutused osutuvad põhjendamatuteks.

"Seaduses kokkuleppimiseks kulus rohkem kui kuus kuud," ütles Föderatsiooninõukogu sotsiaalpoliitika komitee esimees parlamendi väljaandele. - Selle eripära seisneb selles, et paljude osakondade ja struktuuriüksuste vahel oli vaja luua teabevahetus. Nüüd saavad kohalikud omavalitsused nende edastatud infot kasutada kohustusliku ravikindlustusfondi eelarvevahendite arvutamisel.

Senaatori sõnul pole parlamendiliikmetel seni täpseid andmeid selle kohta, kui palju raha seadus piirkondadel kokku hoida võimaldab. "Seda näitab edasine monitooring," märkis ta. - Samas pole kellelgi kahtlust - dokument oli vaja vastu võtta; me peame mõistma, kui palju kodanikke - nende hulgas, kelle eest piirkonnad maksavad kohustuslikku ravikindlustusfondi - tõesti ei tööta ja kes töötavad ja ei saa seetõttu kuuluda töötute kategooriasse.