Potentsiaalne SKT– maksimaalne reaaltoodangu maht, mida majandus on suuteline tootma teatud aja (tavaliselt aasta) jooksul, kasutades täielikult ja tõhusalt kõiki olemasolevaid tootmistegureid ja olemasolevat tehnoloogiat. Märkmiku järgi on see SKT, mis on toodetud ressursse täielikult tõhusalt kasutades.

Tegelik SKT– teatud perioodi jooksul majanduses loodud reaaltoodangu maht.

Uk.r.=Ufakt.-U* (turu lõhe SKT tootmises, SKP kaotused)

Okuni seadus (töötuse loomuliku määra seadus) - kui tegelik töötuse määr ületab loomulikku määra 1%, on tegeliku SKT mahajäämus potentsiaalsest 2-2,5%.

Okuni parameeter peegeldab SKP tundlikkust turu tööpuuduse väärtuse suhtes.

Ufact.-U*/ U* *100% = -y*(Ufact.-U*)

Kui tööhõive väheneb ja tööpuudus suureneb, väheneb ka toodang. Seega kajastab graafik toodangu vähenevat sõltuvust töötuse määrast.

12. Inflatsioon: mõiste ja liigid.

Inflatsioon- makros: jätkusuutlik üldise hinnataseme tõstmise protsess.

Inflatsioon- see on raha amortisatsiooniprotsess, mis väljendub kaupade ja teenuste hindade tõusus, mitte nende kvaliteedi tõusust. Hinnataseme tõus, inflatsioon, tähendab raha ostujõu langust.

Inflatsiooni põhjused jagunevad sisemisteks ja välisteks.

Sisemisele põhjuste hulka kuuluvad:

Riigieelarve puudujääk, mis on seotud suurenenud valitsemissektori kulutustega;

Ebaproduktiivsete valitsuse, eriti sõjaliste kulutuste kõrge tase;

Disproportsioonid mikro- ja makromajanduse tasandil, mis on majandusarengu tsüklilisuse ilming;

Vead valitsuse majanduspoliitikas ja muud.

Välised põhjused inflatsioon on:

Ülemaailmsed struktuurikriisid (tooraine, energia, toit jne), millega kaasneb mitmekordne tooraine, nafta, toiduainete jne hinnatõus. See kasv saigi monopolide kaupade järsu hinnatõusu põhjuseks;

Rahvusvaluuta vahetamine pankade poolt välisvaluuta vastu põhjustab vajaduse täiendavalt paberraha väljalaskmiseks, mis koormab raharingluse kanaleid ja viib inflatsioonini.

Deflatsioon– üldise hinnataseme alandamise jätkusuutlik protsess. Desinflatsioon on hinnataseme kasvutempo vähenemine. Stagflatsioon – stagnatsioon + inflatsioon (tööpuuduse ja inflatsiooni kombinatsioon).

Inflatsioonišokk on üldise hinnataseme järsk tõus.

Mõõdukat (hiilivat) inflatsiooni iseloomustab tarbijahindade tõus umbes 10 protsenti aastas.

Kappav inflatsioon on nähtus, mille puhul on tõsine hinnatõus ja riigi majanduse langus.

Hüperinflatsioon on kaupade ja teenuste üldise hinnataseme ülikiire tõus.

13. Inflatsiooni mõõtmine: hinnataseme ja inflatsioonimäärade näitajad.

Makromajanduse hinnataseme kasvu kajastav näitajate süsteem: 1) SKP deflaatori indeks2) tarbijahinnaindeks (elukalliduse hindamiseks)

Deflaator arvutatakse muutuva kaubakomplekti jaoks; see näitab hinnamuutusi kogu majanduses toodetud toodete ja teenuste loetelus; see võtab arvesse muutusi toodetud kaupade struktuuris; see näitab riiklike tegurite mõjul toodetud toodete hindade muutusi. Teisisõnu: SKP deflaator võtab arvesse kõigi riigis toodetud kaupade ja teenuste hindu. Deflaator ei võta arvesse imporditud kaupade hindu. Deflaator võimaldab muuta kaupade ja teenuste kombinatsiooni vastavalt SKP koostise muutustele.

2) CPI arvutatakse tarbijakorvi alusel - kaupade ja teenuste kogum, mis peegeldab tüüpilise pere tarbimisstruktuuri (300 kuni 600 kaupa erinevates riikides, Vene Föderatsioonis = 495).

CPI= summa p1*q0: summa p0*q0

Korvi koostise määravad eksperdid ja seda on kasutatud THI mõõtmiseks juba aastaid.

CPI= tarbimiskorvi maksumus jooksva aasta hindades: tarbimiskorvi maksumus baasaasta hindades

3)𝝅 - inflatsioonimäär - hinnataseme tõusu määr (hinnataseme tõusu määr)

𝝅=CPI1-CPI0/CPI0 *100%

Viimase kahe aastakümne jooksul on paljude riikide keskpangad järginud inflatsiooni sihtimise poliitikat – seadnud inflatsioonieesmärke. 𝝅arenenud riikide puhul = 2% aastas, 𝝅2017/2018 = 4% aastas

4) Nominaaltulu all mõistetakse majandussubjekti tegelikku tulu töötasu, kasumi, intresside, üüri jms näol. Reaaltulu määrab kaupade ja teenuste arv, mida on võimalik nominaaltulu summaga osta. Seega on reaaltulu väärtuse saamiseks vaja nominaaltulu jagada hinnaindeksiga:

Reaalsissetulek = nominaalsissetulek / tarbijahinnaindeks

Kapitalistliku turumajanduse toimimise üks olulisemaid mustreid on makromajanduslik ebastabiilsus, mis väljendub kogutoodangu, tööhõive (tööpuuduse) ja hinnataseme perioodilistes kõikumistes. Töötus ja inflatsioon, mis on ühed olulisemad makromajanduslikud probleemid, on makromajandusliku ebastabiilsuse kõige silmatorkavamad ilmingud. Samas mõjutavad nii tööpuudus kui ka inflatsioon tugevalt kogu ühiskonna sotsiaalmajanduslikku arengut, olles mitte ainult akadeemiliste majandusteadlaste, vaid ka riigi makromajanduspoliitika tähelepanu all.

Majandustsüklid. Potentsiaalne ja tegelik SKT. Majanduse kõikumiste põhjused.

Tsükli faasid.

Tsüklilise arengu teooriad.

Töötus ja selle vormid. Tööpuuduse mõõtmine.

Loomulik töötuse määr. Okuni seadus.

Inflatsioon ja selle mõõtmine. Inflatsioonimäär.

Nõudluse inflatsioon ja kulude inflatsioon.

Inflatsioon ja reaaltulu. Inflatsiooni mõju tulude ja rikkuse ümberjagamisele.

Inflatsiooni mõju riigi toodangu mahule.

Stabiliseerimispoliitika ja selle meetodid.

1. Majandustsüklid. Potentsiaalne ja tegelik SKT. Majanduse kõikumiste põhjused. Majandustsüklid. Potentsiaalne ja tegelik SKT.

Majandustsükkel kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal. Joonis 4.1 näitab võimalikku pilti tsüklist. Joonistame aastad abstsissteljele. Ordinaatteljel – maht SKT kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal. kui kõige üldisem majandusaktiivsuse näitaja. Sirge joon kujutab majanduskasvu trendi (trendi), see tähendab mahu dünaamikat potentsiaal kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal. ajas. Laineline joon kujutab majanduse tegelikku tsüklilist arengut, see tähendab mahu ajalist dünaamikat

Potentsiaalne SKT tegelik

(nominaalväärtuses). kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal.– maksimaalne reaaltoodangu maht, mida majandus on suuteline tootma teatud aja (tavaliselt aasta) jooksul, kasutades täielikult ja tõhusalt kõiki olemasolevaid tootmistegureid ja olemasolevat tehnoloogiat.

Tegelik SKT potentsiaal

, määrab seega majanduse tootmispotentsiaali ja sõltub kogu tööjõu mahust ja tööviljakusest. (Sellest lähemalt teemas “Majanduskasv”). – teatud perioodi jooksul majanduses loodud reaaltoodangu maht. Tase tegelik SKT . Kui kogunõudluse tase on potentsiaalsest väiksem kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal., siis tegelik tase kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal. jääb alla potentsiaali kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal., kuna see on võrdne kogunõudluse tasemega. Kui kogunõudlus suureneb, siis tegelik kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal. võib jõuda potentsiaali tasemele kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal., kuid definitsiooni järgi ei saa olla sellest kõrgem (joonis 4.1A).

SKT tegelik potentsiaalne SKT

SKT (nominaalne)

SKT

potentsiaalne SKT

tegelik SKT

Joonisel 4.1 tegelik kujutab endast perioodiliselt korduvaid ja järjestikuseid majandustegevuse tõuse ja mõõnasid üldise majanduskasvu trendi taustal. nominaalväärtuses: lainelise joone kõrvalekalded trendist ülespoole näitavad inflatsiooni.

Majanduse kõikumiste põhjused.

Majandustsükkel avaldus esmakordselt Inglismaal, kus 1825. aastal märgiti esimene ületootmise kriis (nagu majandustsüklit tollal nimetati). majanduslangus või majanduslangus). Sellest ajast alates on seda nähtust korratud perioodiliselt iga 7-12 aasta tagant. Alates 1857. aastast on tsükkel muutunud oma olemuselt globaalseks, alates sellest aastast tabas majanduslangus (langus) kõiki arenenumaid riike. Kapitalistlike riikide sügavaim majanduslangus leidis aset aastatel 1929-1933 ja läks ajalukku kui « Suur depressioon » : tootmise langus ulatus mõnes riigis 40%-ni.

Tsüklilise arengu teadusliku teooria töötas välja K. Marx raamatus “Kapital”, tuginedes tööväärtuste teooriale. Klassikud ja neoklassikud ei tunnistanud tsüklilise arengu loomulikku olemust. Nad uskusid (paljud nende järgijad usuvad siiani), et majanduslangused on põhjustatud eksogeensetest (st majanduse välistest) teguritest: sõjad, revolutsioonid, kuid peamiselt riigi ebakorrektne rahapoliitika.

Keynesi ajast peale on välja kujunenud seisukoht, et põhjus majanduslangused on juurdunud ebapiisav täitematerjal nõutud. Vastavalt makromajanduslike kõikumiste põhjus(st tsükli olemasolu) enamiku kaasaegsete majandusteadlaste sõnul on kogunõudluse kõikumised, eriti investeeringute nõudlus.

Potentsiaalne SKT on riigi siseprodukt, mida on võimalik maksimaalselt pakkuda olemasolevate ressursside täielikul kasutamisel.

Seda seisundit nimetatakse on veel üks mõiste - reaalne SKT, mille moodustamiseks loovad ja müüvad tootjad teatud aja jooksul erinevatel hinnatasemetel. Analüüsimisel on tavaks eristada pika- ja lühiajalisi perioode. Seega saab aineid pikemas perspektiivis kirjeldada klassikalise mudeli abil. Vaba turg ilma valitsuse sekkumiseta tagab automaatselt ressursside kasutamise tootmises, mis viib potentsiaalse SKT saavutamiseni.

Potentsiaalse SKP suurus määratakse sõltuvalt olemasolevate tehnoloogiate ja ressursside suurusest, kuid see ei pruugi sõltuda Seetõttu on pikaajaline kogupakkumise kõver vertikaalne.

Potentsiaalne SKT järgib raha neutraalsuse seadust. Seega näitab kõvera vertikaalsuund, mil määral toetavad sellise SKT tasemel toodangut turujõud ja konkurents pikemas perspektiivis. Samal ajal võib hinnatase olla erineva väärtusega ja sõltuda rahaliste vahendite mahust majanduses. Ja selle majandusseaduse teine ​​pool on see, et kõrgete hindade olemasolul on kõrged hinnad jälgitavad ning pikaajalises planeerimises mõjutab see nii hindu kui ka

Majanduse ressursside hulga suurenedes on tehnilise progressi arengut võimalik jälgida ja vastavalt sellele suureneb ka potentsiaalne SKT ning selle kõver peaks graafikul nihkuma paremale. Kuid ressursside vähendamise või tehnilise taandarenguga peaks kõik juhtuma vastupidi.

Märkimisväärne hulk majandusteadlasi usub, et SKT (tegelik ja potentsiaalne) võib kajastada makromajanduse pikaajalist perioodi. Samal ajal kõrvaldab turg üsna edukalt esimest tüüpi sisetoodete kõrvalekaldeid teisest.

Kaasaegsed majandusteadlased on aga jõudnud järeldusele, et on lühike periood (näiteks kvartal), mil klassikaline lähenemine raha neutraalsusele ei toimi. Teisisõnu, kõik muutused rahapakkumises mõjutavad oluliselt nii hinnataset kui ka potentsiaalset SKT-d. Tänu sellele väitele on tekkinud uus kontseptsioon - lühiajaline SKT, mille dünaamika kuvamiseks ei ole koondpakkumise kõver enam vertikaalne, vaid pigem horisontaalne.

Selline kõver peegeldab võimalust suurendada majandusüksuste võimet toota tooteid teatud hinnatasemel. Seda asjaolu kinnitab märgatavad lõhed tegeliku SKP ja selle potentsiaalse taseme vahel. Ehk kodumaine majandus ei tööta täisvõimsusel.

Potentsiaalne SKT on sisemajanduse kogutoodang, kuid arvutatud elanikkonna täishõive tingimusel. Siinkohal tasub märkida, et selle näitaja arvutamisel võtavad majandusteadlased seda arvesse tegur loomuliku töötuse määrana, milline see oleks täistööhõive korral. Vaevalt, et kasvõi ühe riigi majandus suudab luua tingimusi, kus töökohti jätkuks kõigile, kes tahavad ja suudavad töötada. Töötuse määra mõjutavad ka mitmed sotsiaalsed aspektid.

Täistööhõive on majanduse seisund, kus puudub tsükliline tööpuudus ning osaline ja struktuurne tööpuudus annavad kokku kogu töötuse määra.

Potentsiaalse SKT arvutamine

Selleks peate arvestama töötuse määraga. Esimest korda põhjendas seda väärtust matemaatiliselt üks Ameerika majandusteadlane Arthur Okun. Oma arvutustele tuginedes sõnastas ta seaduse, mille kohaselt kui reaalne töötuse määr on 1% kõrgem loomulikust määrast, siis SKT vahe on 2,5%. Antud seadus võeti vastu majandusteadusesse ja koefitsient Okena võrdub 2,5.

Tasub teada, et potentsiaalse SKP arvutamisel ei võeta arvesse hinnaindeksit, vaid võetakse arvesse kõiki tööpuuduse liike (tsükliline, hõõrduv ja struktuurne).

Majanduskirjanduses tähistatakse potentsiaalset SKT-d tavaliselt Y-tähega tärniga * või apostroofiga ‘.

Niisiis, Y*=Y/1-k * (u-u*)

Y – reaalne SKT,

k – Okuni koefitsient,

u on tegelik töötuse määr,

u* - loomulik töötuse määr,

(u-u*) – tsüklilise tööpuuduse tase.

Potentsiaalse SKT väärtuse rakendamine

Mis puudutab selle näitaja rakendamist, siis tegelikult on potentsiaal see, mille poole majandus peaks tulevikus püüdlema ja pikemas perspektiivis määrab just see näitaja tootmise taseme. Lisaks, kuna see väärtus võtab arvesse:

• olemasoleva tööjõu, materiaalsete ja loodusressursside maht;
• ressursside kasutamise tõhusus, mille määravad edusammud ja haridus.

Sellest lähtuvalt peaks pikaajaline perspektiiv hõlmama järgmist:

• rahvastiku juurdekasvu reguleerimine ja selleks vajalike tingimuste loomine;
• kapitali suurendamine;
• uuenduslike tehnoloogiate arendamine ja rakendamine.

Seega on selge, et selliseid majandusnäitajaid kasutatakse erinevate majandusharude edasise arengu üldplaani kindlaksmääramisel.

Kogupakkumine on majanduses toodetud tehnika ja seadmete toodangu kogumaht igal võimalikul hinnatasemel. AS näitab, kui palju toodangut tarbijatele majanduses erinevate hinnatasemete juures pakutakse.

Kogupakkumise kõvera võib jagada kolmeks segmendiks:

1. horisontaalne (keynesi)

2. keskmine (kasvav)

3.vertikaalne (klassikaline).

Horisontaalset ehk Keynesi segmenti iseloomustab asjaolu, et kõiki tootmistegureid ei kasutata täielikult ära. Sel perioodil ei ole reaalne tootmismaht saavutanud potentsiaalset taset ning olemas on võimsuse, tööjõu ja toorainevarud. Selles segmendis toimub tootmise kasv kasutamata ressursi arvelt ja sellega ei kaasne hinnatõus (töötu, kes saab tööle, nõustub olemasolevate palgatingimustega ja varude omanik müüb need hea meelega olemasolevate hindadega).

Suurenenud nõudlus mõjutab tootmise kasvu. Selline olukord võib püsida kuni teatud SKT tasemeni (Y1), misjärel hakkab majanduse olukord muutuma.

Kogupakkumise kõvera vahepealne ehk tõusev segment vastab teatud piiridega vabade tegurite järkjärgulisele kaasamisele. Nende edasine kaasamine tootmisse toob lõppkokkuvõttes kaasa kulude kasvu, mis mõjutab toodete maksumust. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad üldiselt järk-järgult ning tootmine ei kasva nii kiiresti kui varem.

Vertikaalses ehk klassikalises sektoris on tootmine saavutanud oma potentsiaalse taseme (Y2), kui kõik ressursid on ära kasutatud ja täistööhõive saavutatud. Sellistes tingimustes on tootmismahu edasist kasvu lühikese aja jooksul võimatu saavutada, isegi kui selle põhjuseks on kogunõudluse kasv.

Järelikult saab kogunõudluse muutus mõjutada ainult hinnataset, kuid ei mõjuta kogutoodangu mahtu ega tööhõivet. Kogupakkumise suurust mõjutavad ka mitmed tegurid:

1.ressursside hindade muutus. Nende suurenemine toob kaasa tootmiskulude tõusu ja selle tulemusena kogupakkumise vähenemise;

2.tööviljakuse kasv toob kaasa tootmismahu suurenemise ja sellest tulenevalt kogupakkumise suurenemise;

3.muutused ettevõtlustingimustes (maksud, toetused). Kui maksud tõusevad, suurenevad kulud ja kogupakkumine väheneb.