alusel tegutsevas isikus, edaspidi " Investor" ühelt poolt ja selle alusel tegutsevas isikus, edaspidi " Klient-arendaja", teisalt, edaspidi "pooled", on sõlminud käesoleva lepingu, edaspidi " Kokkulepe”, järgmise kohta:

1. TERMINID JA MÕISTED

1.1. Investeeringud– Investori poolt kasumi teenimise eesmärgil investeeritud oma, laenatud ja/või kaasatud rahalised vahendid, väärtpaberid, muu vara Vastavalt käesolevale lepingule on investeeringud sihtfinantseerimise vahendid (lõige 10, alapunkt 14, punkt 1, Vene Föderatsiooni maksuseadustiku artikkel 251).

1.2. Investeerimistegevus – investeeringute tegemine ja praktiliste toimingute läbiviimine kasumi teenimiseks ja projekti elluviimiseks.

1.3. Projekt– vajalik projekteerimisdokumentatsioon, mis on välja töötatud vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele ja kehtestatud korras kinnitatud standarditele (normidele ja reeglitele), samuti investeeringute abil investeeringuobjekti loomiseks vajalike organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete kirjeldus. töö näol.

1.4. Investeerimistegevuse tulemus (objekt)– aadressil: _________________ loomisel olev kultuurikeskus, mille ehitamine toimub vastavalt Projektile.

1.5. Töövõtjad– füüsilised ja juriidilised isikud, kes teostavad Tellija-Arendajaga sõlmitud ehituslepingute alusel projekteerimis- ja ehitustöid.

1.6. Töötab– kogu praktiliste tööde maht investeerimistegevuse tulemuse konstrueerimisel, mille teostab Tellija-Arendaja vastavalt käesoleva lepingu tingimustele.

1.7. Maatükk- krunt üldpinnaga ______ ruutmeetrit. m, katastri nr ____, asukohaga: ________________, antud ______________ alusel investeerimistegevuse tulemi loomiseks rendile Tellijale-Arendajale esmaste lubade, projekteerimisdokumentatsiooni väljatöötamise ja tulemi ehitamise perioodiks. investeerimistegevus.

1.8. Projekti dokumentatsioon– materjalide, seadmete, konstruktsioonide ja komponentide esmased load, tehniline dokumentatsioon, tehnilised tingimused ja passid, kalkulatsioonid, samuti muu eespool otseselt nimetamata, kuid tööde teostamiseks ja investeerimistegevuse tulemuse tehniliseks toimimiseks vajalik dokumentatsioon.

1.9. Investeerimistegevuse tulemuse kogupindala– kõigi korruste (kaasa arvatud tehno-, keldri- ja pööningukorruste) pindalade (kasulik, ühiskasutuse, insenertehniline) summa, mõõdetuna mööda seinte ning sisseehitatud ja juurdeehitatud ruumide sisepindu.

2. LEPINGU eseme

2.1. Lepingu alusel kohustub Klient-arendaja tegema töid ja tegema kõik vajalikud toimingud Projekti elluviimiseks investeerimistegevuse (objekti) tulemuse loomiseks maatükil ning Investor kohustub kandma Kliendi-arendajale rahalisi vahendeid maatükil. käesoleva lepinguga kehtestatud summas projekti elluviimiseks ja Kliendi-arendaja tasu maksmiseks. Investeerimisprojekti lõpuleviimisel annab Klient-Arendaja investeerimistegevuse tulemuse Investorile üle.

2.2. Investorilt saadud investeeringuid kasutatakse investeerimistegevuse tulemuse loomiseks, kõigi vajalike tööde ja muude projekti elluviimiseks vajalike toimingute tegemiseks ning tööde teostamise jälgimiseks.

2.3. See leping sisaldab erinevate Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikus sätestatud lepingute elemente (segaleping). Poolte suhetele seoses tellija-arendaja tööde teostamisega käesoleva lepingu alusel kohaldatakse Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku ehituslepinguid käsitlevaid reegleid, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. Poolte suhetele, mis puudutavad Kliendi-arendaja juriidiliste ja muude toimingute sooritamist selles lepingus investori antud juhiste alusel, kohaldatakse Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku eeskirju käsunduslepingute ja komisjonilepingute kohta, kui ei ole sätestatud teisiti. käesoleva lepingu alusel. Sel juhul tegutseb Klient-Arendaja enda nimel, kuid Investori kulul.

3. POOLTE VAHELINE ARVELDUSKORD

3.1. Investeeringu suurus käesoleva lepingu alusel on rubla.

3.2. Investeeringud suunatakse Projekti elluviimiseks käesoleva Lepingu lahutamatuks osaks oleva Finantseerimisgraafikuga kehtestatud aja jooksul, kandes raha käesoleva Lepingu punktis 11 nimetatud Tellija-Arendaja arvelduskontole.

3.3. Investori poolt Projekti elluviimiseks tehtud investeeringuid käsitavad Pooled eranditult Projekti elluviimiseks eraldatud sihtfinantseerimise vahenditena.

3.4. Käesoleva lepingu punktis 3.1 kehtestatud investeeringu suurust võib suurendada järgmistel juhtudel: .

3.5. Investeeringute suuruse suurendamine toimub Poolte allkirjastatud käesoleva Lepingu lisalepingu alusel.

3.6. Klient-arendaja tööde teostamise ja käesoleva lepingu alusel antud juhiste täitmise eest maksab Investor Kliendiarendajale tasu rublades.

3.7. Käesoleva lepingu punktiga 3.6 kehtestatud tasu makstakse välja vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks osaks olevale Tasu maksmise graafikule, kandes tasu summa käesoleva Lepingu punktis 11 nimetatud Tellija-Arendaja arvelduskontole.

4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Investor on kohustatud:

4.1.1. Pakkuda käesoleva lepingu alusel finantseerimist täies ulatuses ja käesoleva lepinguga kehtestatud viisil, samuti maksta Kliendi-arendajale tasu käesolevas lepingus sätestatud summas, viisil ja tingimustel.

4.1.2. Ühe päeva jooksul pärast käesoleva Lepingu allkirjastamist anda Kliendile-Arendajale üle Investori poolt kinnitatud Projekt, mis koosneb: .

4.1.3. Vajadusel võtta osa kooskõlastamisest volitatud valitsusasutustega, lubade ja muu Lepingu kohaste tööde tegemiseks vajaliku dokumentatsiooni kooskõlastamisest ja vastuvõtmisest.

4.1.4. Määrata esindajad, kes osalevad valminud ehitusprojekti vastuvõtmise komisjoni töös.

4.1.5. Aktsepteerige objekt Tellija-Arendaja käest käesoleva lepingu alusel, allkirjastades vastuvõtmistunnistuse.

4.1.6. Alates objekti vastuvõtmise hetkest kandma selle hooldamise kohustust, sealhulgas juhusliku surma ohtu, samuti muid Vene Föderatsiooni kehtivate õigusaktidega ette nähtud kohustusi.

4.1.7. Täitma nõuetekohaselt teisi käesolevas lepingus sätestatud kohustusi.

4.2. Investoril on õigus:

4.2.1. Jälgida Investeerimistegevuse tulemuse loomiseks Teostaja tehtud tööde mahu ja kvaliteedi vastavust. Tööde edenemise jälgimisel peab Investor või tema volitatud isik Tellija-arendaja volitatud esindaja saatel ehitusplatsil ringi liikuma, järgides rangelt ohutusnõudeid.

4.2.2. Kontrollige igal ajal töö edenemist ja kvaliteeti, kasutatud materjalide vastavust, segamata teiste investeerimistegevuse subjektide operatiiv- ja majandustegevust.

4.2.3. Kliendi-arendaja nõusolekul anda oma käesolevast lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule, tingimusel et viimane nõustub käesolevast lepingust tulenevate kohustuste, tingimuste ja kohustustega. Õiguste ja kohustuste osaline ja/või täielik üleandmine vormistatakse vastava lepinguga.

4.3. Klient-Arendaja on kohustatud:

4.3.1. Kasutades Investori tehtud investeeringuid, tagada Projekti elluviimine, sealhulgas:

• tagada ehitusplatsi ettevalmistamine;
• korraldada tööde teostamist Töövõtjate poolt, varustada ehitusprotsessi materjalide ja seadmetega;
• tagama vajalike ehitus- ja paigaldustööde nõuetekohase teostamise kaasatud Töövõtjate poolt;
• juhtida ehitust, jälgida selle kulgu rangelt kooskõlas projekti ja käesoleva lepingu tingimustega, vastavalt SNiP-le, tehnilistele eeskirjadele ja muudele ehitus- ja paigaldustööde eeskirjadele;
• tasuda Töövõtjate töö eest ning tasuda muude vajalike tööde ja teenuste eest;
• koordineerida projekteerimis-, ehitus- ja paigaldus-, eri- ja muude organisatsioonide tegevust.

Projekti teostamiseks on Tellija-Arendaja kohustatud tagama, et Töövõtjad teostavad järgmisi töid:

• ehitustööd (üldehitustööd alla “0” märgi, üldehitustööd üle märgi “0”);
• Viimistlustööd;
• sisekommunikatsioonivõrkude korraldus: küte, ventilatsioon, juhtplokk, torutööd alla “0” märgi, santehnilised tööd üle märgi “0”, toide;
• välissidevõrkude paigaldus: küttevõrgud, külma- ja soojaveevarustusvõrgud;
• rajatise juurdepääsuteede korrastamine, territooriumi haljastus.

4.3.2. Tagada Investorile juurdepääs ehitusplatsile, et jälgida Töövõtjate poolt teostatavate tööde mahu ja kvaliteedi vastavust Tellija-Arendaja esindaja saatel. Viivitamatult teavitama Investorit Kliendist-Arendajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisest, mis muudavad Kliendi-arendaja jaoks võimatuks käesolevast lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase (kvaliteetse ja õigeaegse) ​​täitmise.

4.3.3. Tagada rajatise kasutuselevõtt ja üleandmine vastuvõtukomisjonile.

4.3.4. Pärast objekti kasutuselevõttu andke see Investorile üle vastavalt vastuvõtuaktile.

4.3.5. Investeerimistegevuse tulemi üleandmise käigus tagama haldus- ja tehnilise kontrolli ning teiste volitatud organisatsioonide nõudmisel defektiaktis märgitud puuduste ja puuduste kõrvaldamise.

4.3.6. Andke investorile Kliendi-arendaja käsutuses olevad vajalikud dokumendid (koopiad) investeerimistegevuse tulemuse omandiõiguse riiklikuks registreerimiseks.

4.3.7. Viia läbi investeerimistegevust vastavalt Vene Föderatsiooni kehtivatele õigusaktidele, täitma riigiorganite ja kohalike omavalitsuste kehtestatud nõudeid, mis ei ole vastuolus Vene Föderatsiooni õigusaktide normidega.

4.3.8. Teostada kontrolli Investori investeeringute korra ja mahu üle vastavalt käesoleva lepingu tingimustele. Kasutage Investorilt saadud raha sihtotstarbeliselt.

4.3.9. Tagada, et Investorile esitatakse käesoleva Lepingu täitmise aruanne kord kvartalis, hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu kuupäeval.

4.3.10. Täitma muid talle käesoleva lepinguga pandud kohustusi.

4.4. Kliendil-arendajal on õigus:

4.4.1. Nõuda investorilt käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

4.4.2. Määrata vastavalt käesolevale lepingule ja projektile investeeringute mahud ja konkreetsed kasutusvaldkonnad.

4.4.3. Kaasake töövõtjad tööde teostamiseks.

4.4.4. Tagada kontroll tehtud tööde mahu ja kvaliteedi vastavuse üle.

4.4.5. Investori nõusolekul anda oma käesolevast lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandatele isikutele.

5. PROJEKTI RAKENDAMISE AJAKAVAD JA INVESTEERIMISTEGEVUSE TULEMUSTE (OBJEKTI) INVESTOORILE ÜLEKANDMISE KORD

5.1. Projekti kestus on ja arvestatakse Investori poolt Projekti Klient-Arendajale üleandmise kuupäevast (käesoleva lepingu p 4.1.2). Vajadusel võivad Pooled seda tähtaega pikendada, lähtudes poolte allkirjastatud täiendavast lepingust. Kindla rajatise ehitustööde teatud tüüpi tööde ajastus, käesoleva lepingu kohaste teatud etappide lõpetamise aeg on sätestatud tööplaanis.

5.2. Projekti valmimisel ja kui objekt on võõrandamiseks valmis, saadab Klient-Arendaja Investorile vastava teate. Investeerimistegevuse tulemuse (objekti) üleandmine Investorile toimub vastavalt objekti vastuvõtmise ja üleandmise aktile. Akt on allkirjastatud mõlema Poole või nende volitatud esindajate poolt ja see tõendab, et Pooled on täitnud oma käesolevast Lepingust tulenevad kohustused ning et Pooltel ei ole vastastikuseid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

5.3. Objekti kuuluvuse vormistab Investor iseseisvalt pärast investeerimistegevuse tulemi talle üleandmist.

5.4. Pärast vara üleandmist Investorile võtavad Pooled kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vormistada Investori õigused maatükile.

5.5. Investorile üle antud investeerimistegevuse tulemuse kvaliteedi, ehitustehnilistele normidele ja reeglitele vastavuse tõendamiseks Projekt on investeerimistegevuse valminud ehitustulemuse kasutuselevõtu vastuvõtmise akti allkirjastamine vastuvõtukomisjoni poolt.

5.6. Investor on investeerimistegevuse tulemuse vastuvõtmisel kohustatud deklareerima kõik puudused, mida on võimalik tavapärasel vastuvõtmisel tuvastada. Käesoleva Lepingu kohane garantiiaeg algab hetkest, mil rajatis on akti alusel kasutusele võetud (käesoleva lepingu punkt 5.5).

5.7. Puuduste avastamisel käesoleva lepingu punktis 5.6 sätestatud tähtaja jooksul on Investoril õigus pöörduda Kliendi-Arendaja poole nende kõrvaldamise nõudega. Puuduste kõrvaldamine toimub aja jooksul pärast Investori kirjaliku avalduse saamist.

6. POOLTE VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD

6.1. Pooled vastutavad oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt Vene Föderatsiooni kehtivatele õigusaktidele.

6.2. Kui Investor rikub Finantseerimisgraafikuga kehtestatud käesoleva lepingu alusel investeeringute tegemise tähtaegu, on Kliendil-Arendajal õigus pikendada oma kohustuste täitmise tähtaega proportsionaalselt Investori poolt oma kohustuste täitmisega viivitatud perioodiga.

6.3. Investeerimistegevuse tulemuse kahjustumise või hävimise tagajärgede risk läheb Kliendilt-arendajalt Investorile üle käesoleva lepingu kohase objekti vastuvõtmise akti allkirjastamisel (käesoleva lepingu p 5.2).

6.4. Pooled püüavad kõik vaidlused ja erimeelsused lahendada kohtuväliselt.

6.5. Kui pooled kokkuleppele ei jõua, suunatakse vaidlus kohtusse vastavalt Vene Föderatsiooni kehtivatele õigusaktidele.

6.6. Oma kohustuste täitmise tagamiseks annab Klient-Arendaja Investorile...

6.7. Tellija-Arendaja vastutab garantiiaja jooksul objekti mittevastavuse eest Projektile, ehitusnormidele ja eeskirjadele, sh neile, mis tuvastati pärast objekti vastuvõtmist.

6.8. Klient-Arendaja poolt käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on Investoril õigus esitada Kliendi-arendajale nõue.

7. PRIVAATSUS

7.1. Igasugune teave Poolte finantsseisundi ja käesoleva Lepingu tingimuste, samuti Projekti elluviimisega seotud kolmandate osapooltega sõlmitud lepingute kohta loetakse konfidentsiaalseks ega kuulu avalikustamisele. Mis tahes lepinguosalise taotlusel võib kehtestada muid konfidentsiaalsustingimusi.

8. VASTUTUSEST VABANEMINE (VÄÄRAMAMATU JÕUD)

8.1. Pooled vabanevad vastutusest käesolevast lepingust tulenevate kohustuste osalise või täieliku täitmata jätmise eest, kui see rikkumine oli vääramatu jõu (force majeure) asjaolude tagajärg, s.o. erakorralised ja ületamatud asjaolud antud tingimustes, eelkõige üleujutused, maavärinad, muud loodusõnnetused või muud loodusnähtused, epideemiad, terroriaktid, sõjalised operatsioonid, samuti kehtivate õigusaktide muudatused, kohalike omavalitsuste määruste vastuvõtmine, mis muudavad selle võimatuks Lepinguosaliste kohustuste täitmine Eespool nimetatud vääramatu jõu asjaolude olemasolu ja nende kestuse nõuetekohaseks tõendiks on pädevate asutuste väljastatud tõendid.

8.2. Muudatuste korral õigustloovates aktides, mis halvendavad poolte olukorda võrreldes nende seisuga käesoleva lepingu sõlmimise päeval ja toovad kaasa täiendavaid aja- ja rahakulusid, suurendatakse proportsionaalselt kokkulepitud tööde teostamise tähtaegu. selle ajani. Lepingu tingimused ja maksumus sel juhul täpsustatakse lisalepingus.

8.3. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb proportsionaalselt ajaga, mille jooksul sellised asjaolud ja nende tagajärjed esinesid.

8.4. Kui käesoleva lepingu punktis 8.1 nimetatud asjaolude tõttu viivitus käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisel on suurem kui , on ühel poolel õigus keelduda Lepingu täitmata osast. Sel juhul ei ole kummalgi Poolel õigust nõuda kahju hüvitamist.

9. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE (LÕPETAMINE).

9.1. Käesolev leping jõustub selle poolte poolt allakirjutamise päeval ja lõpeb pärast seda, kui Pooled on täitnud kõik lepingust tulenevad kohustused ja lõpetanud pooltevahelised vastastikused arveldused.

9.2. Käesoleva lepingu tingimusi võib poolte kokkuleppel muuta. Kõik käesoleva lepingu muudatused, täiendused ja kokkulepped on käesoleva lepingu lahutamatu osa, kui need on tehtud kirjalikult ja poolte poolt allkirjastatud.

9.3. Lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel, kui lepingu lõpetamise ajal on kokku lepitud vastastikused arveldused, samuti muudel Vene Föderatsiooni õigusaktides sätestatud juhtudel.

9.4. Lõpetamata ehitusobjekti konserveerimisel pikendavad Pooled käesoleva lepingu kehtivust või määravad kindlaks selle lõpetamise tingimused.

10. LÕPPSÄTTED

10.1. Käesolev leping on koostatud kolmes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, üks eksemplar kummalegi Poolele ja üks kinnisvaraõigusi registreerivale asutusele.

10.2. Käesolevas Lepingus sätestatud teated, teated või muud Poolte suhete seisukohast olulised teated tuleb kätte toimetada isiklikult või Poolte poolt üksteisele saata tähitud kirjade või telegrammidega koos tagastuskviitungiga käesolevas lepingus märgitud aadressidel. poolte juriidiliste ja postiaadressidena.

10.3. Objekti omandiõiguse registreerimine ei kuulu käesoleva lepingu eseme hulka.

10.4. Telefoninumbri, registreerimiskoha, postiaadressi või muude andmete muutumise korral on Pooled kohustatud edastama teineteisele viivitamatult teate nendest muudatustest ülaltoodud viisil. Kogu käesolevas Lepingus nimetatud telefoninumbril ja aadressil saadetud teave ja kirjavahetus loetakse kättesaaduks oma aadressi ja telefoninumbrit muutnud Poole poolt, kes sellest ei teatanud, mis kannab kõigi kahjulike tagajärgede riski.

10.5. Samaaegselt Lepingu allkirjastamisega määravad Pooled Lepingu alusel oma volitatud esindajad, määratledes nende pädevuse ning teavitavad sellest üksteist.

10.6. Pärast käesoleva Lepingu sõlmimist loetakse kõik Pooltevahelised varasemad – nii kirjalikud kui suulised – kokkulepped oma jõu kaotanuks.

10.7. Kõiges muus, mida selles lepingus ei ole ette nähtud, juhinduvad pooled kehtivatest Vene Föderatsiooni õigusaktidest.

11. POOLTE JURIIDILISED AADRESSID JA PANGAANDMED

Investor

Klient-arendaja Juriidiline aadress: Postiaadress: INN: KPP: Pank: Sularaha/konto: Korrespondent/konto: BIC:

12. POOLTE ALLKIRJAD

Investor__________________

Klient-arendaja ____________________

Reeglina reguleerivad tellija, investori ja töövõtja vahelisi suhteid investeerimisleping ja üldleping. Seoses Riigi Vahekohtu 11. juuli 2011. a resolutsiooni nr 54 muudatustega ei kaitse investeerimisleping täielikult investori õigusi...

Üldmõisted

Regulatiivdokumentides puudub mõiste „Investeerimisleping“ formaalne definitsioon. Esimest korda kasutas seda mõistet (edaspidi ID) Riigikohus. Levinuim definitsioon on järgmine: Investeerimisleping on leping, mille üheks osapooleks on investor, kes kannab vahendeid (nimelt fonde, see on kohustuslik tingimus) ja teine ​​on klient, kes investeerib tasu eest. investeerimisprojekti kohta ja seejärel investorile omandisse üle andes.

Investeerimistehingus osaleb kolm osapoolt: klient, investor ja peatöövõtja. Peatöövõtja/töövõtja tegutseb föderaalseaduse 39 artikli 4 4. osa kohaselt kliendi või investoriga sõlmitud lepingu alusel.

Investor- füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kapitali investeerimise riskiga seotud toiminguid, mille eesmärk on kasum.

Klient- füüsiline või juriidiline isik, kes on huvitatud Arendaja ehitustööde tegemisest.

Arendaja- füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb tema omandis oleval maatükil kapitaalehitusprojektide ehitamise, rekonstrueerimise, kapitaalremondi teostamisega, samuti insenertehniliste uuringutega, nende ehitamise, rekonstrueerimise, kapitaalremondi projekteerimisdokumentatsiooni koostamisega (artikli punkt 16). linnaplaneerimise seadustiku 1).

TÄHELEPANU!
Arendaja võib samaaegselt olla ka klient.

Töövõtjad- need on füüsilised ja juriidilised isikud, kes teevad töid klientidega sõlmitud lepingu või valitsuslepingu alusel vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikule.

Objekt investeerimisleping on investeerimistegevuse raames teostatav elamu/mitteeluhoone või ehitise ehitamine/rekonstrueerimine.

Investeerimislepingu põhitingimused

. Lepingu sõlmimise vabadus:

Investeerimislepingu sõlmimise aluseks on 25. veebruari 1999. a föderaalseadus nr 39. 25. veebruari 1999. aasta föderaalseaduse nr 39 artiklis 8. On kirjutatud, et investeerimistegevuse subjektide vahelised suhted toimuvad vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilseadustikule sõlmitud lepingu alusel.

. Investeerimislepingu objekt:

Ühe osapoole jaoks on investeeringu objektiks investeerimine objekti rajamisse (raha või muu vara investeerimine), teise jaoks objekti enda ehitamine ja pärast kasutuselevõttu selle üleandmine investorile.

. Investeerimisobjekt:

Investeerimislepingu objektiks on investeerimistegevuse raames teostatav elamu/mitteeluhoone, rajatise ehitamine/rekonstrueerimine. Kuna objekt on veel ehitamata, siis lepingus on täpsustatud objekti omadused (projekti piirkond, number, postiaadress jne).

. Muud tingimused:

Leping sätestab korteri investorile üleandmise korra, teadete saatmise korra, tingimused investorile ehitatud rajatise ekspluatatsioonikulude tasumise ja muud tingimused.

Riigi arbitraažikohtu 11. juuli 2011. a resolutsiooni nr 54 muudatused

11. juulil 2011 jõustunud Riigikohtu (RIK) pleenumi resolutsioon nr 54 ei avaldanud olulist mõju arendajate ja investorite suhetele.

Enne otsuse jõustumist oli investoril õigus teatud osale ehitatud objektist. Nüüd on ID selle funktsiooni kaotanud ja tegelikult muutunud ostu-müügilepinguks. Seetõttu on investoriõiguste registreerimine muutunud teisejärguliseks. Investor saab nõuda vara võõrandamist alles pärast seda, kui arendaja on oma omandiõiguse registreerinud. Investor saab esitada nõudeid objekti võõrandamiseks ja õiguste ülemineku registreerimiseks, kuid selleks on vaja arendaja õiguste registreerimist ja seda ei saa sundida. Sel juhul saab investor esitada nõude raha tagasinõudmiseks. Investori jaoks pole aga esmane eesmärk raha kogumine, vaid finantseerimisobjekti omandiõigus.

Resolutsioon nr 54 on kahekordne:

• ühelt poolt püüdis Riigikohus kaitsta investeerimis- ja eellepinguid sõlminud ostjate huve. Nüüd on neil võrdsed õigused ja kui arendaja pole oma kohustusi täitnud, on investoritel õigus nõuda kahjude hüvitamist vara turuväärtuse alusel.
• seevastu märkis Riigikohus, et kõigile ehitust rahastavatele osalistele kaasomandiõiguse andmine on vastuvõetamatu. See paneb investorid raskesse olukorda.

Investor, klient, arendaja = käibemaks

Parim valik on see, kui tegutsete kliendi, arendaja ja investorina, mis on kõik ühte koondatud. Seejärel saate käibemaksu kord kvartalis tagastada. Kui olete ainult investor, saate selle õiguse alles pärast rajatise kasutuselevõttu.

Kõik mõõdistus-, projekteerimis- ja ehitustöödega seotud kulud kogunevad kontole 08. Lepingus on soovitav sätestada etapiviisiline ehitamine, kus etapp on kuu. Kvartali lõpus koostatakse maksuametile järgmine käibemaksu tagastamise dokumentide pakett:

• Lepingud mõõdistus-, projekteerimis-, ehitus- ja paigaldustööde tegemiseks.
• Tööde lõpetamise aktid (KS-2, KS-3).
• Arved.
• Müügiraamat, osturaamat.

Pärast kogu dokumentide paketi saamist viib maksuamet läbi ekspertiisi 3 kuu jooksul. Sel perioodil viib maksuteenistus läbi organisatsioonide vastukontrolli, mille jaoks on sõlmitud lepingud mõõdistus-, projekteerimis-, ehitus- ja paigaldustööde tegemiseks. Kui kõik on korras, teeb maksuamet käibemaksusumma tagastamise otsuse. Kui maksuinspektsioon millegagi nõus ei ole, siis vormistatakse mittenõustumise avaldus. Organisatsioon kirjutab selgituse ja seejärel 2 nädala jooksul toimub teine ​​ülevaatus; Info täpsustamiseks on võimalik helistada maksuteenistuse juhile. Kui pärast seda tagasimaksmises kokkulepet ei saavutata, esitage dokumendid maksuteenistuse kõrgemale osakonnale. Kui keeldute, pöörduge kohtusse.

TÄHELEPANU!
Investor saab käibemaksu hüvitada kord kvartalis, kui sõlmib Tellijaga käsunduslepingu (näiteks lepingu projekteerimistööde tegemiseks).

Investeerimislaen

Kui otsustate ehituse teostada laenuvahenditest, peate mõistma, et maad või maa rendiõigust kasutatakse laenuandja tagatisena. Laenu tähtaeg ja intressimäär investeerimislaenu saamisel sõltuvad investeerimisprojekti keerukusest. Siin on näide erinevate pankade investeerimislaenude põhinõuetest:

	OJSC "Venemaa Sberbank	JSC VTB	OJSC Baltinvestbank
Laenu tingimused	3-7 aastat; riigi toetusega - 10 aastat
	Rublad, välisvaluuta	Rublad, välisvaluuta	Rublad, välisvaluuta
Omavahendid	mitte vähem kui 30%	mitte vähem kui 30%	mitte vähem kui 30%
	Kinnisvara, aktsiad, omanike käendused, kontserni ettevõtted		Kinnisvara, aktsiad, omanike käendused, kontserni ettevõtted
	Juriidiline elanik	Juriidiline isik - resident	Juriidiline isik - resident

Keskmiselt on laenuturul laenu tähtaeg 36-60 kuud, intressimäär 12-14%. Investeerimislaenu nõuded on kõikides pankades ligikaudu ühesugused. Ainus erinevus on see, et pankadel võivad äriplaani hindamiseks olla erinevad kriteeriumid.

Näiteks kontrollib Sberbank projekteerimis- ja hinnangudokumentatsiooni, et tagada deklareeritud hindade vastavus turu keskmisele. Alates 2013. aastast laenab Sberbank Investorile ainult siis, kui talle kuulub 90% ID-ga seotud ruumist.

Omandi üleandmine ja korterite müük

Selleks, et rendilepingu alusel maa õigust omav isik saaks loa objekti (elamu, ärikeskus) kasutusse andmiseks, peab üürileping kehtima ehitamise lõpetamise hetkel. Kui leping ühel hetkel lõpetatakse, loetakse ehitatud maja esiteks lammutamisele kuuluvaks “iseehitajaks” ning teiseks ei ole ühelgi investoril objektile õigusi. Jääb vaid võimalus nõuda investeeritud raha tagasi. Kuid see on pikk menetlus ja pole tõsi, et saate kogu summa. See on aga teine ​​lugu.

Omandi üleminek läheb investorile üle järgmiselt:

• Klient (Klient-arendaja) saab loa kinnisvara kasutuselevõtuks ja registreerib kinnisvara Rosreestri kontoris;
• Klient (Klient-Arendaja) teatab investorile suuliselt või kirjalikult oma valmisolekust täita oma kohustusi ruumide võõrandamiseks ning määrab ruumide üleandmise kuupäeva ja kellaaja ning vastuvõtuakti allkirjastamise;
• Ruumide ülevaatamisel, kui lahkarvamusi ei ole, allkirjastab investor ruumide vastuvõtmise ja üleandmise akti, saab ruumide plaani ja läheb Rosreestri kontorisse ruumide omandiõigust registreerima.

Peamised riskid:

• Kliendil puudub õigus (omand, rendi) maale.
• Ruumid ei vasta lepingus sätestatud omadustele.
• Toimus ruumide kooskõlastamata ümberehitus.
• Ehitatud ruumide pind on väiksem/rohkem kui ID-l märgitud.
• Ruumide ehitus viidi läbi halvasti.

TÄHELEPANU!
Korterite müük eraisikule ehitusperioodil võib toimuda ainult aktsiakapitali osaluslepingu alusel 214-FZ alusel.

Vastavalt föderaalseadusele 214-FZ on omakapitali osalusleping (EPA) registreeritud föderaalreservi süsteemis. See võimaldab vältida korterite topeltmüüki. Pealegi saab selle lepingu sõlmida ainult isik, kellel on maale õigused, olgu selleks siis rendi- või omandiõigus. Korterite müük muul viisil on keelatud.

Kui ID all olev maatükk ja investeerimisõigus on pangale panditud, on korterite müük võimalik alles pärast seda, kui laenusaaja on tasunud võla müügiks ettevalmistatava korteri eest.

Korteri ostmisel tuleb kindlasti nõuda dokumendid maatüki kohta. Kui arendajal on linnaga leping, mille kohaselt on ta kohustatud maja määratud aja jooksul kasutusse andma ja osa kortereid linnale võõrandama., ja tähtajad on möödas, aga maja pole üle antud, on oht, et linn ei pikenda ehitusmäärust arendajale. Selle tulemusena võidakse ID koos Kliendiga lõpetada ja ehitus peatada. Kui osa kortereid on juba müüdud, siis on linnal raske uut Klienti leida, kuna on ebatõenäoline, et eelmine “ehitaja” varem müüdud korterite eest aktsionäride raha annab. Suure tõenäosusega läheb see pankrotti või likvideeritakse. Tulemuseks on aktsionäride petmine ja pooleli ehitus.

Veealused kivid

Kui otsustate tegutseda investorina, siis investeerimislepingut sõlmides peate:

• Kontrolli kliendi ja teiste investeerimislepingu osapoolte ärilist mainet ja krediidiajalugu.
• Nõuda maatüki omandiõiguse dokumendid, sh. värske katastripass Rosreestr.
• Veenduge, et Arendajal on olemas kogu luba andev dokumentatsioon, sh. ehitusluba. Kui on aegunud load/määrused või kooskõlastused, siis selgita välja nende pikendamise võimalus ja lisa need kindlasti lepingusse pretsedenditingimustena: “Investor annab raha pärast seda, kui Arendaja esitab järgmised dokumendid...”.
• Kui maatükk, millele kavandatakse või juba ehitatakse, on riigi omandis, millega on sõlmitud investeerimistingimustel rendileping, kontrolli kindlasti: investeerimistingimuste rendilepingu lõppemise tähtaeg, tingimused maatüki omandisse andmise või pikaajalise rendilepingu sõlmimise eest, kas rendimaksed tasutakse õigeaegselt, maatüki lisakoormised.
• Kui lepingu alusel on investor juba olemas, on vaja läbi viia tema ja kliendi vahelise lepingulise suhte õiguslik ekspertiis. Küsi leping ja kõik selle lisad, et hiljem ei jääks “teiste ruumi” kätte ja ei tekiks “topeltmüüki”.

TÄHELEPANU!

• Projekti (loa) dokumentatsioon sisaldab: teave arendaja kohta ja teave ehitusprojekti kohta: ettevõtte nimi, arendaja asukoht, arendaja riikliku registreerimise kohta, arendaja asutajate (osalejate) kohta, korterelamute ehitusprojektide ja (või ) muu kinnisvara, milles arendaja osales, tegevusloa liigi, jooksva aasta majandustulemuse, võlgnevuse summa kohta projekti deklaratsiooni avaldamise päeva seisuga; ehitusprojekti eesmärgist, selle teostamise etappidest ja ajastust, ehitusloast, arendaja õigustest maatükile, korterelamu ja (või) muu ehitatava kinnisvaraobjekti asukohast (loodud) ja nende kirjelduse kohta.
• Investeerimislepingus tuleb täpsustada investeerimislepingu sõlmimise alus. Aluseks saab reeglina olla: üürileping, ehitusluba, valitsuse otsus jne.
• Pöörake tähelepanu nii oma õigustele ja kohustustele investorina kui ka teie rahaga ehitama kohustatud poole õigustele ja kohustustele: Kapitaliinvesteeringu objektide käsutamise, kasutamise, omandiõigused ja nende tulemused; Ehitusprojekti omandiõiguse saamisel
• Kui soovite investorina omada kontrolli fondide üle, sõlmige üldleping ja sätestage investeerimislepingus, et kliendi kaudu ei kanta vahendeid, vaid antakse üle tööd. See tähendab, et ID alusel peab investor kandma raha kliendi kontole ja klient käsutab need vastavalt ID tingimustele. Kuid selleks, et omada kontrolli rahaliste vahendite üle, on soovitatav ID-sse kirjutada, et investor - ta on ühtlasi peatöövõtja - saadab raha töövõtjale ning annab investorile aru allkirjastatud dokumentide ja aktidega. Peatöövõtjaks on soovitatav määrata sidusettevõte.

järeldused

• Investeerimistehingus on kolm osapoolt: klient, investor ja töövõtja.
• Pöörake tähelepanu ID sõlmimise tingimustele (sõlmimisvabadus, ID subjekt, ID objekt, poolte vastutus, muud tingimused).
• Tegutseda Kliendi, Arendaja, Investorina - ühes isikus kvartaalselt käibemaksu tagastamiseks ja enda omandi registreerimiseks;
• Kinnisvaraobjektide üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastuvõtmisel ja varana arvelevõtmisel olge ettevaatlik.
• Kui tegutsete Kaasinvestorina, kontrollige hoolikalt kogu investeerimistehingu dokumentatsiooni, sh. tellija ja alginvestori vahelise projektilepingu tingimused (millised kaadrid investorile üle antakse, kes sõlmib pealepingu jne).

Investeerimislepingu abil annab ettevõte vahendeid äritegevuse, ehitusprojekti vms arendamiseks Millised on investeerimislepingute õigusliku regulatsiooni tunnused.

Investeerimisleping: millised on õigusliku reguleerimise raskused

Sageli meelitavad noored ettevõtted või alustavad ettevõtjad suuri partnereid juba algfaasis. Nad teevad seda selleks, et saada raha ettevõtte arendamiseks. Rahalisi vahendeid võib vaja minna ka rajatise ehitamise ajal või muudel eesmärkidel. Kui tegemist on projekti rahalise toetamisega, sõlmivad pooled omavahel investeerimislepingu. See mõiste vastab ka mõistetele “investeerimisleping” või “investeerimisleping”.

Dokument on leping raha või vara eraldamiseks projekti toetamiseks. Tehingu pooled lepivad kokku, millises ulatuses ja millistel tingimustel investor toetust annab. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik aga investeerimislepingut eraldi ei kirjeldanud. Lepinguvabaduse punkti 2 kohaselt on äritehingutel osalejatel õigus sõlmida koodeksis nimetamata kokkuleppeid. Sellised lepingud hõlmavad investeerimislepinguid.

Investeerimisleping on kokkulepe, mis on sisult kvalifitseeritud

Investeerimislepingu väljatöötamisel eraisikute, ettevõtete vahel või tehingus osalejate erineva koosseisuga tuleb rõhku panna selle eripäradele. Vene Föderatsiooni kõrgeima arbitraažikohtu pleenum märkis lõikes 5, et õigussuhte olemuse väljaselgitamiseks analüüsib kohus lepingu olemust. Selle olemuse määrab dokumendi sisu. Kohus võtab arvesse ka seda, kuidas täpselt tehingu objekti kirjeldati, samuti kummalegi poolele kuuluvate õiguste ja kohustuste ulatust.

Sel juhul oleks investeerimislepingu näiteks ärisse investeerimise leping. Sõltuvalt sellest, milliseid tingimusi pooled dokumendis sisaldavad, võib kohus määrata selle järgmiselt:

• ühistegevuse kokkulepe,
• investeerimispartnerlusleping,
• sihtlaenuleping jne.

Investeerimislepingu vormi osas tuleks lähtuda seaduse üldnõuetest. Eriregulatsiooni puudumise tõttu võib tekkida raskusi investeerimislepingu olulistes tingimustes kokkuleppimisega. Sellise tehingu objekt on vaja võimalikult täpselt kindlaks määrata. Lepingu sõlmimise kahtluste vältimiseks keskenduge sellele lepingutüübile, mis on sellele lepingule sisuliselt kõige lähedasem.

Investeerimislepinguid kasutatakse erinevates tegevusvaldkondades

Investeerimislepingud on lepingute liik, mille õiguslik regulatsioon sõltub tehingu sisust. Igal üksikjuhul klassifitseeritakse leping individuaalselt, vastavalt tingimustele. Ühelt poolt kehtivad lepingulise töö üldised normid. Seevastu konkreetsed reeglid ja piirangud sõltuvad tegevusalast, milles leping sõlmitakse. Näiteks ehituses kuulub selline leping investeerimistegevusele.

Müügilepinguks kvalifitseeritakse ehitussektori füüsiliste ja juriidiliste isikute vaheline investeerimisleping

Mida on investeerimisleping ehitusega seoses ja kuidas toimib õiguslik regulatsioon, saab illustreerida näitega. Pooltel on plaanis ehitada uus hoone ja sõlmida leping projekti rahalise toetamise kohta. Võimalik on sõlmida investeerimisleping eraisikute ja juriidiliste isikute vahel. Vastavalt artikli 2. osale. Seaduse nr 39-FZ artikli 4 kohaselt võivad sellises lepingus osaleda:

• üksikisikud;
• ettevõtted;
• ühistegevuse lepingu alusel tekkinud juriidilise isiku staatust omavad üksused;
• juriidiliste isikute rühmad;
• valitsusasutused või kohalikud omavalitsused;
• välismaised äriüksused.

Vene Föderatsiooni Ülem Arbitraažikohtu pleenum tegi investeerimislepinguid puudutavad järeldused, mida tuleb ettevalmistamisel arvestada. Otsuse nr 54 punktis 4 rõhutas kohus, et vaidluse korral on vajalik:

• teha kindlaks lepingu õiguslik olemus;
• konflikti lahendamiseks lähtudes Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku peatükkidest nr 30, nr 37, nr 55 või mõnest muust, olenevalt sisust.

See tähendab, et investeerimislepingu eriregulatsiooni ja definitsiooni puudumise tõttu kvalifitseerib kohus selle tulevase kinnisvara müügilepinguks, lihtseltsinguks, ehituses omakapitali osaluseks või muuks. Üldreeglina käsitletakse sellist investeerimislepingut tulevase kinnisvara ostu-müügilepinguna.

Ja klient vormistab selle kehtestatud vormi investeerimislepingu vormis. Seoses viimaste muudatustega seadusandluses ei kaitse investeerimisleping mitte ainult investori õigusi, vaid annab õigused ka kliendile, kes hakkab otseselt korraldustööd tegema.

Investeerimisleping on dokument, mis kinnitab vahetult investori ja kliendi vahelist suhet. Leping koosneb omakorda kohustustest, mille mõlemad pooled esitavad. Seda mõistet kasutas esmakordselt Riigikohus, kuna sageli esines juhtumeid, kus partnerid ei saanud kasumit omavahel jagada. Ja pärast paljusid juhtumeid võtsid nad kasutusele sellise määratluse ja esitasid isegi investeerimislepingu esimese näidise.

Äriinvesteeringute lepingul on otseselt kaks osapoolt – klient ja investor.

Tellija on isik, kes projekti juhib, enamasti ka ettevõtte juht ise. Ta kannab täielikku vastutust investori antud vahendite eest. Ta kohustub täitma kõik punktid, mis sisalduvad tema investoriga sõlmitud lepingu näidises. Klient vastutab täielikult teostatud finantstegevuse tulemuste eest.

Investor võib olla juriidiline isik või üksikisik, kes investeerib oma raha projekti rahastamiseks. Selle peamine eesmärk on teenida kasumit oma panuse eest tootmisse või teenindussektorisse.

Ehitussektori investeerimislepingus võib olla ka töövõtja, kes tegeleb korralduslike küsimustega ehk otsib tellija ja investori, saadud kasumilt saab omakorda vahendustasu. Tänapäeval on see väga hea võimalus rahateenimiseks ja peaasi, et see aitab investeerimislepingut sõlmida.

Investeerimislepingu sõlmimise tingimused

Pärast seda, kui investor ja klient on teineteise leidnud, on vaja läbi arutada kõik lepingutingimused, mis peavad sobima mõlemale poolele. Osapoolte vahelised suhted on üles ehitatud nii, et investor kannab kliendile raha üle, samas kui kõik liikumised dokumenteeritakse vastavalt suhet reguleerivatele õigusaktidele, mis omakorda vähendab riski, et investor oma investeeringutest ilma jääb. Klient omakorda investeerib kogu raha projekti arendamisse, samas on ta kohustatud kontrollima kõiki kulude ja kasumite protsesse. Edaspidi, pärast kasumi saamist kindlaksmääratud perioodi jooksul, tagastatakse investorile raha kasutamise tasu.

Investeeringuintresse saab maksta kahel põhilisel viisil:

• lepingus on fikseeritud summa, see loetakse muutumatuks kogu investeerimisprojekti ulatuses, maksed peavad olema tehtud täpselt õigeaegselt. Muidugi võib aeg-ajalt ette tulla olukordi, kus klient ei saa raha õigel ajal tasuda, siis on sellistel juhtudel vaja see juhtum investoriga läbi arutada. Investori nõusolekul saab maksetähtaega pikendada, kuid see säte peab sisalduma investeerimislepingus.
• saadud kasumist sõltuvat makset nimetatakse ka ligikaudseks. Mõnikord on projektid pikaajalised ja täpset kasumit on peaaegu võimatu ennustada. Sel juhul määratakse ligikaudne tasuvusväärtus, mida saab mõlemas suunas reguleerida. Investorid ei ole selle võimalusega üldiselt rahul, sest nad tahavad teada, et nende vahendid on kaitstud ja et nad saavad raha, millega nad arvestavad. Kliendi jaoks on see valik hea, sest riigi majanduse pidevate muutuste tõttu ei saa ta enam tagada täpset kasumit, eelkõige mõjutab kasumit aastatega tõusev inflatsioonitase, eriti meil.

Investeeringute kliendile ülekandmise protsessi saab läbi viia erineval viisil.

1. Esimesel meetodil sõlmivad pooled investeerimispartnerluslepingu ja raha kantakse vastavalt kehtestatud tingimustele koheselt kliendile.
2. Teine meetod on see, et raha ei kanta üle kohe, vaid osade kaupa. See sõltub erinevatest teguritest:

• klient investeerimisprojekti väljatöötamise etapis ei vaja kogu rahasummat;
• investor ei usalda klienti täielikult ja püüab seega kaitsta oma vahendeid kadumise eest;
• See meetod on soovitatav, kuna teatud perioodi projekt ei nõua kogusummat.

Kõiki võimalikke rahavoogusid peavad kontrollima nii klient kui ka investor, et konflikti korral saaks probleem lahenduse. Mõnikord lähevad sellised menetlused kohtusse ja siis on vaja operatsiooni kinnitust.

Ettevõtte investeerimislepingu näidis peaks võtma arvesse järgmisi poolte kohustusi:

Klient:

• peab investeerimisprojekti elluviimisel kinni kehtestatud tähtajast;
• esitab vajadusel investorile kulude kohta aruande;
• koha või kontori pakkumine projekti elluviimiseks;
• investeerimisprojekti tulemuste edastamine;
• kõigi vajalike dokumentide esitamine projekti tegevuste elluviimiseks;
• lepingu sõlmimiseks vajalike isikute kaasamine;
• kontrollib kõiki tegevusi, mis on projektiga otseselt seotud, mittevajalikud kulutused pole lubatud;
• kohustub teatud aja jooksul investorile võlasumma tagastama.

Investor:

• kannab kliendile raha üle vastavalt investeerimislepingule, muudatusteta;
• pärast töö lõpetamist võtab objekti tellijalt vastu;
• kliendile tasu maksmine.
• Kindlasti registreerige omandiõigused kinnisvarale või muudele saadud tulemustele, esitades samal ajal oma investeerimislepingu näidise vajalikele registreerimisteenistustele.

Investeerimislepingu nüansid

Lepingu sõlmimise perioodil tuleb nii tellijal kui investoril tutvuda kehtivate riigis kehtivate seadustega, see on vajalik korrektseks täitmiseks. Sellistel puhkudel on oluline teada kõiki seadusi, see annab kaitse edaspidiseks. Kindlamaks olemiseks ja tutvumiseks võite konsulteerida juristiga. Sellised inimesed on selliste asjadega hästi kursis ja oskavad selgitada paljusid punkte, mis muudavad lepingu allkirjastamise keeruliseks. Allkirjastamise ajal saate anda advokaadile ettevõtte investeerimislepingu näidise. Ta oskab selgelt välja tuua olemasoleva võimaluse ja vastata riskiga seotud küsimustele.

Kui advokaadi abi ei ole võimalik kasutada, tuleks investeerimislepingu sõlmimisel järgida järgmisi soovitusi:

• Selgelt tuleb märkida lepingu nimetus, sõlmimise aeg ja teave poolte kohta. Kes on seotud järeldusega, koht, kus protsess toimub;
• olulised tingimused, nagu hind, investeerimisprojekti kestus, projekti eesmärk;
• investori ja kliendi õigused ja kohustused.

Kui tegemist on kinnisvara ehitusprojektiga, on oluline lisada selle kinnistu aadress ja pindala, kuhu maja ehitatakse või plaanitakse ehitada.

Projekti hind

Investoriga sõlmitud lepingus peab olema hinnaklausel. Investorit huvitab fikseeritud hind ehk hind, mis projekti kestuse jooksul ei muutu. See võtab arvesse selliseid nüansse nagu kliendi tasu tehtud töö eest, töö materjalide maksumus, kvalifitseeritud spetsialistide teenuste maksumus, võimalikud riskid ja teatud seadmete kasutamise eest tasumine.

Ligikaudne hind määratakse kindlaks kehtestatud korras ehk see punkt tuleb lepingus täpsustada. Arvutamiseks kasutatakse peamiselt indeksi meetodit. See meetod näeb ette, et kõiki neid kulusid korrigeeritakse indeksitega, võttes arvesse kasutatud materjalide ja teenuste hindade muutusi.

Projekti maksumuse määramisel mängib olulist rolli ka lepingu tähtaeg. Paljudel juhtudel on edasise vastutuse kindlaksmääramise lähtepunktiks tähtaeg. Nagu praktika näitab, on kohustuste rikkumised lubatud projekteerimistööde lõpetamise tähtaja jooksul. Vara õigeaegsel üleandmata jätmisel on võimalikud hinnamuutused. Ohus ei ole mitte ainult investor, vaid ka klient ise. Investori risk seisneb selles, et ta ei saa tulemust õigel ajal ja see võib kõik tema plaanid rikkuda (mõnikord investeeritakse kinnisvarasse hilisemaks müügiks, samas kui ta võib sõlmida lepingu potentsiaalse ostjaga). Klient riskib sellega, et investor võib kohtusse kaevata või materjalide või teenuste hind võib tõusta ja see tekitab puudujäägi. Selline olukord võib kliendi sissetuleku ära võtta.

Objekti teisaldamine

Kui võtame näiteks kinnisvarasektori, siis pärast seda, kui inimesel on maa rendiõigus, kohustub ta hankima loa selle hoonekompleksi kasutuselevõtuks. Oluline on arvestada asjaoluga, et üürileping peab kehtima ka perioodil, mil ehitustööd on juba lõppenud. Vastasel juhul loetakse ehitatud maja ehitatuks omaniku teadmata ja selline maja kuulub lammutamisele. Ja kui liisingudokumenti pole, saavad investorid selle endale ilma kliendi teadmata omastada. Muidugi on võimalus see tagasi saata, kuigi seda on üsna raske teha.

Objekti ülekandmise protseduur:

• tellija saab kasutusse andmiseks loa, maja peab olema registreeritud riiklikus haldusregistris;
• peale registreerimist teatab klient kirjalikult oma valmisolekust objekti omandiõigust üle anda, määrab üleandmise aja ja kuupäeva, kus kõik juriidiliselt vormistatakse;
• Pärast seda, kui investor on vara üle vaadanud ja tuvastanud, et defekte ei esine, allkirjastab ta üleandmise-vastuvõtmise akti ning läheb seejärel riigi registriametisse ruumid enda omandiks registreerima.

Igal juhul on riske, mille suhtes investeerimislepingu pooled on ettevaatlikud, millest peamised on:

• Ruumid on ümber ehitatud. See juhtum ei kajastunud lepingus. Üks osapooltest ei ole muudatustest teadlik;
• Kliendil maa omandiõigus puudub. Selline ehitus tunnistatakse kehtetuks ja maja ei võeta kasutusele;
• Objekt ei vasta lepingus selgelt kirjas olevatele omadustele;
• Ruumi pindala on väiksem või suurem kui lepingus ette nähtud;
• Rajatise ehitamine ei toimunud kvaliteetselt, esineb kõrvalekaldeid kehtestatud standarditest.

Veealused kivid

Igal juhul on investori enda kanda suurem risk, kuna tema finantskapital on projekti kaasatud. Investor peaks paljude asjadega ettevaatlik olema ning enne ärisse raha paigutamist on vaja koguda infot kliendi kohta.

Eksperdid soovitavad järgmist:

• Esialgu tasub kontrollida kliendi ettevõtte ärilist mainet, sh krediidiajalugu;
• Küsige organisatsioonilt kindlasti maa omandiõigust tõendavaid dokumente; enamasti on see dokument pass;
• Tellijalt nõuda kõik lubavad dokumendid projekteerimistööde teostamiseks. Veenduge, et pole aegunud lube ja tulevikus ei tekiks probleeme dokumentatsiooniga;
• Kui investor on juba olemas, siis tasub nendevahelise ärisuhte kohta läbi viia juriidiline ekspertiis. Pärast seda taotlege lepingut ja lisage need uuele.

Seega on investeerimisleping kliendi ja investori jaoks väga oluline otsus, mis tuleb läbi viia koos täieliku dokumentatsiooni ja teabe paketiga. Igal osalejal on õigused ja kohustused, millest kinni pidades võib loota positiivse tulemuse saavutamisele.

• Laadige alla kinnisvarainvesteeringu lepingu näidis.

Venemaa õiguspraktikas on investeerimislepingu mõiste. Eriti huvitav on asjaolu, et seda tüüpi lepingute laialdasele levikule vaatamata ei ole see seadusandlikes allikates ametlikult kirjas. Kuidas selliseid lepinguid praktikas koostatakse?

Definitsioon

Levinud tõlgenduse kohaselt on investeerimisleping tavaliselt ärilist laadi leping, mis määrab kindlaks mehhanismi rahaliste vahendite või materiaalsete varade üleandmiseks ettevõtte käsutuses oleva isiku või üksuste rühma poolt eesmärgiga saada hilisemat tulu. investeeringutest intressipreemia või kõrge väärtusega vara vormis. Seda tüüpi lepingut sõlmides annab investor raha või vara üle teise isiku kasuks, enamasti omandi või operatiivjuhtimise eesmärgil.

Seega on investeerimistegevuse lepingu sõlmimise põhieesmärk rahaliste vahendite või materiaalsete varade investori poolt hiljem äriliselt käegakatsutava kasu saamine. Samal ajal on investori sissetulekuallikaks selle organisatsiooni tegevus, millesse ta investeeris. Kõnealune leping eeldab reeglina, et raha saaja vastavad tegevused on ettevõtluse iseloomuga. Kuigi selliste lepingute õiguslik olemus võib olla väga erinev.

Investeeringud ehitusse

Eriti populaarseks on muutunud investeerimislepingud ehituses. Arendajate tegevuse rahastamise allikaks on reeglina väljastpoolt saadud vahendid - kodanikelt (kui räägime elamute ehitamisest), organisatsioonidelt, riigilt või omavalitsustelt (kui objektil on äriline eesmärk) . Investeerimisleping ehitussektoris tähendab, et investor kannab arendajale raha üle selle eest, et ta saab selle ehitamisel valmis kinnisvara (või valikuliselt õiguse osta huvipakkuv kinnisvara oluliste eelistustega).

Huvitav fakt on see, et seda tüüpi lepinguid ei klassifitseerita Vene Föderatsiooni tsiviilseadustes mingil viisil.

Õigusliku staatuse seisukohalt on ehitusinvesteeringute leping segalepingu näidis, mille legitiimsuse tagab Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artikli 421 lõike 2 sõnastus - võimaluse kohta lepingute sõlmimine, millel võib olla või mitte olla selline Vene Föderatsiooni seadustega ette nähtud staatus.

Selliste lepingute struktuur eeldab reeglina lepingutüüpidele iseloomulike elementide olemasolu erinevates valdkondades.

See tähendab, et ehituslepingud võivad sisaldada laenulepingule, lepingule või näiteks seltsingule iseloomulikku keelt, lähtudes investeeringut saava ettevõtte tegevuse spetsiifikast.

Seadusandluse nüansid

Samal ajal ei ole Vene Föderatsiooni tsiviilseadustik ainus õigusallikas, mis määrab ehituslepingute staatuse (täpsemalt annab juhised nende struktuuri koostamiseks). Selliste lepingute koostamisel võib kohaldada nii investeerimistegevuse föderaalseaduse kui ka RSFSR-i samalaadse seaduse norme - nendes osades, kus sätted ei ole vastuolus uuema õigusaktiga. Näiteks kehtivad mõned nimetatud föderaalseaduses sätestatud normid, kui me ei räägi objekti nullist ehitamisest, vaid näiteks selle kapitaalremondist või rekonstrueerimisest. Selliseid lepinguid nimetatakse mõnel juhul ka investeerimislepinguteks. Kuna tsiviilõiguses selliste lepingute selget määratlust ei ole, pole see viga.

Investeerimislepingute tunnused

Nagu eespool märkisime, ei anna Vene Föderatsiooni seadused investeerimislepingu selget määratlust. Artikli alguses tsiteerisime selle mõiste üht populaarset tõlgendust, kuid meie määratlus pole ametlik. Samal ajal toovad Venemaa juristid välja mitu investeerimislepingu tüüpilist tunnust. Vaatame neid.

Siin on võtmekriteeriumiks lepingute majanduslik sisu. Mõned juristid leiavad, et põhimõttelise tähtsusega pole see, kas investeerimisleping on sõlmitud eraisikute, juriidiliste isikute või mõlema vahel – kodanikuõiguste subjektideks võivad olla kõik (nagu ka objektid). Selle arvamuse toetajad viitavad RSFSRi investeerimistegevuse seaduse sõnastusele - see ütleb eelkõige, et investeerimistegevuse objektid võivad olla fondid ja käibekapital kõigis rahvamajanduse valdkondades ja segmentides.

Vene Föderatsioonis juba vastu võetud föderaalseadus omakorda sätestab, et investeeringuobjektiks võib olla mis tahes omandivorm - era-, riigi-, munitsipaal- ja muu vara. Mõned juristid pööravad tähelepanu mitmetele teisestele õigusallikatele. Näiteks üks Venemaa vahekohtupraktika dokumentidest ütleb, et investeerimisleping peab tingimata sisaldama sõnastust, mis peegeldab investori tulu saamise eesmärki või muid eelistusi.

Eksperdid tuvastavad järgmised mitmed põhitunnused, mille järgi saab konkreetse lepingu liigitada "investeerimislepinguks". Nimelt:

• investeerimislepingu sõlmimine peab viitama pooltevahelise suhte pikaajalisele iseloomule;
• leping peab olema oma olemuselt vastastikune (ehk vastutasuks investeeringute saamise eest annab subjekt investorile üle investeeringu tulemuse - tulu, kinnisvara, eelistused jne);
• lepingul peab olema alus (projektdokumentatsiooni, pakkumise, äriettepaneku vms näol);
• leping peab kajastama poolte ärihuvi (st investor saab teatud tasu).

Olenevalt ärivaldkonnast, milles investor ja raha saaja koostööd teevad, võib leping sisaldada ka sõnastust, mis viitab investori poolt üleantavate rahaliste vahendite ja materiaalsete varade sihtotstarbele, samuti omandi üldisele või jagatud olemusele. investeeringuobjektile üleantavast kinnisvarast.

Investeerimispartnerlus

2012. aastal kehtestati Venemaal investeerimispartnerluse institutsioon, mis peegeldab partnerite ühistegevuse erivormi. Millised on nende vahel sõlmitud lepingute tunnused? Investeerimispartnerluslepingul on esiteks konkreetne teema.

Enamasti on selleks äriettevõtete väärtpaberite ühine omandamine, aga ka aktsiad, mis moodustavad ühiskapitali äritegevuse eriliigis - äripartnerluses. Seetõttu toimib investeerimisühing omamoodi kompromissvõimalusena selliste õigussuhete elluviimisel nagu usaldusühing (tüüpiline juriidilistele isikutele) ja lihtühing (milles saavad osaleda üksikisikud).

Investeerimispartnerlus tähendab lepingulist suhet, milles osalejate vahel tulu jaotamisel vahemakse ei maksta. Samas annab seadusandja lepingu osapooltele tehingutingimusi avalikult mitte avaldada. Ja selles osas erineb investeerimispartnerluse staatus teatud aspektides organisatsioonidevahelisest lepingust. Kuid mõlema vahel on ühiseid punkte. Näiteks on enamikul juhtudel vaja täpsustada investeerimispartnerluse lepingu kehtivusaega, arvestada konkreetsete osalejate lepingust taganemise eripärasid, võlausaldajatega suhtlemise eripärasid jne.

Ehituse investeerimislepingute vormistamise praktika

Tuleme tagasi ehitussektorile omaste lepingute uurimise juurde - kui üks populaarsemaid investeerimissuhete osas ettevõtluses. Kasulik on uurida näiteks selliste lepingute korrektse koostamise algoritmi, mis põhineb Venemaa õigussüsteemis aktsepteeritud kriteeriumidel. Eelpool märkisime, et investeerimislepingu vormil võib olla märke sarnasusest muudele ärivaldkondadele - laenu andmine, müük jne - tüüpiliste lepingutega. Kuidas selle funktsiooni põhjal lepinguid õigesti kujundada?

Esiteks peab iga tsiviilleping algama preambuliga. Tavaliselt on seal kirjas lepingu nimi, koht ja aeg ning sõlmimine. Järgmine komponent on teave lepingu allkirjastanud osapoolte kohta. Kui investeerimisleping sõlmitakse juriidiliste isikute vahel, siis tuleb märkida nende ametlik nimi, samuti loetleda ametiisikud, kes tegutsevad vastavate struktuuride nimel. Kui üks lepingupooltest on eraisik, siis tuleb märkida tema isikuandmed (täisnimi, passi seeria ja number, registreerimisaadress).

Pange tähele, et tehingu kohustatud poolel on reeglina üks kahest põhistaatusest - kas ta on tellija või töövõtja. Esimesel juhul tähendab see, et investori vastaspool kohustub meelitama täiendavaid töövõtjaid - see tähendab, et see on peamiselt juhtimisstruktuur. Kuid on täiesti võimalik, et sama juriidiline isik on nii tellija kui ka töövõtja. Eksperdid soovitavad siiski kasutada lepingu esimest tähtaega.

Alljärgnevalt on kirjas investeerimislepingu tingimused. Reeglina fikseeritakse siin lepingu ese, finantsnäitajad ja lepingu sisu. Mõned juristid usuvad tsiviilseadustiku artikli 432 sätetele viidates, et investeerimislepingu põhitingimus on just selle sisu. Selle tüüpiline sõnastus siin võib kõlada umbes nii: "Investor osaleb projekti rahastamises raha ülekandmisega ja klient kasutab neid ehitamiseks ja hilisemaks vara võõrandamiseks vastaspoole kasuks." Muidugi, sõltuvalt konkreetse projekti eripärast, võib sõnastus olla erinev.

Investeerimisleping, mille näidist praegu koostame, peab sisaldama ka tulevase kinnistu aadressi (tänav, maja, hoone ja korteri number - kui need on teada), korruste arvu ja muid seda iseloomustavaid tunnuseid. geograafiline asukoht. Mõnel juhul soovitavad eksperdid lepingule lisada graafilise plaani objekti asukohast maapinnal ning võimalusel ka korteri skeemi.

Järgmine punkt on see, et investeerimislepingu pooled fikseerivad tööde loetelu, mida kohustatud pool peab tegema, et omalt poolt lepingutingimusi täita. Eksperdid soovitavad nende sisu üksikasjalikult avalikustada, st lisada lepingusse, et need on ehitus-, tehno-, paigaldustööd, tehnotaristu paigaldus ja elekter. Kui on ette nähtud viimistlus, teeme selle ka korda. Mõnel juhul on mugavam paigutada põhilepingu lisadesse asjakohaste tööde loetelu ja nende kohta lisadokumentatsioon.

Lepingu järgmine punkt on hind. Võimalik, et klient soovib selle paigaldada välisvaluutas. Kuid sel juhul peaksite märkima peamise andmeallika selle vahetuskursi kohta rubla suhtes - reeglina on see teave Vene Föderatsiooni keskpangalt. See tähendab, et saate määrata järgmise sõnastuse: "Arvutused rublades tehakse vahetuskursi alusel, mille on kehtestanud Vene Föderatsiooni Keskpank investori makse tegemise päeval." Lepingu jaotises “hind” on vaja kajastada investori panuse kogusummat ning kuna lepingu esemeks on kinnisvara, siis ka eluaseme ruutmeetri hinda.

Investeerimisleping, mille näidise me koostame, peab sisaldama teavet kliendi (töövõtja – kui need staatused on kombineeritud) lepinguliste kohustuste täitmise tähtaja kohta. Vene Föderatsiooni tsiviilseadustiku artiklis 314 on sätestatud, et kui tähtaega ei ole määratletud, võetakse aluseks teatud mõistlik ajavahemik. Aga parem on muidugi seda lepingutingimust täpsustada. Samal ajal võib periood olla seotud erinevate hetkedega - objekti üleandmine vastuvõtmisel või asjaolu, et investor on registreerinud korteri omandiõiguse. Konkreetse kriteeriumi määravad lepingu pooled, lähtudes objektiivsetest prioriteetidest.

Investori kohustused

Kasulik on pöörata tähelepanu sellisele elemendile nagu investori kohustused. Eksperdid usuvad, et investeerimislepingu standardprojekt võib sisaldada järgmist kombinatsiooni:

• rahalisi vahendeid või muid materiaalseid ressursse lepingus kokkulepitud tähtaegadel üle kanda (andma neid regulaarselt kliendile);
• varustada partnerit vajalike ametinimetuste ja muude dokumentidega;
• maksma kliendile eraldi tasu, kui see on lepingus ette nähtud;
• objekti vastu võtma.

Kliendi kohustused

Kliendile on omakorda antud teatud hulk kohustusi. Mida ta peaks tegema:

• töötada välja või tellida projektdokumentatsioon;
• leida ja eraldada maatükk kinnistu ehitamiseks;
• aruanne ehitusprotsessi ja investeeringute kulude kohta vastavalt lepingus määratud ajakavale;
• korraldada pakkumisi töövõtjate kaasamiseks, kui see on lepingu või juriidiliste nõuetega ette nähtud;
• moodustada ehitajatest ja muude vajalike profiilide spetsialistidest meeskond;
• kontrollib ja teostab tehnilist järelevalvet osapoolte töö üle;
• anda objekt vastuvõtmiseks üle;
• esitama investorile vajalikud dokumendid.

Lepingulise ehituse tunnused

Kui lihtsustada ehituses investeerimislepingu koostamise algoritmi äärmiselt, näeb see välja umbes selline:

• üks osapool ehk investor kohustub kliendile raha üle kandma;
• teine ​​pool, olles kasutanud vastavat tasu, peab investeerima saadud vahendid, lähtudes investeerimisprojekti spetsiifikast, kinnisvara rajamisse ja seejärel investorile üle kandma;
• leping peab sisaldama tingimusi ja muid tingimusi.

Ehituslepingu täitmise etapid

Oleme uurinud ehitussektori investeerimislepingu ligikaudset ülesehitust. Vaatleme nüüd etappe, mille jooksul saab vastavat kokkulepet ellu viia. Eksperdid eristavad investeerimisprojekti teostamise kolm peamist etappi.

Esiteks on see periood, mis eelneb kohesetele finantsarveldustele. Selle raames koostab tellija projekteerimisdokumentatsiooni, majandusliku tasuvusuuringu ning teostab tehnilist ettevalmistust kinnistu ehitamiseks. Mis puudutab esimest tüüpi allikaid, siis see on teabekogu, mis kajastab tehnoloogia ja insenertehniliste lahenduste rakendamist ehitusprojektis.

Sel juhul võib projektdokumentatsioonis ette nähtud tööde loetelu olla soovituslik. Mõnel juhul võib investor nõuda kliendilt äriplaani esitamist, mis peaks selgelt näitama konkreetse projekti eeliseid, sealhulgas selle tehnoloogilisi ja insenerilisi eripärasid.

Teiseks on see investeeringu- ja ehitusetapp kui selline. Selle raames leiab klient investori, sõlmib temaga sobivat tüüpi lepingu, sõlmib omakorda lepingud vastaspooltega ning vormistab töösuhted palgatud spetsialistidega. Seejärel ehitab ta objekti üles ja annab selle seejärel investori käsutusse.

Kolmandaks, see on tööetapp. Selle raames saab teha lisatöid - viimistluse suunas, varustada rajatist täiendavate kommunaalressurssidega, lahendada võimalikke ehituse käigus tekkinud puudustega seotud küsimusi jne.

Objekti üleandmine investorile

Ehituse investeerimisleping, mille näidise põhiomaduste osas eespool vaadati, eeldab, et kinnisvara võõrandamisega peab kaasnema ehituse lõppedes allkirjastama vastuvõtuakt (või muu sarnane dokument). Lisaks peab investor hankima ka vajalikud omandiõiguse dokumendid. Teatud juhtudel kohustub klient andma partneri käsutusse ka peamised töödokumentatsiooni profiilil olevad allikad - neid saab kasutada näiteks viimistlustöödel või rekonstrueerimisel.

Laadige alla investeerimisleping