Alustame sellest, et refinantseerimismäär on fikseeritud intressisumma, mida arvutatakse aastapõhiselt ja mis kuulub riigi keskpangale tasumisele laenuvahendite eest, mida keskpank andis erinevatele krediidifirmadele. Lihtsamalt seletades, mis on refinantseerimismäär, on see intressimäär, millega keskpank andis laene pangaasutustele era- ja juriidilistele isikutele raha väljastamiseks.

Täna on Vene Föderatsiooni Keskpanga 2014 refinantseerimismäär umbes 8,25 protsenti. Tasub meenutada, et veel selle aasta märtsi alguses otsustasid keskpanga esindajad tõsta refinantseerimismäära trahvimäära seitsme protsendini. Seda teatati ametlikult keskpanga ametlikus pressiteates. Avalduste kohaselt tõsteti refinantseerimismäära nii, et ei oleks riske inflatsiooni edasiseks kasvuks ja finantsstabiilsuse säilitamiseks.

Pange tähele, et äriasutustele laenu andmisel kasutab keskpank repooksjoneid. Keskpanga refinantseerimismäär on täna Vene Föderatsiooni rahapoliitika üks olulisemaid vahendeid. Kui refinantseerimismäär tõuseb, viib see inflatsiooni vähenemiseni. Inflatsiooni edasine alanemine toob seega kaasa majanduskasvu.

Tuletame meelde, et veel eelmise aasta kolmandas kvartalis otsustasid keskpanga töötajad keskenduda ennekõike baasmäärale. Nende hinnangul jääb refinantseerimismäär täna tagaplaanile. Veelgi enam, 2016. aasta alguseks on kavas mõlema määra suurus võrdsustada.

Allpool on toodud refinantseerimisintressimäära muutus mitme aasta jooksul.

HSBC: refinantseerimismäära tuleb karmistada

Mitte kaua aega tagasi rääkisid HSBC Global Researchi eksperdid oma kvartaliuuringus refinantseerimismäärast. Nende hinnangul viitab üldine praegune laenukasv Vene Föderatsioonis vajadusele karmistada riigi rahapoliitikat. Intressimäära on võimalik alandada alles pärast seda, kui inflatsioonimäär on oluliselt langenud.

Kui valitsus soovib majanduskasvu suurendada, tuleb lihtsalt kõrvaldada mõned ettevõtlustõkked, infrastruktuuritõkked ja tagada omandiõiguste tõhus kaitse.

Samas leiavad mõned eksperdid, et Vene Föderatsiooni Keskpanga 2014. aasta refinantseerimismäära ei tohiks alandada, kuna see võib kaasa tuua uue inflatsiooni tõusu, mis tooks kaasa väliskapitali väljavoolu. Veelgi enam, Venemaa regulaator püüab rahvusvaluutat paindlikumaks muuta. Kuid sellest hoolimata jätkab rubla nõrgenemist üldisel taustal.

Viimaste sotsiaalmajandusliku arengu prognooside kohaselt võib järgmise aasta alguseks kuuldavasti tõusta refinantseerimismäär 17-19 protsendini. Samuti peab uute panganõuete kasv olema umbes 16-19 protsenti. Allpool toome võrdluseks välja erinevate arenenud riikide refinantseerimismäärade suuruse.

Vene Föderatsiooni Keskpanga refinantseerimismäärad
Föderatsioon

Kehtivus	%	Regulatiivne dokument
14. september 2012	8,25	Venemaa Panga direktiiv 13. septembrist 2012 nr 2873-U
26. detsember 2011 – 13. september 2012	8,00	Venemaa Panga direktiiv 23. detsembrist 2011 nr 2758-U
3. mai 2011 – 25. detsember 2011	8,25	Venemaa Panga direktiiv 29. aprillist 2011 nr 2618-U
28. veebruar 2011 – 2. mai 2011	8,00	Venemaa Panga direktiiv 25. veebruarist 2011 nr 2583-U
01. juuni 2010 – 27. veebruar 2011	7,75	Venemaa Panga direktiiv 31. mai 2010 nr 2450-U
30. aprill 2010 – 31. mai 2010	8	Venemaa Panga direktiiv 29. aprillist 2010 nr 2439-U
29. märts 2010 – 29. aprill 2010	8,25	Venemaa Panga direktiiv 26. märtsist 2010 nr 2415-U
24. veebruar 2010 – 28. märts 2010	8,5	Venemaa Panga direktiiv 19. veebruarist 2010 nr 2399-U
28. detsember 2009 – 23. veebruar 2010	8,75	Venemaa Panga direktiiv 25. detsembril 2009 nr 2369-U
25. november – 27. detsember 2009	9,0	Venemaa Panga direktiiv 24. novembrist 2009 nr 2336-U
30. oktoober 2009 – 24. november 2009	9,5	Venemaa Panga direktiiv 29. oktoobrist 2009 nr 2313-U
30. september 2009 – 29. oktoober 2009	10,0	Venemaa Panga direktiiv 29. septembrist 2009 nr 2299-U
15. september 2009 – 29. september 2009	10,5	Venemaa Panga direktiiv 14. septembrist 2009 nr 2287-U
10. august 2009 – 14. september 2009 G.	10,75	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 7. augustist 2009 nr 2270-U
13. juuli 2009 – 9. august 2009	11,0	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 10. juulist 2009 nr 2259-U
5. juuni 2009 – 12. juuli 2009	11,5	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 4. juunist 2009 nr 2247-U
14. mai 2009 – 4. juuni 2009	12,0	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 13. mai 2009 nr 2230-U
24. aprill 2009 – 13. mai 2009	12,5	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 23. aprillist 2009 nr 2222-U
1. detsember 2008 – 23. aprill 2009 G.	13,00	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 28. novembrist 2008 nr 2135-U
12. november 2008 – 30. november 2008	12,00	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 11. novembrist 2008 nr 2123-U
14. juuli 2008 – 11. november 2008	11,00	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 11. juulist 2008 nr 2037-U
10. juuni 2008 – 13. juuli 2008	10,75	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 06.09.2008 nr 2022-U
29. aprill 2008 – 9. juuni 2008. a	10,5	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 28. aprillist 2008 nr 1997-U
4. veebruar 2008 – 28. aprill 2008 G.	10,25	Vene Föderatsiooni Keskpanga direktiiv 1. veebruarist 2008 nr 1975-U
19. juuni 2007 – 3. veebruar 2008	10,0	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 18. juunist 2007 nr 1839-U
29. jaanuar 2007 – 18. juuni 2007	10,5	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 26. jaanuarist 2007 nr 1788-U
23. oktoober 2006 – 22. jaanuar 2007	11	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 20. oktoober 2006 nr 1734-U
26. juuni 2006 – 22. oktoober 2006	11,5	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 23. juunist 2006 nr 1696-U
26. detsember 2005 – 25. juuni 2006 G.	12	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 23. detsembrist 2005 nr 1643-U
15. juuni 2004 – 25. detsember 2005	13	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 11. juunist 2004 nr 1443-U
15. jaanuar 2004 – 14. juuni 2004	14	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 14. jaanuarist 2004 nr 1372-U
21. juuni 2003 – 14. jaanuar 2004	16	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 20. juunist 2003 nr 1296-U
17. veebruar 2003 – 20. juuni 2003	18	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 14. veebruarist 2003 nr 1250-U
7. august 2002 – 16. veebruar 2003 G.	21	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 06.08.2002 nr 1185-U
9. aprill 2002 – 6. august 2002	23	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 8. aprillist 2002 nr 1133-U
4. november 2000 – 8. aprill 2002	25	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 3. novembrist 2000 nr 855-U
10. juuli 2000 – 3. november 2000	28	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 7. juulist 2000 nr 818-U
21. märts 2000 – 9. juuli 2000. a	33	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 20. märtsist 2000 nr 757-U
7. märts 2000 – 20. märts 2000 G.	38	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 6. märtsist 2000 nr 753-U
24. jaanuar 2000 – 6. märts 2000	45	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 21. jaanuarist 2000 nr 734-U
10. juuni 1999 – 23. jaanuar 2000. a	55	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 06.09.99 nr 574-U
24. juuli 1998 – 9. juuni 1999. a	60	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 24. juulist 1998 nr 298-U
29. juuni 1998 – 23. juuli 1998. a	80	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 26. juunist 1998 nr 268-U
5. juuni 1998 – 28. juuni 1998. a	60	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm alates 04.06.98 nr 252-U
27. mai 1998 – 4. juuni 1998. a	150	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 27. mai 1998 nr 241-U
19. mai 1998 – 26. mai 1998. a	50	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 18. mai 1998 nr 234-U
16. märts 1998 – 18. mai 1998	30	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 13. märtsist 1998 nr 185-U
2. märts 1998 – 15. märts 1998	36	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 27. veebruarist 1998 nr 181-U
17. veebruar 1998 – 1. märts 1998	39	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 16. veebruarist 1998 nr 170-U
2. veebruar 1998 – 16. veebruar 1998	42	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 30. jaanuarist 1998 nr 154-U
11. november 1997 – 1. veebruar 1998. a	28	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 10. novembrist 1997 nr 13-U
6. oktoober 1997 – 10. november 1997	21	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 01.10.97 nr 83-97
16. juuni 1997 – 5. oktoober 1997	24	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 13. juunist 1997 nr 55-97
28. aprill 1997 – 15. juuni 1997. a	36	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 24. aprillist 1997 nr 38-97
10. veebruar 1997 – 27. aprill 1997. aastal	42	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 02.07.97 nr 9-97
2. detsember 1996 – 9. veebruar 1997. a	48	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 29.11.1996 nr 142-96
21. oktoober 1996 – 1. detsember 1996	60	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 18. oktoobrist 1996 nr 129-96
19. august 1996 – 20. oktoober 1996	80	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 16. augustist 1996 nr 109-96
24. juuli 1996 – 18. august 1996	110	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 23. juulist 1996 nr 107-96
10. veebruar 1996 – 23. juuli 1996 G.	120	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 02.09.96 nr 18-96
1. detsember 1995 – 9. veebruar 1996. a	160	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 29. novembrist 1995 nr 131-95
24. oktoober 1995 – 30. november 1995	170	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 23. oktoobrist 1995 nr 111-95
19. juuni 1995 – 23. oktoober 1995	180	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 16. juunist 1995 nr 75-95
16. mai 1995 – 18. juuni 1995. a	195	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 15. mai 1995 nr 64-95
6. jaanuar 1995 – 15. mai 1995 G.	200	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 01.05.95 nr 3-95
17. november 1994 – 5. jaanuar 1995. a	180	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 16. novembrist 1994 nr 199-94
12. oktoober 1994 – 16. november 1994	170	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 11. oktoobrist 1994 nr 192-94
23. august 1994 – 11. oktoober 1994	130	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 22. augustist 1994 nr 165-94
1. august 1994 – 22. august 1994	150	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 29. juulist 1994 nr 156-94
30. juuni 1994 – 31. juuli 1994 G.	155	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 29. juunist 1994 nr 144-94
22. juuni 1994 – 29. juuni 1994. a	170	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 21. juunist 1994 nr 137-94
2. juuni 1994 – 21. juuni 1994. a	185	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 01.06.94 nr 128-94
17. mai 1994 – 1. juuni 1994. a	200	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 16. mai 1994 nr 121-94
29. aprill 1994 – 16. mai 1994	205	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 28. aprillist 1994 nr 115-94
15. oktoober 1993 – 28. aprill 1994	210	Keskpanga telegramm RF 14. oktoobril 1993 nr 213-93
23. september 1993 – 14. oktoober 1993	180	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 22. septembrist 1993 nr 200-93
15. juuli 1993 – 22. september 1993	170	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 14. juulist 1993 nr 123-93
29. juuni 1993 – 14. juuli 1993. a	140	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 28. juunist 1993 nr 111-93
22. juuni 1993 – 28. juuni 1993. a	120	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 21. juunist 1993 nr 106-93
2. juuni 1993 – 21. juuni 1993. a	110	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 01.06.93 nr. 91-93
30. märts 1993 – 1. juuni 1993. a	100	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 29. märtsist 1993 nr 52-93
23. mai 1992 – 29. märts 1993	80	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 22. mai 1992 nr 01-156
10. aprill 1992 – 22. mai 1992	50	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 10. aprillist 1992 nr 84-92
1. jaanuar 1992 – 9. aprill 1992. a	20	Vene Föderatsiooni Keskpanga telegramm 29. detsembrist 1991 nr 216-91

Refinantseerimismäär jääb täna muutumatuks ja on 8,25%.

Riigi majandusolukorra üks olulisemaid näitajaid on refinantseerimismäär, mille suurust reguleerib keskpank vastavalt turutingimustele. Mis see näitaja on ja mida see täpselt iseloomustab?

Refinantseerimismäära olemus

Algselt nimetati seda näitajat tsentraliseeritud krediidiressursside diskontomääraks, kuid seejärel muutis selle tähistust, kuid ei muutnud selle olemust. Selle kursiga annab Venemaa keskpank laenatud vahendeid kõigile riigi krediidiasutustele, et tagada kogu pangandussüsteemi likviidsus.

Siin ei kasutata - pankadevahelised laenud väljastatakse erireeglite järgi. Kui jooksvateks toiminguteks ja klienditeeninduseks napib vahendeid, laenavad pangad ühepäevase “üleöö” programmi raames raha Vene Föderatsiooni Keskpangalt täpselt sellise kursiga.
Järgmine refinantseerimismäära muudatus määratakse kindlaks Venemaa Panga erijuhistega Vene Föderatsiooni Keskpanga direktorite nõukogu otsusega.

Refinantseerimismäärade ajalugu Venemaal ja mujal maailmas

Praeguse refinantseerimismäära väljaselgitamiseks külastage lihtsalt keskpanga ametliku veebisaidi vastavat jaotist, mis kajastab kogu indikaatori muutuste ajalugu.

Seda selle näitaja kõikumiste statistikat on peetud alates 1992. aasta aprillist, mil Vene Föderatsiooni Keskpank kehtestas selle 20% tasemel. Siis kogesid selle väärtused palju tõuse ja mõõnasid. Refinantseerimismäär saavutas oma maksimaalse väärtuse 210 punkti 1993. aasta oktoobrist 1994. aasta aprillini, mis on seletatav kõrge inflatsioonimääraga riigis. Miinimum - 7,75% määrati ajavahemikul juunist 2010 kuni veebruarini 2011.

Teistes maailma riikides mängivad refinantseerimisintressid eraisikute laenude ja hoiuste intressimäärade reguleerimisel suurt rolli. Meie riigis on see määr vähem seotud refinantseerimise ja laenamisega kui maksustamisega ning mõjutab inflatsiooni rohkem kui pangatoodete pakkumise tingimusi.
Refinantseerimismäärad erinevates maailma riikides

Riik	Riigi keskpanga nimi	Algtaseme nimi	Panuse väärtus	Kehtivus
Austraalia	Austraalia reservpank (RBA)	Sularaha määr	2,5%	alates 06.08.2013 kuni 03.06.2014
Valgevene	Valgevene Vabariigi keskpank	Refinantseerimismäär	21,5%	alates 19.05.2014
Suurbritannia	Inglismaa Pank	Panga intressimäär	0,5%	alates 03.05.2009 kuni 06.05.2014
Euroopa Liit	Euroopa Keskpank (EKP)	Refinantseerimispakkumine	0,25%	alates 07.11.2013 kuni 05.06.2014
USA	USA Föderaalreserv (FED)	Föderaalfondide intressimäär	0,25%	alates 16.12.2008 kuni 18.06.2014
Ukraina	Ukraina keskpank (NBU)	Allahindlus	9,5%	alates 15.04.2014
Rootsi	Rootsi keskpank (Riksbank)	Repo kurss	0,75%	alates 18.12.2013 kuni 07.03.2014
Šveits	Šveitsi keskpank (SNB)	3 kuu libori määr	0,00%	alates 08.03.2011 kuni 19.06.2014
Jaapan	Jaapani Pank (BOJ)	Öökõne hinna sihtmärk	0,1%	alates 19.12.2008 kuni 21.05.2014

Praegu on Venemaal refinantseerimismäär 8,25% ja on sellel tasemel püsinud alates 2012. aasta sügisest vastavalt Venemaa Panga 13. septembri 2012. aasta direktiivile nr 2873-u.
Hiljuti - 2013. aasta septembrist - on Venemaal kasutatud baasmäära, mis on nüüd kodumaises majanduses ülimalt oluline - kõik likviidsuse reguleerimise toimingud on sellega seotud. Kuni 2014. aasta juuni keskpaigani oli see 7,5%. 2016. aastaks peaks see olema „üles tõstetud” refinantseerimismäärani ja baasintress tõrjub selle näitaja lõpuks välja.

Selle tulemusel asendab baasmäär kõige olulisema majandusnäitaja ja saab inflatsiooni sihtimise peamiseks aluseks. Kui riigi maksebilansi puudujääk suureneb, siis ka määr tõuseb, ülejäägi tekkimisel aga väheneb.

Kus kasutatakse refinantseerimismäära?

Seda indikaatorit kasutatakse mitte ainult pankadevaheliste laenude püsikulude määramiseks, vaid ka muudel eesmärkidel, sealhulgas:

Muide, intressi arvestatakse refinantseerimismääraga nende laenulepingute puhul, kus laenuraha kasutamise tasu suurust pole konkreetselt määratud.

Kõik refinantseerimismäära taseme kõikumised mõjutavad koheselt paljude pangandusstruktuuride kliente - finantsorganisatsioonid vaatavad vastavalt kõikumisele kiiresti üle era- ja äriklientidele laenu andmise (kõige sagedamini) ja hoiuste paigutamise tingimused. Kõige sõltuvamad on valitsuse krediiditooted

Viimasel ajal on täheldatud järgmist trendi: üha rohkem inimesi tunneb huvi majanduse vastu, kuna nad jälgivad otseselt selle seaduste ja näitajate mõju nii riigi kui terviku kui ka iga kodaniku hetkeolukorrale eraldi. Kaasaegsed tingimused nõuavad juurdepääsu suurele hulgale teabele, peamiselt tänu Internetile. Selleks, et järgmises pressiteates täpselt aru saada, vastavad nad küsimusele: refinantseerimismäär – mis see lihtsate sõnadega on? Vastuse saate sellest artiklist.

Refinantseerimismäär - mis see on lihtsate sõnadega: määratlus ja omadused

Refinantseerimismäära mõiste võeti kasutusele üsna kaua aega tagasi. Viimastel aastatel on see aga oma mõju kaotanud, kuna võtmepanus võimust võttis. Selle rahapoliitika instrumendi taha jäi aga hulk funktsioone. See on omamoodi näitaja, mis on riigi raha väärtuse määraja. Võib väita, et refinantseerimismäär on lihtsustatult öeldes intressimäär, mille suurus määrab, millistel tingimustel teevad Venemaa pangad elanikega laenude ja hoiuste osas koostööd, kuna just seda silmas pidades on äriühing. pangad saavad krediidiressursse Vene Föderatsiooni keskpangalt. Kui kommertspangal on võimalik saada laenatud vahendeid 10% aastas, saab ta neid avalikkusele pakkuda 15% või 17%ga, kusjuures vahe on tema kasum. Mida kõrgem on keskpanga intressimäär, seda rohkem tuleb elanikel teenindava panga raha kasutamise eest enam maksta.

On kaks peamist põhjust, mis sunnivad panku Vene Föderatsiooni Keskpangalt laenu taotlema:

• vajadus maksta tagasi olemasolev laen, mille tingimused on ebasoodsamad;
• soov saada raha, mis pikendab laenutähtaega.

Intressimäära nimi ise näitab selle algväärtust, sest laenu refinantseerimine on lihtsate sõnadega laenuraha laekumine jooksva võla tasumiseks, mille tulemusena tekivad uued laenukohustused, kuid soodsamatel tingimustel.

Lisafunktsioonid, mida täidab refinantseerimismäär

Refinantseerimismäär mõjutab ka muid protsesse majanduses. Seda kasutatakse juhul, kui on vaja näidata riigi majanduses toimuvate protsesside üldist efektiivsust. Väärib märkimist, et intressimäära ei arvestata mitte ainult laenudelt, vaid ka hoiustelt. Lisaks mängib selle suurus rolli selliste hoiuste tasuvuse taseme arvutamisel, mille puhul see ei kuulu maksustamisele (isiku tulumaksu määratlus).

Lisaks võib sellistes valdkondades leida refinantseerimismäära mõistet.

• Maksuseadustikus, kus see sisaldub kehtestatud maksude ja lõivude tasumise korra eiramise eest määratud trahvide ja karistuste summa arvutamisel.
• Võib märkida, et refinantseerimismäära kasutatakse olukordades, kus on kasutatud laenatud vahendeid või laenulepingujärgset väärtust, kuid intressi ei täpsustata.
• Kehtestatud refinantseerimismäärast lähtuvalt mõõdetakse ka kohustust, mis tekib töötajatele palga hilinemisel.
• Seda väärtust kasutatakse ettevõtjate toetamiseks mõeldud erimaksete arvutamisel.

Seega võime järeldada, et selline näitaja nagu refinantseerimismäär mängib olulist rolli paljudes käimasolevates majandusprotsessides. Üldiselt võib märkida, et selle vähenemisel on stimuleeriv funktsioon.

Vene Föderatsiooni Keskpanga praegune refinantseerimismäär 2019. aastal

Praegune refinantseerimismäär on 7,5% aastas.

Keskpanga reaalrefinantseerimismäär mõjutab mitmeid valdkondi:

• Pangahoiuselt saadud tulu maksusumma.
• Hüvitise suurus tööandja rahalise vastutuse eest töötaja ees tasumisega viivitamise korral. Kui töötasu ei makstud õigeaegselt, on tööandja kohustatud hüvitama kulud (tasuma trahvi) vähemalt ühe kolmesajandiku ulatuses Vene Föderatsiooni Keskpanga refinantseerimismäärast iga viivitatud päeva eest.
• Rahalise trahvi suurus laenu hilinemise eest.

2019. aasta refinantseerimismäära kohta on andmed olemas. Keskpank seda teavet ametlikul veebisaidil siiski ei avalda. 2016. aasta jaanuaris otsustati, et refinantseerimismäära valitsus ei kehtesta. Allolevas tabelis on mõnel aastal kehtinud määra võrreldud inflatsioonimääraga. Kuna refinantseerimismäär muutus sageli mitu korda aastas, on tabelis toodud andmed iga aasta lõpus.

Keskpanga refinantseerimismäär aastate kaupa

	Inflatsioonimäär	Keskpanga refinantseerimismäär

Vene Föderatsiooni Keskpanga refinantseerimismäär on keskpanga ja krediidiasutuste antud laenude intressimäär. Selle intressimääraga antakse laenu kommertspankadele refinantseerimiseks.

Suurendamiseks klõpsake

Enne refinantseerimismääraga tutvumist peate mõistma, mis on laenu refinantseerimine.
Keskpanga refinantseerimine on Venemaa Panga laenude ja krediitide väljastamine Venemaal tegutsevatele krediidiasutustele. See määratlus on esitatud artiklis. 10. juuli 2002. aasta seaduse "Vene Föderatsiooni keskpanga kohta" nr 86-FZ § 40.
Refinantseerimine ise on pangaterminina vana, olemasoleva laenu tagasimaksmine laenuvõtja poolt uue arvelt. Sel juhul taotleb laenuvõtja järgmisi eesmärke:

• Tasuma olemasolev kõrgema intressiga laen uue soodsamate laenutingimustega, eelkõige madala intressimääraga laenuga;
• Uue laenu saamine kogu laenutähtaja pikendamiseks.

Miks on vaja refinantseerimismäära?

Refinantseerimismäär on kõigi riikide keskpankade kõige olulisem rahapoliitika instrument. Selle muutus toob kaasa muutused kõigi riigis antud laenude intressimäärades, muutused finantstehingute mahus turul ja rahvusvaluuta atraktiivsuse suurenemise.
Tasub esile tuua kolm Vene Föderatsiooni Keskpanga refinantseerimismäära rakendusvaldkonda:

• Intressimäär, millega Venemaa Pank väljastab laene meie riigi kommertspankadele. Varem väljastati pankadele laene refinantseerimismääraga perioodiks 1 päev. Seda tüüpi laenu nimetati "üleöö".

Praegu ei anna Vene Föderatsiooni keskpank kommertspankadele laenu refinantseerimismäära kasutades. Selliste laenude intressimäära arvutab Vene Föderatsiooni Keskpank, kasutades muid pangainstrumente ja see jääb vahemikku 5,5–6,5%. Mida pikem on kommertspanga laenu tähtaeg, seda madalam on intressimäär.

Püsivate operatsioonide puhul, mille laenutähtaeg on vahemikus 1 kuni 1 nädal, on Vene Föderatsiooni Keskpanga laenuintress 9–9,5% ja avatud turuoperatsioonide puhul perioodiga 1 nädal kuni 1 aasta – 8 8,25%, st baasintressi ja refinantseerimisintressi piires.

• Vene Föderatsiooni keskpanga kursi väärtus iseloomustab riigi majandusolukorda ja peegeldab majandusprotsesside tõhusust.

Esiteks mõjutab refinantseerimismäära väärtus muutusi hoiuste intressimäärades. Pankade veebilehtedel oleva hoiusekalkulaatori abil saate teada, kuidas muutub lõpphoiuse summa refinantseerimismäära muutumisel ühes või teises suunas.

Pangad meelitavad vahendeid, kasutades kodumajapidamiste hoiuste intressimäärasid, mis on kehtestatud refinantseerimismäärast veidi madalamad, ja emiteerivad vahendeid kõrgema intressimääraga. See on pankade otsene kasum.
Intressimäära alandamine toob kaasa riigi majanduse kui terviku stimuleerimise. Kui Vene Föderatsiooni keskpank alandab refinantseerimismäära näiteks 2%-ni, siis suure tõenäosusega saab hüpoteeklaenu intressimääraga 4–5% aastas. Selle tulemusena toimub kinnisvaraturul “buum”. Kuid see toob kaasa inflatsiooni tõusu.

Kui Vene Föderatsiooni keskpank tõstab refinantseerimismäära, pidurdab see riigi majanduse arengut. Laenud muutuvad paljudele era- ja juriidilistele isikutele kättesaamatuks. See toob kaasa languse tootmises, kaubanduses ja muudes ärivaldkondades.
Kuid meie riigi ajaloos on olnud hetki, mil refinantseerimismäära tõus tõi kaasa inflatsiooni tõusu ja vastupidi. Tasub meenutada meie riigi ajalugu, mil 1993. aasta septembrist 1994. aasta aprillini oli refinantseerimismäär 210% aastas ja inflatsioonimäär 215,4%. Kuid selle põhjustas tõenäoliselt riigi poliitilise olukorra ebastabiilsus.

• Refinantseerimismäära väärtusi kasutatakse riigieelarvesse erinevate hilinenud maksete trahvide ja trahvide arvutamiseks. See kehtib nii juriidiliste kui ka eraisikute kohta. Seda väärtust kasutatakse ka hüvitiste maksmisel väikeettevõtete toetamiseks, investeeringute maksusoodustuse andmiseks ja muuks.

Kui ettevõttel või üksikettevõtjal on maksu- ja tasude võlgnevusi, arvestatakse iga viivitatud päeva eest trahve refinantseerimismäära alusel. Seda väärtust peetakse karistuste arvutamisel optimaalseks.
Näiteks maksude hilinenud tasumise eest "võetakse trahvi 1/300 Vene Föderatsiooni Keskpanga refinantseerimismäärast iga viivitatud päeva eest".

Refinantseerimismäära muutuste ajalugu

Otsuse refinantseerimismäära muutmise kohta teeb riigi keskpank. Täna on määr 8,25% ja see pole muutunud viimased paar aastat, nimelt alates 2012. aasta septembrist.
Kui võtta ajavahemik 2000. aastate algusest tänapäevani, siis refinantseerimismäära miinimumväärtus oli 2010. aasta juunist 2011. aasta veebruarini. See oli 7,75%.

Kõrgeim väärtus – 55% – märgiti 2000. aastate alguses. Kuid sel perioodil oli riigi majandus üsna ebastabiilne. Viimase 5 aasta jooksul on refinantseerimismäär püsinud 8% ringis, mis näitab meie riigi finantsturu stabiilsust.

Alates eelmise aasta, 2013. aasta sügisest on Venemaa Pank võtnud kasutusele sellist mõistet nagu baasintress. Nüüd on see ülimalt oluline ning 2016. aasta alguseks on neil plaanis baasintressimäär refinantseerimismäära tasemele “üles tõmmata”. Praegu jääb Venemaa Föderatsiooni Keskpanga refinantseerimismäär tagaplaanile.

Kuni 2014. aasta juunini oli baasmäär 7,5%, täna on see 8%.

Paljudele meist on tänapäeval pakiline probleem rahandus, sest raha on meie maailmas see, mis otsustab kõik ning määrab meie elu ja heaolu. Seetõttu kohtame uudiseid sirvides sageli termineid, mille tähendust me lõpuni ei mõista, üks sellistest mõistetest on Venemaa Keskpanga refinantseerimismäär. Kuid ainult vähesed teavad, mis see tegelikult on. Vastame selges keeles küsimusele, milline on Vene Föderatsiooni keskpanga refinantseerimismäär.

Mida see tähendab

Alustame kaugelt, Venemaa keskpank on pank, mis kontrollib riigis finantstegevust. Lihtsas ja arusaadavas keeles öeldes on see Venemaa kommertspankade seas peamine, kõik krediidi- ja finantsorganisatsioonid on kohustatud järgima selle seadusi ja nõudeid, see pank annab välja ja tühistab litsentse ning kontrollib tegevust. Üldiselt sõltub rahaline olukord riigis tervikuna täielikult Venemaa Panga tegevusest.

Tuleme tagasi küsimuse juurde, mis on refinantseerimismäär. Väga lihtsalt öeldes on refinantseerimismäär intressimäär, millega keskpank väljastab sularahalaene Venemaa kommertspankadele. Lõppude lõpuks peab mõnikord iga finantsasutus teatud etapis kaasama kapitali väljastpoolt, et ta saaks taotleda laenu keskpangast. See tähendab, et pank võtab keskpangast laenu teatud intressimääraga, see on refinantseerimismäär.

Pange tähele, et refinantseerimismäär on protsent, millega Venemaa kommertspank saab keskpangalt laenu.

Toome lihtsa näite: üks kommertspank vajas laenu 100 miljoni rubla ulatuses, toona oli refinantseerimismäär 8,5% aastas. Arveldusperioodi, see tähendab aasta, lõpus peab tema, see tähendab laenuvõtja, tagastama keskpangale võla 100 miljonit rubla pluss 850 000 rubla. Tasu laenatud vahendite kasutamise eest.

Tegelikult selgub kõigest eelnevast, mida refinantseerimismäär mõjutab – mida kõrgem see näitaja, seda kallimaks lähevad laenud elanikkonnale. Tegelikult on iga võlausaldaja ise keskpanga laenuvõtja, ta peab raha tagastama talle intressiga; vastavalt kasumi teenimiseks laenab ta raha teatud protsendiga ja maksab selle tagasi kõrgemate intressimääradega, intresside vahe on tema sissetulek.

Mis on refinantseerimismäär: määratlus

Paljud lugejad võivad ilmselt imestada, miks keskpank ei anna laenu juriidilistele ja eraisikutele. Tegelikult ei ole keskpank päris pank, ta on kontrolliv organ, sest tema mõju all on kogu riigi finantsstruktuur, ta teeb otsest koostööd ainult finantsasutustega ja nemad on omakorda vahendajad.

Muide, pangal on kapitali meelitamiseks veel üks võimalus – avalikkuse hoiused. Kuid sellest summast ei piisa kahel põhjusel: hoiuste summa on palju väiksem kui väljastatud laenud, lisaks on pank kohustatud maksma klientidele hoiuste pealt kasumit, mis on tavaliselt väiksem kui refinantseerimismäär.

Kust see väärtus tuleb?

Niisiis, oleme välja selgitanud, mida tähendab refinantseerimismäär, kuid küsimus on selles, kuidas see määratakse või lihtsamalt öeldes, millistel põhjustel määrab Venemaa Pank selle konkreetse väärtuse refinantseerimismääraks. Tegelikult tundub, et nii lihtne näitaja on vahend inflatsiooni reguleerimiseks riigis.

Selle võimalikult täpseks mõistmiseks käsitleme probleemi näite abil. Keskpank väljastab pankadele laene madala refinantseerimismääraga, mille tulemusena muudavad pangad era- ja juriidilistele isikutele laenamise tänu alandatud intressimääradele kättesaadavamaks. Ettevõtjad kasutavad maksimaalse kasumi saamiseks aktiivselt pangalaene ehk lihtsamalt öeldes odavat raha, suurendavad tootmismahtusid. Selle tulemusel suureneb elanike sissetulek, täpsemalt, suureneb see tänu palkade kasvule ja need omakorda toodangu mahust. Turg on kaubast üleküllastunud.

Ühest küljest tundub, et olukord on meie jaoks enam kui imeline, kuid praktikas on kõik hoopis teisiti. Müüjad tõstavad kaupade jaehinda põhjusel, et inimestel on käepärast palju odavat raha. Kõige selle tulemusena rahaühiku hind langeb ja inflatsioonimäär tõuseb.

Riigi olukorra stabiliseerimiseks tõstab keskpank refinantseerimismäära, laenud muutuvad elanikkonnale ja ettevõtjatele vähem kättesaadavaks ning raha muutub taas kallimaks. Selle tulemusena inflatsioonimäär väheneb.

Pange tähele, et refinantseerimismäär on keskpanga finantsvahend riigi inflatsioonitaseme reguleerimiseks.

Kuidas on refinantseerimismäär viimastel aastatel muutunud?

Siin on nimekiri sellest, kuidas refinantseerimismäär on aastate jooksul muutunud:

• 2005 13%;
• 2007 – 10,5%;
• 2008 – 12%;
• 2009 – 9%;
• 2010 – 8%;
• 2011 – 8,25%;
• 2015 – 8,25%;
• 2016 – 11%.

Pange tähele, et alates juunist 2017 on refinantseerimismäär 9%.

Nagu näha, on sel aastal refinantseerimismäär 9%. Ja pangalaenu intressimäär on 14,5% (Venemaa Sberbanki tarbimislaenu baasintress) ja kõrgem. Tarbimislaenu saab täna võtta keskmiselt kuni 20%. Mis on üle 2 korra kõrgem kui refinantseerimismäär.

Seega võime teha kindla järelduse, et meie riigi finantsolukord sõltub täielikult sellisest mõistest nagu refinantseerimismäär. Mis see lihtsate sõnadega on? Nimelt sellise kursiga saavad kommertspangad keskpangalt sularahalaenud.