Valmistoodanguks loetakse neid, mis on läbinud täieliku töötlemise, komplekteerimise ja pakendamise, vastavad standardite nõuetele, lepingutingimustele, on vastu võetud tehnilise kontrolli osakonna poolt ja tarnitud valmistoodete lattu või üle antud ostjale. Valmistooted võivad sisaldada osi, komplekte ja pooltooteid, kui need saadetakse klientidele varuosade või komponentidena.

PBU 5/01 “Varude arvestus” kohaselt mõistetakse valmistooteid kui “müügiks mõeldud organisatsiooni varude osa, mis on tootmisprotsessi lõpptulemus, mis on lõpetatud töötlemise (montaažiga), tehnilisi ja kvaliteediomadusi. millest vastavad lepingutingimustele või muude seadusega kehtestatud dokumentide nõuetele. Valmistoodete arvestuse korraldus peaks tagama teabe kujunemise valmistoodete kättesaadavuse ja ladustamiskohtadesse liikumise ning materiaalselt vastutavate isikute kohta. Valmistoodete arvestust peetakse nii kvantitatiivselt kui ka kuluarvestuses. Valmistoodete kvantitatiivne arvestus toimub antud organisatsioonis aktsepteeritud mõõtühikutes, lähtudes selle füüsikalistest omadustest (maht, kaal, pindala, lineaarühikud või individuaalselt). Kasutada võib ka tavalisi looduslikke arvestiid: konservid tavapurgides jne. Valmistooteid arvestatakse nimede järgi eraldi arvestusega eritunnuste kohta: kaubamärgid, artiklid, mudelid, stiilid. Lisaks peaksid arvestust pidama suuremad grupid: esmatootmise tooted, tarbekaubad, jäätmetest valmistatud tooted jne.

Valmistoodete arvestuseks kasutatakse kontot 43 “Valmistooted”. Valmistoodete hindamine kontol 43 "Valmistooted" toimub kahel viisil:

· tegeliku maksumusega;

· standardse (planeeritud) maksumusega.

Valmistatud toodete tegelikku maksumust kuus saab arvutada alles kuu lõpus. Seetõttu saab analüütilist arvestust üles ehitada vastavalt ühele kahest võimalusest.

1. variant. Analüütilises arvestuses võetakse valmistoodang arvele tegelikus soetusmaksumuses. Kuu jooksul valminud toodete vastuvõtt ja väljastamine kajastuvad füüsilistes näitajates (m, tk, kg jne). Kuu lõpus tehakse pärast valmistoodete tegeliku maksumuse arvutamist kanne: Deebet 43 / Krediit 20. Seejärel arvutatakse tarnitud valmistoodete maksumus kolmel viisil: iga ühiku maksumusel, kl. keskmine kulu ehk FIFO ja tehakse kanne: Deebet 90 / Krediit 43.

2. variant. Analüütilises arvestuses võetakse valmistoodangut arvele bilansilises väärtuses, tuues välja tegeliku maksumuse kõrvalekalde raamatupidamislikust maksumusest. Arvestusväärtus võib olla standardne või planeeritud kulu. Kontol 43 “Valmistooted” avatakse kaks alamkontot: “Raamatupidamiskulu” ja “Tegeliku maksumuse kõrvalekalle arvestusmaksumusest”.

Kuu jooksul kajastatakse valmistoodete laekumised ja väljastused bilansilises väärtuses. Kviitung: deebet 43/arvestusväärtus/krediit 20 ja väljastamine: deebet 90/krediit 43/arvestusväärtus.

Kuu lõpus arvutatakse valmistoodete tegelik tootmiskulu, määratakse tegeliku maksumuse kõrvalekalded raamatupidamislikust maksumusest ning tehakse nende summa kohta korrigeeriv kanne. Kui tegelik maksumus:

· rohkem raamatupidamist: deebet 43/hälbe/krediit 20;

· vähem kui raamatupidamine: deebet 43/hälve/krediit 20 storno.

Pärast toodetud toodete tegeliku maksumuse arvutamist kuus määratakse toodetud toodete tegeliku maksumuse kõrvalekallete protsent arvestuslikust väärtusest valemi abil:

Hälvete summa kohta tehakse korrigeeriv kanne. Kui tegelik maksumus:

· rohkem raamatupidamist: Deebet 90 / Krediit 43;

· vähem kui raamatupidamine: Deebet 90 / Krediit 43 storno.

Laia tootevalikuga ettevõtetes on soovitatav hinnata valmistoodangut standardse (plaanitud) maksumusega.

52. Toodete tootmisest vabastamise dokumenteerimine. Valmistoodete arvestus laos ja raamatupidamises.

Valmistooted sellisel kujul, nagu need on valmistatud, võetakse tehnilise kontrolliga vastu ja tarnitakse lattu või kliendile. Valmistoodete tootmisest vabastamine ja lattu toimetamine dokumenteeritakse üleandmise-vastuvõtmise arvete, spetsifikatsioonide, vastuvõtuaktidega jms.

Vastuvõtmise saatelehele kirjutavad alla tooted üle andnud töökoja esindaja, lattu vastu võtnud laopidaja, tehnilise kontrolli osakonna töötaja, samuti väljastustöökoja juhataja.

Saatelehtede vormi ja sisu, nende täitmise järjekorda mõjutavad toote keerukus, selle pakend ja lattu tarnimise sagedus.

Enamik organisatsioone kasutab kumulatiivset kviitungit – saatelehte. See salvestab rekordeid mitme päeva jooksul ja mitme toote kohta.

Mõnel juhul kasutatakse kumulatiivsete arvete asemel ühekordseid arveid, mis väljastatakse iga tootmisväljaande kohta.

Aruandeperioodi tootetoodangu andmete kokkuvõtmiseks kasutatakse koondlehte, kuhu kantakse saatelehtedelt ja aruannetelt andmed vahetuses või tööpäevas toodetud toodete arvu kohta, märkides kuupäeva ja dokumendi numbri ning arvestusliku hinna. (sisestatakse planeeritud (standard)oma- või müügihind ). Aruandeperioodi lõpus arvutatakse aruandes iga toodetud tooteliigi kogus kokku. Korrutades hinna kogusega, määratakse maksumus iga tooteliigi arvestuslikes hindades ja seejärel arvutatakse maksumus kõigi toodetud toodete arvestushindades.

Kui tooteid valmistatakse ühekordsete tellimuste järgi, siis arvel on märgitud tellimuses sisalduvad tooted ja lepingu või kirja number, mille alusel see tellimus teostatakse.

Laos toimub valmistoodangu arvestus samamoodi nagu materiaalsete varade kajastamine kaartidel või koguse- ja sordiarvestusraamatutes. Iga tootenimetuse kohta avatakse laoarvestuskaardid, kuhu tehakse kanded iga sissetuleva ja väljamineva dokumendi kohta, kusjuures iga kande järel kuvatakse jääk.

Välja antud valmistooteid kajastatakse raamatupidamises kahel viisil:

Kasutades kontot 43 “Valmistooted”;

Kasutades kontot 40 “Tooted (tööd, teenused)” ja kontot 43 “Valmistooted”.

Valitud arvestusvõimalus kajastub organisatsiooni raamatupidamispoliitikas.

Valmistoodete saadavuse ja liikumise arvestus toimub aktiivsel kontol 43 “Valmistooted”.

Valmistoodete arvestus ilma arvu 40 kasutamata on kodumaises praktikas kõige levinum. Müügiks valmistatud, aga ka osaliselt organisatsiooni enda vajadusteks mõeldud tooted kantakse lattu ja kajastuvad konto 43 “Valmistooted” deebetis ja tootmiskontode 20, 23 kreeditel.

Tootmisest lattu saabuvad ja laost väljasaadetud tooted arvestatakse kuu jooksul soodushindadega. Kuu lõpus tehakse kindlaks tegelik tootmiskulu ning tegeliku tootmismaksumuse kõrvalekallete summa kohta valmistatud toodete maksumusest arvestushindades koostatakse järgmised kontod:

Deebetkonto 43 Krediidikonto 20 (tavaline või tagasimakse).

raamatupidamine järgmisel viisil:

Kui kasutatakse tootmiskulude arvestamiseks konto 40 “Toodete toodang (tööd, teenused)” valmistoodete sünteetiline arvestus toimub kontol 43 standard- või planeeritud maksumuses.

Konto 40 deebet kajastab toodete (tööde, teenuste) tegelikku maksumust ja krediit standard- või planeeritud maksumust.

Toodete (tööde, teenuste) tegelik tootmiskulu kantakse kontode 20 “Põhitoodang”, 23 “Abitoodang” kreedit arvelt konto 40 deebetisse.

Toodete (tööde, teenuste) standardne või planeeritud maksumus kantakse maha konto 40 kreeditkontolt 43 “Valmistoodang”, 90 “Müük” ja kontode 10, 11, 21, 28, 41 jne deebetisse. .

Võrreldes deebet- ja kreeditkäivet kontol 40 kuu lõpus, määratakse tegeliku tootmismaksumuse kõrvalekalle standard- või planeeritud maksumusest ja kantakse konto 40 kreeditkontolt konto 90 “Müük” deebetisse. . Sel juhul kantakse tegeliku tootmismaksumuse ületamine tavapärasest või plaanilisest lisakonteeringuna maha ja säästud kantakse maha tagasikäiguna. Konto 40 suletakse igakuiselt, kuna aruandekuupäeval puudub saldo.

Konto 40 kasutamisel ei ole vaja eraldi arvutada toodete tegeliku maksumuse kõrvalekaldeid nende maksumusest valmis, tarnitud ja müüdud toodete arvestushindades, kuna valmistoodete tuvastatud kõrvalekalle kantakse koheselt kontole 90. "Müük".

Äritegevus valmistoodete tootmiseks on kajastatud raamatupidamine järgmisel viisil:

IN eelarve valmistooted kajastavad:

Tegeliku tootmismaksumuse juures (kui kontot 40 ei kasutata);

Tava- või planeeritud maksumusega (kui kasutatakse kontot 40);

Vastavalt mittetäielikule (vähendatud) tegelikule kulule (otsestele kulukirjetele), kui kaudsed kulud kantakse maha kontolt 26 “Üldkulud” konto 90 “Müük” deebetile;

Mittetäieliku standard- või planeeritud kuluga (konto 40 kasutamisel ja äritegevuse üldkulude mahakandmisel kontolt 26 kontole 90).

Valmistooted on osa varude hulgast, mis on ette nähtud müügiks.

Valmistoode on tootmisprotsessi lõpptulemus, mis on lõpetatud töötlemise (montaažiga) ning selle tehnilised ja kvaliteediomadused vastavad lepingutingimustele või seaduses sätestatud juhtudel muude dokumentide nõuetele.

Valmistoodete alla loetakse tooted, mis tarnitakse lattu või kliendile vastavate dokumentide alusel. Kui toode on täielikult valmis, kuid on töökojas ja pole lattu toimetatud, siis kuulub see WIP-le.

Valmistoote koostis ei sisalda tehtud tööde ja osutatud teenuste maksumust, mille tegelik maksumus kliendile üleandmisel kantakse maha CT 20-lt DT 90-le.

Valmistoodete arvestus toimub vastavalt PBU 5/01 ja metoodilistele juhistele nr 119n.

Valmistoodete arvestus toimub nii füüsilises kui ka kuluarvestuses kaubaartiklite kaupa, eraldi arvestusega eritunnuste järgi (bränd, mudel, artikkel jne).

Valmistoodete saadavus ja liikumine kajastatakse aktiivsel kontol 43 (aktiivse laokonto).

Valmistooteid saab arvestada sünteetilises raamatupidamises:

1) tegeliku toodangu s/s (FPS) järgi;

2) normatiivse (plaanilise) tootmise s/s (NPS) järgi.

Nendes samades hinnangutes kajastuvad bilansis valmistooted.

Kui sünteetilises arvestuses võetakse FPS-i järgi arvesse valmistoodangut, siis üksikute valmistoodete artiklite analüütilist (jooksvat) arvestust saab läbi viia: - FPS-i järgi; - soodushindadega.

Valmistoodete hindamist analüütilises arvestuses FPS-i järgi kasutatakse reeglina individuaaltootmises ja väikese tootevalikuga. Teiste tööstusharude jaoks on see valmistoodete hindamise meetod analüütilises arvestuses töömahukas ja ebamugav. See on tingitud asjaolust, et valmistoodete FPS moodustatakse reeglina alles kuu lõpus, kui määratakse kindlaks kõik selle tootmiskulud.

Kuu aja jooksul on aga vajadus kajastada selle tarnimist lattu või kliendile. Sel juhul kajastatakse valmistoodete liikumine kuu jooksul arvestushindades. (NPS; kokkuleppehinnad; muud tüüpi hinnad). Samal ajal avatakse eraldi analüütilised kontod kontole 43 “Valmistooted” valmistoodangu arvestuseks arvestushindades ja nendest hindadest kõrvalekallete arvestamiseks.

Jooksevarvestuses võetakse kõrvalekalded eraldi arvesse valmistoodete homogeensete rühmade puhul. Maksete registreerimishinnad kehtestatakse organisatsiooni juhi korraldusega.

Kui sünteetilises arvestuses võetakse NPS-i järgi arvesse valmistooteid, siis NPS-i järgi toimub ka valmistoodete üksikute artiklite analüütiline (jooksev) arvestus, kuid kõrvalekaldeid eraldi arvestamata. Kõrvalekaldumine tuvastatakse otse kontol 40 “Tootmine (töö, teenused)”.

Valmistoodete liikumine hõlmab kahte peamist etappi:

1) Valmistoodete vabastamine, s.o. kohaletoimetamine g.p. tootmisest lattu

2) Saatmine g.p., s.o. puhkus g.p. laost ostjatele (klientidele).

Valmistooteid saavad ostjad (kliendid) vastu võtta ka nende valmistamise kohas või otse sealt laost mööda saata (näiteks suuremahuliste toodete saatmine)

Valmistooted on täielikult töödeldud, kehtivatele standarditele või kinnitatud tehnilistele spetsifikatsioonidele vastavad, lattu või kliendi poolt vastuvõetud tooted ja pooltooted.

Varude arvestuse juhendis (30) on valmistoodang määratletud müügiks mõeldud varude osana, mille tehnilised ja kvaliteediomadused vastavad lepingutingimustele või seadusega kehtestatud juhtudel muude dokumentide nõuetele.

Valmistooted tuleb reeglina lattu toimetada ja rahaliselt vastutavale isikule teatada. Suuremõõtmelised tooted ja tooted, mida tehnilistel põhjustel ei ole võimalik lattu toimetada, võtab vastu kliendi esindaja nende valmistamise, pakendamise ja kokkupanemise kohas.

Valmistoodete planeerimine ja arvestus toimub looduslikes, tinglikult looduslikes ja kulunäitajates.

Homogeensete toodete kohta üldistatud andmete saamiseks kasutatakse tingimuslikke looduslikke näitajaid.

Näiteks toodetud seebikivi kogust väljendatakse tavakaalu tonnides, konserve - tavalistes purkides jne.

Valmistoodete märgid, mis võimaldavad neid eristada ostetud kaupadest, pooleliolevatest toodangust, toorainest, materjalidest jne on:

· tekkinud organisatsiooni enda tootmistegevuse tulemusena;

· töötlemise ja pakendamise kõigi etappide läbimine;

· vastavus tehnilistele ja kvaliteedinäitajatele, kehtestatud nõuetele (lepingutingimused, sertifitseeritud nõuded, GOST nõuded jne)

Erinevalt tehtud töödest ja osutatavatest teenustest eraldatakse valmistooted iseseisva arvestusobjektina, kuna toodete valmistamisel on tootmisprotsessi valmimise ja müügihetke vahel ajavahe.

Valmistoodetest rääkides ei saa mainimata jätta kasutatud valmistoodete hindamise tüüpe. N.P. Kondrakov toob välja järgmised kuus peamist tootehinnangu tüüpi:

· tegeliku tootmishinnaga - seda meetodit kasutatakse suhteliselt harva, peamiselt üksikutes tootmisettevõtetes, mis toodavad suuri unikaalseid seadmeid ja sõidukeid. Saab kasutada ettevõtetes, kus on piiratud valik masstooteid;

· toodete mittetäielike (vähendatud) tootmiskulude alusel, mis on arvutatud tegelike kulude alusel ilma üldiste ärikuludeta; saab kasutada samades tööstusharudes, kus kasutatakse esimest toote hindamise meetodit;

· hulgimüügihindadega - Võrdlushindadena kasutatakse hulgihindu. Toodete tegeliku maksumuse kõrvalekalded võetakse arvesse eraldi analüütilises kontos. Stabiilsete hulgihindade korral oli see toodete hindamise võimalus kõige levinum, kuna see võimaldas võrrelda toodete hindamist jooksvas raamatupidamises ja aruandluses, mis on oluline kaubatoodangu õige määramise jälgimiseks. Hulgihindade taseme oluliste kõikumistega kaotab see meetod oma eelised.

· vastavalt planeeritud (standard) tootmismaksumusele, mis toimib ka fikseeritud arvestushinnana. See nõuab eraldi arvestust toodete tegeliku tootmismaksumuse kõrvalekallete kohta planeeritud või standardmaksumusest. Selle valmistoodete hindamismeetodi eeliseks on hindamise ühtsuse tagamine raamatupidamise planeerimisel. Kui aga planeeritud või standardne tootmiskulu muutub sageli, muutub valmistoodangu saldode hindamine keerulisemaks. Selle valmistoodete hindamismeetodi üks variant on hindamine vähendatud planeeritud tootmiskulude alusel. Selle valmistoodete hindamismeetodi üks variant on hindamine vähendatud kavandatud tootmiskulude alusel;

· käibemaksusumma võrra suurendatud vabamüügihindade ja tariifidega – üksiktellimuste ja tööde teostamisel.

· vabaturu hindadega - jaevõrgu kaudu müüdavate kaupade arvestusel.

Allpool on diagramm, mis kirjeldab valmistoote hindamise tüüpe:

Kõrvalekalded (erinevused) tuvastatakse tootmisest vabastatud toodete puhul, võrreldes nende tegelikku maksumust standardse (planeeritud) maksumusega või omahinnaga müügihindades. Kuu tarnitud (müüdud) toodete ja nende laos (saadetises) aruandeperioodi lõpus olevate toodete vahel jaotatakse need vastavalt kaalutud keskmisele protsendile, mis arvutatakse saldo tegeliku maksumuse suhtena. tooted kuu alguses (laos, tarnimisel) ja antud kuul välja lastud (saadetud, müüdud) tooted sama tootekoguse omahinnani standardse (planeeritud) maksumuse või müügihindadega.

Arvutamine toimub üksikute toodetud toodete rühmade kontekstis. Analüütilises arvestuses lisatakse kõrvalekalded (erinevus) standard(planeeritud) maksumusele või soetusmaksumusele müügihindades, mille tulemusena selgub tegelik maksumus. Sünteetilistel kontodel kajastatakse nende positiivset väärtust (tegeliku maksumuse ületamine standardse (planeeritud) maksumuse või müügihindadega maksumuse kohta) tavalise lisakandena ja negatiivset väärtust "punase tagasipööramise" meetodil.

Tasuta müügihinnad lepivad kokku tehingu pooled, s.o. müüja ja ostja ning need on fikseeritud ostu-müügilepingus. Tasuta lepinguhindu kontrollib vajadusel maksuamet. Kontrollimisele võivad kuuluda hinnad, kui need erinevad rohkem kui 20% identsete toodete turuhindadest, vastastikku sõltuvate organisatsioonide vahel sõlmitud lepingute, kaubabörsitehingute ja väliskaubandustehingute hindadest.

Lepingus märgitud hinnad on kontrollitud:

põhineb ametlikest allikatest saadud dokumenteeritud teabel turuhindade kohta. Ametlikeks allikateks on riigi statistikaasutuste ja hinnakujundust reguleerivate asutuste trükiväljaannetes avaldatud teave börsinoteeringute ja turuhindade kohta, samuti hindamistegevust teostama õigustatud ekspertide arvamused; edasimüügihinna meetod. Selle meetodi puhul võetakse aluseks toote hilisem müügihind. Seda meetodit kasutatakse juhul, kui turul ei toimu tehinguid identse või sarnase kaubaga; kulumeetod, mille puhul turuhind arvutatakse antud tegevusala tehtud kulutuste ja tavakasumi summana. Tavaline kasumimarginaal on võrdne sarnaste toodete kasumlikkuse tasemega. Kasumlikkuse taseme kohta annavad teavet statistika- ja hinnaasutused.

Toote toodangu ja müügi arvestuse ülesanded on järgmised:

1. toodete vabastamise ja väljasaatmise algdokumentide õigeaegse ja korrektse täitmise kontroll;

2. arveldus- ja maksedokumentide õigeaegne väljastamine ja esitamine ostjale ja pangale;

3. organisatsiooni ja asjaomaste osakondade juhtidele teabe andmine toodete saadavuse ja liikumise kohta, et kontrollida valmistoodete õigeaegset vastuvõtmist ja saatmist ning ohutust;

4. toodete müügist saadud raha õigeaegse laekumise kontroll, klientidega omavaheliste arvelduste lepitamine.

5. Iga organisatsiooni jaoks on väga oluline ülesanne pidada koos raamatupidamisega toodete vabastamise, väljasaatmise ja müügi kohta käivat arvestust.

6. kõikide toodete ja nende üksikute tüüpide tasuvuse kindlakstegemine;

7. kontroll valmistoodete ohutuse ja kehtestatud piirnormidest kinnipidamise üle;

Valmistoodete raamatupidamine

Valmistoodang on osa organisatsiooni laost, mis on ette nähtud müügiks ja on tootmistegevuse lõpptulemus, mis valmib töötlemise (montaaži) teel ja mille tehnilised ja kvaliteediomadused vastavad tarnelepingu nõuetele või muudele seadusega kehtestatud nõuetele.

Tooted, mis ei ole läbinud kõiki töötlemistoiminguid või on puudulikud, samuti ei ole lattu tarnitud, kajastatakse pooleliolevate tööde osana.

Valmistoodang tuleb reeglina viia tootmisest lattu, kus nende arvestus toimub samamoodi nagu tootmisvarud. Suuremõõtmelised tooted ja tooted, mida tehnilistel põhjustel ei ole võimalik lattu toimetada, võtab vastu kliendi esindaja nende valmistamise, pakendamise ja kokkupanemise kohas.

Vastavalt PBU 5/01 “Varude arvestus” võetakse valmistooted arvestusse tegelike tootmiskulude alusel.

Valmistoodete tegelik maksumus saab teada alles kuu lõpus. Valmistoodete liikumine toimub igapäevaselt (tootmisest vabastamine, saatmine, müük). Seetõttu kasutatakse jooksevarvestuses soodushindu. Valmistoodete arvestushindadena saab kasutada järgmist:

1) tegelik tootmiskulu (täielik või mittetäielik);

2) tavamaksumus (täielik ja mittetäielik);

3) lepinguhind ja muud hinnaliigid.

Tegelikke tootmiskulusid kasutatakse peamiselt ühekordseks väiketootmiseks, samuti väikesemahuliste masstoodete tootmiseks.

Massi- ja seeriatootmise ning suure valmistoodete valikuga tööstusharudes on soovitatav kasutada arvestushindadena standardkulusid.

Nende arvestushindade eelisteks on nende stabiilsus, mugavus valmistoodete liikumise operatiivarvestuse läbiviimisel ning hindamise ühtsus planeerimisel ja raamatupidamises.

Läbirääkimistega hindu kasutatakse peamiselt siis, kui need hinnad on stabiilsed.

Organisatsiooni poolt valitud valmistoodangu hindamise meetod peab olema fikseeritud arvestuspoliitikas.

Aruandeperioodi lõpus viiakse valmistoodete arvestushind tegeliku maksumuseni, arvutades kõrvalekalde suuruse ja protsendi:

Laost maha kantud (müüdud või lähetatud) toodetega seotud kõrvalekallete suurus määratakse järgmiselt:

kus GPotgr. - laost välja lastud (müüdud või lähetatud) valmistooted soodushindadega kuus.

Toodete tegeliku maksumuse kõrvalekallete summad nende maksumusest arvestushindades kantakse maha samade raamatupidamiskirjetega, mis kajastavad toodete mahakandmist arvestushindades.

Toome teie tähelepanu kirjastuse "Loodusteaduste Akadeemia" poolt välja antud ajakirjad

Valmistooted on täielikult töödeldud, kehtivatele standarditele või kinnitatud tehnilistele spetsifikatsioonidele vastavad, lattu või kliendi poolt vastuvõetud tooted ja pooltooted.

Varude arvestuse juhendis on valmistoodang määratletud müügiks mõeldud varude osana, mille tehnilised ja kvaliteediomadused vastavad lepingutingimustele või seadusega kehtestatud juhtudel muude dokumentide nõuetele.

Tööd ja teenused on erinevate tööde ja teenuste maksumus, mida tehakse ja osutatakse kolmandatest isikutest organisatsioonidele ja üksikisikutele, samuti organisatsiooni töötajatele maksetingimustel.

Valmistoodete arvestuse peamised ülesanded:

• - korrektne ja õigeaegne arvestus ladudes, külmikutes ja muudes laoruumides valmistoodete saadavuse ja liikumise üle;
• - mahu, sortimendi plaanide elluviimise jälgimine,
• - valmistatud toodete kvaliteet ja kohustused nendega tarnimisel;
• - kontroll valmistoodete ohutuse ja nõuetele vastavuse üle
• - kehtestatud limiidid;
• - toodete müügiplaani täitmise ja müüdud toodete eest õigeaegse tasumise jälgimine;
• - kõikide toodete ja nende üksikute tüüpide tasuvuse kindlakstegemine.

Valmistooted tuleb reeglina lattu toimetada ja rahaliselt vastutavale isikule teatada. Suuremõõtmelised tooted ja tooted, mida tehnilistel põhjustel ei ole võimalik lattu toimetada, võtab vastu kliendi esindaja nende valmistamise, pakendamise ja kokkupanemise kohas.

Valmistoodete planeerimine ja arvestus toimub looduslikes, tinglikult looduslikes ja kulunäitajates.

Homogeensete toodete kohta üldistatud andmete saamiseks kasutatakse tingimuslikke looduslikke näitajaid.

Valmistoodete hindamine

Valmistoodete saadavuse ja liikumise arvestus toimub aktiivsel kontol 43 “Valmistooted”. Kokkupanemiseks või müügikaubana ostetud valmistoodang on kajastatud kontol 41 “Kaubad”. Tehtud tööde ja kolmandatele isikutele osutatud teenuste maksumus ei kajastu kontol 43 “Valmistooted”, kuna need ei jõua lattu.

Vastavalt raamatupidamise ja finantsaruandluse määrustele hinnatakse bilansis valmistooteid tegelike või standardsete (planeeritud) tootmiskulude või otseste kuluartiklite alusel. Tegelikku maksumust, nagu ka otseseid kulusid, saab samuti arvutada alles kuu lõpus pärast inventuuri ja sellele vastavat pooleliolevate tööde hindamist. Valmistoodete liikumine ja nende müük toimub pidevalt. Jooksvas raamatupidamises loodud toodete hindamise küsimus tuleks lahendada organisatsiooni raamatupidamispoliitikas. Sellised hindamisvõimalused on jooksevarvestuses võimalikud. Kuu jooksul kasutatakse organisatsiooni iseseisvalt välja töötatud raamatupidamishindu. Need kajastatakse sünteetilise arvestuse käigus kontol 43. Kuu lõpus arvutatakse välja valmistatud toodete tegelik maksumus ja nende kõrvalekalded arvestushindades. Need näitajad kajastatakse tootegruppide kaupa konto 43 analüütilistes raamatupidamisregistrites, st tegelik kulu ja selle kõrvalekalded ei sisaldu konto 43 deebet- ja kreeditarvestuse kandes. Suurtes organisatsioonides toimub toodete jooksevarvestus standardsete (planeeritud) tootmiskulude järgi, kasutades kontot 40 "Tooted (tööd, teenused)" või ilma selleta.

Pärast valmistoodete tegeliku maksumuse kindlaksmääramist arvutatakse standardsete (planeeritud) ja tegelike kulude vahe (hälbed). Need kõrvalekalded kajastuvad sünteetilises raamatupidamisarvestuses. Ülekulu ehk plaani (normi) ületamine kajastatakse tavapärasel viisil, kokkuhoid negatiivsete numbritega (“punane tagasikäik”). Valmistoote kogumaksumus arvutatakse seega tegeliku maksumuse alusel.

Valmistooteid on võimalik hinnata otseste kuluartiklite alusel, millele lisanduvad üldised tootmis(poe)kulud, s.o osalistel tootmiskuludel. Samas on valmistoodangu jooksevarvestuse metoodika sarnane standardsete (planeeritud) tootmiskulude arvestusega seoses sätestatule.

Valmistatud toodete jooksvaks arvestuseks kasutatavate hindade puhul tuleb kuu lõpus arvutada arvestushinna ja valmistoodete tegeliku maksumuse vahelise kõrvalekalde keskmine protsent. Seda kasutatakse müüdud (eksporditarnete puhul – tarnitud) toodete tegeliku maksumuse määramiseks.

Näidatud kõrvalekallete protsendi arvutamisel tuleks arvesse võtta ka algsaldot ehk kuu alguse saldot nii valmistoodete kui ka kõrvalekallete osas.