Ehituses nimetatakse tootmise korraldamise ja juhtimise kulusid üldkuludeks.

Üldkulud, olenevalt nende seosest tootmismahuga, jagunevad püsi- ja muutuvateks.

Üldkulude loend sisaldab 5 jaotist:

Administratiivsed kulud

Ehitustööliste teenindamise kulud

Ehitustööde korraldamise kulud

Muud üldkulud

Standardites arvesse võetud kulud.

Iga üldkulude grupp sisaldab üksikuid kirjeid, mille suurus planeerimise käigus määratakse kas arvutuse teel, arvestades eeldatavat töömahtu või kehtivaid kulusid silmas pidades sellele kulule kehtestatud normide ja eeskirjade alusel. selles valdkonnas või organisatsiooni enda poolt välja töötatud. Planeerimisel kehtestatakse antud organisatsioonile üldkulude limiit, mille määramisel lähtutakse vastavalt sõlmitud lepingutele eeldatavasti teostatavate ehitus- ja paigaldustööde maksumusest ning nendes lepingutes protsendina kehtestatud üldkuludest.

Tegelike kulude arvestus toimub aruandeperioodi piires. Aruandeperioodi lõpus tuleb üldkulud jaotada kõigi ehitusjärgus olevate objektide vahel, vastavalt valitud jaotusbaasile, seega üldkulud langevad iga objekti kohta tehtud ehitus- ja paigaldustööde tegeliku mahu hulka. Selline üldkulude arvestuse järjekord võimaldab määrata aruandeperioodil tegelikult kantud üldkulude kogusumma ja võrrelda seda kehtestatud piirmääraga ning genereerida iga objekti kohta terviklik ehitus- ja paigaldustöö. Ehitustööde, toodete tootmise ja abitootmise teel teenuste osutamisega, samuti mittekapitali tööde teostamisega seotud üldkulude arvestus toimub kontol 26 “Üldmajanduskulud”.

Tootmisväliste rajatiste ülalpidamisega seotud üldkulude arvestus toimub kontol 29. Kontol 26 üldkulude analüütiline ja sünteetiline arvestus toimub ZhO-10s põhitootmise üldkulude eraldi ja abistamiseks. tootmine - eraldi.

Põhitootmise üldkulusid võetakse ZhO-10s arvesse vastavalt üldkulude loetelule. Dt26 kulude kajastamine toimub igakuiselt arendustabelite andmete alusel - väljavõtted, lehed - ärakirjad, vastavalt järgmistele kontodele Kt 02 (rt7), 05 (v17 "Seadmete ja kulumise arvestusaruanne") ), 10.12 (v10s), 13 (rt8), 23 (ZhO10s), 25 (ZhO10s), 31 (ZhO10s), 70 (rt5s), 71 (põhidokumentidel ja muudel ZhO), 69 (rt5s).

Kõik ehituses eelarvevälistesse sotsiaalfondidesse tehtud palgamaksed sisalduvad üldkuludes.

AUP-i kogutud palgad sisalduvad I jaotises.

Tootmistöötajate palkade viitvõlad sisalduvad II jaos.

Tootmistöötajate palkade viitvõlad, töötasud, mis sisalduvad III jaos, sisalduvad samas jaotises.

Üks postitus sotsiaalmeediasse Fondid Dt26 Kt69.

Kuu lõpus sisestatakse iga üksuse tulemused ärakirjalehtedelt või muudelt ZhO-lt, väljavõtetelt, Rt-lt ZH-10-desse jaotisesse "Üldised ärikulud".

AUP ülalpidamiskulude kajastamisel on mõned funktsioonid, mis sisalduvad sektsioonide ja meeskondade (liinipersonali) koosseisus.

AUP ülalpidamise kulud kantakse otse nende osakondade kulukontodele, s.o. 20.30 Dt.

Struktuuriüksused võivad igakuiselt või kord kvartalis üle kanda organisatsiooni juhtimisaparatuurile raha selle hooldamiseks põhitootmise üldkulude kalkulatsioonis kinnitatud summades.

Tellija ja töövõtja vahel sõlmitud lepingutes võib ette näha esimese (tellija) teisele (töövõtja) poolt osutatavaid teenuseid, mida teostatakse üle kehtestatud eeldatava maksumuse.

Töövõtja peab üldkuludest hüvitama tellijale lisateenuste maksumuse. Sama kord kehtib reeglina peatöövõtja ja alltöövõtja suhetes, see on seotud kulutustega, mis tekivad otseselt ehitusobjektidel tööde tegemisel, s.o. kabiinide parendamise ja hoolduse kulud kannab tellija organisatsioon ning kulud hüvitab alltöövõtja.

Sellega seoses kajastuvad kuu lõpus alltöövõtja poolt peatöövõtjale hüvitatud üldkulud Dt60 Kt26. Igal kuul määrab alltöövõtja tehtud tööde korrektseks kindlaksmääramiseks lepingus sätestatud mahaarvamiste summad Dt26 Kt62.

Kuu lõpus kantakse põhitootmise üldkulud maha Kt26-lt Dt kontodele vastavalt valitud üldkulude arvestuse ja jaotamise metoodikale, s.o. Arvestuspoliitika.

1. etapis jaotatakse need abi- ja põhitootmise vahel (osas, mida ei saanud otseselt seostada abitootmise üldkuludega Dt26 (abitootmise konto) Kt26 (põhitoodangu konto).

Üldkulude jaotamine toimub ehitusprojektide vahel jaotades:

Üldkulud omistatakse majandamisele (püsiosa), kuu lõpus müüdud toodetele, seejärel tehakse esmalt kanne Dt46 Kt26b ning ülejäänud summa jaotatakse ehitusprojektide vahel, s.o. Dt20 Kt26.

Kõik põhitootmise üldkulud kantakse Kt26 Dt20-st maha.

Jaotamine ehitusprojektide vahel toimub proportsionaalselt iga ehitusprojekti kohta antud aruandeperioodil kajastatud otseste kuludega.

Seega jagunevad ZhO-10s jaotisest "Üldised ärikulud" jaotisesse "Põhitoodang".

Kui organisatsioon teostab materjalide hankimise ja kasutusvalmidusseisundisse viimisega seotud tegevusi, siis nn hankimis- ja ladustamiskulud arvestatakse arvel 44 “Turustuskulud”, mitte kontol 26 ( UBTK ehitusdivisjon).

"Finantsleht", 2007, N 41

Üldkulude all mõistetakse tavaliselt kulutusi, mida organisatsioon peab tasuma üldiste tootmistingimuste loomise, selle korraldamise, juhtimise ja hooldamise eest. Lisaks sisaldavad üldkulud organisatsiooni haldus- ja juhtimiskulusid.

Kulude jaotamine põhi- ja üldkuludeks põhineb nende osalemisel toodete (tööde, teenuste) tootmisprotsessis. Erinevalt põhikuludest on üldkulude eesmärk tagada tootmise ja majandustegevuse normaalne kulgemine. Mõnede ekspertide arvates ei moodusta üldkulud otseselt toote sisu, need on vajalikud selle tootmiseks ja müügiks, organisatsiooni juhtimiseks ning teiste arvates võidab nendest kuludest iga tootmisüksus.

Tootmis- ja tehnoloogiliste protsesside arenedes suureneb üldkulude osakaal ettevõtte kogukuludes. Samas tekivad nii üksikutes tootmisosakondades tekkivad üldkulud kui ka kogu ettevõttega seotud üldkulud: tööstushoonete amortisatsioon, kommunaalmaksed, rent, juhtimisaparaadi ülalpidamiskulud jne. Üldkuludest on võimatu toote tootmisel täpselt hinnata, kuna on võimatu jälgida kaudsete kulude iga konkreetse elemendi osalemist teatud tüüpi toodete (tööde, teenuste) tootmisprotsessis. Erinevalt põhikuludest võivad tootmisprotsessi peatamisel tekkida ka üldkulud. Samal ajal, kuna üldkulud sisaldavad palju erinevaid kuluartikleid, mis erinevad käitumise ja kulutasemete poolest, on neid palju keerulisem kontrollida kui otseseid muutuvkulusid.

Üldkulud tekivad organisatsiooni erinevatel tasanditel ja avaldavad märkimisväärset mõju toodete (tööde, teenuste) maksumusele ning nõuavad seetõttu juhtkonnalt erilist tähelepanu.

Üldkulude kohta juhtimisinfo genereerimiseks on vaja analüüsida nende sisu ja omadusi. Nii et esiteks jagunevad need tootmiseks ja mittetootmiseks. Tootmise üldkulud on otseselt seotud tootmisprotsessi hooldamise ja korraldamisega; tootmisega mitteseotud üldkulud tekivad organisatsiooni administreerimise ja tegevuse üldjuhtimise säilitamise tulemusena (tabel 1).

Tabel 1

Üldkulude klassifikatsioon seoses tootmisega

Tootmisarved kulud

Tootmisvälised arved kulud

põhivara materjalid operatiivsetel eesmärkidel 4. Remondikulud ja hooldus varustus 5. Liisingumaksed renditava kasutamise eest varustus 6. Töötasu 7. Turvakulud sanitaar- ja hügieeniline ja elutingimused 8. Veokulud ja materjali käitlemine lavastuse sees saidid 9. Hoolduskulud tule- ja turvamehed 10. Puudujääkidest tulenev kahju materjalid 11. Seotud tegevuskulud keskkonnafondidest kohtumised 12. Muud kulud

rahalised vahendid 3. Remont ja tehniline põhivara hooldus haldus- ja juhtimisalane kohtumised 4. Projekteerimiskulud töötab 5. Eksperimendi läbiviimise kulud eksperimentaalne töö, ja proovid 6. Meelelahutuskulud ja audititeenused 8. Immateriaalse põhivara amortisatsioon varasid 9. Sideteenuste kulud 10. Pangaintress laenud sees kehtestatud määr 11. Reklaamikulud kehtestatud määra piires 12. Kirjatarvete kulud kaubad 13. Hoolduskulud hooned hõivatud haldus- ja juhtimisalane töötajad 14. Ettevalmistuskulud ja ümberõpe 15. Hoolduskulud ametiauto autotransport 16. Hoolduskulud eraturva 17. Muud kulud

Tootmise üldkulud võivad tekkida objekti, töökoja tasandil ja olla samaaegselt seotud ka mitme organisatsiooni struktuuriüksuse või kuluarvestusobjektiga. Nende kulude üldine arvestus ei võta arvesse nende tekkimise kohti ja tingimusi, ei võimalda koguda teavet tegelike kulude kohta ning moonutab andmeid konkreetset tüüpi valmistoodete (tööd, teenused) tootmiskulude kohta.

Tootmise üldkulud loetakse oma olemuselt suures osas tinglikult muutuvateks, mis tähendab, et on võimalik jälgida nende põhjus-tagajärg seost konkreetsete kuluobjektidega. Tootmisega mitteseotud üldkulud ei sõltu enamjaolt otseselt organisatsiooni äritegevusest ning on püsivad või poolkonstantsed (tabel 2).

tabel 2

Üldkulude klassifikatsioon seoses organisatsiooni äritegevusega

Tingimuslikud muutujad üldkulud

Püsiv ja poolpüsiv üldkulud

1. Töötasu üldine tootmispersonal 2. Toetuskulud materjalid 3. Kütuse- ja energiakulud operatiivsetel eesmärkidel 4. Remondikulud ja hooldus varustus 5. Veokulud ja materjali käitlemine lavastuse sees saidid 6. Puudustest tulenevad kahjud materjalid 7. Seotud tegevuskulud hoolduse ja käitamisega keskkonnafondidest kohtumised 8. Muud kulud

1. Toodangu amortisatsioon põhivara 2. Bürookapitali kulum rahalised vahendid 3. Immateriaalse põhivara amortisatsioon varasid 4. Liisingumaksed renditava kasutamise eest varustus 5. Administratsiooni palgad ja üldine äripersonal 6. Osamaksed reservi kapitaalremondiks rahalised vahendid 7. Konsultatsioonikulud ja audititeenused 8. Ettevalmistuskulud ja ümberõpe 9. Eksperimendi läbiviimise kulud eksperimentaalne töö, mudelite tootmine ja katsetamine ja proovid 10. Hoolduskulud tule- ja turvamehed 11. Sideteenuste kulud 12. Hoolduskulud ametiauto autotransport 13. Turvakulud sanitaar- ja hügieeniline elutingimused 14. Reklaamikulud 15. Meelelahutuskulud 16. Muud kulud

Kulude arvestamisel on vaja tagada üldkulude arvestuse korrektne korraldus tekkekoha ja juhtimistasandite (vastutuskeskused) järgi, s.o. luua kaudsete kulude analüütilise arvestuse süsteem. Seega saavad tootmise üldkulude tekkimise kohana toimida peamised tootmistsehhid, erinevad teenindusosakonnad ja abitöökojad. Lisaks on reeglina tootmisega kui tervikuga seotud üldised tehase üldkulud (tööstushoonete amortisatsioon, nende hooldus ja remont, töökaitsemeetmete kulud jms). Mis puudutab vastutuskeskuste arvestust, siis selle korraldamisel tuleb eristada poolmuutuv- ja konstantse iseloomuga üldkulusid. Poolmuutuvate üldkulude taseme eest vastutavad konkreetsete osakondade juhid, kus need moodustatakse, võttes aluseks nende kulude standardväärtused, mis on organisatsioonis vastu võetud.

Püsikulud võivad olla kahetasandilised. Seega osa neist tekib tootmistegevuse enda alguse tõttu – tavaliselt nimetatakse neid tootmistegevuse püsikuludeks täiskoormatud tootmisvõimsusel (põhivara amortisatsioon, kinnisvaramaks, tootmispinna rent jne). Muud üldkulud võivad sõltuvalt tehtud juhtimisotsustest aasta-aastalt erineda. Neid kulusid nimetatakse suvalisteks püsikuludeks. Nende hulka kuuluvad reklaamikulud, juhtivtöötajate palgad, teadusuuringud, esinduskulud jne. Seega on püsikulud kas reguleerimata (sõltuvad ainult välistest teguritest) või on nende tase teatud perioodiks planeeritud piiratud summadena. erinevatel eesmärkidel (tabel 3).

Tabel 3

Püsivate üldkulude klassifikatsioon

Fikseeritud üldkulud täiskoormusel tootmisvõimsust

Diskretsioonikonstandid üldkulud

1. Amortisatsioon tootmistuum rahalised vahendid 2. Kontori kulum põhivara 3. Amortisatsioon immateriaalne põhivara 4. Liisingumaksed renditava kasutamise eest varustus 5. Hoolduskulud tule- ja turvamehed 6. Osamaksed reservi kapitaalremondiks põhivara 7. Muud kulud

1. Administratsiooni palgad ja üldine äripersonal 2. Ettevalmistuskulud ja ümberõpe 3. Eksperimendi läbiviimise kulud eksperimentaalne töö, mudelite tootmine ja katsetamine ja proovid 4. Konsultatsioonikulud ja audititeenused 5. Sideteenuste kulud 6. Ametniku ülalpidamise kulud sõiduautod 7. Turvakulud sanitaar-hügieeniline ja majapidamine tingimused 8. Reklaamikulud 9. Meelelahutuskulud 10. Muud kulud

Varude hindamiseks, müüdud toodete finantstulemuse määramiseks, samuti tootmiskulude teabe põhjal juhtimisotsuste tegemiseks on vaja üldkulud õigesti jaotada. Samas on üldkulude jaotamise aluste valimine ja põhjendamine kuluarvestuse üks keerulisemaid ülesandeid. Organisatsiooni poolt valitud turustusviis peab arvestama nii erinevat tüüpi toodete valmistamise spetsiifikat kui ka üldkulude väga spetsiifikat.

Traditsiooniline kuluarvestus oli üles ehitatud kolme põhilise mõtteviisi alusel, mis pakkusid erinevaid lahendusi üldkulude jaotamise meetodite valikuga seotud probleemidele. Sellise jaotuse puhul on tavaks eristada kolme suunda: arvestus, matemaatilis-statistika ja planeerimine. Arvestussuund on seotud dokumenteeritud andmete kasutamisega kulude ja nende jaotuse kohta ühe või teise baasi alusel. Selle peamine puudus on aga see, et jaotusbaasi muutmisega muudab raamatupidaja majandustulemuse väärtust. Matemaatiline ja statistiline suund põhineb korrelatsioonikoefitsientide konstrueerimisel üksikute kululiikide ja tööhõive taseme või valmistoodete tarbimise ja toodangu vahel. Kavandatava suuna raames kehtestatakse tootmistegurite tarbimine eelnevalt mahu, liikide ja põhjuste kaupa, mille tulemusena on kogu arvestussüsteem orienteeritud mitte minevikku, vaid tulevikku.

Tuleb meeles pidada, et hoolimata sellest, kuidas üldkulude jaotamine toimub, ei ole see täiesti objektiivne. Seega ei ole võimalik üldkulusid konkreetsetele toodetele täpselt jaotada, neid saab omistada konkreetsele tootele vaid ligikaudsete hinnangute abil.

Üldkulude jaotamiseks ja toodete (tööde, teenuste) maksumuse arvutamiseks on meie arvates kõige tõhusam metoodika, mille järgi kõik vastutuskeskused, mis on nende tekkekohad, on tinglikult jagatud peamisteks ( otseselt seotud toodete tootmisega (tööd, teenused)) ja abitegevusega (teenindus). Selle tulemusena on üldkulude jaotus organisatsiooni erinevate toodete vahel mitmeetapiline. Esimeses etapis jaotatakse tehase üldise iseloomuga üldkulud põhi- ja abivastutuskeskuse vahel; seejärel jaotatakse koos neile jagatud tehase üldiste kaudkulude osaga abivastutuskeskuste üldkulud peamiste vahel; kolmandas etapis jaotatakse üldkulud ümber otse organisatsiooni toodete vahel, st. peamiste vastutuskeskustega seotud konkreetsete arvutusobjektide vahel.

Üldiselt iseloomustab kodumaist tootmisarvestust kogu organisatsiooni ühtse jaotusmäära kasutamine. Samas on teada, et üldkulude jaotamisel on otstarbekas rakendada ühtset määra ainult siis, kui organisatsiooni kõigi allüksuste tegevuste tooted tarbivad kaudseid kulusid ligikaudu samas proportsioonis.

Lisaks valitakse reeglina üldkulude kaudsel jaotamisel jaotusbaasid, mis on otseselt seotud toodangu füüsiliste mahtudega, s.o. eeldatakse, et tootmismahtude suurenemine toob automaatselt kaasa üldkulude kasvu, samas kui praktikas seda seost alati ei täheldata. Teatud hoolduse ja tootmise juhtimisega seotud tegevused ei ole otseselt seotud toodetud toodete mahuga. Seega on hulk üldkulusid püsiva iseloomuga (vt tabel 3). Samas on teada, et püsikulud ettevõtte äritegevuse muutustele praktiliselt ei reageeri ning tinglikult muutuvkulud võivad sageli sõltuda mahuga mitteseotud näitajatest. Seega moonutab traditsiooniliste turustustariifide kasutamine teavet toodetud toodete maksumuse kohta. Mida suurem on tootmismahuga otseselt mitteseotud kulude osakaal üldkuludes, seda moonutatud on kulude jaotuse põhjal saadud info tootmismahuga seotud näitaja suhtes. Selle tulemusena ei saa juhtimisaparaat konkreetset tüüpi toote (töö, teenus) maksumusest selget ettekujutust.

Viimastel aastakümnetel on suurettevõtted hakanud kulude ja kasumi juhtimiseks kasutama operatiivjuhtimist ehk kulujuhtimist üksikute tegevuste või üksikute tegevusliikide juhtimise kaudu. Toimingud, mis moodustavad üksikuid tegevusliike, hakkasid toimima arvutamise vaheobjektina ning nendega seotud üldkulud said peamiseks arvestus- ja analüüsiobjektiks. Selle tulemuseks oli AV-kuluarvestussüsteemi (Activity-based costing) tekkimine, mis on üks kaasaegseid kuluarvestuse ja täiskuluarvestuse süsteeme, mis vastab kaasaegsete kõrge kaudkulude tasemega organisatsioonide tingimustele. See süsteem põhineb meetodil kasutada üldkulude jaotamisel aluseid, mis on otseselt seotud nende taseme muutustega (pealegi veel nendega, mis neid kulusid põhjustasid). Sellest tulenevalt läheb tinglikult muutuva iseloomuga üldkulude osa kulusse ainult nende kuluobjektide maksumusse, millega see on otseselt seotud. Selleks on vaja süstematiseerida teavet kulude kohta, mis on seotud iga tootmistsükliga kaasneva toiminguga, samuti tarne- ja juhtimisprotsessidega.

D. e. Sc., professor,

osakonnajuhataja

finantsjuhtimine

ja maksunõustamine

Venemaa koostööülikool

G. Adamova

Vanemõppejõud

Riiklik Juhtimisülikool

Iga äritegevusega kaasnevad kulutused. Raha tuleb kulutada erinevatele protsessidele ja ostudele: toodete tootmiseks, seadmete hoolduseks, tooraine ostmiseks, pakendamiseks ja transpordiks vajalikele. Ja ka juhtimisprotsesside kohta, palkadest rääkimata. Kulude selline mitmefaktorilisus viitab vajadusele nende klassifitseerimise ja eraldi arvestuse järele.

Mõistame mõistet "üldkulud", selgitame, milliseid kulusid saab nendega seostada ja kuidas neid finantsarvestuses kajastada.

Mis on üldkulud

Tootmises ei lähe kõik kulud otse toote sisse ning neid ei saa otseselt planeerida ja selles arvesse võtta. Sellegipoolest osutuvad kulutatud rahalised vahendid hädavajalikuks nii toodete valmistamiseks, nende müügiks, turul reklaamimiseks kui ka organisatsiooni enda juhtimiseks.

Üldkulude kõige täpsem määratlus oleks "kõik muu". Seda tüüpi kulusid ei ole Vene Föderatsiooni maksuseadustiku eraldi artiklis esile tõstetud, ka nende struktuuri pole seal välja toodud. Ka raamatupidamises on võimatu neid selgelt eristada.

MÄRGE! Seadus kehtestab üldkulude loetelu ainult ehitus- ja meditsiinitööstuses. Kõik teised ettevõtted peavad üldkulud ise kindlaks määrama, fikseerides selle oma arvestuspõhimõtetes.

Ärikontseptsioon üldkulud tähendab kulutusi, mida ei saa otseselt seostada tootmisprotsessiga kaasnevate tehnoloogiliste tootmisprotsessidega, kuid mis ei sisaldu töö ja tooraine maksumuses. Teine üldkulude nimi on kaudsed kulud. Need märgitakse nii ettevõtte kui terviku kui ka üksikute struktuuriüksuste kalkulatsioonide planeerimisel ja koostamisel.

Miks arvestada üldkulusid?

Kõige ilmsem eesmärk on tulevase kasumi planeerimine, mida mõjutavad kõik ettevõtja tehtud kulutused. Kuid üldkulude osas tekitab see teatud raskusi. Kui võimalikke otseseid kulusid saab konkreetsete tooteliikide puhul üsna täpselt välja arvutada, siis näiteks tootmist laiendades või teatud lepingu sõlmimisel on üsna raske kindlaks teha, kui palju kaudseid kulusid tekib ja kuidas need jagunevad.

TÄHTIS! Toote maksumuse adekvaatseks määramiseks on vaja arvestada ja jaotada üldkulud proportsionaalselt otseste kuludega – teostada tootmiskulude arvestus.

Mis sisaldub üldkuludes

Kaudsed kulud võib laias laastus jagada nelja põhirühma:

1. Halduskulud:
   • tema palk;
   • koolitusele, sertifitseerimisele ja juhtkonna täiendõppele kulutatud raha.
2. Sisu: arvutite, kontoritarvete ost, kulud kontori vajadusteks sh sideteenused.
3. Tootmise korraldamise protsessiga seotud kulud:
   • organisatsioonile kuuluvate konstruktsioonide, hoonete, ruumide, seadmete hooldusremont;
   • ettevõttele kuuluvad transpordikulud;
   • laoruumide ja/või kontori üüri tasumine;
   • raha raiskamine seisakuaegade, defektide jms tõttu;
   • raha, mis tuleb kulutada põhivara ülalpidamiseks.
4. Personalikulud:
   • sotsiaalmaksu maksed;
   • maksed sotsiaalkindlustus- ja muudesse fondidesse;
   • seadmed majapidamisruumidesse, sööklatesse, duširuumidesse jne.
5. Tootmisvälised kulud:
   • reklaamikulud;
   • konsultatsioonide ja uuringute eest tasumine;
   • kommunaalmaksete tasumine jne.

Kuhu tuleks näidata üldkulud?

Ettevõte määrab üldkulude normid iseseisvalt, kui need pole seadusega kehtestatud (see on omane ainult meditsiinile ja ehitusele), samuti kui tegelikud üldkulud ületasid hinnangulisi.

Tavaliselt märgitakse need andmed:

• projekteerimis- ja kalkulatsioonidokumentatsioonis;
• eelarve planeerimisel;
• konkreetsete osakondade ja struktuuriüksuste individuaalses planeerimises.

Üldkulude jaotusvalikud

Vaatamata kaudsete kulude planeerimise raskustele on see vajalik protseduur, mida saab läbi viia mitmel viisil:

1. "Tööpalga" meetod. Kui põhitootmises töötab palju töötajaid, eriti kui ülekaalus on käsitsitöö, saab üldkulusid arvestada proportsionaalselt nende tööjõu palgafondiga.

ARVUTUSE NÄIDE. Avtokoleso LLC tegeleb kaupade veoga. Personali palgafond on 8 miljonit rubla aastas. Üldkulude suhe oli 2016. aastal 80%, see tähendab 6 miljonit 400 tuhat rubla. Ettevõte otsustas vähendada üldkulusid, mille tõttu vallandas mitu inimest. Palgafond vähenes samal ajal 20%, mis tähendab, et Avtokoleso LLC üldkulusid 2017. aastaks saab planeerida 5 miljoni 120 tuhande rubla ulatuses.

2. Müügimahu meetod Soovitav on kasutada, kui ettevõttes on ülekaalus automatiseeritud protsessid. Saate tulu jaotada proportsionaalselt masinatundidega.
3. Tootmisühik meetod kohaldatakse juhul, kui otsesed kulud ületavad oluliselt kaudseid. Siis saame võtta aluseks otsekulude suhte kaubaühiku kohta otsekulude kogusummasse.
4. Otsene loendamise meetod. Kaudsed kulud summeeritakse iga kuluartikli kohta eraldi.
5. Kombineeritud meetodid rakendatav keeruka struktuuriga suurettevõtetes, kus toodetakse mitut tüüpi tooteid. Näiteks saate arvestada tootmise üldkulusid palgaarvestuse alusel ja üldisi ärikulusid ühikuhinna alusel.

Üldkulude arvestamise kord

Kõikide kulude, sealhulgas üldkulude planeerimine ja arvestus toimub kindlas järjekorras:

1. Arvestatakse ettevõtte üldise äritegevuse kulude kogusumma.
2. Määratakse kindlaks üldkulude arv, mis tuleb arvestada tootevaliku iga liigi ühiku kohta.

TÄHELEPANU! Arvestada tuleb konkreetsete artiklite üldkulude seaduslikke piirmäärasid ja ettevõtte sise-eeskirjaga määratletud standardeid.

Üldkulude seaduslikud piirangud

Seadus määrab ehitus- ja meditsiinitööstuse üldkulude koosseisu ja piirmäärad.

Ehituse üldkulud

Selles valdkonnas on üldkulude planeerimine eriti oluline. Koostatakse kalkulatsioon, mis näitab tööstuse keskmised kulud, mis sisalduvad ehitustoodete või -teenuste maksumuses.

Ehitustööstuse kulude normeerimist reguleerivad ehituse üldkulude suuruse määramise metoodilised juhendid, mis on heaks kiidetud Venemaa riikliku ehituskomitee otsusega (eraldi Kaug-Põhja piirkondade ja samaväärsete piirkondade jaoks). Need dokumendid määravad kindlaks koefitsiendi, mida tuleb konkreetse ehitustegevuse üldkulude kindlaksmääramiseks rakendada, ja selgitavad ka selle kohaldamisala. Aluseks võetakse ehitustööliste palgafond. Koefitsientide jaotus toimub järgmiste peamiste ehitustüüpide järgi:

• tööstuslik;
• põllumajandus;
• transport;
• eluase;
• energia;
• seotud veemajandusega;
• tuumaenergia valdkonnas;
• restaureerimistööd;
• kapitaalremont;
• muud tüübid.

SULLE TEADMISEKS! Ehitusnormide kohased üldkulud tuleb rakendada kalkulatsiooni koostamise etapis, samuti tehtud tööde eest tasumisel.

Meditsiinilised üldkulud

Meditsiinitööstuse üldkulude norme ja koostist reguleerib Venemaa Tervishoiu- ja Meditsiinitööstuse Ministeeriumi korraldus nr 60 14. märtsist 1995. a. Vastavalt käesoleva korralduse sätetele peab arstiabi maksumus sisaldama kõiki raviasutuse aastakulusid:

• igat liiki personali, välja arvatud meditsiinitöötajate, palgad koos viitsummadega;
• kulud mööbli, kirjatarvete, majapidamistarvete (kõik, v.a ravimid ja sidemed) ostmiseks;
• vahendid remondiks.

Aluseks on konkreetseid raviteenuseid osutavate meditsiinitöötajate palgafond, mille aluseks on koefitsient 1,5.

TÄHTIS! Tavaliselt on üldkulud meditsiinis oluliselt suuremad kui ehituses.

Turumajanduslikes tingimustes ilmnes, et tootmis- ja müügiprogrammi määranud ettevõtte kasumikasvu ja kasumlikkuse säästmiseks reservide otsimise seisukohalt on kõige paremini juhitavad kulud järk-järgult muutumas mitte peamiseks, vaid üldkuludeks. Kodu- ja välismaiste ekspertide uuringute tulemused näitavad, et enamikus tööstusharudes kasvavad pidevalt üldkulud nii absoluutsummas kui ka majandusüksuse kogukulu suhtes. Kõige olulisem jaoks...

Jagage oma tööd sotsiaalvõrgustikes

Kui see töö teile ei sobi, on lehe allosas nimekiri sarnastest töödest. Võite kasutada ka otsingunuppu

Sissejuhatus

1.1. Tootmise üldkulude mõiste ja olemus juhtimisarvestuse süsteemis................................................ ............................................................ ......................................................

1.2. Kulude klassifikatsioon................................................ .................................................. ...................

2.1. Ettevõtte lühikirjeldus LLC "BEKPR" näitel…………………..

2.2. Tootmise üldkulude arvestus ja jaotus…………………….

2.3. Ettevõtte efektiivsuse tõstmise viisid………………………….

Järeldus

Kasutatud kirjanduse loetelu

Sissejuhatus

Teema asjakohasus.Turumajanduslikes tingimustes ilmnes, et tootmis- ja müügiprogrammi määranud ettevõtte säästureservide otsimise, kasumi kasvu ja kasumlikkuse seisukohast on kõige paremini juhitavad mitte peamised, vaid üldkulud.

Juhtimisarvestuse tegevuse täiustamise suunaks saab olla ühtse raamatupidamise, eelarvestamise ja üldkulude analüüsi loomine.

Turutingimustega ebapiisavalt kohandatud üldkulude arvestus- ja analüüsimeetodid ei mõjuta negatiivselt mitte ainult ettevõtte praegust tööd, vaid viivad ka valede strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmiseni.

Kodu- ja välismaiste ekspertide uuringute tulemused näitavad, et enamikus tööstusharudes kasvavad pidevalt üldkulud nii absoluutsummas kui ka majandusüksuse kogukulu suhtes. Selle põhjuseks on teaduse ja tehnika areng, juhtimisülesannete keerukuse kasv ja sellele vastav juhtivtöötajate arvu, nende kvalifikatsioonitaseme kasv, arvutite ja kaasaegsete sidevahendite laialdane kasutamine juhtimises, suurenevad nõuded büroode esinduslikkusele. , nende varustus jne. Uutes tingimustes tuntakse vajadust paindlike haldussüsteemide järele, juhtimise ja selle komponentide metoodiliste põhimõtete (sh raamatupidamisinfo kasutamise käsitluste) muutmise, vahendite kulutamise kontrolli tugevdamise organisatsiooni juhtimise tasandil. ja analüütiliste uuringute läbiviimine kulude optimeerimiseks selles valdkonnas.

See on kursusetöö asjakohasus, sest üldkulude juhtimisarvestus on vajalik efektiivseks kulude juhtimiseks, juhtide vastutusvaldkondade määramiseks, probleemide lahendamiseks toodetud toodete maksumuse kõige täpsemate näitajate väljaselgitamisega. Ja mida rohkem tähelepanu pööratakse üldkulude optimaalse juhtimisarvestuse süsteemi loomisele, seda mobiilsemaks muutub ettevõte turutingimustes ja seda tõhusamaks on haldusaparaadi tegevus.

Sihtmärk Töö seisneb tootmise üldkulude arvestuse ja jaotamise iseärasuste arvestamises.

Vastavalt eesmärgile otsustatakse järgmisedülesanded:

• Kaaluge tootmise üldkulude mõistet ja olemust juhtimisarvestuse süsteemis;
• Määratlege ettevõtte LLC lühikirjeldus " BEKPR";
• Tootmise üldkulude arvestuse ja jaotamise tagamine;
• Tehke kindlaks võimalused ettevõtte tõhususe parandamiseks.

Objekt Teadustöö kursuste on ettevõte LLC "BEKPR".

Teema kursusetöö tootmise üldkulude arvestus.

Töö struktuur.Kursusetöö koosneb sissejuhatusest, neljast küsimusest, järeldusest ja kirjanduse loetelust.

Kursusetöö koostamisel on kasutatud selliseid regulatiivdokumente nagu “Raamatupidamise seadus”, samuti kodu- ja välismajandusteadlaste artikleid, õpikuid ja õppevahendeid, samuti perioodikat.

Peatükk 1: Tootmise üldkulude teoreetilised aspektid

1.1. Tootmise üldkulude mõiste ja olemus juhtimisarvestuse süsteemis

Organisatsiooni kulud kajastatakse varade (sularaha, muu vara) võõrandamise ja (või) kohustuste tekkimise tagajärjel saadud majandusliku kasu vähenemisena, mis toob kaasa selle organisatsiooni kapitali vähenemise, välja arvatud sissemaksete vähendamine osalejate (varaomanike) otsusel 1 .

Valmistatud toodete maksumuse arvutamiseks ja saadud kasumi suuruse määramiseks liigitatakse kulud: sissetulevad ja aegunud; otsene ja kaudne; põhi- ja arved; praegune ja ühekordne jne. Juhtimisarvestuse jaoks on kõige olulisemad üldkulud, sest neid põhjustavad juhtimisfunktsioonid, mis oma olemuse, eesmärgi ja rolli poolest erinevad tootmisfunktsioonidest. Need kulud on reeglina seotud ettevõtte tegevuse korraldamise ja juhtimisega. Vastavalt kulude kandjale (kuluobjektile) jaotamise meetodile on üldkulud kaudsed.

Üldkulud on tootmise ja ettevõtte ülalpidamise ja juhtimise kulud: üldised tootmis- ja üldised majanduskulud, mis on põhjustatud ettevalmistamisest ja korraldamisest, hooldamisest ja juhtimisest.

Üldised (tootmis) üldkulud on tootmise korraldamise, ülalpidamise ja juhtimise kulud. Need tekivad tootmisosakondades, sektsioonides, töökodades ja tehastes. Nende kulude eesmärk, olemus ja funktsionaalne roll on otseselt seotud tootmisega. Tootmise üldkulud hõlmavad seadmete hooldus- ja käitamiskulusid ning kaupluse üldhalduskulusid.

Seadmete hooldus- ja ekspluatatsioonikulud hõlmavad: seadmete ja sõidukite amortisatsiooni; seadmete korraline hooldus ja remont; seadmete energiakulud; seadmete ja töökohtade hooldamise abitootmisteenused; seadmeid hooldavate töötajate palgad ja sotsiaalmaksed; materjalide, pooltoodete, valmistoodete tehasesisese transpordi kulud; muud seadmete kasutamisega seotud kulud 2 .

Poe üldhalduskulud koosnevad järgmistest kuludest: tootmisjuhtimise kulud; tootmise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud; tootmisosakonna juhtimisaparaadi hooldus; hoonete, rajatiste, tootmisseadmete amortisatsioon, hoonete, rajatiste, seadmete hooldus ja remont; normaalsete töötingimuste tagamise kulud; karjäärinõustamise ja koolituse kulud.

Mõlemale rühmale on ühine see, et nad: koosnevad keerukatest artiklitest; tekivad tootmisüksustes; planeeritakse ja võetakse arvesse nende esinemiskohtades; kontrollitakse eelarve-prognoosi meetodil.

Üldisi (mittetootmis-) üldkulusid põhjustavad juhtimisfunktsioonid, mis oma olemuselt, otstarbelt ja rollilt erinevad tootmisfunktsioonidest ja tootmiskorralduse funktsioonidest. Need kulud tekivad ettevõtte sees, s.o. need on haldusjuhtimiskulud; tehnilised halduskulud; tootmise juhtimise kulud; tarne- ja hanketegevuse juhtimise kulud; juhtida finants- ja müügitegevust; tööjõukulud: värbamine, valik, juhtide koolitus, koolitus, ümber- ja täiendõpe; väliste organisatsioonide pakutavate teenuste eest tasumine; hoonete, rajatiste, seadmete hooldus ja remont; kohustuslikud tasud, maksud, maksed ja mahaarvamised seadusega kehtestatud korras.

Seega on üldkulud kulud, mille koostist piiravad järgmised kriteeriumid:

1) kulud on oma olemuselt komplekssed (iga üldkulude kirje sisaldab erineva majandusliku sisuga kulusid: materjalikulud, tööjõukulud, hoonete, rajatiste ja seadmete amortisatsioon jne);

2) kulutused ei loo toote füüsilist ega materiaalset alust;

3) kulud on seotud tootmis- ja müügiprotsesside ülalpidamisega või organisatsiooni kui terviku või selle allüksuste juhtimisega.

1.2. Kulude klassifikatsioon

Kulude klassifikatsioon peab täielikult kajastama kõiki iseloomulikke tunnuseid, mille poolest mõned kuluartiklid teistest erinevad, ning piiritlema nende funktsionaalse rolli, mille kohaselt iga kulukomponent täidab kindlat funktsiooni. Selline lähenemine võimaldab meil põhjalikumalt määrata kuluartiklite moodustamise ja nende sihtimise teostatavust ja tõhusust. 3 .

Vaatleme üldkulude peamisi klassifitseerimistunnuseid:

1. tootmistsüklisse kuulumise järgi: tootmis- ja tootmisvälised üldkulud, selline jaotus tuleneb tootmiskulu määramise metoodikast. Tootmiskulude eripäraks on nende seos tootmisprogrammi väljatöötamise ja loomisega. Tootmise üldkulusid saab üksikasjalikuma kuluteabe saamiseks klassifitseerida üksuste kaupa.
2. vastavalt kontrollitasemele: kontrollitavad ja kontrollimatud üldkulud, sellise rühmituse kasutamise vajaduse määrab asjaolu, et see reguleerib erinevate juhtimistasandite juhtide vahelisi suhteid ja võimaldab tuvastada kulude ületamise süüdlast.

Üldkulud on ühel või teisel juhtimistasandil konkreetse juhi kanda. Näited hõlmavad kuluartikleid, nagu äriüksuse käitamise kulud või tootmisprotsessi konkreetse etapiga seotud hoolduskulud.

1. kulukohakulu hulka arvamise meetodil: esmased ja sekundaarsed üldkulud. Esmasteks kuludeks loetakse neid, mis tekivad vahetult kulukeskuses (töökoja juhtivpersonali ülalpidamiseks). Kõrvalkulud on kulud, mis jaotatakse kulukohale üldkulude ümberjaotamise korra või siirdehindade arvutamise korra tulemusena (transporditeenustele, sõidukite remondile). 4
2. kulude kajastamise meetodil juhtimisarvestuses: tegelikud, eelarvelised ja jaotatud üldkulud. Tegelikud kulud, mis on tehtud aruandeperioodil ja kajastatud tegevusaruannetes. Eelarve kulud, mida raamatupidajad eelseisvaks eelarveperioodiks planeerivad. Tegelikke ja eelarvelisi üldkulusid saab arvutada: ettevõtte kui terviku kohta; alajaotus; Tegevuse liik; seadmete tüüp; toote ühik; operatsiooni. Jaotatud (absorbeeritud, maha kantud) üldkulud on valmistatud toodetele kuluarvestuse käigus jaotatud üldkulud.

Kuna prognoosimise objektiks on üldkulud, siis on võimalik eristada prognoositavaid ja prognoositavaid üldkulusid (mittetootlikud maksed, üldkulude osakaal defektide kuludes jne).

Standardkuluarvestuse süsteemis: alajaotatud ja ülejaotatud üldkulud. Kui tegelikud üldkulud on suuremad kui eraldatud, siis tekivad alajaotatud üldkulud. Kui jaotatud üldkulud on tegelikest suuremad, siis tekivad ümberjaotatud üldkulud 5 .

1. Oluline on jagada üldkulud osadeks sõltuvalt selliste tegurite mõjust nagu hooajalisus. Hooajalised üldkulud: küttekulud, osa tegevuskuludest jne.
2. olenevalt tegevusmahu mõjust (otsene kuluarvestuse kuluarvestussüsteem): muutuv ja püsiv. Muutujate hulka kuuluvad kulud, mille väärtus muutub tegevuse mahu ja töö intensiivsuse muutudes. Püsikulud on kulud, mille suurus jääb suhteliselt muutumatuks sõltumata tegevusmahu muutustest.

Ülaltoodud klassifikatsiooni saab täiendada erinevate püsikulude rühmitustega.

Eelkõige on võimalik eristada püsivaid üldkulusid, mis on kaetud ja mida ei kata piirkasum. Kaetud on fikseeritud üldkulud, mis on kaetud kõigi sissemakse marginaali tasemetega. Seda rühmitamist kasutatakse nendes süsteemides, mis kasutavad piirkasumi mõistet. Absorbeerimata üldkulud on fikseeritud üldkulud, mida kõik osamaksumarginaali tasemed ei ole neelanud. Selle rühmituse kasutamisel on oluline praktiline tähendus. Kui püsikulud on kaetud, jääb organisatsioon kasumit katmata.

Diskreetsed üldkulud pakuvad praktilist huvi. Diskreetsed üldkulud on kulud, mis on kindla tootmismahu puhul konstantsed, kuid millel on võimalus kriitilisel ajahetkel teatud summa võrra suureneda. Seda tuleks kasutada nii eelarve koostamiseks kui ka üldkulude analüüsiks.

Muutuv- ja püsikulude hulgast saab eristada perioodilisi ja püsivaid üldkulusid.

Perioodilisi iseloomustab asjaolu, et nende esinemise hetk ei ole konstantne. Nende kohta on võimatu teha korrelatsioonianalüüsi ega muud statistilist meetodit, mis võimaldaks nende keskkonnas eristada muutuv- ja püsikulusid. Näiteks võiks tuua reisikulud, esinduskulud, kulutused tööriietele, büroohoone renoveerimisele jne.

Püsivad üldkulud on kuust kuusse muutumatult kantud kulud, s.o. need on elektrikulud, sisetranspordikulud jne.

Muutuvad ja fikseeritud üldkulud võivad olla ratsionaalsed või irratsionaalsed. Seda osa kuludest, mis on seotud kasutamata tootmisvõimsusega, loetakse raiskavaks üldkuludeks. Ratsionaalsed on kulutused, mis toovad organisatsioonile majanduslikku kasu: tegevuskulud, projekteerimisosakondade, kontrolliosakondade ülalpidamiskulud jne. Seda rühmitamist kasutatakse praktikas üldkulude vähendamise meetmete rakendamiseks 6 .

1. funktsionaalse kuluarvestuse meetodi (ABC meetod) rakendamise raames, s.o. üldkulud rühmitatakse tegevusalade (funktsioonide) kaupa, iga tegevuse jaoks määratakse kulukandjad ning seejärel kantakse funktsionaalsed üldkulud kulukäituri süsteemi kaudu toodetele maha. Selle meetodi eesmärk on saavutada täpsed toote kuluarvestuse tulemused ja kulude juhtimine. Sel juhul eristatakse lühiajalisi muutuvkulusid (kulukandjateks on masinatunnid, inimtöötunnid, otsesed materjalid jne), pikaajalisi muutujaid (need ei muutu koos toodangu mahuga, vaid kõiguvad mõjul muude tegurite mõju pikas perspektiivis) ja püsikulud (ei sõltu vaadeldava perioodi tulemusnäitajatest). Lisaks on kulusid, mis on jälgitavad teatud tüüpi toodetega (nt tegevuskulud, mis kuluobjektide (nt masinatunnid) abil jaotatakse teatud tüüpi toodetele) ja kulusid, mis ei ole jälgitavad teatud tüüpi toodetele. (halduskulud, kindlustusmaksed ).

Üldkulude kaalutletud rühmitamise rakendamine praktikas võimaldab meil suurima täpsusega määrata tootmiskulud ja vähendada kulusid ettevõttes. 7 .

1. olenevalt kulude mahakandmise viisist raamatupidamises (otsekuluarvestuse süsteem ja täiskuluarvestussüsteem): perioodi kulud, mida varude hindamisel ei võeta arvesse ja arvestatakse kuluna sellel perioodil, mil need tekkisid (üldine ärikulud ja müügikulud); tootekulud kulud, mida võetakse arvesse varude hindamisel (näiteks lõpetamata toodangu soetusmaksumusele omistatavad kulud).

Maailmapraktikas loetakse perioodi kuludeks kõik tootmisega mitteseotud üldkulud (üldised ärikulud ja müügikulud).

1. Üldkulud saate grupeerida sõltuvalt valitud juhtimisotsuse valikust. Sel juhul jagunevad kirjeldatud kulud asjakohasteks ja ebaolulisteks. Olulised on üldkulud, mida mõjutab valitud alternatiivne lahendus (enamasti on need maksud, kulud kaupade tehasesisesele liikumisele). Mitteolulised üldkulud jäävad muutumatuks ühegi valitud juhtimisotsuse puhul (hoonete, rajatiste ülalpidamiskulud, amortisatsioon). Iga konkreetse juhtumi puhul ei ole võimalik esitada asjakohaste ja ebaoluliste kulude loendit, mistõttu võivad mõned kulud ühel juhul olla olulised ja teisel juhul ebaolulised.
2. olenevalt tootmismaksumusse kaasamise etappidest: tootmise üldkulud, kaubatoodangu üldkulud ja lõpetamata toodangu üldkulud. Tootmise üldkulud viitavad aruandeperioodil toote tootmisele eraldatud brutokulude osale. Kaubatoodangu üldkulud on osa valmistoodete maksumusest. Töötlemata toodangu (WIP) üldkulud kujutavad endast osa kuludest, mis on maha kantud poolelioleva toodangu kuludesse, mis tuleneb üldkulude jaotusest valmistoodete ja (WIP) vahel.

Kulude rühmituste praktilise kasutamise suundade, sh üldkulude klassifikatsioonide määramine on juhtimisarvestuses oluline ülesanne. See aitab määrata iga kulugrupi olulisust kuluhaldussüsteemis.

Juhtimisarvestus on süsteem, mis pakub teavet kulude ja tulemuste hindamiseks ja mõõtmiseks, samuti juhtide otsuste tegemiseks kõigil ettevõttesisese juhtimise tasanditel. 8 .

Kaasaegne juhtimisarvestussüsteem sisaldab järgmisi elemente: tootmisarvestus, tegevusarvestus, kulueelarve koostamine ja kuluanalüüs.

Tootmisarvestus on juhtimisarvestuse lahutamatu osa. Sisuliselt on tootmisarvestus koondkuluarvestuse ja tootekulude arvestuse süsteem. Ettevõtetes on tootmisarvestuse funktsioonid määratud raamatupidamisosakonna kuluarvestuse osakonnale. Täieliku juhtimisarvestuse pidamiseks on vaja veel vähemalt ühte osakonda, mida võib nimetada juhtimiskontrolli ja -analüüsi osakonnaks. Selle raames on vaja genereerida ja koondada infot juhtimisotsuste tegemiseks, eelarve koostamiseks ja kuluanalüüsi läbiviimiseks.

Juhtimisarvestuse raames üldkulude arvestuse peamised ülesanded on järgmised:

• õigeaegse, täieliku ja usaldusväärse teabe genereerimine ettevõttes tekkivate tegelike üldkulude kohta;
• eelarve koostamine ja üldkulude kalkulatsiooni täitmise jälgimine;
• reservide väljaselgitamine üldkulude vähendamiseks;
• üldkulude üksikute elementide muutusi mõjutavate tegurite väljaselgitamine;
• kulude juhtimine ja juhtimisotsuste tegemine (üldkulude jaotamine tootmiskulu määramiseks, üldkulude analüüs, hinnakujundus jne).

Juhtimisarvestust eristab ennekõike võime kiiresti otsuseid vastu võtta. Raamatupidaja-analüütikud määravad raamatupidamis-, eelarve- ja analüüsiandmete abil kindlaks alternatiivsed tegevussuunad, koguvad ja teevad kokkuvõtte nende kohta ning koostavad juhtkonnale soovitusi. Ebaefektiivsed otsused võivad kaasa tuua organisatsiooni ebastabiilse finantsseisu, s.t. põhjustada kaubaturu kaotust, kulude kasvu, varude põhjendamatut suurenemist jne. Juhtimisotsuste tegemisel on oluliseks kriteeriumiks ühikukulu. Üldkulud mängivad siin erilist rolli.

Juhtimisarvestuses on üldkulude püsiv osa eriti oluline, kuna see on kõige tõhusam viis toodete maksumuse vähendamiseks. Selle valdkonna peamised tegevussuunad hõlmavad haldusaparaadi suuruse vähendamist, selle ülalpidamiskulude vähendamist; tootmisprotsesside teenindamisega tegeleva personali kvalifikatsiooni tõstmine ja selle valdkonna rahakasutuse kontrolli tugevdamine; üldkulude normide ja standardite süsteemi ning kõrvalekallete juhtimise süsteemi rakendamine, mille põhieesmärk on vältida nende ressursside ebaratsionaalset tarbimist.

Peatükk 2. Tootmise üldkulude ja kulude arvestus ettevõttes BEKPR OÜ näitel

2.1. Ettevõtte lühikirjeldus BEKPR LLC näitel

Kursusetöö uurimisobjektiks on piiratud vastutusega äriühing, edaspidi BEKPR OÜ.

OÜ "BEKPR" on registreeritud Alamuduni Riiklikus Maksuinspektsioonis, INN 02403200010154, OKPO 22447629. OÜ "BEKPR" on maamaksu, töötajate palgalt tulumaksu, sotsiaalfondi kindlustusmaksete maksja ning tal on soodustused tulumaksu tasumisel. , käibemaks ja müügimaks kui põllumajandustoodete tootja ja töötleja (Kõrgõzstani Vabariigi maksuseadustiku artiklid 212, 239, 315).

Osaühing "BEKPR" asutati juriidilise isikuna 24. mail 2001 aadressil: Lebedinovka küla, Alamuduni rajoon, Beregovaja tänav 1 "a". BEKPR LLC teostab oma tegevust vastavalt Kõrgõzstani Vabariigi tsiviilseadustiku, Kõrgõzstani Vabariigi seaduse "Äripartnerluste ja -ühingute kohta", tööseadustiku, maksuseadustiku ja muude kehtivate õigusaktide normidele. , rahvusvaheline õigus, harta ja asutamisleping.

Põhikapitali suurus on 500 somi.

Ettevõtte nimi tekkis asutajate nimede algustähest:

B – Bektursyn,

E - Erzhan,

K - Kadyrkul,

P - Pavel,

R – Rahman.

Bazhanov Rakhmankul Salmanovich ja Bazhanov Kadyrkul Salmanovich on õed-vennad. Rakhmankul on Riha LLC asutaja, Kadyrkul asutas BEKPR LLC. Vennad alustasid oma töökarjääri 1992. aastal lihatöötlejatena Kirgiisi-potrebsojuzis (kaubandus- ja ostubaas). Seejärel juhendasid nad TZB loomafarmi, mis tegeles naaritsa, arktilise rebase ja astrahani karusnaha valmistamisega. Olles omandanud selles tegevusvaldkonnas piisava kogemuse, otsustas Bazhanov Rakhmankul 1996. aastal Kadyrkuli venna toel luua oma vorstitootmisettevõtte ja 2001. aastal asutas Kadyrkul BEKPR LLC. Lebedinovka küla territooriumil osteti maad veski ja pagariäri ehitamiseks, seejärel osteti lehmalaudad sigade ja veiste kasvatamiseks sea- ja veiseliha tootmiseks.

Praegu on ettevõte varustatud spetsiifiliste seadmetega erinevat tüüpi pagari- ja vorstitoodete tootmiseks, piimatöötlemiseks, abiseadmete, arvutiseadmete ning kaasaegsete andmetöötlus- ja edastamisvahenditega.

Praegu on BEKPR LLC-l Logvinensky, Syntashsky, Buraninsky, Lebedinovsky ja Frunzensky ayil okmotu renditud põllud kogupindalaga 350 hektarit, millel kasvatatakse nisu ja lutserni, samuti 118 hektarit oma maad Novos. Pavlovka. Lutserni kasutatakse sigade ja noorveiste söötmiseks, keda kasvatatakse vorsti tootmiseks. Nisu kasutatakse leiva küpsetamiseks ja ka kariloomade söötmiseks.

Seltsi juhtimist teostab vahetult asutaja. Peadirektoriks määrati Erzhan Amanovich Bazhanov, kes juhib BEKPR LLC põhikirja ja asutamislepingu kohaselt.

Väga olulisi funktsioone tootmisjuhtimises BEKPR OÜ-s täidab raamatupidamisteenistus. Raamatupidamine on kõige olulisem vahend äritegevuse juhtimiseks ja kontrollimiseks, aitab kaasa kasumi teenimisele ning rahaliste, materiaalsete ja tööjõuressursside õigele kasutamisele.

BEKPR LLC raamatupidamisosakond on juhtimisaparaadi lahutamatu osa, on tihedalt seotud ettevõtte kõigi teenuste, osakondade ja tootmisüksustega, saab neilt raamatupidamiseks ja kontrolliks vajalikku dokumentatsiooni ning varustab neid majandusteabega ettevõtte tulemuste kohta. tööd. Seega mõjutab see otseselt tootmise, toodete tarnimise ja müügi edenemist, suhteid võlgnike ja võlausaldajatega, maksude ja kindlustusmaksete õigeaegset arvestamist ja tasumist, kasumlikkust ja muid majandusnäitajaid.

Info suurenemise ja BEKPR OÜ üleminekuga IFRS-ile 2009. aastal tekkis vajadus infotehnoloogiate loomiseks. Ettevõtte juhtimiseks töötati välja spetsiaalne programm “1C Enterprise”, mida arendatakse ja täiustatakse jätkuvalt. OÜ BEKPR raamatupidamisosakonda kuuluvad pearaamatupidaja ja tema abi, kes vajadusel täidab pearaamatupidaja ülesandeid. Mõlemal töötajal on majanduskõrgharidus raamatupidamise, analüüsi ja auditi erialal. Pearaamatupidaja ja tema abi täidavad oma ülesandeid vastavalt väljatöötatud ametijuhenditele.

BEKPR OÜ-l on arhiiv raamatupidamisdokumentide ja aruandluse säilitamiseks.

BEKPR LLC-s toimub vastavalt Kõrgõzstani Vabariigi resolutsioonile „Kõrgõzstani Vabariigi valitsuse 28. septembri 2001. aasta määruse nr 593 „IFRSi kohta“ täiendavate muudatuste sisseviimise kohta alates 2009. aastast ettevõtte raamatupidamisarvestus vastavalt Kõrgõzstani Vabariigi 28. septembri 2001. aasta määrusele nr 593 „IFRSi kohta“. IFRS-ile üle läinud ettevõtetele soovitatud 2002. aasta kontoplaan. Kuni 2009. aastani koostati raamatupidamisaruanded 1995. aasta kontoplaani järgi.

Uuringu käigus selgus, et arvestuspoliitika korraldus ja väljatöötatud arvestuspoliitika kirjalikus vormis kui sellised ei ole BEKPR OÜ-s kättesaadavad. Raamatupidamise protsessi korraldust üle vaadates leiti aga, et BEKPR LLC järgib rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Üksuste finants- ja majandustegevuse raamatupidamise kontoplaani alusel on välja töötatud töökontoplaan ja selle rakendamise metoodilised soovitused, mida soovitab Kõrgõzstani Vabariigi valitsuse finantsaruandlust käsitleva riikliku komisjoni resolutsioon ja Auditeerimisstandardid 18.11.2002 nr 28.

Raamatupidamise aastaaruande koostamise aruandeperiood algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril (kaasa arvatud).

Kõik bilansikirjed on mõõdetud rahvusvaluutas som. Kasutusel on arvestuse päevik-tellimuse vorm ja kahekordse kirjendamise põhimõte. Kontode vastavus vastab kontoplaani kasutamise soovitustele. Bilansikirjete hindamisel tagatakse järgmiste nõuete täitmine:

Varade ja kohustuste kirjete vastastikune tasaarvestus ei ole lubatud

Bilansikirjeid ei ahendatud

Numbrilised näitajad sisalduvad Netohinnangus

Bilansikirjed kinnitavad inventuuri tulemused.

Majanduselu faktide dokumenteerimiseks kasutatakse tüüpvormis algdokumente.

Varude arvestus toimub pideva arvestussüsteemi abil, s.o. Laoartiklite laekumine ja väljaminek kajastub vahetult grupi 1600 laoartiklite raamatupidamises.

Põhivara võetakse arvele vastavalt kontoplaanis sätestatud liigitusrühmadele algses soetusmaksumuses ja akumuleeritud kulumi summas.

Põhivara amortisatsiooni arvutamisel kasutatakse järgmisi meetodeid:

Ehitiste puhul – ühtset meetodit kasutades;

Muude kahaneva bilansi meetodil põhivarade puhul on tarne 15% bilansilise väärtusega eelmise aasta lõpus.

Amortisatsiooni ei arvestata maalt, lõpetamata ehitistelt ega konserveerimisele üle antud põhivaralt.

Maksustamise eesmärgil amortisatsiooni ümber ei arvestata, kuna BEKPR OÜ-l on põllumajandussaaduste tootja ja töötleja tulumaksusoodustused.

Tulu BEKPR OÜ-s kajastatakse arvete alusel toodete jaeketti saatmisel.

Pagari- ja vorstitoodete maksumus määratakse tellimisviisiga.

Teravilja tootmise ja lihaloomade kasvatamise maksumuse määravad tegelikud kulud, mis on tehtud kasvuperioodil ja koristamisel või loomakasvatusperioodil enne tapmist.

Uuringust selgus, et nõuete arvestusel nõuete arvelt ei kasutata lootusetute võlgade reserveerimise meetodit, mis on ette nähtud rahvusvaheliste ettevaatlikkuse (foresight) ja võrreldavuse põhimõtetega. Samuti leiti, et seletuskiri on koostatud väga kokkuvõtlikult ja ei avalikusta kõiki rakendatud arvestusmeetodi aspekte.

Finantsaruanded sisaldavad järgmisi aruandeid:

Vorm nr 1 Bilanss;

Vorm nr 2 Kasumiaruanne;

Vorm nr 3 – rahavoogude aruanne;

Vorm nr 4 - Kapitali muutuste aruanne.

BEKPR OÜ vara koosneb käibe- (käibe-) ja põhivarast. Käibevara arvestuse töökontoplaan sisaldab järgmisi kontosid:

1110 Sularaha ettevõtte kassas;

1210 Sularaha pangakontol;

1410 Debitoorsed arved;

1500 saadaolevad arved muude tehingute eest, sealhulgas:

1520 võlgnevust töötajatele ja direktoritele,

1530 arved ettemakstud maksude eest.

1600 laovarud;

1700 Abimaterjalide inventuur;

Välja antud 1800 ettemakset.

2.2. Tootmise üldkulude arvestus ja jaotus

Kulude jaotamine on peaaegu iga organisatsiooni jaoks vältimatu probleem, see on kogutud kulude otsene omistamine konkreetsele objektile ja kulude jaotus erinevate objektide vahel.

Kulude jaotamise põhieesmärgid on: teabe andmine juhtimisotsuste tegemiseks, organisatsiooni kasumi ja varade arvestamine finantsaruannete esitamisel välistele töövõtjatele, organisatsiooni juhtide ja töötajate motiveerimine, kulude põhjendamise või hüvitise arvutamise vajadus. Erinevad kulude jaotamise viisid teenivad organisatsiooni erinevaid eesmärke.

Enamik kulude jaotamist puudutavaid otsuseid tehakse põhjus-tagajärg seoseid ja tulukriteeriume arvesse võttes. On ka teisi kriteeriume, mis hõlmavad õiglust ja kulude kandmise võimet.

Juhtimisarvestuses on kulude ümberjaotamiseks kolm meetodit:: otsekulude jaotamise meetod, järjestikuste ja lineaarvõrrandite süsteemi meetod 9 .

Otsene kulude jaotamise meetodon kõige levinum, selle olemus seisneb ettevõtte iga abiüksuse kulude jaotamises ainult teenuste põhitarbijatele. Eeliseks on see, et puudub vajadus letiteenuste mahu eelhinnangu järele. Selle meetodi puuduseks on võimetus hinnata abiüksuste poolt üksteisele osutatavate teenuste mahtu.

Ümberjaotamise meetodvõtab arvesse letiteenuseid, mida ettevõtte mõned abiosakonnad teistele osutavad. Kuid sellel meetodil pole ka puudusi, nimelt on keeruline valida teenindusüksust, millest on õigem kulude jaotamise protseduuri alustada.

Lineaarvõrrandisüsteemi meetodlineaarvõrrandisüsteemi lahendamisel põhinev loendusteenuste jaotamise meetod. Seda meetodit on kõige mugavam kasutada.

Kulude jaotamise alus jääb muutumatuks pika aja jooksul ja on ettevõtte arvestuspoliitika üks element.

Vaatleme üldkulude etapiviisilist jaotamist.

Esimeses etapis kirjendatakse sellest tulenevad üldkulud järgmistele kontodele:

• arvel 7170" Muud tootmiskulud» moodustuvad tootmiskulud;
• arvel 1700 “Abitoodang” abikulud;
• kontol “Üldettevõtluskulud” üldettevõtluse kulud, mis jaotatakse edaspidi vastavalt tuludele tootmise ja kaubanduse jaoks eraldi;
• Kontol “Müügikulud” kujunevad kauplemiskulud.

Teises etapis koostatakse ettevõtluse üldkulude analüüs ja tulemused summeeritakse.

Kolmandaks on vaja summeerida veski tegevuse, kaubanduse ja abitootmise tulemusena saadud tulu, s.o. leiame kogu ettevõtte tegevusest saadava tulu.

Viimases, neljandas etapis jaotatakse laekunud summa kontode vahel.

Maha kirjutama likvideeritud põhivara

Põhivara väärtuse kontod (2130-2190) ja akumuleeritud amortisatsioonikontod (2193-2199) suletakse ning jääkväärtus (olemasolul) kantakse maha kontole 9590 “Muud tegevusvälised kulud”:

2. Põhivara likvideerimise kulud kajastuvad konto 9590 “Muud tegevusvälised kulud” deebetis vastavuses kontodega “Muud lühiajalised kohustused”, “Võlad arved” jne, näiteks:

3. Likvideerimisest saadud materjalide kulu debiteeritakse kontolt 1700 “Abimaterjalid” vastavalt kontole 9590 “Muud tegevusvälised kulud”

Kulude mahakandminemüüs põhivaratehakse järgmiselt:

1. Põhivara müügist saadud tulu kajastub konto 1100 “Kassa kassas”, 1200 “Kassa pangas”, 1590 “Muud nõuded arvelduskontode” deebetis vastavalt kontole 9190 “Muud tegevusvälised tulud” ja konto 3430 “ Tasumisele kuuluv käibemaks":

2. Põhivara soetusmaksumuse (2130-2190) ja akumuleeritud amortisatsioonikontode (2193-2199) kajastamise kontod suletakse ning bilansiline väärtus kantakse maha kontole 9590 “Muud tegevusvälised kulud”

3. Põhivara müügil tehtud kulud (ostjale üleandmine, demonteerimine jne) kajastatakse konto 9590 “Muud tegevusvälised kulud” deebetis vastavuses kontodega “Muud lühiajalised kohustused”, “Makstud arved” jne.

4. Kui realiseerimisest tekib kasum, kajastatakse seda kontol 9190 “Muud mittetegevustulud”; kui võõrandamisest tekib kahju, kajastatakse seda kontol 9590 “Muud tegevusvälised kulud”

Keeruliste raamatupidamiskirjete kasutamisel väheneb oluliselt kannete arv:

Dt 1100 "Sularaha kassas" või 1200 "Sularaha pangas"

D-t 1590 “Muud nõuded”

Dt 2193-2199 “Akumuleeritud kulum”

Dt 9590 “Muud tegevusvälised kulud” (kui võõrandamise tulemuseks on kahjum)

Komplekt 3430 “KM tasumisele kuuluv”

Komplekt 2110-2190 “Põhivara”

Komplekt 9190 “Muud mittetegevustulud” (kui realiseerimise tulemuseks on kasum)

Vara loetakse likvideerituks ja bilansist maha kantud aruandeperioodil, mil põhivara on füüsiliselt likvideeritud või edasiseks kasutamiseks kõlbmatuks tunnistatud ning seda on võimalik müüa vanaraua ja muude jäätmete hinnaga. Varade likvideerimise jääkväärtus ja kulud kajastuvad raamatupidamise aastaaruandes põhivara likvideerimisest tuleneva kahjuna. Arvesse läheb likvideerimisest saadud materjalide võimaliku müügi maksumusnagu muud materjalid.

Vastavalt IFRS-ile kajastatakse organisatsiooni kulusid majandusliku kasu vähenemisena varade võõrandamise ja (või) kohustuste tekkimise tõttu, mis põhjustavad selle organisatsiooni kapitali vähenemist, välja arvatud vähenemine. sissemaksetes osalejate (varaomanike) otsusel.

Kapitali- ja finantsinvesteeringutega seotud kulusid ning tootmisväliseid kulusid ei peeta organisatsiooni kuludeks. 11 .

Organisatsiooni kulud jagunevad olenevalt nende olemusest, elluviimise tingimustest ja organisatsiooni tegevuse suunast järgmisteks tüüpideks:

• tavategevuse kulud;
• muud kulud, mis omakorda jagunevad:

Tegevuskulud,

mittetegevuskulud,

Erakorralised kulud. 12

Muid kulusid tootmiskulude arvestuses ei kajastata. Lõppkokkuvõttes kajastuvad need kontodel “Muud tulud ja kulud” ning “Kasumid ja kahjumid” (vt täpsemalt peatükist “Kasumite ja kahjumite arvestus”).

Tavategevuse kulud on kulud, mis on seotud toodete valmistamise ja müügiga, tööde tegemise ja teenuste osutamisega, samuti kaupade ostmise ja müügiga:

• toodete valmistamisega otseselt seotud kulud (tööd, teenused);
• toodete tootmiseks ettevalmistamise kulud;
• peamise tootmisprotsessi teenindamise kulud;
• tootmise juhtimise kulud;
• personali koolituse ja keskkonnakaitsemeetmete kulud;
• riigieelarvevälistesse fondidesse tehtavate sissemaksete kulud;
• põhivara ja immateriaalse põhivara taastamise kulud amortisatsiooni näol;
• kulu arvelt tehtud maksud, lõivud ja kohustuslikud mahaarvamised vastavalt seadusele;
• äri- ja halduskulud.

Organisatsioonides, mille tegevusvaldkond on rendilepingu alusel oma vara ajutise kasutamise tasu ja leiutiste, tööstusdisainilahenduste ja muud liiki intellektuaalomandi patentidest tulenevate õiguste eest tasu pakkumine, samuti teiste organisatsioonide põhikapitalis osalemine. , kuludeks loetakse tavategevuse kulud, mille elluviimine on seotud seda tüüpi tegevustega. Kui seda tüüpi tegevused ei ole organisatsiooni tegevuse objektiks, liigitatakse seda tüüpi tegevuste läbiviimise kulud tegevuskuludeks.

Kõrgõzstani Vabariigi maksuseadustiku kohaselt kajastatakse kulusid maksumaksjate poolt kantud (tekinud) põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatud kuludena ja kahjudena (artikli 252 punkt 1).

Nende liigitus on kuluarvestuse korrektseks korraldamiseks väga oluline. Tavategevuse kulud rühmitatakse vastavalt nende tekkekohale, tooteliikidele (tööd, teenused), kululiikidele, majanduslikule rollile tootmisprotsessis, koostisele, tootmiskuludesse arvamise meetodile, sagedusele, osalemise järgi. tootmisprotsess, seos tootmismahuga, koostis tootmiskulu ja efektiivsus.

Lähtuvalt päritolukohast rühmitatakse kulud tootmise, töökoja, objekti ja muude organisatsiooni struktuuriüksuste kaupa. Selline kulude rühmitamine on vajalik juhtimisarvestuse korraldamiseks ja toodete tootmismaksumuse määramiseks.

Kulud rühmitatakse nende maksumuse arvutamiseks tooteliigi järgi (töö, teenus).

Kululiigi järgi on kulud rühmitatud kuluelementide ja kuluartiklite järgi.

Vastavalt IFRS-ile (punkt 8) on organisatsiooni tavategevuse kulud rühmitatud järgmistesse elementidesse:

• materjalikulud (miinus tagastatavate jäätmete maksumus);
• tööjõukulud;
• sissemaksed sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks;
• amortisatsioon;
• muud kulud (posti- ja telegraafi-, telefoni-, reisikulud jne).

See rühmitus on ühtne ja kohustuslik kõikidele rahvamajanduse sektoritele. Kulude rühmitamine majanduselementide järgi näitab, mida täpselt tootmiseks kulutati, milline on üksikute kuluelementide suhe kulude kogusummasse.

Kulude elementide kohta saadud andmed on vajalikud äriplaanide väljatöötamisel, materiaalsete ressursside ostude mahus, palgafondi ja amortisatsioonitasude suuruse määramisel, kulude kontrolli korraldamisel, ressursikasutuse efektiivsuse näitajate (materjalimahukuse) arvutamisel. , tööjõu intensiivsus jne) ja mitmed muud näitajad . 13

Tuleb märkida, et kulude arvestamisel nende elementide kaupa ei eristata kulusid valmistoodangu (tööd, teenused) ja lõpetamata toodangu vahel.

Kõrgõzstani Vabariigi maksuseadustik (artikkel 253) näeb ette mitte viie, vaid nelja kuluelemendi jaotamise:

• materjalikulud;
• tööjõukulud;
• kogunenud kulumi summa;
• muud kulud.

Käibevara hulka kuuluvad ka varud, mida loetakse raha ja nõuetega võrreldes vähem likviidseks varaks. Varud ettevõttes BEKPR LLC kajastatakse grupi 1600 aktiivsetel kontodel vastavalt IFRS 2-le „Varud” koos järgnevate andmetega raamatupidamises:

1610 toodet ladudes,

1620 tooraine ja põhimaterjali varu,

1630 pooleliolevat tööd,

1640 valmistoodet,

1700 abimaterjali.

Kuni 2009. aastani olid OÜ BEKPR inventaris kasvandus- ja nuumloomad, mis seoses arvestuse üleminekuga 2002. aasta kontoplaanile on liigitatud bioloogiliste varade hulka ja on kajastatud põhivara koosseisus.

Varude arvestust OÜ-s "BEKPR" peetakse kontol 1620 "Toorained ja materjalid" laokohtade kontekstis iga kaubaartikli kohta eraldi kvantitatiivselt ja summaarselt (vt konto 1620 bilansi lisa 2014. aasta juulikuu kohta).

Varude (edaspidi varud) arvestamiseks kasutab organisatsioon tabelis toodud esmaste dokumentide ühtseid vorme - BEKPR OÜ-s varude arvestuseks kasutatavaid esmaseid dokumente (tabel 2.1.).

Tabel 2.1

Varude arvestuse esmased dokumendid

Vormid	Vormi nimi	Juhised kasutamiseks
M-7	Materjalide vastuvõtmise tunnistus	Seda kasutatakse selliste materiaalsete varade vastuvõtmise vormistamiseks, millel on kvantitatiivne ja kvalitatiivne lahknevus, samuti lahknevus sortimendis tarnijalt nende saatedokumentidega; koostatakse ka ilma dokumentideta saabunud materjalide vastuvõtmisel; on õiguslik alus pretensiooni esitamiseks tarnijale või saatjale. Akti kahes eksemplaris koostavad valikukomisjoni liikmed, mille kohustuslikul osavõtul osaleb rahaliselt vastutav isik ja saatja (tarnija) esindaja või sõltumatu organisatsiooni esindaja.
M-11	Taotlus-arve	Seda kasutatakse organisatsioonisisese materiaalsete varade liikumise arvestamiseks struktuuriüksuste või rahaliselt vastutavate isikute vahel. Arve kahes eksemplaris koostab struktuuriüksuse rahaliselt vastutav isik, väärtasjade mahakandmise aluseks väljaandmisladu ja teise - vastuvõtvasse lattu väärisesemete vastuvõtmiseks. Samadel arvetel dokumenteeritakse toimingud tootmisest kasutamata materjalide lattu või lattu toimetamisel, kui need on eelnevalt nõudmisel saadud, samuti jäätmete ja praagi üleandmisel. Arve allkirjastavad vastavalt tarnija rahaliselt vastutavad isikud ning see hangitakse ja esitatakse raamatupidamisele materjalide liikumise fikseerimiseks.
M-15	Kõrvale materjalide väljastamise arve	Seda kasutatakse oma organisatsiooni väljaspool selle territooriumi asuvate talude või organisatsioonide poolte poolt lepingute ja muude dokumentide alusel materiaalsete varade varustamiseks. Arve väljastab struktuuriüksuse töötaja lepingute, korralduste ja muude asjassepuutuvate dokumentide ning väärisesemete vastuvõtmise volikirja saaja poolt ettenähtud korras täidetud volikirja saaja poolt kahes eksemplaris. Esimene eksemplar läheb materjalide väljastamise aluseks lattu, teine ​​eksemplar läheb materjalide saajale.
M-17	Materjalide arvestuskaart	Seda kasutatakse materjalide liikumise registreerimiseks laos iga klassi, tüübi ja suuruse kohta; materjali iga artiklinumbri kohta täidetud ja rahaliselt vastutava isiku (laopidaja, laojuhataja) poolt hooldatav. Kanded kaardile tehakse esmaste kviitungi- ja kuludokumentide alusel tehingu toimumise päeval.

Kaupade ja materjalide liikumine fikseeritakse pideva süsteemi abil, s.o. tulud ja kulud kajastatakse otse varude kontodel.

Varude tootmisse ja müüki vabastamist hinnatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodil.

Materjalide ostmine kajastub konto 1620 deebetis, 1790 arvelduskontode 1110 kreedit sularahas ostude puhul ja konto 3110 kreedit - tarnijatelt hilisema maksega ostude puhul.

BEKPR OÜ-s kontol 1630 peetakse põllumajanduskulude arvestust põllumajandusmaa harimiseks ning peedi, maisi, lutserni, nisu kasvatamiseks, kajastades otseseid ja kaudseid kulusid (vt bilansi lisa konto 1635 „Põllumajanduskulud; Põllumajandusmaa“ kohta) ).

Tooraine töötlemist teostab Rikha LLC, mis tarnib toorainet vorstide tootmiseks.

OÜ-l BEKPR on veski ja kaks pagaritoodete tootmiseks mõeldud pagaritöökoda, seafarm ja vorstipood. Alates 2013. aastast on ettevõte tegelenud piimatoodete tootmise ja müügiga.

Töötlemiskulud hõlmavad kulusid, mis on otseselt seotud toodetud ühikutega:

otsesed tööjõu- ja materjalikulud,

Fikseeritud tootmise üldkulud

Muutuvad tootmiskulud,

Muud kulud.

Valmistoodete tootmisega otseselt seotud kulud on:

• Esmatootmises hõivatud töötajate tööjõukulud ja sotsiaalkindlustusmaksed
• Tootmise püsi- ja muutuvate üldkulude jaotamine.

BEKPR LLC tootmistegevuse püsikulud hõlmavad järgmist:

Tootmisseadmete amortisatsioon,

Seadmete kasutuskulud,

Juhtkonna ja abitootmise töötajate tööjõukulud ja sotsiaalkindlustusmaksed,

Kommunaal- ja sideteenuste kulud.

Tootmise muutuv üldkuludena arvestab ettevõte tehnoloogiliste töötajate töötasu.

Tootmiskulud kajastuvad raamatupidamiskirjetes, näiteks talupojaleiva puhul 100 kg toodangu kohta:

Deebetkonto “Töö pooleli” 1630 1542,96

Krediidikonto “Palgad” 3520 200,00

Krediidikonto “Sotsiaalkindlustusmaksed” 3530 34,50

Krediidikonto “Alusmaterjalid” 1620 308,46

Krediit "Üldkulud" kontole 1639 1000,00

Valmistoodete tootmisest vabanemine kajastub kontol 1640 „Valmistooted“, näiteks pagaritooted ja piimatooted 2013. aasta detsembri kohta (vt bilansi lisa konto 1640 „Valmistooted“ kohta):

Deebet 1640 “Valmistooted” 2612,1 tuhat som

Laen 1630 “Tööd pooleli” 2612, 1 tuhat som

Lõpetamata toodangu kontol aasta lõpu seisuga saldot ei ole.

Konto 1640 “Valmistooted” analüütiline arvestus toimub ladustamiskohtade ja üksikute valmistoodete liikide kaupa.

Toodete müügile laskmine tegeliku maksumusega kajastub (näiteks pagaritooted):

Deebet 7100 “Müüdud kauba maksumus” 296956,1 tuhat som

Laen 1640 “Valmistoodang” 296956,1 tuhat som

Perioodiliselt ja tingimata alates 31. detsembrist viib BEKPR OÜ läbi varude saldode inventuuri, mis dokumenteeritakse inventuuri ja vastavate lehtedega ning inventuuri tulemuste aruandega.

Taimekasvatussaaduste tootmisel on põhikaalul nisu ja lutserni tootmine. Selle põhjuseks on sigade ja lehmade kasvatamiseks, aga ka farmi enda vajadusteks sööda tootmiseks mõeldud abifarmi olemasolu farmis.

BEKPR LLC toodab umbes 35 tüüpi pagaritooteid: "Borodinsky", "Rukis", "Krestyansky", pätsid, moosiga kuklid, juustukoogid, piparkoogid jne. Ja vorstitoodetest on umbes 30 sorti vorsti, maksavorsti, toorsuitsu searibi jne. Alates 2013. aastast on ettevõte käivitanud piimakombinaadi, toodab erineva rasvasisaldusega piima, keefirit, koort, hapukoort ja müüb seda ka erinevates Biškeki kauplustes.

2.3. Ettevõtte efektiivsuse tõstmise viisid

OÜ "BEKPR" varalise ja finantsseisundi 2011 -2013 bilansil ja kasumiaruandel põhineva uuringu käigus kursusetöö kolmanda peatüki esimeses ja kolmandas küsimuses analüüsi viidi läbi ettevõtte varade dünaamika ja struktuur ning nende tekkeallikad, erilist tähelepanu pöörati käibevara struktuuri analüüsile. Samuti analüüsitakse varasid likviidsusastme ja kohustusi kohustuste tagasimaksmise kiireloomulisuse järgi. Ettevõtte maksevõime hindamine viidi läbi ettevõtte likviidsusnäitajate alusel. Ettevõtte finantsstabiilsuse näitajad arvutati omakapitali ja laenukapitali suhte analüüsi põhjal. Lisaks võeti arvesse BEKPR LLC kasumlikkuse näitajaid 2011. ja 2013. aastal. Analüüsiandmed näitavad, et ettevõte tegutseb kasumlikult, kuigi 2013. aastal toimus müügimahtude langus ja müüdud toodete maksumuse tõus ning sellest tulenevalt kõigi kasumlikkuse näitajate langus.

Uuritavate aastate jooksul bilansivaluuta tõusis, mis viitab nii varade kui ka nende tekkeallikate suurenemisele. Eelkõige kasvasid bilansis põhivarad, samas kui käibevara vähenes 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga. 2013. aasta bilansis kohustustes suurenesid jaotamata kasumist dividendide laekumise tulemusena järsult lühiajalised kohustused ning jaotamata kasumi omakapital vähenes. Firma omanike panustatud kapital on vaid 500 somi, mis vastab küll seadusele, kuid on üliväike summa. Samuti puudub ettevõttes reserv ja lisakapital. Lühi- ega pikaajalisi laene ja laene ei ole. Ettevõtte tegevuse positiivsed küljed on:

Uuritava perioodi tulus tegevus;

Tootmisvõimsuse suurendamine (põhivara ja bioloogiline vara);

Uue tegevussuuna, nimelt piimatoodete tootmine ja müük 2013. aastal arendamine;

Pikaajalisi kohustusi pole;

Jaotamata kasumi jaotamine dividendideks.

Samal ajal on vaja märkida negatiivsed faktid, mis uuringu tulemusel selgusid:

Sularaha laekumise vähenemine 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga;

Toodete müügitulu vähenemine samal perioodil;

Müüdud kauba maksumuse tõus;

Võla suurenemine arvetelt ja dividendide maksmine;

Asutajate sissemakstud kapitali madal tase;

Kasumlikkuse ja kulude katmise näitajate langus;

Likviidsusnäitajate ja sellest tulenevalt ka ettevõtte maksevõime langus;

Klientidele laekuvate arvete suurenemine;

Märgitud asjaolud avaldasid mõju aruandeperioodi finantsseisundi ebastabiilsusele, bilansi likviidsuse vähenemisele ja ettevõtte maksevõimele. Lähtudes uuringu käigus tuvastatud puudustest ettevõtte finantsmajanduslikus tegevuses, saame finantsseisundi ja maksevõime näitajate parandamiseks soovitada:

Tugevdada töötajate tööd saadaolevatelt arvetelt sissenõudmisel;

Suurendada asutajate sissemakstud kapitali osa bilansi kohustuste poolel;

Moodustage ühingu reservkapital vastavalt seadusele.

Jaotage kasumit dividendide regulaarsemaks ja mitte täies mahus maksmiseks;

Otsesed jõupingutused müügitulu (tulu) suurendamiseks;

Viia läbi müüdud kaupade maksumuse ja tegevuskulude analüüs nende vähendamiseks;

Leidke toidukaupadele uusi turge, mis on eriti oluline praegu, kui Kirgiisi Vabariik astub tolliliitu ja EAEU-sse.

Järeldus

Töös käsitletud küsimused võimaldavad sõnastada mitmeid üldisi järeldusi ja sätteid.

Peamised üldistused hõlmavad järgmisi järeldusi:

1. Juhtimisarvestuse pidamise korda üldkulude osas reguleerivad sellised normatiiv- ja õigusaktid nagu raamatupidamise seadus, Kõrgõzstani Vabariigi tsiviilseadustik, Kõrgõzstani Vabariigi maksuseadustik, samuti raamatupidamiseeskirjad. . Kuid mis tahes tüüpi tegevuse jaoks on kõige olulisem ja vajalikum kontoplaan ja selle kasutamise juhend, sest nende alusel kinnitab organisatsioon töökontoplaani, mis sisaldab antud ettevõtte jaoks vajalike sünteetiliste ja analüütiliste kontode täielikku loetelu.

2. Üldkulud tekivad seoses tootmise korraldamise, ülalpidamise, toodete müügi ja juhtimisega. Kulud jagunevad tootmise üldkuludeks, mis hõlmavad tootmise korraldamise, hooldamise ja juhtimise kulusid ning juhtimisfunktsioonide üldkulusid. Nende kulude suurus sõltub organisatsiooni juhtimisstruktuurist, administratsiooni äripoliitikast ja muudest teguritest.

Samuti klassifitseeritakse üldkulud järgmiste kriteeriumide järgi: tootmistsüklisse kuulumise järgi; kontrolli taseme järgi; kulukoha omahinna hulka arvamise meetodil; kulude kajastamise meetodil juhtimisarvestuses; kuluarvestussüsteemis “standard-kuluarvestus”; olenevalt tegevuse mahu mõjust (otsene kuluarvestuse kuluarvestussüsteem); funktsionaalse kuluarvestuse meetodi (ABC meetod) rakendamise raames; olenevalt kulude mahakandmise viisist raamatupidamises; sõltuvalt valitud juhtimisotsuse valikust; sõltuvalt tootmiskuludesse kaasamise etappidest.

Peamised üldkulud on: seadmete ja sõidukite amortisatsioon; seadmete korraline hooldus ja remont; energiakulud; seadmete ja töökohtade hooldamise abitootmisteenused; seadmeid hooldavate töötajate palgad ja sotsiaalmaksed; normaalsete töötingimuste tagamise kulud; karjäärinõustamise ja koolituse kulud.

Need kulud kajastuvad järgmistel kontodel: “Põhitoodang”, “Abitoodang”, “Üldkulud”, “Müügikulud”.

Kontot “Üldised ärikulud” peetakse kõige olulisemaks, sest see on kogumise ja levitamise tegevuskonto. See võtab kokku teabe tootmisprotsessiga otseselt mitteseotud juhtimisvajaduste kulude kohta (remondikulud, rent).

Kõigi ettevõtete jaoks on üldkulude jaotus väga oluline, sest... distributsiooni abil on võimalik hinnata osakonna tööefektiivsust teatud perioodiks jaotust kasutatakse ka toodete või klientide tasuvuse arvutamiseks ja analüüsiks jne.

Kulude jaotamine kulude jaotamine konkreetsetel eesmärkidel. Seega on üldkulude juhtimisarvestus vajalik efektiivseks kulude juhtimiseks, juhtide vastutusvaldkondade määramiseks, probleemide lahendamiseks valmistatavate toodete maksumuse kõige täpsemate näitajate väljaselgitamisega, kui selleks vajadus tekib. Nende kulude analüüs võimaldab välja selgitada, millised kulud milliste otsustega määravad, mida saab nendega seoses tulevikus teha ning lahendada ka mitmeid küsimusi: tasuvate tellimuste valimine, tulevaste tegevusvaldkondade planeerimine, jaotamine. ja kulude minimeerimine, hinnangute koostamine ja kõrvalekallete analüüsimine.

Kasutatud kirjanduse loetelu:

1. Kõrgõzstani Vabariigi seadus "Raamatupidamise kohta" Biškek. 29.04.2002, nr 76
2. Kõrgõzstani Vabariigi maksuseadustik. Biškek. 17.10. 2008 nr 230 (koos muudatuste ja täiendustega)
3. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid. Biškek 2001.
4. Majandusüksuste finants- ja majandustegevuse raamatupidamise kontoplaan ja metoodilised soovitused selle rakendamiseks. Biškek, 2002
5. Kõrgõzstani Vabariigi eeskirjad "Dokumendivoo kohta raamatupidamises". - B., 2002
6. Eelarveasutustes raamatupidamise korraldamise eeskirjad (kinnitatud Kirgiisi Vabariigi valitsuse 16. mai 2011. a määrusega nr 224)
7. Metoodilised soovitused raamatupidamisele üleminekuks vastavalt IFRS 2011 nõuetele.
8. Regulatiivsed ja metoodilised materjalid raamatupidamis- ja aruandlusküsimuste kohta Kõrgõzstani Vabariigis. Biškek: Rahandusministeerium, 1997-2003.
9. Juhtimisarvestus - BUAA dotsent Suranaev T.J., KRSU Biškek, 2008
10. Israilov I.M. Finantsarvestus.-B., 2012.a
11. Sulaymanova U.S. Varade arvestuspoliitika. B.: 2010 -172 lk. (õpiku) autorid: Sulaymanova U.S. ja jne.
12. Finantsarvestuse õpik 1. PBA. Biškek, 2003 G
13. Õpetus : Raamatupidamise finantsaruandlus - dotsent Zenina E.V. Biškek, 200 8g
14. Finantsarvestuse õpetus Osmonova A. Biškek, 2003
15. Finantsarvestus 1 Õpik. BPEA, Kõrgõzstani Vabariigi raamatupidajate ja audiitorite koda. Biškek 2003 G . - 360ndad.
16. Finantsarvestus 1: Õppejuhend. - B., 2008
17. Finantsjuhtimine. Korporatsioon Pragma
18. Sheremet A.D., Saifulin« Finantsanalüüsi metoodika"- M, 2003

1 Baysalova Zh.M Finantsaruandlus. - B., 2004 С. 121.

2 Bezrukikh P.S. “Raamatupidamise alused” Bezrukikh P.S. Moskva 2004. -P.342

3 Berstein L.A. Finantsaruannete analüüs: praktika ja tõlgendamine: Trans. inglise keelest / Teaduslik Ed. vastava liikme üleviimine I.I. Eliseeva. Ch. sarja toimetaja prof. Y.V.Sokolov. M.: Rahandus ja statistika, 1996. -624 lk.: ill. (Raamatupidamise ja auditeerimise sari)

4 Brykova N.V. Raamatupidamine tööstuses. - M., 2006 С. 63.

5 Zonova A.V. Raamatupidamine ja analüüs. - M., 2009. Lk 82-83.

6 Needles B. et al. Raamatupidamise põhimõtted / B. Needles, H. Anderson, D. Caldwell: Trans. inglise keelest / Toim. MA OLEN SEES. Sokolova. 2. väljaanne, stereotüüp. M.: Rahandus ja statistika, 1997. 496 lk.: ill.- (Raamatupidamise ja auditeerimise sari). С. 124.

7 Finantsarvestuse õpik 1. PBA. Biškek, 2003. С. 125.

8 Finantsarvestus 1 Õpik. BPEA, Kõrgõzstani Vabariigi raamatupidajate ja audiitorite koda. Biškek 2003. Lk 360.

9 Finantsarvestuse õpik, autorid: V.F. Paliy, V.V. Paliy, Moskva I.D. FBK Press, 2001. С. 1122.

10 Baysalova Zh.M Finantsaruandlus. - B., 2004. Lk 127.

11 Baysalova Zh.M Finantsaruandlus. - B., 2004 С. 120.

12 Raamatupidamine / Praktiline. raamatupidamisjuhend raamatupidamine, rahandus ja maksustamine: Inseneri- ja konsultatsioonifirma "DeKA", 2001 С. 74-75.

13 Žukov V.N. Turustuskulude arvestus: Õpik. M.: Rahandus ja statistika, 2002. С. 47.

Muud sarnased tööd, mis võivad teile huvi pakkuda.vshm>
7666.		Üldkulude arvestus	14,92 KB
	Üldkulude arvestus. Üldkulude koosseis ja majanduslik sisu. Üldkulude jaotamise kord. Üldkulude arvestus.
8167.			302,65 KB
	Selles osas pakub huvi kogu majandusüksuse kulude kogum ehk teisisõnu kõik majandusliku kasu saamise huvides tehtud kulutused. Organisatsiooni kõik kulud tuleb kas arvata varade väärtusesse või majanduselementide akumuleerivate kulukontode kaudu finantstulemustesse maha kanda. Muid hüvitamise allikaid ei ole. Seetõttu peab igal organisatsioonil olema täielik teave teiste tööjõukulude materjalikulude brutosumma kohta...
14316.		Ettevõtte kulude optimeerimise viisid ettevõtte Wimm-Bill-Dann Beverages OJSC näitel	51,75 KB
	Toodete tootmise ja müügiga seotud ettevõtete kulud. Kulud on juhtimisarvestuse seisukohalt üks peamisi huvipakkuvaid teemasid, kuna just nende vähendamiseks tehtud otsused on juhi jaoks peamine kättesaadav tööriist ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. Majandusliku sisu alusel võib rahalised kulud jagada kolme iseseisvasse rühma: kasumi teenimisega seotud kulud; kulud ei ole...
18940.		TOOTMISKULUDE RAAMATUPIDAMINE, ANALÜÜS JA AUDIT (AJSC "SURGUTNEFTEGAZ" DIVISJONI SURGUT RÕIVATEVABRIKUD NÄITEL)	116,62 KB
	Ettevõtet puudutava teabe töötlemise, säilitamise ja kasutamisega seotud erinevate probleemide lahendamine on organisatsiooni jaoks väga oluline. Sellised ülesanded nagu: infotugi otsustusprotsessis; hinnakujunduse aluse loomine; ettevõtte majandusliku efektiivsuse jälgimine; sooritustulemuste kohta andmete saamine; bilansikirjete ja muu väärtuse arvutamine.
7675.		Kulude arvestus hotelliettevõtetes	29,4 KB
	Hotelliteenused ja nende otstarve. Hotelliettevõtte organisatsioonilise struktuuri määravad hotelli eesmärk, kategooria, tubade arv, asukoht, külaliste eripära ja muud tegurid. Struktuur määratleb iga hotellitöötaja kohustused...
15735.		Majandusüksuse tulude ja kulude arvestus	1,44 MB
	Tulude ja kulude arvestus mängib organisatsiooni edukas äritegevuses olulist rolli. Samuti on haridustegevus väga oluline riigi tulevase põlvkonna ja majanduse arengus. Tulude ja kulude analüüs on väga oluline selleks, et leida võimalusi organisatsiooni majandusprobleemide lahendamiseks, tegevuse arendamiseks ja pakutavate teenuste täiustamiseks.
18456.		Ettevõtte RSE "Kostanaivodhoz" tulude ja kulude arvestus	118,3 KB
	Organisatsioonide efektiivse toimimise tagamine eeldab nende tegevuse majanduslikult kompetentset juhtimist, mille määrab suuresti ära oskus seda analüüsida. Analüüsi abil uuritakse arengusuundi, uuritakse süvitsi ja süsteemselt tulemuslikkuse tulemuste muutumise tegureid, põhjendatakse plaane ja juhtimisotsuseid, jälgitakse nende elluviimist ning selgitatakse välja reservid tootmise efektiivsuse tõstmiseks.
13576.		Juhtimisarvestus ja tööjõukulude analüüs	97 KB
	Paljud riigi funktsioonid selle poliitika elluviimisel antakse otse ettevõtetele, kes määravad iseseisvalt süsteemi vormid ja selle tulemuste materiaalsete stiimulite tasu suuruse. Kõigi organisatsiooniliste ja juriidiliste vormide ettevõtete töötajate töötasu alammäär on kehtestatud seadusega. Töötasu all mõistetakse suhete süsteemi, mis on seotud sellega, et tööandja kehtestab ja rakendab töötajatele nende töö eest tasusid vastavalt seadustele ja muudele regulatiivsetele õigusnormidele.
6333.		Kulude juhtimine kulude ja kulude klassifikatsiooni alusel	65,77 KB
	Kulud tarbitud ressurssidena peegeldavad mõju kasumile võimele olla konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik ettevõte. Kui raamatupidamise ja maksuarvestuse jaoks on seadusega kehtestatud erinevused mõistete kulud ja kulud vahel, siis juhtimisarvestuses on kõik ülaltoodud kulude nimetused sünonüümid. Raamatupidamises väljendavad majanduskategooriad kulud, kulud ja kulu ettevõtte tootmiskulude rahalist hinnangut, kuid samal ajal teabe hõlmatuse astme osas oluliselt ...
5511.		SOOVITUSED KULUD VÄHENDAMISEKS PROFILE LLC ETTEVÕTTES	97 KB
	Ettevõtte või organisatsiooni kulud on seotud ettevõtte tegevuse peamiste majandusnäitajatega ja kujutavad endast varade (raha, muu vara) realiseerimise ja (või) kohustuste tekkimise tulemusena saadava majandusliku kasu vähenemist.

I. Ettevõtte lühikirjeldus. 4

1.1 Ajalooline taust. 4

1.2 Tsarev Brewery OJSC juhtimis-, tootmis- ja raamatupidamisaparaadi struktuur 6

1.3 OJSC Tsarevi õlletehase töö majandusnäitajate analüüs 9

1.4 Arvestuspõhimõtted. 10

2. Üldkulude arvestuse ja kontrolli tunnused. 14

2.1 Üldkulude mõiste ja klassifikatsioon. 14

2.2 Üldkulude dokumenteerimine, sünteetiline ja analüütiline arvestus. 17

2.3 Üld- ja tootmiskulude jaotus 22

3. Üldkulude arvestuse korraldamine OJSC Tsarev Brewery näitel. 27

Järeldus. 31

Viited.. 33

Taotlused……………………………………………………………………………………34

Sissejuhatus

Üldkulud tekivad seoses tootmise korraldamise, hooldamise ja juhtimisega. Need koosnevad üldistest tootmis- ja ärikuludest.

Ettevõtte juhtkonna üks olulisemaid ülesandeid on toodetud toodete maksumuse vähendamine, kulude vähendamise ja efektiivsuse suurendamise viiside väljatöötamine peaks toimuma tootmisprotsessi kõikides etappides. Tootmiskulude vähendamise võimaluste leidmisel on suur tähtsus tootmisprotsessiga otseselt mitteseotud kulude tuvastamisel ja ennekõike seda tüüpi kulude vähendamisel. Need kulud hõlmavad tootmise korraldamise ja juhtimise kulusid. Nende osa omahinnas on väga märkimisväärne.

Tootmise hoolduse ja haldamise maksumus moodustab umbes 10-12% maksumusest ja viitab poolpüsikuludele. Järelikult toob nende suurenemine kaasa kulude kasvu ja see omakorda mõjutab kasumi suurust. Seetõttu on meie hinnangul käsitletav teema asjakohane.

Lääne ettevõtete peadirektorid leiavad, et üldkulusid on raskem kontrollida kui kõiki teisi kulusid, kuna need kulud sisaldavad palju erinevaid kuluartikleid, millel on erinevad muutuste dünaamika omadused. Mõned üldkulud, näiteks põhivara kulum, sõltuvad tootmisvõimsusest. Need kulud jäävad suhteliselt muutumatuks sõltumata müügi- või tootmismahtude muutustest. Diskretsioonikulud muutuvad ainult juhtkonna otsuste alusel.

Teine raskus seisneb selles, et kõik tootmise või turustamisega seotud üldkulud ei teki tootmis- või turustusprotsessiga samaaegselt. Mõned üldkulud tekivad palju varem kui muutused tootmises või turustuses. Muud üldkulud tulevad palju hilisemal ajal, pärast seda, kui mainitud muudatused on ammu möödas.

. Ettevõtte lühikirjeldus

1.1 Ajalooline taust

Tehasehoone ehitus Tsarevi kaldale, kus praegu asub tehase territoorium, lõpetati 1891. aastal. Tehase tootlikkus oli sel ajal 40 tuhat dekaliitrit. aastas, s.o. 40 tuhat ämbrit aastas. 1918. aastal õlletehas natsionaliseeriti ja samal aastal maal leivapuuduse tõttu koivaha. Alles 1926. aastal hakkas Gubsovnarhoosi otsusel tehas nimega "Võit" uuesti tooteid tootma. Aastatel 1926–1930 selle võimsus kasvas 8 korda ja seda suurendati 310 tuhande dekaliitrini aastas. Alates 1930. aastast on ettevõtet järk-järgult ümber varustatud. Puidust kääritusmahutid asendati osaliselt raudsete vastu ja paigaldati esimene ammoniaagikompressor, mille külmutusvõimsus on 200 tuhat dalt. 1940. aastaks kasvas tehase võimsus 860 tuhande dekaliitrini. Suure Isamaasõja ajal õlletootmine taas vähenes. Vahetult pärast sõda hakati tehase võimsust suurendama. Vahetatakse seadmeid. 1952. aastal pruulikoda rekonstrueeriti - paigaldati Saksa nelja anumaga kolmetonnine pruulikoda, kuuerulliline linnasepurusti ja poleerimismasin. Õllevillimisse on paigaldatud isobaromeetriline automaat õlle vaatidesse täitmiseks. Ning 1955. aastal paigaldati villimisse käsitsi pesemis- ja täitmiskorkimismasinate asemel Tšehhoslovakkia automaatliin “NAMA-INVEST” tüüpi võimsusega 6000 pudelit/h. 1959. aastal paigaldati teine ​​kodumaise toodangu automaatne villimisliin. 1962. aastal linnatsehh rekonstrueeriti. Praegune linnasekoda asendati kastlinnasekojaga ning tööle võeti Saksa Topf tüüpi linnasekuivati.

1963. aastal ühinesid õlletehas ja karastusjookide tehas üheks ettevõtteks ning tehas sai nimeks “Pivkombinat”.

Õlletehase territooriumile vastvalminud hoonesse kolitud karastusjoogitehas asutati 1932. aastal tänaval asuvas endises puusepa- ja mööblivabriku hoones. Khalturina. Aastatel 1967–1974 rekonstrueeriti tehast, et suurendada linnase- ja õlletootmise võimsust. Ehitati uus õllevillimistsehh ja Topf linnasekuivati, laiendati kääritus- ja laagerosakonda. Rekonstrueerimisprojekt hõlmas uue pruulikoja ehitamist. Kapitaliinvesteeringute puudumise tõttu asus uus õlletehas aga vanas majas. Aastatel 1967–1974. Kääritus- ja laagrisektsioonis asendati avatud mahutid suletud tüüpi kääritusmahutitega, mille maht on 5,5 tonni. Kääritusosakonda on paigaldatud 37 alumiiniummahutit ning laagri keldrisse 28 teras- ja 97 alumiiniummahutit. Linnatsehhis võeti samal perioodil tööle 3 “mobiilvoodi” tüüpi treirit. 1983. aastal paigaldati õllevillimisse automaatne villimisliin võimsusega 12 tuhat pudelit/tund. 1988. aastal paigaldati alkoholivaba tsehhi Tšehhi jookide villimisliin võimsusega 24 tuhat pudelit tunnis ning selle tsehhi (Bulgaaria) veetöötlussüsteem käivitati 1991. aastal.

Praegu on tehases kolm peamist tootmisüksust:

Linnased - kandevõime 5056 tonni;

Õlu - mahutavus Zhigulevskoe õlle osas - 2373 tuhat dal., võttes arvesse sortimenti 2050 tuhat dalt, õlle villimine - 1667 tuhat dal.

Karastusjoogid - mahutavus 930 tuhat dal.

1.2 Tsarev Brewery OJSC juhtimis-, tootmis- ja raamatupidamisaparaadi struktuur

Peamine ettevõtte tegevust määratlev sisedokument on selle põhikiri, mis on registreeritud Astrahani Sovetski rajooni administratsiooni juhi määrusega 11. märtsil 1993. Selle kohaselt on põhitegevuseks: pehme õlle tootmine. joogid, mineraalvee villimine, linnaste tootmine oma tarbeks ja kaubanduslikud linnased, õlle, karastusjookide ja mineraalvee müük oma kaubanduspaviljonides, hulgiõlle väljaminek pruulimisautodel. Ettevõtte põhikapital koosneb 30 978 nimelisest lihtaktsiast. Tsarevi õlletehase juhtimisstruktuur on toodud lisas 1.

Peamine täitevorgan on aktsionäride üldkoosolek, kes valib juhatuse. Tema omakorda valib peadirektori. Peadirektorile alluvad vahetult peainsener, peapruul, pearaamatupidaja, kaks asetäitjat ja mitmed osakonnajuhatajad.

Peadirektori asetäitja tarne ja müügi alal annab aru otse müügiprotsessiga seotud allüksustele: tarneosakond, odraladu, tooraineladu, abimaterjalid, kaubavaldkond.

Peainsener allub tootmisosakondi teenindavatele allüksustele: alkoholivaba tsehh, kompresside tsehh, juhtimissüsteem.

Peainsener allub peapruulijale, kes allub linnasetsehhile, õlletsehhile, kääritus- ja laariosakonnale ning õllevillimistsehhile.

Ettevõtte raamatupidamisosakonna töötajad annavad aru pearaamatupidajale.

Tehase tootmist tutvustatakse järgmiselt: sügisel jõuab see Venemaa Kesk-Mustamaa piirkonna piirkondadest Kutumi jaamaettevõtte lattu. oder. Sealt toimetatakse see tehasesse oma sõidukitega.

Tooraine on kuivatatud, leotatud ja idandatud materjal - linnased läbib need tehnoloogilised etapid võtme-, linnase-juurvilja- ja linnasekuivatustsehhis.

Seejärel transporditakse see pruulikotta, kus see purustatakse, täidetakse veega ja saadud õhukese kihina - virde lisatakse humal ja saadetakse kääritus- ja laagerosakonda. Kõik see käärib õllepärmis, millest saadud lahus hiljem puhastatakse. Õlu filtreeritakse ja tarnitakse õlle villimisse.

Ettevõtte territooriumil on 5 ladu: alkoholivaba töökoja ladu, odra, humala ladu, materjaliladu ja valmistoodete ladu.

Raamatupidamisaparaadi struktuur viitab omavahel seotud organisatsiooniüksuste või erinevaid funktsioone täitvate raamatupidamisüksuste koosseisule ja alluvusele. Raamatupidamisosakonna struktuur on toodud diagrammil 1.

OJSC raamatupidamisosakonnas kasutatakse sisulist tööjaotust, mis põhineb töö või tehtavate toimingute isoleerimise põhimõttel, mille käigus kogu tegevustsükli algusest lõpuni viib läbi üks töötaja või kindel aparaadi osa.

Tehase raamatupidamisosakonda kuuluvad: 1) juhtiv palgaarvestus; 2) materjalide alusel; 3) finantsist-ökonomist; 4) juhtivraamatupidaja; 5) maksuraamatupidaja; 6) kassapidaja.