Kehtib alates 2000. aasta finantsaruannetest

Eelmine PBU “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded” (PBU 4/96), mis on kinnitatud Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 8. veebruari 1996. aasta korraldusega nr 10, on muutunud kehtetuks.

Üldsätted

1. Käesolevate määrustega kehtestatakse Vene Föderatsiooni õigusaktide alusel juriidilistest isikutest organisatsioonide, välja arvatud krediidiasutused ja eelarvelised organisatsioonid, finantsaruannete koostamise koosseis, sisu ja metoodiline alus.

2. Sätet ei kohaldata organisatsioonisiseseks otstarbeks väljatöötatud aruannete koostamisel, riikliku statistilise vaatluse jaoks koostatud aruannete koostamisel, krediidiasutusele vastavalt tema nõuetele esitatavale aruandlusandmetele ja muul eriotstarbel aruandlusinfo koostamisel, kui selliste aruannete ja teabe koostamise eeskirjad ei näe ette käesoleva määruse kasutamist.

3. Käesolevaid eeskirju kohaldab Vene Föderatsiooni rahandusministeerium, kui kehtestab:

• raamatupidamisaruannete tüüpvormid ja aruannete koostamise korra juhendid;
• raamatupidamisaruannete koostamise lihtsustatud kord väikeettevõtjatele ja mittetulundusühingutele;
• konsolideeritud finantsaruannete koostamise tunnused;
• finantsaruannete koostamise tunnused organisatsiooni ümberkorraldamise või likvideerimise korral;
• kindlustusorganisatsioonide, valitsusväliste pensionifondide, väärtpaberituru professionaalsete osalejate ja muude finantsvahenduse valdkonna organisatsioonide finantsaruannete koostamise tunnused;
• finantsaruannete avaldamise kord.

Definitsioonid

4. Käesolevas eeskirjas tähendavad alltoodud mõisted järgmist:

• finantsaruanded– organisatsiooni varalise ja finantsseisundi ning majandustegevuse tulemuste ühtne andmete süsteem, mis on koostatud raamatupidamisandmete alusel kehtestatud vormides;
• aruandlusperiood– periood, mille kohta organisatsioon peab koostama finantsaruanded;
• aruandluskuupäev– kuupäev, millal organisatsioon peab koostama finantsaruanded;
• kasutaja– organisatsiooni puudutavast teabest huvitatud juriidiline või füüsiline isik.

Finantsaruannete koostamine ja neile esitatavad üldnõuded

5. Raamatupidamise aruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, nende lisadest ja seletuskirjast (edaspidi bilansi ja kasumiaruande lisasid ning seletuskirja nimetatakse bilansi seletuskirjaks ja kasumiaruanne) ja ka audiitori aruanne, mis kinnitab organisatsiooni finantsaruannete usaldusväärsust, kui nende suhtes kohaldatakse föderaalseaduste kohaselt kohustuslikku auditit.

6. Raamatupidamisaruanded peavad andma usaldusväärse ja täieliku pildi organisatsiooni finantsseisundist, tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest. Raamatupidamist käsitlevate normatiivaktidega kehtestatud reeglite alusel koostatud raamatupidamisaruanded loetakse usaldusväärseks ja täielikuks.
Kui organisatsioon avastab käesoleva eeskirja reeglite alusel raamatupidamise aastaaruande koostamisel, et organisatsiooni finantsseisundist, tema tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest ei ole piisavalt andmeid, organisatsioon sisaldab finantsaruannetes asjakohaseid lisanäitajaid ja selgitusi.
Kui raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ei võimalda käesoleva eeskirja reeglite kohaldamine moodustada usaldusväärset ja täielikku pilti organisatsiooni majanduslikust seisust, tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest, erandjuhtudel (näiteks vara natsionaliseerimine) võib nendest reeglitest kõrvale kalduda.

7. Organisatsioon peab finantsaruannete koostamisel tagama selles sisalduva informatsiooni neutraalsuse, s.o. välistatud on mõne finantsaruannete kasutajarühma huvide ühepoolne rahuldamine teiste ees. Teave ei ole neutraalne, kui see mõjutab valiku või esitluse kaudu kasutajate otsuseid ja hinnanguid, et saavutada etteantud tulemusi või tagajärgi.

8. Organisatsiooni raamatupidamise aastaaruanne peab sisaldama kõigi filiaalide, esinduste ja muude osakondade (sh eraldi bilanssidesse paigutatud) tulemusnäitajaid.

9. Bilansi, kasumiaruande ja nende selgituste koostamisel peab organisatsioon järjepidevalt ühest aruandeperioodist teise järgima selle aktsepteeritud sisu ja vormi. Bilansi, kasumiaruande ja nende selgituste aktsepteeritud sisu ja vormi muutmine on lubatud erandjuhtudel, näiteks tegevuse liigi muutumisel. Organisatsioon peab esitama kinnituse iga sellise muudatuse kehtivuse kohta. Oluline muudatus tuleb bilansi ja kasumiaruande lisades avalikustada koos muudatuse põhjustega.

10. Raamatupidamise aastaaruande iga numbrilise näitaja kohta, välja arvatud esimese aruandeperioodi aruanne, tuleb esitada andmed vähemalt kahe aasta - aruandeaasta ja aruandeaastale eelnenud aasta kohta. Kui aruandeperioodile eelneva perioodi andmed ei ole võrreldavad aruandeperioodi andmetega, siis esimesed neist andmetest kuuluvad korrigeerimisele, lähtudes raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud reeglitest. Iga oluline korrigeerimine tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades koos korrigeerimise põhjustega.

11. Bilansi, kasumiaruande ja muude eraldiseisvate raamatupidamisaruannete kirjed, mis vastavalt raamatupidamissätetele kuuluvad avalikustamisele ja mille kohta puuduvad varade, kohustuste, tulude, kulude ja kulude arvväärtused. muud näitajad, on läbi kriipsutatud (tüüpvormides ) või neid ei esitata (iseselt välja töötatud vormidel ja seletuskirjas).
Individuaalsete varade, kohustuste, tulude, kulude ja äritehingute näitajad tuleks raamatupidamisaruannetes esitada eraldi, kui need on olulised ja kui huvitatud kasutajate teadmata on võimatu hinnata organisatsiooni finantsseisundit või ettevõtte majandustulemusi. selle tegevust. Teatud liiki varade, kohustuste, tulude, kulude ja äritehingute näitajaid võib bilansis või kasumiaruandes esitada kogusummas koos avalikustamisega bilansi ja kasumiaruande lisades, kui kõik need Individuaalsed näitajad ei ole olulised huvitatud kasutajate hinnangul organisatsiooni finantsseisundile või selle tegevuse finantstulemustele.

12. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse aruandekuupäevaks aruandeperioodi viimane kalendripäev.

13. Aruandeaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel on aruandeaastaks kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini kaasa arvatud. Esimeseks aruandeaastaks vastloodud organisatsioonide puhul loetakse ajavahemikku nende riikliku registreerimise kuupäevast kuni vastava aasta 31. detsembrini ning pärast 1. oktoobrit loodud organisatsioonide puhul kuni järgmise aasta 31. detsembrini.

14. Käesoleva eeskirja lõikes 5 sätestatud raamatupidamise aastaaruande iga komponent peab sisaldama järgmisi andmeid:

• komponendi nimi;
• aruanne aruandekuupäeva või aruandeperioodi kohta, mille kohta finantsaruanded koostati;
• organisatsiooni nimi, mis näitab selle organisatsioonilist ja juriidilist vormi;
• finantsaruannete arvnäitajate esitamise formaat.

15. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada vene keeles.

16. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada Vene Föderatsiooni valuutas.

17. Raamatupidamisaruannetele kirjutavad alla organisatsiooni juht ja pearaamatupidaja (raamatupidaja).
Organisatsioonides, kus raamatupidamist teostab lepingu alusel spetsialiseerunud organisatsioon (keskraamatupidamine) või raamatupidaja eriala, allkirjastavad raamatupidamisaruanded organisatsiooni juht ja spetsialiseeritud organisatsiooni juht (keskraamatupidamine) või raamatupidamist juhtiv spetsialist.

18. Bilanss peab iseloomustama organisatsiooni finantsseisundit aruandekuupäeva seisuga.

19. Bilansis tuleks varad ja kohustused esitada jaotusega, olenevalt tähtajast (tähtajast) lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalistena esitatakse varad ja kohustused, kui nende lunastustähtaeg (tähtaeg) ei ületa aruandekuupäeva 12 kuud või tegevustsükli kestus, kui see ületab 12 kuud. Kõik muud varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena.

20. Bilanss peab sisaldama järgmisi arvulisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Peatükk	Artiklite rühm	Artikkel
1	2	3
Varad
Põhivara	Immateriaalne põhivara	Õigused intellektuaalsele (tööstus)omandile Patendid, litsentsid, kaubamärgid, teenusemärgid, muud sarnased õigused ja varad Organisatsioonikulud Organisatsiooni äriline maine
	Põhivara	Maatükid ja keskkonnakorraldusrajatised Hooned, masinad, seadmed ja muu põhivara Ehitus pooleli
	Kasumlikud investeeringud materiaalsetesse varadesse	Kinnistu rendile Üürilepingu alusel antud kinnisvara
	Finantsinvesteeringud	Investeeringud tütarettevõtetesse Investeeringud sidusettevõtetesse Investeeringud teistesse organisatsioonidesse Organisatsioonidele antavad laenud tähtajaga üle 12 kuu Muud finantsinvesteeringud
Käibevara	Reservid	Tooraine, tarvikud ja muu sarnane vara Lõpetamata toodangu kulud (turustuskulud) Valmiskaup, kaup edasimüügiks ja kaubad teele Tulevased kulud
	Ostetud varadelt käibemaks
	Arved arved	Ostjad ja kliendid Saadaolevad arved Tütarettevõtete ja sõltuvate ettevõtete võlg Osalejate (asutajate) võlg põhikapitali sissemaksete eest Välja antud ettemaksed Teised võlgnikud
	Finantsinvesteeringud	Organisatsioonidele antavad laenud perioodiks alla 12 kuu Aktsionäridelt ostetud oma aktsiad Muud finantsinvesteeringud
	sularaha	Arvelduskontod Valuutakontod Muu sularaha
Passiivne
Kapital ja reservid	Põhikapital Lisakapital
	Reservkapital	Reservid moodustatud vastavalt õigusaktidele Asutamisdokumentide kohaselt moodustatud reservid
	Jaotamata kasum (katmata kahjum – maha arvatud)
Pikaajalised kohustused	Laenatud vahendid	Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva
	Muud kohustused
Lühiajalised kohustused	Laenatud vahendid	Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva
	Makstavad arved	Tarnijad ja töövõtjad Tasumisele kuuluvad arved Võlg tütarettevõtetele ja sõltuvatele ettevõtetele Võlg organisatsiooni personali ees Võlg eelarve ja riigi eelarveväliste fondide ees Võlg osalejatele (asutajatele) sissetulekute maksmiseks Saadud ettemaksed Muud võlausaldajad
	tulevaste perioodide tulud
	Reservid tulevaste kulude ja maksete jaoks

Kasumiaruande sisu

21. Kasumiaruanne peab iseloomustama organisatsiooni aruandeperioodi majandustulemusi.

22. Kasumiaruandes tuleb tulud ja kulud näidata tavalisteks ja erakorralisteks jaotustega.

23. Kasumiaruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

• Kaupade, toodete, tööde, teenuste müügist saadav tulu miinus käibemaks, aktsiisid jms. maksud ja kohustuslikud maksed (puhastulu)
• Müüdud kaupade, toodete, tööde, teenuste maksumus (va äri- ja halduskulud)
• Brutokasum
• Ärikulud
• Administratiivsed kulud
• Kasum/kahjum müügist
• Saadaolevad intressid
• Tasumisele kuuluv protsent
• Tulu teistes organisatsioonides osalemisest
• Muud tegevustulud
• Muud tegevuskulud
• Mittetegevustulu
• Mittetegevuskulud
• Kasum/kahjum enne maksustamist
• Tulumaks ja muud sarnased kohustuslikud maksed
• Kasum/kahjum tavategevusest
• Erakorraline sissetulek
• Erakorralised kulud
• Puhaskasum (jaotamata kasum (katmata kahjum)

Bilansi ja kasumiaruande lisade sisu

24. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleks avalikustada organisatsiooni arvestuspõhimõtetega seotud teave ning anda kasutajatele lisateavet, mida ei ole asjakohane bilansis ja kasumiaruandes kajastada, kuid mis on vajalik finantsaruannete kasutajatele. organisatsiooni finantsseisundi, tema tegevuse majandustulemuste ja finantsseisundi muutuste tegelikule hindamisele.

25. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb märkida, et organisatsioon koostas raamatupidamise aastaaruande vastavalt Vene Föderatsioonis kehtivatele raamatupidamis- ja aruandlusreeglitele, välja arvatud juhtudel, kui organisatsioon tegi koostamisel nendest reeglitest kõrvalekaldeid. raamatupidamise aastaaruanne vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6. Olulised kõrvalekalded tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes, näidates ära põhjused, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid, samuti mõju, mida need kõrvalekalded avaldasid organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, kajastades selle tegevuse majandustulemusi ja muutusi organisatsioonis. finantsseisundit. Organisatsioon peab esitama kinnituse Vene Föderatsioonis kehtivatest raamatupidamis- ja aruandluseeskirjadest kõrvalekaldumise tagajärgede kohta rahalises vääringus.

26. Organisatsiooni arvestuspõhimõtete avalikustamise kord on kehtestatud raamatupidamiseeskirjaga ( Venemaa rahandusministeeriumi korraldus 9. detsembrist 1998, registreeritud Venemaa Justiitsministeeriumis 31. detsembril 1998, registreerimisnumber 1673).

27. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avaldada järgmine lisainformatsioon:

• teatud liiki immateriaalse vara olemasolu aruandeperioodi alguses ja lõpus ning aruandeperioodi jooksul toimunud liikumise kohta;
• teatud liiki põhivara liikide olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;
• aruandeperioodi alguses ja lõpus saadavuse ning renditud põhivara liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;
• teatud liiki finantsinvesteeringute kättesaadavuse kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;
• teatud tüüpi nõuete olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus;
• organisatsiooni kapitali (volitatud, reserv-, lisakapitali jne) muutmise kohta;
• aktsiaseltsi emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arvu kohta; emiteeritud, kuid tasumata või osaliselt tasumata aktsiate arv; aktsiaseltsile, selle tütar- ja sidusettevõtetele kuuluvate aktsiate nimiväärtus;
• tulevaste kulude ja maksete reservide koosseisu, hinnanguliste reservide, nende olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus, vahendite liikumise kohta igast reservist aruandeperioodi jooksul;
• teatud tüüpi võlgnevuste olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus;
• toodete, kaupade, tööde, teenuste müügimahtude kohta tegevusalade (majandusharude) ja geograafiliste turgude (tegevuse) kaupa;
• tootmiskulude (turustuskulude) koosseisu kohta;
• põhitegevusega mitteseotud tulude ja kulude koosseisu kohta;
• majandustegevuse erakorralistest asjaoludest ja nende tagajärgedest;
• organisatsiooni kohustuste ja maksete väljastatud ja saadud tagatiste kohta;
• aruandepäevajärgsete sündmuste ja majandustegevuse võimalike faktide kohta;
• katkestatud tegevuste kohta;
• seotud isikute kohta;
• riigiabi kohta;
• aktsiakasumi kohta.

28. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustatakse teave eraldi aruandevormide (rahavoogude aruanne, kapitali muutuste aruanne jne) ja seletuskirja kujul. Sellist avalikustamist peab kajastama bilansi ja kasumiaruande kirje, mille kohta selgitusi esitatakse.

29. Raamatupidamise aastaaruandes tuleb avaldada andmed aruandeperioodi rahavoogude kohta, mis iseloomustavad rahaliste vahendite olemasolu, laekumist ja kulutamist organisatsioonis. Rahavoogude aruanne peab iseloomustama muutusi organisatsiooni finantsseisundis jooksva, investeerimis- ja finantseerimistegevuse kontekstis. Rahavoogude aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Raha jääk aruandeperioodi alguses
Laekunud vahendid – kokku
kaasa arvatud:

• toodete, kaupade, tööde ja teenuste müügist
• põhivara ja muu vara müügist
• ostjatelt (klientidelt) saadud ettemaksed
• eelarveeraldised ja muu sihtfinantseerimine
• laenud ja laenud, saadud dividendid, finantsinvesteeringute intressid
• muu tarne

Saadetud raha – kokku
kaasa arvatud:

• kaupade, tööde, teenuste eest tasumiseks
• palga eest
• sissemaksete eest riigi eelarvevälistesse fondidesse
• ettemaksete väljastamiseks
• finantsinvesteeringuteks
• dividendide, väärtpaberite intresside maksmiseks
• eelarve arvutamiseks
• maksta saadud laenudelt intressi
• muud maksed, ülekanded

Raha jääk aruandeperioodi lõpus

30. Äripartnerlused ja ettevõtted peavad oma finantsaruannete osana avalikustama teabe põhikirja (aktsia)kapitali, reservkapitali ja muude organisatsiooni kapitali komponentide olemasolu ja muutuste kohta.
Kapitali muutuste aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Kapitali suurus aruandeperioodi alguses
Kapitali suurendamine – kokku
kaasa arvatud:

• täiendava aktsiaemissiooni kaudu
• vara ümberhindluse tõttu
• kinnisvara kasvu tõttu
• seoses juriidilise isiku ümberkorraldamisega (ühinemine, ühinemine)
• tulu arvelt, mis on raamatupidamise ja aruandluse reeglite kohaselt otseselt seotud kapitali suurendamisega

Kapitali vähendamine – kokku
kaasa arvatud:

• vähendades aktsiate nimiväärtust
• aktsiate arvu vähendamisega
• seoses juriidilise isiku ümberkorraldamisega (jagunemine, eraldumine)
• kulude tõttu, mis vastavalt raamatupidamise ja aruandluse reeglitele kuuluvad otseselt kapitali vähendamise alla

Kapitali suurus aruandeperioodi lõpus

31. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avalikustada (kui need andmed ei sisaldu raamatupidamise aastaaruandega kaasnevas teabes):

• organisatsiooni juriidiline aadress;
• Peamised tegevused;
• aruandeperioodi keskmine aastane töötajate arv või töötajate arv aruandekuupäeva seisuga;
• organisatsiooni täitev- ja kontrollorganite liikmete koosseis (nimed ja ametikohad).

Finantsaruannete kirjete hindamise reeglid

32. Organisatsioon peab raamatupidamise aastaaruande kirjete hindamisel tagama raamatupidamiseeskirjas “Organisatsiooni raamatupidamispõhimõtted” PBU 1/98 sätestatud eelduste ja nõuete täitmise.

33. Aruandeperioodi alguse bilansiandmed peavad olema võrreldavad aruandeperioodile eelneva perioodi bilansiandmetega (arvestades läbiviidud ümberkorraldusi, samuti raamatupidamiseeskirja rakendamisega seotud muudatusi “ Organisatsiooni raamatupidamispõhimõtted).

34. Raamatupidamise aastaaruandes ei ole varade ja kohustuste kirjete, kasumi ja kahjumi kirjete tasaarvestus lubatud, välja arvatud juhtudel, kui selline tasaarvestus on ette nähtud vastavate raamatupidamissätetega.

35. Bilansis peaksid netohinnangus olema arvnäitajad, s.o. miinus normväärtused, mis tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades.

36. Finantsaruannete üksikute kirjete hindamise reeglid kehtestatakse vastavate raamatupidamissätetega.

37. Käesoleva eeskirja punktides 32 - 35 sätestatud reeglitest kõrvalekaldumise korral tuleb bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustada olulised kõrvalekalded koos põhjustega, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid ja nende kõrvalekallete mõju organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, tegevuse finantstulemuste kajastamisele ja finantsseisundi muutustele.

38. Aruandeaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruande kirjed peavad olema tõendatud varade ja kohustuste inventuuri tulemustega.

Finantsaruannetega kaasnev teave

39. Organisatsioon võib finantsaruannetele lisada täiendavat teavet, kui täitevorgan peab seda majandusotsuste tegemisel huvitatud kasutajatele kasulikuks. See paljastab:

• organisatsiooni tegevuse olulisemate majandus- ja finantsnäitajate dünaamika mitme aasta jooksul;
• organisatsiooni kavandatud arendamine;
• eeldatav kapital ja pikaajalised finantsinvesteeringud;
• laenupoliitika, riskijuhtimine;
• organisatsiooni tegevus teadus- ja arendustöö valdkonnas;
• keskkonnakaitsemeetmed;
• Muu info.

Lisainformatsiooni saab vajadusel esitada analüütiliste tabelite, graafikute ja diagrammidena.
Täiendava teabe avalikustamisel, näiteks keskkonnameetmed, organisatsiooni peamised keskkonnakaitsealased tegevused, nende tegevuste mõju pikaajaliste investeeringute tasemele ja kasumlikkusele aruandeaastal, organisatsiooni tunnused esitatakse finantstagajärjed tulevasteks perioodideks, andmed keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise eest tehtavate maksete, keskkonnamaksete ja loodusvarade eest makstavate maksete kohta, jooksvad keskkonnakaitsekulud ja nende mõju määr organisatsiooni finantstulemustele.

Finantsaruannete audit

40. Föderaalseadustega ette nähtud juhtudel kuuluvad finantsaruanded kohustuslikule auditile.

41. Sellele aruandele tuleb lisada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemuste põhjal väljastatud audiitori järeldusotsuse lõpposa.

Finantsaruannete avalikustamine

42. Raamatupidamise väljavõtted on avatud kasutajatele – asutajad (osalejad), investorid, krediidiasutused, võlausaldajad, ostjad, tarnijad jne. Organisatsioon peab andma kasutajatele võimaluse raamatupidamisaruannetega tutvuda.

43. Organisatsioon on kohustatud tagama iga-aastase finantsaruande esitamise igale asutajale (osalejale) Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul.

44. Organisatsioon on kohustatud esitama finantsaruanded ühes eksemplaris (tasuta) riiklikule statistikaasutusele ja teistele Vene Föderatsiooni õigusaktidega sätestatud aadressidele Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul.

45. Vene Föderatsiooni õigusaktidega ette nähtud juhtudel avaldab organisatsioon finantsaruanded koos audiitori aruande lõpuosaga.

46. ​​Finantsaruannete avaldamine toimub hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. juunil, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

47. Organisatsiooni raamatupidamisaruannete esitamise kuupäevaks loetakse selle postiga saatmise või tegeliku omandiõiguse üleandmise päeva. Kui raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäev langeb puhkepäevale (nädalavahetusele), siis loetakse raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaks sellele järgnev esimene tööpäev.

Vahearuanded

48. Organisatsioon peab koostama vahearuande kuu, kvartali kohta tekkepõhiselt alates aruandeaasta algusest, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

49. Vahearuanne koosneb bilansist ja kasumiaruandest, kui Vene Föderatsiooni või organisatsiooni asutajate (osalejate) õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

50. Üldnõuded vahearuannetele, nende osade sisu ja kirjete hindamise reeglid määratakse käesoleva eeskirja kohaselt.

51. Organisatsioon peab koostama vahearuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

52. Vahearuannete esitamine ja avaldamine toimub Vene Föderatsiooni õigusaktides või organisatsiooni asutamisdokumentides sätestatud juhtudel ja viisil.

PBU 4/99 – Raamatupidamise eeskiri “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded”.

Raamatupidamiseeskirjad “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded” (PBU 4/99) (kinnitatud Venemaa Rahandusministeeriumi 6. juuli 1999. a korraldusega nr 43n, 18. september 2006 N 115n) I. Üldsätted 1. Need Määrustega kehtestatakse Vene Föderatsiooni õigusaktide alusel juriidilistest isikutest organisatsioonide, välja arvatud krediidiasutuste ja eelarveliste organisatsioonide, raamatupidamisaruannete koosseis, sisu ja metoodiline alus. 2. Sätet ei kohaldata organisatsioonisiseseks otstarbeks väljatöötatud aruannete koostamisel, riikliku statistilise vaatluse jaoks koostatud aruannete koostamisel, krediidiasutusele vastavalt tema nõuetele esitatavale aruandlusandmetele ja muul eriotstarbel aruandlusinfo koostamisel, kui selliste aruannete ja teabe koostamise eeskirjad ei näe ette käesoleva määruse kasutamist. 3. Käesolevaid eeskirju kohaldab Vene Föderatsiooni Rahandusministeerium, kui kehtestab: raamatupidamisaruannete tüüpvormid ja aruannete koostamise korra juhendid; raamatupidamisaruannete koostamise lihtsustatud kord väikeettevõtjatele ja mittetulundusühingutele; konsolideeritud finantsaruannete koostamise tunnused; finantsaruannete koostamise tunnused organisatsiooni ümberkorraldamise või likvideerimise korral; kindlustusorganisatsioonide, valitsusväliste pensionifondide, väärtpaberituru professionaalsete osalejate ja muude finantsvahenduse valdkonna organisatsioonide finantsaruannete koostamise tunnused; finantsaruannete avaldamise kord. II. Mõisted 4. Käesoleva eeskirja tähenduses mõistetakse alljärgnevaid mõisteid: raamatupidamisaruanded - organisatsiooni varalise ja finantsseisundi ning tema majandustegevuse tulemuste ühtne andmete süsteem, mis on koostatud raamatupidamise andmete alusel. kehtestatud vormid; aruandeperiood - periood, mille kohta organisatsioon peab koostama finantsaruanded; aruandekuupäev - kuupäev, mille seisuga organisatsioon peab koostama finantsaruanded; kasutaja - juriidiline või füüsiline isik, kes on huvitatud teabest organisatsiooni kohta. III. Raamatupidamise aastaaruande koostamine ja neile esitatavad üldnõuded 5. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, nende lisadest ja seletuskirjast (edaspidi bilansi ja kasumiaruande lisad ning seletuskiri ). nimetatakse bilansi ja kasumiaruande selgitavateks märkusteks), samuti audiitori aruanne, mis kinnitab organisatsiooni finantsaruannete usaldusväärsust, kui nende suhtes kohaldatakse föderaalseaduste kohaselt kohustuslikku auditit. 6. Raamatupidamisaruanded peavad andma usaldusväärse ja täieliku pildi organisatsiooni finantsseisundist, tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest. Raamatupidamist käsitlevate normatiivaktidega kehtestatud reeglite alusel koostatud raamatupidamisaruanded loetakse usaldusväärseks ja täielikuks. Kui organisatsioon avastab käesoleva eeskirja reeglite alusel raamatupidamise aastaaruande koostamisel, et organisatsiooni finantsseisundist, tema tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest ei ole piisavalt andmeid, organisatsioon sisaldab finantsaruannetes asjakohaseid lisanäitajaid ja selgitusi. Kui raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ei võimalda käesoleva eeskirja reeglite kohaldamine moodustada usaldusväärset ja täielikku pilti organisatsiooni majanduslikust seisust, tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest, erandjuhtudel (näiteks vara natsionaliseerimine) võib nendest reeglitest kõrvale kalduda. 7. Organisatsioon peab finantsaruannete koostamisel tagama selles sisalduva informatsiooni neutraalsuse, s.o. välistatud on mõne finantsaruannete kasutajarühma huvide ühepoolne rahuldamine teiste ees. Teave ei ole neutraalne, kui see mõjutab valiku või esitluse kaudu kasutajate otsuseid ja hinnanguid, et saavutada etteantud tulemusi või tagajärgi. 8. Organisatsiooni raamatupidamise aastaaruanne peab sisaldama kõigi filiaalide, esinduste ja muude osakondade (sh eraldi bilanssidesse paigutatud) tulemusnäitajaid. 9. Bilansi, kasumiaruande ja nende selgituste koostamisel peab organisatsioon järjepidevalt ühest aruandeperioodist teise järgima selle aktsepteeritud sisu ja vormi. Bilansi, kasumiaruande ja nende selgituste aktsepteeritud sisu ja vormi muutmine on lubatud erandjuhtudel, näiteks tegevuse liigi muutumisel. Organisatsioon peab esitama kinnituse iga sellise muudatuse kehtivuse kohta. Oluline muudatus tuleb bilansi ja kasumiaruande lisades avalikustada koos muudatuse põhjustega. 10. Raamatupidamise aastaaruande iga numbrilise näitaja kohta, välja arvatud esimese aruandeperioodi aruanne, tuleb esitada andmed vähemalt kahe aasta - aruandeaasta ja aruandeaastale eelnenud aasta kohta. Kui aruandeperioodile eelneva perioodi andmed ei ole võrreldavad aruandeperioodi andmetega, siis esimesed neist andmetest kuuluvad korrigeerimisele, lähtudes raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud reeglitest. Iga oluline korrigeerimine tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades koos korrigeerimise põhjustega. 11. Bilansi, kasumiaruande ja muude eraldiseisvate raamatupidamisaruannete kirjed, mis vastavalt raamatupidamissätetele kuuluvad avalikustamisele ja mille kohta puuduvad varade, kohustuste, tulude, kulude ja kulude arvväärtused. muud näitajad, on läbi kriipsutatud (tüüpvormides ) või neid ei esitata (iseselt välja töötatud vormidel ja seletuskirjas). Individuaalsete varade, kohustuste, tulude, kulude ja äritehingute näitajad tuleks raamatupidamisaruannetes esitada eraldi, kui need on olulised ja kui huvitatud kasutajate teadmata on võimatu hinnata organisatsiooni finantsseisundit või ettevõtte majandustulemusi. selle tegevust. Teatud liiki varade, kohustuste, tulude, kulude ja äritehingute näitajaid võib bilansis või kasumiaruandes esitada kogusummas koos avalikustamisega bilansi ja kasumiaruande lisades, kui kõik need Individuaalsed näitajad ei ole olulised huvitatud kasutajate hinnangul organisatsiooni finantsseisundile või selle tegevuse finantstulemustele. 12. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse aruandekuupäevaks aruandeperioodi viimane kalendripäev. 13. Aruandeaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel on aruandeaastaks kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini kaasa arvatud. Esimeseks aruandeaastaks vastloodud organisatsioonide puhul loetakse ajavahemikku nende riikliku registreerimise kuupäevast kuni vastava aasta 31. detsembrini ning pärast 1. oktoobrit loodud organisatsioonide puhul kuni järgmise aasta 31. detsembrini. 14. Iga käesoleva eeskirja punktis 5 sätestatud finantsaruannete komponent peab sisaldama järgmisi andmeid: osa nimetus; aruanne aruandekuupäeva või aruandeperioodi kohta, mille kohta finantsaruanded koostati; organisatsiooni nimi, mis näitab selle organisatsioonilist ja juriidilist vormi; finantsaruannete arvnäitajate esitamise formaat. 15. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada vene keeles. 16. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada Vene Föderatsiooni valuutas. 17. Raamatupidamisaruannetele kirjutavad alla organisatsiooni juht ja pearaamatupidaja (raamatupidaja). Organisatsioonides, kus raamatupidamist teostab lepingu alusel spetsialiseerunud organisatsioon (keskraamatupidamine) või raamatupidaja eriala, allkirjastavad raamatupidamisaruanded organisatsiooni juht ja spetsialiseeritud organisatsiooni juht (keskraamatupidamine) või raamatupidamist juhtiv spetsialist. IV. Bilansi sisu 18. Bilanss peab iseloomustama organisatsiooni finantsseisundit aruandekuupäeva seisuga. 19. Bilansis tuleks varad ja kohustused esitada jaotusega, olenevalt tähtajast (tähtajast) lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalistena esitatakse varad ja kohustused, kui nende lunastustähtaeg (tähtaeg) ei ületa aruandekuupäeva 12 kuud või tegevustsükli kestus, kui see ületab 12 kuud. Kõik muud varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena. 20. Bilanss peab sisaldama järgmisi arvnäitajaid (võttes arvesse käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 sätestatut): Jagu Artiklite rühm Artiklid 1 2 3 VARA Põhivara Immateriaalne põhivara Õigused intellektuaalsele (tööstuslikule) vara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, teenusemärgid, muud sarnased õigused ja varad Organisatsioonikulud Organisatsiooni ärialane maine Põhivara Maatükid ja loodusvarad Hooned, masinad, seadmed ja muu põhivara Pooleliolevad ehitused Liisingvara Kasumlikud investeeringud materiaalsesse varasse Kinnisvara rendilepingu alusel antud Finantsinvesteeringud Investeeringud tütarettevõtetesse Investeeringud sõltuvatesse ettevõtetesse Investeeringud teistesse organisatsioonidesse Organisatsioonidele antud laenud tähtajaga üle 12 kuu Muud finantsinvesteeringud Käibevara Varud Tooraine, materjalid jms varad Lõpetamata tööde maksumus ( turustuskulud) Valmistoodang, kaubad edasimüügiks ja kaubad edasilükatud kulud Käibemaks ostetud varadelt Nõuded Ostjad ja kliendid Nõuded võlakirjad Tütar- ja sidusettevõtete võlg Osalejate (asutajate) võlg põhikapitali sissemaksete eest Väljastatud ettemaksed Muud võlgnikud Finantsinvesteeringud Organisatsioonidele antud laenud perioodiks alla 12 kuu Aktsionäridelt ostetud oma aktsiad Muud finantsinvesteeringud Raha Arvelduskontod Valuutakontod Muu raha KOHUSTUSED Kapital ja reservid Põhikapital Lisakapital Reservkapital Seadusandluse kohaselt moodustatud reservid Asutamisdokumentide kohaselt moodustatud reservid Jaotamata kasum (katmata kahjum - maha arvatud) Pikaajalised kohustused Laenatud vahendid Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva Laenud, mis makstakse tagasi rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva Muud kohustused Lühiajalised kohustused Laenatud vahendid Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul kuud pärast aruandekuupäeva Laenud, mis kuuluvad tagasimaksmisele 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva Võlad arved Tarnijad ja töövõtjad Tasuvad arved Võlg tütarettevõtetele ja sõltuvatele ettevõtetele Võlg organisatsiooni personalile Võlg eelarvele ja riigi eelarvevälistele vahenditele Võlg osalejatele (asutajatele) tulude väljamaksmiseks Saadud ettemaksed Muud võlausaldajad Edasilükkunud tulu Tulevaste kulude ja maksete reservid V. Kasumiaruande sisu 21. Kasumiaruanne peaks iseloomustama organisatsiooni aruandeperioodi majandustulemusi. 22. Kasumiaruandes tuleb tulud ja kulud näidata jaotades tavalisteks ja muudeks. (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n) 23. Kasumiaruanne peab sisaldama järgmisi arvulisi näitajaid (võttes arvesse käesolevate eeskirjade lõigetes 6 ja 11 sätestatut). ): Tulu kaupade, toodete, tööde, teenuste müügist miinus käibemaks, aktsiisimaksud jne. maksud ja kohustuslikud maksed (neto - tulu) Müüdud kaupade, toodete, tööde, teenuste maksumus (v.a äri- ja halduskulud) Brutokasum Müügikulud Administratiivkulud Kasum/kahjum müügist Saadaolevad intressid Intressid makstavad tulud teistes organisatsioonides osalemisest Muud tulud Muud kulud (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n) Maksueelne kasum/kahjum Tulumaks ja muud sarnased kohustuslikud maksed Tavategevuse kasum/kahjum (muudetud ministeeriumi määrusega Vene Föderatsiooni rahanduse aruanne, 18. september 2006 N 115n) Puhaskasum (jaotamata kasum (katmata kahjum) VI Bilansi ja kasumiaruande lisade sisu 24. Bilansi ja kasumiaruande lisad tuleb avalikustada organisatsiooni arvestuspõhimõtetega seotud teavet ja anda kasutajatele lisateavet, mida ei ole otstarbekas kajastada bilansis ja kasumiaruandes, kuid mis on vajalik finantsaruannete kasutajatele organisatsiooni finantsseisundi realistlikuks hindamiseks, oma tegevuse majandustulemusi ja muutusi finantsseisundis. 25. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb märkida, et organisatsioon koostas raamatupidamise aastaaruande vastavalt Vene Föderatsioonis kehtivatele raamatupidamis- ja aruandlusreeglitele, välja arvatud juhtudel, kui organisatsioon tegi koostamisel nendest reeglitest kõrvalekaldeid. finantsaruanded vastavalt käesoleva eeskirja lõikele 6. Olulised kõrvalekalded tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes, näidates ära põhjused, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid, samuti mõju, mida need kõrvalekalded avaldasid organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, kajastades selle tegevuse majandustulemusi ja muutusi organisatsioonis. finantsseisundit. Organisatsioon peab esitama kinnituse Vene Föderatsioonis kehtivatest raamatupidamis- ja aruandluseeskirjadest kõrvalekaldumise tagajärgede kohta rahalises vääringus. 26. Organisatsiooni raamatupidamispoliitika avalikustamise kord on kehtestatud raamatupidamiseeskirjaga “Organisatsiooni raamatupidamispoliitika” (PBU 1/98) (Venemaa Rahandusministeeriumi korraldus 9. detsembrist 1998, registreeritud ministeeriumis Venemaa Justiitsnõukogu 31. detsembril 1998, registreerimisnumber 1673). 27. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avaldada järgmised lisaandmed: teatud liiki immateriaalse vara olemasolu aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul; teatud liiki põhivara liikide olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul; aruandeperioodi alguses ja lõpus saadavuse ning renditud põhivara liikumise kohta aruandeperioodi jooksul; teatud liiki finantsinvesteeringute kättesaadavuse kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul; teatud tüüpi nõuete olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus; organisatsiooni kapitali (volitatud, reserv-, lisakapitali jne) muutmise kohta; aktsiaseltsi emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arvu kohta; emiteeritud, kuid tasumata või osaliselt tasumata aktsiate arv; aktsiaseltsile, selle tütar- ja sidusettevõtetele kuuluvate aktsiate nimiväärtus; tulevaste kulude ja maksete reservide koosseisu, hinnanguliste reservide, nende olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus, vahendite liikumise kohta igast reservist aruandeperioodi jooksul; teatud tüüpi võlgnevuste olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus; toodete, kaupade, tööde, teenuste müügimahtude kohta tegevusalade (majandusharude) ja geograafiliste turgude (tegevuse) kaupa; tootmiskulude (turustuskulude) koosseisu kohta; muude tulude ja kulude koosseisu kohta; (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n) majandustegevuse erakorraliste asjaolude ja nende tagajärgede kohta; organisatsiooni kohustuste ja maksete väljastatud ja saadud tagatiste kohta; aruandepäevajärgsete sündmuste ja majandustegevuse võimalike faktide kohta; katkestatud tegevuste kohta; seotud isikute kohta; riigiabi kohta; aktsiakasumi kohta. 28. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustatakse teave eraldi aruandlusvormidena (rahavoogude aruanne, kapitali muutuste aruanne jne). ) ja seletuskirja kujul. Sellist avalikustamist peab kajastama bilansi ja kasumiaruande kirje, mille kohta selgitusi esitatakse. 29. Raamatupidamise aastaaruandes tuleb avaldada andmed aruandeperioodi rahavoogude kohta, mis iseloomustavad rahaliste vahendite olemasolu, laekumist ja kulutamist organisatsioonis. Rahavoogude aruanne peab iseloomustama muutusi organisatsiooni finantsseisundis jooksva, investeerimis- ja finantseerimistegevuse kontekstis. Rahavoogude aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 toodut): Raha jääk aruandeperioodi alguses Laekunud raha - kokku sh: toodete, kaupade müügist, tööd ja teenused müügist põhivara ja muu vara ostjatelt (klientidelt) saadud ettemaksed eelarveeraldised ja muu sihtfinantseerimine saadud laenud ja laenud dividendid, intressid finantsinvesteeringutelt muud laekumised Eraldatud vahendid - kokku, sh: tasuda kauba, töö eest, töötasu teenused riigieelarvevälistesse fondidesse mahaarvamiste tegemiseks finantsinvesteeringute ettemaksete väljastamiseks dividendide maksmiseks, eelarvega arvelduste tagatiste intressideks saadud laenude intresside maksmiseks, muud maksed, ülekanded Raha jääk aruandeperioodi lõpp. 30. Äripartnerlused ja ettevõtted peavad oma finantsaruannete osana avalikustama teabe põhikirja (aktsia)kapitali, reservkapitali ja muude organisatsiooni kapitali komponentide olemasolu ja muutuste kohta. Kapitali muutuste aruanne peab sisaldama järgmisi arvulisi näitajaid (arvestades käesolevate eeskirja punktides 6 ja 11 sätestatut): Kapitali suurus aruandeperioodi alguses Kapitali suurendamine - kokku, sh: aktsiate lisaemissiooni tõttu vara ümberhindluse tõttu vara juurdekasvu tõttu juriidilise isiku reorganiseerimiseks (ühinemine, ühinemine) tulude arvelt, mis raamatupidamise ja aruandluse reeglite kohaselt on otseselt omistatud kapitali suurendamisele Kapitali vähendamine - kokku, sh: aktsiate nimiväärtuse vähendamise teel juriidilise isiku ümberkorraldamise (jagunemise, jaotamise) tõttu aktsiate arvu vähendamise teel kulude arvelt, mis on vastavalt aktsiaseltsile. arvestuse ja aruandluse reeglid, sisalduvad otseselt kapitali vähendamises Kapitali suurus aruandeperioodi lõpus. 31. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avalikustada (juhul, kui need andmed ei sisaldu raamatupidamisaruandega kaasnevas teabes): organisatsiooni juriidiline aadress: peamised tegevusliigid; aruandeperioodi keskmine aastane töötajate arv või töötajate arv aruandekuupäeva seisuga; organisatsiooni täitev- ja kontrollorganite liikmete koosseis (nimed ja ametikohad). VII. Finantsaruandluse kirjete hindamise reeglid 32. Finantsaruandluse kirjete hindamisel peab organisatsioon tagama raamatupidamiseeskirjas “Organisatsiooni raamatupidamispoliitika” (PBU 1/98) sätestatud eelduste ja nõuete täitmise. 33. Aruandeperioodi alguse bilansiandmed peavad olema võrreldavad aruandeperioodile eelneva perioodi bilansiandmetega (arvestades läbiviidud ümberkorraldusi, samuti raamatupidamiseeskirja rakendamisega seotud muudatusi “ Organisatsiooni raamatupidamispõhimõtted). 34. Raamatupidamise aastaaruandes ei ole varade ja kohustuste kirjete, kasumi ja kahjumi kirjete tasaarvestus lubatud, välja arvatud juhtudel, kui selline tasaarvestus on ette nähtud vastavate raamatupidamissätetega. 35. Bilansis peavad netohinnangus olema arvnäitajad, s.o. miinus normväärtused, mis tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades. 36. Finantsaruannete üksikute kirjete hindamise reeglid kehtestatakse vastavate raamatupidamissätetega. 37. Käesoleva eeskirja punktides 32 - 35 sätestatud reeglitest kõrvalekaldumise korral tuleb bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustada olulised kõrvalekalded koos põhjustega, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid ja nende kõrvalekallete mõju organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, tegevuse finantstulemuste kajastamisele ja finantsseisundi muutustele. 38. Aruandeaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruande kirjed peavad olema tõendatud varade ja kohustuste inventuuri tulemustega. VIII. Finantsaruannetega kaasnev teave 39. Organisatsioon võib finantsaruannetele lisada täiendavat teavet, kui täitevorgan peab seda majandusotsuste tegemisel huvitatud kasutajatele kasulikuks. See näitab organisatsiooni tegevuse olulisemate majandus- ja finantsnäitajate dünaamikat mitme aasta jooksul; organisatsiooni kavandatud arendamine; eeldatav kapital ja pikaajalised finantsinvesteeringud; laenupoliitika, riskijuhtimine; organisatsiooni tegevus teadus- ja arendustöö valdkonnas; keskkonnakaitsemeetmed; Muu info. Lisainformatsiooni saab vajadusel esitada analüütiliste tabelite, graafikute ja diagrammidena. Täiendava teabe avalikustamisel, näiteks keskkonnameetmed, organisatsiooni peamised keskkonnakaitsealased tegevused, nende tegevuste mõju pikaajaliste investeeringute tasemele ja kasumlikkusele aruandeaastal, organisatsiooni tunnused esitatakse finantstagajärjed tulevasteks perioodideks, andmed keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise eest tehtavate maksete, keskkonnamaksete ja loodusvarade eest makstavate maksete kohta, jooksvad keskkonnakaitsekulud ja nende mõju määr organisatsiooni finantstulemustele. IX. Finantsaruannete audit 40. Föderaalseadustega ette nähtud juhtudel kuuluvad finantsaruanded kohustuslikule auditile. 41. Sellele aruandele tuleb lisada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemuste põhjal väljastatud audiitori järeldusotsuse lõpposa. X. Finantsaruannete avalikustamine 42. Finantsaruanded on avatud kasutajatele – asutajad (osalejad), investorid, krediidiasutused, laenuandjad, ostjad, tarnijad jne. Organisatsioon peab andma kasutajatele võimaluse finantsaruannetega tutvuda. 43. Organisatsioon on kohustatud tagama iga-aastase finantsaruande esitamise igale asutajale (osalejale) Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul. 44. Organisatsioon on kohustatud esitama finantsaruanded ühes eksemplaris (tasuta) riiklikule statistikaasutusele ja teistele Vene Föderatsiooni õigusaktidega sätestatud aadressidele Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul. 45. Vene Föderatsiooni õigusaktidega ette nähtud juhtudel avaldab organisatsioon finantsaruanded koos audiitori aruande lõpuosaga. 46. ​​Finantsaruannete avaldamine toimub hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. juunil, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 47. Organisatsiooni raamatupidamisaruannete esitamise kuupäevaks loetakse selle postiga saatmise või tegeliku omandiõiguse üleandmise päeva. Kui raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäev langeb puhkepäevale (nädalavahetusele), siis loetakse raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaks sellele järgnev esimene tööpäev. XI. Vahearuanded 48. Organisatsioon peab koostama vahearuande kuu või kvartali kohta tekkepõhiselt alates aruandeaasta algusest, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 49. Vahearuanne koosneb bilansist ja kasumiaruandest, kui Vene Föderatsiooni või organisatsiooni asutajate (osalejate) õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 50. Üldnõuded vahearuandele, selle komponentide sisu ja kirjete hindamise reeglid määratakse kindlaks käesoleva eeskirja kohaselt. 51. Organisatsioon peab koostama vahearuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 52. Vahearuannete esitamine ja avaldamine toimub Vene Föderatsiooni õigusaktides või organisatsiooni asutamisdokumentides sätestatud juhtudel ja viisil.

I. Üldsätted

1. Käesolevate määrustega kehtestatakse Vene Föderatsiooni õigusaktide kohaselt lisaks riiklikele (omavalitsusasutustele) institutsioonide koosseis, sisu ja moodustamise metoodiline alus.

2. Sätet ei kohaldata organisatsioonisiseseks otstarbeks väljatöötatud aruannete koostamisel, riikliku statistilise vaatluse jaoks koostatud aruannete koostamisel, krediidiasutusele vastavalt tema nõuetele esitatavale aruandlusandmetele ja muul eriotstarbel aruandlusinfo koostamisel, kui selliste aruannete ja teabe koostamise eeskirjad ei näe ette käesoleva määruse kasutamist.

3. Käesolevaid eeskirju kohaldab Vene Föderatsiooni rahandusministeerium, kui kehtestab:

• raamatupidamisaruannete tüüpvormid ja aruannete koostamise korra juhendid;
• raamatupidamisaruannete koostamise lihtsustatud kord väikeettevõtjatele ja mittetulundusühingutele;
• konsolideeritud finantsaruannete koostamise tunnused;
• finantsaruannete koostamise tunnused organisatsiooni ümberkorraldamise või likvideerimise korral;
• kindlustusorganisatsioonide, valitsusväliste pensionifondide, väärtpaberituru professionaalsete osalejate ja muude finantsvahenduse valdkonna organisatsioonide finantsaruannete koostamise tunnused;
• finantsaruannete avaldamise kord.

II. Definitsioonid

4. Käesolevas eeskirjas tähendavad alltoodud mõisted järgmist:

• - organisatsiooni varalise ja finantsseisundi ning majandustegevuse tulemuste ühtne andmete süsteem, mis on koostatud raamatupidamisandmete alusel kehtestatud vormides;
• - periood, mille kohta organisatsioon peab koostama finantsaruanded;
• aruandluskuupäev - kuupäev, mille seisuga organisatsioon peab ette valmistama;
• kasutaja - või on huvitatud organisatsiooni teabest.

III. Finantsaruannete koostamine ja neile esitatavad üldnõuded

IV. Bilansi sisu

18. Bilanss peab iseloomustama organisatsiooni finantsseisundit aruandekuupäeva seisuga.

19. Bilansis tuleks varad ja kohustused esitada jaotusega, olenevalt tähtajast (tähtajast) lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalistena esitatakse varad ja kohustused, kui nende lunastustähtaeg (tähtaeg) ei ületa aruandekuupäeva 12 kuud või tegevustsükli kestus, kui see ületab 12 kuud. Kõik muud varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena.

20. Bilanss peab sisaldama järgmisi arvulisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Peatükk	Artiklite rühm	Artiklid
1	2	3
Varad
Põhivara	Immateriaalne põhivara	Õigused intellektuaalsele (tööstus)omandile
		Patendid, litsentsid, kaubamärgid, teenusemärgid, muud sarnased õigused ja varad
		Organisatsioonikulud
		Organisatsiooni äriline maine
	Põhivara	Maatükid ja keskkonnakorraldusrajatised
		Hooned, masinad, seadmed ja muu põhivara
		Ehitus pooleli
	Kasumlikud investeeringud materiaalsetesse varadesse	Kinnistu rendile
		Üürilepingu alusel antud kinnisvara
	Finantsinvesteeringud	Investeeringud tütarettevõtetesse
		Investeeringud sidusettevõtetesse
		Investeeringud teistesse organisatsioonidesse
		Organisatsioonidele antavad laenud tähtajaga üle 12 kuu
		Muud finantsinvesteeringud
Käibevara	Reservid	Tooraine, tarvikud ja muu sarnane vara
		Lõpetamata toodangu kulud (turustuskulud)
		Valmiskaup, kaup edasimüügiks ja kaubad teele
		Tulevased kulud
	Ostetud varadelt käibemaks
	Arved arved	Ostjad ja kliendid
		Saadaolevad arved
		Tütarettevõtete ja sõltuvate ettevõtete võlg
		Osalejate (asutajate) võlg põhikapitali sissemaksete eest
		Välja antud ettemaksed
		Teised võlgnikud
	Finantsinvesteeringud	Organisatsioonidele antavad laenud perioodiks alla 12 kuu
		Aktsionäridelt ostetud oma aktsiad
		Muud finantsinvesteeringud
	sularaha	Arvelduskontod
		Valuutakontod
		Muu sularaha
Passiivne
Kapital ja reservid	Põhikapital
	Lisakapital
	Reservkapital	Reservid moodustatud vastavalt õigusaktidele
		Asutamisdokumentide kohaselt moodustatud reservid
	Jaotamata kasum (katmata kahjum – maha arvatud)
pikaajalised kohustused	Laenatud vahendid	Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva
		Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva
	Muud kohustused
Lühiajalised kohustused	Laenatud vahendid	Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva
		Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva
	Makstavad arved	Tarnijad ja töövõtjad
		Tasumisele kuuluvad arved
		Võlg tütarettevõtetele ja sõltuvatele ettevõtetele
		Võlg organisatsiooni personali ees
		Riigieelarveväliste fondide võlg eelarvetele
		Võlg osalejatele (asutajatele) sissetulekute maksmiseks
		Saadud ettemaksed
		Muud võlausaldajad
		tulevaste perioodide tulud
		Reservid tulevaste kulude ja maksete jaoks

V. Kasumiaruande sisu

21. Kasumiaruanne peab iseloomustama organisatsiooni aruandeperioodi majandustulemusi.

22. Kasumiaruandes tuleb tulud ja kulud näidata jaotades tavalisteks ja muudeks.

23. Kasumiaruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

• Kaupade, toodete, tööde, teenuste müügist saadav tulu miinus käibemaks, aktsiisid jms. maksud ja kohustuslikud maksed (netotulu)
• Müüdud kaupade, toodete, tööde, teenuste maksumus (va äri- ja halduskulud)
• Brutokasum
• Ärikulud
• Administratiivsed kulud
• / müügikahjum
• Saadaolevad intressid
• Tasumisele kuuluv protsent
• Tulu teistes organisatsioonides osalemisest
• Teine sissetulek
• muud kulud
• / kahjum enne maksustamist
• Tulumaks ja muud sarnased kohustuslikud maksed
• / kaotus tavategevusest
• Puhaskasum (jaotamata kasum (katmata kahjum)

VI. Bilansi ja kasumiaruande lisade sisu

24. Bilansi ja kasumiaruande lisades tuleks avaldada (majandus)üksuse arvestuspõhimõtete jaoks asjakohane teave ning anda kasutajatele lisateavet, mida ei ole asjakohane bilansis ja kasumiaruandes kajastada, kuid mis on vajalik finantsaruannete kasutajatele. anda realistlik hinnang organisatsiooni finantsseisundile, tegevuse majandustulemustele ja finantsseisundi muutustele.

25. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb märkida, et organisatsioon koostas raamatupidamise aastaaruande vastavalt Vene Föderatsioonis kehtivatele raamatupidamis- ja aruandlusreeglitele, välja arvatud juhtudel, kui organisatsioon tegi koostamisel nendest reeglitest kõrvalekaldeid. finantsaruanded vastavalt käesoleva eeskirja lõikele 6.

Olulised kõrvalekalded tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes, näidates ära põhjused, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid, samuti mõju, mida need kõrvalekalded avaldasid organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, kajastades selle tegevuse majandustulemusi ja muutusi organisatsioonis. finantsseisundit. Organisatsioon peab esitama kinnituse Vene Föderatsioonis kehtivatest raamatupidamis- ja aruandluseeskirjadest kõrvalekaldumise tagajärgede kohta rahalises vääringus.

26. Organisatsiooni raamatupidamispoliitika avalikustamise kord on kehtestatud raamatupidamiseeskirjaga “Organisatsiooni raamatupidamispoliitika” (PBU 1/98) (Venemaa Rahandusministeeriumi korraldus 9. detsembrist 1998, registreeritud ministeeriumis Venemaa Justiitsnõukogu 31. detsembril 1998, registreerimisnumber 1673).

27. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avaldada järgmine lisainformatsioon:

• teatud liiki immateriaalse vara olemasolu aruandeperioodi alguses ja lõpus ning aruandeperioodi jooksul toimunud liikumise kohta;
• teatud liiki põhivara liikide olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;
• aruandeperioodi alguses ja lõpus saadavuse ning renditud põhivara liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;
• teatud liiki finantsinvesteeringute kättesaadavuse kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;
• teatud tüüpi nõuete olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus;
• organisatsiooni kapitali (volitatud, reserv-, lisakapitali jne) muutmise kohta;
• aktsiaseltsi emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arvu kohta; emiteeritud, kuid tasumata või osaliselt tasumata aktsiate arv; aktsiaseltsile, selle tütar- ja sidusettevõtetele kuuluvate aktsiate nimiväärtus;
• tulevaste kulude ja maksete reservide koosseisu, hinnanguliste reservide, nende olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus, vahendite liikumise kohta igast reservist aruandeperioodi jooksul;
• teatud tüüpi võlgnevuste olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus;
• toodete, kaupade, tööde, teenuste müügimahtude kohta tegevusalade (majandusharude) ja geograafiliste turgude (tegevuse) kaupa;
• tootmiskulude (turustuskulude) koosseisu kohta;
• muude tulude ja kulude koosseisu kohta;
• majandustegevuse erakorralistest asjaoludest ja nende tagajärgedest;
• organisatsiooni kohustuste ja maksete väljastatud ja saadud tagatiste kohta;
• aruandepäevajärgsete sündmuste ja majandustegevuse võimalike faktide kohta;
• katkestatud tegevuste kohta;
• seotud isikute kohta;
• riigiabi kohta;
• aktsiakasumi kohta.

28. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustatakse teave eraldi aruandevormide (rahavoogude aruanne, kapitali muutuste aruanne jne) ja seletuskirja kujul.

Sellist avalikustamist peab kajastama bilansi ja kasumiaruande kirje, mille kohta selgitusi esitatakse.

29. Raamatupidamise aastaaruandes tuleb avaldada andmed aruandeperioodi rahavoogude kohta, mis iseloomustavad rahaliste vahendite olemasolu, laekumist ja kulutamist organisatsioonis.

Rahavoogude aruanne peab iseloomustama muutusi organisatsiooni finantsseisundis jooksva, investeerimis- ja finantseerimistegevuse kontekstis.

Rahavoogude aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Raha jääk aruandeperioodi alguses

Laekunud vahendid – kokku

kaasa arvatud:

• toodete, kaupade, tööde ja teenuste müügist
• põhivara ja muu vara müügist
• ostjatelt (klientidelt) saadud ettemaksed
• eelarveeraldised ja muu sihtfinantseerimine
• saadud krediiti ja laene
• dividendid, finantsinvesteeringute intressid
• muu tarne

Saadetud raha – kokku

kaasa arvatud:

• kaupade, tööde, teenuste eest tasumiseks
• palga eest
• sissemaksete eest riigi eelarvevälistesse fondidesse
• ettemaksete väljastamiseks
• finantsinvesteeringuteks
• dividendide, väärtpaberite intresside maksmiseks
• eelarve arvutamiseks
• maksta saadud laenudelt intressi
• muud maksed, ülekanded

Raha jääk aruandeperioodi lõpus.

30. Äripartnerlused ja ettevõtted peavad oma finantsaruannete osana avalikustama teabe põhikirja (aktsia)kapitali, reservkapitali ja muude organisatsiooni kapitali komponentide olemasolu ja muutuste kohta.

Kapitali muutuste aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Kapitali suurus aruandeperioodi alguses

Kapitali suurendamine - kokku

kaasa arvatud:

• täiendava aktsiaemissiooni kaudu
• vara ümberhindluse tõttu
• kinnisvara kasvu tõttu
• seoses juriidilise isiku ümberkorraldamisega (ühinemine, ühinemine)
• tulu arvelt, mis on raamatupidamise ja aruandluse reeglite kohaselt otseselt seotud kapitali suurendamisega

Kapitali vähendamine - kokku

kaasa arvatud:

• vähendades aktsiate nimiväärtust
• aktsiate arvu vähendamisega
• ümberkorraldamise tõttu (jagunemine, eraldumine)
• kulude tõttu, mis vastavalt raamatupidamise ja aruandluse reeglitele kuuluvad otseselt kapitali vähendamise alla

Kapitali suurus aruandeperioodi lõpus.

31. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avalikustada (kui need andmed ei sisaldu raamatupidamise aastaaruandega kaasnevas teabes):

• organisatsiooni juriidiline aadress:
• Peamised tegevused;
• aruandeperioodi keskmine aastane töötajate arv või töötajate arv aruandekuupäeva seisuga;
• organisatsiooni täitev- ja kontrollorganite liikmete koosseis (nimed ja ametikohad).

VII. Finantsaruannete kirjete hindamise reeglid

32. Organisatsioon peab raamatupidamise aastaaruande kirjete hindamisel tagama raamatupidamiseeskirjas “Organisatsiooni raamatupidamispõhimõtted” (PBU 1/98) sätestatud eelduste ja nõuete täitmise.

33. Aruandeperioodi alguse bilansiandmed peavad olema võrreldavad aruandeperioodile eelneva perioodi bilansiandmetega (arvestades läbiviidud ümberkorraldusi, samuti raamatupidamiseeskirja rakendamisega seotud muudatusi “ Organisatsiooni raamatupidamispõhimõtted).

34. Raamatupidamise aastaaruandes ei ole varade ja kohustuste kirjete, kasumi ja kahjumi kirjete tasaarvestus lubatud, välja arvatud juhtudel, kui selline tasaarvestus on ette nähtud vastavate raamatupidamissätetega.

35. Bilansis peavad netohinnangus olema arvnäitajad, s.o. miinus normväärtused, mis tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades.

36. Finantsaruannete üksikute kirjete hindamise reeglid kehtestatakse vastavate raamatupidamissätetega.

37. Käesoleva eeskirja punktides 32 - 35 sätestatud reeglitest kõrvalekaldumise korral tuleb bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustada olulised kõrvalekalded koos põhjustega, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid ja nende kõrvalekallete mõju organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, tegevuse finantstulemuste kajastamisele ja finantsseisundi muutustele.

38. Aruandeaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruande kirjed peavad olema tõendatud varade ja kohustuste inventuuri tulemustega.

VIII. Finantsaruannetega kaasnev teave

39. Organisatsioon võib finantsaruannetele lisada täiendavat teavet, kui täitevorgan peab seda majandusotsuste tegemisel huvitatud kasutajatele kasulikuks. See näitab organisatsiooni tegevuse olulisemate majandus- ja finantsnäitajate dünaamikat mitme aasta jooksul; organisatsiooni kavandatud arendamine; eeldatav kapital ja pikaajalised finantsinvesteeringud; laenupoliitika, riskijuhtimine; organisatsiooni tegevus teadus- ja arendustöö valdkonnas; keskkonnakaitsemeetmed; Muu info.

Lisainformatsiooni saab vajadusel esitada analüütiliste tabelite, graafikute ja diagrammidena.

Täiendava teabe avalikustamisel, näiteks keskkonnameetmed, organisatsiooni peamised keskkonnakaitsealased tegevused, nende tegevuste mõju pikaajaliste investeeringute tasemele ja kasumlikkusele aruandeaastal, organisatsiooni tunnused esitatakse finantstagajärjed tulevasteks perioodideks, andmed keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise eest tehtavate maksete, keskkonnamaksete ja loodusvarade eest makstavate maksete kohta, jooksvad keskkonnakaitsekulud ja nende mõju määr organisatsiooni finantstulemustele.

IX. Finantsaruannete audit

40. Föderaalseadustega ette nähtud juhtudel kuuluvad finantsaruanded kohustuslikule auditile.

41. Sellele aruandele tuleb lisada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemuste põhjal väljastatud audiitori järeldusotsuse lõpposa.

X. Finantsaruannete avalikustamine

42. Raamatupidamise väljavõtted on avatud kasutajatele – asutajad (osalejad), investorid, krediidiasutused, võlausaldajad, ostjad, tarnijad jne. Organisatsioon peab andma kasutajatele võimaluse raamatupidamisaruannetega tutvuda.

43. Organisatsioon on kohustatud tagama iga-aastase finantsaruande esitamise igale asutajale (osalejale) Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul.

44. Organisatsioon on kohustatud esitama finantsaruanded ühes eksemplaris (tasuta) riiklikule statistikaasutusele ja teistele Vene Föderatsiooni õigusaktidega sätestatud aadressidele Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul.

45. Vene Föderatsiooni õigusaktidega ette nähtud juhtudel avaldab organisatsioon finantsaruanded koos audiitori aruande lõpuosaga.

46. ​​Finantsaruannete avaldamine toimub hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. juunil, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

47. Organisatsiooni raamatupidamisaruannete esitamise kuupäevaks loetakse selle postiga saatmise või tegeliku omandiõiguse üleandmise päeva.

Kui raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäev langeb puhkepäevale (nädalavahetusele), siis loetakse raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaks sellele järgnev esimene tööpäev.

XI. Vahearuanded

48. Organisatsioon peab koostama vahearuande kuu, kvartali kohta tekkepõhiselt alates aruandeaasta algusest, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

49. Vahearuanne koosneb bilansist ja kasumiaruandest, kui Vene Föderatsiooni või organisatsiooni asutajate (osalejate) õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

50. Üldnõuded vahearuandele, selle komponentide sisu ja kirjete hindamise reeglid määratakse kindlaks käesoleva eeskirja kohaselt.

51. Organisatsioon peab koostama vahearuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

52. Vahearuannete esitamine ja avaldamine toimub Vene Föderatsiooni õigusaktides või organisatsiooni asutamisdokumentides sätestatud juhtudel ja viisil.

I. Üldsätted

1. Käesolevate määrustega kehtestatakse Venemaa Föderatsiooni õigusaktide alusel juriidilistest isikutest organisatsioonide, välja arvatud krediidiorganisatsioonid ja riiklikud (omavalitsuse) asutused, finantsaruannete koostamise koosseis, sisu ja metoodiline alus. (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 8. novembri 2010. aasta määrusega N 142n)

2. Sätet ei kohaldata organisatsioonisiseseks otstarbeks väljatöötatud aruannete koostamisel, riikliku statistilise vaatluse jaoks koostatud aruannete koostamisel, krediidiasutusele vastavalt tema nõuetele esitatavale aruandlusandmetele ja muul eriotstarbel aruandlusinfo koostamisel, kui selliste aruannete ja teabe koostamise eeskirjad ei näe ette käesoleva määruse kasutamist.

3. Käesolevaid eeskirju kohaldab Vene Föderatsiooni rahandusministeerium, kui kehtestab:

raamatupidamisaruannete tüüpvormid ja aruannete koostamise korra juhendid;

raamatupidamisaruannete koostamise lihtsustatud kord väikeettevõtjatele ja mittetulundusühingutele;

konsolideeritud finantsaruannete koostamise tunnused;

finantsaruannete koostamise tunnused organisatsiooni ümberkorraldamise või likvideerimise korral;

kindlustusorganisatsioonide, valitsusväliste pensionifondide, väärtpaberituru professionaalsete osalejate ja muude finantsvahenduse valdkonna organisatsioonide finantsaruannete koostamise tunnused;

finantsaruannete avaldamise kord.

II. Definitsioonid

4. Käesolevas eeskirjas tähendavad alltoodud mõisted järgmist:

raamatupidamisaruanded - organisatsiooni varalise ja finantsseisundi ning tema majandustegevuse tulemuste ühtne andmete süsteem, mis on koostatud raamatupidamisandmete alusel kehtestatud vormidel;

aruandeperiood - periood, mille kohta organisatsioon peab koostama finantsaruanded;

aruandekuupäev - kuupäev, mille seisuga organisatsioon peab koostama finantsaruanded;

kasutaja - juriidiline või füüsiline isik, kes on huvitatud teabest organisatsiooni kohta.

III. Finantsaruannete koostamine ja neile esitatavad üldnõuded

5. Raamatupidamise aruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, nende lisadest ja seletuskirjast (edaspidi bilansi ja kasumiaruande lisasid ning seletuskirja nimetatakse bilansi seletuskirjaks ja kasumiaruanne) ja ka audiitori aruanne, mis kinnitab organisatsiooni finantsaruannete usaldusväärsust, kui nende suhtes kohaldatakse föderaalseaduste kohaselt kohustuslikku auditit.

6. Raamatupidamisaruanded peavad andma usaldusväärse ja täieliku pildi organisatsiooni finantsseisundist, tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest. Raamatupidamist käsitlevate normatiivaktidega kehtestatud reeglite alusel koostatud raamatupidamisaruanded loetakse usaldusväärseks ja täielikuks.

Kui organisatsioon avastab käesoleva eeskirja reeglite alusel raamatupidamise aastaaruande koostamisel, et organisatsiooni finantsseisundist, tema tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest ei ole piisavalt andmeid, organisatsioon sisaldab finantsaruannetes asjakohaseid lisanäitajaid ja selgitusi.

Kui raamatupidamise aastaaruannete koostamisel ei võimalda käesoleva eeskirja reeglite kohaldamine moodustada usaldusväärset ja täielikku pilti organisatsiooni majanduslikust seisust, tegevuse majandustulemustest ja finantsseisundi muutustest, erandjuhtudel (näiteks vara natsionaliseerimine) võib nendest reeglitest kõrvale kalduda.

7. Organisatsioon peab finantsaruannete koostamisel tagama selles sisalduva informatsiooni neutraalsuse, s.o. välistatud on mõne finantsaruannete kasutajarühma huvide ühepoolne rahuldamine teiste ees.

Teave ei ole neutraalne, kui see mõjutab valiku või esitluse kaudu kasutajate otsuseid ja hinnanguid, et saavutada etteantud tulemusi või tagajärgi.

8. Organisatsiooni raamatupidamise aastaaruanne peab sisaldama kõigi filiaalide, esinduste ja muude osakondade (sh eraldi bilanssidesse paigutatud) tulemusnäitajaid.

9. Organisatsioon peab bilansi, kasumiaruande ja nende selgituste koostamisel järgima selle aktsepteeritud sisu ja vormi järjepidevalt ühest aruandeperioodist teise.

Bilansi, kasumiaruande ja nende selgituste aktsepteeritud sisu ja vormi muutmine on lubatud erandjuhtudel, näiteks tegevuse liigi muutumisel. Organisatsioon peab esitama kinnituse iga sellise muudatuse kehtivuse kohta. Oluline muudatus tuleb bilansi ja kasumiaruande lisades avalikustada koos muudatuse põhjustega.

10. Raamatupidamise aastaaruande iga numbrilise näitaja kohta, välja arvatud esimese aruandeperioodi aruanne, tuleb esitada andmed vähemalt kahe aasta - aruandeaasta ja aruandeaastale eelnenud aasta kohta.

Kui aruandeperioodile eelneva perioodi andmed ei ole võrreldavad aruandeperioodi andmetega, siis esimesed neist andmetest kuuluvad korrigeerimisele, lähtudes raamatupidamist reguleerivate õigusaktidega kehtestatud reeglitest. Iga oluline korrigeerimine tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades koos korrigeerimise põhjustega.

11. Bilansi, kasumiaruande ja muude eraldiseisvate raamatupidamisaruannete kirjed, mis vastavalt raamatupidamissätetele kuuluvad avalikustamisele ja mille kohta puuduvad varade, kohustuste, tulude, kulude ja kulude arvväärtused. muud näitajad, on läbi kriipsutatud (tüüpvormides ) või neid ei esitata (iseselt välja töötatud vormidel ja seletuskirjas).

Individuaalsete varade, kohustuste, tulude, kulude ja äritehingute näitajad tuleks raamatupidamisaruannetes esitada eraldi, kui need on olulised ja kui huvitatud kasutajate teadmata on võimatu hinnata organisatsiooni finantsseisundit või ettevõtte majandustulemusi. selle tegevust.

Teatud liiki varade, kohustuste, tulude, kulude ja äritehingute näitajaid võib bilansis või kasumiaruandes esitada kogusummas koos avalikustamisega bilansi ja kasumiaruande lisades, kui kõik need Individuaalsed näitajad ei ole olulised huvitatud kasutajate hinnangul organisatsiooni finantsseisundile või selle tegevuse finantstulemustele.

12. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel loetakse aruandekuupäevaks aruandeperioodi viimane kalendripäev.

13. Aruandeaasta raamatupidamise aastaaruande koostamisel on aruandeaastaks kalendriaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini kaasa arvatud.

Esimeseks aruandeaastaks vastloodud organisatsioonide puhul loetakse ajavahemikku nende riikliku registreerimise kuupäevast kuni vastava aasta 31. detsembrini ning pärast 1. oktoobrit loodud organisatsioonide puhul kuni järgmise aasta 31. detsembrini.

14. Iga käesoleva eeskirja punktis 5 sätestatud finantsaruannete komponent peab sisaldama järgmisi andmeid: osa nimetus; aruanne aruandekuupäeva või aruandeperioodi kohta, mille kohta finantsaruanded koostati; organisatsiooni nimi, mis näitab selle organisatsioonilist ja juriidilist vormi; finantsaruannete arvnäitajate esitamise formaat.

15. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada vene keeles.

16. Raamatupidamisaruanded tuleb koostada Vene Föderatsiooni valuutas.

17. Raamatupidamisaruannetele kirjutavad alla organisatsiooni juht ja pearaamatupidaja (raamatupidaja).

Organisatsioonides, kus raamatupidamist teostab lepingu alusel spetsialiseerunud organisatsioon (keskraamatupidamine) või raamatupidaja eriala, allkirjastavad raamatupidamisaruanded organisatsiooni juht ja spetsialiseeritud organisatsiooni juht (keskraamatupidamine) või raamatupidamist juhtiv spetsialist.

18. Bilanss peab iseloomustama organisatsiooni finantsseisundit aruandekuupäeva seisuga.

19. Bilansis tuleb varad ja kohustused esitada jaotusega olenevalt tähtajast (tähtajast) lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalistena esitatakse varad ja kohustused, kui nende lunastustähtaeg (tähtaeg) ei ületa aruandekuupäeva 12 kuud või tegevustsükli kestus, kui see ületab 12 kuud. Kõik muud varad ja kohustused on kajastatud pikaajalistena.

20. Bilanss peab sisaldama järgmisi arvulisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Peatükk	Artiklite rühm	Artiklid
1	2	3
VARA
Põhivara	Immateriaalne põhivara	Õigused intellektuaalsele (tööstus)omandile
		Patendid, litsentsid, kaubamärgid, teenusemärgid, muud sarnased õigused ja varad
		Organisatsioonikulud
		Organisatsiooni äriline maine
	Põhivara	Maatükid ja keskkonnakorraldusrajatised
		Hooned, masinad, seadmed ja muu põhivara
		Ehitus pooleli
	Kasumlikud investeeringud materiaalsetesse varadesse	Kinnistu rendile
		Üürilepingu alusel antud kinnisvara
	Finantsinvesteeringud	Investeeringud tütarettevõtetesse
		Investeeringud sidusettevõtetesse
		Investeeringud teistesse organisatsioonidesse
		Organisatsioonidele antavad laenud tähtajaga üle 12 kuu
		Muud finantsinvesteeringud
Käibevara	Reservid	Tooraine, tarvikud ja muu sarnane vara
		Lõpetamata toodangu kulud (turustuskulud)
		Valmiskaup, kaup edasimüügiks ja kaubad teele
		Tulevased kulud
	Ostetud varadelt käibemaks
	Arved arved	Ostjad ja kliendid
		Saadaolevad arved
		Tütarettevõtete ja sõltuvate ettevõtete võlg
		Osalejate (asutajate) võlg põhikapitali sissemaksete eest
		Välja antud ettemaksed
		Teised võlgnikud
	Finantsinvesteeringud	Organisatsioonidele antavad laenud perioodiks alla 12 kuu
		Aktsionäridelt ostetud oma aktsiad
		Muud finantsinvesteeringud
	sularaha	Arvelduskontod
		Valuutakontod
		Muu sularaha
PASSIIVNE
Kapital ja reservid	Põhikapital
	Lisakapital
	Reservkapital	Reservid moodustatud vastavalt õigusaktidele
		Asutamisdokumentide kohaselt moodustatud reservid
	Jaotamata kasum (katmata kahjum – maha arvatud)
pikaajalised kohustused	Laenatud vahendid	Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva
		Laenud, mis tuleb tagasi maksta rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva
	Muud kohustused
Lühiajalised kohustused	Laenatud vahendid	Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva
		Laenud, mis tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva
	Makstavad arved	Tarnijad ja töövõtjad
		Tasumisele kuuluvad arved
		Võlg tütarettevõtetele ja sõltuvatele ettevõtetele
		Võlg organisatsiooni personali ees
		Võlg eelarve ja riigi eelarveväliste fondide ees
		Võlg osalejatele (asutajatele) sissetulekute maksmiseks
		Saadud ettemaksed
		Muud võlausaldajad
	tulevaste perioodide tulud
	Reservid tulevaste kulude ja maksete jaoks

V. Kasumiaruande sisu

21. Kasumiaruanne peab iseloomustama organisatsiooni aruandeperioodi majandustulemusi.

22. Kasumiaruandes tuleb tulud ja kulud näidata jaotades tavalisteks ja muudeks. (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n)

23. Kasumiaruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Kaupade, toodete, tööde, teenuste müügist saadav tulu miinus käibemaks, aktsiisid jms. maksud ja kohustuslikud maksed (puhastulu)

Müüdud kaupade, toodete, tööde, teenuste maksumus (va äri- ja halduskulud)

	Brutokasum
Ärikulud
Administratiivsed kulud
	Kasum/kahjum müügist
Saadaolevad intressid
Tasumisele kuuluv protsent
Tulu teistes organisatsioonides osalemisest
Teine sissetulek
muud kulud
(muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n)
	Kasum/kahjum enne maksustamist
Tulumaks ja muud sarnased kohustuslikud maksed
	Kasum/kahjum tavategevusest
(muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n)
	Netokasum (jaotamata kasum (katmata kaotus)

VI. Bilansi ja kasumiaruande lisade sisu

24. Bilansi ja kasumiaruande lisades tuleks avaldada (majandus)üksuse arvestuspõhimõtete jaoks asjakohane teave ning anda kasutajatele lisateavet, mida ei ole asjakohane bilansis ja kasumiaruandes kajastada, kuid mis on vajalik finantsaruannete kasutajatele. anda realistlik hinnang organisatsiooni finantsseisundile, tegevuse majandustulemustele ja finantsseisundi muutustele.

25. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb märkida, et organisatsioon koostas raamatupidamise aastaaruande vastavalt Vene Föderatsioonis kehtivatele raamatupidamis- ja aruandlusreeglitele, välja arvatud juhtudel, kui organisatsioon tegi koostamisel nendest reeglitest kõrvalekaldeid. finantsaruanded vastavalt käesoleva eeskirja lõikele 6.

Olulised kõrvalekalded tuleb avalikustada raamatupidamise aastaaruandes, näidates ära põhjused, mis neid kõrvalekaldeid põhjustasid, samuti mõju, mida need kõrvalekalded avaldasid organisatsiooni finantsseisundi mõistmisele, kajastades selle tegevuse majandustulemusi ja muutusi organisatsioonis. finantsseisundit. Organisatsioon peab esitama kinnituse Vene Föderatsioonis kehtivatest raamatupidamis- ja aruandluseeskirjadest kõrvalekaldumise tagajärgede kohta rahalises vääringus.

26. Organisatsiooni arvestuspoliitika avalikustamise kord on kehtestatud raamatupidamiseeskirjaga “Organisatsiooni raamatupidamispoliitika” (PBU 1/98) (Venemaa Rahandusministeeriumi korraldus 9. detsembrist 1998, registreeritud ministeeriumis Venemaa Justiitsnõukogu 31. detsembril 1998, registreerimisnumber 1673).

Seoses Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 9. detsembri 1998. aasta korralduse N 60n jõu kaotamisega tuleks juhinduda Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi 6. oktoobri 2008. aasta määrusest N 106n asemele vastu võetud.

27. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avaldada järgmine lisainformatsioon:

teatud liiki immateriaalse vara olemasolu aruandeperioodi alguses ja lõpus ning aruandeperioodi jooksul toimunud liikumise kohta;

teatud liiki põhivara liikide olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;

aruandeperioodi alguses ja lõpus saadavuse ning renditud põhivara liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;

teatud liiki finantsinvesteeringute kättesaadavuse kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus ning liikumise kohta aruandeperioodi jooksul;

teatud tüüpi nõuete olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus;

organisatsiooni kapitali (volitatud, reserv-, lisakapitali jne) muutmise kohta;

aktsiaseltsi emiteeritud ja täielikult tasutud aktsiate arvu kohta; emiteeritud, kuid tasumata või osaliselt tasumata aktsiate arv; aktsiaseltsile, selle tütar- ja sidusettevõtetele kuuluvate aktsiate nimiväärtus;

tulevaste kulude ja maksete reservide koosseisu, hinnanguliste reservide, nende olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus, vahendite liikumise kohta igast reservist aruandeperioodi jooksul;

teatud tüüpi võlgnevuste olemasolu kohta aruandeperioodi alguses ja lõpus;

toodete, kaupade, tööde, teenuste müügimahtude kohta tegevusalade (majandusharude) ja geograafiliste turgude (tegevuse) kaupa;

tootmiskulude (turustuskulude) koosseisu kohta;

muude tulude ja kulude koosseisu kohta; (muudetud Vene Föderatsiooni rahandusministeeriumi 18. septembri 2006. aasta määrusega N 115n)

majandustegevuse erakorralistest asjaoludest ja nende tagajärgedest;

organisatsiooni kohustuste ja maksete väljastatud ja saadud tagatiste kohta;

aruandepäevajärgsete sündmuste ja majandustegevuse võimalike faktide kohta;

katkestatud tegevuste kohta;

seotud isikute kohta;

riigiabi kohta;

aktsiakasumi kohta.

28. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustatakse teave eraldi aruandevormide (rahavoogude aruanne, kapitali muutuste aruanne jne) ja seletuskirja kujul.

Sellist avalikustamist peab kajastama bilansi ja kasumiaruande kirje, mille kohta selgitusi esitatakse.

29. Raamatupidamise aastaaruandes tuleb avaldada andmed aruandeperioodi rahavoogude kohta, mis iseloomustavad rahaliste vahendite olemasolu, laekumist ja kulutamist organisatsioonis.

Rahavoogude aruanne peab iseloomustama muutusi organisatsiooni finantsseisundis jooksva, investeerimis- ja finantseerimistegevuse kontekstis.

Rahavoogude aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Raha jääk aruandeperioodi alguses

Laekunud vahendid – kokku

kaasa arvatud:

toodete, kaupade, tööde ja teenuste müügist

põhivara ja muu vara müügist

ostjatelt (klientidelt) saadud ettemaksed

eelarveeraldised ja muu sihtfinantseerimine

saadud krediiti ja laene

dividendid, finantsinvesteeringute intressid

muu tarne

Saadetud raha – kokku

kaasa arvatud:

kaupade, tööde, teenuste eest tasumiseks

palga eest

sissemaksete eest riigi eelarvevälistesse fondidesse

ettemaksete väljastamiseks

finantsinvesteeringuteks

dividendide, väärtpaberite intresside maksmiseks

eelarve arvutamiseks

maksta saadud laenudelt intressi

muud maksed, ülekanded

Raha jääk aruandeperioodi lõpus

30. Äripartnerlused ja ettevõtted peavad oma finantsaruannete osana avalikustama teabe põhikirja (aktsia)kapitali, reservkapitali ja muude organisatsiooni kapitali komponentide olemasolu ja muutuste kohta.

Kapitali muutuste aruanne peab sisaldama järgmisi numbrilisi näitajaid (arvestades käesoleva eeskirja punktides 6 ja 11 nimetatut):

Kapitali suurus aruandeperioodi alguses

Kapitali suurendamine - kokku

kaasa arvatud:

täiendava aktsiaemissiooni kaudu

vara ümberhindluse tõttu

kinnisvara kasvu tõttu

seoses juriidilise isiku ümberkorraldamisega (ühinemine, ühinemine)

tulu arvelt, mis on raamatupidamise ja aruandluse reeglite kohaselt otseselt seotud kapitali suurendamisega

Kapitali vähendamine - kokku

kaasa arvatud:

vähendades aktsiate nimiväärtust

aktsiate arvu vähendamisega

juriidilise isiku ümberkorraldamise tõttu

(jaotus, valik)

kulude tõttu, mis vastavalt raamatupidamise ja aruandluse reeglitele kuuluvad otseselt kapitali vähendamise alla

Kapitali suurus aruandeperioodi lõpus

31. Bilansi ja kasumiaruande selgitustes tuleb avalikustada (kui need andmed ei sisaldu raamatupidamise aastaaruandega kaasnevas teabes):

organisatsiooni juriidiline aadress;

Peamised tegevused;

aruandeperioodi keskmine aastane töötajate arv või töötajate arv aruandekuupäeva seisuga;

organisatsiooni täitev- ja kontrollorganite liikmete koosseis (nimed ja ametikohad).

VII. Finantsaruannete kirjete hindamise reeglid

32. Organisatsioon peab raamatupidamise aastaaruande kirjete hindamisel tagama raamatupidamiseeskirjas “Organisatsiooni raamatupidamispoliitika” (PBU 1/98) sätestatud eelduste ja nõuete täitmise.

33. Aruandeperioodi alguse bilansiandmed peavad olema võrreldavad aruandeperioodile eelneva perioodi bilansiandmetega (arvestades läbiviidud ümberkorraldusi, samuti raamatupidamiseeskirja rakendamisega seotud muudatusi “ Organisatsiooni raamatupidamispõhimõtted).

34. Raamatupidamise aastaaruandes ei ole varade ja kohustuste kirjete, kasumi ja kahjumi kirjete tasaarvestus lubatud, välja arvatud juhtudel, kui selline tasaarvestus on ette nähtud vastavate raamatupidamissätetega.

35. Bilansis peaksid netohinnangus olema arvnäitajad, s.o. miinus normväärtused, mis tuleb avaldada bilansi ja kasumiaruande lisades.

36. Finantsaruannete üksikute kirjete hindamise reeglid kehtestatakse vastavate raamatupidamissätetega.

37. Käesoleva eeskirja punktides 32 - 35 sätestatud reeglitest kõrvalekaldumisel tuleb bilansi ja kasumiaruande selgitustes avalikustada olulised kõrvalekalded koos kõrvalekaldumise põhjuste ja mõjuga. et need kõrvalekalded mõjutasid organisatsiooni finantsseisundi mõistmist, selle tegevuse majandustulemuste ja finantsseisundi muutuste kajastamist.

38. Aruandeaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruande kirjed peavad olema tõendatud varade ja kohustuste inventuuri tulemustega.

VIII. Finantsaruannetega kaasnev teave

39. Organisatsioon võib finantsaruannetele lisada täiendavat teavet, kui täitevorgan peab seda majandusotsuste tegemisel huvitatud kasutajatele kasulikuks. See näitab organisatsiooni tegevuse olulisemate majandus- ja finantsnäitajate dünaamikat mitme aasta jooksul; organisatsiooni kavandatud arendamine; eeldatav kapital ja pikaajalised finantsinvesteeringud; laenupoliitika, riskijuhtimine; organisatsiooni tegevus teadus- ja arendustöö valdkonnas; keskkonnakaitsemeetmed; Muu info.

Lisainformatsiooni saab vajadusel esitada analüütiliste tabelite, graafikute ja diagrammidena.

Täiendava teabe avalikustamisel, näiteks keskkonnameetmed, organisatsiooni peamised keskkonnakaitsealased tegevused, nende tegevuste mõju pikaajaliste investeeringute tasemele ja kasumlikkusele aruandeaastal, organisatsiooni tunnused esitatakse finantstagajärjed tulevasteks perioodideks, andmed keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise eest tehtavate maksete, keskkonnamaksete ja loodusvarade eest makstavate maksete kohta, jooksvad keskkonnakaitsekulud ja nende mõju määr organisatsiooni finantstulemustele.

IX. Finantsaruannete audit

40. Föderaalseadustega ette nähtud juhtudel kuuluvad finantsaruanded kohustuslikule auditile.

41. Sellele aruandele tuleb lisada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemuste põhjal väljastatud audiitori järeldusotsuse lõpposa.

X. Finantsaruannete avalikustamine

42. Raamatupidamise väljavõtted on avatud kasutajatele – asutajad (osalejad), investorid, krediidiasutused, võlausaldajad, ostjad, tarnijad jne. Organisatsioon peab andma kasutajatele võimaluse raamatupidamisaruannetega tutvuda.

43. Organisatsioon on kohustatud tagama iga-aastase finantsaruande esitamise igale asutajale (osalejale) Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul.

44. Organisatsioon on kohustatud esitama finantsaruanded ühes eksemplaris (tasuta) riiklikule statistikaasutusele ja teistele Vene Föderatsiooni õigusaktidega sätestatud aadressidele Vene Föderatsiooni õigusaktidega kehtestatud tähtaegade jooksul.

45. Vene Föderatsiooni õigusaktidega ette nähtud juhtudel avaldab organisatsioon oma finantsaruanded koos auditiaruande lõpuosaga.

46. ​​Finantsaruannete avaldamine toimub hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. juunil, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

47. Organisatsiooni raamatupidamisaruannete esitamise kuupäevaks loetakse selle postiga saatmise või tegeliku omandiõiguse üleandmise päeva.

Kui raamatupidamise aastaaruande esitamise kuupäev langeb puhkepäevale (nädalavahetusele), siis loetakse raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtajaks sellele järgnev esimene tööpäev.

XI. Vahearuanded

48. Organisatsioon peab koostama vahearuande kuu, kvartali kohta tekkepõhiselt alates aruandeaasta algusest, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

49. Vahearuanne koosneb bilansist ja kasumiaruandest, kui Vene Föderatsiooni või organisatsiooni asutajate (osalejate) õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

50. Üldnõuded vahearuandele, selle komponentide sisu ja kirjete hindamise reeglid määratakse kindlaks käesoleva eeskirja kohaselt.

51. Organisatsioon peab koostama vahearuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Vene Föderatsiooni õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

52. Vahearuannete esitamine ja avaldamine toimub Vene Föderatsiooni õigusaktides või organisatsiooni asutamisdokumentides sätestatud juhtudel ja viisil.

Juriidilise isiku staatusega ettevõtted on vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele kohustatud pidama aruandeid. Üks peamisi seda protseduuri reguleerivaid eeskirju on PBU 4/99. Mis on selle põhipunktid? Milline peaks olema struktuur vastavalt käesolevas õigustloovas aktis sätestatud standarditele?

Mis on normatiivakt PBU 4/99?

Kõnealune õigusallikas lasti käibele Vene Föderatsiooni Rahandusministeeriumi korraldusega nr 43n, mis anti välja 6. juulil 1999. aastal. See normatiivakt on klassifitseeritud määruseks. Selle täisnimi on raamatupidamiseeskirjad “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded” (PBU 4/99).

Miks on vaja sobivat õigusallikat? Käesolev normatiivakt määrab kindlaks ettevõtete struktuuri ja metoodilise aluse

Vaadeldava õiguse allika pädevus laieneb kõigile juriidilistele isikutele, välja arvatud pangad, samuti riigi- ja munitsipaalstruktuuridele. Samuti ei pruugi PBU 4/99 kehtida, kui selle on moodustanud ettevõte sisemisteks vajadusteks, et pakkuda huvitatud isikutele statistilist aruandlust ja raamatupidamisdokumentatsiooni majandusüksuste poolt viisil, mida rahandusministeeriumi korraldus otseselt ei reguleeri. nr 43n.

Kõnealust dokumenti ei tohiks kasutada koostamisel:

• majandusüksuse sise-eesmärkidel koostatud, samuti statistikaasutuste jaoks koostatud aruandlus;
• pangandusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuete kohaselt koostatud teave, kui eraldi reeglites ei ole sätestatud teisiti.

Võib märkida, et vastavat normiallikat saab rahandusministeerium otse kasutada järgmistel eesmärkidel:

• standardmudelite määratlused ja juhised nende jaoks;
• väikeettevõtete ja mittetulundusühingute aruandluse erikord;
• reeglite kehtestamine koondaruandluse koostamiseks, samuti dokumentatsiooni koostamine ettevõtte staatuse muutmisel.

Seega on kõnealune standard universaalne allikas, millel on üsna lai jurisdiktsioon.

Vaadeldav õigusallikas kehtestab hulga definitsioone, millest ettevõtetel on soovitav aruannete koostamisel kinni pidada.

Määratlused vastavalt PBU 4/99

Me räägime selliste mõistete määratlustest nagu:

• finantsaruanded;
• aruandluskuupäev, periood;
• kasutaja.

Raamatupidamisaruandeid tuleks vastavalt PBU 4/99 sätetele mõista kui ühtset ettevõttesisest teadmiste süsteemi ettevõtte finantsseisundi ja ettevõtte majandustegevuse tulemuste kohta, mis on koostatud teabe põhjal. kajastub raamatupidamises.

PBU 4/99 all peame silmas perioodi, mille jooksul tuleks organisatsioonis genereerida vastavat tüüpi aruandlus. Aruandekuupäeva all mõistetakse omakorda kuupäeva, millest alates on majandusüksus kohustatud aruande esitama.

Teine mõiste, mis vaadeldavas õigusallikas on avalikustatud, on kasutaja. Selle all mõistetakse üksikisikut või organisatsiooni, kes on huvitatud majandusüksuse kohta teabe hankimisest.

PBU 4/99 “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded” määratleb ettevõtte asjakohase dokumentatsiooni koosseisu ja sellele esitatavad nõuded. Vaatame neid.

Aruandluse koosseis

Vastavalt PBU 4/99 "Organisatsiooni raamatupidamisaruanded" sätetele sisaldavad ettevõtte raamatupidamisaruanded:

• tasakaal;
• kasumi ja kahjumi aruanne;
• erirakendused bilansile ja aruandele;
• seletuskiri;
• seaduses sätestatud juhtudel - audiitori järeldusotsus.

Vaadeldav õigusallikas omakorda kehtestab ettevõtte finantsaruannetele väga palju nõudeid. Uurime neid.

Nõuded dokumentidele

Vastavalt PBU 4/99 "Organisatsiooni raamatupidamisaruanded" peavad ettevõtte koostatud dokumendid usaldusväärselt ja vajalikul määral kajastama ettekujutust ettevõtte olukorrast, ettevõtte majandustegevuse tulemustest. ja ettevõtte majandustulemust iseloomustavad suundumused.

Aruandluse täielikkuse ja usaldusväärsuse peamiseks kriteeriumiks on selle vastavus pädevate asutuste poolt vastu võetud määrustega kehtestatud reeglitele. Kui vastavate dokumentide koostamisel ilmneb teatud andmete puudulikkus, peab ettevõte aruandesse lisama vajalikud lisanäitajad ja selgitused.

Äärmuslikel juhtudel lubab PBU 4/99 seda stsenaariumi, kui ettevõte võib kehtestatud standarditest kõrvale kalduda, kui vajalikke näitajaid pole objektiivsetel põhjustel võimalik saada.

Aruandlusprotsessi käigus kogutav teave peaks olema neutraalne. Selle kohaldamine ei tohiks mõjutada pädevate isikute poolt finantstulemuste hindamise käigus tehtud otsuseid.

Juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruannete olulisim nõue on, et see peab sisaldama näitajaid, mis kajastavad kõigi tema allüksuste, esinduste, aga ka muude struktuuride, sealhulgas eraldi bilansiga omavate struktuuride majandustegevuse tulemusi.

Ettevõte peab tagama kõige olulisema vastavuse raamatupidamiseeskirjadele "Organisatsiooni raamatupidamisaruanded" (PBU 4/99), mis seisneb dokumentide järjepidevas koostamises, võttes arvesse näitajate vormi struktuuri järjepidevust. kirjendatakse erinevate aruandeperioodide kohta. Bilansi, kasumit ja kahjumit kajastava aruande koostamisel aluseks võetavate dokumentide vormid ning neid täiendavad allikad peavad seega olema püsivad. Erandjuhtudel võidakse neid muuta. Teise võimalusena, kui ettevõtte tegevusliik muutub. Seejuures peab organisatsioon olema valmis vastavaid muudatusi põhjendama nii eraldi bilansi selgituste kui ka kasumit-kahjumit kajastava aruande kaudu.

Raamatupidamisaruanded, nende koosseis ja sisu PBU 4/99 sisaldavad vastavaid standardeid) tuleb moodustada, võttes arvesse erinevate aruandeperioodide näitajate järjepidevust. Kui asjakohaste andmete vahel avastatakse lahknevusi, saab raamatupidaja teha teatud näitajates vajalikud kohandused. Sel juhul peab teave selle kohta kajastuma ettevõtte kasumit ja kahjumit kajastavates bilansi ja aruande lisades.

Majandusnäitajate kajastamine aruandluses: nüansid

Peamiste näitajate kajastamist finantsaruannetes iseloomustavad mitmed nüansid - need on sätestatud ka dokumendis "Organisatsiooni raamatupidamisaruanded" PBU 4/99. Lühidalt nende kohta võib märkida järgmist. Eraldi tuleb kajastada ettevõtte varade, kohustuste, tulude ja kulude näitajaid, kui need on ettevõtte olukorra usaldusväärseks hindamiseks väga olulised. Need näitajad võivad omakorda kajastuda bilansi ja aruande lisades, kui need ei ole ettevõtte olukorra hindamiseks eriti olulised.

Aruande kuupäev ja aasta

Vastavalt vaadeldavale regulatiivsele allikale peab ettevõte raamatupidamisdokumentatsiooni koostamisel silmas pidama, et aruandekuupäevaks tuleks lugeda vastava perioodi viimane kalendripäev. Aruandeaasta vastab perioodile 1. jaanuarist 31. detsembrini. Uue organisatsiooni esimene aruandeaasta on ajavahemik ettevõtte registreerimise kuupäevast kuni 31. detsembrini. Kui ettevõte loodi pärast 1. oktoobrit, siis selle esimene aruandeaasta vastab perioodile riigiasutustes registreerimise kuupäevast kuni 31. detsembrini, seega järgmine aasta.

Raamatupidamisaruanded: muud nõuded

Vaatleme teisi olulisi nõudeid finantsaruannete koostamisel vastavalt PBU 4/99-le. Seega tuleb märkida, et selle iga komponent – ​​bilanss, aruanne, nende täiendused, audiitori aruanne – peab sisaldama:

• nimi;
• aruandekuupäev või periood, mille kohta aruanne esitatakse;
• dokumente esitava ettevõtte nimi;
• teave ettevõtte organisatsioonilise ja juriidilise vormi kohta;
• aruandlusnäitajate kajastamise vorming.

Raamatupidamiseeskirja "Organisatsiooni raamatupidamisaruanded" PBU 4/99 kinnitamise korralduses antakse raamatupidajatele ülesandeks koostada dokumentatsioon:

• Vene keeles;
• näidata näitajad rublades.

Vastav aruandlus peab olema kinnitatud:

• ettevõtte juht;
• pearaamatupidaja või muu töötaja, kellel on raamatupidamise pidamise volitused.

Bilansi struktuur

Kasulik on uurida kahe peamise raamatupidamisdokumendi - bilansi ja ettevõtte kasumit ja kahjumit kajastava aruande - struktuuri. Alustame esimesest allikast.

Sisaldab vara ja kohustust. Vastavad näitajad iseloomustavad ettevõtte majanduslikku seisu aruandekuupäeval. Mis puudutab ettevõtte varasid ja kohustusi, siis tuleks need liigitada lühi- ja pikaajalisteks. Esimesed on need, mille kestus ei ületa 12 kuud. Teised, vastupidi, on need, mida kohustatud pool saab tagasi maksta 12 kuud pärast lepingu sõlmimist ja hiljem.

Aruande struktuur

Järgmine olulisem dokument on aruanne, mis kajastab kasumi ja kahjumi näitajaid. Eelkõige seda allikat kasutades saab sissetulekute klassifitseerimist läbi viia PBU 4/99 “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded” alusel. Kõnealune dokument peab kajastama ettevõtte aruandeperioodi majandustegevuse tulemusi. Peamised näitajad selles on seega korrelatsioonis tulude ja kuludega, mis jagunevad tavalisteks ja muudeks.

Bilansi ja aruande selgitused

Teiseks oluliseks ettevõtte finantsaruannetes sisalduvateks allikateks on selgitused bilansile ja ettevõtte kasumit ja kahjumit kajastav aruanne. Vastavate täienduste eesmärk on avalikustada informatsioon, mis puudutab ettevõtte arvestuspõhimõtteid ja on vajalik huvitatud isikutele ettevõtte majandustulemustele usaldusväärse hinnangu andmiseks.

Kui selgitustes on vaja kajastada ettevõtte pädeva spetsialisti poolt aruannete koostamisel tehtud kõrvalekaldeid reeglitest, märgitakse kõrvalekaldumise põhjus. Lisaks peab ettevõte kajastama finantsaruannete koostamist reguleerivate õigusnormide mittejärgimise lubamise finantstagajärgi ettevõtetes.

Raamatupidamise aruandluse allikate täiendused peavad kajastama teavet, mis on otseselt seotud organisatsiooni majandustegevusega ja avalikustama selle teabe kontekstis, mida kinnitavad raamatupidamisandmed. Seega eeldab kõnealuste allikate hankimisest huvitatud isik eelkõige ettevõtte majandusolukorra kohta teabe usaldusväärsuse suurendamist.

PBU 4/99 “Organisatsiooni raamatupidamisaruanded” vastavate täienduste kohustuslikuks kriteeriumiks on nende vastavus seadusele, samuti sise-eeskirjadele, kui see on ettevõtte juhtimispoliitikast tulenevalt nõutav. Kui rahastajad peaksid mõnest normist loobuma, tuleks see kajastada kaalutavates muudatustes. Seega peavad asjakohased dokumendid olema kõigile huvitatud isikutele läbipaistvad.

Võib märkida, et kõnealune õigusakt võib olla vastavuses teistega, mis reguleerivad ettevõtte raamatupidamist. Sel juhul peab finantseerija omama kiiret juurdepääsu viimases väljaandes olevatele asjakohastele regulatsiooniallikatele, samuti kommentaaridele, selgitustele ja vajadusel kohtupraktikale nende õigusallikate sätete kasutamise kohta.