“Majandus ja majandusteadus” - Tootmistegevuses tööjõu kasutamise eest tasutakse töötasu. Paljud vajadused on oma olemuselt materiaalsed ja rahuldatakse majandussfääris. Tootmisinfrastruktuuri peetakse ka kapitaliks. Tootmiseks etteantud kapitali omanik saab tulu, mida nimetatakse intressiks.

“Majandus” 8. klass - Inimtöö roll. Transport. Käsitööriistad. Tehnika (tähendab oskust). Masinad (tähendab ehitust). NTP positiivsed ja negatiivsed küljed. Tootmine. Teaduslik ja tehnoloogiline revolutsioon. 2. etapp. 1. etapp. Kas tänapäeva inimene keeldub tsivilisatsiooni hüvedest? Vajadus? "Tead kuidas".

“Majanduskontseptsioonid” – Segamajandus on turusüsteem, mis põhineb erinevatel omandivormidel, vabal ettevõtlusel ja mida reguleerib riik. Ostjad on valmis ostma rohkem kaupu madalate hindadega ja vähem kõrgete hindadega. Vahetus on inimestevaheline tegevuste vahetus, sotsiaalse taastootmise etapp, mis seob tootmise levitamise ja tarbimisega.

“Suhted majanduses” - Kui vajaliku eriala spetsialiste on vähe, tõuseb palk mitu korda. Iga tootetootja püüab reklaami kaudu oma toodet parimal võimalikul viisil esitleda. Kapitaliturg: kaubaks on väärtpaberid ja valuuta. Turumehhanism toimib pakkumise ja nõudluse majandusseaduste alusel.

"Ühiskonna majanduskultuur" - Teaduslikud ja instrumentaalsed teadmised. Maailma religioonid. Ühiskonna majanduskultuuri mõiste. Veenvate väidete jada. Majanduslik käitumine. Ühiskondlike normide kogum. Totalitaarse ühiskonna kriis. Instrumentaalsete ja teaduslik-teoreetiliste teadmiste kogum. Juhtiv koht. Sotsialistliku ehitusaastad.

“Majandus: teadus ja majandus” – ressursid. Majanduse põhiprobleem. Vahetada. Piiratud põllumaa. Majandus. Tootmismaht. SKT-d kasutatakse sissetulekutaseme mõõdikuna. Inimese vajadused. Esitus. Tootmiskulud. Rahvamajanduse kogutoodang. Majandus: teadus ja majandus.

Teemas on kokku 25 ettekannet

Slaid 2

Võrdle: ressursid ja tootmistegurid

Slaid 3

Määratlused:

Ressursid on kõik, mis on vajalik kaupade või teenuste tootmiseks. Tootmistegurid on teatud kauba või teenuse tootmiseks ostetud ressursid.

Slaid 4

Miks on raha ressurss, aga mitte tootmistegur?

Slaid 5

Loodusvarad on looduskaubad, mida kasutatakse kaupade või teenuste tootmiseks

Slaid 6

Loodusvarade hulka kuuluvad: maa kui maakerade pinnas veekogude sisemused õhk taimestik fauna Miks keskkonnaprobleemid maailmamajanduse industrialiseerumisel süvenevad?

Slaid 7

TÖÖRESSURSID ON TÖÖVÕIvad KODANIKUD ALATES 16-AASTAST PENSIONI, TÖÖTAVAD JA TÖÖTUD Mida tähendab piiratud tööjõuressurss? Miks tekib hõõrduv tööpuudus, kui on vabu töökohti?

Slaid 8

Kapitaliressursid on inimeste loodud tootmisvahendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks.

Slaid 9

Milline on rahalise ja füüsilise kapitali suhe?

Slaid 10

Ettevõtlus on riskantne tegevus, mis hõlmab kaupade või teenuste tootmist kasumi teenimise eesmärgil.

Slaid 11

Võrrelge pilte ja sisestage puuduv sõna. Põhjendage oma vastust. Ressursid on alati ...... kui inimeste vajadus nende järele ressursse vajab

Slaid 12

1 2 Selgitage graafiku põhjal mõistet: "Piiratud ressursside probleem on saadaolevate ressursside ebapiisavus vajaliku kaubamahu tootmiseks Loodusvarade maht Maal 1 - saadaolevad ressursid 2 - ressursivajadus 10 000 eKr. Aeg

Slaid 13

Kokkuvõte 1. Tootmistegurite klassifikaator: Loodusvarad “Maa” Tööjõuressurss “Tööjõud” Kapitaliressursid “Kapital” Ettevõtlus. 2. Tootmistegurite kulud sisalduvad toodete hinnas. 3. Tootmistegurite omanikud saavad tulu. 4. Tootmistegurid on piiratud. 5. Ressursse tuleb kasutada tõhusalt.

Slaid 14

Tootmistegurite omanike tulud

Slaid 15

Ressursid ja tulud Tootmistegurid Tootmistegurite omanike sissetulekud Tööjõuressursid Loodusvarad Kapitaliressursid Ettevõtlus Palk Rent Intress Kasum Üksikettevõtja OJSC

Slaid 16

Slaid 17

Valemid tulude arvutamiseks Nominaalne W Reaal W = Hinnaindeks Rent = maa hind x Protsent Kasum = Tulukulud

Slaid 18

Palga tunnused Nominaalpalk on rahatähtedel või müntidel märgitud summa. Seda palka makstakse. Reaalpalk on kauba kogus, mida saab osta nominaalsumma eest. See on raha ostujõud. Inflatsiooni ajal reaalpalgad langevad. Kaks palgavormi: 1. Tükitasu sõltub toodangu mahust 2. Ajapõhine sõltub töö kestusest

Slaid 19

Küsimused ja ülesanded

Slaid 20

Milliseid ressursse näidatakse? Nimetage teguri sissetulekud. Riis. 1 Joon. 2

Slaid 21

Riis. 3 Joon. 4 Milliseid ressursse näidatakse? Nimetage teguri sissetulekud.

Slaid 22

Miks on teave tootmistegur?

Slaid 23

Milline majandussüsteem kasutab primitiivseid tööriistu ja aegunud tehnoloogiaid?

Slaid 24

Milline majandussüsteem kasutab aktiivselt teaduse ja tehnika arengu saavutusi?

Slaid 25

Slaid 26

1. Mis on tootmistegur “kapital”? A. Finantskapital B. Sularaha ettevõtte kassas C. Tööstusrobotid D. Riigivõlakirjad

Slaid 27

2. Mis ei ole tootmistegur? A. Treipink B. Pangalaen C. Rauamaak D. Mehaanik

"Tootmistegurid" - juhtimine. Mis on tootmistegurid. Tootmine. Kapital. Turundus. Ressursid eksisteerivad üksteisest sõltumatult. Tootmisprotsessi kaasatud ressursid. Juhtimine. sularaha. Tootmistegurid. Vahendid. Tegurissetulek. Tootmistegurid alluvad seadusele. Juhtmärk.

“Majandusteooria alused” – Ressursid. Materiaalsed kaubad. Tootmisvõimaluste ühtne laiendamine. Hüvitiste loomine. Vajaduste mõju tootmisele. Inimeste majandustegevuse eesmärk. Majandussuhete teema. Tootmisvahendid. Ühe toote kogus. Majanduslik kasu. Vajadused. Ressursid võivad olla nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed.

"Institutsiooniline ökonoomika" – I ja II tüüpi kauplemistavad ja vead. Uurimisrutiinid. Majandusteooria piiride suhtelisus. Kaubandusasutuste võrdlev efektiivsus. Peamised ideed. Avalik haldus. Tehingukulude metoodiline seis. NIET-i tuvastamise küsimused. NIET kvalifikatsiooni valikud.

"Majandusimperialism" – alternatiivid. Taasaktiveerimine ja värskendamine. Sunniviisiline nihe. Piirid. Sund. Vari, tea oma kohta. Laienemise põhjused. Inimene on erinevate sotsiaal-majanduslike süsteemide produkt. Universaalsuse simulaakrid ehk “majanduslik imperialism” kui majandussund. potentsiaal. Kriitilise marksismi koolkond.

Institutsioonid marksistlikus koolkonnas. Põhilised üldteaduslikud paradigmad. Paradigma definitsioon. Teaduslikud paradigmad. Kohanemise roll kasvava tulu tagamisel. Asutuste ja materiaalse keskkonna tootluse kasv. Institutsioonide metafoor. Arutelu küsimused. Arutelud institutsioonide tootluse vähenemise ja suurenemise üle.

“Majandusressursid” – vahendid vajaduste rahuldamiseks. Majandusressursid. Talu juhtimine. Täistööhõive. Majandusteaduse funktsioonid. Tootmistegurid. Positiivne majandus. Põhilised majandusküsimused. Sissejuhatus majandusse. Tootmisvõimaluste kõver näitab tõusutrendi. Kaupade klassifikatsioon.

Teemas on kokku 23 ettekannet

Slaid 1

TOOTMISTEGURID JA TEGURITEGURID
Ühiskonnaõpetus 11. klass Algtase
Ühiskonnaõpetuse kodifitseerija Peatükk 2. Majandus. Teema 2.2
Ettekande koostas kooli nr 1353 ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Olga Valerievna Uleva
PROTSENT
RENTIMINE
PALK
KASUM

Slaid 2

TOOTMISTEGURID – OTSE TOOTMISPROTSESSI KAASATUD RESSURSID. PEAMISED TOOTMISTEGURID: maa (põllumajandusmaa, ettevõtete maa, maavarad, mets ja veevarud jne); tööjõud (tööliste oskused, kvalifikatsioon); kapital (hooned, rajatised, masinad, seadmed, finantsid ettevõtte raamatupidamises, tooted ladudes jne); ettevõtlustegevus (muude tegurite kombinatsioon tootmisprotsessis). FAKTORITULU: üür; palk; protsenti; kasumit. INFO ON KAASAEGSES MAJANDUSES UUS TOOTMISTEGUR. INIMTEGORI ESMALINE ROLL KAASAEGSES MAJANDUSES.
TEEMA Õppimise plaan:

Slaid 3

Slaid 4

(tootmistegurid) – kaupade ja teenuste tootmiseks vajalikud ressursid:
MAA – kogu põllu- ja linnamaa, mida kasutatakse põllumajanduse või tööstuse arendamiseks. TÖÖ on otstarbekas inimtegevus majandusliku kasu loomiseks. KAPITAL (investeerimisressursid) – kõik hüved, mis on loodud inimese varasemast tööjõust ja mida kasutatakse äritegevuses. Kapital hõlmab ka toorainet (nafta, gaas, puit jne). JUHT- (ettevõtlus)võimed - töötaja võime kasutada oma teadmisi antud oludes parima otsuse tegemiseks. TEAVE – igasugune tootmise korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalik teave.
TOOTMISTEGURID

Slaid 5

FAKTORITULU
MAA
KAPITAL
TÖÖ
TEAVE
ETTEVÕITLUSED
Turumajanduses ostetakse ja müüakse kõiki ressursse vabalt ning need toovad nende omanikele erilise sissetuleku – TEGUR.
RENTIMINE
PALK
PROTSENT
KASUM
KASUM
TOOTMISTEHARIDE OMANIKE TULU ON ETTEVÕTTE OMANIKU (FIRE) KULUD

Slaid 6

TOOTMISOLU TEGURID (MÄÄRATLUS, NÄITED) TEGURITEgur TULU, MIS ON PIIRATUD

TÄIDA TABEL “TOOTMISTEGURID”
MAA
KÕIK MAJANDUSLIKU KASU TOOTMISEKS SOBIVAD LOODUSVARUD
(PÕLLUMAJANDUS- JA TÖÖSTUSMAAD, METS, VESI, MINERAALVARUD JNE)
RENTIMINE
LOODUSLIK LEHENDUS; TEATESMÄRGIKS MAA PIIRKOND; VEEVARUSTUSTE MAHT; MINERAALVARADE MAHT JA SAADAVUS

Slaid 7

TÄIDA TABEL “TOOTMISTEGURID”
TÖÖ
INIMTEGEVUSE EESMÄRK MAJANDUSLIKU RIKKUSE LOOMINE
(TÖÖTAJA MÜÜB JA TÖÖANDJA OSTAB TEATAVAKS AJAKS TÖÖTAJA KVALIFIKATSIOONI KASUTAMISE ÕIGUSE)
PALK (palk, palk)
PIIRKONNAS, RIIGIS TÖÖTAVA RAHVIKKU SUURUS; RAHVIKKU AMETIAALNE STRUKTUUR JA KUTSEHARIDUSE VÕIMALUSED; RELIGILISED JA KULTUURITRADITSIOONID

Slaid 8

(ladina keelest capitalis - põhivara, põhivara, põhisumma) - varade, varade ja kaupade kogum, mida kasutatakse kasumi teenimiseks.
PEALITAL –
PÕHIKAPITAL: hooned, masinad, seadmed, mida kasutatakse mitu aastat. Osaleb paljudes tootmistsüklites ja kannab oma väärtuse järk-järgult toodetud kaupadele. KULUD TAASTUVAD JÄRJESTI.
TÖÖKAPITAL: tooraine, materjalid, energiaressursid. Käibekapital kulutatakse ühes tootmistsüklis, mille käigus kannab see kogu oma väärtuse üle toodetud kaubale. KULUD TAGASITAKSE KOHE PÄRAST TOODETE MÜÜKI.

Slaid 9

TOOTMISOLU TEGURID (MÄÄRATLUS, NÄITED) TEGURITEgur TULU, MIS ON PIIRATUD

TÄIDA TABEL “TOOTMISTEGURID”
KAPITAL
KOKKUVÕTE MAJANDUSKAUPADE TOOTMISEKS KASUTATUD VARA, VARA JA KAUPADE KOHTA
(FÜÜSILINE – HOONED, KONSTRUKTSIOONID, SEADMED, INFRASTRUKTUURI JNE; RAHALINE – MAJANDUSTEGEVUSTE OMADUSTE RAHAPAKKUMISE MAHT)
PERCENTAGE (huvi)
ETTEVÕTE, RIIK SAAVUTATUD ARENGUTASE; HOONETE FÜÜSILINE JA MORAALNE KANDMINE. MASINAD, SIDE; INFLAATSIOON

Slaid 10

TOOTMISOLU TEGURID (MÄÄRATLUS, NÄITED) TEGURITEgur TULU, MIS ON PIIRATUD

TÄIDA TABEL “TOOTMISTEGURID”
ETTEVÕITLUSED
VÕIMALUS KASUTADA KÕIKI MUID TOOTMISTEGURID (MAA, TÖÖ, KAPITAL, INFO) KÕIGI TÕHUSAMALT
(ETTEVÕTJA ON NÕUDLUSE ÕIGESTI HINDAMISE, TOOTMISE KORRALDAMISE JA KAPITALI KAOTAMISE RISKI VÕTMINE)
KASUM
EI OLE KÕIGIL INIMESTEL ETTEVÕTJAVÕIMEID; ÄRITEGEVUS ON TSENTRALISEERITUD MAJANDUSES KEELATUD

Slaid 11

VIIS INFORevolutsiooni
1456 – RAAMATUTRÜKI ALGUS EUROOPAS (JOHANN GUTENBERG)
1876 ​​– TELEFONI LEIUTAMINE (ALEXANDER BELL)

Slaid 12

INFO ON KAASAEGSES MAJANDUSES UUS TOOTMISTEGUR
VIIS INFORevolutsiooni
1895-1897 – RAADIO LEIUTAMINE (HEINRICH HERZ, NIKOLA TESLA, GULIELMO MARCONI, ALEXANDER POPOV)

Slaid 13

INFO ON KAASAEGSES MAJANDUSES UUS TOOTMISTEGUR
VIIS INFORevolutsiooni
XX SAJANDI 2. POOL – ISIKLIKU ARVUTI LEIUTAMINE
Apple II
Õun I

Slaid 14

INFO ON KAASAEGSES MAJANDUSES UUS TOOTMISTEGUR
VIIS INFORevolutsiooni
XX SAJANDI 2. POOL – „VÕRGUTEABORevolutsioon”
USA. 1991. aasta
TEABEKULUD ON NÜÜD PÕHIMÕTTEKS PUHTULT KVANTITATIIVSES ASPEKTIS

Slaid 15

TOOTMISOLU TEGURID (MÄÄRATLUS, NÄITED) TEGURITEgur TULU, MIS ON PIIRATUD

TÄIDA TABEL “TOOTMISTEGURID”
TEAVE
KÕIK TEADMISED JA TEAVE. VAJALIK KVALIFITSEERITUD MAJANDUSTEGEVUSEKS
(ETTEVÕTJAL PEAB OLEMA TEAVE TOODETUD KAUPADE JA TEENUSTE KONKURENTSEELISTE, MÜÜGITURUDE, KONKURENTIDE TURUNDUSPROTSEDUURI JMS KOHTA.)
KASUM
TEADUSE ARENGU TASE; AVALIKKU TEADVUSE ARENDAMINE; ÕIGUSLIKUD MEHHANISMID INTELLEKTUAALOMANDI KAITSEKS JNE.

Slaid 16

Postindustriaalses ühiskonnas muutub inimkapital majanduskasvu kõige olulisemaks teguriks. Mõnede hinnangute kohaselt toob arenenud riikides haridusaja pikendamine ühe aasta võrra kaasa sisemajanduse koguprodukti (SKT) tõusu 5-15%.
INIMTEGORI ESMALINE ROLL KAASAEGSES MAJANDUSES
Inimkapitali tunnusteks on kapital, mis stimuleerib selle arendamisse uut investeeringumahtu: tervisekapital; hariduskapital; kultuuripealinn.
inimressursid
ARRENETUD RIIKIDE KAASAEGSAT MAJANDUST TULEKS NIMITA EFEKTIIVSE INIMKAPITALI MAJANDUSEKS

Slaid 17

RAHVUSVAHELINE TOOTMISTEGURITE JAOTUS (tegurite rahvusvaheline jaotus) - üksikute tootmistegurite koondumine erinevatesse riikidesse, mis on nende teatud kaupade tootmise eelduseks.
TOOTMISTEGURID RAHVUSVAHELISE TOOTMISTEGURITE JAOTUSE NÄITED
Tabeli täitmiseks lähtu majandusgeograafia kursuse teadmistest

Slaid 18

KORDAME:

Slaid 19

TSITAATIDE RAAMAT
Töö on rikkuse isa ja maa on selle ema. William Petty (1623-1687) – inglise statistik ja majandusteadlane, üks klassikalise poliitökonoomia rajajaid Inglismaal.
Pole mõtet palgata tarku inimesi ja siis neile öelda, mida teha. Palkame nutikaid inimesi, kes ütlevad meile, mida teha. Steve Jobs (1955-2011) - Ameerika ettevõtja, IT-tehnoloogiate ajastu pioneer, üks Apple Corporationi asutajatest.
Informeeritud olemine tähendab palju raha omamist. Jacques Attali (s. 1. november 1943) – prantsuse majandusteadlane, aastatel 1991-1993. oli Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga esimene juht.
Omal ajal oli tootmisteguriks määrav maa, seejärel kapital. Tänapäeval on määrav inimene ise ja tema teadmised. Johannes Paulus II (1920 - 2005) – paavst, roomakatoliku kiriku pea 1978-2005.

Slaid 20

SÕNASTIK
RENT (rent) on maa ja selle maapõue omaniku tulu nende ajutise kasutamise õiguse eest. TÖÖJÕUD - riigi majanduslikult aktiivne elanikkond. PALK (palk, palk) - teguritulu ja tööjõuteenuste hind (on majanduses kõige vähem paindlikum hindadest). KAPITAL - tootmistegur - akumuleeritud füüsilised ressursid (hooned, seadmed, masinad) ja rahalised säästud, mida kasutatakse majanduskaupade tootmiseks ja tootmise rahastamiseks. INTRESS – kapitali omaniku tulu antud ajutise kasutusõiguse eest. KASUM – ettevõtte kogutulude ja kogukulude vahe. FAKTORITULU - tulu, mille loovad tootmistegurid: kapital, töö ja maa, ettevõtlusvõime.

Slaid 21

Kuninganna G.E. Majandus: 10.-11. klass: õpik üldharidusasutuste õpilastele. M, Ventana-Graf, 2013 Kireev A.P. Majandusõpetus: Õpik 10-11 klassile üldharidusasutustes (algtase). M. VITA-PRESS, 2012 Baranov P.A. Ühiskonnaõpetus: Majandus: kiirjuhendaja ühtseks riigieksamiks valmistumiseks. M. Astrel. 2013. aasta
KAUGÕPE:
ESITLUSE ETTEVALMISTAMISEL KASUTATUD MATERJALID:
Ühtse riigieksamiks valmistumise saidid:
http://www.ege.edu.ru/ - ühtse riigieksami ametlik portaal (eksamikalender; kodifitseerija, spetsifikatsioon, demoversioon; skoori teisendamise skaala; isiklik konto). http://fipi.ru on ühtse riigieksami ülesannete avatud pank. http://soc.reshuege.ru – ühtsete riigieksamiülesannete pank, vastuseid on võimalik kontrollida, kõikidele küsimustele on kommentaarid. http://stupinaoa.narod.ru/index/0-20 - siit leiate ühiskonnaõpetuse kursuse erinevate teemade üksikasjalikud kavad ja hindamiskriteeriumid.
http://interneturok.ru/ru/school/obshestvoznanie/11-klass/bchelovek-i-ekonomikab/faktory-i-formy-proizvodstva?seconds=0&chapter_id=350 – Internetitund “Tootmistegurid ja -vormid”. http://be.economicus.ru/index.php - M.A. Storcheva “Majanduse alused”, õpiku elektrooniline versioon.
Makarov O.Yu. Ühiskonnaõpetus: Kursuse läbimine. Multimeedia juhendaja. Peterburi, Peter, 2012 http://ru.wikipedia.org